TEEMA I

I. PÕHIÕIGUSTE AJALUGU
1. PÕHIÕIGUSTE IDEE AJALOOLISED JUURED EUROOPAS

○ Vana-Kreeka filosoofid:
■ Platon (ja tema õpilane Aristoteles) kui loomuõiguse idee looja: Õiglus ei ole tugevama
õigus, vaid Platoni järgi suhete harmoonia (sh ühiskonna klasside vahel). Seda võib
võrrelda harmooniaga, mille tõttu planeedid püsivad oma õiges liikumises
■ Stoa ajastust pärineb kõikide inimeste loomuliku võrdsuse idee
○ 0. aastad:
■ Piibel (1200 eKr-2. sajand pKr) 10 käsku
○ Keskaeg (6.-15. sajand):
■ Pärispatu idee. Siiski on piiblist (u 0-3. sajand)

● Hugo Grotius (1583-1645)

○ Poliitiline filosoof ja õigusteadlane ,,De iure belli ac pacis’’ (1625). ,,...loomulik õigus on
mõistuse käsk, mis määrab ära, kas mingis käitumises sisaldub selle kokkulangevuse või
lahknevuse tõttu mõistuspärase loodusega moraalne sündsusetus või moraalne vajadus…’’
● Samuel Pufendorf (1632-1694)
○ Filosoof ja õigusteadlane
○ ,,Loomuõiguse mõte ja eesmärk on täielikult siinpoolse elu teenistuses. Sellepärast kujundab see
inimesi sellisteks, nagu nad peavad olema, et elada teistega koos õiguslikus ühenduses.
Moraaliteoloogia aga teeb inimestest kristlased, kes peavad silmas pidama, et austusväärse ja
vaga elu eest siin ilmas saavad nad tasu alles pärast surma. Sellepärast leiab ta oma tõelise
ühiskonna sealpoolsuses, maa peal elab ta ajutiselt nagu palverändur.’’
● Thomas Hobbes (1588-1679)
○ ,, Homo homini lupus’’. Riigi teke ühiskondliku tekkena, seadused ühiskonna kontrolli all
hoidmiseks. Parima riigikorraldusena absoluutne monarhia
● John Locke (1632-1704)
○ Hobbesi vastand
○ Valgustusaja filosoof
 ○ The Second Treatise of Government (1689)
○ ,,Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohustuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks
seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei
tohi ükski inimene kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara.’’
○ Peab piirama valitseja võimu, riik peab teenima inimesi. Inimestel on oma õigused ning monarh
ei tohiks teha kõike
● Charles de Montesquieu (1689-1755)
○ Rääkis rahva võimust, rahva õigustest
○ Valgustusajastu poliitiline filosoof ja ajakirjanik
○ Võimude lahususe idee looja
○ Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses ,,Seaduse
vaim’’
● Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)
○ Valgustusaja filosoof ja kirjanik
○ ,,Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid’’ (1762)
● Immanuel Kant (1724-1804)
○ Valgustusaja mõiste looja ja filosoof
○ Kategoorilise imperatiiv I vormel ehk üleüldise seaduse vormel: ,,Tegutse vaid seesuguse
maksiimi järgi, mille läbi saad sa ühtlasi tahta, et ta üleüldiseks seaduseks saaks.’’

