ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA

o Süsteemne ülevaade Mandri-Euroopaliku õiguskultuuri kuuluvatest õiguse

põhimõistetest
o Juriidilised kategooriad–tänu sellele võimalik selge ja korrastatud mõtlemine.
Õigusteadus on oskus korrastatult mõelda. See saab alguse põhimõistete tundmisest.
o Teoreetiline alus–vajalik õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks
analüüsiks. Teadmiste abil saame hinnata situatsioonide õigustele vastavust.
Õigus:
 On kokkuleppeline.
 Õigusnormi eesmärk on see, et nõuded realiseeruksid meie käitumises.
 Normide põhjal kujuneb kord.
 Õiguse jaoks ei ole põhimõisteid kunagi liiga palju.
Mõlemad on vajalikud olemaks kompetentne jurist:
- Institutio–õiguslikku tähendust omavate tekstide lugemine (seadus, teadusartiklid,
kaasused, määrused)
- Instructio–juriidiliste tekstide kohta kompetentsete kommentaaride kuulamine
(loengud)
Normatiiivne reguleerimine
o Tavanormid-kõige vanem
o Saanud inimestele harjumuseks ja tavaks, nt teretamine
o Moraalinormid-hinnangulise sisuga, nt kas enne peab teretama mees või naine
o Inimesed saavad sellest erinevalt aru.
o Religiooninormid
o Korporatiivsed normid-ühiskondlike organisatsioonide normid
o Õigusnormid-ei erine olemuselt teistest sotsiaalsetest normidest

Normidest tekivad korrad. NB! Tulevaste akadeemiliste juristidena: õiguskord on AINULT

ÜKS osa normatiivsest reguleerimisest.

ÕIGUSLIK REGULEERIMINE – õigusnormide alusel kujunev kord ühiskondlikes suhetes

ehk inimkäitumises. See ei ole pealesurutud, vaid on hoopis kokkuleppeline.

Maailma õiguskultuurid
o Common law (üldine õigus; pretsedendiõigus)
 Hakkas kujunema 10.-11. sajandil Inglismaal
 Õigus sündis kohtupidamise kitsas sängis, mis tõi kaasa pretsedendi (selles
seisneski õigus)
 Inglismaal tekkisid Westminsteri kuninglikud kohtud
 Õigus kogu maa kohta

1
 Primaarsed õigusreeglid leiame kohtuotsusest
Seadusetekstidega töötamine on harjumatu ja tekitab ebamugavust.
Iga kohtuotsus koosneb kahest sisulise iseseisvast osast:
1. Ratio decidendi-siduv osa, sisaldab õigusreeglit.
2. Obiter dictum-kirjeldab tegelikkuses juhtunut, asjaolude kirjeldus.
o Islami õigus
 Dualistlik: jumalikõigus (koraan) ja ilmalikõigus
 Jumalikõigus (püha, puutumatu) on üle ilmalikust
 Islami kui usu võidukäik tekitab vastupanu
o „Aafrika konstitutsioon“
 Tava on säilitanud oma esialgse positsiooni ja tähtsuse
 Tungib sisse õigusloomingusse
 Tänu tava tugevusele need sanktsioneeritakse
 Seotud koloniseerimisprotsessidega
o Mandri-Euroopalik (seadusõigus)
 Algus antiikmaailmas, Vana-Roomas
 Riiklus, mis ehitas üles olemuslikult Euroopa õiguse nn „hiigelhoone“ (Rene
Dali)
 Corpus iuris civilis – avalik ja eraõigus
 Õigusnormil põhinev õiguskultuur, kus õigusnormi looja on riik
 Rooma õiguse retseptsioon, neid katseid oli 2 tükki:
 Esimene ebaõnnestus (keiser Barbarossa üritas taaskehtestada kunagi
kehtinud norme mehaaniliselt)
 Teise puhul hakati ülikoolides õppima kunagi kehtinud rooma õigust,
nii viidi kunagi kehtinud õigusnorm eri piirkondadesse laiali
 Norm on abstraktsioon, käitumise mall; see peab leidma oma koha õiguse allikas
 Norme on palju, järelikult tuleb normide maailm korrastada, süstematiseerida ja
leida igale õigusnormile tema kõige õigem koht õigusallikas
Ius est ars boni et aequi-õigus on headuse ja õigluse kunst. See on õiguse esimene sisuline
määratlus. Aristoteles on öelnud, et õigus see on kui suur anum, mis peab olema
täidetud õiglase sisuga.

Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste

1. Arhailine õigus
 Kõikide õiguskultuuride jaoks suhteliselt ühesugune
 Õigust traditsioonilises mõttes ei olnud, küll oli aga olemas kord inimkäitumises
 Kord saavutati sotsiaalsete normide abil, millest kõige esimene korrareegel oli
tava.
 Tava sündis inimese mitmekordse käitumise tulemusena, mis seejärel muutus
harjumuseks (konventsionaalne fenomen, inimesed on selles kokku leppinud)
 Seejärel tekkis tava juurde korrareegel. Moraalis sisaldub juba hinnanguline
moment. Tavas hinnang puudub
 Kirik lubas riigi poolt loodud õigusnorme, kuna ta ei näinud nendes normides
võistlejat, vaid toetajat

2
 2. Ius scriptum, ius non scriptum
 Seni, kuni õigus oli veel kirja panemata, oli ius non scriptum
 Veresidemed hakkasid üha väiksemat rolli mängima, üha tähtsamaks muutus
territoorium, kus need inimesed elasid
 Sugukondlik kord oli ennast ammendanud ja uueks inimesi ühendavaks
organisatsiooniks sai riik, kes hakkas looma oma territooriumi ja oma
korrareegleid
 Riik, kes korrareegli loob, peab olema võimeline lõppastmes selle korrareegli ka
garanteerima.
 Riigi poolt loodud õigus peab olema kantud teatud ideest.

Õiguse idee
1) õigus
 Õiguse idee seab esikohale selle õiguse sisulise määratluse.
 Õigusest võib leida kahte kvaliteeti õigust.
A. Ius commutativa-võrdsustav
 Nt emapalka peaksid kõik saama võrdselt
B. Ius distributiva-jaotatav
 Nt emapalga peaks seadma sõltuvusse sellega, mida saadi enne
lapsepuhkusele jäämist
 Olemuselt on nad mõlemad õiglased
 Kui tahetakse korda luua õiguse abil, siis peab alati küsima selle õiguse sisu kohta
ja see sisu peab olema kantud õiguse ideest, mille esimene komponent on õiglus.
2) õiguskindlus
 Õigus ei ole mõeldud mitte kaasuse lahendamise jaoks, vaid rohkem pakkuma
kindlustunnet täna ja homme, kui tegelikkus liiga ei ole muutunud
 Luues täna korda ja mõeldes läbi õiglase lahenduse peab seaduseandja mõtlema
ka õiguskindluse peale
 Õigusesubjektid ootavad sama kvaliteediga korda iga päev
 Õigus ei ole mõeldud ühepäevaliblikaks
3) eesmärgipärasus
 Seotud õiguse looja subjektiga
 Õigust loovad inimesed ja seda õigust luuakse inimeste jaoks
 Inimese täitumine peab olema üldjuhul kantud mingist eesmärgist

Õiguse tänapäeva mõiste

 Õiguse mõiste traditsiooni hulka kuulub arusaam õigusest kui objektiivsest ja
subjektiivsest õigusest. Tänapäev on sinna juurde lisandunud arusaam õigusest kui
normatiivsest kommunikatsioonist.
 Objektiivne õigus
 Tähendab kehtivat õigust
 Üks seadus on läbinud teatud kindla formaalse tee, et kehtivaks muutuda
 See formaalne tee on vastavate õigusnormide poolt reguleeritud
 Subjektiivne õigus

3
  Ei ole hinnanguline kategooria
 Õiguse subjektile objektiivsest õigusest ehk kehtivast õigusest tuleneva
õigused ja kohustused
 Subjektiivsed õigused saavad tuleneda ainult objektiivsest kehtivast õigusest
 Õigus kui normatiivne kommunikatsioon
 Lõppastmes on inimühiskonnas õigust nii palju kui palju meie õiguse
subjektidena seda välja näitame
 Enda käitumise vastavusse viimine objektiivsest õigusest tulenevaga
 Õigus on ka normatiivne infomeedium
 Õigus peab olema kirjapandud korrareegel
 Õigus kui normatiivne kommunikatsioon sisaldab endas ka
infokommunikatsiooni

Õiguse valdkonnad
1. Eraõigus
o Normid, mis sisaldavad isiklikku kasu
o Ülekaalus erahuvi
o Subjektid juriidiliselt võrdsed
o Eraõiguslikesse suhetesse sisenemine on meie teha (ise otsustame)
2. Avalik õigus
o Normid, mis sisaldavad avalikku/riigi huvi
o Üks subjekt on teisest juriidiliselt tugevam
o Suhte üheks pooleks on avaliku võimu kandja, kes realiseerib talle kuuluvat avalikku
võimu
o Avalik õiguslikesse suhetesse sisenemise üle ei saa otsustada
o Avalik-õiguslik isik võib osaleda ka eraõiguslikes suhetes
o Nt TÜ avalik-õiguslik juriidiline isik ning sõlmib koristusfirmaga lepingu, kes ei
korista
o Selles situatsioonis ei realiseeri TÜ talle kuuluvat avalikku võimu; see on
eraõiguslik probleem
3. Karistusõigus

Õiguse valdkondade eristamise tähtsus:

 Sellest sõltub korraline õigustee vaidluse korral
 Õiguslikud tagajärjed on erinevad

Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus

21. saj suveräänsus on jagatud suveräänsus. Midagi, mis peaks olemuslikult kuuluma riigi
pädevusse ei ole enam.
EL
4
Euroopa liidu õiguse olemuse kohta pole päris üksmeelele jõutudki. Küll on selge, et EL
õiguskorra näol ei ole tegemist mõne tavalise rahvusvahelise organisatsiooniga. Meie EL
ühinemise strateegia seisnes selles, et me ühineme riikide liiduga, mitte liitriikidega ega
konföderatsiooniga.
EL õigusel on oma struktuur. Selline dualistlik õiguskorra struktuur on olemas ka EL
õiguskorral. EL primaarõiguse moodustavad kõik need normid, mis on kätketud EL
aluslepingutesse, protokollidesse, ühinemislepingutesse. EL sekundaarõigus, need normid,
mis sisalduvad nendes EL õigusaktides, mis on vastu võetud EL enda institutsioonide poolt.
Õigus on konventsionaalne, EL korras on kokkulepitud aastaid, enne kui Eesti sinna jõudis.
Rahvusvaheline õigus iseloomustab õiguskordasid. Rahvusvaheline õigus on vana-õiguse
subjektideks on riigid ja ka rida rahvusvahelisi organisatsioone.
II ÕIGUSE ALLIKAD
1. õiguse allikate kujunemisloost mandri Euroopas.
2. Ajalooline koolkond
3. Õiguse allikad eesti õiguskorras
a) ülipositiivne (loomu-) õigus
b)õigustloov akt
4. Põhiseadus
A) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa (p3)
b)konstitutsioonlised seadused(p104)
c)seadused, seadlus (p65;109)
d)määrused(p87,94)
e)KOV määrused (p154)

Generaalsete kodifikatsioonide ajastu- kohad, kus me leiame õigust. Igas õiguskultuuris need
kohad, kust me leiame õigust, on õigusallikad. Mandri-euroopalikus õiguskultuuris leiavad ka
õigusnormid oma koha õiguse allikates. Elu ja tegelikkus nõudis korda, seda üritati luua läbi
ulatuslike kodifikatsioonide. Tõusis esile ajalooline koolkond-kas me oleme valmis
generaalseteks kodifikatsioonideks, st see oli otsene tähelepanu juhtimine selline, et korra
loomine ei ole ühepäevaliblikas, see peab täitma oma eesmärki ja olema õiglane. Ajaloolise
koolkonna liikmed pidasid ajaloolist meetodit kõige olulisemaks, et luua normi. Selleks on
vaja teada ajalugu, kombeid jne. ajaloolise koolkonna teene on ajaloolise meetodi kaardile
toomine, sajandeid oli see ajaloota teadus.

