Ettevõtluse alused

1. Sissejuhatus ettevõtlusesse.
Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus.
Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid ( isikud) nagu
mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused jne.

Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks.
Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse
lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. üldjuhul
kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises,
halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses.
Füüsiline isik on iga inimene, juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt.
Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest,
õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud
ettevõtte tegevuseks.

Edukal ettevõtjal peavad olema järgmised iseloomuomadused:

• majanduslik mõtlemine ja oskus majandada
• iseseisvus ja otsustusvõime
• koostöö, paindlikkus, tahtejõud ja distsipliin
• positiivne ellusuhtumine
• riskivalmidus
• auahnus
• vastutustunne

Ettevõtlusprotsess
Ettevõtja isik teeb teadliku otsuse äririski võtmisest enda peale
Võimalus määratleda turu võimalus ja analüüsida
Struktuur ettevõtja otsustab kas alustada üksikettevõtjana või As
Ressursid määratleda ressursid, kindlustada investorite usaldus
Strateegia äri üldiste eesmärkide, strateegiate ja tegevusplaanide
määratlemine

Ettevõtte funktsioonid ( A.Reilijan ):

1) Juhtimine ( juhtimine, planeerimine, organiseerimine ja kontroll )

2) Finantseerimine ( kapitali hankimine )
3) Investeerimine ( kapitali rakendamine )
4) Varustamine ( tööjõu, tootmisvahendite ja materjalide hankimine )
5) Laondamine ( tooraine, pooltoodete ja valmistoodangu laod )
6) Tootmine ( kaupade ja teenuste valmistamine )
7) Transportimine ( ettevõttesisene ja väline transport )
8) Turustamine ( müük, reklaam, turu-uuringud )

1
 ETTEVÕTJA ENESEHINNANG

Enne kui otsustada ettevõtjana tegutsemise üle tuleks hoolega kaaluda oma tugevaid ja
nõrku külgi.

Enne vastamist kaaluge hoolega. Vastuseks on kaks varianti . jah või ei.

1. Kas ma tõepoolest tahan olla iseenda peremees, ja mitte töötada kellegi teise
alluvuses?
2. Kas ma tunnen vajadust talitada omaenese äratundmist mööda?
3. Kas mul on algatusvõimet?
4. Kas mul on piisavalt majandamisoskust?
5. Kas mul on kogemusi seda tüüpi ettevõtluseks, millega kavatsen tegelema hakata?
6. Kas mul on piisavalt vastutusvõimet?
7. Kas ma nõustun kandma investeeringute kaotuse riski, kui ettevõte peaks
ebaõnnestuma?
8. Kas mul on soov juhtida ja suunata teisi inimesi?
9. Kas ma tunnen vajadust kontrollida ettevõtte tegevust?
10. Kas ma suudan kiiresti otsuseid langetada kui vaja?
11. Kas mul on piisavalt tervist ja energijat ettevõtjana tegutsemiseks?
12. Kas mul on rahalisi vahendeid alustamiseks ja krediiti jätkamiseks?
13. Kas suudan ettevõtet algusaastatel ülal pidada?
14. Kas inimesed (kliendid ja teenistujad) võivad minu sõnu uskuda, kui ma midagi
ütlen?
15. Kas ma tunnen vajadust võtta endale raskeid ülesandeid ja neid täita, et seejärel
püstitada uusi eesmärke?
16. Kas ma tunnen soovi olla uuendaja ja looja?
17. Kas ma eelistan enne tegutsema asumist tegevusplaani koostada?
18. Kas minu abikaasa toetab minu kavatsust?
19. Kas ma kasutan oma aega efektiivselt?
20. Kas mul on soovi teha pikki tööpäevi, mida ettevõtjalt nõutakse?
21. Kas mul on piisavalt tahtmist oma ettevõtte juurde jääda ka rasketel aegadel?
22. Kas mul on isu teha kõiki vajalikke töid, meeldivaid ja mitte nii meeldivaid, mis
on vajalikud ettevõtte edukaks tööks?
23. Kas ma olen “kõva töömees” ?

Omades enamus küsimustele jah vastuseid on teil vajalikud eeldused olemas.

Kui küsimuste vastused on pooled ei, vajate võibolla partnerit, kes aitaks teid
valdkondades, kui olete nõrk.
Kui enamus vastuseid on ei, on tõenäoline, et ettevõtlus ei ole teile sobiv ala.

2
Eesti Konjunktuuriinstituut tegi 2004 aasta novembris ettevõtlusuuringu Eestis. Küsitleti
1000 inimest vanuses 16-64 aastat. Vastajatest oli ettevõtjaid 12%, potentsiaalseid
ettevõtjaid 9% ja ettevõtlusest mittehuvitatuid 79%. Alustavate ettevõtjate arv 100 18-64.
a. elaniku kohta on riigiti erinev. Näiteks Jaapanis 2 , Rootsis, Ungaris ja Soomes 4,
Eestis ja Taanis 5, Iirimaal 8, Poolas 9, Austraalias 13, Ugandas 32 ja Peruus 40.

Eesti praegune ettevõtja on :

Vanus: Sugu: Haridus:
16-24a 3% mehed 65% alg-ja põhiharidus 2%
25-34a 25% naised 35% kesk-ja keskeriharidus 55%
35-44a 35% kõrgharidus 43%
45-54a 29%
55-64a 8%

Eesti potentsiaalne ettevõtja:

Vanus: Sugu: Haridus:
16-24a 37% mehed 51% alg-ja põhiharidus 20%
25-34a 29% naised 49% kesk-ja keskeriharidus 59%
35-44a 17% kõrgharidus 21%
45-54a 10%
55-64a 7%

Ettevõtlusega alustamise motiivid potentsiaalsete ettevõtjate seas olid:

1.Olla iseenda peremees 86%
2.Teenida praegusest rohkem 86%
3.Teenida väga hästi 84%
4.End proovile panna 82%
5.Viia ellu ideed või uuendust 76%
6.Hobi arendamine ettevõtluseks 75%
7.Töö kaotus 67%
8.Ühiskonnas parem positsioon 64%
9.Teisi juhtida ja motiveerida 48%
10.Olla tehniliste ideede rakendamisel esirinnas 36%
11.Rahulolematus praeguse tööga 28%

Teadmised ja oskused, mis tulevad kasuks ettevõtlusega alustamisel ( potentsiaalsete

ettevõtjate hinnang):
1.Teadmised, kellega rääkida ettevõtlusalase abi saamiseks 64%
2.Hea probleemide lahendamise oskus 64%
3.Teadmised finantseerimisvahendite leidmiseks 43%
4.Turundusalased oskused 36%
5.Teadmised äriplaani koostamiseks 34%
6.Raamatupidamisalased oskused 28%
7.Ärialane haridus 21%
8.Ettevõtte juhtimisalane kogemus 17%

3
Takistused oma ettevõtte loomisel potentsiaalsete ettevõtjate seas:
1.Raske leida finantseerimisvõimalusi 58%
2.Võlgade kartus 46%
3.Ebaõnnestumise kartus 43%
4.Kaob sissetulek senisest töökohast 43%
5.Pole teadmisi ja oskusi 41%
6.Administratiivsete protseduuride keerukus 34%
7.Puudub äriidee 28%
8.Hoolitsemine pere ja laste eest 12%
9.Kehv tervis, puue 9%

Ettevõtjatele loodud toetusprogrammide saamiseks pöördutakse:

1.Pank 28%
2.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ( EAS ) 22%
3.Kohalik ettevõtluskeskus 14%
4.Majandus ja kommunikatsiooniministeerium 6%
5.Kredex 4%
6.Muu 11%
7.Ei oska öelda 40%

Ettevõtete arv riigis (ettevõtteid100 elaniku kohta):

Saksamaa 3,7
Taani 3,8
Prantsusmaa 4,2
Soome 4,3
Eesti 6,6
Hispaania 6,6
Portugal 6,7
Kreeka 7,0
Itaalia 7,8

Praktiline töö.1.
Essee: Miks minust võiks saada ettevõtja?
Analüüsi ettevõtja isiksuseomadusi ja ettevõtlusega alustamise motivatsiooni endast
lähtuvalt.

4
2. Ettevõtluse tähtsus ja ettevõtluskeskkond. Ettevõtete liigid.
Ettevõtjad ja ettevõtlus on väga tähtsad . Ettevõtjad on riigi majandusliku rikkuse loomise
allikad. Ettevõtlusalane aktiivsus on riigiti erinev ja sõltub paljudest tingimustest.

Praktiline töö.2 Too näiteid ettevõtluskeskkonna kohta Eestis.

Tabel 1.Ettevõtlusaktiivsust mõjutavad tegurid

Poliitiline keskkond Kultuuriline keskkond Geograafiline keskkond

Riigi majanduskeskkond Ettevõtlustingimused

• Majanduse avatus • Finantsvõimalused
• Valitsemise efektiivsus • Valitsuspoliitika
• Finantsturgude toimimine • Valitsuse programmid
• Tehnoloogiline areng • Haridus ja täiendkoolitus
• Infrastruktuuri arengutase • Teadus- ja arendustegevuse
• Juhtimisoskused kasutamine
• Tööjõu paindlikkus • Ärikeskkond ja seadusandlus
• Seadusandlus • Kultuurilised ja sotsiaalsed normid
• Ettevõtluseks vajaliku
infrastruktuuri olemasolu

Eesti on kuulunud arenenud riikidega võrreldes madalama sissetulekuga riikide hulka.

