Phiigused Eesti phiseaduses

Sisukord
1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................................................... 4 1.1. Idee ammendavast phiigusteadusest........................................................................................................................... 4 1.2. Uurimuse piirid ja meetodid............................................................................................................................................ 5 2. Phiigusnormide siduvusjud .............................................................................................................................................. 8 2.1. Siduvuskorraldused ........................................................................................................................................................ 8 2.1.1. ldine siduvuskorraldus (PS 3 lg 1 lause 1) ............................................................................................................. 8 2.1.2. Eriline siduvuskorraldus (PS 14) ............................................................................................................................. 8 2.1.3. ldise ja erilise siduvuskorralduse suhe .................................................................................................................... 9 2.2. Phiiguste kohtulik realiseeritavus ................................................................................................................................ 9 2.2.1. Vike individuaalne phiseaduslik kaebus (PS 15)................................................................................................... 9 2.2.2. Objektiivne kontroll ............................................................................................................................................... 10 3. Phiigused kui subjektiivsed igused ja kui objektiivsed normid ......................................................................................... 11 3.1. Struktuurid ................................................................................................................................................................... 11 3.1.1. Subjektiivsete iguste phistruktuur....................................................................................................................... 11 3.1.2. Puhtalt objektiivsete normide phistruktuur........................................................................................................... 11 3.2. Eesti phiiguste kataloogi primaarselt subjektiivne iseloom ......................................................................................... 12 3.2.1. Subjektiivsed phisnastused................................................................................................................................. 12 3.2.2. Phiiguste objektiivsed snastused ...................................................................................................................... 13 4. igused, vabadused ja kohustused ...................................................................................................................................... 15 4.1. igused ja vabadused ................................................................................................................................................... 15 4.1.1. Positiivsed ja negatiivsed vabadused ...................................................................................................................... 15 4.1.2. iguslikud ja faktilised vabadused .......................................................................................................................... 15 4.1.3. Vabadused ja trjeigused ..................................................................................................................................... 16 4.1.4. Vabaduseformuleeringud phiiguste kataloogis.................................................................................................... 16 4.1.5. Vabadused kui iseseisev dogmaatiline kategooria? ................................................................................................. 17 4.1.6. Habeas corpus e vabadus kui eriline kaitseala ......................................................................................................... 17 4.2. igused ja kohustused .................................................................................................................................................. 17 4.2.1. Phikohustuse miste ............................................................................................................................................ 17 4.2.2. Phikohustused Eesti phiseaduses........................................................................................................................ 18 4.2.3. Phikohustused, phiiguste piirid ja seadusreservatsioon ..................................................................................... 21 5. Phiiguste piirid ................................................................................................................................................................ 21 5.1. Vlis- ja siseteooria ....................................................................................................................................................... 21 5.2. Phiiguste tuvastamise phiskeem.............................................................................................................................. 22 5.3. Kaitseala ja riive............................................................................................................................................................ 23 5.3.1. Kaitseala ................................................................................................................................................................ 23

5.3.2. Riive ...................................................................................................................................................................... 23 5.4. Riive phiseadusprasus ............................................................................................................................................... 25 5.4.1. PS 11 kui telg- ehk keskne klausel ja teised ldised piiriklauslid............................................................................. 25 5.4.2. Erilised piiriklauslid ................................................................................................................................................ 33 6. ldine isikuigus ja ldine vabadusigus (PS 19 lg 1) ......................................................................................................... 35 6.1. ldine isikuigus........................................................................................................................................................... 36 6.1.1. Kaitseala phistruktuur .......................................................................................................................................... 36 6.1.2. Kaasuste grupid ..................................................................................................................................................... 36 6.2. ldine vabadusigus..................................................................................................................................................... 37 6.2.1. ldise vabadusiguse kaitseala............................................................................................................................... 37 6.2.2. PS 19 lige 1 ja ldine tegevusvabadus ................................................................................................................ 37 6.2.3. Normikonkurents ................................................................................................................................................... 39 6.3. Piirid ............................................................................................................................................................................ 39 6.3.1. PS 19 lige 2 kohaldamine PS 19 likele 1.......................................................................................................... 39 6.3.2. PS 19 kahekordne ldisus .................................................................................................................................... 39 6.3.3. PS 19 likes 2 sisalduv seaduse jrgimise kohustus kui lihtne seadusreservatsioon mlema PS 19 likest 1 tuleneva ldise iguse jaoks........................................................................................................................................................... 39 7. Vrdsusigused................................................................................................................................................................... 39 7.1. ldine vrdsusphiigus (PS 12 lg 1 lause 1) ............................................................................................................... 40 7.1.1. Subjektiivne vrdsusigus ja objektiivne vrdsusphimte ..................................................................................... 40 7.1.2. iguse kohaldamise ja igusloome vrdsus ............................................................................................................ 40 7.1.3. Vrdsusphimte kui omavoli keeld ....................................................................................................................... 40 7.1.4. Vrdsusphimte kui ebaproportsionaalse diskrimineerimise keeld........................................................................ 41 7.1.5. Ebavrdse kohtlemise ksk..................................................................................................................................... 43 7.1.6. iguslik ja faktiline vrdsus .................................................................................................................................... 43 7.1.7. Vrdsuse kontrolli struktuur ................................................................................................................................... 44 7.2. Erilised vrdsusphiigused .......................................................................................................................................... 45 7.2.1. PS 12 lige 1 esimese lause diskrimineerimiskeelud ............................................................................................. 45 7.2.2. PS 9 lige 1.......................................................................................................................................................... 47 7.2.3. PS 27 lige 2........................................................................................................................................................ 47 7.2.4. Valimisiguse vrdsus (PS 60 lg 1 lause 3 ja 156 lg 1 lause 2).............................................................................. 47 7.2.5. Erakondade vimaluste vrdsus ............................................................................................................................. 47 8. igused riigi positiivsele tegevusele ..................................................................................................................................... 47 8.1. igused kaitsele ........................................................................................................................................................... 48 8.1.1. ldine kaitseigus (PS 13 lg 1 lause 1) .................................................................................................................. 48 8.1.2. Erilised kaitseigused ............................................................................................................................................. 50 8.1.3. Kaitseiguste kontrollimine .................................................................................................................................... 50 8.2. igused korraldusele ja menetlusele ............................................................................................................................. 51 8.2.1. Phiiguste protseduurilise kaitse phiidee ............................................................................................................ 51

8.2.2. ldine igus korraldusele ja menetlusele (PS 14).................................................................................................. 51 8.2.3. Eraiguslikud kompetentsid ................................................................................................................................... 51 8.2.4. Kohtu- ja haldusmenetlus....................................................................................................................................... 52 8.2.5. Korraldus ............................................................................................................................................................... 52 8.2.6. Riikliku tahte kujunemine ....................................................................................................................................... 52 8.3. Sotsiaalsed phiigused................................................................................................................................................ 52 8.3.1. Sotsiaalsete phiiguste probleemid ...................................................................................................................... 53 8.3.2. ldine igus riigi abile (PS 28 lg 2) ........................................................................................................................ 53 8.3.3. Eriline hoolekandekohustus lasterikaste perede ja puuetega inimeste suhtes (PS 28 lg 4) ..................................... 54 8.3.4. igus tervise kaitsele (PS 28 lg 1) ......................................................................................................................... 54 8.3.5. Vabatahtliku ja omavalitsuse hoolekande soodustamine (PS 28 lg 3) .................................................................... 55 8.3.6. Abi t leidmisel (PS 29 lg 3) ................................................................................................................................ 55 8.3.7. igus haridusele (PS 37 lg 1 lause 1) .................................................................................................................... 55 9. Phiiguste kandjad ja phiiguste adressaadid................................................................................................................... 55 9.1. Phiiguste kandjad ..................................................................................................................................................... 55 9.1.1. Fsilised isikud ..................................................................................................................................................... 55 9.1.2. Juriidilised isikud (PS 9 lg 2) ................................................................................................................................. 56 9.2. Phiiguste adressaadid ............................................................................................................................................... 58 9.2.1. Riik ja selle allosad ................................................................................................................................................. 58 9.2.2. Eraisikud.................................................................................................................................................................... 58 10. Phiiguste arendamisklausel ja Eesti phiseaduse phiprintsiibid (PS 10) ....................................................................... 60 10.1. Phiseaduse mtte ehk vaimu klausel PS -s 10........................................................................................................... 60 10.2. Eesti phiseaduse phiprintsiibid ................................................................................................................................ 61 Lisa ......................................................................................................................................................................................... 63 1. Liiasused ............................................................................................................................................................................. 63 1.1. PS 17 ......................................................................................................................................................................... 63 1.2. PS 39 ......................................................................................................................................................................... 63 1.3. PS 9 lige 1 ................................................................................................................................................................ 63 1.4. PS 15 lige 2 algus...................................................................................................................................................... 63 1.5. PS 11 lause 1.............................................................................................................................................................. 63 1.6. PS 28 lige 1 .............................................................................................................................................................. 63 1.7. PS 19 lige 2 .............................................................................................................................................................. 63 1.8. Vahetulemus ................................................................................................................................................................ 63 2. Stestusreservatsioonid ...................................................................................................................................................... 63 2.1. PS 32 lige 5 .............................................................................................................................................................. 63 2.2. PS 25 ......................................................................................................................................................................... 64 3. Perekond, perekonnaliikmed, lapsed ................................................................................................................................... 64 3.1. PS 27 lige 1 .............................................................................................................................................................. 64

3.2. PS 27 lige 5 .............................................................................................................................................................. 64 3.3. PS 28 lige 4 .............................................................................................................................................................. 64 4. Sltumatus ja Euroopa Liit ................................................................................................................................................... 64 5. Tervise kaitse ...................................................................................................................................................................... 64 6. PS 11 keskne piirinorm ..................................................................................................................................................... 64 7. Elektroonilised massiteabevahendid .................................................................................................................................... 65 8. iguskaitse, individuaalne phiseaduslik kaebus ja phiseaduslikkuse jrelevalve kohus....................................................... 65 8.1. PS 15 lige 2 ja 152 lige 1....................................................................................................................................... 65 8.2. Individuaalne phiseaduslik kaebus .............................................................................................................................. 65 8.3. Phiseaduslikkuse jrelevalve kohus ............................................................................................................................. 65 Mrkused: .............................................................................................................................................................................. 66

1. Sissejuhatus

Eesti Vabariigi 28. juuni 1992. aasta phiseadus*1 dokumenteerib Eesti naasmise demokraatlike phiseadusriikideI perre. Demokraatlikes phiseadusriikides etendavad phiigused keskset osa. Eesti phiseadus tstab phiigused esile juba puht vliselt. Kaheksale ldisele sttele, mis mravad eelkige kindlaks Eesti iseseisvuse, sltumatuse (PS 1) ja jagamatuse (PS 2 lg 1), riigivimu seotuse phiseaduse ja sellega koosklas olevate seadustega (PS 3 lg 1 lause 1), vimude lahususe (PS 4) ning riigikeele (PS 6), jrgneb enne riigikorralduse norme phiiguste peatkk, mis mratleb 48-s paragrahvis phiigused. Selle peatki asend ja maht see hlmab 168 paragrahvist koosnevast phiseadusest le he neljandiku knelevad selget keelt osathtsusest, mille Eesti phiseadus pab phiigustele omistada.

1.1. Idee ammendavast phiigusteadusest

hest kljest on phiigused riikliku iguskorra olulised elemendid. Teisest kljest ulatuvad nad aga riiklikest igusssteemidest le. Nad letavad riiklikkuse kolmel erineval viisil: substantsiaalselt, institutsionaalselt ja sstemaatiliselt. Phiigused ei mahu substantsiaalsetel phjustel riiklikesse raamidesse, sest nad vastates neile esitatavatele nuetele sisaldavad *2 inimigusi. Inimigused kehtivad aga nende positiveerimisest olenemata universaalselt , mistttu nad esitavad nudeid igale iguskorrale. Inimiguste lemaailmsele realiseerimisele aitas ja aitab oluliselt kaasa 10. detsembri 1948. aasta inimiguste lddeklaratsioon. Riigipiire letades muutusid inimigused positiiviguslikult siduvaks 19. detsembri 1966. aasta kodaniku ja poliitiliste iguste rahvusvahelise paktiga. Nimetatud paktiga paralleelne dokument on sama kuupeva majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste iguste rahvusvaheline pakt, mille mju on, tsi kll, hoopis viksem.*3 Euroopas lisanduvad nimetatutele 4. novembri 1950. aasta Euroopa inimiguste ja phivabaduste kaitse konventsioon ning 18. oktoobri 1961. aasta Euroopa sotsiaalharta. Rahvusvahelise ja riikliku tasandi vahele on Euroopa Liidu liikmesriikide puhul kiilutud lisaks *4 supranatsionaalne Euroopa phiiguste tasand, mis on valdavas osas Euroopa henduste Kohtu igusemistmise produkt. Kik see thendaks vga vhe, kui eri riikides ning supranatsionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil leiduvad phiigused oleksid vaid paberil kirja pandud programmid, mille sisu le vib lputult vaielda, kuid millest lppude lpuks keegi ei pea kinni pidama. Phjuseks, miks see nii ei ole, on phiigusteinstitutsionaliseerituse tase, mis on saavutatud kohtumistmisega nende alusel. Riiklikes piirides tuleb esikohal nimetada phiseaduslikkuse kohtulikku jrelevalvet. Phiseaduslikkuse jrelevalve kohtud ning nende asemel vi nende krval tegutsevad kohtud ei tta isoleeritult. Kohtud jlgivad ksteist vastastikku vi vhemalt peaksid seda tegema. Euroopas mngivad trobikonna phiigustega tegelevate kohtute seas rahvuslike kohtute krval erilist rolli ka Euroopa Inimiguste Kohus Strasbourg is ja Euroopa henduste Kohus Luksemburgis. Nii on igusemistmise kaudu aset leidval phiiguste institutsionaliseerimisel Euroopas kik kolm omadust korraga: see on natsionaalne, supranatsionaalne ja internatsionaalne. Saksamaal on riiklik phiseaduslikkuse kohtulik jrelevalve jagunenud omakorda veel liidumaade ja liidu kohtumistmiseks. Phiiguste seisukohalt on rmiselt oluline, et see keerukas ehitis oleks tasakaalus. Kolmas aspekt, mis muudab phiigused millekski rohkemaks, kui seda on ainult ht riiklikku igusssteemi puudutavad ksimused, on sstemaatilisus, mis vljendub selgelt sja mainitud institutsionaliseerituses. Nii on niteks proportsionaalsuse phimte Euroopa phiseaduslikus igusemistmises tnapeval laialt levinud. Sstemaatiline aspekt seostub sellega, kuid ulatub veelgi kaugemale. Tegemist on tekkiva, kuid paiguti juba judsalt edenenud Euroopa ning ka lausa rahvusvahelise phiigusteadusega. Kirjalikud phiiguste kataloogid vivad olla hoopis erinevad vi nagu Suurbritannias sootuks puududa

ning phiiguslikkuse kohtuliku jrelevalve korraldusel vib olla hulk vorme, kuid kikjal, kus riik on seotud natsionaalsete, supranatsionaalsete vi internatsionaalsete phiigustega, kerkivad esile hed ja samad vi siis sarnased probleemid. Nimetatagu neist vaid mningaid. Mis liiki phiigused on olemas, kas ainult liberaalsed trjeigused vi ka igused kaitsele ning sotsiaalsed phiigused? Kes on phiiguste adressaat, kes phiiguste kandja? Millistel formaalsetel ja materiaalsetel eeldustel vib phiigusi piirata? Kus ja kui suur on seadusandja mnguruum? Milline on vabadusiguste suhe vrdsusigustesse? Ksimuste srane sarnasus annab substantsiaalsete ja institutsionaalsete sarnasuste taustal niidiotsa *5 ksikuid iguskordi lbiva phiigusteaduse tekkimiseks, mis on midagi kaugelt enamat kui paljas vrdlev igusteadus. See onammendav phiigusteadus. Ammendava phiigusteaduse eesmrk ei ole kaugeltki erinevate phiiguskordade nivelleerimine. Vastupidi, erinevused annavad sellele tukeid ja lesandeid. Selle eesmrgiks on pigem dogmaatiliste struktuuride avamine ning kodifikatsioonide ja kohtulahendite taga seisvate printsiipide ning vrtuste vljattamine. Segasus ja ebalevaatlikkus vivad sel kombel muutuda sstemaatiliselt lbittatud ja seega parimas thenduses mitmekesisuseks, esitledes end niimoodi samas htsusena.

1.2. Uurimuse piirid ja meetodid

Jrgnev Eesti phiseaduse phiiguste anals viiakse lbi lal esitatut arvestades. Seejuures tuleb juhtida thelepanu ettevtmise piiridele. Autor ei rgi eesti keelt ja peab seetttu lootma tlgetele. Esimeses jrjekorras on autor toetunud Eesti *6 Vabariigi phiseaduse saksakeelsele tlkele, mille on teinud Henn-Jri Uibopuu. Tiendavalt on kasutatud Eesti Vabariigi *7 Riigikantselei ja Eesti igustlke Keskuse poolt vlja antud ingliskeelset tlget. Samuti oli autoril ainult inglise keeles vimalik tutvuda Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsustega. Tlke puudumise tttu jid kttesaamatuks phiseaduse koostamise menetluse protokollid ja muud materjalid. Eesti phiiguste kataloogi tlgendamise geneetiline *8 aspekt peab osas, mis puudutab nimetatud protokolle ja muid materjale, jma tulevaste uurimuste lesandeks. Seejuures vib osutuda vajalikuks vaadata ks vi teine siin vljendatud seisukoht le. Geneetilisest tlgendusest tielikult loobuda siiski ei tule. 28. juuni 1992. aasta phiseadusele eelnesid 30. septembri 1991. aasta, 13. detsembri 1991. aasta ja 13. aprilli 1992. aasta *9 eelnud, millest on olemas ingliskeelsed tlked. Neid eelnusid on kritiseeritud ja seda kriitikat on ka trkis avaldatud. Sellest, kus seda kriitikat jrgiti, kus see ji thelepanuta vi kus koguni vastassuunalisi muudatusi tehti, saab teha jreldusi Phiseaduse Assamblee tahte kohta. Peale selle on vimalik tmmata paralleele Eesti 15. juuni 1920. aasta*10, 16. oktoobri 1933. aasta*11 ja 17. augusti 1937. aasta*12 phiseaduste vahel. Varasemate snastuste levtmisel on tegemist nende kinnitamise ja esiletstmisega. Kui aga on valitud erinev snastus, siis ei vljendu selles ksnes tahe leida uus lahendus, vaid ka soov kalduda *13 vanast krvale. Siin on geneetilise ja ajaloolise tlgendamise puutepunkt. Srase n- objektiiv-geneetilise argumendi struktuuri selgitagu ks nide. Oma seisukohavtus 13. detsembri 1991. aasta eelnu kohta manitseb Peter Hberle mitte jma alla 1920. aasta phiseaduse vhemusrahvuste keelte kaitse taseme. Seejuures tugineb ta kui klassikalisele tekstile *14 vhemusrahvuste kaitse alal ning kuulsusrikkale tekstiligule 1920. aasta phiseaduse 12 lige 1 kolmandale lausele, mis klab jrgmiselt: Vhemusrahvustele kindlustatakse emakeelne petus. Selle manitsusega pidas Hberle silmas 1991. aasta 13. detsembrist prineva teise eelnu 26 like 3 teist lauset, mille snastus rahvusvhemustele avatud koolides on ppekeeleks nende rahvuskeel oli juba tunduvalt kitsam kui 1920. aasta phiseaduse 12 lige 1 kolmas lause. Phiseaduse Assamblee ei vtnud Hberle mjul kurssi vhemusrahvuste kaitse tugevdamisele, vaid liikus hoopis vastupidises suunas. PS 37 lige 4 teise lause snastus on veelgi restriktiivsem: ppekeele vhemusrahvuse ppeasutuses valib ppeasutus. Sellest vib teha jrelduse, et phiseadusandja tahe oli sedapuhku suhteliselt tagasihoidlik. Geneetiline tlgendamine on niisiis vimalik ka ilma protokollideta, jdes nendeta siiski alati mittetielikuks. Selle ebatielikkusega vib aga leppida. Geneetilisel tlgendamisel ei ole viimase ja otsustava sna igust. Saksamaa Liitvabariigi phiseaduslikkuse jrelevalve kohus (edaspidi Liidukonstitutsioonikohus) vttis selle varakult kokku jrgmisse stereotpsesse tlusse: Seadusestte tlgendamisel on otsustav kaal selles vljenduval seadusandja objektiveeritud tahtel, nii nagu see jreldub seadusestte snastusest ja kontekstist, millesse see on paigutatud. Seevastu ei ole mravaks seadusandlikus menetluses osalenud organite vi nende ksikute liikmete subjektiivne ettekujutus stte thendusest. Stte tekkelugu omab selle tlgendamisel thtsust ainult niivrd, kui see kinnitab nimetatud phimtete toel leitud tlgenduse igsust vi krvaldab kahtlusi, mida ei olnud ainuksi nimetatud viisil vimalik krvaldada. *15 See kohtu poolt sageli korratud ja paiguti ka sna paindlikult rakendatud stereotpne tlus kehtib leldiselt seaduste tlgendamise kohta. Kas see saab kehtida piiramatult ka phiseaduse normide tlgendamise kohta, jttis kohus lahtiseks. Phiseaduse teksti sagedase avatuse tttu ei tohtivat normi tekkelugu iseranis siis tiesti thelepanuta jtta, /.../ kui kindlad phimtted selle tlgendamiseks pole veel judnud vlja kujuneda. Kuid isegi olukorras, kus geneetilisel tlgendamisel on *17 suurim vimalik kaal, jb valitsema phimte: Phiseaduse materjalid ei ole reeglina otsustava thendusega.
*16

See seisukoht geneetilise tlgendamise vga tagasihoidliku rolli ja kaalukuse kohta vljendub ka Riigikohtu phiseaduslikkuse *18 jrelevalve kolleegiumi veel pris noores igusemistmises. Autoril oli vimalik kasutada 18-t Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi kuni 1996. aasta lpuni tehtud 23 lahendist, mis on tlgitud inglise keelde. heski neist ei kohanud ta geneetilist argumenti. Lisaks geneetilisele tlgendamisele, mille eesmrgiks on phiseaduse tekkimisel osalenud organite ja isikute tegeliku tahte vljaselgitamine, saab siinses uurimuses kasutada tlgendamise kiki lejnud elemente. Katsed neid tpsemalt mratleda ja *19 hinnata ulatuvad tagasi rooma igusesse. Kuni tnapevani on olnud eriti mjukas Friedrich Carl von Savigny vahetegu, milles *20 ta jaotab tlgendamise grammatiliseks, loogiliseks, ajalooliseks ja sstemaatiliseks interpretatsiooniks. Sellele jrgnesid *21 arvukad muud klassifikatsioonid. Tnaseni ei ole nende arvu ega struktuuri osas ksmeelele jutud. Lppude lpuks on tegemist otstarbekuse ksimusega. Kui tahta eriti lihtsat mudelit, tuleb soovitada nelikjaotust. Vastavalt sellele on olemas neli kategooriat juriidilisi argumente: (1) lingvistilised, (2) geneetilised, (3) sstemaatilised ja (4) ldised praktilised argumendid.*22 Lingvistilised argumendid jaotuvad semantilisteks ja sntaktilisteks argumentideks. Semantilised argumendid tuginevad normilauses sisalduvate vljendite thendusele. Sntaktilised argumendid puudutavad normi grammatilist struktuuri, niteks kuidas mista mnd konjunktsiooni vi koma. Praktiline thendus on eelkige semantilistel argumentidel. Nendega on tegemist siis, kui tlgendamisel viidatakse snastusele. Snastus on igasuguse juriidilise interpretatsiooni lhtepunktiks. Nagu eldud, on kesolevas ts tlgendatavat teksti vimalik haarata ksnes tlke vahendusel. Teisest grupist, geneetilistest argumentidest, mille aluseks on phiseadusandluses osalenud isikute ja organite tegelik tahe, oli juba juttu. Nagu eespool selgitatud, tuleb nendest siin kll mitte pris, kuid valdavas osas loobuda. Sstemaatilised argumendid moodustavad kige keerukama ja samas kige olulisema grupi. Need argumendid toetuvad ideele phiseaduse ja igusssteemi htsusest ehk koherentsusest. Sstemaatilised argumendid vib jagada kaheksasse alagruppi.
*23

Esimese alagrupi moodustavad konsistentsi tagavad argumendid. Phiiguste tlgendamisel on nende eesmrgiks vltida vastuolusid phiiguste ssteemis endas ning phiiguste ssteemi ja phiseaduse muude osade vahel. Teise alagruppi kuuluvad kontekstuaalsed argumendid. Need puudutavad ksimusi, mille esemeks on normi asend seaduse tekstis. Nii vib tsiasja, et PS 57 lige 1 asetseb mitte II peatkis Phiigused, vabadused ja kohustused , vaid III peatkis Rahvas , kasutada argumendina, toetamaks videt, et aktiivne valimisigus ei ole Eesti phiseaduse kohaselt phiigus. Selle kontekstuaalse argumendi vastu on kahtlemata vimalik esitada vastuargumente, mis lppkokkuvttes peale jvad ja mis vivad olla samuti sstemaatilist laadi. ks sellistest kuulub sstemaatiliste argumentide kolmandasse alagruppi, mille moodustavad mistelissstemaatilised argumendid. Need puudutavad aine mistelist lbittatust ja sstemaatilist tielikkust. Nii saab esitada argumendi: ilma aktiivse riigikodaniku staatuse juurde kuuluvate igusteta, seega ilma valimisiguseta, ei saa tekkida phiiguste tielik mudel. Neljandasse alagruppi kuuluvad printsiibiargumendid. Phiiguste olemasolu oluliseks phjuseks on ksikisiku autonoomia tagamine. Tisautonoomia hlmab nii autonoomia erasfris (nt usu-, sdametunnistuse-, elukutse- ja omandivabaduse), kui ka autonoomia avalikus sfris (nt poliitilise snavabaduse, meeleavaldusevabaduse ja valimisiguse).*24 See on jrgmine sstemaatiline argument selle poolt, et PS 57 likest 1 tuleneb phiigus, hoolimata selle asukohast vljaspool phiiguste kataloogi. Phiiguslike printsiipide ks olulisemaid omadusi on see, et nad vivad kollideeruda. Nnda vib poliitiline meeleavaldus takistada kodanikke igel ajal tle judmast. Srasel juhul on vajalik kaalumine. Kaalumine on oluline vahend phiseaduse htsuse saavutamiseks ja seetttu eriti oluline sstemaatiline argument. Sstemaatiliste argumentide viienda alagrupi moodustavad nn spetsiaalsed juriidilised argumendid. Neist thtsaim on analoogia. Analoogia phivorm seisneb normi rakendamises, letades materiaalse vrdsuse nudel snastuse piirid. Phiseadusiguses etendab see muidugi pigem krvalist osa. Teisiti on lugu tsiviiliguses. Karistusiguses on see kodaniku kahjuks phimtte nullum crimen, nulla poena sine lege (PS 23 lg 1) alusel keelatud. Kuuenda alagrupi moodustavad prejuditsiaalsed argumendid. Prejuditsiaalsed argumendid on viited varasematele *25 kohtulahenditele. Eelnevad kohtulahendid on ka siis igusssteemi osa, kui neil puudub formaalse igusallika iseloom. Vrdse *26 kohtlemise phimte nuab, et neist phjuseta krvale ei kaldutaks. Rudolf Smend formuleeris Liidukonstitutsioonikohtu 10. juubeli puhul 1962. aastal kuulsa lause: Phiseadus kehtib ndsest peale tegelikult nii, nagu Liidukonstitutsioonikohus seda

