Rahvusvahelise iguse konspekt

Teema 1
OLEMUS
Miste
Kogu igusssteemi saab jagada:
siseriiklikuks igusssteemiks (national legal system)
rahvusvaheliseks igusssteemiks (international legal system)
Rahvusvaheline igus on igusnormide ja printsiipide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste
rahvusvahelise iguse subjektide omavahelisi suhteid kui ka teatud mral nende suhteid fsiliste ja
juriidiliste isikutega (Definitsiooni ei ole olemas, miste muutub ajas. Euroopa liidu igusi ei saa le kanda
rahvusvahelisse igusesse ega vastupidi.)
Tasandid
Kuigi viks eeldada, et rahvusvaheline igus on hesugune kikjal maailmas ja kehtib htmoodi kigi
riikide suhtes, ei ole see tegelikult nnda (Genfi konventsioon on kikide riikide poolt heaks kiidetud)
Rahvusvahelise iguse vimalikud tasandid: (kulub vhe igust)
universaalne rahvusvaheline igus (peaks kehtima kigile, selleks RO Harta)
ldine rahvusvaheline igus (osad riigid vaid liitunud)
regionaalne rahvusvaheline igus (mingi grupp on loonud oma iguse, ntx Diplomaatiline asl, kas
esindus tohib sellist kaitset anda (Ladina Ameerika) , kas leping on siduv selle riigiga ja kas ta on selle
osapool, tuleb selgeks teha)
Erinevused
Kaks igusssteemi erinevad teineteisest oluliselt
Kolm olulist erinevust:
rahvusvaheline igusssteem on horisontaalne ssteem (Riigid on vrdsed) (Siseriiklik igusssteem
on vertikaalne)
rahvusvahelises igusssteemis ei ole vimalik vlja tuua traditsioonilises mttes seadusandlikku,
tidesaatvat ja kohtuvimu Poliitilised ja majanduslikud mjud sanktsioonina pikaajalised
rahvusvahelises igusssteemis tagamiseks puudub kiire, terviklik ja universaalne sanktsioonissteem
Rahvusvaheliselt vib riigi le kohut pidada vaid sisi kui riik on selleks nusoleku andnud HAG
Rahvusvaheline igus kui igus
Arvestades nimetatud eritusi, kas rahvusvaheline igus on ldse igus?
Pessimistid toetuvad John Austini seisukohadele
teline igus peab olema antud suverni poolt ja tagatud selle sunnijuga
rahvusvaheline igus ei vasta tavaprastele siseriiklikku igust iseloomustavatele tunnustele ja
seetttu on tegemist mittetelise igusega
Aga kas rahvusvaheline igus peab vastama samadele tunnustele nagu siseriiklik igus? (2 erinevat
ssteemi, RV ja SR toimivad erinevalt)
Iga riik on suvernne ja sltumatu teistest riikidest ja krgematest instituutidest. Siseriiklikult valiku ei
ole, seadused on kigile kohustuslikud. Julgeoleku nukogu on mjuvimsam peaassambleest.
Liberaalsus, konsensus. Kui mni seadus ei meeldi siis riik ei vta seda vastu ega ole lepinguliselt sellega
seotud.



Nrkused
Rahvusvahelisel igusssteemil on rida nrkusi, nt:
teliste histe huvide vhesus riikide hulgas ( Rahu, keskkond, inimigused kuhu kik on nus
panustama solidaarselt.)
heselt mratletud ja piiritletud iguse allikate loetelu puudumine
tsentraalsete vimuorganite puudumine
iguse sunniviisilise rakendamise keerukus
fundamentaalsete phimtete rikkumine riiklikes huvides
Arvestades erinevusi ja nrkusi, kas rahvusvaheline igus on ldse igus?

Toimimine
Riigid vtavad rahvusvahelist igust kigest hoolimata igusena ja jrgivad seda reeglina vga hsti
Miks rahvusvaheline igus toimib?
hine kasu (anarhia versus reguleeritud suhted)
praktikute mju (juristide mju poliitikale)
paindlik olemus (SR igus ei ole paidlik. Et kikide riikide huvid oleksid kajastatud
pshholoogiline efekt (igustused tegevustele, ei taheta nida igusrikkujatena)
poliitiline, majanduslik kulutus (ei taheta enam tegemist teha igust rikkunud riikidega)
sanktsioonid
Fundamentaalsed phimtted
Rahvusvaheline kogukond on vga heterogeenne
Aga hiselt tunnustakse mitmeid phimtteid, millel psib rahvusvaheline suhtlemine, nt:
riikide suvernsus ja vrdiguslikkus (tuli Vestfaali ssteemist, riik on sltumatu oma vlistes ja
sisestes tegevustes ja otsustab ise millise lepinguga hineb jne)
riikide siseasjadesse sekkumise keeld (poliitiline reiim, siseriiklik julgeolek, karistusigus,
valistemiskord)
vaidluste rahumeelse lahendamise kohustus
agressiivse relvastatud ju kasutamise ja sellega hvardamise keeld
rahvaste vrdiguslikkus ja enesemramisigus
Riikide rahvad on vrdiguslikud. Kas tahetakse luua oma riik vi tahetakse olla teise koosseisus. Eesti
1918 rajati. Inimigused ei ole tnapeval enam siseriiklik asi.
Enesemramisigus
Spill over kui le re hakkab kodusda voolama pgenetakse naaberriikidesse.
Teema 2
ALLIKAD
Erinevad allikad
Detsentraliseeritud rahvusvahelises igusssteemis on iguse loomine ja leidmine keerulisem
iguse allikad Rahvusvahelise Kohtu statuudi jrgi: 5 traditsioonilist
rahvusvahelised lepingud
rahvusvaheline tavaigus
iguse ldprintsiibid
kohtuotsused
autorite seisukohad
Kolm esimest on phiallikad, teised on abiallikad
Tavaigus (Tavaigusel on oluline roll RV tasandil, kirjutamata igus kuidas on kogu aeg toimitud.
Raskesti testatav igusallikas. Kui ei leia igusest vib selle leida tavaigusest)
Olemuselt kirjutamata igus, mis omab rahvusvahelisel tasandil palju suuremat thtsust kui siseriiklik
tasandil
Tavaigus eeldab kahte olulist elementi:
objektiivne element, mis vljendub riikide korduvas, jrjepidevas ja ldises kitumises (Harjumus ,
tava)
subjektiivne element, mis vljendub riikide veendumuses, et selline kitumine on igusprane
Ilma viimaseta on tegemist lihtsalt harjumusprase kitumisega, millel ei ole iguslikult kohustavat
judu
Korduvus thendab, et mida hetaolisem on kitumine, seda viksemast praktika hulgast vib piisata
tavaiguse tekkimiseks
Jrjepidevus thistab reeglina pikaajalisust
ldisus ei viita ksmeelele, vaid pigem riikidele, mis suudavad ja tahavad mjutada kujunevat
tavaigust
Riikide kitumine vib seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses, samuti seisukoha vljendamises
Vaikimist peetakse antud kontekstis nusolekuks
Tavaigus on reeglina siduv kigile eksisteerivatele ja tulevastele rahvusvahelise iguse subjektidele
Eranditeks on ainult jrjekindlad vastuolijad
Tavaigust leiab ka lepingutest
Nicaragua case - RO Hartas ju kasutamise keeld, sama keeld on ka tavaiguses. 2 asja tuleb ra
testada objektiivne ja subjektiivne element. Kirjutamata reegel e tavaiguse norm, kui korra juba
testatud, siis ei pea enam testama vaid saab tugineda kohtuotsusele. Riigivastutusvaldkond phineb
tavaigusel.
Mereriigid mjutavad ja on huvi mjutada rohkem mereigust. Vaikimine = nusolek. Tavaigus kehtib
kikidele riikidele. Jrjekindlad vastuolijad psevad uuest tavanormist. Justamine ksitav, hgusus. Kik
teavad ldiselt aga ei tea detaili.
Lepingud
Leping on mitme rahvusvahelise iguse subjekti vaheline kokkulepe rahvusvaheliste igussuhete
loomiseks, muutmiseks vi lpetamiseks
Lepingul kui iguse allikal on mitmed eelised:
sisaldab tpselt formuleeritud igusnorme
muutub subjektile siduvaks prast seda, kui viimane on andnud selleks selge nusoleku
on parim vahend rahvusvahelise iguse muutmiseks
Lepingud asendavad vhehaaval tavaigust
Iga piirilene kokkulepe ei ole veel rahvusvahelise iguse allikas
Lhtuvalt osalistest tuleb teha vahet:
rahvusvahelistel lepingutel (treaty)
rahvusvahelistel tehingutel (international contract)
sest viimased ei ole nimest hoolimata rahvusvahelise iguse allikas
Treaty leping mis on slmitud RV, ntx Eesti ja Leedu vahel. Contract piirilesed kokkulepped FIE ja
juriidiliste isikutega ei ole iguse allikad. Leping seob vaid osapooli. Lepingute preambulas leidub ka
tavaigus. Kui tavaigus kirjutada lepingusse, siis ei kao ta kuhugi ja eksisteerib paralleelselt.
Sama igus ja kohustus aga 2 erinevat allikat. Tavaiguse olemasolu tendiks potentsiaalsed allikad.
iguse ldprintsiibid
Kui tavaigus ja lepingud pakuvad mitu lahendust vi nendes on hoopis lnk, siis saab lahenduse
leidmiseks prduda iguse ldprintsiipide poole
iguse ldprintsiibid vivad tuleneda:
loomuigusest (nt proportsionaalsus)
juristide loogikast (nt lex specialis derogat legi generali)
rahvusvahelisest igusest (nt avamerevabadus)
siseriiklikust igusest (nt pacta sunt servanda)
Kohtuotsused
Puudub ametlik pretsedendiigus (Kohtud ei ole seotud enda ega teiste kohtute lahenditega,
kohtuotsus seob vaid osapooli)
Kohtuotsused on heaks tunnistuseks tavaiguslike normide vi iguse ldprintsiipide olemasolu kohta
Kohtunikel on vimalik selgitada ja tpsustada kehtivat igust vi mnikord hoopis luua uut igust
Rahvusvaheliste kohtute lisandumine on viinud olukorrani, kus kohtupraktika ei ole alati hetaoline,
vaid on mnikord lausa konfliktne
Hlmab ka siseriiklikke kohtuotsuseid
Autorite seisukohad
Need on eelkige tendiks mne tavaigusliku normi vi iguse ldprintsiibi olemasolu kohta
Lisaks sellele vivad autorid pakkuda ldist teoreetilist raamistikku mnes valdkonnas, vlja ttada
lepingute eelnusid ning analsida riikide ja kohtute praktikat, tuues vlja arenguid ja probleeme
Riigid viitavad tihti autorite seisukohtadele
Aga autorid vivad olla mjutatud oma sidemetest erinevate riikide vi rahvastega
Potentsiaalsed allikad?
Traditsioonilisi rahvusvahelise iguse allikaid on peetud liialt piiratuteks ja vimetuteks tegelemaks
kigi kaasaegsete rahvusvaheliste ksimustega
Seetttu on ptud kasutada ka muid allikaid, nt:
rahvusvaheliste organisatsioonide otsused
soft law
valitsusvliste organisatsioonide raportid
Selliste allikate suhtes tuleb siiski olla ettevaatlik
Hierarhia
Selgesnaline hierarhia puudub
Praktikas kuuluvad esmajrjekorras kohaldamisele lepingud, seejrel tavaigus ja kui need osutuvad
ebapiisavateks, siis proovitakse iguse ldprintsiipe
Kuigi grammatiliselt lhenedes viks elda, et kolm phiallikat on omavahel vrdsed, siis tegelikkuses:
omavad lepingud ja tavaigus olulisemat thtsust
allutatakse iguse ldprintsiibid teistele phiallikatele
Jrgmise tasandi moodustavad abiallikad
iguse allikate tippu paigutatakse tavaliselt ius cogens ehk rahvusvahelise iguse imperatiivnormid
Normid, mille rahvusvaheline kogukond on tervikuna omaks vtnud ja millest krvalekaldumine on
kuulutatud lubamatu mis tahes olukorras
Olulisemad nited:
piinamise keeld
orjuse keeld
agressiivse relvastatud ju kasutamise keeld
Genotsiidi keeld
IC
T= L
P
KO=AS
IC IUS COGENS RV iguse imperatiivnormid mida kogu RV kogukond on vastu vtnud reeglist
krvalekalle lubamatu. Tpsed ja keelavad reeglid inimiguste jrgimiseks kujundab kohtupraktika RV
kohtus HAAGIS.
Teema 3
RAHVUSVAHELISE JA SISERIIKLIKU IGUSE VAHEKORD
Teoreetilised ksitlused
Ajalooliselt on vlja kujunenud kaks vastandlikku teoreetilist ksitlust, mis pavad selgitada
rahvusvahelise ja siseriikliku iguse suhet:
monism rahvusvaheline ja siseriiklik igus moodustavad he hise komplektse igusssteemi ning
kahe iguse vahelise vastuolu korral on prioriteet rahvusvahelisel igusel
dualism rahvusvaheline ja siseriiklik igus moodustavad kaks eraldiseisvat igusssteemi,
reguleerivad erinevaid tasandeid ning prioriteetsuse ksimus ei tohiks tusetuda
Praktikas esinevad erinevad segavariandid SRe seisund RVs
Rahvusvahelises iguses kehtib printsiip, et riik ei saa viidata oma siseriiklikule igusele igustamaks
oma rahvusvaheliste kohustuste mittetitmist
Rahvusvaheline igus ei jta samas siseriiklikku igust igasuguse thelepanuta, sest:
siseriiklike kohtute otsused vivad olla rahvusvahelise iguse abiallikaks
teatud ksimuste lahendamine on tielikult vi osaliselt jetud siseriikliku iguse vi organite
lesandeks
RV iguse htlustaja ja garanteerija monismi korral