( 2006a II kv keskmine brutosissetulek on üle 9000 kr )
Teadlased eristavad riikide majandusarengus kolme etappi:
• Tootmissisendite kasutusest sõltuv majandus (madal tulutase)
• Investeeringutest sõltuv majandus ( keskmine tulutase)
• Innovatsioonil põhinev majandus (kõrge tulutase)
Eesti on muutumas odavatel tootmissisenditel põhinevast majandusest edukalt
investeeringuid kasutavaks maaks.
Igal arengutasemel on riigi jaoks optimaalne erinev hulk ettevõtjaid ja riigi poliitika peab
olema erinev sõltuvalt positsioonist, kus riik antud hetkel asub.
Riigi jaoks on palgatöötaja parem kui ebaõnnestunud ettevõtja.
Riigi programmid peavad olema suunatud loova ettevõtluse toetamiseks ja sunnitud
ettevõtluse vähendamiseks.
Riigi praeguses etapis on on määrava tähtsusega panustamine haridusse ja koolitusse.
Toetada maksimaalselt uuenduslikke ettevõtjaid (loovad uut tehnoloogiat või kasutavad
efektiivselt sisseostetud kaasaegset tehnoloogiat).Toetada ettevõtjaid, kes loovad rohkem
töökohti ja ekspordivad toodangut.

5
Riigi osa majandussuhete reguleerimises
Ettevõte peab arvestama ühiskonna kultuuriümbruse normide ja tavadega, kohalike
majanduslike eelduste ja normidega. Ettevõtte jaoks on tähtis poliitilis-administratiivne
korraldus, majandustegevuse ehk ärivabadus, majanduslik areng, tööjõu vaba liikumine,
maksusüsteem ja raha stabiilsus jne.
Riigi ülesanne
1.Tagada eraomandus ja eraomandi puutumatus
SEADUSED : RIIGIKOGU
TEGEVVÕIM : OMAVALITSUSED
VAIDLUSED : KOHTUSÜSTEEM

2.Konkurentsi ja vaba kaubavahetuse tagamine

Konkurentsiseadus.
Ettevõtete registreerimise kohustus äriregistris.

3.Ebaedukate või väheefektiivsete ettevõtete kõrvaldamine turult.

Pankrot ja pankrotiseadus.

4.Väikeettevõtluse toetamine
Tugisüsteemide loomine ja rahaline toetamine.
Mentorlus ettevõtluses.
Ettevõtluskeskuste loomine regioonides.

5.Ühendavate organisatsioonide tegevus.

EVEA- Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ( loodi 1988)
EAS Ettevõtluse arendamise sihtasutus
Tartu Ärinõuandla
Tartu Teaduspark ( ettevõtlusinkubaator)
ESEA Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon ( loodi 1996 , 44 liiget)
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ( loodi 1925, ühendab üle 3300 ettevõtte)
Eesti Naisettevõtjate Liit
6.Maksusüsteem .
Maksusoodustuse kasutamine. Tulumaks.

Praktiline töö 3.
Anna ülevaade ettevõtlustoetustest . Tutvu toetustega www.aktiva.ee
Millised on toetuste liigid ?
Kellele ja millistel tingimustel toetusi antakse? Millised ettevõtted on toetusi saanud?

6
 EDUKA ETTEVÕTJA TEGEVUSKAVA

On olemas teatud isiksuseomadused, mis on vähemalt sama olulised ja võimalik, et

olulisemadki kui ärialased või tehnilised oskused.Uurimustest on selgunud, et edukas
ettevõtja käitub järgnevalt:

• on järekindel
• haarab kinni igast võimalusest
• muudab probleemi hoopis võimaluseks
• riskib mõõdukalt ja põhjendatult
• püüab igati hankida informatsiooni
• püüab midagi paremaks ja efektiivsemaks muuta
• püüab alati parandada kvaliteeti
• oskab veenda teisi ja panna nad tegema, mida tema soovib
• kasutab suhete võrku teiste inimeste mõjutamiseks
• püüab alati sõna pidada
• püstitab endale eesmärke
• planeerib ette ja kontrollib tulemusi
• ei kohku ebaõnnestumistest
• investeerib pigem tulevikku kui kulutab raha praegu
• ei hooli sellest, mida teised temast arvavad
• on entusiastlik
• on enesekindel

Mõned inimesed väidavad, et nimetatud omadusi on õppimise teel võimalik välja

arendada või vähemalt täiustada, samas kui teised usuvad, et need omadused on
kaasasündinud või omandatud varases lapsepõlves. See on siiski tõsi, et Te võite võita
teadmisest, kas Teil need omadused on või ei ole, et saaksite välja arendada puuduvad
ning ära tunda oma tugevad ja nõrgad küljed.

Ettevõte valmistab tooteid ja teenuseid oma tarbijatele, kelleks võivad olla nii füüsilised
kui juriidilised isikud, so. teised ettevõtted ja riik. Ettevõte loob väärtuse tarbija jaoks,
mille eest tarbija maksab.
Ettevõtte edukusest on huvitatud paljud osapooled.
 töötajad, kes on huvitatud palgast
 omanikud, kes on huvitatud oma kapitalilt saadavatest dividendidest
 krediteerijad, kes on huvitatud ettevõttele laenatud kapitalilt saadavast
krediidiprotsendist e. intressist
 kõrgemalseisvad organisatsioonid, kes on huvitatud oma kasumiosast

7
Ettevõtete liigid.
Ettevõtteid liigitatakse mitmesuguste tunnuste järgi. Ettevõtteid võib liigitada näiteks
ettevõtte suuruse, toodangu iseloomu, majandusharu, domineeriva tootmisfaktori,
omandivormi järgi.
Majandusharu järgi võib liigitada ettevõtteid:
 tööstusettevõtted
 kaubandusettevõtted
 transpordi-ja sideettevõtted
 pangandusettevõtted
 kindlustusettevõtted
 muud teenindusettevõtted
Toodangu iseloomu järgi:
 tootmisettevõtted:
o hankiv tööstus
o töötlev tööstus:
 tootmisvahendite tootmine
 tarbeesemete tootmine
 teenuseid osutavad ettevõtted
o kaubandusettevõtted
o transport-ja side ettevõtted
o pangandus
o kindlustus
o muud ettevõtted
Ettevõtte suuruse järgi:
 Mikroettevõtted -töötajaid 1-9
 Väikeettevõtted -töötajaid 10-49
 Keskettevõtted -töötajaid 50-249
 Suurettevõtted -töötajaid üle 250
Valitseva tootmisfaktori järgi:
• Töömahukad ettevõtted
• Materjalimahukad ettevõtted
• Teadusmahukad ettevõtted
Ettevõtete liigitamisel kasutatakse sageli kolme näitajat
1. töötajate arv
2. ettevõtte käive
3. ettevõtte bilansi maht

Praktiline töö 4.
Leia statistilised andmed .
1.Milline on ettevõtete arv äriregisti andmete alusel? Millised muutused on toimunud?

8
2.Analüüsi ettevõtete arvu põhitegevuse ja ettevõtlusvormi alusel. ( AS, OÜ, TÜ, UÜ,
FIE)

3.Väikeettevõtlusega seotud eelised ja probleemid.

Ettevõtja saab ettevõtte omamisest kindlaid eeliseid ja tasu, mis on otseselt seotud
ettevõtte suuruse ja omandivormiga.

Kasumilootus.
Kasum on väikeetttevõtte peamisi saadusi, kuna on firma edu mõõdupuuks. Kasum
pakub firma omanikele vahendeid, mida nad vajavad oma perekonnale soovitud
elustandardi kindlustamiseks, võimaldab palga omanikule ja annab vähemalt osa firma
stabiilsuseks ja kasvuks vajalikest vahenditest. Omades juhtimiskogemust on ettevõtja
võimeline oma sissetuleku suurust kontrollima.

Tulevase rikkuse ootus.

Paljud ettevõtjad töötavad pigem ettevõtte tuleviku kui hetke heaolu nimel. Need ootused
annavad ettevõtjale motivatsiooni ja innustavad tööle.

Rahuldust pakkuv töö.

Leidub inimesi kellele on senine töö vastumeelne. Inimene, kes saab oma tööst rahuldust,
suhtub töösse positiivsemalt. Ta on füüsiliselt ja vaimselt tervem, tunneb suuremat seotust
oma ettevõttega. Paljud väikeettevõtte omanikud saavad oma ettevõttes töötades suurt
isiklikku rahuldust.

Identifitseerumine ettevõttega.
Enamik väikeettevõtte omanikke on asutanud firma ise, tihti märkimisväärsete
loobumiste ja pingutuste hinnaga. Loomulik on seetõttu, et suurem osa neist tunneb end
oma ettevõttega väga lähedalt seotuna. Ettevõtja tunneb oma ettevõtte üle uhkust ja
kriitikat firma aadressil tõlgendatakse isikliku solvamisena.

Ettevõtja on iseenda peremees.

Ettevõtja tunneb, et määrab oma saatuse ise ja ei pea oma tegude eest kellelegi vastust
andma ja saadav tasu on vastavuses tehtud tööga. Soov olla iseenda peremees on selliste
inimeste jaoks oluline motiiv.

Otsene suhtlemine omaniku ja teenistujate vahel.

Lihtsustatud juhtimise tõttu on väikeettevõttes korralduse andmine juhilt teenistujatele
otsene. Vahetu kontakt juhi ja alluva vahel võimaldab vältida tavalisi
kommunikatsiooniprobleeme, mida esineb suurtes ettevõtetes.

Isiklik kontakt teenistujate ja klientidega.