tlgendab. See lause on tnaseks 101 kitest koosneva Liidukonstitutsioonikohtu lahendite kogu iga kitega jrjest kaalukamaks muutunud. Sel viisil tekib suhteliselt kindlatest punktidest koosnev vrgustik, millele phiiguslik argumentatsioon *28 vib toetuda. Selle eest, et see vrgustik ei kivineks, kannavad hoolt teised argumendid, mis vivad viia ja on sageli *29 viinud juurdunud igusemistmise muutmiseni. Eesti phiseadusega seoses on seni veel vhe eelnevate lahenditega kinnistunut. Kuid ka sel vhesel, mis seni on ra otsustatud, on juba sna mrkimisvrne prejuditsiaalne jud. Sstemaatiliste argumentide seitsmendasse alagruppi kuuluvad ajaloolised argumendid. Eestis on nendeks eelkige viited 1920., 1933. ja 1937. aasta phiseadustele. Sel viisil tekib koherentsus aja dimensioonis, vlistamata samas muudatusi ega murranguid. Sstemaatiliste argumentide kaheksanda ja viimase alagrupi moodustavad komparatiivsed argumendid. Nende eesmrgiks on koherentsus ruumi dimensioonis. Siia kuulub kik see, mis sai eldud lal idee kohta ammendavast Euroopa phiigusteadusest. Mida see thendab, nitab ilusti Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsus 30. septembrist 1994, milles tagasimjuga seadusandluse keeldu phjendati komparatiivse argumendiga: Eesti iguse ldphimtete kujundamisel tuleb phiseaduse krval arvestada ka Euroopa Nukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud iguse ldphimtteid. Need phimtted on tuletatud arenenud iguskultuuriga liikmesriikide iguse ldphimtetest. *30 Siin kohtuvad korraga koguni kolm sstemaatilise argumentatsiooni aspekti: prejuditsiaalselt pannakse komparatiivse argumendi abil alus hele printsiibiargumendile. Lingvistilised ehk snastusargumendid peavad kll olema lhtepunktiks iga kaasuse lahendamisel ning viited phiseadusandluse protsessis osalejate kavatsustele, s.t geneetilised argumendid, vivad olla vgagi thelepanuvrivad. Niipea aga, kui kerkivad esile probleemid, mida nende suhteliselt lihtsate vahenditega lahendada ei saa, tuleb siseneda sstemaatilise interpretatsiooni valdustesse sja visandatud kikehlmavas ja kompleksses thenduses. Neid valdusi vib nimetada ka krgema jurisprudentsi valdkonnaks. Sel lasub kesoleva uurimuse peathelepanu. ks jurisprudentsi ammuseid unistusi on olnud suuta anda kik vastused lhtuvalt omaenda ssteemist. See on idee juriidilisest holismist. Selle vlu seisneb kujutluses pidada iguslikku mateeriat autonoomselt, nii poliitikast kui ka moraalist sltumatult oma vimu all. Juriidilise holismi idee klab Savigny teoorias orgaanilisest tervikust ja sisemisest seosest vi sugulusest, mis *31 hendab ksikud iguslikud misted ja reeglid heks suureks tervikuks ning oli 19. sajandi mistejurisprudentsi juhtideeks. *32 Arvukad ja sageli kasutatud stereotpsed vljendid nagu iguskorra sisemine vrtusseos , iguskorra mtteline *33 *34 tervik ja iguskorra ssteem sihivad selles suunas. Uuemast ajast tuleb nimetada eelkige Ronald Dworkini integriteedi teooriat, mille metodoloogiline klg vljendab ssteemi ideed: igus kui integriteet nuab kohtunikult, et ta kontrolliks, kas tema hiskonna poliitiliste struktuuride ja otsuste suure vrgustiku mistahes osa tlgendus viks moodustada osa koherentsest teooriast, igustades vrgustikku kui tervikut. *35 Kigi nende seisukohtadega tuleb nustuda osas, et ssteemi ehk koherentsuse idee thtsust iguse jaoks saab vaevalt le hinnata.*36 Et millelgi on lim thtsus, ei thenda mistagi veel, et ainuksi sellest piisab. Iseranis printsiibiargumendid nitavad kujukalt, et paljudel juhtudel sstemaatilisest argumentatsioonist ksi ei piisa. Demokraatlike phiseadusriikide phiseaduste printsiipidega kaasnevad arvukad kollisioonid. Melgem niteks kasvi kollisioonidele snavabaduse ja au kaitse vahel, elukutse- ning omandivabaduse ja keskkonna kaitse vahel ning vabaduse ja vrdsuse vahel. Mnel puhul leidub igusssteemis suhteliselt selgeid npuniteid, kuidas kaaluda. Paljudel puhkudel aga mitte. Siis tuleb langetada vrtushinnanguid, mida olemasolev igusssteem eelnevalt ei sisalda, vaid mis tuleb iguse rakendajal sellele vimalikult ratsionaalsel viisil lisada. Need tiendavad vrtushinnangud moodustavad neljanda kategooria argumentide ldiste praktiliste argumentide *37 *38 eseme. ldised praktilised argumendid puudutavad phiiguste dogmaatikas sageli riigi ja hiskonna phiksimusi. Nii niteks otsustatakse omandivabadust tlgendades muu hulgas ka ksimus, kas hiskonnakorraldus peab vastama pigem liberaalsetele vi sotsiaalriiklikele printsiipidele. Vrdsusphiiguste valdkonnas tuleb langetada lplik otsus srases vaieldavas ksimuses nagu, mis tuleb lubamatu diskrimineerimisena vlistada. Et tuua veel kolmaski nide, siis poliitiliste phiiguste puhul tekib ksimus, mil mral ja millist liiki demokraatiat ellu viia. Nnda imbuvad, ohustamata snastuse ja sstemaatilise argumentatsiooni juhtivat rolli, phiiguste interpretatsiooni ka poliitilise moraali elemendid. See kehtib ka kesoleva tlgenduse kohta. See, et ldine lause jurisprudents ei ole vimalik ilma vrtushinnanguteta tabab eriti hsti mrki phiiguste tlgendamisel, ei muuda jurisprudentsi millekski ebateaduslikuks ega hoopiski irratsionaalseks. Esiteks ei ole vrtushinnangutele jv ruum piiramatu, vaid on teksti ja ssteemiga piiritletud, teiseks on vrtushinnangute kohta vimalik esitada ratsionaalseid

*27

argumente. Srast institutsionaalselt kinnistunud ratsionaalset argumentatsiooni peab silmas Liidukonstitutsioonikohus, *39 kvalifitseerides phiseaduse tlgendamise tabavalt diskursiks : Iseranis konstitutsiooniiguse tlgendamisel on diskursi iseloom, milles isegi metoodiliselt veatu t puhul ei tehta absoluutselt igeid, asjatundjate seas kaheldamatuid avaldusi, vaid esitatakse phjuseid, millele seatakse vastu teised phjused, *40 kusjuures lpuks peavad paremad phjused andma otsuse. Kesolevat Eesti phiseaduse phiiguste interpretatsiooni tuleb mista panusena srasesse diskurssi, mida peetakse ammendava phiigusteaduse raames.

2. Phiigusnormide siduvusjud
Iga phiiguste kataloogi puhul on fundamentaalse thtsusega ksimus, kas phiigused on iguslikult siduvad normid vi mitte. Vastus ksimusele sltub sellest, mida iguslikult siduva normi all mista. ldises iguspetuses leidub selle kohta erinevaid ksitlusi. igusssteemis, mis tunneb vimude lahusust ja seega kolmanda vimuna kohtuvimu, kneleb kik selle poolt, et nimetada iguslikult siduvaks ainult neid phiigusnorme, mille rikkumise tuvastamine on mistahes menetluse raames *41 mne kohtu pdevuses, niisiis igusmistmisele avatud. On ideaalne, kui rikkumise tuvastamine on lppastmes phiseaduse kohtu pdevuses, kuid samuti vimalik, et see ei vlju lihtkohtute alluvusest. Phiigusnormidel, mille rikkumise tuvastamine ei ole hegi kohtu pdevuses, on seevastu igusemistmisele suletud iseloom ning nende siduvus ei ole niivrd iguslik, kui rmisel juhul moraalne vi poliitiline. Need on paljad programmlaused. Lhtuvalt sellest ei oleks niteks Peter Hberle *42 igusemistmisele suletud phiseaduslikud lesanded, mis peavad mjuma leskutsena poliitilistele instantsidele ning mille *43 titmine tuleb tagada eelkige avalikkuse jaluleseadmisega , iguslikult siduvad phiigusnormid. Eesti phiseadus vimaldab teha selge jrelduse: kik phiigused peavad olema iguslikult siduvad, seega igusemistmisele avatud. Sellest lhtub ka Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi senine igusemistmine.

2.1. Siduvuskorraldused
Eesti phiseadus sisaldab ht ldist ja ht erilist siduvuskorraldust.

2.1.1. ldine siduvuskorraldus (PS 3 lg 1 lause 1)

ldine siduvuskorraldus sisaldub PS 3 lige 1 esimeses lauses. Vastavalt sellele riigivimu teostatakse ksnes phiseaduse /.../ alusel . Formuleeringul ksnes phiseaduse alusel on positiivne ja negatiivne thendus. Positiivselt thendab see, et kik riiklikud aktid peavad olema taandatavad phiseadusele. Iga riikliku akti volitusalus peab lppastmes tulenema phiseadusest. Selles thenduses saab rkida phiseaduse reservatsioonist. Phiseaduse reservatsioonile lisandub ldine seaduse reservatsioon ehk seadusreservatsioon.II See vljendub selles, et formuleeringule ksnes phiseaduse alusel on lisatud klausel ja sellega koosklas olevate seaduste alusel . Riigivimu tohib seega teostada ainult siis, kui phiseadus ja sellega koosklas olevad seadused selleks volitavad. Negatiivselt thendab see formuleering, et kski riiklik akt ei tohi olla vastuolus phiseadusega. Seda vib nimetada phiseaduse primaarsuse phimtteks.*44 Seadusandliku, tidesaatva ja kohtuvimu aktid, mis on phiseadusega vastuolus, ei ole teostatud phiseaduse alusel . Klausli ja sellega koosklas olevate seaduste alusel III tttu lisandub siin phiseaduse primaarsusele seaduse primaarsus. Formuleeringu sellega koosklas olevate tttu on seaduse primaarsus phiseaduse primaarsusele allutatud, mis on vastavalt ldisele igusallikate hierarhiale iseenesestmistetav.

2.1.2. Eriline siduvuskorraldus (PS 14)

Samal ajal kui PS 3 lige 1 esimene lause kehtib kigi phiseaduse normide kohta, mistttu tuleb see kvalifitseerida ldiseks siduvuskorralduseks, kehtib PS 14, mis asub phiigusi, vabadusi ja kohustusi puudutavas II peatkis, ainult iguste ja vabaduste kohta. iguste all tuleb siin mista phiigusi, mida II peatkis, nagu see phiiguste kataloogides leldiselt tavaks on, nimetatakse lihtsalt igusteks. PS 14 nimetab iguste ja vabaduste tagamist kigi kolme riigivimu, kaasa arvatud kohaliku omavalitsuse kohustuseks. Tekib ksimus, kas tagamiskohustusega pole silmas peetud midagi enamat kui ainult siduvuskorraldust, nimelt phiiguste ja vabaduste teostamise tegelike vi iguslike eelduste loomise kohustust. Kui PS 14 stestaks tegelike eelduste loomise kohustuse, siis muudaks see Eesti phiseaduse phiiguste muidu peaasjalikult liberaaligusriiklikku iseloomu oluliselt sotsiaalriikliku mudeli suunas. Sellise thenduse omistamine hele ainsale snale, vljendile tagamine , oleks vastuolus sstemaatilise tlgendamise phiideega. Teisiti on lood phiiguste teostamise iguslike eeldustega. Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium tunnistas otsuses 10. maist 1996 PS -ga 14 hildamatuks 1. aprillist 1996 prineva mittetulundushingute seaduse he normi, kuna see lubas hingust vljaheitmist ilma vljaheitmise *45 eeldusi ja menetlust piisavalt mratlemata. Siin on tegemist phiiguste ldpetuses hstituntud igusega kaitsele *46 korralduse ja menetlusega. Saksa igusssteemis on need igused tlgendamisega asetatud enamjaolt hele pulgale puht *47 trjeiguslikult formuleeritud phiigustega. Eesti phiseaduse plussiks on, et PS 14 nuab vljendiga tagamine srast

asetust selgesnaliselt. See ei thenda, et kogu kaitse, mis on ksikisikule korralduse ja menetlusega ette nhtud, tuleneb PS -st 14. PS 14 ei ole superphiigus, milles on juba kik olemas. See, millele ksikisikul on igus, tuleneb ksikutest phiigustest. Sellele vastab Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi seisukoht viidatud 10. mai 1996. aasta otsuses, kus leiti, et mittetulundushingute seaduse vaidlustatud normiga on lisaks PS -le 14 rikutud ka usulist (PS 40 lg 2 *49 lause 1) ja ldist (PS 48 lg 1) hinemisvabadust. PS -l 14 on seega topeltthendus. Esiteks on eldud, et phiigusi tuleb interpreteerida nii, et nad sisaldaksid igusi kaitsele korralduse ja menetlusega, ning teiseks, et riik on seotud kige sellega, mida phiigused nuavad. PS 14 sisaldab ka viimatimainitut, sest ilma phiiguste poolt esitatavaid nudmisi arvestamata ei saa olla juttugi tagamiskohustuse titmisest. Riik, mis phiigusi kskik mil moel rikub, ei taga neid. Seega on PS 14 kll midagi enamat kui paljas siduvuskorraldus, kuid ktkeb seda endas. Midagi enamat kui ksnes siduvuskorraldus on PS 14 seetttu, et see sisaldab muuseas ldklauslit, mis kohustab riiki hoolitsema kaitse eest korralduse ja menetlusega. Samas on selge, et PS -st 14 tulenevas tagamiskohustuses sisalduval siduvuskorraldusel on PS 3 lige 1 esimese lausega vrreldes spetsiaalne iseloom, kuna see puudutab ksnes phiigusi.

*48

2.1.3. ldise ja erilise siduvuskorralduse suhe

Tekib ksimus, milline on erilise ja ldise siduvuskorralduse omavaheline suhe. Vastus on lihtne. Vastavalt phimttele lex specialis derogat legi generalijb eriline siduvuskorraldus ldisega vrreldes peale. Phiiguste valdkonnas piisab seega nende igusliku siduvusju phjendamiseks PS -st 14. Seejuures paneb PS 14 selges keeles paika, et siduvus laieneb, nagu see kaasaegsetes phiseadustes tavaks on, ka seadusandlikule vimule. Peale selle on seal juttu lihtsalt igustest ja vabadustest. See thendab, et siduvusjud laieneb kigile phiigustele, seega ka neile, mis asuvad vljaspool phiiguste kataloogi nagu PS 57 IV lige 1. Selles osas vastab PS 14 GG artikkel 1 likele 3. Siduvusju phjendamiseks on leliigne, kuid kahjutu viidata PS 14 krval ka PS 3 like 1 esimesele lausele. Siiski saab sel viisil rhutada, et phiiguste siduvus on vaid ks phiseaduse ldise siduvuse aspekt, mis nitab, et Eesti phiseadus on kokkuvttes rigiidne, rangelt siduv phiseadus. Vljaspool phiiguste kataloogi asetsevate normide, mis phiigust ei taga, siduvuse phjendamiseks tuleb kne alla ainult PS 3 lige 1 esimene lause.*50 Vib ksida, mistarvis on siduvuskorraldust leldse vaja. Kas pole iseenesestmistetav, et phiseaduse normid on igusnormid ja et igusnormid on iguslikult siduvad? Vib-olla on see phjuseks, miks Eugen Maddison ja Oskar Angelus PS 3 lige 1 esimese lausega vga sarnase Eesti Vabariigi 15. juuni 1920. aasta phiseaduse 3 kommentaaris arvavad, et on raske elda, mida selle paragrahviga ieti elda taheti .*51 Teatud mttes vastavad siduvuskorraldused Kelseni phinormile, mis lhendatud *52 vormis tleb: Kituda tuleb nii, nagu phiseadus ette neb. Sellegipoolest pole siduvuskorraldus mttetu, sest konstitutsiooniajaloos on tulnud ning tuleb ikka ja jlle ette katseid muuta phiseadus iguslikult mittesiduvaks. Konstitutsiooniajalugu ajendab rhutama ka seadusandja seotust phiigustega. Sellega leiab phiiguste ja demokraatia pingeline vahekord tee phiseadusse. Samaaegselt suletakse tee katsetele llitada igusliku siduvuse arvel phiseadusse *53 sotsiaalseid ideaale ning sooritada sel kombel vljasit mittekohustuslikkusesse.

2.2. Phiiguste kohtulik realiseeritavus

Tdemus, et kik Eesti phiseaduse phiigused on phiseaduses sisalduva siduvuskorralduse (PS 14) kohaselt iguslikult siduvad, psib, kui seda isoleeritult vaadelda, kummalistel savijalgadel. Siduvuskorraldusel poleks mingit vrtust, kui puuduksid institutsioonid selle kohtulikuks realiseerimiseks. Srasel juhul ei oleks juttugi tielikust iguslikust siduvusest.*54 Selle jaoks on vajalik, et phiigused oleksid igusemistmisele avatud. Eesti phiseadus kannab ka selle eest hoolt.

2.2.1. Vike individuaalne phiseaduslik kaebus (PS 15)

Eesti phiseadus ei tunne individuaalset phiseaduslikku kaebust, mille saaks kodanik esitada otse phiseaduslikkuse jrelevalve kohtule, s.t Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumile. Sellegipoolest on olemas vimalus, et kodaniku kaebuse le, mille kohaselt avaliku vimu akt rikkuvat tema phiigusi, otsustab lppastmes Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium. Eelduseks on, et kohus, millele kodanik oma kaebuse esitab, peab seda igustatuks. Seda menetlust vib nimetada vikeseks individuaalseks phiseaduslikuks kaebuseks . Kodanik vib sellega algatada igasuguste tema phiigusi riivavate riiklike abinude kontrolli.*55 Jrgnevalt tulevad vaatluse alla vikese individuaalse phiseadusliku kaebuse stestuse ksikasjad. PS 15 lige 1 esimene lause annab igahele iguse prduda oma iguste rikkumise korral kohtusse, kujutades endast kohtutee garantiid. PS 15 lige 1 esimese lause tekst jtab lahtiseks ksimuse, kas iguste hulka, mille kohtulik kaitse garanteeritakse, kuuluvad ainult phiigused vi ka lihtseadustest tulenevad igused, samuti ei ole snastusest vimalik jreldada, kas iguskaitse tuleb tagada ka eraisikute vastu. Tuleb oletada, et mlemad ksimused saavad jaatava vastuse. Igal juhul on aga selge, et kohtusse prdumise vimalus peab olema tagatud puhuks, kui phiigusi rikub avalik vim. Tavalise ehk lihtsa kohtutee garantii puhul oleks tiesti piisav anda ksikisikule, kelle phiigust avaliku vimu aktiga rikutakse, igus nuda selle akti, milleks saab reeglina olla ksikakt, thistamist. PS 15 lige 1 teine lause lheb tunduvalt kaugemale, andes

ksikisikule lisaks iguse lasta mis tahes asjassepuutuv seadus, muu igusakt vi toiming phiseadusvastaseks tunnistada. Vastavalt sellele on kodanikul muuhulgas igus konkreetsele, s.t he kohtuasja lahendamise ajel ettevetavale normikontrollile selle kohtu poolt, kus tema asi menetluses on, kui seadus on asjassepuutuv . Seejuures tuleb phiseadusvastasuse all mista phiseaduse mis tahes normi rikkumist. Seda nitab vrdlus PS 15 likega 2, kus pole juttu lihtsalt phiseadusvastasusest, vaid seadusest, muust igusaktist vi toimingust, mis rikub phiseaduses stestatud igusi ja vabadusi vi on muul viisil phiseadusega vastuolus . Vike individuaalne phiseaduslik kaebus ulatub ksikisiku subjektiivse igusena seega pris kaugele. Teisest kljest sltub instituudi toimivus sellest, kas kohus, kuhu phiiguse rikkumise kaebus esitatakse, tunnistab phiseadusvastasust. Kui kohus seda ei tee, siis on ksikisikul igus korrata oma kaebust seadusega stestatud korras krgemalseisvas kohtus (PS 24 lg 5). Kui ka see kohus phiseadusvastasust ei tunnista, siis on ksikisiku vimalused kaebuse judmiseks phiseaduslikkuse jrelevalve kohtule lplikult ammendunud, sest vastavalt phiseaduslikkuse jrelevalve kohtumenetluse seaduse (edaspidi PSKS) 5 likele 2 ja 6 lige 1 punktile 3 vib kohus saata ja peab saatma asja ainult siis Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumile, kui ta on phiseadusvastasust tunnistanud. See rgib selle kasuks, et viia Eestis, nagu paljudes muudes demokraatlikes phiseadusriikides juba juhtunud, sisse individuaalne phiseaduslik kaebus, mille saaks iga phiiguste kandja esitada kohtutee ammendumise jrel otse Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumile vi siis tulevikus loodavale phiseaduslikkuse jrelevalve kohtule. Tsi kll, Saksamaal otsustab Liidukonstitutsioonikohtu ks senatitest ainult umbes kahe protsendi individuaalsete phiseaduslike kaebuste le sisuliselt, *56 lejnud ei saa ldse menetlusluba. Sellegipoolest ei saa Eesti kohtute praegust filtrifunktsiooni vrrelda filtrifunktsiooniga, mis on individuaalsetele phiseaduslikele kaebustele menetlusloa andmise le otsustavatel Liidukonstitutsioonikohtu kodadel. ks thtsamaid erinevusi seisneb selles, et he phiseaduslikkuse jrelevalve kohtu kojad vaatavad lbi ka kohtuotsuste peale esitatud individuaalseid phiseaduslikke kaebusi. Kui aga jtta kohtute endi otsustada, kas asi juab phiseaduslikkuse jrelevalve kohtu ette, siis sellega piiratakse tunduvalt PS 14 poolt nutud kohtuvimu seotust phiigustega. Vike individuaalne phiseaduslik kaebus ei suuda telist ehk suurt asendada.

2.2.2. Objektiivne kontroll

2.2.2.1. PS 15 lige 2 Samal ajal kui PS 15 lige 1 stestab ksikisiku subjektiivse iguse phiseadusprasuse kohtulikule kontrollile, kib PS 15 lige 2 objektiivse klje kohta. Lause esimene poolt kordab formuleeringuga kohus jrgib phiseadust juba PS 3 lige 1 esimese lausega ja PS -ga 14 stestatud seotust phiseadusega. See pool lausest on seetttu iseenesest leliigne. Oluline on seevastu lause teine pool, mis mrab kindlaks kikide kohtute pdevuse ja kohustuse tunnistada phiseadusvastaseks kik seadused, muud igusaktid ja toimingud, kui need rikuvad phiigusi vi on mnel muul viisil phiseadusega vastuolus. See ulatuslik phiseadusvastasuse tunnistamise pdevus ja kohustus ulatub kaugemale kui ksikisiku vastav igus, sest seda pdevust tuleb kasutada ka siis, kui ksikisik rikkumist ei kaeba ega pane seega oma igust maksma. 2.2.2.2. PS 152 Kohtutele PS 15 likega 2 antud pdevus on muidugi piiratud. Kohtud vivad seadusi ja muid igusakte tunnistada ainult phiseadusvastaseks, mitte aga kehtetuks. Kehtetuks tunnistamise igus on ksnes Riigikohtul. See tuleneb PS -st 152 ja PSKSst. PS 152 lige 1 sisaldab kigile kohtutele adresseeritud keeldu kohaldada phiseadusvastaseid seadusi. See tuleneb juba PS 15 lige 2 esimesest lausepoolest, mis paneb kigile kohtutele peale phiseaduse jrgimise kohustuse. Phiseadusega vastuolus olevat seadust kohaldav kohus ei jrgi phiseadust. Natuke segadusttekitav on, et PS 152 lige 1 ei sisalda PS 15 lige 2 teise lausepoolega kindlaks mratud phiseadusvastaseks tunnistamise pdevust ega kohustust. Nii kordab PS 152 lige 1 PS 15 liget 2 justkui poolikult. Siin viks phiseadusesse sisse viia paranduse. Samal ajal kui PS 152 lige 1 on PS 15 likes 2 stestatu osalise kordusena iseenesest leliigne, sisaldab PS 152 lige 2 otsustavat regulatsiooni. See hlmab kahte aspekti. Esiteks volitatakse Riigikohut tunnistama kehtetuks iga seaduse ja muu igusakti, mis on phiseaduse stte ja mttega vastuolus. Sellega tuseb Riigikohus parlamentaarse seadusandja teliseks vastaspooluseks ning phiseaduse lemvalvuriks. Formuleering ste ja mte toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures phiseaduse snastuses kinni olema, vaid vib ammutada argumente kigist phiseaduse tlgendamise meetodeist, nagu neid lal sai kirjeldatud. Riigikohus tohib argumenteerida, lhtudes phiseaduse mttetervikust. Teine aspekt on sama thtis. PS 152 lige 2 mitte ksnes ei anna Riigikohtule kompetentsi tunnistada kik phiseadusega vastuolus olev thiseks ja seega kehtetuks, vaid ka piirab pdevate institutsioonide ringi, andes seaduse ja muu igusakti kehtetuks tunnistamise Riigikohtu ainupdevusse. Riigikohus on kogu Eesti igusssteemis ainuke instants, kellel on kompetents tunnistada seadusi kehtetuks. PS 152 lige 2 loob selles osas Riigikohtu monopoli. 2.2.2.3. PS -d 107 ja 142 ning PSKS 5 Phiseaduslikkuse jrelevalve menetluse ksikasjad on stestatud phiseaduslikkuse jrelevalve kohtumenetluse seaduses. Siduvusju vaatevinklist on seejuures huvitav, et on olemas kolm instantsi, kellel on igus algatada kontrollmenetlus otse

Riigikohtus. Nendeks on president, iguskantsler ja iga kohus. Seejuures on huvitav, et edaspidi PSKS 6 lige 1 saab presidendi ja iguskantsleri puhul viidata selgesnalistele stestustele phiseaduses: presidendi puhul PS -le 107 ja iguskantsleri puhul PS -le 142. Kohtute puhul ei viidata seevastu niteks PS 15 likele 2 ega PS 152 likele 1, vaid PSKS 5 likele 2. PS 15 lige 2 ja 152 lige 1 jtavad lahtiseks, mis saab seaduse vi muu igusakti phiseadusevastaseks tunnistamise (PS 15 lg 2) vi seaduse vi muu igusakti kohaldamata jtmise (PS 152 lg 1) korral. PSKS 5 lige 2 koosseis seob need kaks vimalust. igusliku tagajrjena on ette nhtud, et kohus peab tegema otsuse teatavaks Riigikohtule ja iguskantslerile, millega kivitub menetlus Riigikohtus. Sellele vastab PSKS 6 lige 1 punkt 3, mille kohaselt vib iga kohus, kui on tidetud PSKS 5 like 2 eeldused, samuti nagu president ja iguskantslergi, esitada taotluse vahetult Riigikohtule. Riigikohus oma igusemistmises *57 jrgib neid selgeid ettekirjutusi. Selleprast saab elda, et igal kohtul on phiseaduslikkuse jrelevalve initsiatiiviigus, mida vib thistada mistega vike individuaalne phiseaduslik kaebus . Kokkuvtvalt tuleb tdeda, et Eesti phiseaduse phiigused nagu ka kogu phiseadus on ties ulatuses igusemistmisele avatud. Kik phiseaduse normid on iguslikult siduvad. Eesti phiseadus on range phiseadus. Sellest tuleb tema krge kvaliteedi silitamise eesmrgil ka tulevikus kinni pidada.

3. Phiigused kui subjektiivsed igused ja kui objektiivsed normid

Phiigusnormid vivad olla kahel viisil iguslikult siduvad: subjektiivsete igustena ja puhtalt objektiivsete normidena. Subjektiivse iguse miste on ks igusfilosoofia ja igusteooria enim lbiarutatud misteid. Sellekohast diskussiooni pole *58 vimalik siinkohal korrata. Subjektiivse iguse mistel on praktiline thendus eelkige hagiigustuse juures. Nii annab PS 15 lige 1 esimene lause kohtusse prdumise iguse ainult sellele, kes saab vita, et tema igusi on rikutud. Suvalise, ksikisiku igusi mittepuudutava normi rikkumisest ei piisa.

3.1. Struktuurid
3.1.1. Subjektiivsete iguste phistruktuur
Subjektiivse iguse phitp on kolme elemendi iguse kandja (a), iguse adressaadi (b) ja iguse eseme (G) relatsioon. Kui iguste relatsiooni thistada lhendiga R, siis vib subjektiivset igust vljendada jrgmiselt: RabG.
*59

normatiivne

See kolmeliikmeline iguste relatsioon suudab hlmata ja ksteisega hendada mningad thtsaimad phiiguste dogmaatika vaheteod. 3.1.1.1. iguste kandjad *60 Lhtuvalt iguste kandjast (a) saab eristada inimigusi , mis on igahel (nt PS 16 lause 1), kodanikuigusi, mis on ainult riigi kodakondsetel (nt PS 42), ja rahvusigusi, mis on hest rahvusest isikutel, sltumata nende kodakondsusest (PS 36 lg 3). Teine oluline vahetegu phiiguste kandjate puhul on fsiliste ja juriidiliste isikute eristamine (PS 9 lg 2). Eriprobleemid kerkivad esile surnute ja veel sndimata laste puhul, ning vist kll kigi riikide riigiiguses eksisteerib phiiguste ja riigiorganite pdevuste piiritlemise probleem. Nii vib president ametiisikuna tugineda ainult viimastele, eraisikuna aga ainult esimestele. 3.1.1.2. iguste adressaadid Ka phiiguste adressaate thistava b taga peitub terve probleemide pundar. ks sai siduvusju valgustamisel juba phimtteliselt lahendatud. Phiigused seovad kiki kolme riigivimu (PS 14). Kuid ka siin jb veel osa ksimusi lahtiseks (nt kas riik on ka eraiguslikus iguskibes osaledes phiigustega seotud). Philine adressaatidega seotud probleem on ksimus, kas phiigused seovad ka eraisikuid. Kas PS 12 lige 1 lause 2 keelab ka eraettevtetel kedagi tema soo vi rahvusliku kuuluvuse tttu diskrimineerida vi on see ste suunatud ainult riigile? Seda probleemi nimetatakse phiiguste V *61 kolmikmju probleemiks ja see on phiiguste dogmaatika ks keerulisemaid probleeme ldse. 3.1.1.3. iguste esemed Kolmeliikmelise relatsiooni kolmas element, ese (G), sisaldab samuti phjapanevaid lahtisi optsioone. Kui asendada G ksnes tegevusetusega, siis on tulemuseks puhtalt trjeiguslik ssteem. Ssteem jb liberaalse traditsiooni raamidesse, kui piirata riigi positiivne tegevus selliste asjadega nagu kodaniku kaitse teiste kodanike eest (nt politsei kaitse kolmandate isikute *62 igusvastaste rnnete vastu). Seevastu leiab aset phiiguste phimtteline mberkorraldus, kui mista G all riigi positiivset tegevust soorituste kujul (nt arstiabi tagamist vi korteri ja t muretsemist). Siis tekivad sotsiaalsed phiigused.