RVe seisund SRs
Siseriikliku iguse hoiakut rahvusvahelise iguse suhtes on keerulisem ldistada
Rahvusvaheline igus kandub siseriiklikusse igusse kahel viisil:
inkorporatsiooni doktriini jrgi kehtib rahvusvaheline igus siseriiklikul tasandil automaatselt vi
tulenevalt mnest siseriikliku iguse viitest monism, ntx PS on lause selle kohta. Eestis ka seadus, et
kiidetakse heaks
transformatsiooni doktriini jrgi vajab rahvusvaheline igus siseriiklikus iguses kehtimiseks sisult
sarnast siseriiklikku igusakti dualism
Inglismaal kuninganna kiidab lepingu heaks ja parlament teeb selle alusel SR seaduse
Rahvusvahelisele igusele on reeglina ette nhtud ka konkreetne positsioon siseriikliku iguse allikate
hierarhias
Selge positsioon on olemas eelkige lepingute puhul:
krgemal konstitutsioonist vi sellega vrdne vaid madalmaades
madalamal konstitutsioonist, kuid krgemal teistest igusaktidest SR ei lhe vastuollu RV
populaarne
vrdne seadustega - Ameerikas
madalamal seadustest, kuid krgemal vi vrdne tidesaatva vimu igusaktidega valitsuse tasandil
slmitud vlislepingud, leping asetseb seaduse ja mruse vahel.
Tavaiguse seisund:
positsioon ei pruugi olla samasugune nagu lepingutel
konstitutsioon ei sisalda tingimata stteid, mis mratlevad tavaiguse positsiooni
Rahvusvahelise iguse fundamentaalse normid ja printsiibid on alati siseriikliku iguse osaks, ka ilma
vastava stteta konstitutsioonis? Lhtutakse kohtupraktikast. IUS COGENS
Eesti Vabariigi phiseadusest
Rahvusvaheline tavaigus ja iguse ldprintsiibid on igusssteemi lahutamatu osa (paragrahv 3)
Rahvusvaheliste lepingute staatus (paragrahv 123):
lepinguid peetakse madalamaks phiseadusest, sest Eesti ei slmi vlislepinguid, mis on
vastuolus phiseadusega (lige 1)
lepingud on krgemal teistest igusaktidest, sest kui Eesti seadused vi muud aktid on vastuolus
Riigikogu poolt ratifitseeritud vlislepingutega, kohaldatakse vlislepingu stteid (lige 2)
Kui ratifitseeritud leping on vastuolus PS-ga siis on 2 varianti, kas leping les elda vi muuta PS-st. Tuleb
tita rahvusvaheliselt nii kaua lepingut tita, siseriiklikult on PS limuslik.
Teema 4
SUBJEKTID
ldiselt
Rahvusvahelise iguse subjektideks on need, kelle kitumist rahvusvaheline igus reguleerib ning kes
saavad olla rahvusvaheliste iguste ja kohustuste kandjaks
Subjektid saavad olla kas:
algsed ehk tielikud ehk piiramata need saavad olla mis tahes rahvusvaheliste iguste ja
kohustuste kandjateks tielik igus ja teovime - RIIGID
sekundaarsed ehk osalised ehk piiratud need saavad olla vaid teatud rahvusvaheliste iguste
ja kohustuste kandjateks Isikud ja rahvusvahelised organisatsioonid
Vimalik on eristada igus ja teovimet
Eesti 1941 1991 puudus teovime okupeeritud.
Riigid
Riigid on lbi aegade olnud kige olulisemad subjektid, Esimese maailmasja lpuni sisuliselt
ainukesed
Hoolimata uute subjektide tekkimisest XX sajandil on riigid jtkuvalt ainsad tielikud, olemuslikult
piiramata subjektid
Kik lejnud subjektid on sekundaarsed, tuletatud subjektid, kelle igussubjektsus on seetttu
piiratud lhtuvalt riikide tahtest
Riike ksitletakse lhemalt teemas 5
Riike ca 200 , RO liikmeid 193
Rahvusvahelised organisatsioonid
Mitmepoolse suhtlemise vormid, mille kaudu riigid pavad arendada koostd ja saavutada hiselt
huvipakkuvaid eesmrke
Rahvusvahelise haardega organisatsioonid:
valitsustevahelised organisatsioonid, mille moodustavad riigid rahvusvahelise iguse alusel ja
mis on ise samuti rahvusvahelise iguse subjektid. VTO, EL, NATO, RO
valitsustevlised organisatsioonid, mille moodustavad fsilised vi juriidilised isikud mne riigi
siseriikliku iguse alusel ega ole rahvusvahelise iguse subjektid. Greenpeace, Punane rist
Tavaprased tunnused:
riikide hendused
asutatud rahvusvahelise iguse alusel
phinevad vhemalt kahe riigi slmitud asutamisaktil
loodud konkreetsel eesmrgil - sellest tulenevad igused ja kohustused
mingid alalised organid
teatav asutajatest eraldiseisev tahe
asutajate omistatud piiratud igussubjektsus
Nende igussubjektsus on objektiivne e kikide jaoks subjekt
RVO saab ise kujundada tpselt sellise nagu soov
Organisatsioon vib tegutseda ainult oma pdevuse piires ja seda aitavad leida kaks teooriat:
omistatud pdevuse teooria peab pdevuse allikaks ainult asutamisakti
tuletatud pdevuse teooria kohaselt ei pea pdevus tulenema selgesnaliselt asutamisaktist, vaid
vib olla tuletatud lhtuvalt soovist tagada:
asutamisakti stete efektiivne titmine
organisatsiooni eesmrkide ja funktsioonide titmine
Ka igussubjektsus vib olla tuletatud , kus asutamisakti ei ole kirjutatud, et asutame rahvusvahelise
organisatsiooni ja on subjekt ntx RO. Asutajad ei suuda ette nha mis tulevik toob. RO rahvusvahelise
rahu ja julgeoleku tagamine
ksikisikud, 7,25 miljardit. SR reguleerida enne sda
ksikisiku staatus ei ole heselt mratletav
See oleneb otseselt riikide tahtest, sest ksikisik saab oma rahvusvahelised igused ja kohustused
ennekike riikide tegevuse tulemusena
igused ja kohustused tulenevad ennekike:
inimigustest
rahvusvahelisest humanitaarigusest, sjapidamise igus
rahvusvahelisest kriminaaligusest
ksikisikud
Ajaloolistel phjustel tekkinud subjektid, mis ei mahu eelmiste kategooriate alla
Peamised erijuhtumid:
Pha Tool mitte Vatikan, aga paavst e kataliku kiriku ssteem org.
Malta Ordu rtliordu, sai alguse Jeruusalemmast, asub Roomas , phiseadus
rahvuslikud vabastusliikumised, subjektsus ajutine,riikide tunnustus, vitlevad oma riigi vabaduse
eest, ntx Palestiina
Teatud mttes ka Punase Risti Rahvusvaheline Komitee, lepingutega antud RV lesanded
Erijuhtumid Korporatsioonid
Nad tegutsevad piirileselt, mngivad olulist rolli globaalses kaubanduses ja suudavad mjutada isegi
poliitikat
Aga kas nad on subjektid?
Nad ei ole loodud lepingu aluse
Neid ei tunnustata
Neil ei ole ksikisikutele sarnaseid igusi ja kohustusi
Nad ei tida avaliku vimu funktsioone
Ei ole subjektid!
Teema 5
RIIK RAHVUSVAHELISES IGUSES
ldiselt
Riigid on alati olnud kige olulisemad subjektid
Vastus ksimusele, mis on riik, ei ole alati lihtne
Riik kui rahvusvahelise iguse subjekt peaks vastama jrgmistele tunnustele:
alaline elanikkond
kindlaksmratud territoorium
valitsus, ssteem riigivim
vime astuda suhetesse teiste riikidega
Tunnused
Alaline elanikkond
inimesed, kes elavad psivalt riigi territooriumil ja alluvad selle riigi jurisdiktsioonile
suuruse osas ei ole miinimumnuet
alalise elaniku staatuse andmine on riigi pdevuses
elanikud jagunevad oma staatuse alusel jrgmiselt:
kodanikud , kodakondsuspoliitika on riigi pdevuses
vlismaalased
kodakondsusetud
staatusest sltuvad siseriiklikud ja rahvusvahelised igused ja kohustused

