25.09.

2014
Lpeb testiga, mis on arvestuseks.
Valikvastustega.

RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PHIPRINTSIIBID

1) majandusksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma
vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride,
ttajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest.
Ei ole lubatud segada ra oma ja vrast vara. Tuleb jlgida, kelle raha ja kus
kasutatakse. Kui majandusega tegelev ja kaupa ostev ttaja ostab oma rahast
ettevttele asju, siis seda ksitletakse ettevttele laenu andmisena (milleks
peaks olema leping).
2) jtkuvuse printsiip finantsaruande koostamisel lhtutakse eeldusest, et
raamatupidamiskohustuslane on jtkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse
lpetamise kavatsust ega vajadust. Kui finantsaruanded ei ole koostatud antud
printsiibist lhtuvalt, siis peab juhtkond selgitama, kuidas ettevtte jtkuvuse
printsiibi jrgimine tagatakse. Ka S ja raamatupidamise seadus nevad
ettevtet pidevalt tegutsevana, kasumit tootvana, neid ei asutata pettusteks.
Seda tagab ka minimaalse kapitali nue.
Hea tava nuab, et majandusaasta aruandesse kirjutatakse snaselgelt, kas
rihing plaanib ka edaspidi (jtkuvalt) tegutseda vi mitte.
3) arusaadavuse printsiip finantsaruandes avalikustatav informatsioon peab
olema esitatud nii, et see oleks levaatlik ja heselt mistetav aruande
kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised.
Nii lhidalt kui vimalik, nii pikalt kui vajalik.
Kontoplaanil olev konto muu tuleb pidevalt le vaadata, seal ei tohi rahad olla
kauem kui 1a.
4) olulisuse printsiip finantsaruandes peab kajastuma kogu oluline
informatsioon, mis mjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit,
majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon,
mille avaldamata jtmine vib mjutada aruande kasutajate poolt aruande phjal
tehtavaid majandusotsuseid. Vheolulisi objekte vib arvestada ja aruandes
kajastada lihtsustatud viisil.
Mis on ettevttes oluline, mis mitte, otsustab iga ettevte ise. Mdukus ja
ratsionaalsus, iglane hinnang ja aus esitlus on selle printsiibi mrksnad.

5) jrjepidevuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel

kasutatakse jtkuvalt varem kasutatud arvestusphimtteid, aruandlusviise ja
aruandeskeeme.
Jtkuvuse ja jrjepidevuse printsiip ei ole ks ja seesama. Jrjepidevus thendab
seda, et he arvestusmeetodi kasutamise puhul on vimalik vrrelda eelmiste
aastate samalaadseid nitajaid.
6) tulude ja kulude vastavuse printsiip aruandeperioodi tuludest arvatakse
maha nende samade tulude tekkega seotud kulud. Vljaminekuid, millele
vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal
perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud. Lahknevus saab tekkida
ettemaksudega.
Kui oled slminud ja tasunud ette terve aasta telefoniliini reklaamiarve, siis jagad
esitatud arve jrgnevate kuude (ehk lepingu kehtivuse lpuni) osas laiali ning
igal kuul tekib aastasest arvest 1/12 kulusid.
7) objektiivsuse printsiip raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon
peab olema neutraalne ja usaldusvrne.
Tulemusi ja tegevusi peab hindama erapooletult ning erapooletult peab need ka
majandusaasta aruandes esitama.
8) konservatiivsuse printsiip finantsaruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja
kaalutletult, et vltida varade ja tulude lehindamist vi kohustuste ja kulude
alahindamist. samas ei ole aruandes igustatud varade ja tulude sihilik
alahindamine vi kohustuste ja kulude sihilik lehindamine ning aruande
kasutajate eest varjatud reservide tekitamine.
Inventuuridega tehakse kindlaks raamatupidamise aruannetes kajastatu tesus.
Inventuuri kigus tuleb varade vrtust hinnata. leshindamist vib teha kuni
soetusmaksumuseni.
9) avalikustamise printsiip finantsaruandes esitatakse kogu informatsioon,
mis
vimaldab
saada
raamatupidamiskohustuslase
finantsseisundist,
majandustulemusest ja rahavoogudest ige ja iglase levaate.
Mitte varjata, mitte ilustada tegelikke fakte ja nitajaid.
10) sisu limuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel
raamatupidamises ja finantsaruandes lhtutakse nende sisust ka siis, kui see ei
hti nende juriidilise vormiga.
St et oluline on tehingu sisu, mitte algdokumendil kirjutatu. Kui arvel on jalgratta
rent, kuid sisuliselt saame jalgratta priselt omale jtta (koos omandiigusega)