3.1.2. Puhtalt objektiivsete normide phistruktuur

Juba phiskeemi RabG vime imeda nagu ksn endasse phiiguste dogmaatika peamised probleemid ilmestab selle sobivust. Sama kib ka subjektiivse ja objektiivse dimensiooni piiritlemise kohta. Kui a-l on b suhtes igus G-le, siis on b-l a suhtes kohustus G-ks. Ksumrk O abil vib seda vljendada jrgmiselt:

ObaG. See valem on valemiga RabG samathenduslik. b kohustus a suhtes G-ks on ainult peegelpilt a igusest b suhtes G-le. Ka kohustuse snastuses sisaldub mitte ainult kohustuse adressaat vi objekt, vaid ka subjekt, kelle suhtes see kohustus on. See ongi otsustav: subjektiivsed igused nimetavad ka igust omava subjekti ning mitte ainult adressaadi kui kohustuse objekti. Just see on puhtalt objektiivsete normide puhul teisiti. Need ei sisalda subjekti, kelle suhtes kohustus psib. Neid vib thistada jrgmise lhendiga: ObG, mida vib lugeda: b on kohustatud G-ks . Seejuures vib b asendada kigi kolme riigivimuga. Objektiivse iseloomu puhul on oluline, et kohustus ei psi teatud kindlate igussubjektide suhtes. Seetttu puuduvad iguse kandjad, kes viksid sellistena iguslikult nuda kohustuse titmist. Lause RabG, mis kattub lausega ObaG, on a iguste kohtuliku realiseerimise kompetentsi phjuseks, lause ObG aga mitte. 3.1.3. Individualism Selle formaalse struktuuri taga on substantsiaalne idee. Indiviididel on igused, sest neid tuleb subjektidena arvestada ja austada. See mte vlvub nii tahteteooria, mille kohaselt subjektiivsed igused teenivad ksikisiku vaba tahte teostamist*64, kui ka huviteooria, mille kohaselt subjektiivsed igused on iguslikult kaitstud huvid*65, kohal, olles mlema aluseks. Mlemat teooriat on vimalik tlgendada individualistliku ehk subjektivistliku kontseptsiooni erivariantidena. Tekib ksimus, kui kaugele ulatub phiiguslik individualism ehk subjektivism. Juba paljas tsiasi, et phiigusi saab piirata ja seda ka kollektiivsete hvede kasuks, nitab, et phiiguste omaksvtt ei kujuta endast veel otsust piiramatu individualismi *66 kasuks. Kll on see aga otsus piiratud ja piiratava individualismi kasuks. Viimane ulatub nii kaugele, kui phiigustel on subjektiiviguslik iseloom. Tuleb selgitada, millises ulatuses see Eesti kohta kib.
*63

3.2. Eesti phiiguste kataloogi primaarselt subjektiivne iseloom

3.2.1. Subjektiivsed phisnastused
Eesti phiiguste kataloogis domineerivad subjektiivseid igusi vljendavad snastused. Snastust on igus kasutatakse kokku 38 korral (PS 8 lg 1, 8 lg 2, 13 lg 1 lause 1, 15 lg 1 lause 1, 16 lause 1, 19 lg 1, 20 lg 1, 24 lg 2, 24 lg 5, 25, 26 lause 1, 27 lg 3, 28 lg 1, 28 lg 2 lause 1, 29 lg 1 lause 1, 31 lg 1 lause 1, 32 lg 1 lause 3, 32 lg 2 lause 1, 34 lause 1, 35 lause 1, 36 lg 2 lause 3, 36 lg 3, 37 lg 1 lause 1, 37 lg 4 lause 1, 39 lause 1, 41 lg 1 lause 1, 43 lause 1, 44 lg 1, 44 lg 3 lause 1, 45 lg 1 lause 1, 46 lause 1, 47 lause 1, 48 lg 1 lause 1, 49, 50, 51 lg 1, 51 lg 2, 54 lg 2). Siiski leidub ka arvukalt lauseid, mis on snastatud riigile adresseeritud keeldudena. Sagedasemad snastused on kedagi ei tohi ja kelleltki ei tohi . Neid kasutatakse vastavalt 11 (PS 12 lg 1 lause 2, 18 lg 1, 18 lg 2, 21 lg 2 lause 1, 22 lg 1, 22 lg 3, 23 lg 1, *68 23 lg 3, 24 lg 1, 29 lg 2, 41 lg 1 lause 2) ja 4 korda (PS 8 lg 3, 8 lg 4, 16 lause 3, 20 lg 3). Siiski on lihtne juda ratundmisele, et ka sellega on ptud snastada subjektiivseid igusi. Nii algab PS 16 lausega: Igahel on igus elule . Sellele jrgneb lause: Seda igust kaitseb seadus . ht iguslikku positsiooni ei ole vimalik selgemini subjektiivse igusena kirjeldada. PS 16 kolmas lause klab: Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu vtta . See on objektiivne formuleering, mille sstemaatiline asend annab selgelt mista, et sellest peab tulenema subjektiivne igus. PS 16 esimeses lauses stestatud iguse elule tuumaks on igus sellele, et elu ei vetaks meelevaldselt , ehk teisisnu, et elust ei jetaks meelevaldselt ilma. Selleprast ei saa olla esiteks subjektiivne igus elule ja selle krval riigi puhtalt objektiivne kohustus elu meelevaldselt mitte vtta ilma vastava subjektiivse iguseta. Pigem on ksikisikul, kui tal on subjektiivne igus elule, ka subjektiivne igus sellele, et talt elu meelevaldselt ei vetaks. See igus on niivrd enesestmistetav, et vib ksida, misprast on iguse elule krval lisaks juttu ka keelust elu meelevaldselt vtta. Phjuseks on ilmselt eesmrk jtta varuks vimalus vtta elu mittemeelevaldselt (nt surmanuhtluse mistmise teel). PS 16 kolmas lause on seetttu kike muud kui paljas seadusandja objektiivne kohustus. See on hoopis omamoodi varjatud piiriklausel, mis loob vimaluse piirata subjektiivset igust elule juhtudel, mil on tegemist mittemeelevaldse surmamisega. Vib tuua veel arvukalt teisigi niteid selle kohta, et esmapilgul objektiivset formuleeringut kedagi ei tohi tuleb mista subjektiivsena. Nii algab PS 24 lige 1 vljendiga kedagi ei tohi , samal ajal kui teise ja viienda like algus klab igahel on igus . Miski ei knele selle poolt, et esimesel juhul ei tuleneks phiseadusest subjektiivset igust. PS 29 lige 1 esimene lause annab snastusega on igus kutsevalikuvabaduse. PS 29 likes 2 vlistatakse klausliga kedagi ei tohi sunnit ja vlja arvatud mned erandid tsund. On selge, et siin on ptud igus eriti kriitiliste juhtumite puhuks tpsemalt ja kindlamalt snastada, mis nibki ldiselt olevat formuleeringu kedagi ei tohi kasutamise phjuseks. Srane konstellatsioon tuleb eriti selgelt esile PS 41 puhul. PS 41 lige 1 tagab snastusega igahel on igus arvamuste- ja veendumustevabaduse. PS 41
*67

lige 3 lisab klausliga kedagi ei saa keelu vtta kedagi veendumuste prast iguslikule vastutusele. See ei ole midagi muud kui ks aspekt igusest veendumuste vabadusele.

3.2.2. Phiiguste objektiivsed snastused

Nd viks arvata, et kik see vib kll kia enamiku phiiguste peatkis sisalduvate keelusnastuste kohta, kuid kindlasti leidub ka selliseid formuleeringuid, mida tuleb mista ainult objektiivselt. Seetttu tulevat eristada ebaehtsaid ja ehtsaid objektiivseid formuleeringuid. Vljendid kedagi ei tohi vi ei tohi (PS 33 lause 2) ei olevat objektiivselt snastatud mitte sstemaatilistel phjustel, vaid ksnes keelelise kokkuleppe tttu. Seetttu olevat nende puhul tegemist ebaehtsate objektiivsete formuleeringutega, mis vljendavad tegelikult subjektiivset igust. Hoopis teisiti olevat lugu aga ehtsate objektiivsete formuleeringute korral, mille puhul ei rkivat mitte ainult keeleline kest, vaid ka sstemaatilised phjused puhtalt objektiivse normi kasuks. 3.2.2.1. Instituudigarantiid On vimalik kindlaks teha kolm normide gruppi, mille kohta see viks kia: igusinstituutide garantiid (instituudigarantiid), kaitsekohustused ning edendamis- ja hoolekandekohustused sotsiaalsete phiiguste valdkonnas. Klassikalised instituudigarantiid*69 on omand (PS 32 lg 1 lause 1) ja primisigus (PS 32 lg 4). Need instituudigarantiid keelavad seadusandjal kaotada ra omandi ja primisiguse igusinstituudid ning nad ksivad tal need vlja kujundada selliselt, et nende aluseks olevad printsiibid saaksid piisaval mral realiseeritud.*70 Siinkohal huvitab meid ainult ksimus, kas neil instituudigarantiidel on eranditult objektiivne iseloom vi vastavad neile ka subjektiivsed igused. Kerge on juda ratundmisele, et ige on viimane vide. Oletagem, et omand kaotatakse. Sellega rikutaks mitte ainult objektiivset instituudigarantiid, vaid ka kigi omanike phiigust omandile. Sama kehtib ka omandi seadusandliku kujundamise kohta, mis *71 rikub omandi phimtteid. ks olulisi omandi phimtteid on igus omandit ksutada. Kujutagem ette, et seadusandja muudab turu kontrollimise eesmrgil omandi lekandmise teatud suurusest alates sltuvaks riiklikust loast. Sellega rikutaks mitte ainult instituudigarantiid kui objektiivset normi, vaid htlasi ka omanike phiigust kui subjektiivset igust. Eesti phiseadus mrab selle selgesnaliselt kindlaks, stestades PS 32 lige 1 esimeses lauses sisalduva ldise omandigarantii krval erilise omandinormina PS 32 lige 2 esimeses lauses iguse omandit vabalt ksutada. Kokkuvttes tuleb niisiis meeles pidada, et omandigarantii kui igusinstituudi rikkumine on alati htlasi ka omandigarantii kui subjektiivse iguse *72 rikkumine. Puhtalt objektiivsele normile pole ruumi. See kehtib ka primisiguse kohta. 3.2.2.2. Kaitsekohustused Teisiti vib lugu olla PS 27 likest 1 tuleneva abielu kaitsegarantiiga. Seda normi tuleb tlgendada nii, et selles sisaldub ka abielu igusinstituudi garantii. Sellele garantiile vastavad subjektiivsed igused ulatuses, milles see rajaneb printsiipidel vi phjustel, mis vljendavad phiiguslikult kaitstud huve. Valdavas osas see kindlasti on nii. Sellest lhtuvalt peaks PS 27 lige 1 *73 hlmama muu hulgas ka perekonna loomise ja abikaasa valimise vabaduse garantiid. Peale selle ktkeb PS 27 lige 1 endas aga ht eripra. Selles on mainitud srast perekonna eesmrki, millest vib vlja lugeda phjuse, miks riik perekonda kaitseb: Perekond rahva psimise ja kasvamise ning hiskonna alusena on riigi kaitse all. Siin pole tegemist individuaalse phiigusliku *74 printsiibiga, vaid his- ehk kollektiivse hvega. Ulatuses, milles PS 27 lige 1 ei ole kantud individuaalsetest phiiguslikest printsiipidest, vaid eranditult his- ehk kollektiivsetest hvedest, on subjektiveerimine vlistatud. Selles ulatuses on tegemist puhtalt objektiivse normiga, mis on sellisena seadusandja jaoks tiesti siduv. Nii viks Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium, niteks presidendi ettepanekul (PS 107 lg 2 lause 2), tunnistada mne seaduse PS 27 lige 1 kui puhtalt objektiivse normi rikkumise tttu thiseks, kuna see ei edenda piisaval mral perekonda rahva psimise alusena. Seega leidub Eesti phiseaduses ka puhtalt objektiivseid norme. PS 27 lige 1 kohta sai juba kindlaks tehtud, et seda stet tuleb tlgenda sraselt, et see sisaldab perekonna ja sellega koos ka abielu kikehlmavat garantiid. Abielu kaasamine tuleneb PS 27 likest 2, kus on juttu abikaasadest. Abieluta pole abikaasasid. PS 27 lige 1 on selles osas segadust tekitavalt snastatud. Sellest jreldub, nagu oleks perekond riigi kaitse all ainult vi eranditult kui rahva psimise ja kasvamise ning hiskonna alus, ning nagu ei tulekski perekonda kaitsta ka kui individuaalse eksistentsi ja kekigu baasi. Seda on vaevalt silmas peetud. Soovitav oleks arvestada seda mitte ainult tlgendamisel, vaid snastada ste mber. Seejuures viks tuua selguse ka ksimusse, mida on PS 27 likes 1 silmas peetud vljendiga rahvas . Kas Eesti rahvast phiseaduse preambula viienda like thenduses? Tsiasi, et PS 27 liget 1 tuleb tlgendada mitte ksnes objektiivselt, vaid ka subjektiivselt, vljendab sgavamaleulatuvat mtet. Selleks on mte, et phiigused on oma algelt ksikisiku igused. Puhtalt objektiivsed elemendid, nagu need sisalduvad PS 27 likes 1, ei ole samamoodi baasi osad, vaid tidavad tiendavat funktsiooni. See ilmneb phiiguste kataloogi ldssteemist. Seetttu kehtib subjektiveerimistees, mille kohaselt vastavad phiiguste kataloogis leiduvatele riiklikele kohustustele reeglina subjektiivsed igused. Subjektiivse dimensiooni kasuks kehtib presumptsioon: sellel, kes vidab, et

phiiguslikul normil on puhtalt objektiivne iseloom, on argumenteerimiskohustus. PS 27 lige 1 puhul on vimalik see argumenteerimiskohustus sna lihtsalt rahuldada: niivrd kuivrd on perekond kaitstud ksnes rahva psimise ja kasvamise ning hiskonna alusena, on kaitse ainult objektiivne. lejnud kaitsekohustuste puhul ilmneb selge subjektiivne tendents. Niteks vib tuua PS 13 lige 1 teise lause, mis kohustab riiki kaitsma oma kodanikke ka vlismaal. Siin on tegemist kodanike phiiguslikult relevantsete huvidega. Subjektiveerimisteesi valguses ei saa olla kahtlust, et sellele normile vastab kodanike subjektiivne igus, mistttu pole tegemist puhtalt objektiivse normiga. Sama kehtib ka PS 39 teisele lausele vastava autoriiguse kaitse nude kohta. Kigile phiiguste kataloogis sisalduvatele kaitsekohustustele, mille lesandeks on teenida ka kodaniku huve, vastavad subjektiivsed igused. 3.2.2.3. Edendamis- ja hoolekandekohustused Tugevaimat tendentsi puhta objektiivsuse suunas vib mrgata edendamis- ja hoolekandekohustuste puhul, mis on stestatud Eesti phiseaduse sotsiaalsete phiiguste valdkonnas. Sotsiaalsete phiiguste ksitlus on Eesti phiseaduse ks kige huvitavamaid. Phiseadus ei eita neid, kuid on selles suhtes vga tagasihoidlik. Tulemuseks on, nagu edaspidi lhemalt valgustatud saab, oma kogumis ldjoontes nnestunud minimaalne sotsiaalsete phiiguste kontseptsioon. Sotsiaalsete phiiguste selgesnaliste tagatistega on seejuures vga napilt mber kidud. Selge snaga on subjektiivsete igustena tagatud ksnes igus tervise kaitsele (PS 28 lg 1), igus riigi abile vanaduse, tvimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral (PS 28 lg 2 lause 1) ning igus haridusele (PS 37 lg 1 lause 1). Neile igustele lisanduvad edendamis- ja hoolekandekohustused. Esimesena vaadelgem siin PS 28 liget 4, mis asetab lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohaliku omavalitsuse erilisele hoole alla. Selle normi iseloom pole puhtalt objektiivne, vaid sellest tuleneb vastavalt subjektiveerimisteesile ka subjektiivne igus, kuna selle eesmrgiks on teenida ka kodanike huve. See igus pole muidugi piiramatu. Tagatud on ainult see, mis on testi hdavajalik. Kellelgi pole riigilt igus nuda tiuslikku lalpidamist. Kui aga lastel puudub toit, katus pea kohal vi mdukas riietus vi kui puuetega inimesed jetakse abitult saatuse hooleks, siis on nende igused rikutud. Seejuures on siinkohal meelega tstetud esile lapsed ning mitte lasterikkad perekonnad. Lapsed on need, kel on igus erilisele hoolele, mitte nende vanemad vi perekonnad kui kollektiivid. Seejuures jb arusaamatuks, miks peaksid arvuka lastekarja hdasolevad liikmed saama osa erilistest hoolekandemnudest, htta sattunud ksiklapsed vi dede-vendade paarid aga mitte. PS 28 lige 4 peaks puuetega inimeste krval mainima mitte lasterikkaid perekondi, vaid lihtsalt lapsi. igus tle on ilmselt kige gedamaid vaidlusi tekitanud sotsiaalne phiigus. Kllaldastel phjustel on Eesti phiseaduses sellest loobutud. Tegelikult saab seda tagada ikkagi ainult plaanimajanduses. Kes plaanimajandust ei taha, kuid iguse tle sellegipoolest phiseadusse kirjutab, mngib illusiooniga, millel puudub iguslik siduvusjud ja mis varjab endas seetttu kogu phiseaduse nestamise ohtu. PS 29 lige 3 teine lausepool piirdub selleprast ksnes totsijate abistamisega t leidmisel. Siinkohal on huvikeskmes ainult ksimus, kas tegemist on puhtalt objektiivse kohustusega vi vastab sellele ka ksikisiku subjektiivne igus. Lahendus tuleb pevavalgele, kui kujutada ette, mis siis saab, kui riik oma kohustuse abistada totsijaid t leidmisel tiesti hooletusse jtab. Kas sellisel juhul tuleks asuda seisukohale, et riik toimib kll phiseadusvastaselt, kuid ei riku kodanike igusi? See, kes vtab ksikisikut indiviidina tsiselt see on iga oma nime vriva phiiguste kataloogi peamine eesmrk , annab sellele ksimusele eitava vastuse ning tuletab ka kesolevast eeskirjast subjektiivse iguse. See igus pole mistagi mratletum kui kohustus ise. PS 29 likega 3 sarnanevad normid annavad riigile suure mnguruumi. Viimane vib kasutada kige erinevamaid vahendeid ja teid ning lhtuda kige erinevamatest hinnangutest ja kaalutlustest. Ainult rmuslikel juhtudel, mil kohustust definitiivselt ei tideta, on igust rikutud. Subjektiveerimine ei lisa kohustustele uut sisu, vaid annab kodanikule ksnes iguse nende titmisele. Mlemat seniksitletud hoolekande- ja edendamiskohustust tuli subjektiveerida, kuna nad teenisid lppastmes ksikisiku phiiguslikult relevantseid huve. See on PS 28 lige 3 puhul teisiti. See norm kohustab riiki edendama hoolekannet vabatahtlikkuse ja omavalitsuse alusel. Kaudselt vib kll ka seda seostada kodaniku huvidega, kuid millise phiseaduse normi puhul pole see vimalik? Oma otsese sisu ja eseme poolest on selle normi puhul siiski tegemist korraldusnormiga. See vljendab subsidiaarsuse ideed, jttes hoolekande nii palju kui vimalik kodanike vabatahtliku abi ja omavalitsuse hooleks ning kohustades riiki seda edendama. Sellega ei korrespondeeru kodanike subjektiivne igus. See kib nii nende kohta, kes hoolekannet vajavad, kui ka nende kohta, kes tahavad teiste eest hoolt kanda. Viimased ei saa viidata sotsiaalsetele phiigustele ega nuda vabaduse teostamisel, millest lhtudes nad tegutsema hakkavad (nagu vabaduste puhul ikka), finantseerimist. Kokkuvtteks vib elda, et Eesti phiseaduse phiigusnormidest tulenevatel phiigustel on reeglina subjektiivsete iguste kuju. Kui phiiguste peatkis pannakse riigile mni kohustus, siis vastab sellele reeglina subjektiivne igus. See on koosklas subjektiveerimisteesiga, mille kohaselt on phiiguste kataloogis sisalduv norm ainult siis puhtalt objektiivne norm, kui on vimalik esitada piisav phjendus, et riigi kohustusele ei tohi vastata kodaniku subjektiivne igus. See on nii, kui ja niivrd kui

*75

norm teenib hemtteliselt kollektiivseid eesmrke ja mitte individuaalseid huve (nagu vastavalt snastusele PS 27 lige 1), vi kui normil on eranditult korralduslik iseloom (nagu PS 28 likel 3).

4. igused, vabadused ja kohustused

Eesti phiiguste kataloogi pealkirjaks on Phiigused, vabadused ja kohustused . See kolmainsus ilmutab ennast peatki alguses paiknevates ldistes phiigusstetes veel mitu korda (PS -d 9 ja 10). Edaspidi on reeglina juttu igustest ja vabadustest (PS 11 lause 1, 14, 15 lg 2, 19 lg 2, 26 lause 2, 33 lause 2, 34 lause 2, 44 lg 3 lause 2, 45 lg 1 lause 2) ning kohustustest (nt PS 27 lg 3, 54 lg 1, 55). Tekib ksimus, milline on nende kolme miste omavaheline suhe.

4.1. igused ja vabadused

Phiiguste ja phiiguslike vabaduste suhe on tnini vaieldav ja ebaselge. Selle phjuseks on suuresti iguse ja vabaduse *76 mistete ebamrasus ja mitmethenduslikkus. Laiaulatuslikum anals pole siinkohal vimalik. Mningate philiste erinevuste vljatoomine on aga Eesti phiiguste kataloogi piisavaks mistmiseks siiski vajalik. Eespool sai juba kirjeldatud, et subjektiivne igus koosneb selle kitsamas ja tegelikus thenduses kolmeliikmelisest relatsioonist *77 iguse kandja, adressaadi ja eseme vahel. Kodaniku riigi vastu suunatud liberaalsete trjeiguste puhul seisneb iguse ese riigipoolsetest phiiguslike kaitsehvede riivetest hoidumises. Nii niteks tuleneb PS 16 esimesest lausest ksikisiku igus nuda riigilt, et viimane hoiduks ksikisiku ellu sekkumast. Kaitseiguste ja sotsiaalsete phiiguste puhul seisneb iguse ese positiivses tegevuses. Nideteks on Eesti kodanike igus oma riigi kaitsele ka vlismaal (PS 13 lg 1 lause 2) ja toetusele vanaduse korral (PS 28 lg 2 lause 1). Vastus ksimusele, kuidas suhtuvad sedalaadi igused positiivsele ja negatiivsele tegutsemisele vabadustesse, sltub sellest, mida vabaduse all mista.

4.1.1. Positiivsed ja negatiivsed vabadused

Ka vabadused vib konstrueerida kolmeliikmeliste relatsioonidena: x on y-st G suhtes vaba.
*78

x on vabaduse kandja, y vabaduse takistus ja G on vabaduse ese. Nagu subjektiivsete iguste puhulgi, on siingi tulemuseks hoopis erinevad nhtused olenevalt sellest, millega x, y ja G asendada. Kige thtsam vahetegu on seotud vabaduse esemega: vahetegu negatiivse ja positiivse vabaduse vahel. Negatiivne vabadus tekib siis, kui asendada G toimimisalternatiiviga, niteks teatud usku omada vi mitte omada, tegutseda vi mitte tegutseda teatud kutsealal, osaleda vi mitte osaleda valimistel. ldistatuna seisneb negatiivne vabadus vabaduses midagi teha vi tegemata jtta, ehk teisisnu, vimaluses omast vabast tahtest lhtudes valida, kusjuures vabaduse miste aspektist lhtudes on kskik, kas valik on ige vi vale. Sraselt defineeritud negatiivne vabadus ongi see, mille liberaal-igusriiklikus traditsioonis phiiguste kataloogid otseselt tagavad.*79 Positiivne vabadus erineb negatiivsest selle poolest, et vabaduse ese seisneb mitte toimimisalternatiivis, vaid tpselt hes toimingus, nimelt iges toimingus. Srast positiivse vabaduse mistet vljendab Hegel, kirjutades: Vajalik on see, mis on mistlik, sest see on substantsiaalne, ning seda phimtet seadusena tunnustades ja omaenda olemuse substantsina jrgides oleme me vabad. *80 Positiivse vabaduse miste oluline aspekt on eriline suhe vabaduse takistuse (y) ja vabaduse eseme (G) vahel. Vabaduse takistusteks on sellised asjaolud nagu ebaselged ja ebamrased ideed, pimedad kired ja himud, vale teadvus ja ebamistlikkus. Selle taga on idee, et valgustus, tungide ohjeldamine ja taltsutamine, ige teadvuse taastamine ja mistuse le valitsemine krvaldab vabaduse takistused ning viib iseenesest ige tegutsemiseni, mis on siis htlasi vaba tegutsemine. Vooruste valdkonnas ei saa positiivse vabaduse miste igustust salata. Me imetleme selgete ideedega inimesi, kes on iseenda isandad ning kelle tegutsemist juhib mistus. Positiivse vabaduse miste kohasus erasfris ja eraelu puudutavas hiskondlikus sfris ei nita siiski selle sobivust iguse valdkonnas. Siin peidab see endas vooruste diktatuuri ohtu koos kigi sellest *81 tulenevate despootlike tagajrgedega. Marksismi kontseptsioon on selle elavaks niteks. Liberaalne riik pakub negatiivsele vabadusele igusliku garantii, mis pole kll piiramatu, kuid jtab kodanikule siiski valikuvabaduse seal, kuhu piirangud ei ulatu. Mistagi ei thenda see, et liberaalse riigi seisukohast oleks kskik, millise valiku tema kodanikud teevad. Kui kik valiksid elu ilma t, laste ning igasuguse poliitilise aktiivsuseta, siis riik hukkuks. Liberaalne riik loodab niisiis sellele, et kodanikud kasutavad oma negatiivset vabadust mistlikult. See usaldus kodanike mistlikkuse ja vastutuse vastu on liberaalse riigi kirjutamata, kuid eksistentsiaalne phiseaduslik eeldus. Eesti phiseaduse vabadused on eranditult kik negatiivsed vabadused. Positiivsete vabaduste jlgi vib leida ainult seal, kus nad on iguses omal kohal: kohustuste ja negatiivsete vabaduste piiril. Vabaduse aspektist lhtudes tuleb seetttu kigepealt rkida ainult negatiivsetest vabadustest, seega vabadustest midagi teha vi tegemata jtta.

4.1.2. iguslikud ja faktilised vabadused

Negatiivsete vabaduste osas tuleb ette vtta edasisi vahetegusid. Need vaheteod puudutavad vabaduse takistusi (y). Kige olulisem on eristada vabaduse iguslikke ja faktilisi takistusi. Vtame niteks ettevtlusega tegelemise vabaduse, mis on tagatud PS -ga 31. Ettevtlusvabadus eksisteerib (negatiivse) igusliku vabadusena, kui ettevtlusega tegelemine ei ole keelatud ega kstud. Seda iguslikku vabadust tuleb hoida lahus faktilisest vabadusest. Kel pole raha, krediidi saamise vimalusi, kinnisvara ega piisavalt vimeid, selle jaoks puudub vi eksisteerib ksnes vhesel mral ka vastav faktiline vabadus. Srasel isikul on kll ties ulatuses iguslik vabadus ettevtlusega tegelda, kuid sellele iguslikule vabadusele ei vasta faktilist vabadust. See konstellatsioon on allikaks, millest kasvab vlja sotsiaalsete phiiguste probleemistik. Eesti phiseaduse vabadused on negatiivsed iguslikud vabadused. Need seisnevad keeldude ja kskude vormis esinevate vabaduse takistuste puudumises. Kui ei ole keelatud ega kstud midagi teha, niteks oma arvamust avaldada, siis on lubatud oma arvamust avaldada, aga ka lubatud oma arvamust mitte avaldada. iguslik vabadus seisneb niisiis mitte milleski muus kui loas midagi teha koos loaga sedasama mitte teha. Negatiivse igusliku vabaduse vib niisiis taandada tegutsemisalternatiivi *82 loale.