Kindel territoorium
territooriumi hulka kuuluvad:
maismaa
akvatoorium
huruum
maapu
suuruse osas ei ole miinimumnuet
eraldatud teiste riikide territooriumist riigipiiriga, kuid vaidlused viimase osas ei sea kahtluse alla riigi
eksistentsi
tinglikult on territooriumi osaks ka niteks sjalaevad ja lennukid
Efektiivne valitsus:
riigivim, kes teostab avalikku vimu elanikkonna ja territooriumi le
faktiline olemasolu ei ole piisav, oluline on efektiivse ehk reaalse avaliku vimu teostamine
valitsus peaks olema sltumatu
traditsiooniliselt ei sekku rahvusvaheline igus riigi poliitilise ssteemi valikusse, apoliitiline
Vime astuda suhetesse teiste riikidega:
eesmrk on eristada helt poolt suvernseid riike ja teiselt poolt sltuvaid territooriume, varasemalt
ka koloniaalmaid
rahvusvahelise iguse iseseisvateks subjektideks ei ole seetttu niteks:
liit vi fderatiivsete riikide osad
lemereterritooriumid
Seotud tunnustamisega
Tunnustamine
Tunnustamise on keeruline teema, milles segunevad poliitilised ja iguslikud aspektid
Riigi tunnustamine:
konstitutiivse teooria kohaselt ei eksisteeri uut riiki rahvusvahelise iguse mttes seni, kuni sellele
ei ole osaks saanud teiste riikide tunnustus , e loob riigi
deklaratiivse teooria kohaselt ei oma tunnustamine mingit iguslikku thendust ja riigi olemasolu
on pelgalt faktiline ksimus
Et olla rahvusvahelise iguse subjekt siis 1 tunnustus on vhe aga pole arvu ette antud. Tunnetamise
ksimus. Kui vetakse RO-sse siis oled riik!2/3 peaassambleest peavad poolt olema.
Valitsuse tunnustamine kinnitab, et vastav valitsus on riigi igusprane esindaja ja/vi teostab efektiivset
avalikku vimu
Tavaprased otsustamise kriteeriumid:
vime teostada efektiivset avalikku vimu
valmisolek tita rahvusvahelisi kohustusi
kontroll suurema osa territooriumi le
rahva toetus
Valitsuse vahetumine ei mjuta riigi staatust
Eraldi seisab valitsuse tunnustamine, kui valitsus on tulnud vimule igusvastaselt , kui on mitu valitsust
Peamised tunnustamise tbid on jrgmised:
de facto tunnustamine thendab uue riigi vi valitsuse esialgset tunnustamist piiratud ulatuses
de iure tunnustamine thendab uue riigi vi valitsuse tielikku tunnustamist
De iure tunnustamisel on parandav mju ebaselgele vi isegi igusvastasele olukorrale
Eksisteerivad veel mned tunnustamise erivormid, nt ad hoc tunnustamine
igusjrglus
igusjrglus puudutab ksimusi olukorras, kus ks riik vi selle osa asendub teisega ja jreltulijariik
hakkab teostama oma avalikku vimu eelkijariigi territooriumil vi selle osal
vtab le teatud rahvusvahelised igused ja kohustused
Juhtumid vivad olla vga keerulised, sest tusetuvad vga erinevatest olukordadest ja lisaks iguslikele
ksimustele on need vga tihedalt seotud poliitiliste asjaoludega
Situatsiooni lahendamisel tuleb vtta arvesse:
kas riik peab ennast igusjrglaseks vi uueks riigiks
mida arvavad teised riigid
Peamiseks allikaks on rahvusvaheline tavaigus, kuigi
igusjrglus (succession) eristub jrjepidevusest (continuity):
mis on seotud riigi identiteediga
mille puhul ei muutu selle igussubjektsus ega rahvusvahelised igused ja kohustused
igusjrglus seoses lepingutega:
territooriumi puudutavatest lepingutest tulenevad igused ja kohustused lhevad alati ties ulatuses
le
reeglina lhevad jreltulijariigile automaatselt le ka teised eelkijariigi lepingud, v.a iseseisvunud
koloniaalmaadele ja muudele sltuvatele territooriumidele, millel vimaldatakse alustada puhtalt lehelt

igusjrglus seoses organisatsiooni liikmelisusega: eelkijariigi liikmelisus kaob reeglina ja jreltulijariik
peab esitama uue avalduse liikmeks saamiseks Transnistia, Moldaavia
igusjrglus seoses varade ja vlgadega:
reeglina lhevad jreltulijariigile le nii varad kui ka vlad
mitme jreltulijariigi korral tuleb lhtuda iglusest ja proportsionaalsusest
igusjrglus seoses kodakondsusega:
kodakondsuse automaatne muutmine on vga keeruline
riigid on kohustatud igusjrgluse puhul vltima olukordi, kus inimesed jksid ilma igasuguse
kodakondsuseta
Riigid vivad slmida tpsustavaid kokkuleppeid primisiguse loogika
Teema 6
JURISDIKTSIOON JA IMMUNITEET
Jurisdiktsioon
Thistab siinkohal riigivimu teostamist
Jurisdiktsioon jaguneb kolmeks:
seadusandlik jurisdiktsioon
tidesaatev jurisdiktsioon
kohtulik jurisdiktsioon
Jurisdiktsioon on olulisel mral, kuid mitte tielikult seotud riigi territooriumiga
Selle teostamine vlismaal vi vlismaise elemendi olemasolul vib olla piiratud vi ldse keelatud
Meie i vi teise riiki minna tidesaatvat ja seadusandlikku vimu teostama. Kohus on seal kekskel.
Kohtulik jurisdiktsioon
Rahvusvaheline igus ksitleb kige rohkem kohtuliku jurisdiktsiooni teostamist mistlik seos riigiga
ldiselt ei nuta siseriiklikelt kohtutelt mingi juhtumi arutamist, v.a rahvusvahelise lepingu alusel
Kohtuliku jurisdiktsiooni teostamise phimtted:
tsiviilasjad rahvusvaheline igus ei sea erilisi piiranguid siseriiklike kohtute tsiviiljurisdiktsioonile,
v.a. immuniteedid
kriminaalasjad rahvusvaheline igus piirab siseriiklike kohtute kriminaaljurisdiktsiooni ja neb
ette kindlad juhud, millal seda vib teostada
Riik paneb ise paika millal mingi kohtu juridiktsioon kehtib
Kriminaaljurisdiktsioon
Territoriaalsuse printsiip:
riik vib reeglina menetleda tegusid, mis on toime pandud selle territooriumil kas kodanike vi teiste
isikute poolt
peamine ja aktsepteerituim printsiip
Kodakondsuse ehk aktiivse isiku printsiip:
riik vib teostada jurisdiktsiooni kodanike le, olenemata sellest, kas tegu on toime pandud kodu vi
vlismaal
praktikas kasutatakse tsisemate tegude puhul
vlismaal toimepandud tegusid menetletakse tavaliselt juhul, kui tegu on karistatav ka vlismaal
Passiivse isiku printsiip:
riigil on jurisdiktsioon nende tegude suhtes, mis on suunatud selle kodanike vastu vlismaal,
olenemata teo toimepanijast
printsiip tekitab siiani vaidlusi, sest selle abil on vimalik oluliselt ja teatud juhul ohtlikult laiendada
jurisdiktsiooni
Lennuki kaaperdamine
Kaitse printsiip:
riigil on jurisdiktsioon nende tegude suhtes, mis on suunatud selle julgeoleku vastu, olenemata teo
toimepanijast vi toimepanemise kohast NSA
printsiipi kasutatakse aegajalt, kuid on problemaatiline, erinevate riikide arusaam julgeolekust on
erinev
Riigil on ka igus kaitsta oma kodanikku. Territoriaalselt on faktiline ja praktiline eelis, kui kuritegija asub
Eestis siis Eestil on esmaigus tema le kohut mista.
Kui kuritegu puudutab mitut riiki siis kigile laieneb territoriaalne printsiip, kigil EST, LAT, LIT, POL on
igus sellega tegeleda ntx. Jurisdiktsiooni paljusus viib konfliktini
RV kriminaalkohus tegeleb kige, kige tsisemate kuritegudega al, 10.07.2002 toimunud kuriteod
Universaalsuse printsiip:
riiki vib karistada tegude eest omamata tavaprast seost teo toimepanija, toimepanemise koha vi
kannatanuga
need teod on olemuslikult suunatud kogu rahvusvahelise kogukonna poolt oluliseks peetava igushve
vastu
phineb rahvusvahelisel tavaigusel
Aut dedere, aut iudicare printsiip: et vlistada karistamatust, kaaperdamine ntx
kui isik on pannud toime lepingus defineeritud kuriteo, peab riik kas mistma isiku le kohut vi
andma isiku vlja
phineb rahvusvahelistel lepingutel lepinguline kohustus
Kigil riikidel on igus kohut pidada isiku le kes on rikkunud mingit igushve. sjakuriteod, piraatlus,
genotsiid, inimvastased kuriteod eriti jhkrad kuriteod
Vljaandmine
Rahvusvahelisest igusest tulenevad phimtted:
vljaandmine ei ole kohustuslik ilma asjakohase lepinguta, kuid samas ei keela rahvusvaheline igus
isikuid vlja anda lepingulise kohustuseta
tavapraselt ei hlma vljaandmise lepingud poliitilistes kuritegudes sdistatavaid isikuid ja
ldjuhul ei anna riigid selliseid isikuid vlja ka ilma lepingulise kohustuseta
Konkreetsed vljaandmise reeglid tulenevad slmitud vljaandmislepingutest seda peab vaatama, ei
ole kohustus kui ei ole lepingut, aga vib anda. Poliitilised kuriteod ei lhe alati sinna alla. Riigireetmine
riigist lahkumisel ei ole phjendav inimiguste konventsiooni kohaselt. (Venemaa)
Siseriiklik igus vib sisaldada tiendavaid reegleid
Immuniteet
Tnapeval saab eristada kolme liiki immuniteeti:
riigi immuniteet
diplomaatiline ja konsulaarimmuniteet
rahvusvahelise organisatsiooni immuniteet
Immuniteedi thendab, et isik vi institutsioon ei allu tavaprasel viisil riigi jurisdiktsioonile
Immuniteedi eesmrk on tagada kandjale vimalikult suur sltumatus suhetes riigi vimuorganitega, kuid
ei vabasta iguse titmise kohustusest vi vastutusest
Seni kuni inimesel on immuniteet, ei saa tema vastu jurisdiktsiooni kasutada. Immuniteet ei vlista
vastutust, vib aga tekkida aegumine menetluslik takistus on immuniteet. Antakse et inimene oleks
sltumatu.
Riigi immuniteet
Kuna riigid on suvernsed (vrdsed) ja vrdiguslikud, ei tohiks ks riik teostada oma jurisdiktsiooni teise
riigi suhtes
Tavapraselt oli immuniteet tielik, kuid tnapeval on valitsevaks piiratud immuniteet:
riigil on immuniteet asjades, kus teostatakse avalikku vimu (acta iure imperii) viisa andmine
riigil ei ole immuniteeti asjades, mis on olemuslikult eraiguslikud (acta iure gestionis) tsiviilkive
Riigil ei ole alati immuniteet tsiviilkibes osaledes. Saab minna teise riigi vastu siseriiklikku kohtusse.
Oluline tehingu olemus.
Vahetegemine on phjustanud palju segadust
Rahvusvahelise organisatsooni immuniteedid
Immuniteedid peaksid tagama organisatsioonide ja nende ttajate sltumatuse liikmesriikidest ja
teliselt rahvusvahelise staatuse
Immuniteetide ja muude privileegide allikad:
rahvusvahelised lepingud
asutamisaktid
spetsiaalsed mitmepoolsed lepingud
detailsed kahepoolsed lepingud
rahvusvaheline tavaigus
siseriiklik igus
Omistatavad immuniteedid ja privileegid on erinevad
Tavaprased immuniteedid ja privileegid:
kohtu ja titemenetluslik immuniteet
valduste, vara ja arhiivide puutumatus
finants ja tolliprivileegid
Organisatsioon omab tavaliselt juriidilise isiku staatust siseriiklikul tasandil ning saab seetttu omada
vara ja astuda lepingulistesse suhetesse teiste isikutega