ilma mingisuguste jalgratta tagastamise kohustuseta, siis tehing ikkagi ost-mk,

mitte rentimine.
Nt kodukontori puhul tehes remonti tuleks hakata koheselt tegelema
amortisatsiooniga.
11)
kassaphine
ja
tekkephine
raamatupidamine

vastavalt
raamatupidamise seadusele tuleb raamatupidamine korraldada tekkephiselt.
Erandiks FIE, kes vib erandina kasutada kassaphist arvestust. Lisaks, kui
maksuseadus nuab kassaphist arvestust, tuleb see tekkephisele lisaks sisse
seada. Tekkephine arvestus nuab, et majandustehingud kajastatakse nende
toimumise hetkel, sltumata sellest, kas nt raha tuli sisse vi maksti see vlja.
Kassaphine tehingud kajastatakse raamatupidamises siis, kui liigub raha.
12) raamatupidamist tuleb korraldada igesti ja iglaselt igesti
thendab, et igal raamatupidamise kandel peab olema algdokument.
Algdokumendi alusel teema kanded, kui aga algdokumendis tundub vigu olevat,
siis prast kande tegemist peame hakkama uurima, mis valesti vi olla (3 lauda
[4 tk] hinnaga 150 eur [200 eur] kokku 600 eur [450 eur])
iglane kajastamine thendab seda, et inventuuri kigus tehtud varade
hindamise alusel muudame varade vrtust (niteks mni ese lheb katki, siis
hindame raamatupidamises tema vrtust viksemaks).
Igal ettevttel on kohustus koostada ettevtte sisene raamatupidamise eeskiri,
mille heks lisaks on kontoplaan, kust on nha kogu ettevtte finantsarvestus.

FINANTSAUDITI EETIKA PHIMTTED

Ausus vannutatud finantskontroll peab professionaalse teenuse osutamisel
olema otsekohene ja aus.
Objektiivsus kontroll peab olema iglane ning vaba eelarvamustest ega tohi
teistel lasta mjutada enda objektiivsust.
Ametialane kompetents teenuse osutamisel peab vannutatud audiitor
tegelema krgel kompetentsuse tasemel, seetttu peaks ta keelduma
pakkumistest, millede titmiseks tal puuduvad piisavad oskused ja teadmised.
Pidev enda tiendamise vajadus.
Konfidentsiaalsus finantsauditi kigus teatavaks saanud info on rangelt
konfidentsiaalne ja audiitor ei tohi seda avaldada ega kasutada isiklikul eesmrgil
ilma infoallika nusolekuta. Konfidentsiaalset infot vib avaldada tehniliste
eeskirjade ja eetikareeglite titmisel, kohtus enda kaitsmisel, uurimisorganitele
ainult konreetses asjas vi sellega seotud info, rahvusvahelistele audiitortegevust
kontrollivatele organisatsioonidele, audiitorkogu nudmisel. Info andmine olgu
phjendatud, konkreetse ksimuse lahendamiseks.

Profesionaalne kitumine audiitor peab kituma selliselt, et see ei

kahjustaks ameti head mainet ning hoiduma kigist tegudest, mis viks seda
teha (nt tuludeklaratsiooni mitte esitamine, valeandmete esitamine, kliendi
tahtlik abistamine valeandmete esitamisel jne).
Tehnilised eeskirjad teenuse osutamisel tuleb seda teha koosklas tehniliste
ja professionaalsete eeskirjadega. Tuleb tpselt ja hoolikalt jrgida kliendi
nudeid, kui need on koosklas aususe, objektiivsuse ja sltumatuse
phimttega.
Sltumatus:
- rahalised suhted kliendiga otsene investeering klientettevttesse, kaasa
arvatud audiitori abikaasa vi lalpeetavate osalus, nt aktsionr. Audiitori
investeering ettevttesse, millel on omakorda olulise surusega investeering
klientettevttesse. Laenu andmine kliendile, selle juhtkonna liikmele vi
olulisele aktsionrile. Samamoodi laenu vtmine neilt. Kliendi vi tema
juhtkonna liikmega osalemine hises riprojektis.
- amet klientettevttes - kui finantsaudiitor oli vi on auditeerimisperioodil
ettevtte juhtivalt ametikohal vi ettevtte muu ttaja. Soovituslik on, et kui
oli juhtivalt kohal, siis auditeerida viks alles 5 aasta prast, teisel kohal
ttanu aga 2-3 aasta prast.
- kliendile muude teenuste osutamine kui audiitor osutab muid teenuseid,
tuleb vltida juhtkonna funktsioonide levtmist vi nende kompetentsi
kuuluvate otsuste tegemist. Kui audiitor osutab finantskontrolli teenust, siis ei
saa ta samas ettevttes osutada raamatupidamise teenust. Kuna kliendi
juhtkond vastutab raamatupidamise korraldamise ja aruandluse eest, siis ei
tohi audiitor endale vtta ettevtte ttaja funktsiooni. Ta vib koostada
raamatupidamise iendeid sisuliselt, kuid sellele kirjutab alla ikkagi ettevtte
vastutav isik.
- isiklikud vi peresuhted finantsauditi koostamisel peab audiitor olema
kindel, et isiklikud vi perekondlikud suhted ei mjuta tema sltumatust.
Sltumatuse seisukohalt on vastuvetamatu, kui kontrollitavas ettevttes on
juhtival vi vtmepositsioonil kontrollija sugulased vi lhikondsed.
- kaubad ja teenused audiitor, tema abikaasa ja lalpeetavad vivad
kliendilt vastu vtta kaupu ja teenuseid kigi teiste tarbjatega vrdsetel
alustel. Kontrollija ei tohi aktsepteerida liigset klalislahkust ning kingitusi, mis
viksid mjutada tema sltumatust vi selle kahtluse alla seada.
Tasu auditeerimise eest vetav tasu ei tohi sltuda t lpptulemusest. Tasu
arvestamisel viks lhtuda:
- audiitori oskustest, teadmistest, kogemustest
- iga kontrollis osalenu lesannete titmiseks kuluv aeg
- tga kaasnev vastutus
Kui tegemist on vikesemahulise auditiga, on mtekas teha lepingutasu. Kui on
suuremahuline audit, milles osaleb rohkem kui ks spetsialist, leppida kokku
tunnitasu.