Eesti rahvuslikku õiguskorra püramiid

Püramiidi kaudu on eriti hea rääkida Eesti õiugkorrast kuna

5
õigusallikatel on oma kindel koht, nad on hierarhias e allutatud. Mõned püramiidi kivid on
juriidiliselt tugevama jõuga on kõrgem, need mis on madalamal, on madalama jõuga. Kehtiv
õigus peab olema kantud ülipositiivsest õigusest, ürgnormist ehk loomuõigusest.

Ürgnorm on tipus

Eesti kuulub õiguskultuuriliselt kontinentaalsesse õiguskultuuri, kus õiguse üldaktidel on ehk

siis õigusnorme sisaldavatel aktidel on õiguse allikana primaarne tähendus. Kontinentaalne
õiguskultuur see on õigusnorme sisaldavatel aktidel ülesehitatud, kujundatud õigussüsteem.
Kõik teised kohad, olgu see doktriin tavaõigus, aga ka pretsedent omavad mandrieuroopalikus
õiguskultuuris teisejärgulist tähendust. Õigusnormide sünd on seotud kõigi tegevustega.
õigusnormide loojana on riik suveräänne, ehk õigusnormide loomisel omab riik ise otsustavat
tähendust. Veel enam, EV-s kuulub seadusandlus riigivõimu nn tuumikülesannete hulka.
Tuumikülesanne on midagi sellist, mida riik oma tööl ei tohigi kellelegi teisele üle anda e
delegeerida. Kuna seadusandlik töö kuulub riigi tuumikül hulka, siis riik tulenevalt meie endi
põhiseadusest p3 riigi võimu teostatakse üksnes ps ja sellega kooskõlas olevate seaduste
alusel, koosmõjus p59 ja p69. Et põhiõiguste kehtides on lubatud kõik, mis sõnaselgelt
keelatud ei ole, oleks oluline, et seadusandja riik annaks käsu ja keelu kooskõlas ps-ga ja
teeks seda piisava täpsusega pingeseisundi, konkreetse tegelikkuse ja abstraktse normi ja
õigusnormi vahel on eksisteerinud ja eksisteerib. Õigusnormi looja peabki leidma piisava
täpsusastme normi jaoks. Rääkides väga konkreetsest tegelikkusest. Norm on alati abstraktne,
üldistus, tegelikkus on väga konkreetne. Õigusnorm on alati olnud ja jääb abstraktseks
korrareegliks. Kuid seadusandja peab alati mõtlema sellele, et see korrareegel ei muutuks
kuidagi üleüldiseks. Piisav täpsus on vajalik.
PS normid abstraktsemad ja üldistatumad kui nt võs või aõs.
Abstraktsus peab olema piisav täpsus, mitte üksikasjalikus ja mitte üleüldisus. Seadusandlik
võim peab silmas pidama abstraktsust ja piisavat täpsust.
Eestis on seadusandlikuks institutsiooniks riiigikogu. Ainuke riigiorgan eestis, mille eesti
rahvas on moodustanud otsestel valimistel ja õiguse üldaktidel, seaduste vastuvõtmine on
riigikogu olemuslik ül., ehk riigivõimu tuumikül.
Õigustloovakt? õiguseüldakt, õigusnormi sisaldav akt.

6
Riigikogul on pädevus vastu võtta seadusi kooskõlas ps-ga kõigis riigivõimu küsimusi
puudutavates olulistes aspektides. Kuid loomulikult ei ole seadused ainsad õiguseüldaktid,
neid on teisigi. Nad moodustavad teatud süsteemi, nad asuvad meil teatud hierarhias. Kõik
õiguseüldaktid peavad olema vastavuses ülipositiivse õigusega.
Kõige lähemal ülipositiivsele, samas püramiidi tipus on PS ise. Rahvusliku õiguskorra
tippakt. Kogu ülejäänud püramiid tuleneb ja tugineb põhiseadusele, kus PS ise aluseks võttes
järgmisele reale kuuluvad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid ja printsiibid.
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on eesti õigussüsteemi
lahutamatu osa (p3), jutt on rahvusvahelisest tavaõigusest. Ainult riigikogu koosseisu
häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi:kodakondsuse seadus, eesti panga
seadus, riigikontrolli. Kuna ps nõuab nende loetelus olevate seaduste vastuvõtmisel ainult rk
koosseisu häälteenamust, siis võime neid seadusi tähistada kui konstitutsioonilisi seadusi,
mille jaoks on vaja rohkem hääli saada kui lihtseaduste jaoks. P65 seadusest ja p109
seadlusest. Riigikogu võtab vastu seadusi, p 109 on huvitav: kui riigikogu ei saa kokku tulla,
võib vabariigi president edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga
seadusi. Teatud olukorras on seadusandlikku funkts pädev riigikogu kõrval täitma ka EV
president.
Õiguse printsiip
EL õigus
Ülipositiivne õigus
PS
P3
P104
P65 p109
ˇ p 154
P87 p94
P87 ja p 94. p 87 räägib vabariigi valitsuste pädevusest, selle p 6 kõlab: vabariigi valitsus
annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Seadus peab volitama valitsus, seadusest peab
tulema delegatsioon valitsuse jaoks. Seaduse alusel ja täitmiseks. Seadus ei saa volitada
valitsust lihtsalt määrust andma. Peab olema spetsiaaldelegatsioon. Generaaldelegatsioon
meie seaduskorras lubatud ei ole. Spetsiaaldelegatsioon. Õigusriik peab toimima
õigusriiklikult.
P94 räägib ministeeriumite pädevusest ja nb annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi.

P154 ütleb. Seaduste alusel iseseisvalt.

Seaduse prioriteedi põhimõte nõuab, et madalama õigusjõuga norm oleks kooskõlas kõrgema
õigusnormi jõuga. Seaduse prioriteedi 2 poolt, 1. madalama normiga ei saa määrata kõrgema
normi sisu, eestis tähendab see seda, et ps enda mõistetel on autonoomne tähendus. 2. kui on
olemas madalam norm, mis korrastab seda tegelikkust, mida mul on vaja kasutada, siis tulebki
7
seda madalamat normi rakendada esmajärjekorras. Ps annab õiguspüramiidile raami. Kõik
mis on allpool ps täpsustavad ps-t ennast.

Haldusorgani perspektiivist tähendab see seda, et esimeses järjekorras tulebki kohaldada

määrus ja kui määrust ei ole ss kohaldada seadus.
Õigusriigile kohaselt on riigikogul normiloomingu eelisõigus, ei ole riigikogul
normiloomingu monopoli,sest meie ps kohaselt täidab normiloovat funktsiooni ka rahvas,
võttes rahvahääletusel vastu seadusi, mida riigikogu on otsustanud panna hääletusele.
Ps enda normid kujundavad õiguslikku raamistiku tervele õigusnormide süsteemile. Miks on
ps õigusnormide hierarhias kõrgemal kohal? Sellep, et põhiseadusandja on rahvas. Just rahvas
kasutades oma normiloomisõigust on seadnud eesti riigile sihi, on määranud õiguste ja
kohustuste sihi ja ta tegi seda 1992a 28juunil võttis eesti rahvas vastu rahvahääletusel ps-e.
Eesti õiguspraktika on olnud väga avatud rahvusvahelise õiguse suhtes. Samas nt
rahvusvahelise õiguse normide vahetu kohaldamisega on eesti kohtud olnud pigem
tagasihoidlikud. Rahvusvahelise õiguse normid on vahetult rakendatavad. Eesti kuulumine
euroopa liitu on mõjutanud riigikogu seadusloome funktsiooni.
Nimelt on meie riigikogu seadusandlik pädevus olulisel määral ülekandunud euroopa liidu
tasandile.
Eestile kui tüüpilisele õigusriigile on omane legaalsuse põhimõte, kus on järjekindlalt läbi
viidud võimude lahusus.
Volitus normina võib käsitleda seaduse paragrahvi….

Eesti võeti EL liikmeks 2004. juriidilise aluse lõi ps täiendamise seadus. Sellist juriidilist teed
ei ole kasutanud ükski teine el liikmesriik. PS täiendamise seadus, selle seaduse poolt hääletas
66,8%. õigus teoreetiliselt on ps täiendamine on eraldiseisva seadusega tegemata ps tekstis
endas muudatusi, siiski ps muutus. See on selgunud kaasuspõhiselt. alates ps täiendamisest
tuleb ps teksti lugeda ja tõlgendada alati koos ps täiendamise seadusega, ps tekstis saab
kohaldada üksnes seda osa, mis ei ole ps täiendusega vastuolus, kooskõlas.
Kui el juhtub midagi sellist, mis on vastuolus meie ps sisalduvate aluspõhimõtetega, siis meil
ei ole euroopa liiduga ühist teed. Seda nimetatakse kriisiklausliks/kaitseklausliks.
Üsna sageli iseloomustatakse eesti õiguskorra ja EL õiguskorra suhet kui ka hierarhilist suhet.
EL õigus peaks asuma meie õiguskorra kohal. Ta on täpne nende pädevuste osas, mida me
oleme ära andnud el-le.
Meie õigusnorm räägib tegelikkusest üldistatud kujul. Õiguse printsiibid on võrreldes
õigusnormidega veel üldisemad, abstraktsemad. Õiguse printsiibid kõrguvad mõttelise, teatud
kvaliteediga õigusnormide kohale, olles veelgi üldisemad, abstraktsemad. Ka õiguse
printsiipidel saama vastu võtta õigusele vastavaid lahendusi. Mõned õiguse printsiibid on
kirjas objektiivses õiugses endas. Õiguse printsiipi on vaja juristidel mõnikord ära tunda, et
võtta vastu õigusele vastav lahendus. EL kohtuotsustes peab sisalduma ratio dicidendi. Nii
saame me tänu EL kohtupraktikale lahendada ka siseriigis kohtuvaidlusi. Printsiibikeskne
8
lahendus on tähtis ka sellep, et tegelikkus liigub tänasel päeval nii kiiresti eest ära, et
tänapäeva seadusandja ei jõua normiloominguga tegelikkusele lähedale. Norme ei ole, aga
lahendust ei ole.kui subsumeerimine ei ole võimalik, siis on võimalik õigust kujundada.
Sellep on õiguse printsiip toodud kui väga tähtis õiguskorda iseloomustav kategooria, kus ei
ole välistatud, et midagi leiab õiguse printsiibi kohta kov määrustes jne.
Eesti õiguskorras on õigusakt õigust loov akt. Liiginimetusena kõrgemal kohal ps, siis
lihtseadused, sealt määrused, ja ev presidendi seadused.
Õigusallikad. Tuleks ka el õigust mõista kui teatud hierarhias asuvaid norme. Õigusallikate
püramiid Eü artikkel 230.
Jagunemine esmaseks ja teiseseks õiguseks.
Esmane-kehtestamist osa võtnud liikmesriigid; õigusesse kuuluvad ühenduste lepingud koos
muudatustega, protokollid, ühinemislepingud, lepingutele lisatud deklaratsioonid.
Teisese õigusesse ei määra vorm, vaid õigusakti iseloom. Määrus, direktiiv ja otsus ei anna
otseselt infot tema kohast.
Õigusakti kohta ei määra tema vorm, vaid õigusakti iseloom, seadusandlikud aktid
domineerivad täidesaatvate organite, aktide üle. Kuigi mõlemad võivad olla ühesuguse
nimetusega.
Kui sisaldab normi, siis on õigustloov akt.
Riigi eelarve seadus-riigi eelarve võetakse seadusena. (nagu seadus). Materiaalne osa jääb
puudu.
Õiguse printsiibid- millele samuti võib õiguse rakendamisel toetuda nii nagu igale teisele
õigusallikale. Konks on selles, et mitte kõiki õiguse printsiipe ei pruugi me leida
traditsioonilistest õigusallikatest. Õiguse printsiipi me seaduse tekstist ei leia. Õigusprintsiip
on õigusnormide kohal kõrguv kategoora, mis võrreldes abstraktsete õigusnormidega on veel
üldisem. Õiguseprintsiip on rakendatav nagu iga teine õigusnorm. Ka õigusprintsiip korrastab
meie käitumist.