Väikeettevõtte omanikul on võimalus kujundada ja säilitada häid töösuhteid alluvatega.
See võimaldab paremini mõista üksteise seisukohti, vajadusi ja soove.

9
Tsentraalne otsustamine.
Ettevõtja on vahetult seotud kõigi firmat puudutavate küsimuste otsustamisega.

Ettevõtja staatus.
Ühiskonnas on ettevõtja enam väärtustatud. Paljud ettevõtjad tunnetavad oma staatust
kõrgena ja saavad sellest muljest suurt rahuldust, vaatamata sellele kuidas on tegelik
olukord.

Alustamise kergus.
Lihtsus alustamiseks on üheks ligitõmbavaks jooneks.

Väikeettevõtte omamisega kaasnevad mitmesugused probleemid, mis põhjustavad ebaedu

või läbikukkumisi.
Peamisteks probleemideks võib pidada majanduslikke tegureid, kogemuste puudust,
väikest läbimüüki, suuri kulusid. Vähemolulised probleemid on hooletus, kapitalipuudus,
probleemid klientidega, õnnetujuhtumid, kelmus, vahendite vähesus.
Ettevõtjal on kasulik teada probleemide olemasolust, et neid õigeaegselt vältida.

Majandustegurid.
Ettevõtja ei saavuta edu kui kasum pole firma ülalpidamiseks piisav. Kasum väheneb, kui
firma kaotab osa turust konkurentidele, nõudlus toodetele väheneb või inflatsioon osutub
prognoositust suuremaks.

Kogemustepuudus.
Ettevõtja peab tänapäeval kiiresti kohanema muutuvate tingimustega. Nad peavad
reageerima teguritele, mis nende ettevõttele mõju avaldavad nagu inflatsioon,
tehnoloogilised muutused, tarbijate harjumused, demograafilise situatsiooni muutus jne.

Vähesed kogemused tootmise või teeninduse alal.

Ettevõtjal võib olla vähe kogemusi ja teadmisi tegutsemaks valitud tegevusalal.

Juhtimiskogemuste puudus.
Ettevõtja kogemuste puudus ilma korraliku ettevalmistuseta juhtimise alal võib olla
oluliseks ebaedu põhjuseks.

Liigne keskendumine ühele valdkonnale.

Omanik peab suutma näha firma tervikut. Ta peab tunnetama firma kõigi
tegevusvaldkondade vajalikkust ja vastastikust seotust. Liigne keskendumine ainult
tootmisele, finantsidele või müümisele jätab hooletusse teised valdkonnad. Väikeettevõtte
juht peab teadma, et firma heaolu ja edukus sõltub suurel määral sellest, et võrdset
tähelepanu osutatakse kõigile ettevõtte tegevusvaldkondadele.

Juhtimise ebakompetentsus.
See on tihti läbikukkumiste põhjustajaks. Ärijuhit on ebakompetentne, kui tal puuduvad
oskused ja teadmised, mis on vajalikud, et firma saavutaks seatud eesmärke.

10
Müügiprobleemid.
Müügiprobleemide põhjuseks võib olla madal konkurentsivõime, puudulik ülevaade
laoseisust, väike müügimaht, halb asukoht.

Madal konkurentsivõime.
Väikeettevõte peab konkureerima teiste väikeettevõtetega ja ka suurettevõtetega.
Firmadel, mis ei suuda efektiivselt konkureerida sellistes valdkondades nagu pakutavate
teenuste valik, nõutav hind, müüdava kauba kvaliteet, on kahtlemata raskusi
ellujäämisega.

Ebaadekvaatne laoseis.
Kui laos on liiga palju kaupa, on tulemuseks liiga suure osa omaniku kapitali seotusega,
oht kadudeks või riknemiseks, liigne laokulu. Kui laoseis on ebapiisav, ei suudeta
rahuldada kõiki tellijate nõudmisi, mille tõttu kaotatakse kliente, kes pöörduvad
konkurentide poole.

Kulud.
Võimetus kontrollida tootmiskulusid vähendab kasumit ja põhjustab ebaedu. Liigselt
võetud laenud tekitavad probleeme tagasimaksmisel.

Hooletus.
Ärialase hooletuse põhjuseks on tavaliselt vilets ajakasutus, kehv tervis, laiskus,
perekonnaprobleemid, apaatia.Ettevõtja peab silmas pidama firma eesmärke ja mitte
laskma ennast eksitada kõrvalistest tegevustest või isiklikest probleemidest.

Kapitaliprobleem.
Ettevõtte alustamisel tuleb hoolega kaaluda firma käitamiseks vajaliku kapitali suurust.
Kui vahendeid on liiga vähe firma ülalpidamiseks ja need on paigutatud suures osas
põhivaradesse võib kiiresti tekkida käibekapitali puudus(näiteks kaubavaru soetamiseks)

Probleemid klientidega.
Üheks väikeettevõtte probleemiks on, kas ja kellele anda krediiti. Firmad, kes
võimaldavad krediiti, peavad silmas pidama, et ei teeks seda liiga suures ulatuses. Suur
osa krediiti võib minna firmaomanike “sõpradele”, kes arvete tasumise ajaks on kadunud.

Õnnetusjuhtumid.
Väikeettevõtja ei tohiks tähelepanuta jätta tulekahjude, sissemurdmiste, töötajate varguste
ja loodusõnnetuste võimalikust kahjust firma varale.
Kelmuse all mõeldakse ettevõtte staatuse tahtlikku valesti esitamist firmaomaniku poolt,
eesmärgiga teisi tüssata. Näiteks kasutades võltsdokumente, eksitavat nime jt.

Puudulik spetsialiseeritus.
Väikeettevõtte rahalistest võimalustest tulenevalt ei ole võimalik kasutada piisaval hulgal
spetsialistide abi. Üldjuhul tegeleb omanik kõigega üksinda. Ta peab olema kursis firma
kõigi tegevusvaldkondadega.

11
Piiratud vabadus ja pikad tööpäevad.
Olles firma ainus omanik-ärijuht peab väikeettevõtte juht suurema osa tööst tegema ise.
See tähendab töötamist hommikust õhtuni sageli ka ilma puhkepäevadeta.

Kapitali risk.
Ettevõttesse investeeritud raha on isiklik või laenatud, seega on omanik isiklikult vastutav
kõigi mõeldavate võlgade eest. Oht kaotada säästud, sattuda võlakoorma alla.
Stress.
Liigne stress võib põhjustada tervisehäireid, langeb töövõime.

Praktiline töö 5.
Analüüsi ettevõtlusega seotud probleeme. Too näiteid reaalsest elust. Kuidas ettevõtjad
võiksid saada kasu eelpool toodud eelduste ja probleemide teadvustamisest?
Sõnasta10 käsku probleemide vältimiseks.

4.Ettevõtlusega alustamise viisid.

Ettevõtlusega alustamiseks on 3 võimalust:
1. uue ettevõtte asutamine
2. olemasoleva ettevõtte ostmine
3. frantsiis

1.Tegurid , mida tuleb uurida uue ettevõtte alustamisel

1. Vajadus
2. Asukoht
3. Turg
4. Tootmishooned
5. Tegevus ja personal
6. Planeeritavad finantsnäitajad

Uue ettevõtte võimaluste uurimine ja analüüs on palju raskem ja ebatäpsem kui

olemasoleva firma ostuvõime uurimine. Puuduvad andmed varasema äritegevuse kohta,
mille alusel ettevõtet hinnata.
Vajadus ettevõtte järele
Kõige efektiivsemaks meetodiks on läbi viia turundusuurung vastavas piirkonnas.
Vajaduse selgitamiseks võib kasutada juba olemasolevaid statistilisi näitajaid või
sobilikke turuuuringute tulemusi, andmeid võib saada ettevõtlusosakondadest ja
analüüsida juba tegutsevate ettevõtete turgu.
Nt. statistilised andmed rahvastiku kohta antud piironnas võimaldavad prognoosida
tulevast ostumahtu.
Asukoht
Lähtuda tuleks klientidest ja nende vajadustest asukoha valikul. Erinevused võivad
tekkida kulutustest asukohale. Jälgida konkurentide paiknemist. Lähtudes ettevõtte
vajadustest, olemasolevast kapitalist, võimalustest sobiva asukoha ja intrastruktuuri osas
tuleb otsustada kas ehitada, osta või rentida vajalik pind. Tuleks koostada nimekiri
pakutavate asukohtade hindadega. Jälgida liiklusvõimalusi. Läbi viia autode ja liiklejate
liiklusuuring.

12
Turg
Paljude ettevõtete jaoks sõltub asukoht suurel määral turust. Elanikkonna arvukus ja
andmed nende vanuse, sissetulekute, hariduse jne. kohta. Eeldatavad muudatused
tulevikus. Konkurentide arvukus. Tarbijate statistiline ülevaade.
Tootmishooned
Võimalik osta, ehitada ja rentida. Ehitamise korral vajalik jälgida vajalikke nõudeid,
hinnata juurdepääsuvõimalusi, vajalikke seadmete paigutust jne.
Tegevus ja personal
Koostada ametikohtade töökirjeldused, koostada ettevõtte organisatsiooni skeem, määrata
töögraafikud ja palgad. Teha ettevalmistusi tootmiseks või müügiks, määrata
hinnakujundus, reklaam jne.
Kavandatav finantsinformatsioon.
Koostada tuleb esimese tegutsemisaasta eelarve projekt. Määrata tuleb kõik sissetulekud
ja väljaminekud võimalikult täpselt kuude kaupa. Koostada bilansi projekt, võttes arvesse
kõik varad, mida ettevõte teie arvates vajab, samuti kõik finantseerimise võlad. Kui
võimalik koostage kasumiläve diagramm, kus arvestatakse muutuvaid-ja püsikulusid ja
müügitulusid.
Abistavad küsimused uue ettevõttega alustamiseks
1. Kas te olete hinnanud oma võimeid?
2. Millist ettevõtet valida? Milline on edu tõenäolisus?
3. Kui palju raha vajate?
4. Kust hangite raha?
5. Milline asukoht teile sobiks?
6. Kui suur oleks müügihind, et tagada vajalik kasum?
7. Kuidas valite personali?
8. Milline on teie majandamispoliitika?
9. Kuidas organiseerite raamatupidamise?
10. Milliseid seadusi tuleb teil täita?
11. Kuidas toimite maksude ja kindlustuse osas?