2. PÕHIÕIGUSTE ÕIGUSLIK ARENG

○ 1215 Magna Carta Libertatum

■ esimene dokument, mis tagas õigused rahvale monarhi vastu
■ Inglismaa kuninga John Maata 15.06.1215 välja antud, monarhi absoluutset õigust piirav
õigusakt
■ ,,Ükski vaba inimene ei saa olla arreteeritud või vangistatud, jäetud ilma vaidlustest,
kuulutatud lindpriiks või olla pagendatud, või mingil muul moel ilmajäetu, ning me ei
lahenda asja teisiti kui seadusliku kohtu otsusega, mis teole ja maa seadustele vastab.’’
○ 1679 Habeas Corpus Act
■ Inglismaa
 ■ Kindlustas parlamendi õigusi, piiras kuninga võimu
■ Määras petitsiooniõiguse ja andis protestantidele õiguse kanda relvi
○ 1689 Bill of Rights
■ rääkis parlamendiõigusest, andis õiguseid protestantidele
○ 04.07.1776 USA iseseisvusdeklaratsioon
■ ,,all men are created equal’’, inimestel on mingid õigused, mida ei saa neilt ära võtta
○ 17.09.1787 I Ameerika Ühendriikide konstitutsioon
○ 26.08.1789 Prantsuse Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon
■ Suure Prantsuse revolutsiooni poliitiline manifest
■ Deklaratsioonis on loetletud kodanike looduslikud, võõrandamatud ja pühad õigused
■ Deklaratsioon on tänini Prantsusmaa põhiseaduse lahutamatu osa
○ 03.09.1791 Prantsusmaa esimene põhiseadus
○ 15.12.1791 Ameerika Ühendriikide Bill of Rights
○ 1815 Viini kongress
■ Orjakaubanduse hukka mõistmine
○ 25.01.1918 tööliste ja ekspluateeritute õiguste deklaratsioon Venemaal
■ Inimeste õigused kui töötava massi täielik võim (õigus haridusele)
○ 14.08.1919 Saksa Weimari põhiseadus
■ õigus tööle, õigus haridusele jm sotsiaalsed põhiõigused
○ Hans Kelsen (1881-1973)
■ lõi puhta õiguse teooria
■ Hitler rakendas puhta õiguse teooriat, kõike pidi tõlgendama vastavalt rahvuslikele
huvidele
○ 1919-1946 Rahvasteliit
■ eesmärgiks maailmarahu tagamine
■ allkomisjonde seas: Terviseorganisatsioon, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, Oopiumi
Alaline Keskkomitee, Pagulaskomitee, Orjanduskomitee, Naiste õigusliku olukorra
uurimise komitee
○ 26.08.1945 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
■ rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku,
inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine
 ■ ÜRO harta preambulast: Meie ühinenud rahvad, olles otsustanud taas kinnitada usku
inimese põhiõigustesse, tema väärikusse ja väärtusse, meeste ja naiste
võrdõiguslikkusesse ning suur- ja väikerahvaste õiguste võrdsusesse
○ 10.12.1948 inimõiguste ülddeklaratsioon
■ vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt, soovitusliku iseloomuga
● Inimõiguste läänelik ideoloogia, nt Hiina ja Venemaa, kes ignoreerivad üldtunnustatud inimõiguseid ja
väidavad, et nemad järgivad ,,enda teooriaid’’
● Inimõiguste topeltstandardid, rakendatakse inimõigusi vastavalt vajadusele, nt mõned riigid omavad
salavanglaid, kus piinatakse kurjategijaid

II. PÕHIÕIGUSTE AJALUGU EESTIS

● Veebruar 1918 manifest kõigile Eestimaa rahwastele

● 04.06.1919 Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord
● 15.06.1920 Eesti Vabariigi põhiseadus
● 1940 Eesti NSV konstitutsioon
● 1978 Eesti NSV konstitutsioon
● Põhiseadus vastu võetud 28. juuni 1992

III. PÕHIÕIGUSTE MÕISTE, INIMÕIGUSTE MÕISTE

● 1948 Inimõiguste ülddeklaratsioon

○ Preambula: ,,Pidades silmas, et inimkonna kõigi liikmete väärikuse, nende võrdsuse ning
võõrandamatute õiguste tunnustamine on vabaduse, õigluse ja üldise rahu alus.’’
● Viini 1993. aasta Inimõiguste Maailmakonverentsil vastu võetud Viini deklaratsioon
○ ,,Kõik inimõigused on universaalsed, jagamatud, üksteisest sõltuvad ja vastastikult seotud.
Rahvusvaheline üldsus peab tegelema inimõigustega ülemaailmselt ausal ja sarnasel viisil,
samadel alustel ja ühetaolise rõhuasetusega.’’
 ● Inimõiguste tunnused:
○ universaalsus- kehtivad kõigile
○ loomupärasus- kui oled inimene, siis kehtib sulle
○ võõrandamatus- ei saa ära võtta kelleltki
○ võrdsus- kehtivad kõigile võrdselt
○ mittediskrimineerimine
○ lahutamatus- käivad inimeseks olemise juurde
○ vastastikune sõltuvus- ei saa öelda, et mingid inimõigused on tähtsamad kui teised (käib ka
lahutamatuse kohta)
● Põhiõigused on inimõigused, mis on kaitstud EV põhiseadusega
○ sh põhivabadused
○ mitte kõik põhiõigused ei ole inimõigused klassikalises mõttes
○ nt kodanikupõhiõigused, kodanike poliitilised õigused
● Inimõiguste põlvkonnad (Karel Vasak 1929-2015)
1. generatsioon
■ kodaniku- ja poliitilised põhiõigused
2. generatsioon
■ majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased põhiõigused
3. generatsioon
■ solidaarsuspõhiõigused- keskkonna kaitsmine
IV. PÕHIÕIGUSTE MÄÄRATLUS

Põhiõigused... Põhiõigused kui...