4.1.3. Vabadused ja trjeigused

Niiviisi saab htlasi selgeks ka iguslike vabaduste side subjektiivsete igustega eespool kirjeldatud thenduses. Kui phiiguste kataloog garanteerib he igusliku vabaduse, nagu niteks vabadus omada vi mitte omada teatud veendumust, siis sisaldab see samas ka kodanike riigi vastu suunatud igust, et viimane kodanikke valiku tegemisel ega valitu elluviimisel ei takistaks. Phiiguslikke vabadusi tugevdavad ratsionaalses phiiguste ssteemis niisiis alati samasisulised riigi vastu suunatud igused, et viimane vabaduste kasutamist ei takistaks. See lihtne leid loobki sagedasti kirjeldatud seose vabaduste ja trjeiguste vahele. Kui kodanik a-l on phiiguslik vabadus suitsetada vi mitte suitsetada, siis on tal ratsionaalses phiiguslikus ssteemis htlasi subjektiivne igus sellele, et riik ei takistaks teda selle tegutsemisalternatiivi kasutamisel. See tegutsemisalternatiiv on samaaegselt phiigusliku vabaduse ese ning sellele vastava trjeiguse kaitsehve.

4.1.4. Vabaduseformuleeringud phiiguste kataloogis

Eesti phiiguste kataloogis on vabadused snastatud vga erinevalt. 4.1.4.1. Abstraktsed snastused Eriti sage on abstraktne snastus. Nii on PS 9 likes 2 juttu sellest, et phiseaduses loetletud igused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivrd, kui see on koosklas juriidiliste isikute ldiste eesmrkide ja selliste iguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. See ste ei sea les konkreetseid vabadusi ega konkreetseid igusi ega kohustusi. Pigem eeldab see, et igused, vabadused ja kohustused on olemas. Tpselt sama kehtib ka PS 9 lige 1 ja 10 kohta, kus seda kolmikut mainitakse. Sama kehtib ka stereotpse vljendi igused ja vabadused sna sageda kasutamise kohta. helt poolt sisaldub see ldistes eeskirjades piirangute (PS 11), kigi kolme riigivimu seotuse (PS 14), iguskaitse (PS 15 lg 2) ja vastastikuse austamise (PS 19 lg 2) kohta. Teiselt poolt vib seda leida konkreetsete phiiguste piiriklauslites piirangu phjusena (PS 26 lause 2, 33 lause 2, 34 lause 2, 44 lg 3 lause 2, 45 lg 1 lause 2). Kige sellega ei ole eldud snagi kindlate vabaduste kohta. Eeldatakse vaid, et iguste krval on olemas ka vabadused. htlasi ilmneb aga teatav suhestus vi erinevuste silumine. Kui igas nimetatud suhtes kehtib ks ja sama iguste ja vabaduste kohta, mis peaks siis olema erinevuse aluseks? 4.1.4.2. Puhtad vabaduseformuleeringud Erinevus viks ilmneda ehk puhaste vabaduseformuleeringute puhul. Need esinevad Eesti phiseaduses kahes variandis. Esimene vorm seisneb omadussna vaba kasutamises koos kindla kneviisiga. Seda kohtab PS 29 lige 5 esimeses lauses, mis tleb, et ttajate ja tandjate hingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba, PS 40 lige 2 esimeses lauses, mis snastab sama kirikutesse ja usuhingutesse kuulumise kohta, ning PS 38 likes 1, mis tunnistab vabaks teaduse ja kunsti ning nende petused. Kigil kolmel juhul stestatakse negatiivsed iguslikud vabadused. Nnda on lubatud nii kirikusse vi ametihingusse kuulumine kui ka hte vi teise mittekuulumine. Ei see ega teine ole kstud ega keelatud. Sama kehtib ka teatud teaduslike seisukohtade suhtes. Nii kindel, kui see on, niisama selge on ka, et toodud eeskirjad ei piirdu paljalt loaga. Kodanikul on mitte ainult lubatud tandjate liitu vi usuhingusse kuuluda vi mitte vi teatud kunstikoolkonnaga liituda vi mitte, vaid tal on peale selle ka riigi vastu suunatud igus, et viimane tema valikuvimalusi ei riivaks. Nimetatud trjeigustele vivad lisanduda kaitseigused ja vib-olla isegi igused edendamisele (nt igus riigi kaitsele eraisikust lhtuva sunni vastu mne hendusega liituda vi teadlase igus oma uurimisalal tegutseda). Jgu see siinkohal siiski lahtiseks. Mrava thtsusega on, et kike seda, mis on eldud vabaduste terminoloogiat kasutades, saaks formuleerida ka iguste keeles. Lause x-i kuulumine on vaba asemel oleks vinud valida ka lause igahel on igus x-i kuuluda ja igus x-i mitte kuuluda . Esimene snastus on elegantne, teine puine, mlemad tlevad aga igesti tlgendatuna ht ja sedasama. Phiiguslike vabaduste kataloog ei garanteeri seetttu

midagi igustest sootuks erinevat. See snastab iga kord loa midagi teha vi tegemata jtta, mida viks ka iguseks nimetada , ja kaitseb neid toimimisalternatiive riigi vastu suunatud trjeigustega, s.t igustega, mille esemeks on valikuvimaluste mitteriivamine, ja vib-olla peale selle ka igustega kaitsele kolmandate isikute riivete eest ning igustega edendamisele. Kik, mis sai eldud puhaste vabaduseformuleeringute esimese vormi, omadussna vaba kasutamise kohta kindlas kneviisis, kehtib ka teise Eesti phiiguste kataloogis leiduva vormi kohta. Seda teist vormi kohtab esiteks PS 40 likes 1, mis tleb, et igahel on sdametunnistuse-, usu- ja mttevabadus, ja teiseks PS 40 likes 3, mis annab igahele vabaduse tita usutalitusi. Puhaste vabaduseformuleeringute teine vorm erineb iguse snastuse phitbist igahel on igus ainult selle poolest, et klausel igus on asendatud klausliga vabadus . Sarnasus igustega nhtub juba sellestki, et sama hsti oleks vinud elda, et *84 igahel on igus tita usutalitusi. 4.1.4.3. Segasnastused Peale konkreetsete puhaste vabaduseformuleeringute on olemas ka konkreetsed segasnastused. Segasnastusega on tegemist siis, kui selles on juttu nii vabadusest kui ka igusest. Phitbiks on klausel, mille kohaselt igahel on igus midagi vabalt teha. Eesti phiiguste kataloogis on sraselt normeeritud elukutsevabadus (PS 29 lg 1 lause 1), omandivabadus (PS 32 lg 2 lause 1), liikumisvabadus (PS 34 lause 1), informatsioonisaamise igus (PS 44 lg 1) ja snavabadus (PS 45 lg 1 lause 1). ks variant on PS 19 likega 1 garanteeritud igus vabale eneseteostusele. Sellised segasnastused toovad selgelt esile tiheda seose iguste ja vabaduste vahel.

*83

4.1.5. Vabadused kui iseseisev dogmaatiline kategooria?

Arvestades iguste ja vabaduste tihedat omavahelist seost, tekib ksimus, kas ei saa vabadusest kui iseseisvast dogmaatilisest kategooriast loobuda. Alati siis, kui phiigused garanteerivad vabaduse, eksisteerivad vhemalt kaks asja: (1) iguslik vabadus kui iguslik luba midagi teha vi tegemata jtta ja (2) kodaniku riigi vastu suunatud igus, et viimane ei tkestaks ega takistaks selle igusliku loa kasutamist. Nagu eespool kirjeldatud, vastab sellele kodaniku trjeigusele riigi kohustus hoiduda sekkumast igusliku vabaduse kasutamisse kodaniku poolt. Lisaks iguslikule vabadusele ja seda kaitsvale samasisulisele trjeigusele vivad olemas olla veel (3) igus riigi kaitsele teiste kodanike eest ja (4) igus positiivsele edendamisele. Trjeigus (2), igus kaitsele (3) ja igus edendamisele (4) leiduvad ka phiseaduslike kaitsehvede juures, mis ei kujuta endast vabadust, niteks iguse elule (PS 16 lause 1) ja primisiguse (PS 32 lg 4) juures. Esimese kaitsehve on loomulik seisund, viimase oma aga iguslikud positsioonid. Sellest ilmneb, et vabaduste puhul on tegemist phiigustega, millel on erilised kaitsehved, nimelt vabadused. Seetttu viks tegelikult vabadusest kui iseseisvast kategooriast loobuda ning rkida ldiselt phiigustest, mille kaitsehved seisnevad kas vabadustes (ja seega toimingutes), loomulikes seisundites vi iguslikes positsioonides. Teisest kljest ei ole vabaduste esiletstmine ka kahjulik, kui seejuures on selge, et sellega ei seostu mingid erisused, vrreldes lejnud phiigustega, mille eesmrgiks on riigi tegevuse trjumine. Oluliste dogmaatiliste erinevuste puudumine ei vljendu mitte ksnes selles, et mlemad on, nagu eespool nidatud, stereotpses vljendis igused ja vabadused samastatud, vaid ka selles, et Saksa phiiguste dogmaatikas nimetatakse kiki liberaalse traditsiooni trjeigusi (seega ka neid, mis nagu igus elule teenivad loomulike seisundite kaitsmise eemrki, ja ka neid, mis nagu primisiguse garantii kindlustavad iguslikke positsioone) lihtsalt vabadusigusteks ja vastandatakse need vrdsusigustele.*85 Kik see leiab kinnitust PS 15 lige 1 esimeses lauses, mis annab igahele iguse prduda oma iguste vi vabaduste rikkumise korral kohtusse. igus iguskaitsele on niisiis olemas mitte ainult iguste rikkumise, vaid ka vabaduste rikkumise korral. Seega on ainult jrjekindel, kui PS 15 lige 2 vimaldab phiseadusvastaseks tunnistada nii iguste kui ka vabaduste rikkumise. Kokkuvttes on niisiis selge, et vabaduste mainimine iguste krval on kll dogmaatiliselt leliigne, kuid kahjutu. Vhemalt on selles phiseaduslikku retoorikat, millest ilmneb, et Eesti phiseadus kui oma phisisult liberaalne phiseadus annab vabadusele erilise kaalu, olles sel viisil koosklas thelepanu vriva viitega vabadusele preambula kolmandas osalauses veel enne iglust ja igust.

4.1.6. Habeas corpus e vabadus kui eriline kaitseala

PS -d 20 ja 21 on phendatud vabaduse erilisele aspektile. Need kaitsevad fsilist liikumisvabadust ning tagavad seega kaitse kinnipidamise ja vangistamise vastu. Seetttu on siin tegemist klassikaliste habeas corpus e igustega, mille selgitamine on phiiguste eriosa interpretatsiooni ksimus.

4.2. igused ja kohustused

Samal ajal kui phiigused ja vabadused osaliselt kattuvad ja ksteist tiendavad ning sel viisil samasuunalise formatsiooni moodustavad, valitseb phiiguste ja phikohustuste vahel pinevussuhe. Kohustused piiravad igusi. Kui tlgendada PS 19 liget 1 ka ldise tegevusvabaduse garantiina, nagu edaspidi veel selgitatud saab, siis on iga phikohustus vhemalt ldise tegevusvabaduse piiriks.

4.2.1. Phikohustuse miste

Eesti phiseaduses ei ole juttu phikohustustest, vaid lihtsalt kohustustest. Sellegipoolest on ilmne, et silmas on peetud seda, *86 mida kikjal ksitletakse phikohustustena. Phikohustuse miste on vaieldav. ksmeel valitseb ainult selles osas, et phikohustuste hulka kuuluvad mitte kik phiseaduse kohustused, vaid ainult need, mis on adresseeritud phiiguste kandjatele, s.t ksikisikutele vi juriidilistele isikutele, kuivrd viimased on phiigusvimelised (PS 9 lg 2). Riigi ja tema organite kohustused ei ole niisiis phikohustused, kusjuures on kskik, kas need tulenevad phiigus- vi muudest phiseaduse normidest. Muus osas kivad vaidlused ja valitseb selgusetus. Kahte olulisimat mratlusvimalust saab, nagu riigiiguses sageli, thistada predikaatidega formaalne ja materiaalne . Formaalse kontseptsiooni kohaselt on phikohustused kik phiiguste kandjate kohustused, mis tulenevad vahetult phiseadusest vi (kitsamalt) vahetult phiiguste kataloogist, sltumata nende sisust. Materiaalse kontseptsiooni kohaselt ei piisa phikohustuse olemasoluks sellest, et phiiguste kandja kohustus on phistatav phiseaduse sttega. Kohustus peab lisaks sellele vastama veel ka teatud sisulistele kriteeriumitele (nt olema vabadust garanteeriva riigi seisukohast vajalik).*87 Nagu alati, on miste loomine ka siin otstarbekuse ksimus. Phiiguste kandjate, niisiis peaasjalikult ksikisikute phiseaduslike kohustuste kui phiiguste vastandi analsiks on soovitav kasutada phikohustuste formaalset mistet. Ainult see garanteerib, et hlmatud on kik kohustused, ja vlistab ennatliku mratlemise sisuliste kriteeriumite phjal. Seega lhtutakse jrgnevalt phikohustuse formaalsest mistest.

4.2.2. Phikohustused Eesti phiseaduses

Langetades otsuse phikohustuse formaalse miste kasuks, on sellega htlasi ra otsustatud ka ks teine ksimus. Phikohustuste hulka kuuluvad mitte ksnes ldiselt phikohustusteks peetavad ksikisiku phiseadusiguslikud kohustused, *88 mis teenivad hiskondlikku heaolu vi kollektiivseid hvesid , vaid ka ksikisiku srased phiseadusiguslikud kohustused, mis tulenevad teiste ksikisikute individuaalsetest igustest. Kuna liberaalses riigis teenib individuaalsete igussfride ige piiritlemine mitte ksnes ksikute individuaalsete iguste kindlustamist, vaid ka korda tervikuna, siis on muidugi ka viimatimainitud phikohustused laiemalt vttes hiskondliku heaoluga seotud. 4.2.2.1. Individuaaligusi kindlustavad phikohustused (1) ldine austamis- ja arvestamiskohustus (PS 19 lg 2) Liberaalse riigi keskmes asub kikide vrdse vabaduse idee. Kanti ldine iguse seadus Toimi vliselt nii, et sinu suva vaba *89 kasutamine viks ldise seaduse kohaselt eksisteerida koos igahe vabadusega on selle mtte klassikaline vljendus. Eesti phiseadus on selle stestanud PS 19 likes 2 iga ksikisiku ldise kohustusena oma iguste ja vabaduste kasutamisel ja kohustuste titmisel austada ja arvestada teiste inimeste igusi ja vabadusi. See on kige ldisem individuaaliguste tagamise kohustus. Samaaegselt vljendub selles ldine phiiguste piiride ehk rajade idee: hildatavus teiste inimeste samasuguste igustega. On huvitav, et kige ldisemale individuaaliguste tagamise kohustusele on PS 19 likes 2 lisatud klausel, mis stestab kohustuse jrgida iguste ja vabaduste kasutamisel seadust. Kui ksitleda ldist tegevusvabadust phiiguslikult kaitstuna, siis kujutab iga tegevus endast iguste ja vabaduste kasutamist. PS 19 likes 2 sisalduv seaduse jrgimise kohustus on sel juhul ldine seadustele kuuletumise kohustus. See kohustus hlmab igal juhul phiseadusega koosklas olevad normid, kusjuures phiseadusele vastavus nagu hiljem veel nidatud saab sltub ka sellest phiigusest, mille kasutamisel seadust jrgida tuleb. Siinkohal on oluline ainult see, et kohustus seadustele kuuletuda on kige phjapanevam hiskondlikku heaolu teeniv kohustus, mis tekib vltimatult leminekul looduslikust olukorrast iguslikku olukorda.*90 PS 19 lige 2 on seega kahes mttes phjapanev norm. (2) Vanemlik kohustus (PS 27 lg 3) Paljudes phiseadustes leiduv spetsiaalne individuaaligusi teeniv kohustus sisaldub PS 27 likes 3. See on vanemlik kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. See kohustus teenib htlasi ka hiskondlikku heaolu, sest selle titmine vabastab riigi hoolekandekohustusest ja tagab talle piisavalt kasvatatud tulevased plvkonnad, ilma kelleta riik ei saaks edasi eksisteerida. Sellest nhtub, et kohustustel vib olla kahesugune iseloom. On vimalik, et need jrgivad nii individuaalset kui ka kollektiivset eesmrki. (3) Kohustus perekonna ees (PS 27 lg 5) Viimatieldu kehtib ka kohustuse kohta hoolitseda oma perekonna abivajavate liikmete eest (PS 27 lg 5). Viimast ei kohta kaugeltki kigis phiseadustes. Tegemist on pigem Eesti phiseaduse eripraga. See kohustus on, tsi kll, vga ebamraselt snastatud. Otsejoones sugulaste puhul on aitamise kohustus mistetav. Liberaalses hiskonnas muutub see aga ksitavaks, kui pilk langeb isikutele, kes ei ole otsejoones sugulased. Kas virk de peab maksma laisa venna eest vi kohusetruu onupoeg klvatu tdittre eest? Siin peab seadusandja piiravalt tegutsema. Viks melda ka PS 27 lige 5 snastuse muutmisele.

(4) Au ja hea nime austamise kohustus (PS 17) PS -s 17 on stestatud kohustus mitte teotada kellegi au ega head nime. Srane iseseisev kohustus on ebatavaline. Selle tegelik koht on snavabaduse piiriklauslis, kus leidubki veelkord vljend au ja hea nimi (PS 45 lg 1 lause 2). lejnud juhtudel kuuluvad au ja hea nimi, nagu edaspidi veel selgitatud saab, juba ldise isikuiguse kaitsealasse, mille PS 19 lige 1 ldise tegevusvabaduse krval garanteerib. PS 17 on seega leliigne, kui parlament kasutab vimalust kaitsta au ja head nime lihtiguslikult. Srasel juhul viks PS -i 17 ra kaotada, ilma et midagi substantsiaalselt muutuks. Kuid kahtlemata on see leliigsus kahjutu. (5) ldine kahju hvitamise kohustus (PS 25) Eriti huvitav on PS 25. PS 25 normeerib ldise iguse igusvastaselt tekitatud materiaalse vi moraalse kahju hvitamisele. See igus on universaalne niivrd, kuivrd see on suunatud iga igussubjekti, seega ka teiste phiiguste kandjate vastu. Viimaste jaoks phjendab see kahju hvitamise kohustusi. Sisuliselt on tegemist tsiviiliguse deliktiliste nudeiguste konstitutsiooniigusliku vundamendiga, kusjuures moraalse kahju mainimine esitab tsiviiligusele nudmisi, mis, nagu nitab BGB 253VI, pole kaugeltki endastmistetavad.*91 Phiseadusiguslikult stestatud kahju hvitamise kohustust PS -s 25 vib vaadelda kui PS 19 likes 2 sisalduva ldise austamis- ja arvestamiskohustuse tiendust ja tiustust. Sekundaarse kohustusena vallandub see siis, kui on rikutud primaarset hoidumiskohustust. See sekundaarne phiiguslik nudeigus on kige olulisem mitte phiiguste kandjate omavahelistes suhetes, kus see lihtiguse kohaldamise esmasuse tttu ilmutab end juriidilises igapevapraktikas ksnes tsiviiligusliku deliktilise nudeigusena, vaid hoopis suhetes riigiga. Moraalse ehk ideelise kahju selgesnaline nimetamine thendab, et ldiselt vivad phiiguste rikkumised endaga kaasa tuua kahjutasunude. Mistagi tuleb tmmata piirid. Vastasel korral tooks iga phiseadusvastaseks ja seega igusvastaseks tunnistatud seadus, mis piiras kigi kodanike igusi, endaga kaasa kigi kodanike kahjutasunuded riigi vastu, ja kuna riik on kigi kodanike representant, siis niielda kigi kodanike kahjutasunuded kigi kodanike vastu. Piirangud vib kehtestada, viies sisse nuded kas moraalse ehk ideelise kahju viisile ja/vi intensiivsusele vi stestades lisakriteeriumid, mis puudutavad riigiorganite tegutsemist. Siin on ootamas mratult keeruline seadusandlik ja kohtut. Lppude lpuks on tegemist phiigusliku orientatsiooniga riigivastutusiguse vljaarendamisega. Soovitav oleks lisada PS -le 25 selline klausel nagu selle iguse tagab seadus vi ksikasjad stestatakse seadusega . 4.2.2.2. hiskondlikku heaolu kindlustavad phikohustused (1) Kohustus jrgida seadust (PS 19 lg 2 lpus) Traditsioonilises phikohustuste dogmaatikas on hiskondlikku heaolu kindlustavad phikohustused esiplaanil. Kige *92 fundamentaalsem nendest kohustus jrgida seadust (PS 19 lg 2 lpus) sai juba nimetatud ja selgitatud. (2) Kohustus olla ustav phiseaduslikule korrale (PS 54 lg 1 esimene alternatiiv) PS 54 lige 1 esimesest alternatiivist tulenev kohustus olla ustav phiseaduslikule korrale ulatub kaugemale kui PS 19 lige 2 lpus stestatud ldine kohustus jrgida seadust. Just selleprast tekitab see lisaprobleeme. Ustavus hlmab suhtumise. Seda ei saa igusega sundida. Mistagi vib igus preventiivselt ja repressiivselt reageerida vljapoole avalduvale suhtumisele. Nii viib ldise phiseadusliku ustavuskohustuse stestamine selleni, et luuakse eriline phiseadusiguslik phjus, mis vimaldab seadusega vi seaduse alusel piirata phiseadusliku korra vaenlaste phiigusi vastavate piiriklauslite raames, ja kui hdasti vaja, ka neid raame letades. (3) Iseseisvuse kaitsmise kohustus (PS 54 lg 1 teine alternatiiv) Iseseisvuse kaitsmise kohustus phiseaduses on selgitatav Eesti ajaloo ja erilise olukorraga. Selle kohustuse oluliseks aspektiks on riigikaitsekohustus (PS 124 lg 1). Riigikaitsekohustus, kuivrd see teenib Eesti iseseisvuse sjalise kaitsmise eesmrki, on PS 54 lige 1 teise alternatiivi suhtes lex specialis. Iseseisvuse kaitsmise kohustus ulatub muidugi kaugemale. Nagu phiseaduslik ustavuskohustuski hlmab seegi Eesti kodaniku kogu kitumist. Muidugi kehtib ka siin, et suhtumist ei ole vimalik igusega sundida. Vimalikud on aga preventiivsed ja repressiivsed reaktsioonid sellise hoiaku avaldumise suhtes, mis on vastuolus iseseisvuse kaitsmise kohustusega. Nnda sisaldub ka selles kohustuses eriline konstitutsiooniiguslik phjus piirata seadusega vi seaduse alusel nende phiigusi, kes pole valmis seda kohustust titma. Iseseisvuse kaitsmise kohustus konkretiseerib sel viisil Eesti phiseaduses korduvalt rhutatud phiotsustust sltumatuse ja iseseisvuse kasuks (PS preambula teine osalause, 1 ja 2 lg 1). Mida iseseisvus seejuures thendab, selle muudab mistetavaks ajalooline taust. Tulevast astumist vabade ja demokraatlike riikide hendusse ei tohiks kik need normid aga vlistada. Eesti kodanikud, kes pooldavad Eesti Euroopa Liitu astumist, ei riku seega PS 54 lige 1 teises alternatiivis stestatud phikohustust. Et see oleks selge, oleks soovitav lisada PS le 1 kolmas lige jrgmises snastuses: Eesti iseseisvus ja sltumatus ei vlista Euroopa Liidu liikmeks olemist.

(4) Vlismaalaste ja kodakondsuseta isikute kohustus phiseadust jrgida (PS 55) Eestis viibivate teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohustus jrgida Eesti phiseaduslikku korda pole midagi enamat kui ldine kohustus olla seaduskuulekas. Jrgimine on kaugelt vhem kui ustavus, kuid vlistab igal juhul vitleva hoiaku phiseaduse vastu. Kui selline hoiak vljendub, pakub PS 55 erilise phiseadusigusliku phjuse phiiguste piiramiseks, mis ei oleks vimalik, kui seda stet poleks olemas. Seejuures tuleb, nagu alati, pidada kinni phiiguste piiramise ldistest reeglitest, mis edaspidi veel kirjeldamisele tulevad. (5) Riigikaitsekohustus (PS 124 lg 1) Riigikaitsekohustus on stestatud vljaspool phiiguste peatkki (PS 124 lg 1). Kahtlemata on sellegipoolest tegemist phikohustusega, koguni he klassikalisega. Kaitseveteenistusest keeldumise igus kujutab endast selle kohustuse piiri. See keeldumine toob endaga kaasa kohustuse teha lbi asendusteenistus (PS 124 lg 2), mille puhul on tegemist riigikaitsekohustuse surrogaadiga. Et kohustused oleksid vrdsed, on asendusteenistus phiseadusiguslikult *93 vajalik. Seadusandja vib teenistuse erilaadi huvides (PS 124 lg 3 lause 1) phiigusi piirata. Niisiis on ka riigikaitse- ja asendusteenistuskohustus eriline phjus phiiguste piiramiseks seadusega. See piiramisvimalus on, tsi kll, omakorda piiratud vastaspiiriga, seega siis piiripiiriga.VII Mitmeid phiigusi ei tohi piirata isegi teenistuse erilaadi huvides (PS 12 lg 3 lause 2). (6) Maksukohustus (PS 113) Liberaalne, seega siis majanduse alal rmisel juhul ebaoluliselt tegutsev riik vib, kui tal on nn olla mbritsetud teliselt rahumeelsetest naabritest ja kui ta ise rnnakuid ei provotseeri, tulla pikka aega toime ilma riigikaitsekohustuseta. Ilma maksukohustuseta variseb ta seevastu ruttu kokku. Maksukohustus asub selleprast phikohustuste loeteludes tavaprastelt silmapaistval kohal. Eesti phiseadusest on selle kohustuse selgesnalise stestuse otsimine siiski asjatu. Selleprast tuleb see tlgendamise teel konstrueerida. Seda vimaldab PS 113, mis tleb, et riiklikud maksud, koormised, livud, trahvid ja sundkindlustuse maksed stestab seadus. helt poolt on siin tegemist pdevusnormiga ja teiselt poolt erilise seadusreservatsiooniga. Iseenesest piisab sellest koos ldise kohustusega jrgida seadust (PS 19 lg 2 lpus), kohustamaks isikut makse maksma, sest kui maksuseadusandluse volitust kasutatakse, siis kohustab kohustus jrgida seadust isikut makse maksma. Siiski poleks hlmatud phikohustuste oluline omadus olla phiiguse piirangu phjuseks. See on aga soovitav, et phikohustus tuleks kne alla vastuphjusena phiigustele, mis toob endaga kaasa ka selle allutamise phiiguste piirangute ldistele reeglitele. PS -i 113 tuleb seega tlgendamise teel inkorporeerida ka kirjutamata maksukohustus. (7) Kohustus kasutada omandit hiskonnakasulikult (PS 32 lg 2 lause 3) Saksamaal tehakse kohati jupingutusi, et inkorporeerida maksukohustus phiseaduse klauslisse, mis vljendab omandi hiskonnakasuliku kasutamise kohustust.*94 Viimane klab: Omand kohustab (GG art 14 lg 2 esimene lause). Eesti phiseadus stestab kohustuse kasutada omandit hiskonnakasulikult mrksa tagasihoidlikumalt. PS 32 lige 2 kolmas lause neb ainult ette, et omandit ei tohi kasutada ldiste huvide vastaselt. Saksa formuleering sisaldab positiivse tegevuse elemente, Eesti snastuse eesmrgiks on pigem tegevusest hoidumine. Seetttu ei saa kasutada Eesti snastust maksukohustuse alusena, mis muidugi ei thenda, et sellest ei tulene ldse mingit kohustust. Omanikul on keelatud kasutada oma omandit ldiste huvide vastaselt. Mida see thendab, peab lahti kirjutama seadusandja. PS 32 lige 2 kolmandas lauses stestatud kohustusel kasutada omandit hiskonnakasulikult on seega materiaalse piiranguphjuse thendus, mis pseb mjule PS 32 lige 2 teises lauses sisalduva formaalse piiritmbamise igustatuse raames. (8) Koolikohustus (PS 37 lg 1 lause 2) PS 37 lige 1 teises lauses stestatud koolikohustus kuulub traditsiooniliste phikohustuste hulka, millest ei saa loobuda kski kaasaegne riik. Koolikohustus tagab hariduse miinimumstandardi, mis on nii demokraatia kui ka majanduse toimimisvimelisuse eelduseks. Lisaks sellele vimaldab hesugune koolikohustus saavutada minimaalse homogeensuse. (9) Keskkonnakaitsekohustus (PS 53) Keskkonnakaitse leiab ha sagedamini tee phiseadustesse. Seeprast ei maksa imestada, et see sisaldub ka Eesti phiseaduses. Hmmastav on aga radikaalsus, millega keskkonnakaitse on normeeritud. Reeglina statueeritakse see riikliku eesmrgina ja varustatakse mnikord lisaks veel piiravate klauslitega, nagu see on toimunud GG artikkel 20aVIII puhul. PS 53 esimene lause snastab seevastu selgelt igahele adresseeritud kohustuse ssta elu- ja looduskeskkonda. Sellele primaarsele kohustusele on lisatud igahe sekundaarne kohustus hvitada kahju, mille ta on keskkonnale tekitanud, kusjuures PS 53 teine lause mrab,

et hvitamise korra stestab seadus. Eesti phiseadus nitab end ka siinkohal, nagu juba PS 25 puhulgi, range, sanktsiooniteadliku phiseadusena. Loomulikult tekitab see arvukalt ksimusi. Esimene ksimus on, kellele tuleb kahju hvitada. Vastus peab phimtteliselt olema selline, et eraisikust keskkonnakahjustajad peavad kahjutasu maksma riigile, kes vimaluse piires krvaldab selle rahaga keskkonnakahjustused. Seejuures peaks olema lubatud, et riik usaldab selle lesande titmise ka eraisikutele. Asi peab siiski jma riigi kontrolli alla. Kige thtsam probleem seisneb muus. Keda on silmas peetud igahe all? Stte asukoht phiiguste peatkis ja phikohustuste iseloom phiiguste kandjate kohustustena rgivad selle poolt, et riiki ennast PS 53 ei hlma. Ka pole kahju hvitamise kohustusel riigipoolse keskkonnakahjustuse korral mtet. Miks peaks riik endale kahjutasu maksma, et siis selle rahaga kahjustused krvaldada? Seda vib ta teha vahetult. See tlgendus siiski ei rahulda. Kas testi lasub kigil karm keskkonna sstmise kohustus, samal ajal kui riik vib keskkonda kahjustada nii palju, kui tahab? See ksimus viib PS 10 kohaldamiseni PS -le 53. Vastavalt PS -le 10 ei vlista phiiguste peatkis loetletud igused, vabadused ja kohustused muid igusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad phiseaduse mttest vi on sellega koosklas ja vastavad inimvrikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku igusriigi phimtetele. Riigi keskkonnakaitsekohustus sobib vga hsti PS -s 10 snastatud tingimustega kirjutamata kohustuste loomiseks. Phiseaduse mttega oleks vastuolus allutada kodanikud rangele keskkonna sstmise kohustusele, lubades samal ajal riigil vastavalt tujule keskkonna vastu patustada. Ei htki isiku keskkonnakaitsekohustust ilma riigi keskkonnakaitsekohustuseta! Peale selle ei saa olla kahtlust, et riigi keskkonnakaitsekohustus ei riku inimvrikuse ega sotsiaalse ja demokraatliku igusriigi phimtteid. Jb muidugi probleem, kas PS 10 on ldse kohaldatav uute riiklike kohustuste loomise suhtes vi on silmas peetud ksnes uute kohustuste panemist kodanikule. Vastuse annab sstemaatiline kaalutlus. igustele, mida PS 10 mainib esimesel kohal, vastavad, nagu selgitatud, riigi kohustused. PS 10 volitus phiiguste vljaarendamiseks hlmab seega vltimatult vi loogiliselt volituse uute riiklike kohustuste loomiseks. Phiigustele vastavad riigi kohustused teenivad mistagi individuaalseid huve. Kui aga phiseadus koormab phiigusi ksitlevas peatkis kodanikku keskkonnakaitsega, seega kollektiivse hvega, siis peab olema vimalik ka riiki selleks kohustada.