Teema 7
VAIDLUSTE RAHUMEELNE LAHENDAMINE
ldiselt
Riikidel puudub ldine kohustus oma vaidluseid lahendada
Kui riigid otsustavad oma vaidlused teiste riikidega lahendada, vib seda teha ainult rahumeelseid
vahendeid kasutades uus asi riikide vahel, 20 saj alguse asi.
RO harta nuab, et kik liikmed lahendavad oma rahvusvahelised vaidlused rahumeelsete
vahenditega viisil, mis ei ohusta rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning iglust -Harta art 2 lg 3 ja art 2 lg
4 relvastatud ju kasutamise keeld!
Kui riigid otsustavad oma vaidlusi lahendada sisi igal juhul peavad nad seda tegema rahumeelselt
Vaidluste olemus
Vaidlus on mitme riigi lahkheli, mis puudutab kas mingit faktilist ksimust, kehtivat igust vi mne riigi
rakendatavat poliitikat
Vaidlusi saab jagada iseloomu jrgi:
poliitilised vaidlused puudutavad riikide olulisi huve ja muid sise vi vlispoliitilisi ksimusi ning
nende lahendamine ei toimu tingimata igusnormide vi printsiipide alusel. Kompromiss, lbirkimised
iguslikud vaidlused puudutavad iguse tlgendamist vi rakendamist ja nende lahendamine
toimub ennekike igusnormide vi printsiipide alusel
Vaidluste lahendamise meetodid
RO harta peatkk VI ksitleb vaidluste rahumeelset lahendamist ja loetleb ka vajalikud meetodi
Need jagunevad kaheks:
diplomaatilised meetodid, mida kasutades saadakse iguslikult mittesiduv poliitiline lahend, mis ei
phine tingimata igusel (lbirkimised, vahendus, uurimine ja lepitus)Kompromiss. Va juhul kui
vormistatakse leping ja ratifitseeritakse.
juriidilised meetodid, mida kasutades saadakse iguslikult siduv lahend, mis phineb ennekike
igusel (vahekohus ja kohtulik menetlus) RV kohus, iguslik hinnang - lahend
Lbirkimised
Valdav enamik vaidlustest lahendatakse otseste lbirkimiste abil
Neil osalevad ainult vaidluse osapooled, kelle kes on tielik kontroll toimuva le ei ole kolmandaid
osapooli.
Nende pidamine nitab, et osapooled tunnustavad teineteist ja mnavad ka vaidluse olemasolu
iguslikud tagajrjed
Osapooled peavad kituma heas usus
Lbirkimised on tihti eelduseks teiste meetodite kasutamisele
Vahendus
Erapooletu kolmanda osapoole sekkumine aitab tihti letada takistusi ja juda lahenduseni
Selleks sobib riik, organisatsioon vi ksikisik
Vahenduse eriliigiks on head teened:
kolmas osapool pab vaidluse osapooli julgustada vi ergutada asuma lbirkimistesse
kolmas osapool pakub neile vahendeid, et lbirkimised saaksid toimuda
kolmanda osapoole roll lppeb lbirkimiste algusega
Telises vahenduses on kolmas osapool aktiivsem, nt:
esitab ettepanekuid
vajadusel edastab vi tlgendab he osapoole ettepanekuid teisele osapoolele
Vahendust vastu vttes:
mnavad osapooled, et nende vahel on vaidlus
silitavad osapooled kontroll protsessi le, sest vahendaja ettepanekud ei ole siduvad
Vahendus on hea vimalus no pstmiseks
Uurimine
Vaidluse lahendamise vib takistada asjaolu, et osapooltel on lihtsalt erinevad lhtekohad
Sellise takistuse letamiseks moodustatakse komisjon, mis viib lbi faktiliste asjaolude erapooletu
uurimise
Ei sobi auksimuste, eluliselt oluliste huvide jms puhul
Uurimiskomisjon on olemuselt passiivne:
ei tee ettepanekuid vaidluse lahendamiseks
esitab faktilisi asjaolusid kirjeldav raport, mille kasutamine sltub osapooltest
Lepitus
Lepitus on meetod, kus kolmas osapool:
esmalt viib lbi faktiliste asjaolude erapooletu analsi
seejrel pakub vlja lahendusi vi osutab muud abi
Lhidalt eldes on lepitus uurimise ja vahenduse sntees, kuid samas mitte nende mehhaanilise
liitmise tulemus
Lepitus on populaarne meetod rahvusvahelises kaubanduses
Vahekohus
Vahekohus on paindlik meetod igusel phineva ja iguslikult siduva ning kolmanda osapoole tehtud
lahendi saamiseks
Paindlikum kui kohtulik menetlus, sest osapooled saavad kindlaks mrata mitmed sisulised aspektid
Kogu protsess vib jda saladuseks ja langetatud otsust ei pea avalikustama
Vaidluse osapooled mravad vahekohtunikud eraldi vi omavahelise kokkuleppe alusel
Vahekohtu pdevust ja vimalusi ei tohiks liialt piirata
Kui vahekohus letab oma mandaati, vivad osapooled nuda otsuse thistamist
Otsus on iguslikult siduv ja reeglina lplik, harva nhakse ette vimalus apelleerida
Samas saab vahekohtult ksida selgitusi
Kuidas tagada otsuse titmist?
Kohtulik menetlus
Kohtulik menetlus on sarnane vahekohtule, sest annab kolmanda osapoole tehtud iguslikult siduva
otsuse
Erinevused, nt:
rahvusvahelised kohtud on alalised
kohtunikud on varem ra valitud
menetlusreeglid ja rakendatav igus on paika pandud
rahvusvahelised kohtud ei ole alati spetsialiseerunud
Kohtud saavad vaidlust lahendada ainult juhul, kui kik osapooled nustuvad jurisdiktsiooniga
Rahvusvaheline Kohus
Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice):
ks RO peaorganitest
tegutseb RO harta ja selle juurde kuuluva statuudi alusel
paikneb Haagis
RO liikmed:
on ipso facto ka statuudi osapooled
peavad tita otsuseid kohtuasjades, milles nad on osapooled
Kohtul on ROs sltumatu positsioon, sest teda ei ole paigutatud hierarhilisse ssteemi teiste
peaorganitega
Kohtus on 15 kohtunikku, kelle valivad heksaks aastaks Peaassamblee ja Julgeolekunukogu
Nad valitakse krgete moraalsete omadustega isikute hulgast:
kes omavad oma kodumaal krgematesse kohtuametitesse mramiseks nutavat kvalifikatsiooni, vi
kes on tunnustatud spetsialistid rahvusvahelise iguse alal
Kolleegium peab esindama maailma tsivilisatsioonide thtsamaid vorme ja peamisi igusssteeme
Kohtul on kaks funktsiooni:
lahendada riikidevahelisi igusliku iseloomuga vaidlusi rahvusvahelise iguse alusel
anda nuandvaid arvamusi iguslikes ksimustes
Kohtuasja osapoolteks saavad olla ainult riigid
Kohtu jurisdiktsiooniga nustumise viisid:
spetsiaalne kokkulepe
klausel lepingus
hepoolne deklaratsioon
Kohtumenetlus koosneb kirjalikust ja suulisest osast
Kohtuistungid on reeglina avalikud
Kohtuotsus langetatakse enamushletuse alusel, kuid vrdsete hlte korral on presidendi vi tema
asendaja hl otsustav
Menetlus toimub ja kohtuotsus avaldatakse inglise ja prantsuse keeles
Kohtuotsus on selle osapooltele iguslikult siduv ja lplik, sest apellatsiooni vimalus puudub
Kohtult vib paluda kohtuotsuse tlgendamist ja selle levaatamist, kui seda nuavad asjaolud
Kohtuotsus puudutab ainult kohtuasja osapoolte igusi, kohustusi ja huvisid konkreetses kohtuasjas, st
puudub pretsedendiigus
Peaassamblee, Julgeolekunukogu, teised volitatud RO peaorganid ja spetsialiseeritud asutused
vivad esitada kohtule rahvusvahelisiguslikke ksimusi nuandva arvamuse saamiseks
Nuandva arvamuse andmise menetlus lhtub suuresti kohtuliku menetluse reeglitest, kuid lisanduvad
mned eriprased aspektid
Kohus ksib esitatud ksimuse kohta arvamust kigilt huvitatud subjektidelt
Teatud juhtudel vib Kohus keelduda nuandva arvamuse andmisest
Nuandev arvamus ei ole iguslikult siduv, kuid hsti motiveeritud arvamused on siiski mjukad