● formaalses ● subjektiivne

● materiaalses ● objektiivne

...tähenduses ...õigus

Põhiõiguste objektiivne funktsioon: Põhiõiguste subjektiivne funktsioon:

● avaliku võimu kohustused ● õigusnorm on antud (peale avalike huvide) ka

 isiku huvides

● institutsionaalsed garantiid ● isiku huvide ja õiguste kaitse eesmärk

Põhiõigused (funktsioon):
● isiku tõrjeõigused riigi vastu (nn status negativus)
● soorituspõhiõigused (nn status positivus)
● pädevuspõhiõigused (nn status activus)

V. PÕHIKOHUSTUSED

● PS § 19 lg 2 ,,Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja
arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.’’
● PS § 53 ,,Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on
keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.’’
● PS § 156 lg 2 ,,Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel
kolmeks aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.’’

VI. PÕHIÕIGUSVÕIME VS PÕHIÕIGUSLIK TEOVÕIME

● PS § 57 ,,Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole
Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks.’’
● PS § 60 lg 2 ,,Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti
kodanik,’’
● PS § 156 lg 2 ,,Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel
hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat
vanad.’’

TEEMA II
 II. OLULISEMAD INIMÕIGUSTE KAITSE KODIFIKATSIOONID EUROOPA
TASANDIL

● Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon (EIÕK)

○ allkirjastatud Roomas 4. novembril 1950, täiendatud 14 lisaprotokolliga
● Euroopa sotsiaalharta
○ kiideti Euroopa Nõukogus heaks 18. oktoober 1961, kaasajastati 1996
● Euroopa Liidu põhiõiguste harta
○ õiguslikult siduv alates Lissaboni lepingu sõlmimisest 1. jaanuar 2009
● ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja
EL asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud
õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest.”

III. EUROOPA SOTSIAALHARTA

● Euroopa Nõukogu inimõigusi kaitsev rahvusvaheline leping

● Sätestab kokku 31 sotsiaalset ja majanduslikku põhiõigust
● Ratifitseerimisel peab iga lepinguosaline riik tunnistama ennast seotuks vähemalt 16 harta artikliga
● Järelvalvet teostab Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee
● Eesti ratifitseeris Euroopa sotsiaalharta 31. mail 2000 ning see jõustus samal aastal
● Eesti on seni jätnud ratifitseerimata 11 artiklit 98st

IV. EUROOPA INIMÕIGUSTE JA PÕHIVABADUSTE KAITSE

KONVENTSIOON

● Lepinguosalised: Euroopa Nõukogu liikmesriigid

● Konventsioon sisaldas algselt 13 põhiõigust, täiendatud 14 protokolliga, nt:
○ 1951. aastal esimese lisaprotokolliga lisati vara kaitse, õigus haridusele ja vabadele valimistele
○ 1983. aastal keelas seitsmes lisaprotokoll surmanuhtluse
○ 2004. aastast reguleeris ELi konventsiooniga liitumist 14. protokoll
● Konventsiooni eesmärgiks on tagada Strasbourgis asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu abil ÜRO 1948.
aasta inimõiguste ülddeklaratsioonis kirja pandud õigusi
● Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 46 paneb konventsiooniga liitunud
riikidele rahvusvahelise kohustuse täita Euroopa Inimõiguste Kohtu iga otsust, mille pooleks nad on
● EIÕK on põhiseaduslikus tähenduses rahvusvaheline leping. Välislepingud seisavad õigusnormi
hiearhias põhiseadusest alamal (PS § 123 lg 1)
● Ratifitseeritud välislepingud on aga prioriteetsed tavalise õigusakti suhtes (PS § 123 lg 2)

V. EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA

● Välja kuulutatud 2000, puudus õiguslik siduvus

● Euroopa põhiseaduse leping lükati tagasi Prantsuse ja Hollandi referendumitel 2005. aastal
● Vahetu õigusmõju alles Lissaboni lepingu vastuvõtmisega 1. detsembril 2009