Õigusnormid kui süsteemi osa

Õigusnormide maailm peab olema allutatud süsteemi teooriast tulenevatele nõuetele.
1. Mitteamorfsus
 Süsteemis leidub erinevaid elemente, mis on teatud viisil omavahel seotud.
2. Terviklikkus
 Süsteemi selline omadus, mis räägib süsteemi ühtsusest, eraldatusest teistest
süsteemidest.
3. Hierarhilisus
 Püramiid, rahvuslik õiguskord ja EL-i õigus
 Süsteemi element on süsteemi mingi madalam osa.
 Sotsiaalsed normid sotsiaalse süsteemi terviklikud osad, moodustades ise
reguleerimises teatud järke.
4. Iseseisvus

9
  Iga süsteem on ka iseseisev, see on suhteline, selle paneb paika sotsiaalsus,
mis on seotud inimühiskonnaga.
5. Eesmärk
6. Organiseeritus
 Õigussüsteem palju organiseeritud.
 Mida raskemini on võimalik mõjutada süsteemi väljastpoolt, seda
organiseeritum see süsteem on.
 Iga 4a tagant saadikute valimine, mõjutamine kaudne.
 Normide maailma loomine on paika pandud normidega.
7. Iseregulatsioon

Õigusnormid
 Käitumiseeskiri, millest leiame abstraktse faktilise koosseisu ja õigusliku tagajärje
 Käitumisreegel, mis on formuleeritud õiguslausena
 Riigi poolt loodud ja lõppastmes riigi poolt garanteeritud üldine ja üldkohustuslik
käitumisetalon
 Tüüpiline sotsiaalne norm ja inimese käitumise korrareegel
 Õigusnormi käsitleme läbi tema üld- ja eritunnuste:
 Üldtunnused (omased kõikidele sotsiaalsetele normidele)
 Üldisus (üldistatud norm, abstraktne norm)
 Üldkohustuslikkus:
 Mitte segi ajada sunniga
 Sattudes normis kirjeldatud situatsiooni on kõige mõistlikum viia oma
käitumine vastavusse normis kirjapanduga
 Elu õigusnormide poolt paika pandud, kuid me ei tunne seda, sest see ei
ole peale surutud, vaid on kokkuleppeline
 Formaalne määratletus
 Normi kirja pandud iseloom
 Õigusnormi puhul on see loomulikult absoluutne, sotsiaalsete normide
kontekstis absoluutne ei ole
 PS §3-täita saab ainult avaldatud seadusi
 Eritunnused (teevad sellest sotsiaalsest normist õigusnormi)
 Loomine riiigi poolt (loomisprotsess on samuti õigusnormide eneste
poolt korrastatud)
 Garanteerimine riigi poolt
 Kui riik räägib õigusnormist/korrast, mis peab valitsema
inimkäitumises, siis riik peab olema võimeline lõppastmes selle
korra garanteerima
 Meie oleme korraloojad läbi oma käitumise
 Sattudes õiguslikku tähendust omavasse situatsiooni, siis peame
viima oma käitumise vastavusse normiga.
 Õigust on inimühiskonnas lõppastmes nii palju, kui meie seda
oma käitumise kaudu ütleme.

10
  Kui riik ei suuda garanteerida → nihilism, lugupidamatu
suhtumine õiguskorra vastu
VÕS §9 lepingu sõlmimine. Räägib lepingu sõlmimisest, läbi normi on võimalik rääkida
lepingu sõlmimisest, rääkimata lepingu liigist. Õigusnormide üldisus on mandrieuroopaliku
õiguskultuuri alustala. Ei saa loobuda mandrieuroopaliku õigustalast- abstraktsest iseloomust.

Õigusnormi loogiline struktuur ja õigusnormi ettekirjutuse

struktuur
Loogika:
 Hüpotees
 Dispositsioon
 Sanktsioon
 Saavad olla kirjapandud kas lihtsalt, keeruliselt või alternatiivselt
 Saavad olla formuleeritud, formaalselt määratletud
Kui-siis-vastasel juhul. Juriidiliste faktide esinemine toob endaga kaasa õiguslikud tagajärjed

Õigusnormi puhul on võimalik eristada 2 struktuuri:

1. Õigusnormi loogiline struktuur
 Õigusnormi loogika vaatab vastu õigusnormi struktuuri elementidest, mille
filoloogilise seletuse võiks kirja panna kui-siis-vastasel juhul
 Räägib õiguse kohast ja rollist.
2. Õigusnormi ettekirjutuse struktuur
 Siin loogilise struktuuriga norme ei kohta
 Õigusnormidel on erinev funktsioon
 Kui normid kannavad endas regulatiivset funktsiooni, siis leiame sealt hüpoteesi
ja dispositsiooni
 Kui tegu on õigust kaitsvate normidega, siis leiame sealt hüpoteesi ja sanktsiooni
(riigi reaktsiooni, riikliku sunni liigi ja määra)

Hüpotees:
 Elulised asjaolud, mille seadusandja on välja valinud; selle esinemisel järgneb
dispositsioon
 Juriidilised faktid on alati midagi sellist, mis toovad enesega kaasa õigusliku tagajärje
 Lihtne-seadusandja on valinud ühe asjaolu välja, paneb selle hüpoteesina kirja; sellest
piisab, et järgneks õiguslik tagajärg
 Keeruline-seadusandja on tegelikkusest välja valinud 2 või enam asjaolu, õigusliku
tagajärje saabumiseks peavad esinema koos

11
  Alternatiivne-seadusandja on valinud välja 2 asjaolu, õigusliku tagajärje saabumiseks
piisab ühe esinemisest, kuid ei ole välistatud mõlema esinemine; mitu elulist asjaolu,
kuid nende vahel on võimalik valida
 Nt VÕS §9 hüpotees: Kui on piisavalt selge, et lepingu pooled on saavutanud
kokkuleppe. Lihtne hüpotees, üks eluline asjaolu.

Dispositsioon
 Regulatiivse normi õiguslik tagajärg, mis räägib meile korrast endast.
 Kord ise, kirjeldab käitumist ennast; käitumist, mis peab järgnema selliste asjaolude
puhul; dispositsioon kui käitumine ise
 Võimalik käitumine, lubatud käitumine, vajalik ja kohustuslik ja keelatud käitumine
 Räägib korrast endast, milline peab seadusandja arvates välja nägema kord nendest
tema poolt välja valitud eluliste asjaolude puhul.
 Lihtne-regulatiivse õigusnormi selline kord räägib ühest lubatud, võimalikust,
vajalikust või keelatud käitumisest
 Keeruline-räägib kahest või enamast käitumise kvaliteedist, mis peavad esinema koos
 Alternatiivne- selline kord, mis pakub meile käitumiskvaliteetide vahel
valikuvõimalusi
 NT: kui piirialase koostöö küsimused ja piirivalvejuhtumid ei leidnud lahendamist
eesti piiriesindaja osavõtul, tehakse seda diplomaatiliste kanalite kaudu. Lihtne
dispositsioon

Sanktsioon
 Õiguslik tagajärg, õigustkaitsvate normide õiguslik tagajärg
 Riigi reaktsioon juhul, kui mingil põhjusel dispositsioon ei realiseeru
 Kujutab endast riikliku sunni liiki ja määra
 Leitav õigustkaitsvatest normidest
 Lihtne-formaalselt on määratletud üks riikliku sunni liik ja määr
 Keeruline-2 või enam riikliku sunni liiki ja määra, mis saabuvad koos, kumulatiivselt
 Alternatiivne-2 või enam riikliku sunni liiki ja määra, nende vahel on aga võimalik
valida riigil kui õiguse rakendajal

Täielikud õigusnormid
 Sisaldavad endas eluliste asjaolude kirjeldust ja nende esinemisel vajaliku korra
inimkäitumises
 Õigusnormide maailm ei ammendu täielike õigusnormidega; kehtivaid õigusnorme on
tunduvalt enam
Mittetäielikud õigusnormid
 Tähistab kõiki neid õigusnorme, mis vahetult õiguslikku tagajärge kaasa ei too.
 NB! toovad õigusliku tagajärje kaasa täielike õigusnormidega; ise nad õiguslikku
tagajärge vahetult kaasa ei too.

12
 Jaguneb:
o Konstitutsioonilised
 Normid, mis on enamikel juhtudel leitavad rahvusvahelike õiguskordade
tippaktides või nendega juriidiliselt võrdsetest aktidest.
 NT Eesti PS
 PS täpsustub läbi erinevate õigusallikate
 Nii mõnelgi juhul otse kohaldatavad nagu täielikud õigusnormid (õigusele
vastava otsustuse võib langetada ka konstitutsiooniliste normide abil)
o Definitiivsed
 Seaduskeele määratlused
 Õiguse allikates õigusnormidena kirja pandud legaal definitsioonid, mis
aitavad meid seadusest enesest aru saamisel, sest läbi nende defineeritakse
seaduses kasutatavaid mõisteid
 Nt KarS §3 lg 1
o Deklaratiivsed
 Seaduse eesmärki käsitavad normid
 Räägivad õiguslikust ideoloogiast
 Võib olla seaduse tekstis §1 ja §2, aga seaduse eelnõu juurde kuuluvas
seletuskirjas peab olema
 Ilma eesmärgita ei saa seadusloomega tegeleda
 Nt hasarmänguseadus §1 lg1
o Kollisioon
 Õigusnormid, mis sätestavad õiguse lahenduseks vajaliku õigusnormi valiku
 Ülesandeks on õigusnormide valiku kindlakstegemine või aitamine õigusliku
lahenduse leidmiseks
 Nt rahvusliku eraõiguse seadus §3
o Seletavad
 Määratlevad faktilist koosseisu; faktilise koosseisu elementi või õiguslikku
tagajärge
 Teatud mõttes analoog juba definitiivsetele normidele
 Riigikogu valimiste seadus §1 lg 3; igal valijal üks hääl
o Viitavad
 Viitavad mõnele muule õigusnormile (mõne muu õigusnormi hüpoteesile,
dispositsioonile)
 Kuulub mittetäieliku alla, kuna täielik õigusnorm konstrueerub alles siis, kui
oleme vaadanud ka nende normide tekste, millele see norm viitab
(olemuslikult ei saa midagi teada)
 Puhas viide-normi tekst viitab sama seaduse mõnele muule normile
 Blanketne viide-viitab mõnele muule seadusele
 Perekonnaseadus §180 lg 2.
o Kitsendavad
 Välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt
laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida
 Mõttes nagu saab, aga seda teha ei tohi
 Nt reklaamiseadus §8 lg 6

13
Juriidiline fakt
 Eluline asjaolu, mille esinemisega kaasnevad juriidilised tagajärjed.
 Õigusnormi luues valib seadusandja tegelikkusest välja, mida ta vajalikuks peab.
Selline tegevus toob kaasa õiguslikud tagajärjed.
 Juriidilised faktid on seotud inimese teadvuse ja tahtega
 Kõik juriidilised faktid liigituvad sündmusteks ja tegudeks.
 Sündmused on sellised juriidilised faktid, mis ei ole seotud inimese teadvuse
ja tahtega, aga toovad enesega kaasa õiguslikud tagajärjed.
 Teod on seotud inimese tahtega ning toovad samuti kaasa õiguslikud
tagajärjed.
 Juriidilised faktid liigituvad õigusliku tagajärje iseloomu järgi:
1. Õigust moodustavad
 Kutsuvad esile subjektiivsete õiguste ja/või juriidiliste kohustuste tekkimise.
 NB! Tegemist ei ole õiguse kui sellise tekkimisega, kuna õigus objektiivses
mõttes on juba olemas; vajalik on õiguse subjekti sattumine olukorda, mida
seadusandja kirjeldab
2. Õigust muutvad
 Muudavad juba olemasolevaid subjektiivseid õigusi või juriidilisi kohustusi
 Nt lepingu muutmise sätted.
3. Õigust lõpetavad
 Sellised juriidilised faktid, mis kutsuvad õiguse subjektil esile kas
subjektiivsete õiguste või juriidiliste kohustuste lõppemise
 Üks ja seesama juriidiline fakt võib olla seotud mitme õigusliku tagajärje
saabumisega.