Suhtumine teistesse audiitoritesse audiitor ei tohi mingil moel alusetult

halvustada vi kritiseerida teisi audiitoreid, va kui see on seotud mne audiitori
isikliku ksimuse arutamisega.
Reklaam audiitor ei tohi oma teenuse tutvustamisel kasutada pealetkkivat ja
eksitavat reklaami.

AUDITEERIMINE
Auditeerimine
on
ettevtte,
asutuse
vi
organisatsiooni
raamatupidamisaruannete ja nendega seotud finantsinfo kontrollimine sltumatu
eksperdi poolt, et anda hinnang nende kvaliteedile. Auditeerimisobjekt ei ole
piiratud suurusega, omandivormiga, tegevuse eripraga jne. Auditeerimise
eesmrk on luua audiitorile maksimaalsed eeldused hinnangu andmiseks
lpparuandes. Hinnang tstab finantsaruannete usaldatavust, kuid aruande
lugeja ei tohiks jreldada, et finantsaruanded on tiesti veatud, sest audit on
pisteline ehk vljavtteline, st auditeeritakse mingit osa, mitte kike. Samuti ei
vimalda lpparuanne vita, et juhtkonna tegevus on igustatud ning et kik
plaanitud majandustulemused saavutatakse.
Audiitor peab aruande koostamisel arvestama erinevate huvigruppidega, kes
vivad aruandega tutvuda, kuid kellel on vga erinevad finants-majanduslikud
teadmised. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et ta hlmaks adekvaatselt
kiki raamatupidamise aruannetes sisalduvaid ettevtte tegevuse olulisi
valdkondi. esmane lesanne on veenduda, kas alginformatsioon on
usaldusvrne ja piisav aruande koostamiseks. Audiitor peab valima erinevate
valdkondade hindamiseks kige sobivamad kontrollimeetodid ning prtseduurid.
Auditi iseloomu tttu silib alati vimalus, et kiki olulisi vigu ei avastata.
Auditeerimisel selguvad finantsvead on juhtkonna otsustest tulnud ja nende eest
vastutab juhtkond.