VI. EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA TÄHENDUS EESTI ÕIGUSELE

● Harta on ELi esmane õigusakt, millega võrreldes kaalutakse ELi teiseste õigusktide ja
liikmesriikide meetmete kehtivust

VII. EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA JA EIÕK

1. Harta sisaldab samu põhiõigusi mis EIKÕgi, kuid sõnastust on muudetud lihtsamaks
2. Võrreldes hartaga on EIÕK põhiõiguste kataloog piiratum. EIÕK sisaldab põhiliselt tsiviil- ja poliitilisi
õigusi, harta tunnustab ka sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja kodanikuõigusi
3. Põhiõiguste piirangu klauslid on sõnastatud erinevalt. EIÕK näeb ette erinevad piirangu klauslid
sõltuvalt õiguse iseloomust, harta piiranguklausel (art 52 lg 1) on ühesugune kõigi õiguste puhul
4. EIÕK on siduv üksnes liikmesriikidele (art 1), harta on suunatud eelkõige liidu institutsioonidele,
organitele ja asutustele
5. Harta ei näe ette individuaalkaebusi. Isikud võivad saada kaitset eelotsuse menetluse kaudu või
vaidlustades Euroopa Liidu institutsiooni tegevuse vahetult EL kohtutes
6. Harta teeb vahet õiguste ja põhimõtete vahel. Põhiõiguste harta selgitustes märgitakse, et subjektiivseid
õigusi tuleb austada, põhimõtteid aga järgida, mis tähendab, et kohtute jaoks muutuvad põhimõtted
oluliseks alles siis, kui põhimõtted on ellu viidud seadusandliku või rakendusaktiga. Kõik EIÕKs
ettenähtud õigused on ühtlasi subjektiivsed õigused
7. Et tagada harta ja EIÕK ühtivate õiguste kooskõla, suunab harta neid õigusi tõlgendama samamoodi kui
EIK ning nõuab, et hartaga võimaldatava kaitse tase ei oleks madalam EIÕKga tagatud kaitse tasemest

TEEMA III
I. PÕHIÕIGUSTE- JA KOHUSTUSTE KANDJAD JA ADRESSAADID

● Põhiõiguste adressaat:
○ avaliku võimu kandja
○ eraisikud avaliku ülesande täitmisel
■ kohtutäitur, notar
○ eraisik, kellel on eriõigus või monopol
○ riigi osalusega äriühing
■ Tallinna sadam ja lennujaam
● Põhiõiguste kandja:
○ inimesed
■ juriidilised isikud niivõrd, kuivõrd nad on põhiõigusvõimelised
○ igaühepõhiõigused
○ kodanikupõhiõigused
○ rahvuslikud põhiõigused
○ muud kitsendused: autoriks/vanemaks/abikaasaks olemine
● Eraõiguslikud juriidilised isikud on põhiõigusvõimelised, kui:
1) tegu, on juriidilise isikuga PS § 9 lg 2 põhiseaduse tähenduses=põhiõigusvõime annab
põhiseadus, ta on ülimuslik
○ ,,Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele
niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste
ja kohustuste olemusega.’’
 ○ Selle paragrahvi õiguslik tagajärg on, et põhiõigusvõime laieneb konkreetsel juhul juriidilisele
isikule
2) tegu on siseriikliku juriidilise isiku põhiõigusvõime on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste
eesmärkidega (kas juriidilise isiku eesmärk on tagada füüsiliste isikute vabadus)
3) juriidilise isiku õigusvõime on kooskõlas vastava põhiõiguse olemusega
● Peale surma on kaitstud nt autorlus, laiba rüvetamine. Kõik, mis on postuumne, on objektiivsete õiguste
kaitse all (nt selle isiku solvamine mõjutab kuidagi minu mainet/väärikust)
● Enne sündi on teatud piirangud abordi puhul- alates teatud nädalatest ei saa enam aborti sooritada ja riik
kaitseb sündimata elu, kuid ema on põhiõiguste kandja ja tema õigusi tuleb ka kaitsta
● Seltsing on põhiseaduslikus mõttes juriidiline isik, aga mitte tsiviilõiguslikus mõttes
● A-õ ülikool on autonoomne põhiseadusele põhinedes, samuti kohalik omavalitsus (tal on oma
autonoomne tegevusvaldkond)
● Eesti riigis ei ole kirik osa riigist- ta on eraõiguslik institutsioon. Ta on lahutatud riigist ja seisab
usuvabaduse eest, millest järeldub- ta saab olla põhiõiguste kandja. Kirik ei saa esindada kedagi, tal pole
pädevusi selleks
● Ametnik täidab avalikke ülesandeid, teostab avalikku võimu, kuid üldiselt on ta siiski füüsiline isik ja
on põhiõiguste kandja
● KOV on avaliku võimu kandja ja ta ei või minna riigi vastu, kuigi tal on teatav autonoomia