 Juriidilised faktid sisalduvad hüpoteesis: kui piirialase koostöö küsimused ja

piirivalvejuhtumid ei leidnud lahendamist Eesti piiriesindaja osavõtul, tehakse
seda diplomaatiliste kanalite kaudu.
 Antud juhul on tegemist teoga (juriidiline fakt), mis on seotud inimese
teadvuse ja tahtega.
 Hea juriidiliste faktide maailma jaoks (Naritsa perf maailm):
 Peab seadusandja tundma tegelikkust, kus ta korda tahab näha
 Seadusandja ette peab jõudma väga kvaliteetne seaduse eelnõu
 Eelnõu koostajad peavad olema valdkonna tundjad (juristid), kes tunnevad
õiguse võimalusi, ja lingvist.

Õigussuhted
 Kord saabub, kui sattudes õiguslikku tähendust omavasse situatsiooni, viib subjekt
oma käitumise vastavusse õigusnormist tulenevaga.
 Kui ei allutata enda käitumist õigusest tulenevaga, siis ei ole julgeolekut ega
kindlustunnet (sh õigusvastane)

14
Tänapäevane õiguse mõiste:
 Traditsiooniline osa selles õiguse tänapäevases mõistes kujutab endast õigust
objektiivses mõttes
 Õigus subjektiivses tähenduses (tuleneb objektiivsest õigusest)
 Õigus kui normatiivne kommunikatsioon-teave õiguse kohta peab õiguse
subjektideni jõudma, selleks, et seadusandja tahe realiseeruks inimese käitumises
 Normatiivne kommunikatsioon-meie käitumine ise ongi õigussuhete maailm.
ÕIGUSSUHTE SISU
 Õigussuhte jaoks on vaja tunda õigussuhte sisu, õigussubjekte, õigusobjekte.
 Samamoodi nagu õigusnorm on üks tavaline sotsiaalne norm on ka õigussuhe üks
tavaline suhe inimeste vahel.
 KA õigussuhe on traditsiooniline õigussuhe, inimkäitumise akt, millel on oma
juriidiline kvaliteet.
 Õigussuhe on selline käitumine, kus käitumises osalejate side tekib põhimõtteliselt
kehtiva objektiivse õiguse alusel ja selle objektiivse õiguse nõuete realiseerimiseks.
 Õigussuhete kvaliteedi määrab ära objektiivne kehtiv õigus.
 Nii huvitabki meid õigussuhte sisu juures mitte niivõrd see faktiline sisu (käitumine
kui selline), vaid tema juriidiline sisu.
Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus
 Traditsiooniline tähistus räägib subjektiivsetest õigustest ja juriidilistest kohustustest.
 Subjektiivne õigus-õiguse subjektile objektiivsest ehk kehtivast õigusest tulenev
käitumise võimalus.
 Subjektiivne õigus kõige üldisemalt: subjektiivne õigus see on õigusega kaitstud huvi;
huvi ongi see kategooria, mis paneb inimesed tegutsema ja liikuma; see osa sellest
huvist, mis on õiguse huviorbiidis, on õigusega kaitstud huvi. Kui subjektiivne õigus
eraõiguses läbi aegade ei ole tekitanud suuri probleeme, siis subjektiivse õiguse
avaldumisega avalikus õiguses on tänase päevani suuri probleeme.
 Käitumise võimalusel endal on 3 kvaliteeti
 Lubatud käitumine (õigustatud midagi tegema)
 Kohustuslik käitumine ehk vajalik käitumine
 Keelatud käitumine.

 Eraõiguses võib eristada absoluutset, relatiivset ja konstitutiivset subjektiivset õigust:

 Absoluutne subjektiivne õigus
 Kujutab endast täielikku õiguslikku võimu.
 Täpsemalt; täieliku õigusliku võimu inimese kui asja üle seda mõjutada,
kolmandate mõju välistada.
 Nt asjaõigus.
 Relatiivne subjektiivne õigus

15
  Nõudeõigus, mis annab juriidilise õiguse nõuda kolmandalt isikult kindla
kvaliteediga (juriidilise kvaliteetiga) nii aktiivset kui ka passiivset tegevust.
 Nt kui omand on läinud omaniku tahte vastaselt tema mõju alt välja, siis tekib
omanikul nõudeõigus talle kuuluva asja väljaandmiseks.
 Nõudeõigus tekib alles siis, kui täielikku õiguslikku võimu on kellegi poolt
rikutud.
 Õigust moodustav e konstitutiivne õigus.
 Olukord, kus selle konstitutiivse subjektiivse õiguse kandjal on õiguslik võim seda
temale kuuluvat konstitutiivset ühepoolset muuta; piisab ühepoolsest tegevusest, nt
TA, et öelda üles või muuta olemasolevat subjektiivset õigust.
 Nt edasikaebamine, ühe või teise lepingu ühepoolne ülesütlemine.
 Erialakirjandus püüab sisustada ka objekti järgi-see on millegi selle järgi, millele
subjektiivne õigus on suunatud. Siin liigituvad objekti järgi subjektiivsed õigused
eraõiguses isiku õigusteks, perekonnaõigusteks ja varanduslikeks õigusteks. Isiku ehk
siis vabadusõiguste kohta võib üldistatult öelda, et nad on suunatud õiguse omanikule
ehk sellele kandjale endale, kus kõigi individuaalõiguste kohta kehtib põhimõtte, keegi
ei tohi takistada isiku vaba arengut. Perekonnaõigused kuuluvad abikaasadele ja
varanduslikud õigused on suunatud teatud varandusliku õiguse režiimile, teenivad
õigustatud subjektide varanduslikke õigusi. Varandusliku õiguste alla kuuluvad
asjaõigused ning ka autoriõigused.
 Peale taasiseseisvumist esitati absoluutselt alati muude küsimuste hulgas järgmine
küsimus: kas teil Eestis on võimalik kodanikul minna sellise õiguse subjekti nagu seda
on riik vastu? Ehk teisisõnu, kas Eesti õiguskorras on subjektiivne õigus minna riigi
vastu? Jah, eesti õiguskorras on avatud kõigile korraline õigustee avaliku võimu vastu.
Totalitaarsetes riikides see nii loomulik ei ole, korraline õigustee võib puududa ja
avaliku võimu vastu astumine võib olla keelatud.
 Millised huvid on üksikisikul avalikus õiguses? Järgmine samm on need õigused ära
kaitsta. Üksikisikul on avaliku võimu suhtes 3me liiki e kvaliteeti huvisid. Esimene on
huvi osavõtuks avalikust elust kuni riigi valitsemiseni välja. Teine on huvi riigi sellise
tegevuse vastu, mis on suunatud minu kui üksikisiku heaks. Huvis individuaalseks
vabaduseks igasuguse avaliku võimu rünnete vastu. Riik käitudes, tegutsedes saab
seda teha ainult õiguslikus keskkonnas. Riigil peab olema iga oma sammu astumiseks
olema ette näidata koht kehtivas õiguses. Meie eraõiguses on olukord täiesti
vastupidine- kui meie soovime ühte või teist sammu astuda ja kahtleme sammu
õiguspärasuses, siis peame otsima kohta, kus see on keelatud; vastasel juhul lubatud.
Riik peab ette näitama koha, kus on ühe või teise sammu astumine lubatud. Siis peab
riik looma endale õigusliku keskkonna. Avalikus õiguses näeme neid kolme kvaliteeti
huvisid.

Juriidiline kohustus
 Subjektiivsete õiguste maailm kui juriidiliste võimaluste maailm, mis on tabatud
juriidiliste kohustuste maailmaga. Juriidilised kohustused kui objektiivsest õigusest
õiguse subjektile kuuluv vajalik käitumine ei ole vägisi õiguse subjektidele peale
pandud käitumise kohustus. Juriidiliste kohustuste maailm peab garanteerima, tagama

16
 subjektiivse õiguse kandjale temale kuuluvate võimaluste realiseerimise. Subjektiivine
õigus ja juriidiline kohustus korrespondeeruvad õiguskorras. Subjektiivsete õiguste
garanteerimiseks peabki eksisteerima juriidiliste kohustuste maailm. Subjektivsed
õigused ja juriidilised kohustused ei ole õiguse subjektide vahel võrdselt jaotunud-
mida vanem õiguskord, seda rohkem on ühtedel rohkem subjektiivseid õigusi ja teistel
rohkem juriidilisi kohustusi. Mida tänapäevasem õiguskord, seda rohkem on püütud
seda tasakaalustada. Kui juba subjektiivne õigus, siis õiguskord tervikuna peab
sisaldama koha juriidilise kohustuse kohta.
 Seega on juriidiline kohustus vajalik käitumine, mida tuleb teostada kas lausa vahetult
aga lõppastmes kindlasti õigustatud isiku huvides. Seega ei ole ka juriidiline kohustus
mitte igasugune käitumine või käitumisest hoidumine. Juriidiline kohustus saab
tuleneda ja tugineda ainult kehtivale õigusele.
 Subjektiivne õigus kui õigusesubjektile kehtivast õigusest tulenevad käitumise
võimalused, mis lõppastmes peavad olema garanteeritud ja kellelegi pandud
juriidiliste kohustustega. Subjektiivne õigus kui juriidilise kvaliteediga käitumise
võimalus. Käitumist kirjeldatakse kuskil kehtivas objektiivses õiguses.

