Professional Documents
Culture Documents
Sissejuhatus
Õigus on sotsiaalne kord ja reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Inimeste vahelisi suhteid reguleerib
veel tava ja moraal. Vahe seisneb selles, et tava ja moraali reeglite puhul antakse hinnang ühiskonna
teiste liikmete poolt.
Õigust saab eristada tavast ja moraalist sellega, et õigus on kehtestatud riigi poolt ja õigus reeglitest
kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõuga- kohus, politsei jne.
Esimesi õigusega seotud nähtusi on olemas juba sellest ajast, kui need polnud veel üleskirjutatudki.
Õiglus- on filosoofia kategooria ja õigusega on seotud niipalju, et õigus on õiglane. Õigus ei ole alati
õiglane. Tähtsaks küsimuseks on, kelle suhtes õigus peaks õiglane olema?!
Õiguslik garanteeritus- ehk õiguse kindlus. Õigus peab olema kindlate reeglite järgi ja õigusaktid
üleskirjutatud eesti keeles.
Eesmärgi pärasus- riik õiguse kehtestab ja normide üle täitmise kontroll on samuti riigi käes.
Õigussuhe- on õiguslikult reguleeritud isikute vaheline suhe ja õiguste subjekt on isik, kes selles
õigussuhtes osaleb ja see subjekt võib olla:
• Juriidiline isik
• Füüsiline isik
1
1.3 Suuremad õigussüsteemid/õigusperekonnad
Mandri-Eu
Angle-Ameerika
Islami, hinduistlik, judaistlik
Kaug-Ida, Aafrika
sotsialistlik
Mandri-Euroopa õigussüsteemis õiguse mõistmise aluseks on kirjutatud õigus ning nad on alluvus
vahekorras. Mandri-Euroopas otsustati pärast keskaega hakata kasutama rooma õigust.
Mandi-Euroopa süsteem jaguneb veel kaheks:
• Prantsuse ehk romaani perekond
• Saksa ehk germaani perekond
1.4 Õigusvaldkonnad
Subjektiivne teooria- avaliku õigusega on tegu siis, kui suhted on alluvas vahekorras. Üheks suhte
pooleks on riik.
Eraõiguslikes suhetes on isikud võrdsed.
Õigusharude liigitus:
Avalik õigus:
• Rahvusvaheline õigus
• Riigi- ja konstitutsiooniõigus
2
• Haldusõigus
• Kirikuõigus
• Kriminaalõigus
• Kohtu- ja protsessiõigus
• Finantsõigus
• Sotsiaalõigus
• Tööõigus
Eraõigus:
Tsiviilõigus
• Võlaõigus
• Asjaõigus
• Perekonnaõigus
• Pärimisõigus
Kaubandus- ja majandusõigus
• Ühinguõigus
• Väärtpaberiõigus
• Pangandusõigus
• Autoriõigus
• Konkurentsiõigus
• Tarbijakaitseõigus
Tööõigus
1.5 Õigusallikad
Seadus jõustub sellel kuupäeval, mis on seaduses kirjapandud. Muidu kehtib 10 päeval pärast Riigi
Teatajas avaldamist.
Seadus ehk presidenti akt. Seadusele kirjutavad alla riigikogu esimees ja minister.
Üldakt on seadus
Üksikakt on otsus
Presidendi üksikakt on otsus ja otsusega president kuulutab välja seadused ja nimetab isikuid ametisse.
Presidendi käskkiri on seotud presidendi kantseleiga.
3
Määrus
Korraldus
Määrus antakse seaduse alusel. Jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Üksikakt on vabariigi valitsuse kohaselt korraldus. See jõustub allakirjutamise päeval.
Ministri üldaktiks on määrus ja üksikaktiks on käskkiri. Määrust saab kehtestada ainult minister, kes
juhib ministeeriumit.
Euroopa-Liidu õigusaktid:
1. lepingud
• rooma leping
• maastriti leping
• amsterdami leping
• nice leping / lissaboni leping?
2. määrus- on kehtiv kõikides liikmesriikides
3. direktiiv- soovituslik dokument.
2004- aasta
4- RT väljaande number
13- seaduse konkreetne number
Õiguse tõlgendamine:
• Alati tuleb lähtuda kõrgemal seisva akti alusel
• Üldnormide ja erinormide lahendamine- üldnorm ehk üldseadus, erinorm ehk eriseadus.
• Ajaline kehtivus. Kehtib kõige hilisem tekst.
• Teatud küsimusi ei ole seaduses.