Teema 8
RIIGI VASTUTUS
ldiselt
Rahvusvahelisest igusest tuleneva kohustuse rikkumisel paneb riik toime rahvusvahelise vrteo
(internationally wrongful act)
Sellele jrgneb riigi vastutus, mida reguleerivad peamiselt rahvusvaheline tavaigus ja iguse
ldprintsiibid
Lisaks saab vtta aluseks Rahvusvahelise iguse Komisjoni poolt vlja ttatud rahvusvahelistest
vrtegudest tuleneva riikide vastutuse projektartiklid
Rahvusvaheline vrtegu
Rahvusvaheline vrtegu on kitumine, kas tegevus vi tegevusetus, mis vastab kahele olulisele
tunnusele:
omistatav riigile
rikub riigi rahvusvahelist kohustust
Tegevusetust saab riigile ette heita juhul, kui riigil oli iguslik kohustus kituda teatud viisil, kuid ei
teinud seda
Hvitise nudmisel on olulised ka kahju tekkimine ning phjuslik seos kitumise ja tekkinud kahju
vahel
Rahvusvahelised vrteod on jaotatud nende raskusest ja kannatajate ringist tulenevalt kaheks:
rahvusvaheliste kohustuste rikkumised, mille puhul tekib rikkujariigil vastutus vaid konkreetse
kannatajariigi suhtes
rahvusvahelise iguse imperatiivnormidest tulenevate
kohustuste tsised rikkumised, mille puhul tekib rikkujariigil vastutus kigi teiste riikide suhtes
Kuidas neb vlja reaalne vastutus kigi riikide ees?
Vastutuse tekkimise alused
Vastutuse tuvastamisel tuleb ra nidata, et igust rikkuv kitumine on omistatav asjakohasele riigile
Omistamise alused:
riigiorganite kitumine
avaliku vimu funktsioone titvate fsiliste vi juriidiliste isikute kitumine
he riigi poolt teise riigi ksutusse antud organite kitumine
riigi juhitud vi kontrollitud kitumine
mssuliste ja teiste liikumiste kitumine
muu riigi tunnustatud vi omaks vetud kitumine
Iga riik vastutab enda rahvusvaheliste vrtegude eest
Aga lisaks sellele vastutab riik:
teiste riikide kitumise eest, kui tegemist on rahvusvahelise vrteo toimepanemise toetamise vi
kaasaaitamise, juhtimise vi kontrollimise vi sellele sundimisega
oma territooriumil teise riigi poolt kolmanda riigi vastu toime pandud rahvusvahelise vrteo eest
igusvastasuse vlistamine
Rahvusvahelises iguses on mitmed asjaolud, mis vlistavad rahvusvahelist igust rikkuva kitumise
igusvastasuse:
teise riigi nusolek vastavaks kitumiseks
igusprase enesekaitse teostamine
asjakohase vastumeetme kasutamine
force majeure
hdaseisund
hdavajadus
rahvusvahelise iguse imperatiivnormist kinnipidamine


Vastumeetmed
Kannatajariigil on igus kasutada vastumeetmeid, mille eesmrk on sundida rikkujariiki muutma oma
kitumist vi hvitama sellega tekitatud kahju
Peamised vastumeetmete liigid:
retorsioonid, mille puhul on tegemist kll ebasbraliku, kuid samas tiesti igusprase kitumisega
repressaalid, mille puhul on tegemist nii ebasbraliku kui ka tavaolukorras igusvastase kitumisega
Repressaalide puhul tuleb jlgida proportsionaalsust
Kahju hvitamine
Rikkujariik peab hvitama kannatajariigile tekitatud kahju
Hvitamist saab nuda kolmes vormis, kas ksikult vi kombineeritult:
restitutsiooni
kompensatsioon
satisfaktsioon
Hvitamine on lihtsam, kui tegemist on konkreetsete kannatajariikidega ja/vi kahju on materiaalne
Diplomaatiline kaitse
Kui kahju kannatajaks on vlismaalane, vib tema kodakondsusjrgne riik esitada rikkujariigi vastu
rahvusvahelise nude
Selleks peavad olema tidetud kaks tingimust:
jrgitud on nude riikliku kuuluvuse reeglit, st nude saab esitada kodakondsusjrgne riik
ammendatud on kik kttesaadavad ja efektiivsed siseriiklikud abinud, st nude saab
esitada ainult juhul, kui isik on ra kasutanud kik rikkujariigis kttesaadavad ja efektiivsed abinud
hvitise saamiseks

Teema 9
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTE IGUS
ldiselt
Rahvusvaheliste lepingute igust reguleeris pikka aega rahvusvaheline tavaigus, kuid praegu tuleb
lhtuda ennekike rahvusvaheliste lepingute iguse Viini konventsioonist (1969)
Viini konventsioon kohaldub ainult riikidevahelistele lepingutele
See kehtib ainult lepingutele, mis on slmitud prast selle justumist, st 27. jaanuaril 1980
Lepingu olemus
Leping thistab:
rahvusvahelist kokkulepet
mis on slmitud riikide vahel
kirjalikus vormis
mida reguleerib rahvusvaheline igus
olenemata sellest, kas see sisaldub hes, kahes vi enamas omavahel seotud dokumendis
samuti olenemata selle konkreetsest nimetusest
Fsiliste vi juriidiliste isikute osalusega kokkulepped ei ole rahvusvahelise iguse allikad



Lepingu osaliste hulk
Lepingud on osaliste hulgast lhtuvalt:
kahepoolsed lepingud
mnepoolsed lepingud on vhemalt kolme osalisega suletud lepingud
mitmepoolsed lepingud on vhemalt kolme osalisega avatud lepingud
hepoolne tahteavaldus ei ole leping, kuid vib teatud tingimustel omada siduvat judu
Lepingu suhtes kohalduv regulatsioon oleneb teatud ulatuses selle osaliste arvust
Lepingu slmimine
Lepingu vib slmida mis tahes keeles, kuid kui seda hiljem tlgitakse, siis on autentseks tekstiks vaid
alla kirjutatud tekst
Lepingu slmimisega seonduvaid toiminguid vivad teha isikud, kes omavad selleks volitust lhtuvalt:
volikirjast
ametikohast:
riigipead, valitsusjuhid, vlisministrid
diplomaatilise esinduse juhid
Slmimise protseduuri peamised etapid:
teksti ettevalmistamine
teksti vastuvtmine
teksti autentsuse kindlaksmramine
siseriiklikud protseduurid
nusoleku andmine siduvuse kohta
Allkirjastamine muudab lepingu siduvaks ainult juhul, kui selles on selgesnaliselt kokku lepitud
Tavaliselt on nutav eraldi nusoleku andmine
Reservatsioonid
Lepingu allakirjutamisel, ratifitseerimisel vi sellega hinemisel saab teha reservatsioone
Reservatsioon on riigi hepoolne avaldus, millega riik soovib vlistada vi muuta lepingu teatavate
stete iguslikku mju nende kohaldamisel selle riigi suhtes
Kahepoolsele lepingule ei saa reservatsioone teha, ka deklaratsioonid on sobimatud
Kui riik on teinud reservatsiooni, siis ei ole tal igust nuda vastava stte titmist teistelt
Lepingu justumine
Lepingu allakirjutamise ja siduvuse kohta nusoleku andmise vahelisel perioodil peab riik hoiduma
lepingu mtte ja eesmrgiga vastuolus olevatest toimingutest
Kohustus lpeb, kui on selgelt vljendatud kavatsust mitte anda nusolekut siduvuse kohta
Leping justub:
sellises korras ja sel hetkel, mis on ette nhtud lepingus vi koosklastatud lbirkimistel osalenud
riikide poolt
kokkuleppe puudumisel aga hetkest, kui kik lbirkimistel osalenud riigid on andnud nusoleku olla
seotud

Lepingu titmine ja tlgendamine
Kehtiv leping on selle osalistele kohustuslik:
lepingut tuleb tita heas usus
lepingu mittetitmist ei saa igustada siseriikliku igusega
leping ei oma reeglina tagasiulatuvat judu
kik lepingud on eelduslikult vrdse igusjuga
Lepingut peab tlgendama heas usus, koosklas terminite tavalise thendusega vastavas kontekstis
ning lhtuvalt lepingu objektist ja eesmrkidest
Leping ei loo igusi ja kohustusi mitteosalistele
Lepingu muutmine
Lepingut saab muuta osaliste kokkuleppel
Selleks kasutatakse kas eespool ksitletud slmimise ja justumise ldisi reegleid vi lepingus endas
ettenhtud reegleid
Kui riik ei ole nustunud muudatustega, siis kehtib tema ja muudatustega nustunud riikide vahel
hiliseim mlema suhtes kehtinud lepingu redaktsioon
Lepingud saab teadlikult muuta vaid mnede osaliste omavahelistes suhetes
Lepingu kehtivus
Leping on kehtiv, kuni see muutub kehtetuks vi lepingu kehtivus peatub vi lppeb
Kehtivusaja jrgi on lepingud:
thtajatud lepingud
thtajalised lepingud
Soovi korral saab kahepoolset lepingut denonsseerida ja mitmepoolsest lepingust taganeda
Lepingu oluline rikkumine annab osalistele vimaluse peatada vi lpetada leping