MUUD TEENUSED, MIDA AUDIITOR VIKS OSUTADA

a) raamatupidamisteenuse osutamine eelkige raamatupidamisaruandluse
koostamine
b) finantsinformatsiooni levaade tegu on finantsinfo kontrolliga, kuid see pole
nii phjalik, kui audit. Auditiga soovitakse juda positiivse lppetulemuseni.
lesandeks ei ole otsida vigu. Finantsinformatsiooni levaade peab just judma
negatiivsele jreldusele, st otsitakse vigu.
c) kokkuleppelised toimingud mitterahaline kapitali sissemakse, varade
hindamised, garantiide hindamine, vrtpaberi emissiooni korraldamine jne.
MUU INFORMATSIOON FINANTSKONTROLLI LBINUD DOKUMENTIDES
Majandusaasta trkistes (nt aastaraamat) on koos finantskontrolli lbinud infoga
ka sellist infot, mis ei ole auditeeritud. Ettevttest ptakse luua hea pilt, et
kindlustada ettevttele potensiaalsed omanikud ehk tsta firma turuvrtust.
Sellega suureneb aktsiate turuhind. Samas broris on seega info, mis on
finantskontrolli poolt hinnatud ja mis ei ole hinnatud. Vib tekkida vastuolu: kui
audiitor leiab, et trkises ei ole asjad igesti kirjas, peab ta leidma lahenduse
kumb on ige ja kumb vale info. Kui ta leiab, et info vale, peab ta nudma vigade
parandust kontrollitava poolt. Kontrollitav kas nustub ja parandab vead vi ta
keeldub. Kui keeldub, siis edasine finantskontroll audiitori poolt peaks lppema.
Kui aga trkis on juba trkitud, siis pole midagi teha. See vib mjuda
finantskontrolli prestiiile. Audiitori eriarvamus kui eriarvamus omaniku ja
audiitori vahel, siis audiitor viks lasta kirjutada kontrollitaval phjenduse, miks
ta nii asjadest arvab st juhtkonna phjendus.
HINNANGUD PERSPEKTIIVSELE FINANTSINFOLE
Perspektiivne (edasist arengut ettengev, seda arvestav, tulevikku ulatuv)
finantsinfo phineb erinevatele oletustele tuleviku suhtes. Perspektiivset infot
kasutatakse ettevtte juhtimise abivahendina ning et tsta antud informatsiooni
ja sellele phinevate juhtimisotsuste usaldusvrsust. Vidakse taotleda info
auditeerimist. Perspektiivse info hindamine on oluliselt keerukam minevikulise
info hindamisest. Perspektiivse info ettevalmistamise eest vastutab samuti
juhtkond ja finantskontroll vib ainult kinnitada, kas tulevikunitajad on loogiliselt
tuletatavad tnastest ja minevikulistest nitajatest.
Prognoosi koostamisel on erinevad vimalused, prognoos on kas:
- subjektiivne prognoosi koostaja lhtub oma seisukohtadest ja arvamustest,
oma kogemustest
- objektiivne aluseks vetakse reaalne minevikuline finantsinfo ning
arengutrendide alusel koostatakse prognoos lhtutakse reaalsetest
nitajatest, objektiivsetest infobaasidest jne
Tavaliselt prognoositakse rakendades memat subjektiivset ja objektiivset
meetodit.
Tuleviku infole hinnangu andmisel sltub tmaht oluliselt sellest, kas audiitor on
antud firmaga pikemaajalises koosts olnud. Kui kontrollijal puudub ettevttega

varasem kogemus, tuleks

ettevaatlikult, kaalutletud.

tuleviku

andmete

hindamisse

suhtuda

vga

Perspektiivse finantsinfo hindamisel tuleks thelepanu kindlasti prata:

- perspektiivse
finantsinfo
ette
valmistanud
ja
koostanud
isikute
professionaalsus, teadmised ja kogemused kes seda tegi, oli ta igustatud
seda tegema?
- kas perspektiivsed nitajad on arvestuslikult ja loogiliselt tulenevad
tagasivaatelisest infost trendi ja arengute jlgimine, mis on ajaloos olnud.
- kas lhteinformatsioon ja perspektiivne finantsinfo tuginevad seaduslikele
alustele kas maksud on nt igesti arvestatud (maksuseadused muutuvad
tihti), periodiseerimise vead (tulud ja kulud arvestame valesse perioodi).
Perspektiivi kohta raske ldse midagi elda ei tea ju tulevikku ette. Nt tuleb
euro midagi siiski teame sellega seoses. Teame, et menetluses on
maksuseaduste muudatused aga kas ikka nii vastu vetakse, ei tea. Saame
rkida kehtivast seadusest ikkagi. Prognoos on praegu, et kaotatakse nt
paadimaks ja mgimaks uuest aastast, aga kas nii ka lheb, raske elda.
- kas varasemate perioodide finantsnitajad on auditeeritud ja millised olid
kontrolli tulemused kas oli kik korras vi avastati vigu.
- milliseid statistilisi arvestuslikke vi arvutiphiseid meetodeid kasutati nt kas
kaalutud keskmine.
- kuidas on titunud varasemad prognoosid kui palju on mda pandud jne.
Mida nt prognoositi kolm aastat tagasi kesoleva aasta kohta, kas lks tppi.
Juhul kui audiitor juab jreldusele, et perspektiivne finantsinfo ei ole tene, tuleb
tal oma jreldus motiveerida. Kui leitakse, et prognoos on teprane, ei saa
kontroll kinnitada, et see kindlasti titub, vaid ta vib kinnitada, et teadaolevast
finantsinformatsioonist on selline areng vimalik.