4
Seaduse analoogia- kui puutume kokku teatud küsimusega, mis ei ole reguleeritud teatud seaduses,
kuid on reguleeritud teises analoogses seaduses.
Õiguse analoogia- tuleb võtta aluseks, kas on tegemist avalik õigusega või eraõigusega ning käituda
vastavalt sellele.
2. Tsiviilseadustiku üldosa
Isikute liigid:
• Füüsilised isikud ehk inimesed
• Juriidilised isikud
Teovõime on piiratum võime. Teovõime iseloomustab isiku võimet teha iseseisvalt kehtivaid
tehinguid. Teovõime on seotud eaga. Teovõime tekib, kui isik saab 18 aastaseks.
Piiratud teovõimega isikud on:
• Alaealised
• Täiskasvanud isikud- kuid kellel on nõrgamõistuslikkuse tõttu piiratud teovõime. Inimese saab
teovõimetuks kuulutada vaid kohus.
Otsusevõimetu võib olla teovõimega mõistuse juures isik, kui ta mingi ravimi vm asjaolu olemasolul
ei saa aru oma tegudest.
5
Elukoht on vald või linn, kus isik alaliselt või peamiselt elab.
Tegevuskoht on kas elukoht või kus ta füüsilise isikuna tegutseb.
Need algavad seaduses kehtestatud ajal ning lõppevad seaduses kehtival ajal. Avalik-õigusliku
juriidilise isiku asukoht pannakse paika selle järgi, kus asub juhatus.
Tähtaeg lõppeb tähtpäeval. Erandiks on tähtpäeva saabumine laupäevale või pühale, siis langeb see
esmaspäeva peale, kui ei ole lepingus kirjas teistmoodi.
3. Asjaõigus
Asjaõiguse puhul on kaks tähtsat küsimust:
• Mis on asi
• Kuidas liigitatakse
6
• Kinnisasjad
• Vallasasjad
Kinnisasi on maapinna piiritletud osa. Kinnisasja juurde kuulub kõik, mis on sellel maatükil.
Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi.
Omandiõigus:
Kaasomandi puhul on tegu sellise olukorraga, kus omanikud ühiselt kasutavad asja ning see on nende
vahel mõtteliselt ära jaotatud. See on lepinguga paika pandud.
Ühisomand on abikaasade ühisvara, sel tingimusel, et see on abielu vältel soetatud vara.
Abieluvara leping- jaotatakse vara vastavalt lepingule.
Piiratud asjaõigusega on seotud pandiõigus.
Kui on tegemist kinnisasja pantimisega, siis on tegu kinnispandiga.
Vallaspandi puhul panditakse vallasaja näiteks:
• Registerpant ( auto )
• Väärtpaberipant
• Kommertspant
• Käsipant
4. Äriühinguõigus
Äriühingute liigid:
• Täisühing (TÜ)
• Usaldusühing (UÜ)
• Osaühing (OÜ)
• Aktsiaselts (AS)
• Tulundusühistu
7
Plussid:
• Puudub vajadus omada äripartnerit
• Odavus
• Vähe formaalsusi
• Ettevõtluskulude mahaarvamise õigus
Miinused:
• Piiramatu vastutus
• Registreerimise kohustus
• Sotsiaalmaksu avansiline tasumine
Aktsiaselts:
Kui on rohkem, kui 100 aktsionäri, siis kuulutuse üldkoosoleku kohta panna ajalehte.
Nõukogu funktsioonid:
• Planeerib
• Korraldab juhtimist
• Järelvalvet juhatuse tegevuse üle
Nõukogu õigused:
• Nõukogul on õigus nõuda teavet aktsiaseltsi majandustegevuse kohta, vähemalt 1 kord nelja
kuu jooksul
• Õigus nõuda juhatuselt tegevus aruannet
• Nõukogu võib tutvuda kõigi aktsiaseltsi dokumentidega
• Nõukogu võib kontrollida füüsiliselt aktsiaseltsi vara olemasolu.
Erandid:
• Nõukogu liige esitleb aktsiaseltsi siis, kui juhatuse liige on andnud volikirja selle ühekordse
tehingu puhul
• Juhul, kui tehinguid tehakse juhatuse ja nõukogu vahel- näiteks juhatusliikme lepingu
sõlmimine, kui tahetakse juhatuse liikmelt midagi osta või müüa, kui juhatus liige läheb kohtu
alla.