4.2.3. Phikohustused, phiiguste piirid ja seadusreservatsioon

4.2.3.1. Phikohustused ja phiiguste piirid *95 Ikka ja jlle on toonitatud, et phikohustused on midagi enamat kui phiiguste piirid. Kahtlemata on nad kahel phjusel midagi enamat kui paljud phiiguste piirid. Esiteks on nad phiseadusiguslikult vltimatud. See ei kehti kigi nende phiiguste piiride kohta, mille tmbamine on seadusreservatsiooni alusel seadusandja otsustamispdevuses. Phikohustuste puhul on seega tegemist vahetult phiseaduslike piiridega. Teiseks on enamik phikohustusi midagi enamat kui ainult he phiiguse piirid. Enamik phikohustusi piirab mitut phiigust. Nii ei piira keskkonnakaitsekohustus mitte ainult omandivabadust (PS 32 lg 2 lause 1), vaid ka elukutsevabadust (PS 29 lg 1 lause 1) ja ettevtlusvabadust (PS 31 lause 1), ning kohustus jrgida seadust puudutab kiki phiigusi. Teiselt poolt ei saa salata, et vhemalt siis, kui on olemas phiigus ldisele tegevusvabadusele, piiravad kik phikohustused phiigusi. Selles mttes on kik phikohustused phiiguste piirid. 4.2.3.2. Phikohustused ja seadusreservatsioon Juba tsiasi, et kik phikohustused piiravad phiigusi, nitab, et kik phikohustused alluvad seadusreservatsioonile. Riik vib phikohustust kodaniku suhtes realiseerida ainult siis, kui parlament on selle eelnevalt seadusega konkretiseerinud.*96 Phiseaduse phikohustused ei kaota seega ra ldist seadusreservatsiooni ega ka ksikute phiiguste erilisi seadusreservatsioone. Parlamendireservatsiooni kujul avalduvale seadusreservatsioonile lisandub lihtne normitehniline vajadus phikohustused konkretiseerida ning varustada need vastava menetluse ja korraldusega. Kik see ei thenda muidugi, et phiseaduse phikohustused ei avalda ldse mingit iseseisvat mju. Phikohustused igustavad neid konkretiseerivat seadusandlust puudutatud phiiguste suhtes. Peale selle mngivad nad olulist osa tlgendamisel, eriti ebamraste igusmistete tlgendamisel. Lpuks on ka meldav, et phikohustusi konkretiseerima kohustatud seadusandja tegevusetuse korral vtab igusmistmine selle lesande enda kanda. See tuleb kne alla eriti selliste phikohustuste puhul, mis etendavad olulist osa kodanike omavahelistes suhetes, seega eraiguses.

5. Phiiguste piirid
Phiiguste dogmaatikas on suuri ja vikesi probleeme. ks suurimaid on phiiguste piiratavuse probleem. Selle lahendamisest sltub, mis on tegelikult phiigustega kaitstud, s.t efektiivne ehk definitiivne phiiguslik kaitse.

5.1. Vlis- ja siseteooria

Selle le, kuidas kituvad ksteise suhtes igused ja nende piirid, vaidlevad juba pikka aega kaks teooriat: sise- ja *97 vlisteooria. Vlisteooria kohaselt on olemas kaks asja: igus kui selline, mis pole piiratud ega kitsendatud, ja see, mis igusest prast piiri tmbamist alles jb, ehk kitsendatud igus. Siseteooria kohaselt on seevastu olemas ainult ks asi: teatud kindla sisuga igus. Piiri miste (Schranke) asendatakse selles teoorias terminiga raja (Grenze). Sellega ptakse vljendada, et siseteooria kohaselt on kik igused sisemiselt ja algusest peale piiratud. Selle teooria esindajad rgivad seega sageli *98 immanentsetest rajadest. Vlis- ja siseteooria vahelisel vaidlusel on poliitilis-filosoofiline ja iguslik-dogmaatiline dimensioon. Poliitilis-filosoofilisel tasandil kib vaidlus indiviidi ja hiskonna vaheliste suhete mistelise konstruktsiooni le. Vlisteooria lhtub indiviidi piiramatust ja piirideta vabadusest ning kitsendab seda siis teiste indiviidide eksistentsi ning kollektiivsete hvede edendamise vajaduse tttu. See vastab individualistlik-liberaalsele kontseptsioonile. Siseteooria kohaselt on ksikisik seevastu algusest peale hiskonda integreeritud. Piirangud, mida ta seejuures kogeb, ei ole piiramatu vabaduse piirangud, sest midagi sellist ei ole siseteooria IX kohaselt ldse olemas. See vastab kommunitaristlikule positsioonile. Siin huvitab meid eelkige sise- ja vlisteooria vahelise vaidluse iguslik-dogmaatiline dimensioon, mis on kll kindlasti poliitilisfilosoofilise tasandiga seotud, kuid ei sltu sellest otseselt. Liberaalse poliitilise filosoofia pooldaja kaldub igusdogmaatikas reeglina vlisteooria poole. Sama kehtib ka kommunitaristliku vi hiskonnast lhtuva poliitilise filosoofia ja siseteooria kui juriidilise konstruktsiooni vaheliste sidemete kohta. Kuid olemas on terve rida spetsiifilisi iguslik-dogmaatilisi phjendusi he vi teise teooria kasuks, mis vivad viia hoopiski selleni, et liberaalne poliitiline filosoofia seostatakse igusdogmaatika tasandil siseteooria ja hiskonnast lhtuv phiarusaam vlisteooria elementidega. See on ks neist mrkidest, mis rgivad selle kasuks, et igusemistmine on poliitilisest filosoofiast autonoomne. Vlisteooria viib phiiguste dogmaatika valdkonnas kaitseala ja piiride lahutamiseni. See vimaldab luua dogmaatika, mida kutsutakse tavaliselt riivedogmaatikaks . Riivedogmaatika annab, nagu edaspidi veel nidatud saab, phiiguse rikkumise tuvastamiseks kohaldaja ksutusse skeemi, mis on kigist muudest meldavatest tuvastamisskeemidest kaugelt le. Juba see on piisav phjus vtta phiiguste dogmaatika valdkonnas aluseks vlisteooria. Siseteooriale jb rmisel juhul ruumi siis, kui ilmneb mni valdkond, kus vlisteooria ei toimi.

5.2. Phiiguste tuvastamise phiskeem

Riivedogmaatika kohaselt toimub phiiguste tuvastamine kahe sammuna vi kahes astmes. Esimesel astmel ksitakse, kas tuvastatav riiklik abinu kujutab endast mne phiiguse kaitseala riivet. Kui kaitseala riive tehakse kindlaks, siis tuleb teise sammuna ksida, kas see riive rikub phiigust. Phiigus on rikutud, kui riive on formaalselt vi materiaalselt phiseadusvastane. Et Eesti phiiguste kataloog rajaneb sel skeemil, ilmneb juba viisist, kuidas paljud phiigused on snastatud. Eesti phiiguste kataloog jrgib arvukate phiiguste puhul kaheastmelise normeerimise levinud tehnikat. Seejuures snastatakse igus esimesel sammul piiramatuna ehk reservatsioonideta. Alles teises lauses vi likes jrgneb piiriklausel, mis algselt piiramatuna snastatud igust piirab vi lubab piirata. Seda tehnikat kohtab selgesti iguse puhul isiku vabale eneseteostamisele (PS 19), isikuvabadusele ja -puutumatusele (PS 20), perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS 26), elukutsevabadusele (PS 29), ettevtlusvabadusele (PS 31), omandivabadusele (PS 32), kodu puutumatusele (PS 33), liikumisvabadusele (PS 34), vljarndamisvabadusele (PS 35), korrespondentsisaladusele (PS 43), informatsioonile (PS 44), snavabadusele (PS 45), koosolekuvabadusele (PS 47) ja hinemisvabadusele (PS 48). Ka Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium peab igusemistmises kinni kaheastmelisest skeemist. Seda nitab kasvi otsus 12. jaanuarist 1994, mis ksitles Vabariigi Valitsuse 23. juuli 1993. aasta mrust nr 233. Valitsus kehtestas selle mrusega eriliste politsei jlitusmeetmete rakendamise korra, mis pidi ajutiselt asendama tulevikus seadusega stestatavaid regulatsioone. Tiesti igesti tuvastas phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium kigepealt, et see mrus lubab perekonna- ja eraelu (PS 26) ja kodu puutumatuse (PS 33) ning korrespondentsisaladuse (PS 43) kui phiiguste piiramist. Kui riive vimaldamist ksitleda riivena*99, siis on see kaitseala riive tuvastamine. Teisel sammul harutatakse lahti kaitseala riive phiseadusvastasus. Seejuures viidatakse eranditult formaalsele phiseadusvastasusele, nagu see on phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi senise phiigusi puudutava igusemistmise puhul tpiline. Phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium tugineb seejuures snastusele seaduses stestatud juhtudel ja korras , mis leidub kigi kolme puudutatud phiiguse piiriklauslites. Seda stereotpset vljendit interpreteeritakse tabavalt seadusreservatsioonina, mis lubab piiranguid ainult parlamendiseadusega vi selle alusel, mitte aga valitsuse mrusega vi selle alusel. Seejuures ei ole pris selge, kas kolleegium lhtub kolmest spetsiaalsest phiiguslikust seadusreservatsioonist vi *100 hest ldisest phiiguslikust seadusreservatsioonist. Selge on aga igal juhul, et mrus rikub seadusreservatsiooni ega ole seetttu formaalsetel phjustel phiseadusega koosklas. Sellest piisab phiseadusvastasuse jaoks. Phiiguse riive formaalne phiseadusvastasus kujutab endast seega phiiguse rikkumist.

5.3. Kaitseala ja riive

Phiiguse tuvastamise esimese osa moodustab kahe miste, kaitseala ja riive kooskla.

5.3.1. Kaitseala
Kaitseala puhul saab teha vahet kahel aspektil: esemelisel ja isikulisel. 5.3.1.1. Esemeline kaitseala Esemeline kaitseala puudutab ksimust, mida vastav phiigus kaitseb. Kne alla tulevad tegevused (nt alternatiiv kutsealal tegutseda vi mitte), seisundid (nt erasfri puutumatus) ja iguslikud positsioonid (nt omand asjale). Mningatel juhtudel ei valmista raskusi ksimus, kas kaitseala midagi hlmab vi mitte. Nii tles Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium juba mainitud 12. jaanuari 1994. aasta otsuses lihtsalt, et spetsiaalseid politsei jlgimisvahendeid stestav mrus rikub igusi perekonna- ja eraelu (PS 26) ja kodu (PS 33) puutumatusele ning korrespondentsisaladusele (PS 43). Loomulikult oleks olnud vimalik ka kaitsealad defineerida ja nende definitsioonide alla subsumeerida. Sraselt tuleb vltimatult toimida kigil kaheldavatel juhtudel, kui ptakse saavutada ratsionaalsuse minimaalne standard. Nii ei tule pikalt rkida sellest, et omand maatkile on omand PS 32 thenduses. Kui aga kne all on niteks ksimus, kas rniku valdusigus on omand phiseadusliku omandigarantii thenduses, siis ei saa kaitseala defineerimist vltida. Liidukonstitutsioonikohus paigutas hes oma suuri vaidlusi tekitanud otsuses rniku valdusiguse omandigarantii kaitsealasse, toetudes seejuures definitsioonile, mis koosneb neljast X tunnusest: Omandi oluliseks tunnuseks GG artikkel 14 thenduses on, et (1) varalise vrtusega igus on antud igustatud *101 isikule (2) samavrse ainuigusena kui omand asjale (3) eraviisiliseks kasutamiseks ja (4) tema enda ksutuseks. Phiigusi puudutava igusemistmise oluliseks lesandeks on taoliste definitsioonide vljaarendamine kigi esemeliste kaitsealade kohta, nende definitsioonide pidev kontrollimine ja tpsustamine. Kui vaadelda kaitsealade mitmetahulisi definitsioone arenenud phiiguste ssteemides, siis vib eristada kaht phitendentsi: kitsast ja avarat kaitsealateooriat. Kuna kaitsealad kujutavad endast midagi phiigusnormide koosseisude taolist, vib rkida *102 ka kitsast ja avarast koosseisuteooriast. Kitsa koosseisuteooria poolt rgib see, et tepoolest on olemas asju, mille phiigusliku kaitse vib algusest peale vlistada. Nende hulka kuuluvad mrv, rv ja vgistamine. Sageli on aga piirid ebamrased. Kuidas tmmata niteks piir tormilise ja erutatud ning mitterahumeelse ja vgivaldse meeleavalduse vahele? Avara koosseisuteooria puuduseks on, tsi kll, see, et selle puhul tuleb piirid appi vtta ka hethenduslikel phiigusliku kaitse puudumise juhtudel. Sellele vastandub aga lnkadeta phiigusliku kaitse eelis. Phjuse ja vastuphjuse mngu ei asenda siin helgi juhul mis tahes liiki ilmselgus ega intuitsioon. Seega tuleb phimtteliselt lhtuda avaratest koosseisudest vi kaitsealadest. Kui phiiguslikku kaitset ei taheta tagada, siis peab see kahtluse korral toimuma mitte kaitsealast vljaarvamise, vaid piiri tmbamise abil. 5.3.1.2. Isikuline kaitseala Esemeline kaitseala otsustab ksimuse, mis on vastava phiiguse prima facie kaitse kaitsehve. Isikuline kaitseala puudutab ksimust, kes vib vastavale phiigusele tugineda. Kige olulisem vahetegu on siin helt poolt neil phiigustel, mis on kigil inimestel, seega inimigustel kvantitatiivses mttes, ja teiselt poolt neil phiigustel, mis on ainult riigikodanikel, seega kodanikuigustel kvantitatiivses mttes. Ka ksimus, kas phiiguse kaitse laieneb ka juriidilistele isikutele (PS 9 lg 2), on isikulise kaitseala ksimus. Eriti huvipakkuv on see, et Eesti phiseadus tunneb seadusreservatsioone teatud iguste mittelaienemiseks Eestis viibivatele vlisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Kui kski seadus ei piira isikulist kaitseala, siis on niteks elukutsevabadus vlismaalastel ja kodakondsuseta isikutel olemas vrdselt Eesti kodanikega (PS 29 lg 1 lause 3). Isikulist kaitseala puudutava seadusreservatsiooniga on varustatud ka igused riiklikule toetusele (PS 28 lg 2 lause 3), ettevtlusvabadusele (PS 31 lause 3) ja informatsiooni saamisele (PS 44 lg 4).

5.3.2. Riive
Mratlusega, et tegevus, seisund vi iguslik positsioon kuulub mne phiiguse kaitsealasse, on ksnes eldud, et see tegevus, seisund vi iguslik positsioon kujutab endast phiiguslikult kaitstavat hve kaitsehve. See ei thenda midagi enamat kui phiigusliku kaitse abstraktset vimalust. Kas see kaitse ka konkreetsel juhul mngu tuleb, sltub vastusest teisele ksimusele: kas kaitseala on riivatud? Mis asi on see kaitseala riive vi phiiguse riive, on siiamaani vaieldav ja *103 ebaselge. ldise definitsiooni kohaselt on phiiguste riived kik phiigusliku kaitsehve ebasoodsad riigipoolsed mjutused. 5.3.2.1. Riive klassikaline miste Esitatud definitsiooni taustal tuleb teha vahet riive klassikalisel ja modernsel mistel. Riive klassikalise miste mratlevad neli tunnust. Vastavalt sellele on riived (1) igusaktid, niisiis niteks seadused, haldusaktid ja kohtuotsused, millel on (2) vimule tuginev iseloom, seega mille vib ksuga hepoolselt mrata ja sunniga realiseerida, mis on (3) finaalselt suunatud

phiigusliku kaitsehve vastu ja (4) mjutavad seda vahetult. Kik riived, millel on need neli tunnust igusakti vorm, vimule tuginev iseloom, finaalsus ja vahetus , on kahtlemata phiiguste riived. 5.3.2.2. Riive modernne miste Kuid lisaks sellele on phiiguste riived ka kik riived riive modernse miste thenduses, ja siit peale muutub asi probleemseks. Riive modernset mistet iseloomustab selle tielik piiritus. Loobutud on kigist neljast klassikalise miste tunnusest. Riive ei pea olema igusakt. See vib olla ka reaalakt ehk toiming, niteks haldusorgani hoiatus he kindla tootja veinis sisalduvate tervisele kahjulike lisandite eest.*104 Sel ei pea olema vimule tuginev iseloom, vaid see vib seisneda ka subventsioonis, mis kujutab endast nende jaoks, kes subventsiooni ei saa, halvemust konkurentsivitluses.*105 Ka ei ole vajalik, et riive oleks finaalne, s.t et selle eesmrgiks oleks phiigusliku kaitsehve kitsendamine. Kui riik hoiab omal vastutusel energia tootmiseks kigus tuumaelektrijaama, siis see eesmrk ei hlma nnetusjuhtumitest tuleneda vivaid tervisekahjustusi. Pigem on tegemist tahtmatute ja soovimatute krvaltagajrgedega. Sellegipoolest vivad need kujutada endast phiiguste riiveid. Lpuks ei pea riive mju olema vahetu. Poepidajatele adresseeritud seadus, mis kirjutab ette kaupluste varajase sulgemise, on suunatud *106 vahetult kll ainult esimestele, kuid vib vahendlikult riivata ka ostjate ldist tegevusvabadust. Riive modernse mistega seotud laiendused on vajalikud piisava phiigusliku kaitse kindlustamiseks. Riik on kll alati tegutsenud vga erinevatel viisidel, kuid tnapeva kohta kib see eriti. Teisest kljest ei saa aga riive mistet lputult venitada. Valgusfoorid teel broosse raiskavad advokaadi aega ja takistavad tal seda oma advokaaditks kasutada. Kuid kas iga punast foorituld tuleks vaadelda elukutsevabaduse riivena? igeks lahenduseks viks pidada vikese intensiivsusega riivete puhul tagasiprdumist finaalsuse kriteeriumi juurde ja nuet, et riikliku mjutamise eesmrgiks peab sellisel juhul olema *107 phiigusliku kaitsehve mjutamine. Nii on punane foorituli kll ldise tegevusvabaduse, kuid mitte elukutsevabaduse riive. Piiritlemise vajadusest hoolimata tuleb siiski phimtteliselt jda riive avara miste juurde. Phjus on sama, mis avara koosseisuteooria puhulgi: tuleb takistada seda, et phiiguslik kaitse oleks vlistatud algusest peale, seega ilma phjuse ja vastuphjuse kaalumiseta. Kaitse puudub algusest peale nii siis, kui jtta miski kaitsealast vlja, kui ka siis, kui jtta riive tuvastamata. Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi igusemistmises ilmneb tendents riive kitsa miste suunas. 12. aprilli 1995. aasta otsus puudutas ksimust, kas omandireformi aluste seaduse 7 lige 2 on phiseadusega koosklas.*108 Selle stte kohaselt on teiste riikide kodanike omandis olnud igusvastaselt sundvrandatud vara vimalik tagastada vi kompenseerida ainult Eesti Vabariigi ja vastava riigi vahelise rahvusvahelise lepinguga. Selles kaasuses oli prija Eesti Vabariigi kodanik, prandaja, kellelt vara oli sundvrandatud, aga mitte. Phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium ei ninud erinevalt Tartu Halduskohtust selles regulatsioonis primisiguse (PS 32 lg 5) rikkumist. Seda phjendati sellega, et mainitud regulatsioon ei vtvat kelleltki igust nuda igusvastaselt vrandatud vara tagastamist vi kompenseerimist. Stestatud olevat ainult, et vlismaalaste igusvastaselt sundvrandatud vara tuleb tagastada vi kompenseerida vastavalt rahvusvahelistele lepingutele. Seetttu olevat ksimuse all oleva regulatsiooni hildamatus primisiguse garantiiga vlistatud. Sellega ei saa nustuda. Tegemist on eestlanna primisigusega. Vastavalt omandireformi aluste seaduse 7 likele 2 on selle iguse teostamine tehtud sltuvaks sellistest tingimustest, mida prijal pole vimalik mjutada. Ilma selle regulatsioonita oleks tal nudeigus otsekohe olemas. Tegemist on riigipoolse phiigusliku kaitsehve, siin primisiguse ebasoodsa mjutamisega. Seega on riive olemas. Phiiguslikult kaitstud nudeiguste sltuvaks muutmine tiendavatest ja ebakindlatest tulevastest tingimustest on neid nudeigusi kaitsva phiiguse riive. Selle kigega pole aga veel eldud, et omandireformi aluste seaduse 7 lige 2 oleks phiseadusvastane. Vib leiduda mitmeid hid phjusi, mis seda igustavad. Just seda oleks pidanud kontrollima. Riive eitamine on aga sama kui substantsiaalsest phjendusest keeldumine. Sarnased on lood ka 18. septembri 1995. aasta otsusega. Jllegi tuleb rhutada, et siin ei ole ksimuse all otsuse tulemuse igsus. Siinkohal huvitab meid ainult selle phjendus. Otsuse esemeks on vlismaalaste seaduse 21 lige 1, mis tles, et vlismaalased, kel oli endise Eesti NSV alaline sissekirjutus, kuid kel puudub alaline elamis- ja tluba, on kohustatud neid taotlema Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavas korras teatud aja jooksul. Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium asus seisukohale, et see ste ei kitsendanud puudutatud isikute igusi ega vabadusi ei kujutanud endast seega riivet , kuna see ei vlistanud elamis- ja tloa taotlemise vimalust. Kolleegium rkis seejuures vaid ldiselt igustest ja vabadustest, ilma ksikuid igusi vi vabadusi nimetamata. Ta eitas vaid PS -st 11 tuleneva ldise piiriklausli rikkumist.*109 Oleks olnud soovitav heita enne selle ldise piiriklausli kontrollimist pilk kne alla tulevatele phiigustele. Kaebuse esitaja viitas lhtemenetluses Tallinna Halduskohtus muuhulgas abielu kaitse (PS 27), elukutsevabaduse (PS 29) ja liikumisvabaduse (PS 34) rikkumisele. Lihtsustamise huvides vaadelgem siin ainult elukutsevabadust. Kehtib ldine lause, et riikliku loa reservatsioonid piiravad *110 vabadust. See kehtib isegi siis, kui on olemas nudeigus loa saamiseks. Tluba stestav seadus on sellest tulenevalt vltimatult elukutsevabaduse riive. Sama kehtib ka elamisloa suhtes, mis puudutab vhemalt ldist tegevusvabadust. Kaasust

poleks seega tohtinud lahendada lihtsalt riive eitamisega. Selle asemel oleks pidanud hoopis kigepealt tuvastama kaitsealad. Kui vhemalt ks oleks tunnistatud asjassepuutuvaks, siis oleks tulnud kvalifitseerida riikliku loa nue riiveks. Sellega oleks loodud baas riive phiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Kuidas sellist kontrolli teostada, tulebki jrgnevalt vaatluse alla.

5.4. Riive phiseadusprasus

See, et riiklik abinu kujutab endast phiiguse riivet, ei thenda veel sugugi, et see phiigust rikub. Phiiguse riive mistet tuleb hoida rangelt lahus phiiguse rikkumise mistest. Phiiguse riive on phiiguse rikkumine ainult siis, kui see on formaalselt vi materiaalselt phiseadusvastane. Phiiguse riive formaalse ja materiaalse phiseadusprasuse kriteeriumid tuleb vtta piiriklauslitest. Neile heitkemgi nd pilk.