2. Olemasoleva ettevõtte ostmine

Tegurid, mida tuleks uurida ja analüüsida olemasoleva ettevõtte ostmisel
Miks omanik tahab müüa?
Põhjuseid, miks ettevõte müüakse võib olla mitmeid. Omanik tahab tegevust lõpetada,
alustada uue ettevõttega uues kohas, vilets finantsolukord, nõudluse vähesus,
konkurentide rohkus, seaduse muudatused, majanduslik olukord jne.
Ettevõtte füüsiline olukord.
Hoonete, sisseseade, inventari seisukord mõjutab oluliselt ostuhinda. Hinnata tuleks ka
ümberkujundustele minevat rahahulka.
Turg.
Et hinnata ostetava ettevõtte turgu tuleks jälgida elanikkonna struktuuri ( sissetulek,
vanus, töötute arv jne.), konkurentsi ( kui palju, kui suured ettevõtted, milliseid tooteid
müüakse jne.) ja tarbijasuhtumist ( halvustav hoiak tarbijate poolt nõuab lisakulutusi selle
ümberkujundamiseks).

13
Ettevõtte finantsolukord.
Milline on olnud senine tegevus? Kas ettevõtte on olnud kasumis või kahjumis? Millised
on ettevõtte kulud? Kas esineb võlgnevusi teistele ettevõtetele, maksuametile jne.
Juriidilised aspektid.
Jälgida tuleks kehtivaid lepingutingimusi, võetud laene, pante, vajalike lubade ja
litsentside olemasolu, dokumentatsiooni.

3.Frantsiisimine . Frantsiisi mõiste ja võimalus ettevõtluseks.

Frantsiisi alusel töötavaid ettevõtteid võib leida igalt elualalt. Minnakse sööma
McDonald´sisse, ostetakse riideid ja jalanõusid Adidase poodidest, ravimeid Apothekast,
käiakse supermarketites PRISMA ja RIMI. Koju sõites tangitakse kütust Statoilis, reisil
olles renditakse auto AVIS `est, juuksuriteenuseid saadakse Salon+ ist, jalatseid ostetakse
ABC KING ist jne. Tiimari kauplused.
Frantsiis on üks turule sisenemise vorm.
Frantsiisi olemust käsitletakse erinevatest vaatenurkadest.
1.frantsiis on tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse teatud tasu eest teistele
isikutele
2.frantsiis on piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe
kasutamiseks
3.frantsiis on ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja
annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega
seonduvat kaubamärki.
Frantsiisikokkuleppeid võib liigitada tootmisfrantsiisiks, teenusefrantsiisiks ja
müügifrantsiisiks. Tootmisfrantsiisi korral annab frantsiisiandja frantsiisivõtjale kaupade
tootmiseks olulise oskusteabe või koostisosa, näiteks materjali või tootmistehnoloogia.
Frantsiisivõtja kohustub kaupu tootma, kasutades frantsiisiandja ärilist tähistust ja
kaubamärki. Teenuse frantsiisi korral töötab frantsiisiandja välja mingi teenuse, mida ta
hakkab ise osutama. Nt autode rentimine, krediitkaarditeenuse osutamine. Seda teenust
lubab ta edaspidi oma nime all frantsiisivõtjal osutada. Müügifrantsiisi korral toodab
frantsiisiandja ise mingi toote, mille frantsiisiandja müüb frantsiisivõtjale, kes hakkab
seda kaupa frantsiisiandja kaubamärki kasutades müüma teatud piirkonnas oma
klientidele. Nt bensiini müümine bensiinijaamades.
Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid õiguste teostamiseks ning
osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi. Frantsiisiandjal on õigus kontrollida
frantsiisilepingu alusel toodetavate kaupade või teenuste kvaliteeti. Frantsiisilepinguga
kaasneb õigus kasutada kaubamärki, müügimeetodeid, töötajate ametijuhendeid ja
väljaõpet, hankijate võrku, turu-uuringuid, reklaame jm. Frantsiisiandjal on võimalik
hoida kokku investeeringute pealt. Ta ei pea kandma investeerimisega seotud kulusid ja
riske. Tal on võimalus tegevust kiiremini laiendada, ei pea olema uue turuga hästi kursis,
mis võimaldab vältida majanduslikke ja kultuurilisi probleeme. Frantsiisivõtja maksab
õiguse eest, koostab finantsaruandeid frantsiisiandjale, millest sõltub makstav tasu.
( näiteks 4-8% käibest) . Frantsiisivõtja peab kandma kõik kulud.

Praktiline töö 6.

14
Hinda ettevõtlusega alustamise erinevate viiside kasutamise eeliseid ja puudusi.
Koosta tabel . Tabeli koostamiseks vali näitajad, mida hinnata ja võrrelda.
5.Ettevõtte asutamise etapid ja ettevõtusvormi valik.

Ettevõtte asutamine.
• Äriidee. Äriplaani koostamine.
• Finantseerimise organiseerimine
• Ettevõtlusvormi valik
• Tegevusloa või litsentsi saamine
• Ettevõtte registreerimine
• Maksuametile teatamine
• Raamatupidamise organiseerimine

5.1.Äriidee.
Äriidee on juhttäht, mis suunab meie tegevusi pikemas perspektiivis ja paneb meid
tegutsema teatud sihis.
Äris on vähe ääretult omapäraseid nippe. Äri –see on tublil tööl ja oskustel põhinev
väikeste asjade õigesti tegemine. Miks öeldakse tihti, et ühel või teisel edukal ärimehel
on “hea nina” ? Sest ta on “ õigel ajal õiges kohas”. “ Hea nina” all mõtleme võimet
tulevikku ette näha. Selle võime taustal on lisaks analüüsi-ja üldistusvõimele ka julgus
unistada ehk “mõtted lennus” , kuid “jalad maas”. Head nina läheb meil vaja ka äriidee
koostamisel. ( Nt Eesti oma Nokia otsing! )
Vältimaks “ oleks seda ette teadnud, siis….”, on kasulik luua tulevikuvisioon.
Milline võiks olla väliskeskkond 5 aasta pärast? Kuidas tegutseb meie firma? Milline on
firma areng? Visiooni abi loome endale ettekujutuse sellest, millised on turu vajadused?
Kas turul on vajadus meie pakutava järele? Kas me oskame turuvajadusi ära kasutada?
Sellise tulevikunägemuse kaudu on lihtsam mõelda, mis võiks olla äriidee ja leida
vastused kolmele küsimusele:
- kellele oleme suunatud
- mida pakume, millist lisaväärtust saab sihtrühm koostöös meiega
- kuidas tegutseme- milliseid turu nõudmisi täidame, kuidas aitame potentsiaalseid
kliente. Mille poolest erineme konkurentidest?

Idee kuus taset

Enamik ettevõtjaid läbib kuuetapilise tee ideede arendamisel toimivaks projektiks:
1.etapp-idee genereerimine või tekkimine.
2.etapp-idee hindamine .Kas on teostatav? Kas see on hea? Parem kui teised?
3.etapp-idee omaks võtmine. Kas see idee on selline, mille elluviimisele oled valmis
pühenduma, mille eest võitlema?
4.etapp-idee arendamine. Kas selles on nõrku kohti? Kas seda saab edasi arendada?
5.etapp-idee vormistamine äriplaaniks ja plaani järgi tegutsemine
6.etapp-tulemuste hindamine

Kuidas tekivad ideed?

15
Ideed võivad tekkida väga erinevate tegevuste tulemusena. Olles pühendunud teatud
huvidele või meelistegevustele võime avastada täiesti juhuslikult, et sellest on huvitatud
teisedki.
• Juhus-avastad, et mingi asja eest ollakse nõus maksma!
• Ränk töö-pikaajaline uuring, katsetus, avastus
• Kaine analüüs-statistiliste andmete analüüs, inimeste sissetulekute muutustest,
äride hulk, haridustase, demograafiline situatsioon jne.
• Vajadus kasvada- rahulolevad kliendid, kuid konkurents sunnib läbimüüki
suurendama. Nt Hommikuhelbed söödi hommikusöögiks, kuid lisati soovitus
näksida helbeid õhtusel ajal teleri ees istudes. Uus turundusstrateegia.

Äriedu saladus on teada seda, mida teised ei tea!