IV. PÕHIÕIGUSTE KAITSEALA

● Põhiõiguste kaitseala- määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti

● Kaitseala jaguneb esemeliseks (kaitse ese) ja isikuliseks kaitsealaks (kaitse subjekt)
● Kaitseala määrab kindlaks põhiõiguse tõlgendamise

V. RIIVE

PÕHISEADUSPÄRASUSE KONTROLLSKEEM:
I. Põhiõiguse kaitseala riive (küsimus: kas põhiõigust on piiratud?)
1. Kaitseala
 2. Riive
II. Riive põhiseaduslik õigustatus (küsimus: kas piirang on põhiseaduspärane?)
1. Põhiõiguse riive õiguslik alus (seadusereservatsioon, piiriklauslid)
2. Riive formaalne põhiseaduspärasus
3. Seaduse (ehk riive) materiaalne põhiseaduspärasus
a. Piirangu proportsionaalsus (piirangu legitiimne eesmärk, sobivus, vajalikkus, mõõdukus
kitsamas mõttes)
● Põhiõiguse õigustatud piiramine või rikkumine
● Igasugune negatiivne mõju põhiõigusele on riive
● Riive on põhiseadusvastane, siis kui seda ei saa õigustada
JURIIDILISE ANALÜÜSI ÜLESEHITUS

1. ANALÜÜSI KÜSIMUS
a. kui normi koosseis on täidetud, siis rakenduvad normi õiguslikud tagajärjed
b. analüüsi küsimus: ,,Järgnevalt analüüsin, kas normi X koosseis on täidetud.’’
2. DEFINITSIOON
a. normi sätte/mõistete määratlemine/tõlgendamine (teiste normide, kohtupraktika jm argumentide
abil)
3. SUBSUMPTSIOON
a. konkreetsete asjaolude subsumeerimine ehk ,,paigutamine’’ abstraktse õigusnormi alla
4. KONKLUSIOON EHK JÄRELDUS
a. normi koosseis on/ei ole täidetud

VII. PÕHIÕIGUSTEST LOOBUMINE

● Nagu ka piirangute puhul- kaalumine otsustab iga üksikjuhtumi puhul

● Loobumisel tuleb arvestada (vaba tahte kriteerium):
○ loobutava põhiõiguse olemust
○ põhiseaduse aluspõhimõtteid, inimväärikuse põhimõtet
○ põhiõiguse riive intensiivsust
○ loobumise kestvust
 ○ võimalust loobumisest loobuda/tagasi võtta
○ vabatahtlikkuse määr, peab olema ehtne alternatiiv
● Absoluutsed ehk nullreservatsiooniga põhiõigused:
○ õigus elule, piinamise ja alandava kohtlemise keeld, orjuse keeld, õigus seksuaalsele
enesemääratlusele
● Piiratavad põhiõigused ehk lihtsa seadusreservatsiooniga PÕ ja kvalifitseeritud
seadusreservatsiooniga PÕ:
○ Piirata saab PÕ seaduse alusel, kui see on õigustatud teiste isikute õiguste kaitseks või avalikes
huvides. Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus
koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus
informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus, õigus haridusele jne.
○ Lihtsa piiriklausliga (lihtne seadusreservatsioon) põhiõigust on lubatud riivata igal eesmärgil,
mis ei ole PS-ga otseselt keelatud
○ Kvalifitseeritud piiriklausliga (kvalifitseeritud seadusreservatsioon) põhiõigust on üldjuhul
lubatud riivata ainult piiriklauslis ette nähtud eesmärkidel. Ainult erandjuhul tohib
kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigust riivata mõne muu põhiõiguse või muu põhiseaduslikku
järku õigusväärtuse alusel
○ Ilma piiriklauslita tagatud põhiõigusi tohib piirata, kui piirang toetub kolmanda isiku
põhiõigusele või mõnele muule põhiseaduslikku järku õigusväärtusele
● Proportsionaalsuse põhimõte PS§ 11
○ Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema
demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste
olemust
○ Proportsionaalsuse põhimõte on iga riive põhiseaduspärasuse keskne kriteerium
○ Põhiõiguste adressaadi põhiõigust riivav abinõu on demokraatlikus ühiskonnas vajalik siis, kui
see on püstitatud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas
○ Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollib (kohus) järjestikku kolmel astmel –
kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas
tähenduses ehk mõõdukust.
○ Proportsionaalsuse kolmeastmeline test:
 1. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Ebaproportsionaalne on
abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude
sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest
2. Abinõu on vajalik, kui eesmärk ei ole saavutatav mõne teise, isikut vähem koormava
abinõuga, mis on sama efektiivne
3. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise
ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on
põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.