Subjektid
1. Füüsiline isik-inimene ja temale esitatavad nõuded.
 Olemaks õiguse subjekt, peab isik omama:
 Õigusvõimet
 Õigusvõime on füüsilise isiku võime omada tsiviilõigusi ja kanda
tsiviilkohustusi
 Sama tähendusega nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul
 NB: õigusvõime ei kujuta endast tsiviilõiguste ja kohustuste kogumiku, vaid
võimet omada
 Omab tähendust kõikides tsiviilõiguse valdkondades
 Õigus täpsustab õigusvõimet
 Nt pärimisseadustik täpsustab pärimisvõimet; pärimise
puhul väljendub õigusvõime pärimisvõime kaudu
 Õigusvõime algus ja lõpp
 Algus inimese elusalt sündimine
 Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates
eostamisest (peab samuti sündima elusana)
 Elusana sünd=eraldunud emast + väljastatud
sünnitõend
 Oluline on õigusvõime tekkimise aja täpne määratlemine (eriti
pärimisõiguse ja deliktiõiguse puhul)
 Lõpp surm
 Bioloogiline surm ehk ajusurm
 Kõigil füüsilistel isikutel ühetaoline ja piiramatu
 Teovõimet
 Teovõime=inimese võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid

17
  Võrreldes õigusvõimega kitsam, see tähendab üksnes võimet teha kehtivaid
tehinguid.
 Teovõime kaudu saab tekitada muudatusi enda õigustes ja kohustustes, neid
omandades, neid muutes või neid lõpetades
 Eeldus, et inimene saab aru, mida ta teeb
 Jaguneb:
 Täielik teovõime
 Eesti õiguskorra kontekstis täisealisel ehk 18 aastaseks saanud
inimesel
 Piiratud teovõime
 Alla 18a isikul ehk alaealisel ja ka isikul, kes vaimuhaiguse või
nõrgamõistuse või muu psüühikahäire tõttu ei saa kestvalt aru oma
tegudest või ei juhi neid
 Isik, kes ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, ja kellele
on määratud kohtu poolt eestkostja
 NB: piiratud teovõime ulatuses, mis talle on määratud
 Tuleb eristada ka deliktivõimet
 Võime aru saada oma teo õigusvastasusest ja vastutada tekitatud kahju eest
 Omab tähendust kahju õigusvastaselt tekitamise korral
 Oluline on ka otsustusvõime
 Otsustusvõimetu isiku tehtud tehing on tühine

2. Juriidiline isik-kollektiivne õigussubjekt ja temale esitatavad nõuded ja liigid.

 Erinevalt füüsilisest isikust on valdavalt kollektiivne õigussubjekt
 Luuakse õiguskorda konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
 Saab õiguskorras oma konkreetse sisu kas era- või avalikõigusliku juriidilise isikuna
 Võib omada kõiki õigusi ja kanda kõiki kohustusi
 Pmst analoog füüsilise isikuga
 Peab olema kooskõlas juriidilise isiku eesmärkidega
 Juriidilise isiku liikide arv ei ole seotud seadusandja tahtega
 Seadusandja tekitab seaduse kaudu ja seaduse abil ühe või teise liigi
õiguskorda
 Riigile ja KOV-ile omistatud juriidilise isiku staatus
 Riikide vaheliste bi- või multilateraalsete lepingute abil on samuti võimalik ühe või
teise konkreetse organisatsiooni tunnistamine juriidilise isikuna
Juriidilise isiku põhiliigid
Juriidilised isikud liigituvad eraõiguslikeks ja avalikõiguslikeks isikuteks
 Eraõiguslik juriidiline isik
 Sündinud õiguskorda erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse
alusel.
 Eesti õiguskorras on eraõiguslike juriidiliste isikute loetelu kinnine
 AS, SA, tulundusühistu, täis-, usaldus-, osa- ja mittetulundusühing

18
Avalik õiguslik juriidiline isik
 Loodud avalikes huvides, just selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
 Õiguskorras puudub selle liigi kohta kinnine loetelu
 Riik, KOV ja muu juriidiline isik
 Peab olema avaliku huvi kandja
 Ei või omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus eesmärgiga
Täisühing-äriühing, milles on 2 või enam osaniku, kes tegutsevad ühise nime all. Oma
kohustuste eest vastutavad nad solidaarselt.
Usaldusühing-2 või enam isikut tegutsevad samuti ühise ärinime all, vähemalt üks neist
vastutab kohustuste ees kogu oma varaga, üks vastutab sissemakse ulatuses.
Osaühing-osadeks jaotatud kapital, nt AS on äriühing, mis on aktsiateks jaotatud. Nii as kui
oü on piiratud vastutusega, seotud vastavalt vastutusega. Nii oü kui as võivad tegutseda ka nn
ühemeheühinguna, kus osad kuuluvad 100% ulatuses ühele isikule.
Tulundusühistu on selline äriühing, mille eesmärk on toetada ja soodustada liikmete maj
huve, selleks ühine majandustegevus, liikmed tarbijad, kasutajad või hankijad.
Tulundusühistu vähemalt 5asutajat saab asutada.
Mittetulundusühing-isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk ei või olla majandustegevuse
kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingul on korp struktuur. Peab olema vähemalt 2 liiget.
SA-ei olegi liikmeid, loodud vara valitsemiseks, kasutamiseks, eesmärkide saavutamiseks.
Tegutseb põhikirja alusel. Tahet ei kujunda üldjuhul organid, vaid asutajad.
Avalik õiguslik jur isik, riik ise kov üksus. Seaduse järgi on neile mõlemale omistatud jur
isiku staatus. Selline lahendus, et nad on õiguse subjektid, lahendab ka riigi ja kov
õigussubjektsuse küsimuse. Nad saavad osaleda eraõiguslikes suhetes üksnes riigi või kov
üksuse nimel. Nii riiigi kui ka kov koosseisu kuuluvad struktuurid ei oma üldjuhul iseseisvat
õigussubjektust. Nii riik kui ka kov üksus võivad astuda eraõiguslikesse suhetesse. Nt tü ja
koristaja, tü ei täida avaliku võimu, kuid huvitub sellest, et oleks puhas. Lisaks riigile ja
kovile on avalik õiguslik jur isik ka selline jur isik, mis on loodud selle jur isiku kohta käiva
seaduse alusel. Sellega on seadusandja e riik soovinud rõhutada, et muude avalike õiguslike
juriidiliste isikute asutamine on seadusandja ainupädevuses. Nt ERR, Eesti advokatuur,
notarite koda, kultuurkapital, eesti teaduste akadeemia, eesti haigekassa jne.
Nii era kui avalik õiguslikud jur isikud võivad jaguneda korporatsioonideks.
Jur isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, va need, mis on
omased üksnes inimesele. Kui inimese puhul tekkis õigusvõime sündimisega, siis eraõiguslik
avalik jur isiku oma registrisse kandmisest avalikõiguslik avaliku õigusega jur isiku
õigusvõime seaduses sätestatud ajast.

Õiguse subjekt ehk õiguse ese

 näitab, millele õigus on suunatud

19
  on võimalik leida vastus õiguse objektile või õiguse esemele, kui me leiame küsimuse,
millele on õigus suunatud
 õigusel on objekte või neid asju väga palju, millele see õigus on suunatud
 esemeks on asjad ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks
 õiguse objektiks on alati olnud mingi hüve
 asi on kehaline ese -meeltega tajutavus, ruumiline piiritletus, võimalus teostada
faktilist võimu (vallata)
 mittekehaliste hüvede osas kehtivad subjektiivsed õigused (autoriõigus, patent,
piiratud asjaõigused). Õigus peab olema kasutatav e üleantav.
 Muud hüved-elektrienergia, arvutiprogrammid
 meie kehtiv õigus, mis räägib esemetest, püüab anda õiguse esemete paljususes teatud
mõttes ka teatud üldistatud esemete mõiste püüdes sätestada isegi õiguse eseme
üldmõiste ja seejärel õiguse esemete struktuuri või õiguse esemete liigituse alla
kuuluvate üksikute esemete õiguseliigid ja ka üsna üldiselt püüda neid määratleda.
Selles objektiivse kehtiva õiguse osas ,mis räägib õiguse esemetest määratletaks
emuuhulgas asja olgu see vallas või kinnisasja mõisted asja oluliste osade aga ka
päraldiste mõiste. Meie seadusandja on püüdnud neid mõnel tasemel määratleda
 esemena võib käsitada sellist hüve, mis allub õiguslikule valitsemisele. Esemeks on
kõik see, mida õiguse subjektid saavad omada ja omandada, kõik see mis saab olla
õigusliku käibe objektiks
 käsutada saab esemeid üksnes siis kui õigusvorm selleks võimaluse annab
 probleem: mida ei saa käsitleda õiguse objektina? Hüve ja kõik see, mis sellele
järgneb. Eseme alla ei loeta isiksuse ega perekonnaõigusi. Õiguse esemeks ei ole
samuti inimese keha, sest inimese üle ei saa eksisteerida käsutusõigust. Õiguse
esemeks ei ole samuti sooritused. Soorituste osas saab eksisteerida vaid nõudeõigus
soorituste tegemiseks. Valdus ei ole õiguse ese, vaid faktiline olukord, tegelik võim
asja üle, valduse rikkumisest võivad tekkida nõuded.
 Mitte kehaliste hüvede osas kehtivad subjektiivsed õigused, sest ka õigused on õiguse
esemeks e objektiks, nt autoriõigus, patent, piiratud asjaõigused. Õiguse esemeks ka
energia, soojus, kusjuures need energiad peavad olema allutatud tehnilisele
haldamisele, tingimisi valitsemisele. See õigus peab olema üleantav, sellisel juhul saab
subjektiivne õigus olla ja ongi õiguse esemeks.
 Alati tuleb hinnata, kas tegemist on õigustega, mis ei saa olla õiguse esemeks, või on
tegemist õiguse esemega, mis saab olla üleantav.

Asi
 Kehaline ese. NB! loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
 Kehalise esemena käsitletav siis, kui see on:
 Meeltega tajutav
 Ruumiliselt piiritletud
 Selle üle on võimalik teostada faktilist võimu
 Asi võib olla nii vedelas, gaasilises kui ka tahkes olekus

20
  Asjana käsitatakse iseseisvaid ja eraldi hinnatavaid kehalisi esemeid
 Asjad peavad olema üksteisest ja teineteisest eristatavad
 Asi võib koosneda ühest või mitmest osast
 Mitmest osast koosnevat asja võib samuti käsitleda ühe asjana, määrav see, et mitmest
asjast kokku käiv tervik peab olema üldise käibe arusaama järgi käsitatav ühtse
tervikuna ja vastupidi selle terviku külge ühendatavad on käsitletud selle osana
 Reeglina on asjad käibevõimalised-võivad olla tehingute objektideks
 Asjad võivad olla ka tsiviilkäibest väljas nende eripära tõttu nt õhk mis on balloonis
on käsitatav, õhk väljas ei ole käsitatav.
 Avalike ül. Täitmiseks mõeldud asjade tsiviilkäive võib olla piiratud. Tuleb esitada
nähtusi, mis olemuslikult ei saa kuidagi olla asjad, nt avameri ja asju, mis definitsiooni
järgi on küll asjad, kuid mille käive on seaduse järgi keelatud, ei ole asjana käsitatav.
Nt narkootikumid või piraattarkvara.
 Võivad olla allutatud erilisele õiguslikule režiimile. Kõige paremaks näiteks asjadest,
mis on allutatud erilisele õiguslikule režiimile on igasugune valuuta, väärtpaberid,
kindlasti ka peaaegu kõik dokumendid, mis on allutatud erilisele õiguslikule režiimile.
 Peab olema ülekantav. Elektrienergiat ei saa lugeda õiguslikus mõttes asjaks, kui
elektrienergia on patareis, siis on juba asi. Arvutiprogrammid kui on talletatud
kehalistele kandjatele- asi. inimkeha ei ole asi, ei tähenda seda, et inimkehast eraldatud
kehaosad ei võiks peale kehast eraldamist asjaks muutuda. Suus olev hammas ei ole
asi, väljatõmmatud hammas on asi.
 Kunstlikud kehaosad ja ka inimese elutegevuseks vajalikud aparaadid alates
kuuldeaparaatidest ja südame stimulaatorid, on vaid siis asjad, kui nad on
eraldiseisvad ja pole inimese külge aheldatud. Siis on juba inimkeha osad, kui külge
aheldatud
 Asjade kogum nagu tähistus ütleb- mitmest iseseisvast asjast koosnev kogum, mis
teenib ühte, valdavalt majanduslikku eesmärki, selliselt ,et asjade kogumisse kuuluvad
asjad ei ole ühe asja osad ega olulised osad. Nt on asjade kogumiks arhiiv, margikogu,
raamatukogu.
 Seadus püüab asju ka liigitada, nt kinisasjaks ja vallasasjaks- kinnisasi- maapinna
piiritletud osa, maatükk. asi, mis kinnisasi pole, on vallasasi. Selline liigitus on tähtis,
kuna annab kinnis ja vallasasjade eristamise alused ja õiguslike vaidluste puhul on
oluline lähtuda kas kinnisasja või vallasasja õiguslikust regulatsioonist. Asjad võivad
olla ka asendatavad, need on olemuslikult vallasasjad, mida määratletakse arvu,
mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad
tunnused.
 Asjad võivad olla äratarvitatavad. Äratarvitatavad on samuti vallasasjad, mis
otstarbekohaselt kasutamisel lakkavad olemast, või võõrandatakse.