5.2. Äriplaan
Idee üksi ei ole midagi väärt. Äriplaaniks lahti kirjutatud idee on juba pool võitu!
Valdav enamus ettevõtteid luuakse teenuste osutamiseks.
Mida on vaja teenuse osutamiseks?
Ülesanne: Kirjelda ühe teenuse osutamisega seotud tegevusi.
Abiks:
1.Teenuse pakkumise iseloom ja koht. Kas on oluline, et klient tuleb meie juurde või saab
osutada seda distantsilt? Raamatupidamise teenus, autoremont, sanitaarremont.
Oluline ettevõtte füüsiline asukoht ja millised on sinna kuuluvad võimalused.( mugav
kliendil leida-büroo)
2.Seadusest tulenevad nõuded- erinõuded, kohustuslikud nõuded personaline,
töökeskkonnale, töövahenditele
3.Vajalike investeeringute maht. Väikesed investeeringud, (raamatupidamise kontor)
4.Nõuded töötajatele-kvalifikatsioon

Äriplaan on eelkõige vajalik ettevõtjale endale.

Äriplaan koosneb kahest osast -sõnadest ja numbritest.
Sõnalises osas kirjeldatakse äriideed ja selle teostamiseks vajalikke toiminguid ning
olemasolevaid eeldusi.
Lahti kirjutatakse:
• Toote või teenuse kirjeldus
• Turg ja sihtgrupp
• Konkurents
• Turundusstrateegia ja reklaam
• Asukoht
• Juhtkond ja personal
• SWOT analüüs
Arvuline osa:
• Kassavoogude aruanne
• Kasumiaruanne
• Bilanss

16
Lisaks võib kasutada:
• Uuringuid
• Diagramme
• Graafikuid
• Eellepinguid
Äriplaan ja turundusplaan.
Ettevõtte turundustegevus hõlmab turu-uuringuid, turusituatsiooni analüüsi, toote
kujundamist, hinnapoliitikat, turustuskanalite valikut ja müüki.
Turundustegevuse eesmärgiks on teha:
• Õige toode/ teenus
• Õige hinnaga
• Õigel ajal
• Õiges kohas
tarbijale kättesaadavaks veendudes, et tarbija on tootest teadlik
Praktiline töö7. Tutvu äriplaani koostamise juhendiga. www.aktiva.ee

ÄRIPLAANI SISUKORD.
I.Sissejuhatav kokkuvõte.
Põhiline informatsioon ettevõtte kohta, eelnev äritegevus, lühiülevaade omanikest, nende
kogemustest, ettevõtte asukohast, tegevuse eesmärkidest jne.
II.Ettevõtte üldandmed:
Ettevõtte nimi, juriidiline vorm, aadress, omanikud, põhikapital
III. Äriidee iseloomustus.
Lühike kirjeldus oma äriideest, millega tahetakse alustada, originaalsus, kogemused jne.
IV. Projekti kirjeldus.
1.Tooted või teenused.
Kirjeldus.
Valmisolek turuleviimiseks.
Toote kaitse.
Võrdlus konkureerivate toodetega.
Tagatised ja garantiid.
Tuleviku potentsiaal (toote arendamise võimalused).
2.Tootmine. Teha või osta kaalutlus.
Tootmisprotsess.
Vajalikud seadmed.
Toodangu piirangud
Konstruktsioon ja kujundus.
Kvaliteedi kontroll.
Nõuded personalile.
Põhimaterjalide varustusallikad.
3. Müük ja turustamine.
Tarbijad.
Tarbijate vajadused ja kasu tootest või teenusest
Turu jaotamine osadeks (sihtturgudeks)
Ostuotsust mõjutavad tegurid.

17
Turu ja selle osade maht ning arengusuunad.
Müügimeetodid.
Hinnakujundus.
Müügitoetuse abinõud.
Konkurendid ja konkurents. SWOT
4.Ettevõtte juhtimine ja personal. Töötajatele esitatavad nõuded, juhtkond ja kogemused.
5.Prognoosid ja rahandus- finantseerimine.
Müügiprognoos.
Kasumi ja kahjumi aruanne.
Rahavoo aruanne.
Bilanss.

5.3. Ettevõtlusvormide põhierinevused.

Valiku kriteeriumid.
Sobiliku vormi valikuks tuleks kaaluda:
1.Vastutuse ulatus.
Vastutus võib olla piiratud osakapitaliga osaühingus ( OÜ ) või aktsiakapitaliga
aktsiaseltsis ( AS ). Piiramatu vastutusega on tegemist tegutsedes füüsilise isikuna
( FIE ), täisosanikuna täisühingus ( TÜ ) või usaldusühingus ( UÜ ). Piiramatu vastutus
tähendab, et vastutatakse kogu oma isikliku varaga tekkinud kohustuste eest.
2.Ettevõtte rajamise kergus ja kiirus.
Lihtsaim on alustada FIE-na keeruliseim ja aega nõudvam AS-na. FIE-na tegutsemiseks
piisab maksuametile teatamisest või tegevusloa saamisest.
3.Kapitali vajadus ja kulutused.
Kas on olemas piisavalt stardikapitali või on vajadus laiendada omanike ringi? Kas
selline vajadus võib tekkida tulevikus? Mida suurem on omanike investeeritud kapital,
seda kergem on saada laenu tulevikus.
FIE, TÜ, UÜ ei nõua peale tegevuse alustamise kulude algkapitali olemasolu.
OÜ on minimaalne stardikapital 40000 ja AS on 400000.
OÜ ja AS on tegemist suuremate alustamisega seotud kulutustega ja keerulisema
dokumentatsiooniga.
Maksumäärad on ettevõtetele ühesugused. Ettevõtted on vabastatud otsesest tulumaksust,
FIE peab tegema ettevõtlusega seotud kulude tulude deklaratsiooni ja tekkinud puhastulu
on tulumaksuga maksustatud.
4.Ettevõtte juhtimine ja kasumi jaotus.
Äriseadustik reguleerib juhtimisorganid. Keerulisem on AS ja OÜ.
Kasum läheb vastavalt omanike arvule ja osalusele jagamisele, ainuomanik on kogu
tekkinud kasumi omanikuks.
5.Avalikustamise kohustus.
Äriregistris registreeritud ettevõtte andmed on kõigile kättesaadavad.

Tabel . Äriühingud

Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts

1.Äriühingu täisosanik täisosanik/ osanik aktsionär
tegevuses usaldusosanik

18
osaleja nimetus
2. Vastutus täielik täisosaniku osanik ei vastuta aktsionär ei vastuta
ühingu (täisosanik puhul täielik,
kohustuste eest vastutab kogu usaldusosaniku
oma varaga) puhul tasumata
sissemakse
ulatuses
3. Asutamis ühinguleping ühinguleping asutamisleping/põhikiri asutamisleping/põhikiri
dokumendid
4. Kohustuslik pole pole 40 000 400 000
kapitali määr
5. Väärtpaberid pole pole pole aktsiatäht
6. Kohustulik pole pole 100 10
nimiväärtus,
osa-või
sissemakse
suurus
7. Sissemakse viivitamatult või viivitamatult või peab olema tasutud peab olema tasutud
tasumine ühingulepinguga ühingulepinguga enne osaühingu enne aktsiaseltsi
asutamisel määratud ajal määratud ajal äriregistrisse kandmist äriregistrisse kandmist
8. Osa-või sissemaksu ei sissemaksu ei osa võõrandamine on esitajaaktsia on vabalt
sissemakse, osa, saa võõrandada, saa võõrandada, osanike vahel vaba; 3. võõrandatav. Nimelise
aktsia lahkumisel lahkumisel isikule võõrandamisel aktsia võõrandamine
võõrandamine ühingust ühingust on teistel osanikel on aktsionäride vahel
makstakse makstakse ostueesõigus. vaba; 3. isikule
hüvitust hüvitust Põhikirjaga võib ette võõrandamisel võib
näha ka eelnevast põhikirjaga ette näha
erineva korra. Osa teiste aktsionärdie
võõrandamise leping ostueesõiguse.
peab olema
notariaalselt
tõestatud.
9. Juhtimis osanikud osanikud üldjuhul osanikud ja aktsionäride
organid otsustavad otsustavad juhatus. Osaühingul üldkoosolek
peab olema nõukogu nõukogu
juhtudel, kui: juhatus
1.osakapital on üle
400 000 krooni ja
juhatuses on vähem kui
3 liiget;
2.nõukogu olemasolu
on ette nähtud
põhikirjas
10. Hääleõigus osanikud osanikud võrdeline osa vastavalt aktsiale
otsustavad otsustavad suurusega
11. Teave õigus saada õigus saada õigus saada teavet, õigus saada teavet

19
ühingu tegevuse teavet, tutvuda teavet, tutvuda tutvuda dokumentidega üldkoosolekul
kohta kõigi dok.-ga. kõigi dok.-ga.
Osanike Osanike
otsusega otsusega
võidakse võidakse
piirata osaniku piirata osaniku
teabe saamise teabe saamise
ja dok.-ga ja dok.-ga
tutvumise tutvumise
õigust. õigust.
12. üldjuhul ei ole üldjuhul ei ole kohustuslik juhtudel, kohustuslik
Audiitorkontroll kohustuslik. On kohustuslik. On kui:
kohustuslik kohustuslik 1. osakapital on üle
juhul, kui juhul, kui 400 000 krooni;
täisühingu usaldusühingu 2. audiitori olemasolu
täisosanikuks täisosanikuks on ette nähtud
on osaühing, on osaühing, põhikirjaga;
aktsiaselts või aktsiaselts või 3. eelneva
tulundusühistu. tulundusühistu. majandusaasta
realiseerimise
netokäive ületas
1 000 000 krooni.
13. Kasumi osanikud osanikud võrdeliselt osa vastavalt aktsia
jaotamise alus otsustavad otsustavad nimiväärtusega, kui nimiväärtusele
põhikiri ei näe ette
teisiti
14. üldjuhul ei pea üldjuhul ei pea peab esitama peab esitama
Majandusaasta esitama. Peab esitama. Peab
aruande esitama juhul, esitama juhul,
esitamine kui täisühingu kui
äriregistrile täisosanikuks usaldusühingu
on osaühing, täisosanikuks
aktsiaselts või on osaühing,
tulundusühistu. aktsiaselts või
tulundusühistu.
15. täisosaniku saab täis- ja osaniku saab välja aktsionäri ei saa välja
Väljaarvamine välja arvata usaldusosaniku arvata arvata
ühingust saab välja arvata