5.4.1. PS 11 kui telg- ehk keskne klausel ja teised ldised piiriklauslid

Piiriklausleid vib jaotada mitmel viisil. Eesti phiseaduse jaoks on vahetegu ldiste ja eriliste piiriklauslite vahel eriti thtis. ldised ehk generaalsed piiriklauslid on piiriklauslid, mis puudutavad kiki phiigusi. Erilised ehk spetsiaalsed piiriklauslid on klauslid, mis on kohaldatavad ainult sellele phiigusele, millega seoses need on esitatud. Seejuures on muidugi vimalik, et mitmes phiiguses leiduvad samasugused vi vga sarnased piiriklauslid. Eesti phiseadus sisaldab nelja ldist piiriklauslit: PS 3 lige 1 esimene lause, PS 11, PS 13 lige 2 ja PS 19 lige 2. Teoreetiliselt ja praktiliselt omab kige suuremat thtsust PS 11. PS 11 lubab igusi ja vabadusi piirata, s.t phiigusi riivata, ainult kolmel tingimusel. igusi ja vabadusi tohib piirata ainult koosklas phiseadusega (PS 11 lause 1), teiseks peavad need piirangud olema demokraatlikus hiskonnas vajalikud (PS 11 lause 2 esimene alternatiiv) ja kolmandaks ei tohi piirangud moonutada piiratavate iguste ja vabaduste olemust (PS 11 lause 2 teine alternatiiv). 5.4.1.1. Kooskla phiseadusega (PS 11 lause 1) Phiseadusega koosklas olemise kriteerium nuab, et phiigusi riivavad riiklikud aktid oleksid koosklas kigi phiseaduse normidega. Need peavad olema niisiis nii formaalselt kui ka materiaalselt phiseadusprased. (1) Formaalne phiseadusele vastavus Phiiguste dogmaatikas on jutud tnaseks ldisele ratundmisele, et vhemalt kigil vabadusigustel, seega kigil riivete trje igustel, on kaks kaitsesuunda vi -funktsiooni: formaalne ja materiaalne.*111 Formaalne kaitse thendab phiiguse kandja igust sellele, et kik tema phiiguste riived vastaksid phiseaduse kigile pdevus-, menetlus- ja vormieeskirjadele. Selle taga on mte, et ka formaalsetest phiseaduslikest stetest kinnipidamine, millel iseenesest pole phiigustega vahetult midagi tegemist, teenib lppastmes individuaalse vabaduse eesmrke.*112 Formaalsed eeldused nuavad kigepealt kigist phiseaduses sisalduvatest pdevus-, menetlus- ja vormieeskirjadest kinnipidamist. Edasised formaalsed nuded tulenevad sellest, et PS 11 viitab mitte ainult phiseaduse korralduslikele, vaid kigile normidele. Vljend koosklas phiseadusega puudutab seetttu ka kiki lejnud ldisi piiriklausleid. PS 11 esimesel lausel on niisiis eriline iseloom, mis peegeldub selles, et snastusega koosklas phiseadusega viitab see ka iseendale, olles seega refleksiivne, sest kahtlemata on ka PS 11 esimene lause phiseaduse osa. See tstab esile PS 11 erilise rolli, ilma et oleks vimalik seda siinkohal svendada. Tegemist on telgnormi ehk keskse normiga. Sellesse on ktketud kogu Eesti phiiguste piiriprobleemistik. See aga, mida phiigused tegelikkuses thendavad, sltub olulises osas nende piiridest. PS 11 on selleprast ehk phiiguste peatki thtsaim norm. (a) PS 13 lige 2 Teiste ldiste piiriklauslite seast, mida PS 11 esimese lause vljendiga koosklas phiseadusega puudutab, tuleb kigepealt vaatluse alla PS 13 lige 2. See ste tleb, et seadus kaitseb igahte riigivimu omavoli eest. Sellega antakse seadusele klassikaline igusriiklik lesanne. See peab muutma riigivimu ksikisiku jaoks ettearvatavaks, mis on vabadusliku eksistentsi XI oluliseks eelduseks. PS 13 lige 2 stestab sellega mratuse phimtte , mis on igusriigi printsiibi phjapanev element. Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium on seda tnaseks ilusti ja selgelt kinnitanud.*113 Mratuse phimte nuab ainult, et norm, millele riive tugineb, oleks piisavalt mratud. Selle nude vib tita ka tidesaatva vimu mrus. Mratuse phimtte kogu thendus tuleb ilmsiks siis, kui siduda see teise nudega seadusreservatsiooniga. PS 13 lige 2 hlmab ka selle, sest annab seadusele selgesnaliselt lesande kaitsta igahte riigivimu omavoli eest. (b) PS 3 lige 1 esimene lause

Teine oluline ldise seadusreservatsiooni allikas on, nagu juba kirjeldatud , PS 3 lige 1 esimene lause. PS 13 likes 2 on esiplaanil kodaniku kaitse riigivimu omavoli eest. Seadusele pannakse niisiis klassikaline igusriiklik lesanne. PS 3 lige 1 esimeses lauses muutub seevastu ratuntavaks PS 1 likes 1 ja -s 10 stestatud demokraatia printsiibi oluline aspekt. Kogu riigivimu teostamine peab phinema phiseadusel ja seadustel. Phiseaduse on Eesti rahvas 28. juuni 1992. aasta rahvahletusel vastu vtnud (preambula 6. osalause), ja Riigikogu esindab rahvast, kes Riigikogu valimistega, nagu tleb PS 56, teostab krgeimat riigivimu. Selle taustal nuab demokraatia printsiip, et seadusandja ei tohi talle antud seadusandlusigustust tidesaatvale vimule delegeerida, isegi kui see delegatsioon peaks toimuma seadusega. Just see on parlamendi reservatsiooni kujul seadusreservatsiooni esemeks: seadusandja peab kik olulised, eriti phiiguste seisukohalt *115 olulised ksimused otsustama ise ega tohi nende stestamist delegeerida. Igal juhul kehtib see riigi ja kodaniku vaheliste *116 suhete kohta. Parlamendi reservatsioon on tnaseks phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi igusemistmises tie selgusega tunnustust *117 leidnud, kuigi seal toetutakse primaarselt mitte PS 3 lige 1 esimesele lausele, vaid PS 13 likele 2 , mis tuleb vastavalt siin esindatavale seisukohale paigutada mitte seadusreservatsiooni demokraatlik-pdevusliku klje (parlamendi reservatsioon), vaid selle igusriiklik-liberaalse dimensiooni alla (seaduse mratus). Need on aga ksimused, mis on praktilisest vaatenurgast pigem teisejrgulised. (c) Formaalse kontrolli ldised ja erilised elemendid Kokkuvttes on niisiis vimalik kindlaks teha, et Eesti phiseaduse jrgi on olemas kolm phiiguse riive formaalse kontrolli alati asjassepuutuvat koostisosa: 1) pdevus, menetlus, vorm, 2) mratuse phimte, 3) parlamendi reservatsioon. Need on formaalse kontrolli ldised elemendid. Alati asjassepuutuvate ja selles mttes ldiste formaalse kontrolli elementide krval on olemas erinuded. Need tulenevad ksikute phiiguste erilistest piiriklauslitest. PS 11 esimeses lauses sisalduv vljend koosklas phiseadusega viitab neile, kuid neid tuleks jrgida ka ilma selle formuleeringuta, sest phiseadusliku kohustuse tekkimiseks piisab hest lihtsast phiseaduse normist. Srane norm nagu PS 11 esimene lause, mis tleb, et teatud tegevuste nimelt phiiguste piirangute korral tuleb jrgida phiseaduse norme, on tegelikult leliigne kordus. Vhemalt on sel siiski npunite funktsioon. Erilised formaalsed nuded phiiguste riivetele sisalduvad PS 36 likest 2 tulenevas vljaandmise keelus, mis seab Eesti kodaniku vlisriigile vljaandmise eelduseks rahvusvahelise lepingu ja lisaks veel valitsuse sellekohase otsuse PS -st 43 tulenevas iguses korrespondentsi saladusele, mis nuab riivamiseks kohtu luba ja hinemisvabaduses, mis annab hingute keelustamise ja muud sarnased riived kohtu alluvusse (PS 48 lg 4). Kiki neid erilisi formaalseid nudeid tuleb kontrollida ldise kategooria pdevus, menetlus, vorm raames. Formaalse phiiguste kontrolli phiskeemi need seega ei muuda. (2) Materiaalne phiseadusprasus PS 11 esimese lause snastus hlmab mitte ainult phiseaduse neid norme, mis sisaldavad phiiguste kitsenduste formaalseid eeldusi, vaid ka selliseid, mis stestavad materiaalsed kriteeriumid. Materiaalsed piiranguphjused sisalduvad PS 19 likest 2 tulenevas ldises materiaalses piiriklauslis, ksikute phiiguste erilistes piiriklauslites, phikohustustes ja muudes normides, mis stestavad materiaalsed phiseaduse printsiibid. (a) PS 19 lige 2 PS 19 lige 2 pole kll nagu PS 11 kigi phiiguste piirangute dogmaatiline telg, kll aga piirinorm, mis sarnaneb oma *118 thenduselt PS -ga 11. PS 19 lige 2 vljendab, nagu lalpool kirjeldatud , phjapanevat ideed, et igaks peab oma iguste ja vabaduste kasutamisel austama ja arvestama teiste inimeste igusi ja vabadusi. See on kigi vrdse vabaduse suur idee. Nagu juba theldatud, on PS 11 esimeses lauses sisalduv vljend koosklas phiseadusega tegelikult leliigne, sest iga phiseaduse norm kohustab, ilma et veel mni phiseaduse norm peaks tlema, et see kohustab. PS 19 lige 2 lisab sellele veel teisegi leliigsuse. Teiste inimeste igused ja vabadused eksisteerivad tnu eristetele, ilma et PS 19 lige 2 neid abstraktselt mainima peaks. PS 12 lige 1 esimeses lauses sisalduv ldine vabadusigus formuleerib pealegi klassikaliste snadega, et kik on seaduse ees vrdsed, mis hlmab ka iguste ja vabaduste vrdsuse. See, mida PS 19 lige 2 iguste ja vabaduste kohta tleb, tuleneb niisiis juba sellest, et ksikutes phiiguste formuleeringutes sisalduvad vljendid igaks vi ka Eesti kodanik , ning PS 12 lige 1 esimesest lausest tulenev ldine vrdsusigus kriipsutab seda veelkord alla. Sellegipoolest

*114

on PS 19 likel 2, nagu ka PS 11 esimesel lausel oma mte. See vljendab phiiguste fundamentaalset piiranguphimtet kigi vrdse vabaduse phimtet. See on PS 19 lige 2 kui ldise piiriklausli thenduse tuum. Peale selle on PS 19 lige 2 PS 19 likes 1 stestatud ldiste iguste (ldine isikuigus ja ldine vabadusigus) suhtes eriline piiriklausel, nagu veel nidatud saab. (b) Erilised piiriklauslid Mistagi on PS 19 lige 2 phjapaneva materiaalse piiriklauslina mittetielik, kui phiigusi on lubatud piirata mitte ainult teiste isikute phiiguste kasuks, vaid ka kollektiivsete ehk hiskondlike hvede kasuks, ning kui leidub kollektiivseid hvesid, mis ei kujuta endast individuaalsete iguste kogumit. Olgu siinkohal pstitatud vide, et kike, mida vib snastada kollektiivse *119 hvena, ei saa taandada individuaalsetele igustele. Selliste hiskondlike hvede nagu kriminaalmenetluses te vljaselgitamine (PS 21 lg 1 lause 3), avalik kord (PS 26 lause 2), riigikaitse , nakkushaiguste leviku tkestamine ja looduskeskkonna kaitse (PS 34 lause 2) nimetamine nitab, et Eesti phiseadus lhtub kui endastmistetavalt sellest, et peale individuaalsete iguste on olemas ka kollektiivsed ehk hiskondlikud hved. Kui see oletus on ige ja tees kigi kollektiivsete hvede taandatavusest individuaalsetele hvedele on vale, siis kerkib vltimatult pevakorrale ksimus, kas phiigusi tohib piirata mitte ainult teiste isikute iguste, vaid ka kollektiivsete hvede kasuks. Sellele ksimusele tuleb lhtuvalt Eesti phiseaduse tekstist, aga ka kollektiivsete hvede substantsiaalsest thendusest vastata jaatavalt*120, kusjuures liberaalse phiseaduse kehtivuse all on individuaalsetel igustel prima facieprioriteet kollektiivsete hvede ees.*121 PS 19 likes 2 nimetatud teiste inimeste iguste ja vabaduste krval on niisiis olemas ka materiaalsete piiranguphjuste teine liik: kollektiivsed ehk hiskondlikud hved. Kui neid on erilistes piiriklauslites mainitud, siis on sel vaid teoreetiline vrtus. Praktiliselt muutub probleem oluliseks siis, kui taolised spetsiaalsed piiriklauslid puuduvad, sest srast kinnipdvat normi nagu PS 19 lige 2 sellisel juhul ei eksisteeri. (c) Phikohustused PS 19 likes 2 sisalduva ldise materiaalse piiriklausli ja arvukate eriliste piiriklauslite krval on piiranguphjuste allikaks ka phikohustused. Seejuures tekivad muidugi probleemid. Nii lubab PS 34 teine lause liikumisvabadust piirata looduskeskkonna kaitseks . See on eriline, ainult seda phiigust puudutav piiranguphjus, mida kui spetsiaalsetel piiriklauslitel peaks olema mte ei tohi teistele phiigustele le kanda. Kehtib phimte, et kui phiseadusandja nimetab mnda piiranguphjust ainult he phiiguse juures, siis ta tahab, et seda rakendataks ainult selle phiiguse puhul ja mitte kusagil mujal. Srane spetsiaalsus ei sobi aga hsti kokku keskkonna sstmise phikohustusega, mis on selgesnaliselt stestatud PS -s 53. Tlgendamine saab viia ainult jrelduseni, et PS 53 snastus vtab vikeselt klauslilt PS 34 teises lauses eksklusiivsuse. Keskkonnakaitse tuleb piiranguphjusena kne alla kikjal. Seejuures tuleb muidugi alati jrgida seadusreservatsiooni. (d) Muud phiseaduse materiaalsed printsiibid Sama kehtib ka muude phiseaduse materiaalseid printsiipe stestavate normide kohta. Eesti phiseadus on ldiste materiaalsete phiseaduse printsiipide snastamisel suhteliselt tagasihoidlik, kuid neid siiski leidub. PS 1 likest 1 ja -st 10 tulenev demokraatia printsiip on heks niteks, samuti Eesti iseseisvuse ja sltumatuse printsiip (PS 1 lg 2). Taolised phiseaduse printsiibid ei tohi muidugi seadusreservatsiooni ega spetsiaalseid materiaalseid piiristteid nestada. Senine arutlus ti meie pilgu alla arvukalt materiaalseid piiranguphjusi. Nende kaal ehk jud on aga veel tiesti lahtine. Nii vib snavabadust piirata niteks avaliku korra ja moraali kaitseks. Kas see thendab, et lubatud on snavabaduse igasugune, isegi kige intensiivsem kitsendus, kui see vhemalt mingilgi viisil ja kasvi kige vhemal mral teenib avaliku korra vi moraali kaitse eesmrki? Kui see oleks nii, kui kige intensiivsemgi kitsendus oleks lubatud piiranguphjuse vhima edendamise *122 eesmrgil, siis jookseksid phiigused suures ulatuses thja. Mlema lejnud PS -s 11 sisalduva phiiguse riive phiseadusprasuse tingimuse vajalikkus demokraatlikus hiskonnas ja olemuse moonutamise keeld lesandeks on seda takistada. 5.4.1.2. Vajalikkus demokraatlikus hiskonnas (1) PS 11 teise lause esimene alternatiiv ja Euroopa inimiguste konventsioon Demokraatlikus hiskonnas vajalikkuse kriteerium (PS 11 lause 2 esimene alternatiiv) on ilmselgelt le vetud Euroopa *123 inimiguste ja phivabaduste kaitse konventsioonist. Viimases pole see kll snastatud ldise piiriklauslina, kuid sisaldub vikeste variatsioonidega artiklites 8 kuni 11 ning konventsiooni 4. lisaprotokolli artiklis 2.*124 Euroopa Inimiguste Komisjoni ettekannetes ja Euroopa Inimiguste Kohtu otsustes mngib see klausel otsustavat rolli. Muidugi ei ole paljas tsiasi, et Eesti phiseadus on selle stereotpse vljendi Euroopa inimiguste konventsioonist le vtnud, piisavaks phjuseks, et kanda Eesti phiseadusse le ka sellele vljendile Euroopa inimiguste konventsiooni ja Euroopa Inimiguste Kohtu poolt antud tlgendus,

kuid selle klausli interpretatsioon Eesti kontekstis peaks siiski vhemalt algama pilguheiduga euroopalikule tlgendusele. Selle pilguga kigu kaasas hpotees, et klauslile Euroopa inimiguste konventsiooni ja Euroopa Inimiguste Kohtu poolt antud tlgendus viib olulises osas proportsionaalsuse phimtteni, mis moodustab oma kolme osaphimttega sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsusega kitsamas thenduses juba aastakmneid Liidukonstitutsioonikohtu materiaalse phiigusliku kontrolli *125 *126 phiplaani ja on tnaseks pea kikjal vhemalt phimtteliselt tunnustatud. See ei saagi teisiti olla, sest peale proportsionaalsuse phimtte pole olemas htegi muud ratsionaalset materiaalse phiiguste kontrolli mdupuud, nagu veel *127 selgitatud saab. (2) Vajalikkus laiemas thenduses ja proportsionaalsuse phimte (a) Sobivus Proportsionaalsuse phimtte esimest osaphimtet, sobivuse phimtet, ei ole Euroopa Inimiguste Kohus oma senises igusemistmises sstemaatiliselt vlja ttanud. See pole aga laiemas thenduses vajalikkuse kriteeriumi ja proportsionaalsuse phimtte kattuvuse teesi seisukohalt oluline, sest sobivuse phimte sisaldub kitsamas thenduses vajalikkuse phimttes. Sobivuse phimtte vib snastada jrgmiselt: phiiguse riive on phiseadusega vastuolus, kui see ei sobi edendama riigi poolt seatud eesmrgi saavutamist. Selle taga on idee, et kodanikku tuleb kaitsta avaliku vimu tarbetute riivete eest .*128 Riived, mis ei aita kuidagi kaasa seatud eesmrgi saavutamisele ja on selleprast tarbetud, ei ole kunagi vajalikud laiemas thenduses. (b) Vajalikkus kitsamas thenduses Proportsionaalsuse phimtte teine osaphimte on vajalikkus kitsamas thenduses ehk lihtsalt vajalikkus. Selle vib snastada jrgmiselt: phiiguse riive pole vajalik ja on selleprast phiseadusega vastuolus, kui on olemas mni muu sobiv vahend, mis edendab *129 sama hsti seadusandja poolt jrgitud eesmrgi saavutamist, kuid riivab phiigust vhem intensiivselt. Seda proportsionaalsuse phimtte osaphimtet vib nimetada ka leebeima vahendi phimtteks. Ei saa olla kahtlust, et ka vajalikkuse phimte sisaldub laiemas thenduses vajalikkuse kriteeriumis. Kirjeldatud mttes mittevajalik phiiguse riive pole iialgi vajalik laiemas thenduses. Euroopa Inimiguste Kohtu poolt laiemas thenduses vajalikkusele antud tlgendus on siiski midagi enamat kui vajalikkuse phimte leebeima vahendi phimtte thenduses. Euroopa Inimiguste Kohus on vlja arendanud stereotpse vljendi, mille *130 kohaselt peab olemas olema tungiv sotsiaalne vajadus (pressing social need). Sellega lisatakse saksa vajalikkuse phimtte puhtale eesmrgi ja vahendi relatsioonile vrtushinnanguline element: hinnata tuleb selle eesmrgi, mille saavutamise vahendiks riive on, kaalukust. Tungiv sotsiaalne vajadus riive jrele on olemas siis, kui see on leebeima vahendi phimtte thenduses vajalik eesmrgi jaoks, mille saavutamine vi edendamine on vastavalt tungivale sotsiaalsele vajadusele nutav. Riivega saavutatava eesmrgi kaalukus kuulub aga kitsamas thenduses proportsionaalsuse ehk mdukuse valdkonda. Siin on ksimus selles, kas seadusandja eesmrgid on piisavalt kaalukad, et riivet igustada. (c) Proportsionaalsus kitsamas thenduses ehk mdukus See, et Euroopa Inimiguste Kohus on oma igusemistmises, mis puudutab laiemas thenduses vajalikkuse kriteeriumi, hgustanud kitsamas thenduses vajalikkuse ja kitsamas thenduses proportsionaalsuse phimtte vahelise piiri, on kahjutu, sest Euroopa Inimiguste Kohus subsumeerib niigi ka proportsionaalsuse kitsamas thenduses ehk mdukuse laiemas thenduses vajalikkuse kriteeriumi alla. Proportsionaalsus kitsamas thenduses asetab vastakuti phiiguse riive intensiivsuse ja riivet igustavate phjuste kaalukuse. Selle suhte vib snastada jrgmise, phiiguste dogmaatika jaoks phjapaneva midaseda reeglina: mida intensiivsem on riive, seda kaalukamad peavad olema seda igustavad phjused.
*131 XII

See reegel nuab kaalumist, kusjuures hele kaalukausile tuleb asetada puudutatud phiiguslik printsiip ja teisele need printsiibid, mis seisavad riikliku riive taga ning igustavad seda. Euroopa Inimiguste Kohus nuab laiemas thenduses vajalikkuse tuvastamiseks proportsionaalsuse kontrolli just selles mttes. Nii tahab ta kindlaks teha, kas esitatud kitsendus oli *132 jrgitud legitiimse eesmrgiga vrreldes proportsionaalne , ja kontrollida, kas kaebuseks phjust andnud riive oli sellega jrgitud legitiimse eesmrgiga mdukas vahekorras.*133 Mduka vahekorra asemel rgitakse ka lihtsalt ja rmiselt *134 *135 tabavalt riive ja eesmrgi igest vahekorrast . Just see on kitsamas thenduses proportsionaalsuse ehk mdukuse valdkonda kuuluv ksimus.

Menetlus mduka ehk ige vahekorra jaluleseadmiseks on kaalumine. *137 Inimiguste Kohtu igusemistmises. (3) Kaalumise probleem

*136

Ka selle mdapsmatus vljendub selgesti Euroopa

Phiiguse kohaldamine viib niisiis lppastmes kaalumiseni. Selle vastu on ikka ja jlle ptud vita, et kaalumine polevat *138 ratsionaalne protsess. See vastuvide vib tepoolest viidata sellele, et kaalumisksk ei sisalda htegi substantsiaalset mdupuud. Kaalumised eeldavad vrtushinnanguid, mis kaalumisksust ei tulene. See ei ole siiski piisav phjus, vlistamaks kaalumise iguses. Kaalumine on menetlus, mis annab argumentatsioonile ratsionaalse struktuuri. Kigepealt tuleb tuvastada riive intensiivsus. Intensiivsuse astmeid ei saa kll arvuliselt mta ega tulemust seejrel koondamise teel vlja selgitada, kll aga vib riived ilma eriliste probleemideta jagada rasketeks, keskmisteks ja kergeteks. Sama kehtib ka riivet igustavate phjuste relatiivse kaalukuse kohta. Kui riive intensiivsus on vga suur, seda igustavate phjuste kaalukus aga seevastu thine, siis on otsus hene: riive on ebaproportsionaalne ja seega phiseadusvastane. Sama kehtib ka teiste heselt mistetavate konstellatsioonide kohta. Loomulikult on ka iga selge ja probleemitu jrgustamise aluseks vrtushinnang, kuid see ei kujuta endast vastuvidet sraste jrgustuste vimalikkuse vastu. Vastupidi: sraste jrgustuste vimalikkus nitab, et on olemas suhteliselt kindlad vrtushinnangud. Nii liigitab iga mistlik inimene eluaegse vabadusekaotuse rmiselt intensiivsete riivete*139, turuplatsil tuvide stmise keelu aga kergete kilda.*140 Sageli ei ole aga asi nii lihtne. Intensiivsuse aste vib olla ebaselge vi vaieldav, ja sageli on riivega puudutatud iguslik printsiip ja sellega vastakuti olevad printsiibid umbes samasuguse kaalukusega. Siinkohal avaneb kaalumine kigile teistele argumentidele, mida veel vib esitada. Kaalumise panus argumentatsiooni ratsionaalsusse seisneb seejuures selles, et see asetab kik he juhtumi puhul esitatavad phjused hte selgesse struktuuri.*141 See muudab kaalumise ratsionaalse phiigusliku diskursi vltimatuks elemendiks. Muidugi oleks hea, kui leiduks mni kindlam meetod. Sellist aga silmapiiril pole. Seda arvestades on iga kaalumise aadressil tehtav phimtteline kriitika *142 alternatiivide puudumise tttu nurjumisele mratud. igus ei tule ilma kaalumiseta toime. (4) PS 11 teine lause demokraatlikus hiskonnas vajalikkuse klausel kui proportsionaalsuse phimtte vljendus Seega leiab proportsionaalsuse phimtet mitte ainult Euroopa Inimiguste Kohtu laiemas thenduses vajalikkuse klauslit puudutavas igusemistmises, see osutub peale selle ka phiiguste riivete materiaalse piiritlemise ainsaks ratsionaalseks *143 meetodiks. Seda vib phiiguste printsiibiteoorias sgavamalt phjendada ja ksikasjalisemalt selgitada. Siinkohal tuleb sellest siiski loobuda. Ksimus peaks pigem klama, millisel kujul pakub proportsionaalsuse phimte PS 11 teises lauses sisalduva klausli demokraatlikus hiskonnas vajalikud parima tlgenduse. Kas on soovitav vtta le Euroopa Inimiguste Kohtu formuleeringud vi tuleks eelistada proportsionaalsuse phimtet lalkirjeldatud kolmeosalisel kujul? Selle ksimuse puhul vib eristada kolme ksikksimust. Esimene ksimus klab nii: kas eraldi sobivuse osaphimttest tuleks loobuda vi mitte? Maksiim, mille kohaselt tuleks erinevaid ksimusi eraldi tuvastada, soovitab mahutada sobivuse PS 11 teise lause tlgendusse. Teine ksimus on keerulisem. Kas vajalikkuse tuvastamisel peaks kontrollima htlasi ka riive phjuse kaalukuse elemente vi on parem need eraldada ja ksitleda kshaaval jrgemda? Kontrolli selgus rgib eraldamise kasuks. Vajalikkuse tuvastamisel tuleks seetttu piirduda ksimusega, kas eksisteerib vhem intensiivselt riivav, s.t leebem vahend. Kiki kaalukuse ksimusi tuleb ksitleda kitsamas thenduses proportsionaalsuse juures. Kolmas ksimus puudutab veel selgitamist ootavat probleemi, kas kitsamas thenduses proportsionaalsuse tuvastamise jrel on olemas veel mni kontrolli aste vi mitte. Euroopa Inimiguste Kohus mainib riive ja eesmrgi mduka vi ige vahekorra krval veel ka ksimust, kas siseriiklike *144 haldusorganite poolt igustuseks toodud phjused on relevantsed ja piisavad . See pole siiski uus ega iseseisev ksimus, vaid sisaldub juba kitsamas thenduses proportsionaalsuse ehk mdukuse ksimuses. Piiranguphjustest, mis pole relevantsed vi piisavad, ei piisa riive igustamiseks. Kuid kui need on piisavad, siis need igustavad riivet. Kitsamas thenduses proportsionaalsuse tuvastamine lubab ja nuab, nagu selgitatud, kigi riive lubatavuse poolt- ja vastuargumentide ksitlemist. Selleprast ei tule seda tiendada edasise kontrolliastmega. Uueks kontrolliastmeks viks anda ajendi seni analsimata klausel demokraatlikus hiskonnas . See tleb, et nutav on mitte mis tahes vajalikkus, vaid vajalikkus demokraatlikus hiskonnas. Tekib ksimus, mida see thendab. ks thendus on Euroopa Inimiguste Kohtu igusemistmises selgesti ratuntav. Selleks on phiigusliku kaitse tugevdamine demokraatia printsiibi huvides. Nii rhutab Euroopa Inimiguste Kohus Barthold i kaasuses snavabaduse olulist osa

demokraatlikus hiskonnas. Kodanikke ei tohtivat heidutada osalemast hiselu ksimusi puudutavas avalikus arutelus. Seetttu *145 tulevat snavabaduse riivetele esitada eriti rangeid nudmisi. See vastab tpselt demokraatlik-funktsionaalsele seletusele, *146 mille Liidukonstitutsioonikohus kommunikatsiooniphiigustele 1958. aasta Lth i otsusest saadik annab. Selline phiigusliku kaitse tugevdamine on, kui see toimub mdukas ulatuses, ige ning moodustab vajalikkuse klauslis sisalduva viite demokraatlikule hiskonnale tegeliku sisu. Muidugi on sellist phiigusliku kaitse tugevdamist vimalik phjendada ka ainult PS 1 likest 1 tuleneva demokraatia printsiibi alusel. Pigem muuseas tuleb nhtavale ka thenduse teine kiht. Demokraatlikus hiskonnas pole iialgi vajalik jrgida sraseid eesmrke, mis on demokraatiaga tiesti kokkusobimatud. Riived, mille eesmrgiks on niteks he partei vimu jaluleseadmine, oleksid selleprast vajalikkuse klausliga hildamatud. Vajalikkuse klauslis sisalduva viite demokraatlikule hiskonnale teine thendus seisneb seega demokraatiavaenulike eesmrkide vlistamises lubatavate piiranguphjuste seast. Siingi piisaks kahtlemata juba PS 1 likest 1 ja -st 10 tulenevast demokraatia printsiibist tiesti. Vajalikkuse klausli kolmandat thendust nhakse kohati selles, et see ktkeb endas volitust demokraatlikult legitimeeritud parlamentidele mrata kindlaks riivete vajalikkus. Nii tleb Jochen Frowein: Viidet demokraatlikule hiskonnale tuleb igesti tlgendades mista ka nii, et demokraatlikult valitud parlamentaarsetele organitele antakse konventsiooniiguslik volitus vajaliku kitsenduse kindlaksmramiseks. *147 See on kaheldav. Piiriklauslid peavad ka seadusandjat siduma. Ka tema vib ette vtta ainult vajalikke riiveid. Kui vajalikkust kvalifitseeritakse demokraatliku hiskonna klausliga, siis selle eesmrgiks on mitte seadusandja seotuse vhendamine, vaid suurendamine. Loomulikult on phiseaduslikkuse jrelevalve kohtu kompetents kontrollida seadusandjat piiratud.*148 Need piirid tulenevad aga mitte PS 11 teises lauses sisalduvast piiripiirist, vaid vahetult *149 demokraatia printsiibist, mis hlmab demokraatlikult legitimeeritud seadusandja otsustuspdevuse formaalse printsiibi. Kokkuvttes tuleb niisiis meeles pidada, et proportsionaalsuse kontrolli kolmele astmele ei lisandu muid astmeid. Stereotpne vljend demokraatlikus hiskonnas viib ainult selleni, et phiigused, millel on ka demokraatlik funktsioon, on kaitstud eriti intensiivselt. Seda tuleb arvestada kitsamas thenduses proportsionaalsuse kontrollimisel. Kui seda eripra mitte arvestada, on demokraatlikus hiskonnas vajalikkuse klausli puhul tegemist ei millegi muu kui proportsionaalsuse phimttega selle kolme osaphimtte kujul. 5.4.1.3. Olemuse moonutamise keeld (PS 11 lause 2 teine alternatiiv) PS 11 kui keskse normi kolmas kriteerium on olemuse moonutamise keeld. PS 11 teise lause teine alternatiiv keelab piirangutel moonutada piiratavate iguste ja vabaduste olemust. Eesti uue phiseaduse 30. septembri ja 13. detsembri 1991. *150 aasta eelnud ei sisaldanud veel kumbki taolist klauslit. Selle sisseviimist soovitas Peter Hberle teise eelnu *151 ekspertiisis. Hberle avaldas oma 1962. aastal esmakordselt ilmunud GGartikkel 19 likes 2 sisalduva olemusliku sisu ehk tuumikolemuse garantiid ksitleva raamatuga sgavat mju selle garantii mber kivale arutelule Saksamaal ja arvukates teistes Euroopa riikides. Seetttu on soovitav PS 11 teise lause teise alternatiivi tlgendamisel heita pilk GG artikkel 19 lige 2 kohta kivatele seisukohtadele. GG artikkel 19 lige 2 tleb: helgi juhul ei tohi puutuda phiiguse olemuslikku sisu. Tuumikolemuse garantii le peetavat vaidlust iseloomustavad kaks vitlusliini: vaidlus objektiivse ja subjektiivse teooria ning *152 vaidlus absoluutse ja relatiivse teooria vahel. (1) Objektiivne ja subjektiivne teooria Vaidlus objektiivse ja subjektiivse teooria vahel kib selle le, kas tuumikolemuse garantii peab kindlustama phiiguste thenduse hiskonna vi puudutatud isiku jaoks. Objektiivse teooria silmapaistvaks esindajaks on Friedrich Klein. Tema vitel GG artikkel 19 lige 2 keelab vhendada phiigusstte kehtimist nii, et see muutub thtsusetuks kigi indiviidide vi ka ksnes neist suurema osa vi sotsiaalse elu jaoks ldse .*153 Seevastu peab subjektiivne teooria otsustavaks seda, mis jb puudutatud isikule phiigusest jrele prast riivet.*154 Objektiivset teooriat viks nimetada ka kollektivistlikuks , subjektiivset aga individualistlikuks . Phiiguste aluseks on, nagu eespool kirjeldatud*155, individualismi idee. Seega saab ige olla ainult subjektiivne teooria. (2) Absoluutne ja relatiivne teooria Kui otsustada subjektiivse teooria kasuks, siis kandub probleemistik le absoluutse ja relatiivse teooria vahelisele vaidlusele. Absoluutse teooria kohaselt on olemas phiigusliku kaitse tuumikvaldkonnad, mida riik mingil tingimusel riivata ei tohi. Absoluutse iseloomu jaoks on seejuures mravaks, et tuumikvaldkonna kaitse ei sltu vastasphjuste kaalukusest. Need vivad olla kui tahes tugevad, kuid iialgi ei ole need suutelised igustama absoluutselt kaitstud tuumikala riivet. Vtkem niteks