Õiguskorra struktuur ja süsteem

Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni.
Õiguskord on tema staatikas suhteliselt mitmekesine ja üsna keeruline fenomen.
Euroopa liidu õigus ongi meie õiguskorra lahutamatu osa.

21
Nii EV PS-est kui ka nende riikide PS-est vaatab vastu juriidiliselt kõige olulisem põhimõte.
Enim ulatuslikumat kokkulepet ei saa olla kui PS.
Infotehnoloogia areng nõuab samuti üldist õiguse abil sekkumist. Saanud selliseks õiguse
osaks, kus ilma regulatsioonideta ei saa toime tulla.

Kord kui ühiskondliku võimukasutuse nähtus. Süsteem kui korrastatud normiderühmad.

 Eraõigus
 Avalik õigus

Korrastatud mõtlemisse kuulub teadmine ehk tunnetusulatus objektiivse õiguse

korrastamisest.
Objektiivne õigus- õigusriigi toimimise alus, õigusriigi reguleerimine
Mandrieuroopalikus õiguskultuuris
 Õiguskorra süstematiseerimine 19.saj
 Sellel ajal realiseerusid nn generaalsete kodifikatsioonide ideed-st lühikese aja jooksul
loodi suur arv uut õigust ja seda tehti õigusnormide abil ja kaudu
 Selline kiire õiguskorra kvantitatiivne kasv ei toonud alati kaasa selle kvaliteeti, pigem
vastupidi
 Õnormide kiire juurdetulek lõi olukorra, kus õiguskorrad muutusid kohati
ebaülevaatlikuks, isegi vastuoluliseks.
 See on esimene kord, kus tõsiselt hakati mõtlema mitte lihtsalt korra loomisele
õiguskordade abil inimkäitumises, vaid süsteemi kujundamisele
 Tuleb vahet teha õiguskorral ja õigussüsteemil
 Õiguskord-on alati olnud ja on ka tänasel päeval ühiskondliku võimu kasutuse nähtus;
ka tänasel päeval võetakse vastu uusi seadusi. Selline korraloomisetegevus ei taga
selles korras süsteemi. Kord ei ole ühiskonna toimimisel piisav. On vaja tagada, et üks
või teine norm leiaks õiguskorras õige koha (kui normi vaja läheb, siis leitakse see
lihtsalt üles). Ainuüksi sellest jääb väheks.
 Süsteem- savigni arvates saavutatakse tõeline ühtsus läbi nähtuse sisemise kooskõla;
lausa filosoofilise iseloomuga.

Kodifitseerimise meetodid
1. Kodifitseerimise traditsioon
Õiguslikku tähendust omavad meetodid. Esimene on lühidalt kokkuvõetuna õiguse allikate
arvestus, arvestuse pidamine õiguse allikate kohta. Arve pidamine nende kohtade üle, kust me
võime õigust leida. Me leiame ja kogume need allikad ja teatud tunnuste alusel teeme
süsteemi.
Kodifitseerimine- õigusliku massiivi korrastamine meie õiguskultuuri jaoks.

22
Süstematiseerimine
 On vaja kokku leppida selle valdkonna iseloomustavate põhimõistete sisus

Õiguse allikate arvestus

 Inkorporeerimine- õiguse allikate inkorporeerimine
 Tähendab erinevat liiki õiguse allikate kogumike ettevalmistamine ja
väljaandmine erineval kujul
 Sisulisem kui esimene meetod, selle käigus on võimalik kogutud allikate
hulgast välja jätta see, mis ei ole ajaproovile vastu pidanud ja mis ei kuulu
objektiivse õiguse hulka
 Selle tulemusena sündinud õiguse allikate süstematiseeritud materjalid ei ole
mitte igal juhul kasutatavad õiguse rakendamisel – tegemist ei ole õiguse
ametlike allikatega
 Konsolideerimine
 Kui inkorporeerimise käigus leiame õigusaktid, mis algavad „a“ tähega, siis
konsolideerimise käigus leiame õigusallikad, mis on seotud ühe tegelikkuse
korrastamisega
 Kodifitseerimine
 Kõige sisulisem, allikakriitilisem meetod õiguskorra süstematiseerimisel
 Tegu on uute õigusallikate ettevalmistamisega ja nende vastuvõtmisega
 Kõige rohkem juriidilist tähendust omav korrastamise meetod

2. „Prantsuse doktriin“
Prantsusmaal on levinud nn koodeksite vastuvõtmine, mis sisaldavad ühe ja sama valdkonna
jaoks olemasolevaid õigusnorme, normatiivseid ettekirjutisi. Prantsuse koodeksite loomist on
kasutatud alates 1948.a. tänaseks päevaks on läbi prantsuse meetodi loodud rohkem kui 50
koodeksit. 1989 a tegutseb prantsusmaal nn kõrgem kodifitseerimise komisjon, mille
esimeheks on peaminister ise, andes sellele tööle jõulise poliitilise toetuse.
See kes on pädev vormi kehtestama, on ka pädev seda kodifitseerima.
Kodifitseerimise tarbeks kogub ministeerium kokku kõik normid, mis korrastavad ühte
valdkonda. See kriitikaga läbi töötada ja välja anda.

Reformaatorlik kodifitseerimine
 E uuenduslik kodifitseerimine

Konstantne kodifitseerimine


23
Konsolideerimine

3. Õiguse ümberkujundamine – el-i õiguse ümberkorraldamise nõue.

Ei „Graffströmi printsiibile“-raamatute paigutuses peab valitsema teatud kord.

Õiguse realiseerimine
Õigusrikkumised
Õiguse tulemuslikuks realiseerimiseks peab õigus olema „täpne“.
 Keel- keel, milles seadusandja on käitumiseetaloni/mastaabi kirja pannud
 Õigus- seadusandja poolt tegelikust välja valitud ja seaduskeelde pandud korra
kirjeldus.
 Omariiklus-omakeelne õigusterminoloogia „Õigusteaduse sõnastik“
 Oskuskeel erineb üldkeelest, kuna iga oskuskeel on võrreldes üldkeelega täpsem, selle
täpsuse annavad õiguskeeles kasutatavad terminid.
 Eesti õigustekstid ei saa rõhuvas enamuses olla originaalsed
Õiguse vahetu realiseerimine-õiguse subjektina saame ise viia käitumise nõuetega vastavusse

Vahetu realiseerimise viiisid

1. Õiguse kasutamine
Õiguse teostamine. Olukord, kus õigusnormidest tulenevad nõuded kajastuvad
inimkäitumises. Õigusnormi ettekirjutisi viiakse ellu õigussuhte subjektide tegevuse kaudu.
Aktiivne inimkäitumine on siinkohal oluline.
2. Õiguse täitmine
Aktiivne õigusenõuete realiseerimine, kohustuvad millekski. Vahetu realiseerimine. Aluseks
regulatiivselt kohustavad normid.
3. Õigusest kinnipidamine/järgimine
Passiivne käitumine. Õiguse realiseerimise vahetu viis tuleb kõne alla regulatiivsete keelavate
normide realiseerimisel.

Vahendatu realiseerimise viisiid

Õigus võib realiseeruda ka vahendatult

24
Õiguse kohaldamine ja õiguse rakendamine olukorras, kus on olemas õigusnorm. Ei saa
temale kuuluvaid subjektiivseid õigusi realiseerida ilma kompetentse riigiorgani kuni
riigiametnikuni vastava tegevuseta.
Omavalitsusorgan- riik, riigiametnik
Normi adressaadid ei saa nendes olukordades ise nendele kuuluvaid juriidilisi võimalusi
realiseerida.
Õigus realiseerub mitte ainult siseriiklikul tasandil, ka rahvusvahelisel tasendil.
Avaliku halduse kaheks peamiseks kandvaks subjektiks on riigi keskvalitsus ja sealt tulenev
kogu subordinateeritud süsteem. Kov süsteem toimub ka üle riigi autonoomselt.
Õigus ei saa realiseeruda ilma õigustrakendava tegevuseta.
Õiguse rakendamiseks on olemas objektiivne õigus
Õigustrakendav tegevus peab olema silmas pidama teatud printsiipe ehk õiguse rakendamise
printsiipe. Need on:
 Seaduslikkus
Seaduse rakendamine peab rajanema kehtivale objektiivsele õigusele. Kui õiguse rakendamise
tee nõuab aluseks ühe või teise õigusnormi leidmist, siis tuleb küsida, kas see leitud
õigusnorm kehtib. Nii oleme täitnud seaduslikkuse nõude.
 Õiglus
Mitte iga kirjatükk, mille pealkiri sisaldab seadust, ei pruugi sisaldada õigust, kui see ei ole
vastavuses hea ja õiglasega.
 Otstarbekohasus
Õiguse rakendamisel oluline printsiip. „puudub avalik menetluse huvi“.
See ei vastandu seaduslikkusele.
 Põhjendatus
Individuaalse juriidilise akt peab olema põhjendatud. Pelgalt viitest ei piisa.
Ühe õiguskultuuri tundmine ei garanteeri teadmisi. Mitmed õiguskultuurid on omavahel
kokku saanud. Sellest jääb väheks.