RISKI TBID
Riskide identifitseerimisel ja hindamisel ei saa sellega piirduda, vaid oluline on
vlja selgitada, millest risk tuleneb. Riski tbid:
- tegevusrisk seisenb selles, et arvestuses vivad tekkida tahtlikud ja
tahtmatud vead, mis vivad moonutada antud perioodi tulemust vi ettevtte
finantsseisundit tervikuna. See risk tuleneb eesktt ettevtte siseselt, kuid
vib sltuda ldisest majanduslikust olukorrast, ettevtte tegevusvaldkonnast
jne. Tegevusriski hindamisel tuleb kriitiliselt analsida erinevaid asjaolusid,
nt:
o tegevjuhtkonna oskused ning nende tegevuse motiveeritus
professionaalne ja motiveeritud juhtkond, ei olda piisavalt ranged,
ttajad kasutavad seda ra
o ettevtte majandustegevuse iseloom nt kas on vaja kirjutada
arveid vlja ks vi sada. Saja puhul on vimalik suurem vigade
teke. Keerulised tehnoloogilised protsessid suurem risk.

arvutissteemi lesehitus ja selle keerukus tahtlikud ja tahtmatud

vead, ka pettused. Ettevte ei hangi nt korrektset raamatupidamise
ssteemi (osa on legaalsetes prgrammides, osa illegaalsetes
programmides,
siis
viiakse
ksitsi
kokku).
Pettused

kibemaksupettused dokumendid kivad lbi mitmest firmast,

raske asjadele jlile saada.
sisekontrolli ssteemi risk tuleneb sellest, et ettevttesisene
kontrollssteem ei ole piisavalt thus, ega avasta olulisi vigu.
sisekontrollissteem ei ole personaliga kaetud ksus ettevttes, see on
ettevttesisene kontrollissteem. See thendab, et ettevttes liiguvad
juhtimis- ja administreerimisksud ja korraldused levalt alla ja teiseks, et
eelnevale jrgnev tagasiside alt les peab toimima. Lisaks peab informatsioon
olema kanaliseeritud ka horisontaalliinis st nt osakonnasiseselt. Kskkirjad,
phimrused, ametijuhendid, ttajate prdumised juhtkonnale, peetavad
koosolekud jne. Sisekontrolli ssteem peaks tagama jrgmiste phieesmrkide
saavutamise:
o majandustoimingud
sooritatakse
koosklas
kehtestatud
protseduurireeglitega raamatupidamise siseeeskiri vmt
o kik tehingud kajastatakse iges vrtuses igetel kontodel ning
tekkephiselt nende toimumise hetkel. Vead tekivad, kui pole nt
korralikku kontoplaani millised majandustoimingud lhevad
millisele kontole. Kui pole kuskile kontole kirja panna, see on halb,
lahter muu on halb.
o arvestusandmedi vrreldakse perioodiliselt tegelikult olemasolevate
varadega ning hlvete avastamisel reageeritakse adekvaatselt. St
inventuuri. Audiitorid tahavad tihti inventuurides osaleda kas
tehakse igesti vi formaalselt. Kui ei lasta osaleda, peab ise le
kontrollima.
o

Sisekontrolli tase vib ettevttes varieeruda suurtes piirides, kuid sltumata

sellest, kui efektiivne ta on, silib alati vimalus, et olulisi vigu ssteem ei avasta.
Mida thusamaks hindab audiitor sisekontrolli, seda viksemas mahus tuleb tal
endal sooritada kontrolli protseduure, kuid alati tuleb tal arvestada sellega, et
tema vastutab oma lppjrelduste eest. Kui kontrollimise kigus avastatakse
sisekontrolli ssteemis olulisi puudusi, peaks audiitor sellest koheselt juhtkonda
informeerima kirjalikult ning iget juhtimistasandit.
-

avastamisrisk st seda, et audiitor ei avasta oma kontrollprotseduuride

puudulikkuse vi pistelisuse tttu kiki olulisi vigu. Seda riski saab
finantsaudiitor ise otseselt mjutada. Praktiliselt viib audiitor selle riski nulli,
kui kik le kontrollib. Mida suuremaks hindab finantskontroll tegevus- ja
sisekontrolliriskid,
seda
suurmamahuliseks
kujuneb
tema
enda
kontrolltegevus, et tegevusriski vhendada.
auditeerimise kogurisk kujuneb eelpool nimetatud osariskide summana.