olukord, kus pantvangi mahalaskmist terroristi poolt saab takistada ainult politsei surmav lask. Jrgides seda kui iget subjektiivset teooriat, sltub vastus ksimusele, kas puudutatakse iguse elule (PS 16) tuumikolemust, sellest, mis jb terroristile sellest igusest prast surmavat lasku jrgi. Jrgi ei j midagi. igusest mitte midagi jrgi jtta thendab aga (kui kaitsta tuumikuid absoluutselt) tuumiku riivamise keelu rikkumist. Absoluutne teooria satub niisiis terroristi kaasuses kahekordsesse dilemmasse: kas rikkuda omaenda phireeglit ja terroristi phiiguse elule tuumikvaldkonda vi pantvangi phiiguse elule tuumikvaldkonda vi kohustada riiki igale terroristide kaaluka ja tsise hvardusega seotud nudmisele jrele andma. Sel dilemmal on arvukalt variante. Relatiivne teooria pakub vljapsu paradoksaalsest olukorrast, kus isegi lekaalukad huvid , nagu Liidukonstitutsioonikohus on tenoliselt tahtmatu vastuolulisusega snastanud, ei saavat riivet igustada. lekaalukas huvi on huvi, millel on suurem kaalukus. Kui huvil on aga suurem kaalukus, siis see igustab riivet. Relatiivne teooria arvestab seda sel viisil: tuumikolemuse garantii rikkumisega on tegu siis, kui phjused, mida saab esitada riive phjendamiseks, seda ei igusta. *157 Relatiivse teooria kohaselt on tuumikolemuse garantii seetttu proportsionaalsuse phimttega identne. Vastavalt sellele phimttele on aga toodud terroristijuhtumi korral politsei surmav lask lubatud. Relatiivsele teooriale vaieldakse vastu vitega, et see lubavat lppastmes mis tahes kitsendusi. Sellega langevat tulemr.*158 Sellele tuleb vastu vaielda. Ka relatiivses teoorias esineb tuumikvaldkondi. Need tulenevad eespool kirjeldatud kitsamas thenduses proportsionaalsuse phimttest. See phimte nuab, et phiiguse riive phjused peavad kaaluma seda rohkem, mida intensiivsem see riive on. Mida kaugemale phiigust tagasi suruda, seda vastupanuvimelisemaks see muutub. Nii tekivad valdkonnad, mille riive igustamine pole ldse vi on vaevalt meldav. Seejuures jb relatiivse teooria puhul muidugi otsustavaks, et need valdkonnad tekivad kaalumise tulemusena ega ole absoluutse kaitse tuumikvaldkondaks mingi intuitiivse tunnetuse tttu. ht relatiivse teooria nrkust ei saa, tsi kll, krvaldada. See muudab tuumikolemuse garantiid nagu GG artikkel 19 lige 2 leliigseks. Relatiivne teooria tunnistab GG artikkel 19 like 2 nagu ka PS 11 teise lause teise alternatiivi paljalt deklaratiivseteks klausliteks, seega lppastmes redundantseks, sest mlemad stted vljendavad ainult seda, mis vastavalt proportsionaalsuse phimttele juba niikuinii kehtib. See on vastuolus tlgendamise phimttega, mille kohaselt tuleks igat normi tlgendada nii, et see poleks leliigne. See phimte ei kehti siiski piiramatult. Kui tungivad dogmaatilised phjused rgivad normi puhtalt deklaratiivse iseloomu kasuks, siis tuleb sellest phimttest teha erand. Srased tungivad phjused on kesoleval juhul olemas. PS 11 teise lause teise alternatiivi olemuse moonutamise keelul pole seega thendust, mis letaks PS 11 teise lause esimese alternatiivi demokraatlikus hiskonnas vajalikkuse klausli piirid. See on proportsionaalsuse phimttega identne. PS 11 kui keskse normi kolmanda klausli leliigsus on muidugi kahjutu. Pole olemas ka veenvaid phjuseid selle rakaotamiseks. See meenutab, et on olemas tuumikuid, mille riivamine kne alla ei tule. See ettekujutus tuleb muidugi seostada tdemusega, et need tuumikud on lppastmes kaalumiste tulemused. 5.4.1.4. ldine tuvastamisskeem Mtisklused phiiguste riivete phiseadusprasuse ldiste eelduste le, mis ige tlgendamise korral tulenevad PS -st 11 kui kesksest sttest ja muudest ldistest eeskirjadest (PS 3 lg 1 lausest 1, 13 lg-st 2 ja 19 lg-st 2), viivad niisiis jrgmise tulemuseni: Phiiguse riive on ainult siis formaalselt phiseadusprane, kui see 1) vastab kigile phiseaduse pdevuse, menetluse ja vormi nuetele 2) jrgib PS 13 likest 2 tulenevat mratuse phimtet ja 3) on koosklas PS 3 lige 1 esimesest lausest tuleneva parlamendi reservatsiooniga. Phiiguse riive on ainult siis materiaalselt phiseadusprane, kui see 1) on proportsionaalne, vastab seega PS 11 teise lause esimese alternatiivi poolt nutud a) sobivuse phimttele, b) vajalikkuse phimttele ja c) kitsamas thenduses proportsionaalsuse phimttele 2) ei riku PS 11 teise lause teisest alternatiivist tulenevat olemuse moonutamise keeldu kuna olemuse moonutamise keeld on identne proportsionaalsuse phimttega, siis on viimast rikutud ainult siis, kui pole kinni peetud esimesest. 3) ei riku muid materiaalseid phiseaduse norme, nagu niteks demokraatia printsiipi vi ldist tagasiulatuva mju keeldu.
*159 *156

Neid phiiguste kitsendamise ldisi nudeid tuleb tiendada ksikute phiiguste piiranguklauslitest tulenevate eriliste nuetega. Enne nende ksitlemist olgu aga veel heidetud pilk hele ldisele probleemile kontrollikompetentsi ulatusele. 5.4.1.5. Kontrollikompetentsi ulatus ldine tuvastamisskeem nitab, mida tuleb kontrollida, kui phiigust on riivatud. Puudub aga teave selle kohta, kui intensiivselt peab Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium riiklikke abinusid kontrollima. See on phiseaduslikkuse jrelevalve kohtu kontrollikompetentsi ulatuse probleem.*160 Phiseaduslikkuse jrelevalve kohtu kontrollikompetentsi ulatuse probleem tekib iga kord, kui phiseaduslikkuse jrelevalve kohus kontrollib kolmest vimust he poolt tarvitusele vetud mnda abinud. Eriti thtsaks muutub probleem siis, kui tuleb kontrollida seadusandlikku vimu. Siin tekib fundamentaalne konflikt, mille aluseks on demokraatia ja phiiguste vaheline *161 keeruline ja pingeline vahekord. Kui on langetatud otsus seadusandjat kontrolliva phiseaduslikkuse jrelevalve kasuks, siis kujutab see konflikt endast kaalumise probleemi. hele kaalukausile asetub demokraatlikult legitimeeritud seadusandja otsustusigustuse printsiip. Iga parlamendi vastuvetud seaduse thistamine kujutab endast selle printsiibi realiseerimise kitsendamist. Teisele kaalukausile asetuvad phiiguslikud printsiibid. Kui phiseaduslikkuse jrelevalve kohus on liiga leebe seadusandja suhtes, piirab see phiseaduslike printsiipide realiseerimist. Lihtsat valemit, mis selle kaalumise probleemi igaveseks lahendaks, silmapiiril ei paista ega saagi *162 probleemi mitmekihilisuse tttu paista. Sellegipoolest ei ole see phjus resigneerumiseks. On vimalik vlja arendada astmeline kontrollissteem ja anda piisavalt selged kriteeriumid, millise intensiivsusastmega kontroll tuleb konkreetsel juhul lbi viia. Liidukonstitutsioonikohtu igusemistmine on selle veenvaks niteks. Liidukonstitutsioonikohus eristab kontrolli intensiivsuse kolme astet: (1) evidentsuse kontroll, (2) phjendatavuse kontroll ja (3) *163 thustatud ehk range sisuline kontroll. Evidentsuse kontrolli puhul kontrollitakse, kas seadusandja prognoosid on ilmselgelt valed. Seadusandja ksutuses on seega vga avar mnguruum. Phjendatavuse kontrolli puhul on see juba oluliselt kitsam, sest siin kontrollitakse, kas prognoosid on phjendatavad. Thustatud ehk range sisulise kontrolli puhul kaob mnguruum tiesti. Siin allutatakse seadusandja prognoosid tielikule phiseaduslikkuse jrelevalve kontrollile. Need astmed on vlja arendatud seadusandja prognooside kontrollimiseks. Neid saab aga kohaldada kikjal, kus kontrolli intensiivsus on gradueeritav, niisiis ka kaalumisi ja neis sisalduvaid vrtushinnanguid kontrollides. Lppude lpuks on tegemist jurisprudentsis sagedase katsega ksitleda dogmaatiliselt sujuvate leminekutega valdkonda astmete ehk lvede konstrueerimise teel. Seega ei kujuta Liidukonstitutsioonikohtu kolm astet endast Saksa konstitutsiooniiguse eripra. Lppastmes oleks vinud rkida ka lihtsalt nrgast, keskmisest ja tugevast kontrollist. Srastel jaotustel on universaalne iseloom. Kontrolli intensiivsuse astmete moodustamine on vaid esimene samm. Otsustava thtsusega on ksimus, millisel astmel tuleb konkreetsel juhul kontroll lbi viia. Liidukonstitutsioonikohus annab sellele ksimusele vastuse kolme kriteeriumi nol: arvestada tuleb (1) mngus olevate igushvede thtsust, (2) valdkonna omapra ja (3) seadusandja vimalusi teha otsustamise hetkel *164 piisavalt kindel otsus. Mngus olevate igushvede thtsus sltub eelkige phiiguste kitsenduste intensiivsusest. See kriteerium vljendab ldkehtivat lauset: mida intensiivsemalt on phiigusi riivatud, seda intensiivsem peab olema phiseaduslikkuse jrelevalve kohtu kontroll.*165 Nii kujutab eluaegne vabadusekaotus endast rmiselt intensiivset phiiguse riivet, muutes vajalikuks *166 thustatud ehk range kontrolli , samal ajal kui keelu puhul sta linna territooriumil tuvisid piisab selle vhese kaalukuse tttu evidentsuse kontrollist.*167 Ka valdkonna omapra on kriteeriumina arusaadav. Nii on vlispoliitika ennekike valitsuse lesanne. Phiseaduslikkuse jrelevalve kohus vib kontrollida ksnes heseid, seega evidentseid poliitilise diskretsiooni piiride letamisi.*168 Sama kehtib ka terroristlike vljapressimiste kohta. Riiklikel organitel peab olema vimalus kohandada oma abinud ksikute olukordade *169 mitmekesisusega . Kolmas kriteerium seadusandja vimalused teha otsustamise hetkel piisavalt kindel otsus rajaneb plausiiblil mttekigul, et phiseaduslikkuse jrelevalve kohus peaks kontrollima seadusandjat, kel oli vimalik kiki ksimusi phjalikult ja hoolikalt kontrollida ning kes seda ka tegi, vhem intensiivselt kui seadusandjat, kel polnud see vimalik vi kes seda ei teinud. Need kolm astet ja kolm kriteeriumi annavad meie ksutusse dogmaatilise instrumentaariumi, mis vimaldab lahendada kontrolli intensiivsuse probleemi ratsionaalselt kontrollitavalt. Peaosa etendab seejuures phiiguste puutumuse intensiivsuse kriteerium. Kontrolli intensiivsuse ksimused vivad esile kerkida phimtteliselt kikjal ldises kontrolliskeemis ja neile tuleb

vastata seal, kus need tekkivad. Nende ksitlemise peamiseks kohaks on aga proportsionaalsuse tuvastamine koos sobivuse ja nutavuse kontrolli puhul lahendamist vajavate prognoosiprobleemidega ning kitsamas thenduses proportsionaalsuse kontrollimisel lahendamist vajavate kaalumis- ja vrtustamisprobleemidega.

5.4.2. Erilised piiriklauslid

Eesti phiseadus sisaldab eriliste piiriklauslite vga diferentseeritud ssteemi. See vljendab tahet stestada phiiguste kitsendatavus nii palju kui vimalik phiseaduses eneses. 5.4.2.1. Lihtsad seadusreservatsioonid Suurim vabadus on seadusandjale jetud lihtsate seadusreservatsioonide puhul. Lihtsad seadusreservatsioonid on paljad phiiguse riivamise volitused seadusandjale. Eesti phiseadus tunneb erinevaid lihtsate seadusreservatsioonide vorme. Enamik neist asub majanduslike vabaduste juures. Eriti selge nide on omandivabadus iguse kujul oma omandit vabalt vallata, kasutada ja ksutada. PS 32 lige 2 teine lause lubab seadusandjal seda igust seadusega kitsendada, ilma seejuures mingeid sisulisi ega formaalseid nudeid esitamata, vlja arvatud eeldus, et kitsendamine peab toimuma seadusega. See on lihtsa seadusreservatsiooni klassikaline nide. eldud on ainult, et phiigust tohib kitsendada. Seejuures on korratud juba niigi PS 11 esimese lause, 13 lige 2 ja 3 lige 1 esimese lause alusel kehtivat ldist seadusreservatsiooni veelkord spetsiaalse seadusreservatsiooni vormis, ilma et piirangute kehtestamise kompetents oleks mingisuguste piiripiiridega kvalifitseeritud, s.t krbitud. Lihtsad seadusreservatsioonid nitavad eriti teravalt proportsionaalsuse phimtte hdavajalikkust. Ilma srase piiripiirita oleks lihtsa seadusreservatsiooniga varustatud phiiguste sisu tielikult seadusandja meelevallas ja jookseksid selles suhtes thja. ldine tuvastamisskeem hoiab selle ra, mistttu tuleb seda lihtsa seadusreservatsiooniga phiiguste puhul ilma muutusteta rakendada. Eesti phiseadus on lihtsate seadusreservatsioonidega, mis volitavad selgesnaliselt riivama, kitsendama vi piirama, rmiselt kitsi. Peale juba nimetatud omandivabaduse (PS 32 lg 2 lause 1) leidub srane reservatsioon ainult ametnike poliitilise ja majandusliku tegevuse (PS 30 lg 2) juures. Enamik lejnud lihtsatest reservatsioonidest on vljakujundamisreservatsioonid stestamisreservatsioonide kujul. Niteks vib tuua kodakondsuse (PS 8 lg 5), riigi abi (PS 28 lg 2 lause 2), kutsevabaduse (PS 29 lg 1 lause 2), streigiiguse (PS 29 lg 5 lause 3), ettevtlusvabaduse (PS 31 lause 2) ja rahvusvhemuste kultuurilised igused (PS 50). Srased stestusreservatsioonid ei erine sisuliselt kitsendus- ega piiramisreservatsioonidest. Vljakujundamisreservatsiooni erivormiks on stestus, mis neb vljakujundamise esemena selgesnaliselt ette kaitse. Srased vljakujundamisreservatsioonid kohustavad riiki eelkige kaitsma. Need esinevad iguse elule (PS 16 lause 2), vanemate ja laste suhte (PS 27 lg 4) ja autoriiguse (PS 39 lause 2) juures. Olgugi, et kohustus kaitsta on primaarne, ei vlista see, et need vljakujundamisreservatsioonid sisaldavad ka volitust riivamiseks. Nii on laste kaitse vgivaldsete vanemate eest vimalik ainult vanemate phiiguse (PS 27 lg 3) riive abil. ldiselt kehtib, et vljakujundamisreservatsioonid, kuivrd need volitavad riivama, samastuvad kitsendus- ehk piiramisreservatsioonidega ja neid tuleb seetttu tpselt samamoodi kontrollida. Lihtsa seadusreservatsiooni erivorm on viitereservatsioon. Viitereservatsioonid vimaldavad phiiguse kitsendusi, viidates phiseadusest madalamale ehk lihtigusele. Eriti tpilisteks viitereservatsioonideks on keelureservatsioonid. Nii lubab PS 29 lige 5 teine lause tvtjate ja tandjate hingutel ja liitudel seista oma iguste ja seaduslike huvide eest vahenditega, mida seadus ei keela. Mis seadusega keelatud on, selle mrab aga lihtseadusandja. Seega samastub PS 29 lige 5 teises lauses sisalduv viitereservatsioon sisuliselt lihtsa seadusreservatsiooniga, nudes ksnes, et phiigust kitsendav seadus oleks keeluseadus. Kuid seegi kujutab endast vaevalt erisust. Teine viitereservatsioon leidub PS 44 likes 2. Viitereservatsioone tuleb kohelda samamoodi kui lihtsaid seadusreservatsioone. 5.4.2.2. Kvalifitseeritud seadusreservatsioonid Lihtsad seadusreservatsioonid ei lisa phiiguse riivamise ldistele eeldustele midagi juurde. Need tlevad ainult, et phiigust, mis on nendega varustatud, tohib piirata, mis muudab need phiigused ilma reservatsioonita tagatud phiiguste vastandiks. Kvalifitseeritud seadusreservatsioonid sisaldavad seevastu phiiguse riivetele esitatavaid nudeid, mis kndivad ldistest eeldustest kaugemale. Need tiendavad eeldused vivad olla materiaalset vi formaalset laadi. Vastavalt sellele tuleb materiaalset kvalifikatsiooni formaalsest eristada, vlistamata seejuures mistagi nende korraga esinemise. Nii seob PS 43 teine lause korrespondentsi saladuse riive mitte ainult kuriteo tkestamise ja kriminaalprotsessis te vljaselgitamise materiaalse kriteeriumiga, vaid ka kohtu loa formaalse kriteeriumiga. Eesti phiseaduse kvalifitseeritud reservatsioonid sisaldavad peaaegu kik stereotpset vljendit seadusega stestatud juhtudel ja korras . See on oluline ja tervitatav selgitus. Seadusreservatsioon puudutab mitte ainult phiiguse kitsendamise materiaalseid eeldusi, vaid ka menetlust. Idee laiendada seadusreservatsioon ka menetlusele on ldine ja kehtib kigi *171 phiiguste kohta. Kik phiigused on kaitstud mitte ainult materiaalselt, vaid ka korralduse ja menetlusega.
*170

Mningatel juhtudel, niteks habeas corpus e iguse puhul isikuvabadusele on kvalifikatsioonid snastatud vga tpselt (PS 20 lg 2), enamasti aga kasutatakse ldklausleid. Nii vib PS 26 teise lause kohaselt sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, klbluse, avaliku korra vi teiste inimeste iguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tkestamiseks vi kurjategija tabamiseks . Vaevalt on vimalik vlja melda mni mistlik piiranguphjus, mida poleks vimalik subsumeerida mne loetletud phjuse alla. Nende mistete avarus nitab, kui thtis on ka kvalifitseeritud seadusreservatsioonide puhul proportsionaalsuse phimte. Ilma proportsionaalsuse kontrollita oleksid vimalikud sedavrd tugevad riived, et jutt perekonna- ja eraelu puutumatusest PS 26 esimeses lauses muutuks pilkeks. Kvalifitseeritud reservatsioonid toovad endaga kaasa phiiguste tuvastamise ldise skeemi modifikatsiooni. See kehtib, tsi kll, ainult materiaalsete kvalifikatsioonide suhtes. Formaalsed kvalifikatsioonid, niteks rahvusvaheline leping ja valitsuse otsus Eesti kodaniku vljaandmisel vlisriigile (PS 36 lg 2), tuleb, nagu selgitatud, viia ldise tuvastamispunkti pdevus, menetlus, vorm alla. Materiaalsed kvalifikatsioonid nuavad tiendava tuvastamisastme sisseviimist, millel tuvastataks riive eesmrgi ehk riive phjuse lubatavus. See kontroll peab toimuma riive materiaalse kontrolli alguses, seega siis enne proportsionaalsuse kontrolli. See tuleneb mitte ainult asja loogikast, vaid vastab ka Euroopa Inimiguste Kohtu igusemistmisele.*172 Ksimuse, milline riive eesmrk on lubatav ehk legitiimne, otsustab seejuures materiaalses piiriklauslis kasutatud mistete tlgendus. Erilisi probleeme tekitavad seejuures avaliku korra ja klbluse misted. Avalikku korda ei saa samastada iguskorraga, sest see moondaks materiaalse piiranguphjuse lihtsaks seadusreservatsiooniks. Samuti ei oleks seletatav, miks lubab avalik kord riivamist ksnes seadusega stestatud juhtudel ja korras, nagu reeglina on eldud, sest see sisaldaks juba niigi seadusega stestatud juhud ja korra. Avalik kord peab seetttu kima igusvliste normide kohta, hlmates nende normide phikogumi, ilma milleta oleks kooselu talumatu ja ohtlik. Seejuures ei pruugi esitada talumatusele ja ohtlikkusele liiga krgeid nudmisi. Proportsionaalsuse phimte tagab tegeliku kontrolli. Sama kehtib ka klbluse kohta. Seegi miste puudutab igusvliseid norme ja nimelt selliseid, mis rajanevad sgavatel moraalsetel vrtustel (profound moral values), nagu tleb Euroopa *173 Inimiguste Kohus. Hoolimata nende igusvlisest iseloomust, tuleb nii avaliku korra kui ka klbluse mistet tlgendada phjapanevate phiseaduslike printsiipide valguses, sest need vljendavad hiseid phivrtusi ja ettekujutusi korrast. Siingi kehtib phimte, et tegelik otsus langetatakse alles proportsionaalsuse kontrolli juures. 5.4.2.3. Ilma reservatsioonita tagatud phiigused Kui proportsionaalsuse kontroll on kskord juurutatud, ei valmista kiksugused lihtsad ega kvalifitseeritud seadusreservatsioonid enam tsiseid probleeme. Probleemid tekivad phiiguste kitsendatavuse regulatsiooni teise vormi, ilma reservatsioonita tagamise puhul. Esmapilgul nib kik olevat pris lihtne. Viks arvata, et kui phiigus on tagatud ilma reservatsioonita, siis thendab see, et igasugune kitsendamine on vlistatud. Ilma reservatsioonita tagatud phiigused oleksid siis piiranguteta ehk piiramatult tagatud phiigused. Lhemal vaatlusel selgub aga, et see ei saa nii olla. Ilma reservatsioonita tagatud phiiguste ksitlemine piiranguteta phiigustena viib arvukatel juhtudel vastuvetamatute tulemusteni. Nii niteks on primisigus tagatud ilma igasuguse reservatsioonita (PS 32 lg 4). Kui ksitleda prandimaksu primisiguse riikliku riivena, *174 mille poolt rgib nii mndagi , siis tooks ilma reservatsioonita tagamine endaga kaasa mis tahes prandimaksu phiseadusvastasuse. Vaevalt, et see tulemus saab ige olla. Teine ilma reservatsioonita tagatud phiigus on teadusvabadus (PS 38 lg 1). Kas thendab selle ilma reservatsioonita tagamine, et teaduslik tegevus on igas suhtes piiramatu, seega on niteks loomkatsed ja geenimanipulatsioonid piiramatult lubatud ja radioaktiivsete ainete kitlemine teadlaste poolt ei allu mingile riigipoolsele regulatsioonile? Ilma reservatsioonita on lpuks tagatud ka kunstivabadus. Kas thendab see, et teiste isikute au *175 teotavad karikatuurid on ilma pikemata lubatavad? Need kolm nidet annavad tunnistust sellest, et ilma reservatsioonita tagamine ei saa thendada piiramatust. Teisest kljest on phiiguse ilma reservatsioonita tagamine midagi enamat kui reservatsiooniga tagamine. Sellise phiiguse kitsendatavus peab olema reservatsioonidega varustatud phiigustega vrreldes piiratud. See piiratus peab vljenduma selles, et ilma reservatsioonita tagatud phiigusi tohib kitsendada ainult teiste phiseaduse normide alusel. Liidukonstitutsioonikohus on seda vljendanud jrgmise stereotpse tlusega: Ainult kolmandate isikute kollideeruvad phiigused ja teised phiseaduslikku jrku igusvrtused on phiseaduse htsust ja kogu sellega kaitstud vrtuskorda arvestades ksikutes suhetes erandkorras suutelised piirama ka kitsendamatuid phiigusi. *176 Piiranguphjustena tulevad seega arvesse vaid teiste isikute phiigused vi muud phiseaduslikud normid, mis kaitsevad kollektiivseid ehk hiskondlikke hvesid. Srased normid on vahetud phiseaduslikud piirid. Phiiguse tuvastamisel vastab ksimus, kas riivet on vimalik igustada vahetu phiseadusliku piiriga, kvalifitseeritud seadusreservatsiooniga phiiguste puhul esitatavale ksimusele lubatava ehk legitiimse piiranguphjuse kohta. Muid iserasusi ilma reservatsioonita tagatud

phiiguste kontrollimisel ei esine. Ka nende puhul tuleb jrgida pdevust, menetlust ja vormi, arvestada mratuse phimtet ja parlamendi reservatsiooni ning kinni pidada proportsionaalsuse printsiibist. Kui kohaldada seda mainitud kolmele nitele, saame jrgmise tulemuse: karikatuurid, mis solvavad teiste isikute au, kuuluvad kll kunstivabaduse kaitsealasse (PS 38 lg 1), rikuvad aga PS -s 17 stestatud keeldu teotada kellegi au ja head nime. Kui seda erilist keeldu poleks olemas, siis tuleks kohaldada PS 19 likest 2 tulenevat ldist klauslit, mis kohustab igaht oma iguste ja vabaduste kasutamisel austama ja arvestama teiste inimeste igusi ja vabadusi. Teadusvabaduse puhul saab sellele klauslile igatahes toetada teiste inimeste elu (PS 16 lause 1) ja tervist (PS 28 lg 1) ohustavate ainete kitlemist stestavad normid. Sama kehtib ka geenimanipulatsioonide kohta. Raskeks muutub asi aga siis, kui teiste inimeste igusi ega vabadusi ei ohustata, nagu niteks loomkatsete puhul. Nnda tuleb iseranis meditsiini valdkonnas lbiviidavateks uuringuteks loomkatseid kahtlemata lubada. Kitsendus vi keeld tuleb ainult ebaproportsionaalsete katsete suhtes kne alla. Saksamaal peetavates vaidlustes on ptud viimaseid tunnistada hildamatuks inimvrikusega (GG art 1 lg 1).XIII Eesti phiseaduse PS 10 annab inimvrikusele phiseadusliku jrgu. Niisiis saaks ka Eestis kvalifitseerida ebaproportsionaalseid loomkatseid inimvrikuse rikkumistena. See tee on siiski probleemne, kuna inimvrikuse, mis kujutab endast inimese vabaduse vundamenti, kitsendamiseks kasutatakse inimvrikust ennast. Kui seda ldistada, siis viks inimvrikus saavutada ldise piirinormi iseloomu. Srane phi- ja piirinormi hendus vib phiiguste filosoofia vaatenurgast olla kll diskuteeritav, kuid juriidilisdogmaatilise konstruktsioonina on seda siiski sna raske viia koosklla liberaalse phiiguste kataloogi struktuuriga. Inimvrikust tuleks seetttu kasutada ainult siis, kui puudub parem dogmaatiline alternatiiv. Eesti phiseaduses on neid kaks. Esiteks vib oletada, et mttetu loomapiinamine on vastuolus Eesti kultuuriga, mille silimise tunnistab preambula 5. osalause Eesti phiseaduse heks eesmrgiks. Sellega oleks esimene phiseaduslikku jrku piiranguphjus leitud. Teiseks taoliseks piiranguphjuseks on PS 53 esimeses lauses sisalduv phikohustus ssta elu- ja looduskeskkonda, juhul kui subsumeerida loomad looduskeskkonna miste alla, mis tundub olevat ige. Pris nii keeruline pole asi prandimaksu korral. PS -st 113 kui ksnes spetsiaalsest seadusereservatsioonist, mis tleb, et maksud stestab seadus, ei piisa kll phiseaduslikku jrku vrtuse normeerimiseks, mis saaks vastukaaluna reservatsioonita tagatud phiigusele igustada prandimaksu, kuid PS 10, rkides sotsiaalse ja demokraatliku igusriigi phimtetest, omistab muu hulgas sotsiaalriigi printsiibile phiseadusliku jrgu. Preambula 3. osalauses on peale selle vabaduse ja iguse krval nimetatud ka iglust kui phiseaduse alust. Prandimaks teenib igal juhul ka sotsiaalse igluse jaluleseadmise eesmrki. Tele au andes pole seegi konstruktsioon pris probleemivaba, sest sotsiaalse igluse miste on vga lai ja mitmeti mtestatav. See probleemistik vlgneb aga tnu reservatsioonita tagatud phiiguste ldisele problemaatilisusele. Viimaste antud lubadusest olla kompromissitu ei saa lbi ja lhki kompromissidest olenevas maailmas tielikult kinni pidada. Seni tulid primisiguse, teaduse- ja kunstivabaduse nol vaatluse alla vaid vga ldised reservatsioonita phiiguslikud tagatised. Neil kigil on printsiibiline iseloom, mis thendab, et konflikti korral on kaalumine vimalik ja vajalik.*177 Neist tuleb eristada arvukaid rmiselt konkreetseid igusi, mis leiduvad eelkige justiitsphiiguste seas (PS -d 20 24). heks niteks on igus sellele, et riik ei sunniks tunnistama iseenda vi oma lhedaste vastu (PS 22 lg 3). Sel igusel on reegli iseloom.*178 See sisaldab definitiivset peandumistXIV, mille kohaldamise vormiks on mitte kaalumine, vaid subsumptsioon. Taoliste iguste kitsendamine on seetttu reeglina*179 lubamatu.*180 Seadusreservatsioonide he vi teise vormivariandi vaatlust viks jtkata, samuti pole veel sugugi kik piire puudutavad ksimused esitatud, veel vhem vastatud. Nurgakivid on siiski pandud. Neist moodustub ldine tuvastamisskeem, mis on mitte ainult praktilisest vaatenurgast hlpsasti kohaldatav, vaid rahuldab ka teooria seisukohalt kik phiiguste kohaldamisele esitatavad ratsionaalsuse nuded. Lahtine on veel eelkige selle skeemi kohaldatavus vrdsusigustele ja igustele riigi positiivsele tegevusele. Kuid ka nendele ksimustele vastuse andmiseks on eeldused loodud. Sellega on ks thtsamaid valdkondi phiiguste dogmaatikas lbitud. Eesti phiiguste kataloog testas seejuures oma krget kvaliteeti.