5.4.Ärinimi.
Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
FIE
• Ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees ja perekonnanime
• Kui tegemist on taluga ning ärinimes sisaldub talu nimi, pole ettevõtja nimi
vajalik

20
 • Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas
äriregistrisse kantud nimedest või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist
kustutatud nimedest

Äriühingu ärinimi
• Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi
• Ärinimi peab sisaldama täiendit nt “ täisühing” või lühendit “TÜ”
• Täiendit või lühendit võib kasutada ainult ärinime alguses või lõpus
• Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest äriregistrisse kantud
ärinimedest
• Ärinimi ei pea olema eristatav vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist
kustutatud ärinimedest kui õigus nimele omandati:
a) ettevõtja likvideerimisel või pankrotimenetluses
b)FIE omandab ettevõtte pärimise teel
c)kui tegemist on välismaa äriühingu filiaali ärinimega

Ärinime valiku piirangud

• Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse
ulatuse osas
• Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega
• Ärinimes ei tohi kasutada kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või
numbrilist tähist
• Isikul, kellel ei ole geograafilise tähise kasutamise õigust, on keelatud
kasutada ärinimes geograafilist tähist
• Sõna “Eesti” kasutamisel kehtivad piirangud
• Sõnu “riigi”, “linna” või “valla” või muid kohaliku omavalitsusüksuse
osalusele viitavaid sõnu võib kasutada ainult siis, kui omavalitsusele kuulub
üle poole osadest või aktsiatest
• Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus
• FIE ärinimes ei või kasutada isiku nime, kes ei ole ettevõtja
• Täisühingu ärinimes ei või kasutada isiku nime, kes ei ole osanik
• Usaldusühingu ärinimes isiku nime, kes ei ole täisosanik
• Välismaa äriühingu filiaali ärinimi koosneb äriühingu ärinimest ja sõnadest “
Eesti filiaal”
Ettevõtja ärilistel dokumentidel peab olema näidatud ettevõtja ärinimi, asukoht ja
äriregistri kood. Välismaa äriühingu filiaali dokumentidel peab lisaks olema näidatud
filiaali ärinimi, asukoht ja äriregistri kood.

5.5. FIE registreerimisjuhend

• FIE registreeritakse üldjuhul Maksu-ja Tolliameti kohalikus maksukeskuses.
Registreerimine on tasuta, esitada tuleb isikut tõendav dokument.

21
 • Alustades ei pea tegema sissemakseid põhikapitali
• Notaritoiminguid ei ole
• Eraldi FIE pangakonto avamine ei ole nõutav, arveldustes võib kasutada oma
isiklikku pangakontot
• FIE peab end registreerima käibemaksukohustuslasena siis, kui maksustatav
käive, v.a. import, ületab kalendriaasta algusest 250000 krooni.

Kui FIE on käibemaksukohuslane peab ta end registreerima Äriregistris.

Äriregistrisse tuleb esitada avaldus, kus on:
• Ärinimi
• Tegevusala
• Ettevõtte asukoht ja aadress
• Ettevõtja majandusaasta algus ja lõpp
• Ettevõtja nimi, isikukood ja elukoht
Esitada tuleb allkirja näidised ( tõestatud), sidevahendite numbrid, riigilõivu( 500 kr)
tasumise kviitung.

FIE füüsilisest isikust ettevõtja

Ettevõtte omanikuna võib tegutseda nii füüsiline isik kui äriühing.

Juriidiline isik asutatakse seaduste alusel( äriühing luuakse) füüsilisest isikust ettevõtjat ei
asutata. Inimene registreerib ennast maksuametis, st annab teada, et on asunud tegelema
ettevõtlusega.
Füüsilise isiku korral räägitakse tema elukohast äriühingu korral asukohast.
Füüsilise isiku ettevõtlus on lihtsaim ettevõtluse liik. Ei ole vaja algkapitali, põhimäärust,
asutamiskoosolekut, kuid füüsilisest isikust ettevõtja vastutab kogu oma isikliku varaga,
ka selle varaga, mis pole ettevõtlusega seotud.

Registreerimine.
Füüsilisest isikust ettevõtja peab oma tegevuse registreerima kohalikus maksuametis.
Selleks tuleb kaasa võtta isikuttõendav dokument ja vormistada vastav avaldus
Maksuametis. Registreerida tuleb enne tegevuse alustamist.( Ettevõtluse tuludest võib
kulusid maha arvata äriregistis või maksuametis registreeritud ettevõtja. Eelnenud kulusid
ei saa arvesse võtta)

Tegevusluba või litsents.

Teatud tegevusealadel tegutsemiseks on vaja riigi poolt kehtestatud korras taotleda luba.
Litsentseeritavates ärivaldkondades tuleb esitada tegevuslitsents.( tasutakse riigilõivud)
Kohalik omavalitsus võib nõuda kauplemisluba või teenindusluba.
Tegevuse registreerimisel tuleks kirja panna võimalikult palju tegevusalasid, millega
võiks kokkupuutumist tulla. Tegevualade nimed tuleb hoolega läbi mõelda. Maksuamet
võib kulude mahaarvamisel avastada, et see tegevus ei ole registreeritud ja seega tehingu
kulusid ei saa maha arvestada.
Kohalik omavalitsus ei anna teenindusluba eluruumides tegutsevale ettevõtjale.

22
Ärinimi.
Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes peab sisalduma tema ees ja perekonnanimi.
Talupidaja võib kasutada ärinimena ka talu nime.
Ärinimes ei tohi sisalduda äriühingule viitavaid sõnu ega lühendeid.
Nt Autoremondilukksepp Peeter Pukspuu. Kui ettevõtjal on piisavalt suur töökoda võib
ärinimeks olla Peeter Pukspuu autoremonditöökoda.

Pangaarve.
Ettevõtja vajab arveldamiseks oma pangaarvet. Maksuametis registreerimise järel tuleb
teatada pangaarve.
Füüsilisest isikust ettevõtja
Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik
Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel
Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena
registreeritud Maksuametis vastavalt käibemaksuseadusele
Füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse äriregistrisse:
• ettevõtja ärinimi, tegevusala
• ettevõtte asukoht ja aadress
• ettevõtja majandusaasta algus ja lõpp
• ettevõtja nimi, isikukood ja elukoht
• muud seaduses ettenähtud andmed.
Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata
sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
Äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja võib tegutseda ainult oma ees- ja
perekonnanime all

Raamatupidamine
Füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise
seadusest- kassapõhine raamatupidamine, kui käive eelneval kalendriaastal ei ületa
250000 kr.
Kassapõhine arvestusprintsiip-majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on tegelikult
laekunud või tegelikult tasutud. Kajastatakse seda, mis kassase( pangaarvele) sisse tuleb
või sealt välja läheb.
Kassapõhist arvestust pidav ettevõtja ei pea koostama raamatupidamise aastaaruandeid.
Tema esitab tuludeklaratsiooni –E vorm- ettevõtlusest saadav tulu. 31.märtsiks koos
füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga.

Vastutus
Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga

Maksud.

23
Riiklikest maksudest peab füüsilisest isikust ettevõtja tasuma tulumaksu ja sotsiaalmaksu.
Seda reguleerivad vastavad maksuseadused.
Kokkupuude teiste maksudega oleneb sellest, millega tegeletakse.
FIE-l ei ole palka ega töötasu, vaid on aasta arvestuses kujunev tulu.Tulumaksuga
maksustatakse mitte ettevõtja kõigi sissetulekute summa, vaid ainult maksustatav tulu
( puhastulu)
FIE võib vastavalt seadusele oma tulust maha arvata ettevõtlusega seotud kulud. Ettevõtja
oma tuludeklaratsioonil( E- vorm) ei saa arvestada tulumaksuvaba miinimumi. ( See on
A-vormil) FIE esitab vastava tuludeklaratsiooni Maksuametile.( E-vorm.)
5.6. Täisühing ( TÜ )
Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all.
Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline või juriidiline isik. Täisühingu osanikud
vastutavad ühingu kohustuse eest võrdselt kogu oma isikliku varaga. Selline solidaarne
piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Täisühing tegutseb osanike
vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul.
Ühingulepinguga määratakse osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed
saavad olla nii rahalised kui mitterahalised. Mitterahaline sissemakse võib olla ka
ühingule teenuse osutamine.
Ühingulepingus lepivad osanikud kokku:
• täisühingu ärinimes ja asukohas
• täisühingu tegevusalas
• osanike sissemaksete suuruses
• osanike õigused ja kohustused
Äriregistrisse kandmise avaldus peab sisaldama:
• ärinime
• asukoht ja aadress
• tegevusala
• osanike nimed ja andmed
• riigilõivu tasumise maksekviitung
• äriühingut esindavate osanike allkirjanäidised
Avaldusele kirjutavad alla kõik osanikud
Asutamiskulud:
• riigilõiv
• notaritasud
• konto avamine ( tasuta või tasuline)
Majandusaasta aruande esitamine :
• kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing
tuleb esitada aruanne äriregistrile
• muudel juhtudel Maksu-ja tolliametile

5.7. Usaldusühing ( UÜ)

Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad
ühise ärinime all. Vähemalt üks neist on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest
kogu oma isikliku varaga, ning vähemalt üks osanik on usaldusosanik, kes vastutab

24
ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusosanikuks ei saa olla riik ega
kohalik omavalitsus. Usaldusosanikud lepivad kokku ärinimes, osanike sissemaksete
suuruses, asukohas. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui mitterahalised.
Asutamisel sõlmitakse osanike vaheline ühinguleping, ei pea olema notariaalselt
tõestatud. Neil äriühingul ei ole põhikirja ega juhtimisorganeid.
Äriregistrisse kandmise avaldus peab sisaldama:
• usaldusühingu ärinime
• asukoht ja aadress
• tegevusala
• osanike nimed ja andmed
• maksekviitung riigilõivu tasumise kohta
• esindama volitatud isikute allkirjade näidised
Majandusaasta aruande esitamine üldjuhul Maksu-ja tolliametile. Kui osanikuks on
osaühing, aktsiaselts jm siis äriregistrile.