Teema 10
DIPLOMAATILINE IGUS
ldiselt
Tnapeval sisaldub diplomaatiline igus peamiselt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonis (1961)
Iga riigi suvernsuse juurde kuulub vime astuda diplomaatilistesse suhetesse, avada diplomaatilisi
esindusi ja vahetada diplomaate
Diplomaatiliste suhete sisseseadmine:
vastastikusel kokkuleppel
teineteist tunnustavate riikide vahel
ei eelda diplomaatiliste esinduste avamist
Esindus
Diplomaatiline esindus koosneb laiemas laastus:
diplomaatilisest esindajast
tema meeskonnast
esinduse valdustest koos sinna juurde kuuluva varaga
Traditsiooni kohaselt asuvad esindused pealinnas
Esinduse valdused on omandiigusest olenemata hooned vi hoone osad ning nende juurde kuuluv
maa, mida kasutatakse esinduse vajadusteks, sh esinduse juhi residents
Funktsioonid
Peamised diplomaatilised funktsioonid:
lhetajariigi esindamine vastuvtjariigis
lhetajariigi ja selle kodanike/ettevtete huvide kaitsmine vastuvtjariigis rahvusvahelise igusega
lubatud piirides
lbirkimiste pidamine vastuvtjariigi valitsusega
kigi iguspraste vahenditega vastuvtjariigis toimuva jlgimine ja sellest aruandmine lhetajariigi
valitsusele
lhetaja ja vastuvtjariigi sbralike suhete edendamine ning majanduslike, kultuuriliste ja teaduslike
suhete arendamine
Esindus vib tita ka konsulaarfunktsioone
Esinduse liikmed
Esinduses ttavad:
esinduse juht
diplomaatilise personali liikmed
administratiivse ja tehnilise personali liikmed
teenindava personali liikmed
Kaks esimest kategooriat on diplomaadid
Igal kategoorial on oma lesanded, millest lhtuvalt omistatakse sobilik staatus ning vajalikud
privileegid ja immuniteedid
Kohustused, keelud
Kohustus jrgida vastuvtjariigi igusakte, hoolimata omistatud privileegidest ja immuniteetidest
Kohustus mitte sekkuda vastuvtjariigi siseasjadesse
Kohustus jrgida kehtivat asjaajamise korda
Keeld kasutada esinduse valdusi helgi viisil, mis ei sobi kokku esinduse funktsioonidega
Keeld tegelda kutsealase vi kommertstegevusega isikliku kasu saamise eesmrgil
Esinduse puutumatus
Kolm aspekti:
vastuvtjariigi ametivimudel on keelatud nendesse siseneda ilma esinduse juhi nusolekuta
vastuvtjariigil on eriline kohustus astuda kik asjakohased sammud, et kaitsta esindust sissetungi vi
kahjustuse eest ja vltida esinduse rahu segamist vi selle vrikuse rikkumist
vastuvtjariigi ametivimud ei tohi lbi otsida, rekvireerida, arestida vi allutada titemenetlusele
esinduse valdusi, vara ja transpordivahendeid
Konventsioon ei sisalda kohustustest erandeid
Esinduse privileegid
Esindusel on veel mitmed privileegid, nt:
esinduse dokumendid on alati ja kikjal puutumatud
vastuvtjariik peab vimaldama ja kaitsma esinduse vaba ametialast suhtlust
diplomaatiline kott ei kuulu avamisele ega kinnipidamisele
lhetajariik ja esinduse juht on vabastatud esinduse valdusi puudutavatest maksudest
vastuvtjariik peab lubama sisse tuua ja vabastama kigist tollimaksudest esemed esinduse ametlikuks
tarbeks
Diplomaadi isikupuutumatus
Diplomaadile on tagatud isikupuutumatus, mis hlmab kahte olulist aspekti:
teda ei vi mingil viisil vahistada ega kinni pidada
vastuvtjariik peab kohtlema teda kohase lugupidamisega ja astuma kik asjakohased sammud, et
vltida rnnakut tema isiku, vabaduse vi vrikuse vastu
Konventsioon ei sisalda kohustustest erandeid
Diplomaadi immuniteedid
Diplomaadil on immuniteet vastuvtjariigi kohtulikust jurisdiktsioonist
Kriminaalasjades on immuniteet absoluutne
Tsiviil ja haldusasjades on immuniteedist erandid:
erakinnisvara puudutavad asjad, v.a kui seda omatakse lhetajariigi nimel esinduse vajadusteks
primisasja, milles diplomaat osaleb kui eraisik
vljaspool ametialaseid funktsioone toimunud kutsealast vi kommertstegevust puudutavad asjad
Immuniteet ei thenda, et diplomaat ei ole vastutav, vaid seda, et tema suhtes ei vi parasjagu
algatada menetlust
Ka titemenetluslikke meetmeid ei tohi rakendada, v.a tsiviil ja haldusasjade erandite korral ning
tingimusel, et need meetmed ei riku diplomaadi isiku ja residentsi puutumatust
Diplomaat ei ole samaaegselt vabastatud lhetajariigi jurisdiktsioonist
Diplomaadi privileegid
Diplomaatidel on veel mitmed privileegid, nt:
vastuvtjariik lubab neil liikuda oma territooriumil, v.a julgeoleku huvides suletud piirkondades
nad on vabastatud mitmetest vastuvtjariigi maksudest
nad on vabastatud igasugustest isiklikest, hiskondlikest ja sjalistest kohustustest
nad on vabastatud tollimaksudest seoses esemetega, mis on meldud tema enda vi perekonna
isiklikuks tarbeks
nad on reeglina vabastatud isikliku pagasi tollikontrollist
Eristaatuse kehtivus
Privileegid ja immuniteedid kehtivad:
hetkest, mil diplomaat siseneb vastuvtjariiki, et asuda oma ametipostile, vi olles juba seal, siis
hetkest, kui tema ametisse nimetamisest informeeritakse vastuvtjariiki
hetkeni, mil ta lahkub vastuvtjariigist vi mdub selleks vajalik mistlik aeg, kuid kehtivad isegi
relvakonflikti korral
Immuniteedid on aga thtajatud ametilesannete titmisel toimunu suhtes
Ka transiitriigid peavad kaitsma diplomaate
Vastumeetmed
Immuniteedist on vimalik loobuda:
seda saab teha ainult lhetajariik
selgesnaliselt vljendatud otsus
eraldi otsus kohtuliku ja titemenetluse osas
Kui diplomaadi kitumine on vastuvetamatu, vib vastuvtjariik nuda (selgitusi andmata)
diplomaadi lahkumist riigist
Vga tsiste erimeelsuste korral vib riik hepoolselt katkestada diplomaatilised suhted

Teema 11
MEREIGUS
ldiselt
Mereigus puudutab mitmeid teemasid, nt merealad, mereressursside ja phja kasutamine,
merekeskkonna kaitse
lemvim prast maailmamerel on palju videldud
Valdkond oli vga pikka aega reguleeritud ainult rahvusvahelise tavaigusega
Praegu reguleerib merendust esmajoones mahukas RO mereiguse konventsioon (1982) ja
kokkulepe osa XI rakendamise kohta (1994)
Merealad ja lhtejoon
Tnapeval saab rkida jrgmistest merealadest:
siseveed
territoriaalmeri
klgvnd
majandusvnd
avameri
Lhtejoon eraldab siseveed territoriaalmerest ja sellest mdetakse kigi teiste merealade algust:
tavaline lhtejoon
sirge lhtejoon
Siseveed
Siseveed on lhtejoonest maismaa poole jvad veealad, st sisemeri ja teised siseveekogud
Siseveed on territooriumi lahutamatu osa ja alluvad seetttu tielikult rannikuriigi suvernsusele
Reeglina ei ole rannikuriik kohustatud lubama teiste riikide laevu oma sisevetesse
Tsiviillaevade puhul vib rannikuriik kohaldada oma jurisdiktsiooni phimtteliselt tilikus ulatuses
Sjalaevad ei allu rannikuriigi jurisdiktsioonile
Territoriaalmeri
Rannikuriik vib mrata territoriaalmere laiuse, kuid see ei tohi letada 12 meremiili
Nii territoriaalmerele kui ka selle kohal asuvale huruumile ning selle all asuvale merephjale ja
maapuele laieneb rannikuriigi suvernsus
Suvernsete iguste suurimaks piiranguks on igus rahumeelsele lbisidule
Selline lbisit peab olema katkematu ja kiire ega tohi ohusta rannikuriigi rahu, avalikku korda vi
julgeolekut
Rannikuriigil on territoriaalmeres mned eelised:
ainuigus kalastada ning ammutada muid merephjas ja maapues paiknevaid loodusressursse
suvernsus territoriaalmere kohal asuvas huruumis
rannikuriigi laevadel on ainuigus kabotaaivedudele
Territoriaalmerd lbivate tsiviillaevade suhtes vib rannikuriik teostada piiratud ulatuses nii kriminaal
kui ka tsiviiljurisdiktsiooni
Sjalaevad ei allu rannikuriigi jurisdiktsioonile
Klgvnd
Klgvndi laius ei vi ulatuda lhtejoonest kaugemale kui 24 meremiili
Rannikuriigi igused on klgvndis vga piiratud
Teostada vib ainult jurisdiktsiooni, mis on vajalik, et:
hoida ra territooriumil vi territoriaalmeres kehtestatud tolli, fiskaal, immigratsiooni vi
tervishoiualaste regulatsioonide rikkumist
karistada nende regulatsioonide rikkumise eest
Tiendavaid regulatsioone ei tohi kehtestada
Majandusvnd
Majandusvnd on laiuseks vib olla kuni 200 meremiili alates lhtejoonest
Rannikuriigil on suvernsed igused:
merevees, merephjas ja maapues asuvate ressursside uurimiseks, ammutamiseks, silitamiseks ja
haldamiseks
selle vndi muul viisil majanduslikuks uurimiseks ja kasutamiseks
Aga rannikuriik peab arvestame ka teiste riikide vimalike igustega
Teistel riikidel on kolm olulist igust:
laevasiduvabadus
lelennuvabadus
merealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabadus
Varem lisandus kalapgivabadus, mis on tnapeval asendunud rannikuriigi kontrolli ja
eeliskasutusega
Avameri
Avameri hlmab endas merd, mis ei kuulu eespool nimetatud merealade hulka
Avameri kuulub kogu inimkonnale ning seal on kigil riikidel hesugused ja vrdsed igused ja
kohustused
Avamere vabaduste hulka kuuluvad, nt:
Laevasidu ja lelennuvabadus
kalapgivabadus
merealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabadus
teaduslike mereuuringute teostamise vabadus
Neid vabadusi kasutada viisil, mis prab nutavat thelepanu teiste riikide huvidele nende vabaduste
kasutamisel
ldjuhul alluvad laevad avamerel olles vaid lipuriigi ja rahvusvahelisele igusele
Lipuriigil on igus ja kohustus tagada lipuriigi ja rahvusvahelise iguse rakendamine selle lippu
kandvatel laevadel
Teise lipuriigi tsiviillaevade tegevusse vib sekkuda vaid piiratud juhtudel, nt:
lhenemise igus
piraatlus
orjakaubandus
jlitamine vrsketel jlgedel
hdavajadus
relvakonflikti osapoolte igused
lepinguline alus
Mandrilava
Mandrilava:
hlmab vljaspool territoriaalmerd asuvat merephja ja maapue
ulatub tervele mandri loomulikule pikendusele kuni mandrilava rmise piirini vi lhikese mandrilava
puhul kuni 200 meremiili kaugusele lhtejoonest
Rannikuriik vib teostada mandrilava le selliseid suvernseid igusi, mis on vajalikud mandrilava ja
selle loodusressursside uurimiseks ja kasutamiseks
Teised riigid peavad selleks ksima loa
Svamerephi
Svamerephi on vljaspool mandrilava olev merephi ja maapu, mis ei allu hegi riigi
jurisdiktsioonile
Svamerephi on inimkonna hisprand
Riigid ei vi hepoolselt teostada suvernseid igusi svamerephja le
Nende loodusressursside hiseks kasutamiseks loodi spetsiaalne organisatsioon, mille pdevuses on:
ekspluateerida ise svamerephja
anda vastav igus teistele isikutele
Vaidluste lahendamine
Mereiguse konventsiooni osa XV on phendatud vaidluste rahumeelsele lahendamisele
Konventsiooni osaliseks saades peab iga riik valima vhemalt he jrgmistest meetoditest:
Rahvusvaheline Mereiguse Tribunal
Rahvusvaheline Kohus
vahekohus
erivahekohus
hisosa puudumisel rakendub vahekohus