TENDUSMATERJALID

Audiitor
peab
finantskontrolli
kigus
koguma
sobivad
ja
piisavad
tendusmaterjalid, millele tuginedes saab teha phjendatud jreldused ning
vajadusel tendada oma seisukohti. Sobivuse alla meldakse tendite olulisust ja
usaldusvrsust ning piisavus iseloomustab nende kvantitatiivset kogust.
Hinnates tendite hulka ja sisu, tuleks arvestada jrgmisi kriteeriume:
- kontrollitava nhtuse olemus ja sisekontrollitase
- tegurid, mis vivad olla oluliselt mjutanud ettevtte juhtkonna kitumist
(motiveeritus, konkurentide mju, juhtimisotsused)
- ettevtte finantsseisund ja eriti selles toimunud olulised muudatused
(riskivaldkonnad)
- varasemate kontrollide tulemused
- kttesaadava informatsiooni kvaliteet
Oluline on info usaldusvrsus, mis sageli sltub info allikast on see ettevtte
sisene vi vline, esituslaadist, on see visuaalne, dokumentaalne vi suuline.

Tendite usaldusvrususe hindamisel vib ldiselt lhtuda jrgmistest

phimtetest:
- vlised tendusmaterjalid e kolmandatelt isikutelt saadud on usaldatavamad
kui ettevtte sisesed tendid
- sisemised tendid on suhteliselt usaldusvrsed kui sisekontrollissteem on
efektiivne
- audiitori
enda
poolt
genereeritud
tendid
on
usaldusvrsemad
ettevttesisestest tenditest
- kirjalikud tendid on usaldusvrsemad suulistest
Audiitori kindlustunne kasvab, kui ta sama fakti kohta saab samasugust infot
erinevatest allikatest. Kui tendusmaterjalid on omavahel vastuolus, tuleb
hankida tiendavaid materjale, et veenduda, mis on tene. Tiendava info
hankimisel tuleb silmas pidada, et sellega kaasnevad kulud ei letaks saadavat
efekti. Kui audiitoril tekib kahtlusi mingite raamatupidamiskirjete osas, siis peab
ta judma selgusele, mis kinnitavad kahtlusi vi lkkavad need mber. Ettevtte
finantsseisundi kohta tendite hankimisel tuleks lhtuda jrgmistest
kriteeriumitest:
- majandustehingud on kajastatud sisuliselt ja aritmeetiliselt igesti ning igetel
kontodel
- varad ja vlad on antud hetkel olemas midagi pole varastatud, lhutud,
reaalsed vlad
- varad on ettevtte omad ja vlad tema kohustus antud hetkel
- kajastamata varasid, vlgu ja majandustehinguid ei eksisteeri
- kas varad ja kohustused on nuetekohased
- tulud ja kulud on igesti periodiseeritud
Tendumaterjalide kogumisel vib kasutada erinevaid meetodeid, eraldi vi
kombineerituna:

arvutused st et audiitor kontrollib majandustehingute aritmeetilist tpsust.

inspekteerimine

seisneb
varaliste
objektide
ja
dokumentide
levaatamises. Varaliste objektide osas ei vimalda inspekteerimine mrata
nende raamatupidamislikku vrtust, vib vaid veenduda, kas vara on olemas
ning millises korras nad on. Dokumendid kas on alles, nende kvaliteet, st kas
on korras. Hea meetod, aga ei anna vrtuselist hinnangut.
vaatlus kontrolli meetod, mille kigus vaadeldakse ettevttes toimuvaid
protsesse vi ttajate poolt sooritatavaid protseduure. Jlgitakse nt ttajate
tegevust, rutiinseid tegevusitehakse sageli enda jaoks mugavamaks. Nide
audiitor tahab inventuuri jlgida. Vaatlus olgu ootamatu, sest kui inimest
jlgida, hakkab ta kohe igesti tegema pole efektiivne. Problemaatiline
jlitustegevus.
jrelpringud eesmrk on saada vajalikku infot seda omavatelt isikutelt
ettevtte seest vi vljaspoolt. Soovitavalt kirjalikult vi kui pring suuline, siis
koheselt selle sisu kirjalikult fikseerida. Vimalusel peaks kirjalikule
dokumendile osapooled ka alla kirjutama, lisaks kuupev ja kellaaeg. See on
ressurssi kokkuhoidev meetod.
analtiline kontroll finantsnitajate ldiste muutumiste ja hlvete
anals, et veenduda, kas majandustehingud on seadusprased ja loogilised.
Phimtteliselt on see finantsanals. Vimalusel on otstarbekas koostada
analtilisi mudeleid, mida saab kasutada sarnastes majandustoimingutes.