5.8. Osaühing ( OÜ )
Osaühingul on võrreldes aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne
juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus- osanik ei vastuta oma isikliku varaga
osaühingu kohustuste eest.
• Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut
• Osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest
• Minimaalne osaühingu kapital on 40000 krooni
• Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks
sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtud töö
• Osaühingule avatakse pangaarve. Arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada
enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse
• Mitterahalise sissemakse kohta peab olema hindamisakt, kui sissemakse väärtus ei
ületa 40000 krooni ja ei moodusta üle poole osakapitalist. Kui mitterahaline
sissemakse on suurem, peab selle hindamist kontrollima audiitor.
• Kõik asutajad peavad olema oma osa eest täielikult tasunud enne osaühingu
äriregistrisse kandmise avalduse esitamist
• Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega
• Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek
• Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kellel on õigustoimingutes esindamise
õigus
• Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele
Notarile esitatakse avaldus, põhikiri, asutamisleping, OÜ asukoht, tegevusala, juhatuse
liikmete ja esimehe isikuandmed , osakapitali suurus, osanike nimed ja nende osaluse
suurus, majandusaasta algus ja lõpp, telfon jm sidevahendid.
Äriregistrisse kande avaldusele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
Avaldus peab sisaldama:
• Asutamisleping
• Juhatuse liikmed, allkirjanäidised

25
 • Sidevahendite numbrid
• Panga teatis sissemaksete tegemisest arveldusarvele
• Mitterahalise sissemakse korral hindamise akt
• Tegevuslitsents
• Riigilõivu tasumise kviitung

5.9. Aktsiaselts ( AS )
Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult
aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väiksem
nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised aktsiad ( esitajaaktsia).
Aktsiad on erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsia on tavaliselt
hääleõiguseta aktsia, mis annab omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. ( protsent
aktsia nimiväärtusest ja dividend makstakse välja enne dividendide maksmist teistele
aktsiatele )
Notariaalselt kinnitatakse ärinimi, asutajate nimed, aadress, tegevusala, AS nõukogu
liikmed, juhatuse liikmed, kapitali suurus, aktsiate arv ja jagunemine, aktsionäride
õigused ja kohustused,sidevahendite numbrid, majandusaasta algus ja lõpp.
Äriregistrile esitatakse avaldus ja notariaalselt kinnitatud dokumendid, tegevuslitsents,
riigilõivu tasumise maksekviitung.
AS avab arve pangas, tehakse sissemaksed. Aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite
keskregistris.

6.Litsents ja tegevusluba.
Tegevusluba või litsents (riiklik tegevusluba) on isikule antav õigus tegutseda antud
tegevusalal vastavalt seaduses sätestatud tingimustele.
Kui tegemist on alustava ettevõttega tuleb kindlasti juba enne ettevõtte asutamist täpselt
välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents. Selgitada tuleb
ka, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ja kulutused. Paljude tegevuslubade
puhul on nõutavad eeltingimused. FIEle antakse tegevusluba välja samadel alustel nagu
äriühingule. Taotlemiseks esitatakse avaldus vastavale ministeeriumile või ametile.
Valdkonnad, kus esineb tegevusluba või litsents vt lähemalt www.just.ee ( vastav loetelu)
• Alkohol ja tubakas
• Arhiiviteenuste osutamine
• Fondide valitsemine
• Kartograafilised tööd
• Hasartmängud ja loterii
• Keskkonnaga seonduvad tegevusalad
• Kindlustus
• Koolitus
• Kütuse ja energiaga seotud tegevusalad

26
 • Loomadega seotud tegevusalad
• Maaga seotud tegevusalad
• Meditsiin ja tervishoid
• Noortelaagri korraldamine
• Relvad ja lõhkeained
• Telekommunikatsioon
• Teehoiutööd
• Toidukaubad
• Toll
• Transport
• Turvateenused
• Tööturuteenuste osutamine
• Veterinaartegevus
• Väärtpaberid

Tegevusluba väljastatakse konkreetseks perioodiks või tähtajatult. Tuleb arvestada, et

taotlemiseks kulub aega ( 1-3 kuud) ja tasuda tuleb riigilõiv.

7.Investeerimine, finantseerimine ja omafinantseering.

Investeerimiseks nimetatakse igasugust ( reeglina pikaajalist) rahapaigutust, kasu saamise
eesmärgil tulevikus. Projekti investeeringut võib nimetada ka projekti eelarveks.
Finantseerimiseks nimetatakse rahastamistegevust, mis on vajalik investeeringute
teostamiseks.
Omafinantseering on raha hulk, mis ettevõtja on valmis ise projekti investeerima.
Võõrfinantseering on see osa raha summast, mis ei ole omafinantseering ( näiteks
pangalaen).
Näide:
Äriprojekti käivitamise kulude eelarve.

Kulu artikkel Kulu suurus, kroonides

Ettevõtte registreerimine 4000
Rendilepingu sõlmimine 30000
Ruumide remont 15000
Tegutsemiseks vajalike vahendite soetamine 35000
Personali valik 6000
Reklaammaterjalide valmistamine 10000
Reklaamikapaania läbiviimine 5000
Muud tegevuskulud 10000
Kulude reserv 17250
Kokku 132250

Projekti investeerimisvajaduseks on 132250 krooni. Kuidas ja mille arvelt see summa

finantseeritakse?. Kui meil on endal raha 70000 ja me oleme valmis selle ettevõttesse

27
paigutama, siis see summa on omafinantseeringu suurus. Puudu oleva summa ulatuses
võtame pangast laenu. Seega võõrfinantseering on 62250 krooni. (ca63000)

Seega:
Projekti investeering 132250 krooni.
Projekti omafinantseering 70000 kr, ehk 53% kogumaksumusest.
Projekti võõrfinantseering 63000 kr ehk ca 47% kogumaksumusest.

8. Äriplaan SWOT analüüs ja konkurentsi hindamine

Äriplaanis on oluline teha oma idee lugejale võimalikult kiiresti ja selgelt arusaadavaks.
Ladus ja täpne keelekasutus, selged illustratsioonid ( graafikud, tabelid, skeemid) ning
korralik vormistamine ( reavahe, paksendamine, teksti liigendamine on äriplaani
kirjutamisel hädavajalikud. SWOT on analüüsimeetod, mida kasutatakse äriplaani
hindamisel ja illustreerimisel.
SWOT analüüsi nimi tuleb inglise keelsete sõnade esitähtedest:

S– strenghts (tugevused)
W– weaknesses (nõrkused)
O– opportunities (võimalused)
T– threats (ohud)

Strenghts – tugevused

Määratlege firma sisemised tugevused- tegurid, mille poolest teie ettevõte tugev on.
Sisemised tugevused on senise tegevuse ja tööga või alustava ettevõtte puhul palgatud
töötajad või soetatud tehnika või piisavad finantsid, mida ära kasutades saate te
realiseerida oma äriplaani.
Sisemisteks tugevusteks on näiteks:
• pikaajaline turuliidri seisund
• vajalik kompetentsus
• kaasaegne tehnoloogia ja koolitatud personal
• väga hea finantsseisund
• tugev logistiline lahendus
• lähedus toorainele ja seetõttu madalad varumiskulud
• madalad püsikulud
• kogenud ja kompetentne juhtkond

Weaknesses – nõrkused

28
Määratlege firma sisemised nõrkused -tegurid, millega te oma ettevõttes rahul ei ole või
mis võivad pärssida arengut. Sisemised nõrkused on kitsaskohad, millede olemasolu
ettevõttes te olete endale teadvustanud ja mida vajaduse korral oleksite võimelised ise
kõrvaldama.

Sisemisteks nõrkusteks on näiteks:

• puudulik kvaliteedijuhtimine
• suured üldkulud
• madala kvalifikatsiooniga tööjõud
• turundus-, tootmis-, tootearendusalase oskusteabe puudumine
• toode on moraalselt vananenud
• toote või kaubamärgi halb maine ostjate seas
• madal krediidivõime

Opportunities – võimalused

Määratlege välised võimalused – välised tegurid, mis võivad soodustada teie ettevõtte
kiiret arengut. Välised võimalused on tegurid, millede tekkimisele te ise otseselt kaasa
aidata ei saa, kuid mida te võite enda äri kasuks ära kasutada.