Keelud:
• Konkurentsi keeld
• Laenu keeld (aktsiaselts ei tohi nõukoguliikmele laenu anda ega käendajaks olla)
8
Nõukoguliikmete nimetamine ja nõuded:
• Volituste aeg on 5 aastat
• Minimaalne nõukoguliikmete arv on 3
• Nõukoguliikmed nimetab ja kutsub tagasi aktsionäride üldkoosolek
Nõukogu liikmeid võib tagasi kutsuga päevapealt. Nõukogu liikmel on suur vastutus ja kui nad on
tekitanud oma otsustega kahju, siis nad vastutavad selle kahju eest kogu oma isikliku varaga.
Solidaarne vastutus- st, et nõude saab pöörata iga liikme vastu summa täis ulatuses.
1 kord kolme kuu jooksul peab nõukogu kokku tulema. Kirjateel saab väiksemaid küsimusi arutada,
kui see on põhikirjas kirjas. Kuid sellega peavad kõik nõus olema- aktsionärid ja nõukoguliikmed.
Põhi funktsioonid:
• Aktsiaseltsi tegevuse juhtimine
• Esindamine
Juhatuse kohustused:
• Üldkoosolekute kokkukutsumine
• Aktsiaseltsi majandustegevusest ülevaate andmine nõukogule
Juhatusliikmete arvu seadus ette ei kirjuta. Kui juhatuses on ainult 1 liige, siis on tegu juhatajaga, 2 ja
enama puhul on tegu juhatuse liikmetega. Juhatuseliikmed on kõik võrdsed.
Juhatuse tegevuse juhtimine on juhatusesimehe ülesanne. Volitus aeg on 3 aastat.
Kõikidel juhatuseliikmetel on esindusõigus aktsiaseltsi nimel. See peab kirjas olema äriregistris.
Sellist juhatuse liiget pole, kellel pole õigus kuhugi alla kirjutada. Võib olla, et ühe liikme allkiri
kehtib ainult koos teise liikme allakirjaga.
9
Osaühing:
Kirjateel saadetud hääletusega on nii, et kui isik ei saada oma hääletustulemust tagasi, siis loetakse, et
ta hääletab vastu.
Kui nõukogu puudub, siis ei ole kohustuslik kokku tulla kindla aja tagant, vaid nii nagu on kirjas
põhikirjas.
Põhikirjas võib laiendada nimekirja, kes ei või olla juhatuseliikmeteks ja nõukoguliikmeteks, kuid see
ei tohi olla seotud usuliste tõekspidamistega, rassiga, soolise erinevusega jne.
Äriregister
Äriregister koos äriseadustikuga hakkas jõustuma aastal 1995. Eesti Ettevõtete Register oli enne seda.
10
EER-il ei olnud õiguslikku tähendust
Toimus palju isetegevust- kuna igas maakonnas oli register olemas, kuid kõik tõlgendasid
seda nii nagu nemad aru said.
Registrid jagunevad:
Äriregister
Mittetulundusühingud ja sihtasutuste register
Kommertspandi register
Laevakinnistusraamat
11
Menetlemine registris toimub nii:
Dokumentidega tutvumiseks on 15 kuni 30 päeva.
Kui avaldusega on kõik korras, siis avaldus rahuldatakse – äriregistrisse kanne tehakse 5
tööpäeva jooksul.
Avalduse osaline rahuldus
Rahuldamata otsus ehk avaldus lükatakse tagasi
Kohtu määrus- sellised puudused, mida on võimalik likvideerida ning seda peab teatud
tähtajaks tegema.
Registri sunnisanktsioonid:
1. rahaline trahv- maksimum on 400 päevamäära ehk 24 000 krooni. Rahalist trahvi võib saada:
majandusaasta aruande mitte esitamisel või hilinemisega esitamisel
kui ei ole teavitatud uuest asukoha aadressist ja telefoni numbrist
2. valeandmete esitamise eest võib kohandada kriminaalkaristus seadustikus ettenähtud karistuse
Täisühing ja usaldusühing:
Äriühingute reorganiseerimine:
12
Ühinemine:
Ühinemise skeemid:
Ühinemisel on 4 etappi:
Tuleb koostada ühinemisleping ja ühinemise aruanne
Omanike poolt ühinemislepingu kinnitamine
Teatada ühinemisest võlausaldajatele
Vastava avalduse esitamine äriregistrisse
Ühinemiseleping on põhi dokument, mille alusel ühinemine toimub. Lepingus on märgitud poolte
õigused ja kohustused.
Ühinemisaruanne on juhatuse poolt koostatud põhjendus äriühingu omanikele, miks ühinemist vaja
on. 2/3 aktsionäridest peavad ühinemisega nõus olema.