OLULISUS JA AUDITEERIMISRISK
Kogudes erinevaid tendusmaterjale, on audiitoril vaja mrata vajalikud olulised
materjalid. Vajadus tuleneb ka kontrolli vljavttelisest iseloomust. Olulisuse
miste viitab kas ksiku ebatpsuse vi heskoos vaadeldavate ebatpsuste
suhtelisele mdule, mis arvestades taustssteemi tekitab vimaluse, et
informatsiooni lugeja laseb otsuste tegemisel end ebatpsustest mjutada.
Info olulisus on suhteline, sest mis on oluline mne aruande kui terviku suhtes, ei
pruugi olla oluline mne ksikkirje osas ja vastupidi. Seega peab finantskontroll
hindama olulisust lhtuvalt nii tervikust kui osast. Olles vlja selgitanud ettevtte
tegevusriski
ja
sisekontrolliriski
suhtelise
taseme,
tuleb
keskenduda
valdkondadele, kus audiitori hinnangul on ebatpsuste risk suur. Otstarbekas on
olulisuse piir mratleda mingi kvantitatiivse nitajaga, sest see aitab vltida
hilisemaid vimalikke probleeme. Nt kui iga kmnes dokument on vigane
hakkame lhemalt uurima.

TEGEVUSE JTKUVUSE PRINTSIIP

Audiitoril tuleb kontrolli alustades mratleda, kas ettevte on jtkuv vi mitte.

Hinnangu andmisel vib ta lhtuda erinevates finantsnitajatest, aga ka muust
infost. Jtkuvuse phimtte rikkumisele vivad viidata mitmed asjaolud:
- kohustused letavad varasid vi lhiajalised kohustused letavad lhiajalisi
varasid. Vib olla eksitav nt pikaajaline laen, peab maksma alles 5 aasta
prast tagasi, seega ei peagi hetkel vahendeid selleks olema. Lhiajalistega
nii ei ole vaadata, kas varaline kate olemas, kui ei, on likviidsusprobleemid ja
jtkuvuse ksimus.
- ettevtte phivarad on valdavalt finantseeritud lhiajaliste laenudega.
- ei suudeta thtaegselt tasuda krediitoritele ega tita maksekohustusi.
- kahju phitegevusest phitegevusega peab tootma kasumit. Kui alustav
ettevte, vahetatakse seadmeid vlja, struktuuri muudatus ja muud
kapitaalsed tegevused ei pruugi olla probleem.
- suutmatus tita omakapitali minimaalnuet.
- pooleliolev kohtuprotsess vi majandusvaidlus, mis kaotuse korral vib
tekitada ettevttele olulisi rahalisi probleeme.
- olulise mgi turuosa kaotus vi lepingu katkemine olulise tarnjaga.
Kui kontrollimisel tekib kahtlusi, et jtkuvust ei suudeta tagada, tuleb koguda
piisavalt tendeid, mis kinnitavad vi lkkavad kahtlused mber. Et tagada
finantsnitajate esitamine igesti ja iglaselt, viks kasutada jrgnevaid
vimalusi:
- ettevtte juhtkond lisab aruandlusele selgituse, miks tekkisid kahtlused
jtkuvuses ning milliseid abinusid rakendatakse, et ettevtte seisundit
parandada. Kui selgitused on piisavad, vib audiitor anda positiivse hinnangu.
- juhul kui phjendused ei ole piisavad, peab finantskontroll esitama oma
phjendused asjaoludest, mis sunnivad kahtlema ettevtte jtkuvuses.

AUDITEERIMISVAHEKORRA KUJUNEMINE
Vastavalt seadusele peab audiitori valima ettevtte krgeim organ. AS puhul nt
aktsionride ldkoosolek. Selleks, et audiitori positsioon oleks piisavalt sltumatu,
peaks audiitori valimise dokumentaalselt testama ta peaks olema fikseeritud
ldkoosoleku protokollis. Kui audiitorit vajatakse koosolekute vahelisel perioodil,
siis vib audiitori valida mni muu volitatud juhtorgan. Ka sellisel juhul tuleks
audiitori
valimine
fikseerida
jrgneva
ldkoosoleku
protokolliga.
Dokumenteerimine on vajalik hilisemate konfliktide vltimiseks nt juhtorgani ja
omanike vahel.
Finantskontrolli kigus vib audiitor tita ka muid kontrolli sarnaseid lesandeid
mingis kitsamas valdkonnas, mne konkreetse probleemi lahendamisel jne.
Sellisel juhul tuleb erinevad kontrolli tegevused vimalikult tpselt piiritleda, et ei
tekiks hilisemaid probleeme, kus klient peab maksma mingite erilesannete eest,
kui talle nib, et need lesanded tideti auditeerimise kigus. Kontrolli