Õiguse rakendamise etapid

1. Faktiküsimuse lahendamine
Peab andma vastuse küsimusele, mis tegelikult juhtus. St sündmuse või teo asjaolude
igakülgset väljaselgitamist ja selle pinnal sündmuse või teo rekonstrueerimist. Lõpuks saadud
tulemuse mingil kujul talletamist. Esimese sammu käigus võime piiritleda juristina järgmisi
põhitegevusi. Neid on 4:

25
  Tõendamiskogumi st kas sündmuses või teos ilmnenud faktiliste eluliste asjaolude
tuvastamine ja nõuetekohane fikseerimine. Seejärel tuleb fikseeritud faktid ja elulised
asjaolude hulgast läbi viia selektsioon, mille käigus me esijalgselt piiritleme olulise.
Meid huvitab see, millel on juriidiline tähendus. Juriidilisi fakte vaadata
nendevahelistes seostes.
 Eelneva pinnal faktilise teo koosseisu kirjelduse koostamise juurde. Konkreetse
faktilise koosseisu koostamine
 Sündmuse või teo võimalikult objektiivne ja arusaadav fikseerimine loob võimaluse
täieliku koosseisu koostamiseks, eeldus kõikide õiguserakendamise järgnevate
staadiumite jaosk nii õigusnormi valiku, tõlgendamise kui ka individuaalse õigusakti
vastuvõtmise jaoks. Põhjus on selles, et kõik järgnevad sammud tuginevad juhtunule.
Kokku panna koosseis.
2. Õigusnormi valik
Õiguse rakendaja püüab paigutada mõttes teadasaanu aga juba süstematiseeritud kujul
teadusaanu mõttes õigusnormi abstraktse faktilise koosseisu alla. Kui ta näeb, et temale teada
saanud koosseis ja seadusandja poolt tegelikust jaoks välja valitu (hüpotees) on sarnased, siis
ta on leidnud juhusenormi. Leitakse vastav õigusnorm või õigusnormid, asjakohane
faktikirjeldus. Selles staadiumis toimub antud faktilise teo esijalgse võimaliku
kvalifitseerimise hüpoteesi püstitamine. Subsumeerimine on vaid üks osa õiguse
rakendamisest. Kas tegu on sarnane mõne abstraktse faktilise koosseisuga.
3. Õigusnormi analüüs
Paragrahvi tuleb osata väänata 😉. Õiguse rakendaja subjekti jaoks vajaliku tunnetusulatuse
loomine. Õigusnormi sisu enda jaoks avamine. See sisu avamine peab olema selline, et
tõlgendaja püüab tõlgendamise käigus säilitada õiguskorra stabiilsust. Võimalikult püüda seda
korda silmas pidada, millest räägib meile õigusnormide maailm. Oskus anda õigusele
paindlikkus. Stabiilsuse püüdega koos peab kaasnema oskus, teadmine vajadusel anda
kehtivale õigusele paindlikkus. Need kaks püüet koos (stabiilsus andmine ja paindlikkuse
andmise oskus) annabki õigusest vajaliku tunnetusulatuse. Õiguse tõlgendaja püüab välja
selgitada õigusnormi mõtte, tähenduse
4. Õiguse rakendusakti vastuvõtmine

Tõlgendamise tänapäeva metoodika-üldistatud kujul, kõiki meetodeid kokkuvõttev kirjeldus

 Normilooja kavatsus
Deklaratiivsed normid-peame leidma deklaratiivse normi, mis aitab sisustada ka teise normi
eesmärki.
 Normiformulatsiooni tähendus- Keele kaudu ja abil anda normile täpsus.
 Ettekirjutuse otstarve
Seotud otseselt funktsiooni või funktsioonidega
 Normiteksti lugeja arusaam

26
Tuleb ennast mõttes asetada seadusandja seisukohale ja tema tegevust kunstlikult korrates
lasta mõttes seadusel uuesti tekkida.-savigny.

„Savigny kvart“
Ta oli õigusajaloolane: 4 klassikalise tõlgendamise meetodi sisustamine. Kuna neid 4-siis
kvart.
1. Grammatiline
2. Loogiline
3. Ajalooline
4. Süstemaatiline
Tegemist ei ole mitte selliste tõlgendamise eri meetoditega, mille vahel võiks suvaliselt
valida, vaid need on sellised erinevad mõttelised tegevused, mis peavad toimima kooskõlas.
Olenevalt kaasusest nõuab tõlgendamine seda, et ühe kaasuse puhul võib üks ja teise kaasuse
puhul mõni teine nendest tõlgendamise viisidest olla tähtsam. Mõne kaasuse puhul ei pruugi
aga mingi nendest neljast üldse vajalik olla. On rida kaasusi, kus phe või teise
tõlgendamisviisi ärajätmine mõjutab ainult tõlgendamise põhjalikkust aga mitte õigusele
vastavust.
1. Grammatiline-seotud keelega, mingis osas on keel ebatäpne ja mingis osas on keel
mitmetähenduslik. Ebatäpsus ja mitmetähenduslikus on need olukorrad, mis sünnivad
keele kaudu ja abil. Rutiini otsustus-võimalik kui keelest aru saamine meile probleeme
ei tekita. Selline olukord on pigem hüpoteetiline kui tegelik. Läbi keele ei ole võimalik
kõike piisava täpsusega kirja panna. Ühel sõnal võib olla mitu tähendust. Erialakeel
püüdleb täpsuse poole. Erialakeel erineb tavakeelest täpsusastme poolest. Selle täpsuse
annavad terminid. Kõike ei saa terminite kaudu kirja panna. Alati ongi keel mõneti
ebatäpne. Mitmetähenduslikus võib olla tingitud süntaksist või traditsiooniline
semantiline mitmetähenduslikus. Keeles kasutatavad terminid võivad seega olla
lahtised. Teame kõiki tähendusi, aga ei tea milline on siduv.
2. Loogiline

3. Ajalooline
4. Süstemaatiline

Ajalooline tõlgendamisviis viitab sellele, et midagi sellist mis on juba ajaloos olnud ja kuulub
loomulikult ajalukku võib olla millekski selliseks, mille kaudu ja abil on võimalik luua sild
kunagi kehtinud ja tänase päeva vahele ja tuua kunagi kehtinud ratsionaalsus tänasesse päeva.

27
Objektiivn teleoloogiline- see on enda sidumine kehtiva õigusega. Asetada kehtiv õigus ka
kehtivate väärtuste konteksti.
Olukordi, kus normi ei ole, tuleb üha juurde. Esiteks ei ole seadusandja teinud ära kogu seda
tööd, mida ta oleks pidanud tegema. Teine põhjus: on teatud osa tegelikkusest, mis on küll
õigusega relevantne tegevus ja nõuaks õigusnormi põhist korda, kuid selle tegelikkuse enda
kvaliteet näiteks muutumise kiirus ei võimalda tänapäeva seadusandjal normiloominguga selle
tegelikuse muutumise kiirusele järele jõuda. Kui seadusandja jõuakski normi luua, siis
tegelikkus, mille kohta ta selle normi loob, on muutunud juba uueks kvaliteediks. Siin normi
oodata on asjata
Analoogia-olukorrad, kus normi ei leia siis tuleb õigust osata rakendada kas seaduse
analoogia või õiguse analoogia teel.
Seaduse analoogia-normi ei ole, kuid me püüame leida antud tegelikkusele kõige sobivama
abstraktse faktilise koosseisuga normi. Sarnase normi leidmine. Selle kaudu lahenduse
leidmine karistusõiguses lubamatu.

Keerulisem on õiguse analoogiaga. Normi ei ole, ei ole ka sarnast normi. Sinna sisenemine
ongi võti.
 Õiguse rakendamine olukorras, kus õigusnorm puudub:
 Õiguse kujundamine- konstrueerimine
 Lähtumine õiguse printsiipidest
 Analoog common law stare decisis põhimõttele ( ratio decidendi)
 Õiguse printsiip selgesõnaliselt kirja pandud ei ole, küll on aga ta olemuslikult õiguse
printsiibi kaaluga ja selle kvaliteediga
 Õiguse printsiip on üldisem ja veel abstraktsem
 Õiguse printsiibid-omapärased õigusnormid, kuid neid ei pruugi olla kirja pandud.
Õiguse rakendamine lõpeb individuaalse rakendusakti vastuvõtmisega
Üldjuhul on õiguse rakendamise aktil järgmine struktuur: sellel peab olema pealkiri koos
vajalike rekvisiitidega. Teiseks: asjaolude kirjeldus ja menetluskäik. Kolmandaks:
argumentatsioon ehk motiveeriv osa. Lõpeb resulatiivosaga.
1. Õigusnormi alusel ja täitmiseks
2. Õigust kujundavat teed pidi, et tagada õigusele vastavus

Õiguse realiseerimine
Õigusrikkumine ja juriidiline vastutus
 Õigusrikkumise e delikti mõiste-võime nimetada igasugust seadusega õigusvastaseks
määratletud tegu, mis põhjustas tagajärjena ebaõigluse ning toob kaasa juriidilise
vastutuse
 Õigus peab olema kantud õigluse ideest

28
  Ebaõigluse all kõige laiemas tähenduses käsitame mistahes rünnet õigushüvedele või
nende suhtes kahjustava või ebasoovitava tagajärje põhjustamist
 Õigushüvedeks võivad olla seadusega kaitstud individuaalsed elulised hüved nagu elu,
tervis, isikuvabadus või varalised ja mittevaralised subjektiivsed õigused, kuid ka
kollektiivsed hüved nagu avalik rahu või õiglane ja õiguspärane haldus
 Tänapäeval tehakse vahet avalik-õiguslike (täpsemalt karistusõiguslike ja
tsiviilõiguslike deliktide vahel)
 Esimeste puhul järgneb kriminaalvastutus, teiste puhul tsiviilvastutus
 Karistusõiguslikud deliktid on süüteod (kuriteod ja väärteod) ning tsiviildeliktid on
tsiviilõigusrikkumised. Kuid peale nende on veel haldusõigusrikkumised, mis toovad
kaasa haldusvastutuse ja distsiplinaarüleastumised, mis toovad kaasa
distsiplinaarvastutuse
 Eetikanormistike nn eetikakoodeksite rikkumine ei kuulu ülaltoodud süsteemi, kui
seadusega ei ole sätestatud teisiti. Neid asju (auasjad, auhaavamised) lahendavad nt
aukohtud kutsekodade juures
 Õigusrikkumise e delikti üldised tunnused
 Üldiste tunnuste poolest on delikt kui tegu:
1. Koosseisupärane: peab tulenema objektiivsest õiguses
2. Reaalne: tegelikkusega relevantne
3. Õigusvastane
4. Põhjuslikus (kausaalses) seoses kahjuliku või ebasoovitava tagajärjega
5. Toime pandud õigussubjektse isiku poolt tahteliselt ja seega süüline
6. Juriidilist vastutust kaasa toov
 Delikti struktuuri käsitlused karistus-ja tsiviilõiguses evivad erisusi, millel peatume
järgnevalt
Õigusrikkumiste e deliktide põhiliigid ja delikti struktuur
 Rooma õigustraditsioonist pärineb kaasaja mandri-euroopa õigussüsteemi jaotamine
eraõiguseks (ius privatum) ja avalikuks õiguseks (ius publicum)
 Rooma õiguses kujutas delictum endast tegusid, millega väljaspool lepingusuhteid
rikuti kannatanu absoluutseid subjektiivseid õigusi. Sellised õigusrikkumised jaotati
kahte suurde rühma:delicta Publica ja delicta privata
 Siit tuleneb kaasaegne analoogiline üldine vahetegu avalik-õiguslike (täpsemalt
karistus õiguslikke) ja tsiviilõiguslike deliktide vahel
 Kummalgi on oma iseloomulik delikti struktuur

Liigitus
Õiguse süsteemi struktuurist ja seaduse alusest lähtuvalt võiksime õiguserikkumisi liigitada
järgmiselt
A. Karistusõiguslikud deliktid
B. Tsiviildeliktid
Karistusõiguslikeks deliktideks on süüteod- jagunevad (vt KarS §3):
 Kuriteod-ainult KarS sätestatud süütegu

29
  Väärteod-KarS-is või muus seadustikus sätestatud süütegu
Eesti karistusõiguse aluseks on pärast selle õigusharu reformi käesoleva kümnendi algul
süüteo finalistlik käsitlus, millest tuleneb ka KarS kolmeastmeline delikti struktuur:
1. Koosseisupärasus
 Süütegu siis, kui see on koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab KarS-i eriosas
või mõnes teises seaduses sätestatud fakti-kirjelduse e sätestatud õigusnormi
koosseisulistele asjaoludele
 Inimese poolt tegelikus elus toimepandut iseloomustavad asjaolud-faktilised tunnused
 Tuleb vahet teha õiguslikel tunnustel (seaduses) ja faktilistel tunnustel
 Teo karistatavuse tuvastamisel esimene tase
 Objektiivne koosseisu tunnused on:
 Tegevus või tegevusetus
 Tagajärg ja põhjuslik seos
 Subjektiivsse koosseisu tunnused on:
 Tahtlus (kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus)
 Ettevaatamatus (kergemeelsus või hooletus)
 Motiiv või eesmärk (tegevusele või tegevusetusele ergutav asjaolu)
2. Õigusvastasus
 Vastab süüteokooseisule ja
 Õigusvastasus ei ole välistatud
 Välistavad asjaolud on:
 Hädakaitse
 Hädaseisund
 Kohustuste kollisioon
 Muus seaduses või rahvusvahelises konventsioonis või tavas ettenähtud õigustav
asjaolu
 Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
3. Süü
 Süüline on süütegu siis, kui selle toimepannud isik on süüvõimeline ja puudub süüd
välistav asjaolu
 Füüsilise isiku süüvõime puhul tuleb arvestada:
 Süüdimatuse (nt vaimuhaigus jms) ja piiratud süüdivuse vahetegu
 Vanus (vähemalt 14a)
 Süüd välistavad asjaolud on:
 Süü puudumine ettevaatamatuse puhul
 Keelueksimus-eksimus teo keelatuses, isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma
teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu
 Loobumine süütekatsest
Ülaltoodu tähendab, et vaid siis, kui kõigil kolmel astmel on vastus jaatav, saab olla tegemist
karistatava teo-kuriteo või väärteoga. See tähendab ka, et kui ühel astmel on vastus eitav, ei
liiguta enam edasi järgmisele.