Jagunemine:
Jagunemise skeemid:
1. ühing A jaguneb ühinguteks B ja C ning ühing A lõpetab tegevuse.
2. Ühing A jaguneb veel ühinguteks B ja C, kuid ühing A tegutseb ka edasi.
Piirangud:
Jaguneda võivad kõik ühingud- v.a tulundusühistud
Pankadel on keelatud jaguneda
Ümberkujundamine:
Olukord, kus ühes vormis tegevus lõpetatakse ja jätkatakse mõnes teises äriühingu vormis.
Piirangud on samad, mis jagunemise puhul.
Ümberkujundamisel on 3 etappi:
Aruanne koostada ja kinnitada
Võlausaldajatele teatada
Äriregistrisse avalduse esitamine
Tegevuse lõpetamine:
Lõpetamiseks on 2 võimalust:
Vabatahtlik lõpetamine- otsus tuleb omanike poolt
Sundlõpetamine- otsus tuleb väljastpoolt
13
Sundlõpetamine toimub kui:
1. Üldkoosolek ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kuigi:
Seadusega oli otsus kohustuslik
Põhikirjas oli ettenähtud
Ei ole tehtud kapitali suurenemise ega vähenemise otsust, kuigi see tulened seadusest või
põhikirjast
Ei ole üldkoosolek teinud ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsust
Ei ole otsustatud alustada pankroti menetlust
2. kahe viimase majandusaasta jooksul ei ole toimunud üldkoosolekut
3. juhatuse liikmete volitused on lõppenud ja sellest on möödas 2 aastat ning uut juhatust ei ole
ametisse nimetatud.
Likvideerijate ülesanded:
Lõpetada äriühingu tegevus
Nõuda sisse võlad
Jaotada vara omanike vahel
Viia likvideerimine õiguslikult lõpule
Likvideerijad on kohustatud:
Koostama likvideerimise algbilanssi
Võlausaldajate nõuete rahuldamine- teavitatakse võlausaldajaid likvideerimisest
Koostama likvideerimise lõppbilanssi
Raha jaotama omanike vahel
Tuleb esitada avaldus tegevuse lõpetamise kohta äriregistrisse
Otsustada, kuhu panna dokumendid
5. Pangandusõigus
Eesti pangandussüsteem jaguneb 2:
Eesti Pank ehk keskpank
Kommertspangad
3 välismaa filiaali:
Nordia
AG filiaal
14
Parex pank
Raha:
On olemas:
Raha seadus
Seadus krooni tagamise kohta
Esimest korda Eesti kroon tuli käibele 1928 aastal. Enne 1992. aasta rahareformi loodi Raha Reformi
Kommitee.
Raha seadus näeb ette:
Iga juriidiline isik peab kehtivaid münte vastu võtma 20 krooni eest
Paberraha- kui rahast on alles üle 50%, kupüüri number ja nimiväärtus, siis on ta kehtiv
Münt- peab olema näha nimiväärtus ja verbimise aeg, et oleks kehtiv.
Krediidiasutusi reguleerib krediidiasutuste seadus.
Erisused pankade puhul teistest äriühingutest:
Krediidiasutus saab tegutseda aktsiaseltsina või ühistuna
Aktsiakapital peab olema vähemalt 5 miljonit eurot- kõik rahas
Pangal peab olema- nõukogu 5 liikmeline, juhatus 3 liikmeline
15
Panka ei tohi ümber kujundada, aktsiaselts ei tohi jaguneda ning ühineda võivad sellised
pangad, kellel on tegevusluba.
Mis organ laenu väljastab- krediidikommitee- see peab olema vähemalt 5 liikmeline. Üks liige peab
olema panga juhatuse esimees. Krediidikommitee tegeleb selliste klientidega, mis on kindla summa
ulatuses.
Erinevused:
Istungid on kinnised
Otsused võtetakse vastu lahtisel nimelisel hääletusel
Panga ja kliendi vahel vormistatakse alati kirjalikud lepingud või arvutis vormistatud lepingud.
Üldtingimused- need on kinnitatud põhimõtted.
Üldtingimused on sama tähtis dokument kui leping.
Võlaõigusseaduses nimetatakse üldtingimusi tüüptingimusteks.
Pandaülekanded lähevad nii nagu klient korralduse tegi- pank ei kontrolli.
Pank lindistab telefoni kõnesid.
Ülekandeid saab tagastada, kui ülekandeid pole pank veel teinud.
Pangal on õigus kontot blokeerida.