TEEMA V
I. INIMVÄÄRIKUS, PS § 10

● ,,Inimväärikuse printsiip on põhiseaduse üks põhiprintsiipidest’’

● ,,Inimkeskses ühiskonnas tohib põhiõiguste konfliktiolukordades kõige vähem piirata inimväärikust-
kompleksset põhiõigust, mille elementideks on eeskätt õigus HEALE NIMELE, õigus MITTE OLLA
HIRMUL ENESE JA OMA LÄHEDASTE EKSISTENTSI PÄRAST, õigus õiguslikule võrdsusele
kõigi teiste inimestega, õigus inimlikule identiteedile, informatsioonilise enesemääramise õigus, õigus
KEHALISELE PUUTUMATUSELE.’’

1. KAITSEALA
1.1 Esemeline kaitseala
● Definitsioon? Inimväärikus keelab muuta isikut riigivõimu objektiks
● Inimväärikuse erinevad väljundid:
○ kehalise puutumatuse austus ja kaitse, nt inimväärikad kinnipidamistingimused
○ inimväärsete elamistingimuste tagamine, nt sotsiaalriik aitab neid, kes ei ole suutelised
iseseisvalt end piisavas ulatuses kindlustama
○ inimeste õiguslik võrdsus, nt orjus
○ identiteedi säilitamine, nt varjatud jälgimine, informatsioonilise enesemääramise õigus
○ õigus ise vabalt otsustada, nt üldine vabaduspõhiõigus PS § 19 lg 1
○ süüpõhimõte
 ○ õigus menetlusele PS § 14
● kaitstud on vaba eneseteostus

1.2 Isikuline kaitseala

● igaühepõhiõigus PS § 9 lg 1 ja 2
● inimväärikuse piiriklausel > puudub, nullreservatsiooniga põhiõigus
● probleem: kas inimväärikuse riivet saab üldse õigustada?
○ ühe arvamuse kohaselt on inimväärikus absoluutne õigus, see tähendab, et iga riive=rikkumine
○ teise arvamuse kohaselt on ka inimväärikus kaalutav põhiõigus, puuduvad lihtsalt piisavalt
kaalukad argumendid, et inimväärikuse riivet õigustada

V. PIINAMISE, JULMA JA VÄÄRIKUST ALANDAVA KOHTLEMISE KEELD,

PS § 19 LG 1

● ,,Käesolevas konventsioonis tähendab mõiste ,,piinamine’’ mis tahes tegevust, millega inimesele
tahtlikult tekitatakse tugevat füüsilist või vaimset laadi valu või piinu, et saada sellelt isikult või
kolmandatelt isikutelt andmeid või ülestunnistusi, et karistada teda teo eest, mille on toime pannud tema
ise või kolmas isik või mille toimepanemises teda kahtlustatakse või et hirmutada teda või kolmandat
isikut või et neid millekski sundida või mis tahes muul diskrimineerimisel rajaneval põhjusel…’’
● julm kohtlemine- erinevus piinamise ja julma kohtlemise vahel on kvantitatiivne, mitte kvalitatiivne, st
vahe on intensiivsuses
● väärikust alandav kohtlemine- väärikust alandav kohtlemine ei tekita füüsilist valu, kuid sunnib tegema
midagi alandavat ja ebameeldivat
● raskusastmed: piinamine > julm kohtlemine > väärikust alandav kohtlemine