30
Tsiviildeliktid
 Just lepinguvälist vastutust nim deliktivastutuseks ning seda kohaldatakse
tsiviilõiguserikkumise puhul
 Võlasuhete teke ja eristamine kahel alusel:
 Lepinguline vastutus-Põhineb võlaõiguse normidel, mis reguleerivad siduvaid
lepingulisi suhteid ja selle vastutuse kohaldamine eeldab lepingu rikkumist
 Lepinguväline vastutus-tingimus, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted,
alused ja juhud (eeldused) on reguleeritud seaduses lepingulise vastutuse sättest
eraldi, kuid tagajärgi reguleerib võs ühiselt
 Tsiviildelikti iseloomustab kolmeastmeline deliktistruktuur:
1. Koosseisulisus (objektiivne koosseis)
 Faktiväite, hageja peab tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille
hüvitamist hageja nõuab. Tuleb tuvastada, kas tegu pandi toime väidetava kahju
tekitaja poolt, kas tekkis hüvitamisele kuuluv kahju ja kas kahju tekitamise ning teo
vahel on kasuaalne seos
2. Õigusvastasus
 Õigusvastane on lepinguväline kahju tekitamine, kui see tekitati nt VÕS §1045 lg 1
sätestatud juhtudel
 Õigusvastasus on välistatud kui:
 Kahju tekitati kooskõlas seadusega
 Kannatanu oli nõus kahju tekitamisega
 Kahju tekitati hädakaitse või hädaseisundis
 Kahju tekitati õigustatud omaabiga
 Nt kui arst opereerib patsienti;
3. Süü
 Süü vormideks on:
 Tahtlus ja hooletus; objektiivsel tasandil eristatakse süü vorme ja teisel tasandil
eristatakse isikuid, kes on teovõimelised ja kes mitte
 Tahtlikult, kui kahju oli rikkuja tahtliku tegevuse tagajärg ja ta oli teadlik oma
tegevuse õigusvastasest
 Kahju liigitatakse:
 Varaline (otsene varaline kahju ning saamata jäänud tulu)
 Mittevaraline (hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning
kannatust-nt püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus jms)

Tõendamise koormis jaguneb järgmiselt: objektiivset koosseisu ja õigusvastasust peab

tõendama hageja; kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama õigusvastasust välistavat
asjaolu või süü puudumist

Juriidilise vastutuse mõiste ja tunnused

31
  Juriidilise vastutuse all kõige laiemas tähenduses käsitame nii karistusõiguslikke
sanktsioone kui ka tsiviilvastutuse juhtudel kohaldatavaid õiguslikke tagajärgi (nt
õigusttaastavaid meetmeid)
 Juriidilise vastutuse tunnused:
 Seos riikliku sunniga- sanktsioonid võivad olla:
 Õigusttaastavad-suunatud tekkinud (tekitatud) kahju hüvitamisele või
rikutud õiguse ennistamisele
 Karistavad-kohaldatavad õiguserikkuja mõjutamisele (nt rahatrahv)
 Sanktsioonidena ei või käsitada erakorralistes olukordades kehtestatud
karantiinimetmeid nagu liiklemise keeldu teatud piirkondades või kellaaegadel,
ettevõtete ja asutuste ajutist sulgemist jt kitsendusi

Riik
Tekkimine/ühiskonna areng/territooriumi roll
 Inimühiskonnad on alati olnud teatud viisil organiseeritud.
 Algselt oli inimkoosluste kokkuhoidjaks veresugulus. Tööjaotus tõi kaasa selle, et
veresugulus hakkas mängima üha väiksemat rolli. Ühiskond hakkas arenema, tekkis
vajadus millegi muu järele.
 Riik kui organisatsioon, kes oli ja on huvitatud, et inimeste seas valitseks teatud
kvaliteediga kord.
 Patriarhaalne doktriin-rõhutas perekonna olulisust.
 Vägivalla doktriin- kõik see, mis toimub ühiskonnas, on nii või teisiti seotud
vägivallaga; vägivald kui ühiskonda liikuma panev jõud.
 Territooriumi abil tekkisidki riigid
 Territoriaalriik?
 Seadusriik-riik on/oli huvitatud sellest, et tema territooriumil kehtiks inimestele teatud
kord; selline kord saavutataksegi riigi õigustloova tegevuse abil. Mõned tavaõiguse
normid on sanktsioneeritud riigi poolt. Riik korrastab inimkäitumist õiguse kaudu ja
abil. Territoriaalriigist kujunes seadusriik. Olemuslikult tähendab korraloomist
 Haldusriik-riik loob eelkõige enda jaoks mugavad õigusnormid, mugavad
käitumismallid
 Õigusriik versus totalitaarriik-seadus peab olema täidetud õiglase sisuga. Kui riik
üritab korrareeglid täita õiglase sisuga, siis ongi tegu õigusriigiga.

Riikliku tegevuse ulatus

Riiki saab iseloomustada kui organisatsiooni. Riiki saab iseloomustada ka riikliku tegevuse
abil. Jaotuse aluseks: kui palju riik sekkub riigi territooriumil elavate inimeste ellu?
 Sotsiaalriik-riik püüab võimalikult palju sekkuda inimeste ellu õigusega olukordade
puhul, mis on õigusega relevantsed. Kui võimu juures on vasakpoolsed jõud, siis
pigem sotsiaalriik.
 Liberaalne riik-riik ei sekku nii palju, vaid jätab enamuse elust inimeste teha ja
otsustada. Kui võimu juures rohkem parempoolseid, siis valdavalt liberaalne riik.

32
Riigi tunnused
Tunnused, mis teevad riigist riigi
Rahvas
 Riigi rahvas, see ei ole mitte igasugune suur inimeste ühendus, vaid selline suur
inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse suhtes.
 Riigi rahvas on juriidilise sisuga kategooria.
 Juriidiline side riigi territooriumil elava inimese ja riigi vahel
 Riik on võtnud vastu kodakondsuse seaduse-riik sõlmib inimese ja riigi vahel
juriidilise sideme. Ehk riigi rahvas on riigi kodanikud. See riik, kes ei tee kõike
võimaliku, et integreerida rahvusvähemused kodanikkonda, peab varem või hiljem
arvestama nende vägivaldse vastuhakuga.
Territoorium
 Riigil ei ole võimalik seda ühepoolselt teha, riigi territooriumi kindlaksmääramine
saab toimuda vaid mitmepoolselt (rahvusvahelise õigusega), mitte ühepoolselt.
Suveräänsus
 Riigi iseotsustamise õigus nii siseriigis rahvusliku õiguskorra kujundamises kui ka
suhtlemisel rahvusvaheliste organisatsioonidega.
 Jagatud suveräänsuse situatsioon.
 Riigi suveräänsus realiseerub läbi riigi tegevuse.
 Olenevalt riigi vormist realiseerub riigi suveräänsus erinevat teed pidi.
 Kaasaegne riiklus on orienteeritud demokraatiale.

Õigusriik
Olemus
 Õigusriik on idee riigist.
 Õigusriigis peab avalik võim ennast ise allutama õigusele. Ainult siis muutub avalik
võim õigusele vastavaks ja riik õigusriigiks.
 Riigil peab olema ette näidata õiguslik alus (kehtivast objektiivsest õigusest), vastasel
juhul on tegemist omavoliga
 Oluline on teada, millised on suhted võimu ja õigusriigi vahel
 Riik peab alluma õiguse põhimõttele
 Rahvas, territoorium, suveräänsus
 Kirjutatud PS olemasolu; konstitutsioon avaliku võimu enda jaoks
 Riigivõimu seotus ja piiramine seadustega
 Riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus
 Riigitöid on kolme kvaliteeti: õigusloome, riigi valitsemine, õiguse mõistmine
 Seaduse ülimuslikkuse põhimõte- õigusriigis peaks olema valdavalt õiguslikud
regulatsioonid olema antud seaduse tasemel

33
  Korrastada ühiskonnaliikmete käitumist seaduse tasemel
 Riigivõimu kandjaks rahvas ise
 Eesti riigi suveräänsus saab lõppastmes olla meie rahva suveräänsus
Formaalsed tunnused
 Peab olema midagi sellist, mis on selgesõnaliselt ka kirjas (õigusriigile vastavalt
kuskil seaduses)
1. Võimude lahusus
2. Täidesaatva võimu seaduslikkus
3. Õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt
 Veel: põhiõiguste ja vabaduste garanteerimine
 Täidesaatva võimu seaduslikkus
 Õigusriigis tohtivad nad sekkuda inimeste ellu, kui nad on selleks volitatud
 Neil peab olema ette näidatud koht objektiivsest kehtivast õigusest
 Vastasel juhul ei tohi sekkuda
 Riik peab jälgima, et tal oleks tegevus lubatud; inimene, et tal ei oleks keelatud
 Õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt
 Peab lõppastmes tagama seaduslikkuse tervikuna
Materiaalsed tunnused
 Selgesõnalist kirjapanekut nõuda ei ole võimalik, kuid on omased õigusriigile kui
ideele
 Inimväärikuse austamine ja kaitsmine
 Ülipositiivse õiguse tunnustamine
 Õigus on inimestele loodud ja suunatud

Eesti kui õigusriik

- Eesti ajalugu annab piisavalt tõendeid selle kohta, et eesti oli enne manifesti
- 1918 eesti iseseisvus muinasaja taassünd
- Eesti esimene põhiseadus 15juuni 1920
- Sellele eelnesid eelkonstitutsioonilised aktid
- Olemuslikult toimus iseseisvumine ja taasiseseisvumine ühtemoodi, läbi juriidiliste
aktide
- Asutav kogu võttis esimese ps vastu 21dets 1920a
 Realiseeris võimude lahususe ideed
 Sätestas isikute põhiõiguste süsteemi
 Kehtestas rohkem kui 20 põhiõigust
 Rahvas kui riigiorgan-rõhutati rahvast kui avaliku võimu alget
World justice project
 Seaduse ülimuslikkus
 Võimuinstrumentide volituste vähendamine
 Võitlus korruptsiooniga riigi avatus
 Õiguskorra seisund
34
  Julgeolek
 Põhiõiguste kaitse
 Õiguse rakendamine
 Õigusmõistmine
 Kriminaalmenetlus

Doktriinid õigusriigi materjaalsed tunnused

Ja praktilisi õigusnorm koostada, analüüsida õigusnormi loogilise struktuuri järgi, õigussuhet
analüüsida

35