Blokeeritakse:
Kui klient soovib
Korraldus järelevalve asutusest
Kui klient on kaotanud pangakaardi
Deebetkaardi tingimused:
On õigus vaidlustada tehinguid 30 päeva jooksul
Kui kaardi kehtivus lõppeb ja te ei teata, et ei soovi uut kaardi, siis peab pangale vähemalt 30
päeva ette teatama, vastaval juhul kaardi pikendatakse ja te peate selle eest maksma.
Kui kaardi on kuritarvitatud, ja panka sellest ei teatata, siis omavastutus on kuni 10 000.
Tagatisfondi seadus:
Ehk hoiustekindlustamine.
Süsteem on loodud 1934 aastal USA-s.
1994 Euroopa Liidu direktsioon pankade puhul:
20 000 eurot kindlustuse miinimum määr
90% hoiusest kindlustatud
süsteem avalik-õiguslik või riigi poolt tunnustatud
Eestis loodi see 1998.
Hoiuseid ei hüvitata:
Riigihoiuseid
Kohalikomavalitsus
Finants sektori institutsioonid: fondivalitsejad, kindlustused, pangad jne.
Nende hoiused, kes omavad panga aktsiatest 5%, ka panga nõukogu liikmed, juhatuse liikmed
ning audiitorid. Ka abikaasadele, lastele ja vanematele ei maksta hüvitist.
Kui hoiused on seotud raha pesuga.
16
Kui hoiuse omanikku pole võimalik kindlaks teha.
Eraõiguslikele-juriidilistele isikute ei hüvitata kahel tingimusel: bilanss- 3,125 milj eur, käive-
6,250 milj eur, töötajad- 50. kaks tingimust peavad esinema koos.
Hoiuseid on hüvitatud Eestis kahes pangas: EVEA pank ja ERA pank.
Kui pankrot on välja kuulutatud, siis väljamaksmine peab algama 30 päeva jooksul.
Pangasaladus:
Rahapesu tõkestamine:
Rahapesu skeem:
1. paigutamine- mustalt teenitud raha püütakse paigutada ligaalsesse ärisse.
2. ladestamine- hakatakse ärisse toodud raha liigutama.
3. integreerimine- hakatakse ostma jahte, kalleid autosi jne.
17
Finants järelevalve
Enne aastat 2002 oli 3 asutust:
Pankade üle- panga inspektsioon
KI- kindlustus inspektsioon
VPI- väärtpaberi inspektsioon
Tänapäeval on üks suur ühine finants järele valve (ÜFJV).
Finants inspektsioonil peab olema nõukogu vähemalt 6 liikmeline, esimees on rahandusminister, veel
peab sinna kuuluma Eesti Panga president.
6. Raamatupidamine ja maksud
Majandusaasta on 12 kuu pikkune periood, tavaliselt langeb kokku kalendriaastaga. Võib kasutada ka
teistsugust pikkust. Seadus lubab kasutada ka lühemat majandusaastat ning ka pikemat ( maksimum 18
kuud).
Majandusaasta aruanne jaguneb:
1. tegevusaruanne
2. raamatupidamisaruanne
3. kasumi jaotamise ettepanek
4. audiitori järeldus otsus
majandusaasta aruanne tuleb koostada eesti keeles.
Raamatupidamise aruanne koosneb:
1. bilanss
2. kasumiaruanne
3. rahavoogude aruanne
4. omakapitali muutuste aruanne
Tegevusaruanne- juhatuse poolt koostatav, milles antakse ülevaade:
1. nõukogu tegevusest
2. juhatuse tegevusest
3. tuleviku prognoos
4. seal peab olema ära toodud nõukogu liikmete töötasu, juhatuse liikmete töötasu, boonused,
soodustused ja lahkumise kompensatsioonid jne.
Tegevjuhtkonna deklaratsioon- sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
18
See koosneb:
I osa- deklareeritakse arvestus põhimõtted
II osa- aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt majandusaasta tulemust.
III osa- vastav juriidiline isik on jätkuvalt tegutsev.
Lisades on näidis bilansi skeem ja kasumi aruanne.
Käibemaks
18% - üldmäär
5% - raamat, õppekirjandus, ravimid, meditsiinilised abivahendid, ajakirjad, küttepuud (edaspidi 18%)
0% - eksporti saadetav kaup
Ei maksustata – kindlustus teenus, panga teenused, taseme koolitus
Erisoodustuse maks (lehel)
Tulumaksu seaduse erijuhud: erisoodustust võib pakkuda: töötajatele, nõukogule ja juhtimisele,
riigiteenistujatele, töövõtu- või käsunduslepingu omanikele, ka FIEle (kui suhtes ollakse rohkem kui 6
kuud). Erisoodustuseks on ka, mis antakse töötajate lähisugulastele. Tuleb maksta soodustuse pealt
tulu- ja sotsiaalmaksu. Erisoodustuse alla ei lähe sõiduk (töövahendina), tasemekoolitus, transport
koju.