teostamiseks tuleb kliendiga slmida kirjalikult kliendilepinguga. Kuna

finantskontroll on normatiivaktidega suhteliselt piiritletud tegevus, tuleks lepingu
slmimisel lhtuda kikidest nuetes.
Tiendavad lesanded kirjutada vga tpselt lepingus lahti. Lepingu
allkirjastamisel peab audiitor olema veendunud, et selle allkirjastab pdev isik. Et
tagada audiitorile ligips kikidele vajalikele dokumentidele, viks ta vtta
juhtkonnalt kinnituskirja, milles ettevtte juhid kinnitavad, et kik majandusaasta
sndmused on raamatupidamises korrektselt kajastatud, et bilansipeva seisuga
on
kajastatud
kik
tegelikud
kohustused
ja
varad
vastavalt
hea
raamatupidamistava nuetele ja et audiitorile on tehtud teatavaks kogu
informatsioon, mis on vajalik kvaliteetse lpparuande koostamiseks.
Kui klient prdub audiitori poolt ettepanekuga lbi viia finantskontroll, tuleks
audiitoril kige pealt kindlaks teha kliendi motiivid (see vib olla nt pangast laenu
saamine). Auditi alustamisel majandusperioodi sees, siis peab audiitor kliendile
selgitama, et auditi tulemus ei pruugi absoluutselt igesti kajastada ettevtte
tegelikku olukorda, sest kasumiaruanne koostatakse aasta alguses. St et mingil
hetkel aasta sees ei pruugi ettevte teada kiki oma tulusid ja kulusid. seetttu ei
kajasta kasumiaruanne antud hetke sesiu igesti ja kuna aruande lpptulemus
(kasum vi kahjum) kantakse bilanssi, kandub viga edasi. Nt panga intressid
arvestatud erinevate phimtete kaudu (vlispankade puhul eriti). Aasta keskel ei
pruugi teadagi, milliseks intress kujuneb.

ESMAKORDNE AUDITEERIMINE
Esmakordseks loetakse auditeerimist, kui ettevtet varem ldse pole auditeeritud
vi on auditeeritud, kuid nd sooritab seda uus audiitor. Esmakordse kontrolli
puhul tuleb kindlasti arvestada suurema ajakuluga, kuna kigepealt tuleb
veenduda, kas algandmed on iged ja tesed. Kui ettevtet on varem
auditeeritud, siis vib uus audiitor prduda varasema kontrolli teaostaja poole ja
uurida tema arvamusi ja seisukohti, vi ka tpabereid antud ettevtte kohta.
Seda ei loeta konfidentsiaalsuskohustuse rikkumiseks.
Kontrolli lepingud vivad olla thtajalised vi thtajatud. Kui tegemist on
pikemaajalise lepinguga, siis tuleks enne igat jrgnevat finantskontrolli leping le
vaadata ning kui ilmneb asjaolusid, mis vivad nuda lepingu muutmist, tuleb
need kliendiga lbi arutada (nt klient ei mista audiitori tegevuse eesmrke vi ei
soovi aktsepteerida auditi ulatust; kliendi soovid audiitorile on oluliselt muutunud
nt mahukus; on toimunud muudatused ettevtte tippjuhtkonnas; olulised
muutused ettevtte suuruses, tegevuse iseloomus; endine leping ei ole koosklas
muutunud seadusandlusega).

AUDITI PLANEERIMINE

Finantsauditi planeerimise eesmrgiks on luua eeldused finantskontrolli thusaks,

igeaegseks ja kvaliteetseks sooritamiseks. Plaanis fikseeritakse nende
protseduuride sisu, millele tuginedes kavatseb audiitor anda oma hinnangu
ettevtte finantsaruandlusele. Planeerimisprotseduuride maht ning sisu sltuvad
kliendi majandustegevusest, selle ulatusest ja keerukusest. Hsti koostatud
kontrolliplaan on aluseks kvaliteetsele auditi tulemusele.
Plaan peab tagama, et:
- hlmatakse
vimalikult
kik
kriitilised
auditeerimisvaldkonnad
ehk
riskivaldkonnad
- olulistele riskivaldkondadele pratakse piisavalt thelepanu, st sinna
suunatakse suurem ressurss
- t sooritatakse iges jrjekorras, koordineeritult ning kvaliteetselt
Auditeerimise kriitilised valdkonnad on nhtused, mille puhul on krge olulise vea
tekkimise risk vi mille kohta on raske hankida tendusmaterjali. Finantsauditi
plaan ei tohiks olla liiga jik, sest auditi kigus vib ilmneda valdkondi, mida
esialgsel hindamisel hinnati valesti. Seega peab olema vimalus plaani muuta
ning lisada ka tiendavaid tid. Eduka plaani koostamiseks peab audiitor hsti
tundma kliendi majandustegevust ning kogu antud valdkonna omapra vi
arvestuse erinudeid, phimtteid. Kui ettevtet on varem auditeeritud, tuleb
plaani koostamisel phjalikult analsida eelnevate auditite materjale, vlja
selgitada korduvad riskivaldkonnad ja lisaks andmed, kas ja mida juhtkond neis
valdkondades ette vttis.