Välisteks võimalusteks on näiteks:

• topelttollide kadumine välisturult
• uute ja odavate transpordivõimaluste
tekkimine (raudtee- või laevaliin)
• riigipoolne tugi tegevusalale
• uue ostjagrupi tekkimine
• konkurentide tagasitõmbumine turult
• kasvav nõudlus välisturgudel
maailmamajanduse kasvu tõttu

Threats – ohud

Määratlege välised ohud – välised tegurid, mis võivad takistada teie ettevõtte arengut.
Välised ohud on sellised tegurid, millede ärahoidmiseks te ise otseselt midagi teha ei saa,
kuid mille vastu te saate ennast erineval moel kindlustada (kindlustamine, riskide
hajutamine )

Välisteks ohtudeks on näiteks:

• turu kasvu peatumine
• rahvastiku vähenemine piirkonnas ja seeläbi klientide või tööjõu puudus
• kogenud konkurentide agressiivne turuletulek
• kulude kasv seoses muutustega seadusandluses
• ostjate eelistuste muutumine

29
• muudatused tehnoloogias

Analüüs võimaldab hinnata ettevõtte seisundit ja seda, kas ta on sisemiste tugevuste

arvelt võimeline vastu seisma välistele ohtudele või kas sisemised nõrkused takistavad
väliseid võimalusi ära kasutamast.
SWOT analüüs võib olla äriplaani tekstiosa lõpus, enne finantsprognoose. Iga osa kohta
tuleb kirjutada võimalikult lühidalt ja täpselt ja selgelt ( 3-10 tegurit )
Konkurents
Igale ettevõttele on oluline teada oma positsiooni võrreldes konkurentidega. Tegureid,
mida konkurentsi hindamiseks kasutada on palju. Konkurentsi hindamiseks valida välja
ettevõtted , kes on olulisteks konkurentideks.
Konkurentsis võrreldakse enda ettevõtet teiste ettevõtetega, kes otseselt või kaudselt
konkureerivad samal turul. Otsene konkurent pakub sama toodet või teenust, mis oma
teiegi. Kaudne konkurent pakub mõnd erinevat toodet või teenust, kuid rahuldab kas
osaliselt või täielikult samu kliendi vajadusi, mis teie toode.

Otsesed konkurendid.
Otseste konkurentide kohta antakse üldine ülevaade tuues ära:
• konkurendi nimi
• asukoht
• suurus (käive, kasum, töötajate arv) kasutada diagramme
• turuosa
• müügimeetodid, jaotuskanalid
• muud (tehnoloogia, tootearendus)
Kirjeldatakse otsese konkurendi toodet või teenust, tuues ära
-toode/teenus
-hind
-kvaliteet
-maksetingimused, tarneajad
-maine

Kaudsed konkurendid.
Kaudsete konkurentide osas kirjeldatakse ettevõtteid, kelle toode või teenus on küll
erinev teie omast, kuid see rahuldab kas osaliselt või täielikult samu klientide vajadusi.
Näiteks taksoteenuse pakkuja otseseks konkurendiks on taksofirmad, kuid kaudseks
konkurendiks ühistransport ja autorent. Tuleb uurida kas ja kuidas kaudsete konkurentide
tegevus võib mõjutada teie tegevust.
Analüüsimiseks enda ja konkurentide võrdlemisel võib kasutada tugevusreitingute
hindetabelit.
Tabel. Tugevusreitingute hindetabel
Edu osakaal enda konkurent konkurent konkurent
võtmetegur ettevõte 1 2 3
toote kvaliteet

30
ettevõtte/toote
/kaubamärgi
maine
tööjõu
kvalifikatsioon/
kättesaadavus
reklaami
tõhusus
Finantstegevus
muu

Eri tegevusaladel on erinevate tegurite mõju konkurentsivõimele erinev. Näiteks tööjõu ja

tooraine kättesaadavus , või tootmise kaasaegsus ja tööjõu kvalifikatsioon toiduainete
tööstuses või elektroonika ettevõttes. Erinevaid tegureid võib korrutada läbi erinevate
koefitsientidega. ( näiteks tootmise kaasaegsus *0,9 või finantstugevus *0,5 ). Tabeli
koostamisel võib kasutada erinevaid tegureid ja nende valikul lähtuda oma ettevõttest ja
tegevusharust.
9.Personal ja juhtkond
Ettevõtte juhtkond ja töötajad võivad olla nii ettevõtte suurimaks väärtuseks kui
probleemiks. Töötavad või tööle asuvad inimesed peavad olema suutelised tagama äri
edukuse.
Personali osa äriplaanis peab andma ülevaate:
• kes ja millise taustaga töötavad juhtkonnas(haridus, töökogemus, teadmised)
• kui palju inimesi tööle hakkab
• millised on nõudmised töötajatele erinevates ametikohtades (haridus,oskused,
kogemused, kategooriad)
• kas vajalike teadmiste/ oskustega personal on olemas või tuleb välja õpetada
• kui palju on plaanis kulutada koolitusele
Juhtkonna kohta tuleb näidata järgmised andmed: (CV-d lisadesse)
• nimi
• sünniaeg
• ametikoht
• kohustused
• haridus
• töökogemus
• loetelu olemasolevatest oskustest
Personali kohta antakse järgmised andmed:
• kui palju töötajaid on ettevõttes ja millistel ametikohtadel
• millised on kulutused töövahenditele ametikohal ( töölaud, telefon, auto jne)
• millist palka makstakse ( kuus, tunnis)
• kust saadakse tööjõud, ülevaade- kas otsitakse ise või personalifirma kaudu
• koolituste ja väljaõppe korraldamine
Kirjeldatakse ka sisseostetavaid teenuseid, tuues välja konkreetselt teenuse osutaja firma.
Näiteks raamatupidamine, juriidiline abi jne.

31
Äriplaani lisadesse võib panna ametijuhendid , ülevaateid tööjõuturust,
hinnapakkumistest koolitusfirmadelt jne.

Töötajatega tuleb sõlmida töölepingud.

Töölepingu sõlmimiseks võib töötajalt nõuda :
• isikut tõendavat dokumenti
• tööraamat ( kui on eelnevalt olemas)
• tunnistusi hariduse ja kvalifikatsiooni kohta
• tervisetõendit ( vajalik teatud ametitel)
• alaealise töölevõtul vanema ja tööinspektori kirjalik nõusolek.

10. Kehtivad maksud.

Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud
kehtestatakse maksuseadustega, kohalikud volikogu määrusega. Nii riiklikud kui
kohalikud maksud on ettevõtluse kulud ( v.a. tulumaks), kui neid tasutakse ettevõtlusega
seotult. Maksud on kohustuslikud kõigile maksuseadusega kehtestatud maksumaksjatele.
Oma olemuselt on maksud otsesed maksud kui seda maksab maksukohuslane. Näiteks
maamaks on kehtestatud maa omanikule või maa kasutajale vastavalt nende käes oleva
maa väärtusele. Sellisel juhul on maamaksu aluseks meie kasutuses olev vara ehk maa.
Maksud võivad olla oma olemuselt kaudsed maksud. Kaudsed maksud on ette nähtud
ettevõtjatele, kuid ettevõtjad lisavad need maksud toote hinnale ja lõpptulemusena
maksab selle maksu kinni kauba lõpptarbija. Nii maksustatakse kaupade tarbijat. Valitsus
võib mõningate kaupade tarbimist pidurdada kehtestades kaudseid makse. Näiteks tubaka
või alkoholi tarbimist mõjutab kaudselt aktsiisimaks, mis tõstab kaupade hinda.
Kaudsed maksud:
1)Aktsiisimaks.
-Kütuse.
-Alkoholi
-Tubaka.
-Mootorsõiduki.
-Pakendi.
2)Käibemaks.
Otsesed maksud ja kohustuslikud maksed:
1)Tulumaks Füüsilise isiku tulumaks 23%, millest 44% laekub riigieelarvesse ja 56%
kohalikesse eelarvetesse. Tulumaks 23%, tulumaksuvaba miinimum 2000kr
Ettevõtte tulumaks.
2)Sotsiaalmaks- 33% ettevõtte palgafondist, millest 20% pensionikindlustusse ja 13%
Haigekassasse. Kohustuslik pensionikindlustusmakse.

32
3)Töötuskindlustusmakse. 0,6 töötaja brutopalgast ja 0,3 %ettevõtte palgafondist
Makstakse välja töötuskindlustushüvitisi töötutele, koondamise või ettevõtte pankroti
korral.
4)Maamaks. Protsent sõltub piirkonnast ja maa kasutamise eesmärgist. Laekub
kohalikesse eelarvetesse.
5)Hasartmängumaks. Maksavad hasartmängude korraldajad ja sellest finantseeritakse
spordi, teaduse, hariduse, kultuuri kulutusi vastavalt seadusele.
6)Tollimaks. On kehtestatud teatud riigi kaupade tootmise kaitsmiseks välismaiste
konkurentide eest. Makstakse riigi piiril kaupade sisse- või väljaveol.
Kohalikud maksud:
1)Müügimaks
2)Paadimaks
3)Reklaami-ja kuulutusemaks
4)Mootorsõidukimaks( Tallinn)
5)Loomapidamismaks-
6)Lõbustusmaks-
7)Teede ja tänavate sulgemise maks
8) Parkimistasu

11.Äritegevuseks vajalike seaduste loetelu

Äritegevust reguleerivad ja korraldavad paljud seadused ja määrused.
Näiteks:
• Äriseadustik
• Maksuseadused( tulumaks, käibemaks, aktsiisid jne)
• Tolliseadused ( vajalik ekspordi ja impordi korral)
• Konkurentsiseadus
• Töölepinguseadus, töö-ja puhkeaja seadus
• Pankrotiseadus
• Raamatupidamine

33