7. Tööõigus
Töölepinguseadus – TLS
Põhimõtted ei laiene kõigile. Ei allu: kõrgemad riigijuhid; avalikud teenistujad; kaitsejõud; nõukogu ja
juhatuse liige; tsiviilõigusliku lepingu alusel
TL pooled
1 poolt töötaja – 18a isik
2 poolt tööandja – juriidiline isik kõige laiemas mõistes, aga ka füüsiline isik
Töölepingu seadusest erinevalt võib ka koostada töölepingut, aga see ei tohi olla kehvem kui seaduses
ettenähtud.
19
TL sõlmimine
TL kohustuslikud tingimused:
tehtav töö
tööaeg
töötasu
töö tegemise asukoht
lepingu kehtimise aeg
tööle asumise aeg
Rakendatakse:
Katseaega – võib rakendada alates 1. päevast ja max aeg on 4 kuud. Katseaega ei tohi rakendada
alaealisele ja puudega inimesele.
Leping kirjalik, kui töösuhe üle 2 nädala.
Lepingu sõlmimise eest vastutab tööandja.
Lepingu sõlmib töötaja ISIKLIKULT:
Töölepingu kehtivus aeg 21.veb 2005 – 20. veb 2006
Tähtajaline leping max 5 aastat
Tähtajalise lepingu võib sõlmida:
1) kui töötaja võetakse konkreetse töö tegemiseks, st tähtajaliselt
2) äraoleva töötaja asemel
3) tööde mahu ajutise suurenemisel
4) hooaja töödega
5) aluseks on mõni erisoodustus
6) töötajate erikategooriad nt kõrgkoolide õppejõud
Töölepingu lõpetamise aluse:
poolte kokkulepe
tähtaja möödumine
töötaja algatus
tööandja algatus
kolmandate isikute nõudmine (nt alaealise puhul lapsevanem )
pooltest sõltumata asjaolud ( nt surm, isik sooritanud kriminaalkorras karistatava teo ja saanud
vabadusekaotuse).
Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel
likvideerimine
pankrot
mittevastavus (mittevastav vastavale tööle, nt tervise tõttu)
katseaja ebarahuldavad tulemused (katseaja jookul)
töökohustuste rikkumine (töötissipliini rikkumine, kõik töötajad nt tööl viibimine joobes,
tööluus jm)
usalduse kaotus (tööandjale puudujääk või vararikkumine, -hävimine, -kaotamine või
varastati, seadunud ohtu vara
vääritu tegu (saab olla pedagoog, riigi- ja kohalike omavalitsuse teenistuja, vääritu tegu võib
olla ka toime pandud väljaspool tööaega)
pikaajaline töövõimetus (tavalisel haigusel kalendriaasta jooksul kokku 5 kuud või 4 kuud
järjest; tuberkuloosihaigel 8 kuud)
vanus
põhikohaga töötaja töölevõtmine (töötaja tuleb tagasi)
korruptiivne tegu
20
Reguleerib küsimusi, mis on seotud töö- ja puhkeajaga.
Teistsuguse puhkeajaga isikud on:
1. juhtimise funktsiooni tegelased
2. loomingulised isikud
3. teadustöötajad ja õppejõud.
Tööaja liigid:
Üldine tööaeg- 8 h päevas ja 40 h nädalas.
Lühendatud tööaeg-
Alaealised- 13-14 a 4 h päevas ja 20 h nädalas.
15 a – 6 h päevas ja 30 h nädalas. 16-17 a- 7 h päevas ja 35 h nädalas.
Peab jälgima et nende töö iseloom ei tohi olla tervisele kahjulik, ebaeetiline, töötamine ei tohi segada
kooli tegevust.
Tööaeg allmaatöödel- 7 h päevas ja 35 h nädalas.
Tervist kahjustavatel töödel- lepingus kokkulepitud.
Eriiseloomuga tööd- nt tervisehoid, tuukrid. 7 h päevas ja 35 h nädalas. Ekspertiisi töötajad 6
h päevas.
Pedagoogide tööaeg- 7 h päevas ja 35 h nädalas.