Teema 12
INIMIGUSED
ldiselt
Inimiguste kontseptsioon on dnaamiline ning selle sisu ja ulatus muutuvad pidevalt
Iga inimene omab vrandamatuid ja kohtulikult tagatud igusi, mille eesmrk on kaitsta inimest tema
ellu liigse sekkumise ja ennekike valitsuse, kuid ka teiste isikute kuritarvituste eest
Inimigused ei ole tegelikult uus nhtus
Teise maailmasja lpuni peeti riigi ja kodanike suhteid ldiselt riigi siseasjaks


Plvkonnad
Inimigusi jagatakse plvkondadesse:
kodaniku ja poliitilised igused, mis aitavad tagada ksikisiku fundamentaalseid igusi, kaitsta
teda riigivimu kuritarvituste eest ja vltida riigi sekkumist tema eraellu
sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised igused, mis vljendavad inimeste igust nuda
sotsiaalseid, majanduslikke vi kultuurilisi vimalusi vi tagatisi
solidaarsusigused lhtuvad rahvusvahelisest solidaarsusest
Kigi inimiguste sisu ei ole pris selge ja erinevate plvkondade inimigusi ei saa tagada htmoodi
Kaitse rahvusvahelisel tasandil
RO eesmrgid inimiguste valdkonnas:
saavutada rahvusvaheline koost inimiguste ja kigile meldud phivabaduste austamise
kasvatamisel ja svendamisel
aidata kaasa kigile kuuluvate inimiguste ja phivabaduste ldisele austamisele ja jrgimisele
Riigid peavad nende eesmrkide saavutamiseks tegema igaklgset koostd ROga
Samas puuduvad ROl inimiguste efektiivseks ja sisuliseks kaitseks vajalik pdevus ja mehhanismid
Kaitse rahvusvahelisel tasandil
RO harta ei sisalda inimiguste kataloogi
Esimene oluline verstapost oli 10. detsembril 1948 vastu vetud inimiguste lddeklaratsioon
See dokument sisaldab nii kodaniku ja poliitilisi kui ka sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi igusi
Kuigi tegemist on poliitilise deklaratsiooniga, mis ei oma iseenesest iguslikult siduvat iseloomu, on
suur osa seal sisalduvatest igustest siduvad tnu eraldi vastu vetud lepingutele vi kujunenud
tavaigusele
Inimiguste juriidilises vundamendis on phjapaneva thtsusega 1966. aastal vastu vetud:
majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste iguste rahvusvaheline pakt
kodaniku ja poliitiliste iguste rahvusvaheline pakt
Paktid sisaldavad ka rakendusmehhanisme, kuid need on vrdlemisi nrgad:
riigid raporteerivad oma edusammudest
fakultatiivse protokolli alusel vivad riigid nustuda, et nende vastu vib esitada kaebuse
Euroopa ssteem phineb ennekike inimiguste ja phivabaduste kaitse konventsioonil (1950) ning
selle lisaprotokollidel
Nende eesmrk:
thusalt ja sisuliselt kaitsta igahe inimigusi ja phivabadusi
hoida ja arendada demokraatliku hiskonna ideaale ja vrtusi
Neid iseloomustab range juriidiline olemus ning selge ja efektiivne jrelevalvemehhanism
Kaitse Euroopa tasandil
Riigid tagavad kigile nende jurisdiktsiooni all olevatele isikutele selles mratletud igused ja
vabadused
Konventsiooni ja selle protokolle tlgendab ning nende alusel esitatud kaebusi lahendab Euroopa
Inimiguste Kohus
Selle koosseisu kuulub iga riigi kohta ks kohtunik:
kes valitakse riigi esitatud kolme kandidaadi seast kuueks aastaks Euroopa Nukogu Parlamentaarsel
Assambleel
keda vib tagasi valida
Riigid tunnustavad kohtu jurisdiktsiooni ja vtavad kohustuse tita kohtu lplikke otsuseid igas asjas,
milles nad on osapooled
Kohtusse saab kaebuse esitada:
ks riik teise riigi vastu
isik, isikute grupp vi valitsustevline organisatsioon riigi vastu
Kaebuse edasine kik oleneb mitmetest asjaoludest, nt esitaja, sisu, vastavus nuetele
Kohus on sisemiselt jagatud viieks sektsiooniks, milles sees teevad otsuseid:
ks kohtunik (kaebuse vastuvetavus)
kolmeliikmeline komitee (kaebuse vastuvetavus, sisuline otsustamine tpiliste rikkumiste puhul)
seitsmeliikmeline koda (ennekike sisuline otsustamine)
Sektsioonide leselt moodustatakse 17liikmeline suurkorda, mis ennekike vaatab lbi:
kige olulisemaid juhtumeid
apellatsioone
Koja vi suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik
Kaebus peab esmalt vastama teatud tingimustele:
tegemist on konventsiooni vi selle lisaprotokollide prima facie rikkumisega
kik siseriiklikud iguste kaitse vimalused on ammendatud
kaebus on esitatud kuue kuu jooksul prast lplikku siseriikliku otsuse tegemist
Individuaalkaebus lkatakse tagasi, kui see on:
anonmne
sisult sama, mis juba lbivaadatud kaebus
edastatud lahendamiseks mujale
kaebaja ei ole kandnud olulist kahju
kokkusobimatu konventsiooni vi selle protokollide stetega, selgelt phjendamatu vi kaebeigust
kuritarvitav
Menetlus on suuline ja kirjalik
Koda teeb otsuse enamushletuse tulemusena
Koda vib loobuda kaebuse arutamisest suurkoja kasuks, kui:
kohtuasi tstatab tsiseid ksimusi seoses konventsiooni vi selle protokollide tlgendamisega
pstitatud probleemi lahendus ei ole koosklas kohtu varem langetatud otsusega
Kolme kuu jooksul saab apelleerida
Spetsiaalselt moodustatud viieliikmeline kolleegium otsustab, kas apellatsioon on vastuvetav
Suurkoja otsus on lplik
Lplikud otsused on iguslikult siduvad ja titmiseks kohustuslikud igale kohtuasja osapooleks olnud
riigile
Justunud otsuste titmise le teostab jrelevalvet Euroopa Nukogu Ministrite Komitee
Kohus vib Ministrite Komitee palvel anda nuandvaid arvamusi iguslikes ksimustes, mis
puudutavad konventsiooni ja selle lisaprotokollide tlgendamist

Teema 13
RELVASTATUD JU KASUTAMINE


Relvastatud ju kasutamise keeld
Kik liikmed hoiduvad oma rahvusvahelistes suhetes juga hvardamisest vi selle kasutamisest iga
riigi territoriaalse terviklikkuse vi poliitilise sltumatuse vastu vi mis tahes muul viisil, mis ei ole
koosklas RO eesmrkidega
Agressiivse relvastatud ju kasutamise keeld on ius cogens norm ja kehtib kigile rahvusvahelise
iguse subjektidele
Relvastatud ju kasutamise keeld
Ei piirdu kitsalt sjaga, vaid laieneb jule
Lisaks kasutamisele hlmab ka hvardamist
Probleemid:
reegel ei rgi tegelikult relvastatud just, vaid lihtsalt just
reegli snastus vib jtta mulje, et keeld on tingimuslik, kuid on siiski ldine
Enesekaitse
Suvernsuse oluline ja vrandamatu element
Relvastatud rnnaku korral RO liikme vastu ei piira miski kesolevas hartas vrandamatut igust
individuaalsele vi kollektiivsele enesekaitsele, kuni Julgeolekunukogu on vtnud vajalikud meetmed
rahvusvahelise rahu ja julgeoleku silitamiseks
RO harta kohaselt ei igusta ligiolev rnnak vi selle oht relvastatud ju kasutamist
Jtkuvalt rgitakse nii ennetava kui ka vlistava relvastatud ju kasutamisest:
ennetav enesekaitse viitab operatsioonile, mis toimub ligioleva, kuid seni algamata rnnaku vastu
vlistav enesekaitse viitab operatsioonile, mis toimub materialiseerumata ja ajaliselt ebaselge vi
kauge ohu vastu
Esimese toetuseks leidub mitmeid argumente tavaigusest, kuid teine on tnase iguse alusel selgelt
keelatud
Teostamine on ajaliselt piiratud, st lppeb, kui Julgeolekunukogu rakendab vajalikud meetmed
Enesekaitset vib teotada ka kollektiivselt
Praktikat on vhe, kuigi mitmed lepingud nevad ette kollektiivset enesekaitset:
vastastikuse abistamise lepingud
sjalise liidu lepingud
garanteerimise lepingud
Osalemine eeldab mingisugust kutset ohvri poolt
Kollektiivne julgeolekussteem
Kui kollektiivne enesekaitse on olemuselt ekstravertne, siis julgeolekussteem on hoopis introvertne:
mlema juhul vivad relvastatud judu kasutada ka need, kes ei ole otseselt rnnaku ohvrid
viimane phineb rahvusvahelist kogukonda esindava organi autoriteetsel otsustusel
Tnase ssteemi aluseks on RO harta peatkk VII ja seda administreerib Julgeolekunukogu

Tuleb thele panna:
Julgeolekunukogu diskretsioon on vga lai
reageerida vib ka ohule, et ennetada vi vlistada vimalikku agressiooni
olukord ei pea olema isegi rahvusvahelise iguse rikkumine
Julgeolekunukogu on poliitiline, mitte kohtulik organ
Klma sja ajal oli Julgeolekunukogu sisuliselt blokeeritud, alustas reaalset tegevust alles prast
IraagiKuveidi konflikti

RAHVUSVAHELINE IGUS
Teema 14
RAHVUSVAHELINE HUMANITAARIGUS
Miste
Humanitaarigus on
normide ja printsiipide kogum
mis seab piirangud ju kasutamisele
relvakonflikti tingimustes eesmrgiga
ssta isikuid, kes ei osale (enam) vitluses, ja objekte, mis ei panusta vaenutegevusse, ning
piirata sjapidamise viise ja vahendeid
Kigil tasanditel, riigipeast reameheni
Jrgimine, tagamine
Riikidel on kohustus jrgida humanitaarigust ja tagada selle jrgimine igas olukorras:
reeglid kehtivad htmoodi kigile relvakonflikti osapooltele, nii rndajale kui ka kaitsjale
asjaolu, et ks osapool eirab reegleid, ei anna teisele osapoolele igust vastata samaga
Tnases maailmas vivad ka vikestel eksimustel olla tsised poliitilised vi iguslikud tagajrjed, sh
tnu meediale