Osaline tööaeg- tööaeg lepitakse kokku lepingu sõlmimisel.
Töötaja võib teha ületunde ainult tööandja loal ja vastupidi.
Ületundide piirangud:
1. nädalas ei tohi koos tööajaga kokku tulla üle 48 tunni.
2. vääramatu jõu puhul on tegemist:
kui on tekkinud loodusõnnetus või katastroof.
Streik või töökatkestus
Õigusaktide oluline muutmine
Tootmisavarii
3. kui on vahetustega töö, siis on tööandjal õigus pikendada tööpäeva kuni 4 tunniga.
Ületunni tööd ei tohi kindlasti rakendada:
Rasedad
Alaealine
Arsti poolt keelatud
21
arstiotsusega keelatud
kasvatab alla 12 a last
kasvatab lapsinvaliidi
hooldaja
Tööaja arvestust tuleb pidada iga töötaja kohta eraldi.
Tööaja summeeritud arvestus- siis, kui on tegemist vahetusega tööajaga. Tööaja vahetus ei tohi kesta
rohkem kui 12 h.
12-24 tunnised vahetused tohivad olla:
valve töötajad
tuletõrje- ja päästetöötajad
tervisehoiu töötajad
Puhkeaeg:
Puhkeajad on:
Tööpäeva sisesed
Tööpäevade vaheline
Iganädalane
Rahvus- ja riigipühad
Puhkused
Päeva sisesed- minimaalselt 30 min ja maksimaalselt 1 h. See ei lähe tööaja sisse. Kui on tegemist nt
liinitööga, ja töötaja sööb seal samas, siis see läheb tööaja sisse. Last rinnaga toitev ema saab pause iga
3 h tagant 30 min ja see läheb tööaja sisse. Arvutiga töötavad isikud:
1. töötaja, kes töötab arvuti ekraani taga rohkem kui pool oma tööajast. Sinna ei kuulu
turvatöötajad, kassapidajad.
2. kui töötab üle 4 h arvuti taga, siis 1 kord tunni jooksul on paus. 10 % tööajast on paus.
3. 1 kord 3 aasta jooksul peab minema tervisekontrolli, kus kontrollitakse nägemist, südame
tööd, luu- ja lihaskonna tööd ja tehakse kõiksuguseid analüüse.
Tööpäevade vaheline- tööpäevade ja vahetuste vahele peab jääma vähemalt 11 h v.a summeeritud
arvestusega tööaja puhul.
Iganädalane- nädalas on töötajal tavaliselt 2 puhkepäeva. Summeeritud tööaja puhul vähemalt 36 tundi
järjest. Puhkepäevadel ei tohi tööle panna:
Rasedaid
Alaealisi
Arsti poolt keelatud
Kasvatab alla 12 a last
Kasvatab lapsinvaliidi
On töövõimetu isiku hooldaja
Rahvus- ja riigipühad- lühendatud eelnev tööpäev on järgmistel kuupäevadel:
1.01
24.02
23.06
25.12
eelnev tööpäev peab olema vähemalt 3 h lühem.
Vaba aja saamine on võimalik kui on:
Tegemist tulevase emaga
22
Doonoriga
Puhkus
Puhkus jaguneb:
Iga-aastane
Vanemapuhkus
Õppepuhkus
Palgata puhkus
Igaaastane- peab olema vähemalt 28 kalendripäeva.
Pikemad on puhkused:
Alaealised- 35 kalendripäeva
Avalikel teenistujatel- 35 kp
Pedagoogidel. 56 kp
Raviasutuste ja lastesanatooriumid – 56 kp
Kohtunikel- 45 kp.
Lisapuhkus:
Kaevuritel- 14 kp
Tervist kahjustav- 5-7 kp
Eriiseloomuga tööd- 3-14 kp.
Lisapuhkust võib anda kõigile.
Puhkust antakse konkreetse tööaasta eest. Puhkuse saamise õigus tekib siis, kui ta on töötanud 6 kuud.
Tööandja ei tohi keelduda puhkuse andmisest ja vastupidi. Puhkuse graafik peab olema valmis
hiljemalt 31.01 ja töötajaid tuleb sellest teavitada.
Õigust nõuda puhkust, millal töötaja ise tahab on:
Kuni 7 aastase lapse vanem
Noorel emal
Meestel on õigus saada puhkust lapse sünni ajal
Alaealisel
7-10 aastase lapse vanem peab saama puhkust kooli vaheajal.
Puhkus võitakse välja tavaliselt maksimaalselt. Kui puhkus jääb kasutamata, siis saab selle eest raha.
Puhkust saab võtta ka osade kaupa, kui pooled nii kokku lepivad. Ühe osa pikkus peab olema
vähemalt 14 päeva. Puhkuse katkestamine saab toimuda ainult töötaja nõusolekul. Puhkuse raha tuleb
välja maksta eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
Vanemapuhkus:
Dekreetpuhkus- 140 kalendripäeva. Kui on sündinud mitmikud või esinevad tühistused , siis 154
kalendripäeva.
Lapsehooldus puhkus ( kuni 3 aastaseks saamisel )- seda võib kasutada isa või ema või keegi teine.
Kuni lapse 3 aastaseks saamiseni võib isik kasutada puhkust osadena.
Täiendav lapsepuhkus- lapse isale on see mõeldud, 14 kp, kas dekreedipuhkuse ajal või vahetult
peale lapse sündi kahe kuu jooksul.
Täiendav puhkus:
1 alla 3 aastane laps, siis 6 kp
3 või enam alla 14 aastast last, siis 6 kp
1 või 2 alla 14 aastast last, siis saab vanem 3 kp.
seda saab võtta nii isa kui ka ema.
23
Palgata puhkus:
Saab ainult tööandjaga kokku leppides ja selle eest tasu ei saa.
Palgata puhkust peab andma, kui töötaja:
Teeb riigi eksameid
Kui lõpetab kutsekooli või kõrgkooli ning sisseastumistel
Õppepuhkus:
Aluseks on täiskasvanute koolitus seadus. See jaguneb 3 vormiks:
1. täiend õpe
2. taseme õpe
3. vabahariduslik õpe.
Täiend õpe on seotud töötaja täiendus kursustega või seminaridega.
Tasemeõppe puhkus- 30 päeva õppeaasta jooksul. Sessi ajal. Tasustamine:
10 päeva saab keskmist palka
20 päeva saab miinimumpalka
keskkooli lõpetamiseks peab andma 35 kp.
kõrgkooli puhul 42 kp
magistri või doktori puhul 49 päeva.
Kui õppepuhkust soovivad 10% töötajatest, siis võib tööandja keelduda.
Töötingimused:
Palgapäev peab olema kindel kuupäev. Kui palga päev langeb puhkepäevale, siis tuleb maksta see ette.
Kui tööandja hilineb palga maksmisega, siis peab maksma viivist 0.5 % päeva eest.
Keskmine palk- ei võta arvesse haigusraha, puhkusetasu, komandeeringu eest saadud raha. Keskmist
palka arvutatakse 6 eelmise kuutasu järgi.
Erandid:
1. eelneva 6 kuu jooksul oli leping peatatud ( kui oled haige või puhkusel)
2. kui töötaja on töötanud alla 6 kuu- siis arvutatakse oldud kuude järgi
3. kui töötaja on töötanud alla 1 kuu- võetakse arvesse päevad.
Alguses arvutatakse välja päevapalk ja siis keskmine kuupalk.
Ületundide eest tuleb maksta vähemalt 50 % rohkem tavalisest tunni hinnast või antakse vaba aega.
Õhtuse ja öötöö puhul – õhtuse aja puhul vähemalt 10 % rohkem ja ööajal vähemalt 20% rohkem.
Puhkepäevadel töötamise eest võib maksta ka lisatasu nagu ületundide puhul. Töötades riigipühal peab
maksma 2 korda rohkem palka. Vahetuste puhul tuleb maksta 2 korda kogu vahetuse eest.
24
Kompenseerimise alla kuuluvad:
Sõidukulud
Majutuskulud- eestis 1200.-, välismaal 2000.-
Päevaraha- eestis 80.-, välisriigis 350-500
Suuremate summade puhul lähevad maksud maha.
Bruto palgast võetakse maha seadusega ettenähtud maksud ja maksed:
Üksikisiku tulumaks 24%
Töötuskindlustusmakse 1%
Pension 2%
Ette saadud puhkuse päevade tasu
Avanss: kui töötajale antakse avanssi majanduslikeks kulutusteks või on tegemist
komandeeringuga.
Aritmeetiline viga palga arvutamisel
Kahju tekitamisega tööandjale- vastutab 1 keskmise palga ülatuses.
Kohtu otsuse aluselt ( nt alimendid).
8. reklaamiseadus
25
7. hasartmängu korraldaja
Järelvalvet teostab:
tarbijakaitse
linna- ja vallavalitsused
ravimiamet
Karistusmäär on eraisikule 18 000.- ja juriidilisele isiku
26