Sjaline vajadus
igus kasutada judu, mis oma iseloomu ja ulatuse tttu on vajalik igusprase sjalise eesmrgi
saavutamiseks
sjaline vajadus ei igusta kitumist, mis on iseenesest keelatud
Humaansus
keelatud on phjustada kannatusi, vigastusi vi purustusi, mis ei ole vajalikud sjalise eesmrgi
saavutamiseks
tsiviilisikute ja objektide ole siiski tielikult kaitstud sjategevuse mjude eest
Vahetegemine
tsiviilisikute ja objektide kaitse tagamiseks tuleb alati teha vahet tsiviilisikutel ja vitlejatel,
tsiviilobjektidel ja sjalistel sihtmrkidel
sjalised operatsioonid vivad olla suunatud ksnes vitlejate ja sjaliste sihtmrkide vastu
Proportsionaalsus
phjustatavad kahjud ei tohi olla ebamrased vrreldes eeldatava otsese ja konkreetse sjalise
eelisega
tuleb valida sobivad sjapidamise viisid ja vahendid
Isikute staatus relvakonfliktis
Staatus mrab kindlaks isiku igused ja kohustused ning kaitse vastase ktte langemisel
Isikud jagunevad kahte phikategooriasse:
vitlejad
vivad osaleda vaenutegevuses
neid tohib rnnata
tsiviilisikud
ei vi osaleda vaenutegevuses
neid ei tohi rnnata
Meditsiini ja usupersonal on mittevitlejad
Vitleja vs tsiviilisik
Vitlejateks on ennekike konfliktiosalise relvajudude liikmed, kuid teatud tingimustel ka teised
isikud
Maakaitsevgede, organiseeritud vastupanuliikumiste liikmetelt eeldatakse traditsiooniliselt, et
tegevus on juhitud vastutava isiku poolt
kannavad kaugelt eristatavaid eraldusmrke
kannavad relvi avalikult
jrgivad sjapidamise reegleid
Kik, kes ei ole vitlejad, on jrelikult tsiviilisikud
Vastase ktte langenud isikud
Vastase ktte langenud isikutel on igus kaitsele
Nad jagunevad kahte kategooriasse:
sjavangid, kelle kaitse tuleneb esmalt sjavangide kohtlemise Genfi (III) konventsioonist
kinnipeetud tsiviilisikud, kelle kaitse tuleneb esmalt tsiviilisikute sjaaegse kaitse Genfi (IV)
konventsioonist
Igale isikule laieneb ks vi teine kaitse
Kiki kinnipeetuid tuleb kohelda inimlikult ja lhtuvalt kategoorialt vastavatest reeglitest
Sjapidamise viisid ja vahendid
Phireeglid:
konfliktiosalistel ei ole piiramatut igust valida sjapidamise viise vi vahendeid
seetttu on keelatud kasutada:
viise ja vahendeid, mille eesmrk on phjustada liigseid vigastusi vi igustamatuid
kannatusi
vahendeid, millega ei suudeta teha vahet tsiviilobjektide ja sjaliste sihtmrkide vahel
vahendeid, mida ei ole vimalik suunata ainult sjaliste sihtmrkide vastu
Hinnang sltub muuhulgas konkreetsest situatsioonist
Keelatud vahendeid
Keelatud vi piiratud tavarelvad, nt:
mrk
deformeeruvad kuulid
pnismiinid
jalavevastased miinid
pimestavad laserrelvad
Keelatud massihvitusrelvad:
keemiarelvad
baktereoloogilised vi bioloogilised relvad
Keelatud viise
Vastast on keelatud tappa, vigastada vi vangistada pettuse teel (sjakavalus on lubatud)
Keelatud on anda ksku, et armu mitte anda
Vitlusvimetut isikut ei tohi rnnata
Samuti on keelatud:
relvakonfliktis mitteosalevate riikide atribuutika kasutamine
rahvusvaheliselt kaitstud embleemide jms vrkasutamine
Sjalised sihtmrgid
Sjalised operatsioonid vivad olla suunatud ksnes sjaliste sihtmrkide vastu
Sjalised sihtmrgid on objektid,
mis oma olemuse, asukoha, otstarbe vi kasutuse tttu
aitavad thusalt kaasa sjategevusele ja
mille osaline vi tielik hvitamine, hivamine vi neutraliseerimine
thendab valitsevas olukorras kindlat sjalist eelist
Tsiviilobjektideks on kik objektid, mis ei ole sjalisteks
Rnnakute korraldamine
Mida tuleb arvestada?
kultuuriobjektid on erilise kaitse all
kui olukord vimaldab, tuleks tsiviilisikuid ohustavast rnnakust ette teavitada
inimkilbi kasutamine, samuti tsiviilisikute hulgas varjumine on keelatud
keelatud on korraldada valimatuid rnnakuid
tsiviilisikutele vi objektidele phjustatav kaasnev kahju ei tohi olla lemrane, vrreldes oodatava
otsese sjalise eelisega
Tagamine
Riigi kohustused:
petada vimalikult laialdaselt humanitaarigust
tagama vajaduse korral sjavelistele lematele valdkonda tundvad igusnuandjad
vtma vastu igusakte, mille alusel saab kriminaalkorras karistada isikuid, kes panevad toime vi
ksivad toime panna humanitaariguse raskeid rikkumisi
Kui riik ei suuda vi taha ise vtta isikuid vastutusele, vivad mngu tulla rahvusvahelised
kohtuorganid

Teema 15
RAHVUSVAHELINE KRIMINAALIGUS
Sissejuhatavalt
Rahvusvaheline kriminaaligus mratleb:
rahvusvahelised kuriteod
riikide kohustused, mida teha nende toimepanijatega
rahvusvahelise menetluse reeglid
Nrnbergis eldi
kuritegusid rahvusvahelise iguse vastu ei pane toime riigid kui poliitilised abstraktsioonid ja ainult neid
toimepannud isikuid karistades on vimalik rakendada rahvusvahelise iguse norme
Rahvusvahelised kuriteod
Kesksed rahvusvahelised kuriteod:
genotsiidikuritegu
inimsusevastased kuriteod
sjakuriteod
Teised (vimalikud) rahvusvahelised kuriteod:
piinamine
agressioon
terrorism
Kuriteo piirilene mde ei ole siinkohal piisav
Genotsiidikuritegu
Teod, mis on toime pandud kavatsusega hvitada osaliselt vi tielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi vi
usulisi ksusi, nt:
ksuse liikmete tapmine
ksuse liikmetele tsiste kehaliste vigastuste vi vaimsete hlvete tekitamine
tahtlikult selliste elutingimuste pealesurumine, mis phjustab ksuse tielikku vi osalist hvimist
ksusesisese sndimuse takistamine
laste sunniviisiline mberpaigutamine teise ksusse
Inimsusevastased kuriteod
Teod, mis on teadlikult toime pandud osana massilisest vi sstemaatilisest rnnakust
tsiviilelanikkonna vastu
Need hlmavad niteks:
tahtlik tapmine
orjastamine
vljasaatmine vi sunniviisiline mberasustamine
piinamine
vgistamine ja muu raske seksuaalse vgivald
isikute sunnitud kadunuks jmine
Sjakuriteod
Teod, mis rikuvad tsiselt teatud sjapidamise norme ja tavasid
Need hlmavad niteks:
piinamine vi ebainimlik kohtlemine
vara igusvastane ulatuslik hvitamine ja omastamine
iglase kohtumistmise mittetagamine
pantvangide vtmine
tsiviilelanike vi objektide tahtlik rndamine
kuulutamine, et armu ei anta
Jurisdiktsiooni teostamine
Siseriiklikud kohtud
Segatribunalid, nt:
Sierra Leone Erikohus
Kamboda Kohtute Erakorralised Kojad
BosniaHertsegoviina Riigikohtu Sjakuritegude Koda
Rahvusvahelised ad hoc tribunalid, nt:
Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal
Rwanda Rahvusvaheline Kriminaaltribunal
Rahvusvaheline Kriminaalkohus

Menetluse ldised phimtted
Kuriteokooseis on olemas enne toimepanemist
Kriminaalvastutus peab olema individuaalne, kuid see vib olla nii otsene kui ka kaudne
Rahvusvahelise menetluse saab alustada ka juhul, kui juhtumit on juba uuritud siseriiklikult
Rahvusvahelist menetlust ei takista:
kohtualuse ametikoht
kohtualusele siseriiklikult antud amnestiad vi tagatud immuniteedid vi menetluse eritingimused
Rahvusvaheline Kriminaalkohus
Esimene alaline rahvusvahelisel lepingul phinev ksikisikute individuaalse kriminaalvastutusega tegelev
rahvusvaheline kohus
Iseseisev rahvusvaheline organisatsioon
Kohtunikke on vhemalt 18, kes valitakse statuudi osalisriikide assambleel heksaks aastaks ja seda ilma
tagasivalmisiguseta
Kohtul on peaprokurr, kelle tegevust toetavad lisaprokurrid ja spetsiaalne ametkond
Kohus ei ole seotud oma varasemate otsustega, kuid samas on nutud, et:
iguse kohaldamine ja tlgendamine peab olema jrjekindel
erilist rhku tuleb prata inimigustele
Kohtu jurisdiktsioonile alluvad:
agressioonikuritegu (kui riigid on leppinud kokku selle definitsioonis ja menetlemise tingimustes)
genotsiidikuritegu
inimsusevastased kuriteod
sjakuriteod
Kohus vib asja uurida jrgmistel tingimustel:
kuritegu on toime pandud osalisriigi territooriumil
kuriteo on toime pannud osalisriigi kodanik
juhtumi on kohtule edastanud riik, mis nustub selle juhtumi
puhul kohtu jurisdiktsiooniga
juhtumi on kohtule edastanud Julgeolekunukogu
Seega vivad ssteemi kivitada prokurr, riik vi Julgeolekunukogu
Viimane vib ka blokeerida menetluse alustamist
Kohtul on tiendav jurisdiktsioon
Kohus teostab oma jurisdiktsiooni juhul, kui:
puudub asjakohane siseriiklik jurisdiktsioon
riik ei taha asja uurida ega isikut vastutusele vtta vi ei ole tepoolest vimeline seda tegema
Kohus ei ole apellatsioonikohus siseriiklikule kohtussteemile
Esmane kohustus rahvusvaheliste kuritegude menetlemisel lasub endiselt riikidel
Kohtuotsus viiakse tide kohtu mratud riigis, mis on avaldanud selleks valmisolekut
Rahvusvahelise koost puhul sltub kohus riikidest, sest tal puuduvad tidesaatva vimu meetmed
Statuudi osapooled aga peavad, nt:
loovutama sdistatavaid
koguma tendeid ja vtma tlusi
arestima varasid
Kuna kohus phineb lepingul, ei saa statuut panna kohustusi kolmandatele riikidele ega kohus nuda nende
koostd
See on vimalik ainult juhul, kui juhtumi saatis kohtusse Julgeolekunukogu, sest tema otsused on kohustuslikud
kigile RO liikmetele
Kohus ei ole RO organ, kuid koost sujumiseks on omavahel slmitud koostleping