6. ldine isikuigus ja ldine vabadusigus (PS 19 lg 1)

PS -l 19 on Eesti phiseaduse phiiguste kataloogis silmapaistev koht. See tuleneb selle stte ldisusest ja phimttelisusest. Seni oli vaatluse alla ainult PS 19 lige 2, mis osutus ldiseks materiaalseks piiriklausliks, vljendades kigi vrdse vabaduse ideed.*181 Seejuures tuleb, tsi kll, meeles pidada, et PS 19 lige 2 ei trju spetsiaalseid piiristteid krvale, vaid taandub nende ees vastavalt phimttele lex specialis derogat legi generali. Lisaks tuleb rhutada, et PS 19 lige 2 krval kehtivad endiselt nii PS 13 likest 2 tulenev mratluse phimte, PS 3 lige 1 esimeses lauses stestatud parlamendi reservatsioon kui ka spetsiaalsed seadusreservatsioonid. PS 19 lige 1 on jnud seni ksitlemata. PS 19 lige 1 sisaldab kaht ldist igust: ldist isikuigust ja ldist vabadusigust. Esimene on vastavalt snastusele ilmne, teist tuleb lhemalt phjendada. Seejuures tuleb mrata ka nende iguste vaheline suhe.

6.1. ldine isikuigus

PS 19 lige 1 snastuses on kasutatud klassikalist, stereotpset vljendit vaba eneseteostuse kohta. See vljend sisaldub ka GG artikkel 2 likes 1.XV Selle taga on pikk traditsioon, mis toitub vrdselt nii kristlikest kui ka antiiksetest allikatest ja mille esimene krgaeg langes renessanssi. Pico della Mirandola snad et sa nagu iseenda auvrne vabalt otsustav, loov skulptor viksid anda endale sinu poolt eelistatud kuju *182 vljendavad seda juliselt. Sellest ajast saadik on Euroopat mjutanud ettekujutus isiksuse vabast eneseteostusest, seega siis idee, et isikut ei kujunda mitte ainult vlised mjud, vaid ta on ka iseenda looja. See loova subjektiivsuse element on samas ka PS -s 10 stestatud inimvrikuse oluline element. PS 19 lige 1 vtab selle iguseks kokku. Seos inimvrikusega on seetttu ldise isikuiguse oluline element.

6.1.1. Kaitseala phistruktuur

ldine isikuigus kaitseb neid tingimusi, mis on isiksuse vabaks eneseteostuseks inimvrikuse vljendusena olulised. Seda, mis on isiksuse vabaks eneseteostuseks inimvrikuse vljendusena oluline, ei ole juba selleprast vimalik lplikult les lugeda, et isiksuse eneseteostuse tingimused on muutlikud.*184 Lisaks on isiksuse eneseteostuse arvukad tingimused kaitstud juba teiste Eesti phiiguste kataloogi phiigustega. Nii on Eesti phiseaduse mningate phiiguste esemeks sellised kaitsehved, mis Saksamaal on tagatud ksnes ldise konstitutsiooniigusliku isikuigusega. See kib PS 17, mis kaitseb au ja head nime, PS 26, mis garanteerib perekonna- ja eraelu puutumatuse, ning PS 42 kohta, mille eesmrgiks on kaitsta informatsiooni isiku veendumuste kohta. Need igused on vrreldes PS 19 likega 1 spetsiaalsed igused. Vastavalt spetsialiteediphimttele taandub PS 19 lige 1 nende ees. On olemas palju teisi phiigusi, mis kaitsevad isiksuse eneseteostuse aspekte. Liidukonstitutsioonikohus nimetab sellega seoses niteks snavabadust.*185 Siingi kehtib iseenesest mista spetsialiteediphimte. Seetttu on PS 19 likes 1 sisalduva ldise isikuiguse kaitseesemeteks ksnes srased isiksuse vaba eneseteostuse kui inimvrikuse vljenduse tingimused, mida teised phiigused ei kaitse. PS 19 lige 1 tiendab spetsiaalseid vabadusigusi ja loob lnkadeta kaitse valdkonnas, mis on isiksuse vaba eneseteostuse kui inimvrikuse vljenduse jaoks oluline.

*183

6.1.2. Kaasuste grupid

Kuna ldise isikuiguse kaitseala lplikult defineerida pole vimalik, jb le ainult moodustada kaasuste gruppe. 6.1.2.1. Isikusaladuse ja intiimsfr Kuna eraelu kaitseb juba PS 26, jvad era-, isikusaladuse ja intiimvaldkonnast le ainult need kaitseesemed, mida PS 26 ei *186 *187 hlma. PS -i 26 tuleb avara koosseisu teooria kohaselt laialt tlgendada. Kui aga pevikumrkmed , lahutustoimikud ja *188 meditsiinilised kartoteegid siiski sinna alla ei mahu, siis oleks need hlmatud PS 19 likega 1. 6.1.2.2. Informatsiooniline enesemramine Eriti thtsaks osutub PS 19 lige 1 siis, kui riik ritab hankida teavet isiku hingelise seisundi ja iseloomu kohta. PS 42 kaitseb isikut selle eest, et riik ei koguks ega silitaks andmeid tema veendumuste kohta. See ei hlma hingelist seisundit ega iseloomu puudutava teabe kogumist ega silitamist. Riigi poolt nimetatud eesmrgil ettekirjutatud pshholoogilised ekspertiisid *189 kujutaksid endast seega selget ldise isikuiguse riivet. Peale selle on soovitav tuletada PS 19 likes 1 sisalduvast enesemramise igusest leldine igus informatsioonilisele enesemramisele. See seisneb ksikisiku igustuses otsustada *190 phimtteliselt ise, millal ja millistes piirides isiklikke andmeid avaldada. Paragrahvid 26 ja 42 hlmavad ainult osa selle iguse tahkudest. igus informatsioonilisele enesemramisele on moodsa andmettluse tingimustes eriti thtis. Isegi suhteliselt thtsusetute andmete phjal vib elektroonilise andmettluse abil vga hlpsasti ja kiiresti hankida isiku kohta ksikasjalikku teavet. Loomulikult ei ole ka igus informatsioonilisele enesemramisele kui osa ldisest isikuigusest piiramatult tagatud. Selleprast ei ole riigi jaoks hdavajalike andmete kogumine vlistatud, kui see on proportsionaalne. Teisest kljest tuleb aga kaitsta kodanikku nende ohtude eest, mille toovad endaga isiksuse vaba eneseteostuse plise idee realiseerimisel kaasa uued elektroonilised teabettlusssteemid. 6.1.2.3. Seksuaalne enesemramine Jrgmiseks kaitsekompleksiks on seksuaalvaldkond, kuivrd see ei ole hlmatud PS -ga 26. Nii niteks kuuluvad arvukad *191 probleemid, mis kaasnevad tnaste vimalustega vahetada sugu, PS 19 lige 1 kaitsealasse. See on ks paljudest isiksuse vaba eneseteostuse ja seega PS 19 lige 1 alla kuuluva seksuaalse enesemramisiguse tahkudest. 6.1.2.4. igus oma kujutisele ja oma snale Olulist osa etendab igus oma kujutisele ja oma snale. igus oma kujutisele puudutab eelkige isiku kujutamist massiteabevahendites. Nii niteks on kurjategijate nitamine televisioonis phimtteliselt isiksuse vaba eneseteostuse kaitsega koosklas, kuid kui kurjategijat nidatakse peale karistuse rakandmist, puudub aktuaalne huvi saada teavet ja nitamine *192 ohustaks kurjategija resotsialiseerumist, siis kujutab srane korduv reportaa endast ldise isikuiguse rikkumist. ks mitte hegi teise phiigusega tagatud tahk igusest oma snale on isiku igus sellele, et talle ei omistataks avaldusi, mida ta pole

teinud. Seda igust riivab niteks vljameldud isiklikke asju puudutavate intervjuude avaldamine. Kui massiteabevahendid rikuvad igust oma kujutisele vi oma snale, siis thendab ldise isikuiguse kaitse igust esitada *195 vastungemus. 6.1.2.5. ldine isikuigus kui kinnipdev phiigus Nende klassikaliste kaasusegruppide krval on hulgaliselt spetsiifilisi asju, mis vivad isiksuse vaba eneseteostust rngalt kitsendada, puudutamata samas htegi nimetatud spetsiaalsetest phiiguslikest tagatistest. See nitab, et PS 19 lige 1 on asendamatu norm. heks niteks on alaealise igus sellele, et ta tisealiseks saades ei oleks leni vlgades tulenevalt seaduslikest esindajatest vanemate poolt slmitud tehingutest.*196 PS 19 lige 1 tidab siin thtsat kinnipdva phiiguse funktsiooni.

*193

*194

6.2. ldine vabadusigus

Isiksuse vaba eneseteostuse kui inimvrikuse vljenduse jaoks olulisi tingimusi kaitsva ldise isikuiguse olemasolu on vaevalt vimalik vaidlustada. Tsisemalt tuleb vaeva nha ksnes kaitseala ulatuse ja piiratavuse konstruktsiooni selgitamisega. See on ldise vabadusiguse puhul teisiti.

6.2.1. ldise vabadusiguse kaitseala

ldise vabadusiguse phiesemeks on ldine tegevusvabadus. ldine tegevusvabadus on vabadus midagi teha vi tegemata jtta. igus ldisele tegevusvabadusele on seega igus teha vi tegemata jtta seda, mida tahetakse. ldine vabadusigus hlmab iguse ldisele tegevusvabadusele, kuid ulatub veelgi kaugemale. See laieneb ka seisundite (nt teatud vlimuse) ja XVI *197 iguslike positsioonide (nt personalinukogu liikmelisuse) kaitsele. ldine vabadusigus on lppastmes seega ldine igus olla vaba riivetest. Liidukonstitutsioonikohus vttis selle kokku stereotpsesse vljendisse: ldine vabadusigus annab isikule *198 iguse, et teda ei koormataks phiseadusvastase lastiga.

6.2.2. PS 19 lige 1 ja ldine tegevusvabadus

Liidukonstitutsioonikohus tlgendab GG artikkel 2 likes 1 sisalduvat klauslit oma isiksuse vabale eneseteostusele 1957. *199 aastast saadik jrjekindlalt ldise phiigusena vabadusele, seega siis ka phiigusena ldisele tegevusvabadusele. See *200 *201 tlgendus on juba kaua olnud valitsev, olgugi et kriitika on seda saatnud algusest peale ega ole tnaseni vaibunud. Seda *202 *203 diskussiooni ega selle vastukaja filosoofilisel tasandil pole siinkohal vimalik taasesitada. Esitada tuleb ksnes ksimus, kas kaalukamad phjused rgivad selle poolt vi vastu, et tlgendada PS 19 liget 1 ka ldise tegevusvabaduse garantii mttes, seega siis ldise vabadusigusena. 6.2.2.1. PS 19 lige 1 snastus PS 19 lige 1 snastus rgib esmapilgul ldise tegevusvabaduse kaasamise vastu. Selles on juttu vabast eneseteostusest ja mitte sellest, et igaks vib teha vi tegemata jtta, mida ta tahab. Siiski tuleb arvestada seda, et formuleering igaks vib teha vi tegemata jtta, mida ta tahab kuulub pigem argikeelde ning mitte veidi levasse ja pidulikku keelde, milles on enamasti snastatud phiseaduse tekst. Selleprast on otsustavaks ksimus, kas vaba eneseteostus hlmab ka ldise tegevusvabaduse. 6.2.2.2. Perfektsionistlik arusaam eneseteostusest Vastuargumendina ldise tegevusvabaduse hlmamisele viks vita, et laiendades PS 19 lige 1 kaitse ldisele tegevusvabadusele, hlmaks selle kaitse asju, millel pole thtsust isiksuse vaba eneseteostuse jaoks. Et kontrollida, kas see on nii, olgu heidetud pilk sellele, mis jks ilma ldise vabadusiguseta phiigusliku kaitseta. Kaitstud ei oleks niteks tuvide *204 *205 *206 *207 stmine , metsas ratsutamine , mootorrattaga sitmine ilma kaitsekiivrita , autoga sitmine ilma turvavta , suitsetamine avalikus kohas, ebatavaliste riiete ja isemeelsete ehete kandmine, relvade omandamine, alkoholi ja uimastite *208 tarvitamine ning vaba aja surnukslmine. Nd on vimalik lhtuda isiksuse eneseteostuse teooriast, mis mistab isiksuse eneseteostuse all ainult inimese arengut krgema ja ideaalsema poole. heks niteks on Hans Petersi isiksuse tuuma teooria, *209 mille kohaselt seisneb isiksuse vaba eneseteostus htumaa kultuuriksitluse mttes ehtsa inimsuse toimes . Kui lhtuda taolisest ideaalsest ehk perfektsionistlikust isikuksitlusest, siis viks tepoolest pidada tuvide stmist, metsas ratsutamist, ilma kiivrita ja turvavta sitmist ning ebatavalise riietuse ja isemeelsete ehete kandmist isiksuse eneseteostuse jaoks thtsusetuks ning relvade omandamist, suitsetamist, joomist, uimastite tarvitamist ja vabal ajal laisklemist isegi kahjulikuks. 6.2.2.3. Liberaalne arusaam eneseteostusest Eelnevale saab esitada kolm vastuargumenti. (1) Riigi neutraliteet Neist esimene puudutab liberaalse riigi neutraliteeti inimese eluplaanide ja eluviiside suhtes. Inimene, kes phendub eesmrkidele, mis ulatuvad banaalsusest ja triviaalsusest krgemale, on ra teeninud austuse ja lugupidamise. Igaks peaks oma elu kujundama nii, et heites enne lppu pilgu le la, neks ta head jutustust. Erasfri valitsevas moraalis tuleb seetttu

eelistada negatiivsele vabaduse mistele positiivset. Samuti on lubatav, et kool pilastele selle suuna ktte nitab. Kigest hoolimata on riigil phimtteliselt keelatud kirjutada kodanikele ette, et nad peavad pdlema millegi krgema poole ja jrgima selliseid ideaale. Kui see oleks lubatud, siis hvardaks meid kasvatuslik diktatuur. (2) Piiritlemise probleem Teine argument osutab, et piir selle vahel, mis veel isiksuse eneseteostuse alla mahub ja mis ei mahu, on ebamrane. Kas liberaalne riik vib endale testi lubada tunnistada siiras looma- ja loodusearmastus thtsusetuks ja selleprast juba ette kaitsmist mittevrivaks? Kas Ameerika mootorratturite raevukad ja muljetavaldavad protestiaktsioonid kiivri kandmise kohustuse vastu pole nidanud, et vimalikult reglementeerimata mootorrattasit vib vljendada eluviisi, mis vib-olla kll kigile ei sobi, kuid mille suhtes ei tohi vabas riigis les nidata tielikku lugupidamatust? Just nii lheks aga, kui jtta see eluviis juba ette ilma igasugusest phiiguslikust kaitsest. Samuti on lood relvade omandamisega. Edasi, kas tohutud summad, mis kulutatakse moodsale riietusele ja kosmeetikale, ei nita, et vlimus on enamikule inimestele thtis iseenda kujutamiseks ja seega nende eneseteostuse jaoks? Kas poleks tekkinud phiiguslikku probleemi et phendada ks ksimus himu ja joobe lputule valdkonnale , kui riik oleks Hemingway l keelanud ra avalikes baarides joomise? Kas see poleks kujutanud endast kunstniku elulukku sekkumist, ning kas pole kunstnike elulood isiksuse eneseteostuse klassikaliseks niteks? Need ksimused nitavad, et eluviiside ja eluplaanide paljususe ja mitmekesisuse tttu on vaevalt vimalik eristada eneseteostuse jaoks olulist ebaolulisest. (3) Valikuvabadus ja inimvrikus Kolmas argument jtkab seda mttekiku. Juba inimvrikuse suure varase teoreetiku Pico della Mirandola teostes vib seda aimata: Sa vid manduda madalaks, loomalikuks kuid vid ka krgemaks, jumalikuks mber sndida, kui su hing on nii otsustanud. *211 Inimvrikuse ja seega isiksuse eneseteostuse juurde kuulub ka vabadus toimida valesti ja mttetult ning tegelda thiste asjadega. Selle taga on suur idee, et vabadus kui selline on vrtus iseenesest. Isaiah Berlin vttis selle kokku jrgmistesse snadesse: Omada valikuvabadust ja mitte olla allutatud teiste valikutele on loovutamatu osis sellest, mis muudab *212 inimolevused inimlikuks. Valikuvabadus kui selline on inimvrikuse element. Mis kuulub aga inimvrikuse juurde, kuulub ka vaba eneseteostuse juurde. Sellises inimvrikust kaitsvas (PS 10) liberaalses phiseaduses, nagu seda on Eesti oma, on ldine tegevusvabadus seega vaba eneseteostuse osa. PS 19 lige 1 tagab niisiis peale ldise isikuiguse ka ldise tegevusvabaduse. 6.2.2.4. Vastuvited (1) Ohjeldamatu individualism Kik eeltoodu kohta esitatavad vastuvited on vimalik mber lkata. Esimene neist on substantsiaalset laadi ja tleb, et phiigus, mille esemeks on vabadus teha vi tegemata jtta, mida tahetakse, viib piiramatu ja ohjeldamatu individualismini, mis hvitab hiskonna ja lppastmes ka indiviidid. See vastuvide ei arvesta phiiguste dogmaatilist struktuuri. Siin on ksimuse all ainult see, kas ldine tegevusvabadus kuulub PS 19 lige 1 kaitsealasse. See, et miski langeb kaitsealasse ehk teiste snadega potentsiaalse kaitse valdkonda, ei thenda veel kaugeltki, et see oleks kaitstud definitiivselt ehk *213 *214 efektiivselt. Definitiivse ehk efektiivse kaitse otsustavad alles piirid, seega iseranis proportsionaalsuse phimte. Just sellest saabki tuletada olulise phjuse PS 19 lige 1 ldisele tegevusvabadusele laiendamise poolt. Inimvrikus nuab, et iga riiklikku sekkumist kodanike vabadusse oleks vimalik igustada. ldine vabadusigus hoolitseb selle eest, et poleks olemas vabaduse valdkondi, kus riik saaks suvaliselt, s.t meelevaldselt tegutseda. Isegi vikeste asjade puhul, nagu niteks kbarate kandmine, oleks vabade ja vrdsete inimeste hiskonnas vljakannatamatu, kui riik viks ilma igasuguse phjenduseta keelata kbarate kandmise kuiva ilmaga. Sellest nitest ilmneb, et isegi thiste asjade puhul on riigil vimalik les nidata suurimat lugupidamatust oma kodanike autonoomia suhtes lugupidamatust kiusu kujul. (2) ldine igus igusriiklusele Tsisemalt tuleb vtta formaalset ehk protseduurilist vastuvidet, mis tleb, et ldise vabadusigusega kaasneb liialt kaugeleulatuv kohtusse prdumise igustus. Igaks, kelle vabadust on riivatud, vivat lasta seda abinu kontrollida mitte ainult materiaalsest, vaid ka formaalsest aspektist. ldine vabadusigus sisaldavat sel moel ldist igust igusriiklusele. Viimane vide ei ole vale. ldine vabadusigus annab tepoolest isikutele, keda puudutab suitsetamise keeld, iguse lasta mitte ainult tuvastada selle proportsionaalsus, vaid ka kontrollida, kas on kinni peetud kigist phiiguse riive lubatavuse formaalsetest eeldustest, seega siis (1) pdevuse, menetluse ja vormi nuetest, (2) mratuse phimttest ja (3) parlamendi reservatsioonist. Kuid see ei kujuta endast puudust. Kui phiiguse riive phiseadusprasuse formaalsed eeldused, nagu

*210

selgitatud , teenivad vabaduse eesmrki ja kui vabadus, nagu samuti juba selgitatud, on vrtus omaette *217 formaalne kaitse vabaduse iga riive puhul nutav. (3) Kohtukaebuste arvu suurenemine

*215

*216

, siis on selline

Niisiis on jnud ainult ksimus, kas ldine vabadusigus ei too kaasa kohtukaebuste ehk hagide arvu lemrast suurenemist. Kuid see pole spetsiifiline ldise vabadusiguse probleem. See, kui tihti isikud kohtusse prduvad, sltub paljudest asjadest, iseranis aga vljavaadetest protsess vita. Kui igusemistmine on ldise tegevusvabaduse valdkonnas saavutanud enamvhem kindlad piirjooned, siis pole liigse hagihulga oht suurem kui teiste phiiguste puhul. Arutelu ldise tegevusvabaduse phiseadusliku kaitse teemal viks kahtlemata veelgi jtkata ja see oleks vabaduse thtsuse tttu liberaalses riigis soovitavgi. Kuid vastavalt seatud eesmrgile tlgendada PS 19 liget 1 piisab esitatust. Liberaalse phiseaduse ssteemis ei saa ldist tegevusvabadust sellest sttest vlja jtta. PS 19 lige 1 hlmab niisiis peale ldise isikuiguse ka ldise vabadusiguse.

6.2.3. Normikonkurents
6.2.3.1. ldise vabadusiguse ja ldise isikuiguse suhe ldise isikuiguse ja ldise vabadusiguse vahel valitseb spetsialiteedisuhe. ldine isikuigus on oma ldisest iseloomust hoolimata ldise vabadusigusega vrreldes lex specialis. See tuleneb sellest, et ldine vabadusigus on, nagu selgitatud*218, igus mitte saada koormatud phiseadusvastase lastiga. ldise isikuiguse rikkumine on aga alati phiseadusvastane last. 6.2.3.2. Mlema PS 19 likest 1 tuleneva ldise iguse ja spetsiaalsete vabadusiguste vaheline suhe Mlemal PS 19 likest 1 tuleneval ldisel igusel on spetsiaalsete vabadusigustega vrreldes ldine iseloom. Seejuures on ldise isikuiguse ulatus muidugi mrksa kitsam. See hlmab ainult srased spetsiaalsed phiigused, mis kaitsevad isiksuse vaba eneseteostuse kui inimvrikuse vljenduse jaoks olulisi tingimusi. Nideteks on PS -d 17, 26 ja 42. Kui need normid on kohaldatavad, siis taandub ldine isikuigus vastavalt spetsialiteediphimttele. ldine vabadusigus on seevastu kigi vabadusiguste, vlja arvatud iseenda suhtes ldine igus. Kui mni muu vabadusigus on kohaldatav, siis taandub see vastavalt spetsialiteediphimttele.

6.3. Piirid
ldise vabadusiguse kaitseala ulatus toob endaga vltimatult kaasa vastava ulatusega piiramisvajaduse. Ka kitsamat ldist isikuigust tuleb piirata. Piiriklauslina on mlemal juhul PS 19 lige 2 asjakohane ste.

6.3.1. PS 19 lige 2 kohaldamine PS 19 likele 1

Vastuvitena tuleb kne alla vide, et PS 19 lige 2 olevat ldine piiriklausel. ldised piiriklauslid ei saavat aga spetsiaalseid asendada, vaid olevat kohaldatavad ainult viimaste raames, sest maksvat piiristete spetsialiteedi phimte. Kui see vastuvide oleks ige, siis osutuksid mlemad PS 19 likes 1 sisalduvad igused ilma reservatsioonita tagatud phiigusteks, mis *220 thendaks, nagu selgitatud , et neid viks kitsendada ainult teiste inimeste phiiguste ja muude phiseaduslikku jrku iguslike vrtuste kasuks. ldise isikuiguse puhul see erilisi probleeme ei tekitaks, ldise vabadusiguse puhul tooks aga kaasa talumatud tagajrjed. ldine tegevusvabadus, seega siis igus teha vi tegemata jtta, mida tahetakse, saaks tugevama kaitse osaliseks kui lihtsate vi kvalifitseeritud seadusreservatsioonidega varustatud spetsiaalsed phiigused, sest eriliste phiiguste seadusreservatsioonid lubavad neid kitsendada ka kollektiivsete hvede kasuks, millel puudub phiseaduslik jrk. Ei saa olla, et see on ldise tegevusvabaduse puhul teisiti.

*219

6.3.2. PS 19 kahekordne ldisus

Lahenduseks on PS 19 kahekordne ldisus. PS 19 stestab likes 2 mitte ainult ldise piiriklausli, vaid likes 1 ka kaks ldist igust. Nende ldiste iguste jaoks on PS 19 lige 2 oma ldisuse tttu eriklausel. PS 19 likel 2 on seega topeltiseloom: see sisaldab ldklauslit spetsiaalsete phiiguste jaoks ja eriklauslit ldiste phiiguste jaoks. Sellega on ldise isikuiguse ja ldise vabadusiguse piiriklausel leitud.

6.3.3. PS 19 likes 2 sisalduv seaduse jrgimise kohustus kui lihtne seadusreservatsioon mlema PS 19 likest 1 tuleneva ldise iguse jaoks
PS 19 liget 2 tuleb PS 19 likest 1 tulenevate iguste piiramisel kohaldada nii, et see vastaks phiiguste kitsendamise ldisele skeemile. Erilist rolli mngib seejuures klausel ning jrgima seadust (PS 19 lg 2 lpus). Iseranis ldise tegevusvabaduse iguse, aga ka ldise isikuiguse kitsendamisel kujutab see endast lihtsat seadusreservatsiooni. See lubab neid igusi kitsendada mitte ainult teiste inimeste iguste ja vabaduste, vaid ka kollektiivsete ehk hiskondlike hvede kasuks. Seejuures sltub kik proportsionaalsusest. Sellega on PS -s 19 sisalduvate ldiste iguste ssteem tielik.

7. Vrdsusigused

Vabadusigused on leidnud Eesti phiiguste kataloogis ulatusliku ja ksikasjaliku stestuse. Vrdsusigusi on seevastu ksitletud ige napilt. Peamine norm on PS 12. Spetsiaalsed regulatsioonid leiduvad PS 9 likes 1, mis tunnistab Eesti phiiguses sisalduvad igahe phiigused kigi jaoks vrdseteks PS 27 likes 2, mis stestab abielupoolte vrdiguslikkuse ning vljaspool phiiguste peatkki PS 60 lige 1 kolmandas lauses ja 156 lige 1 teises lauses, mis kirjutavad ette valimiste ldisuse ja hetaolisuse. Selline vabadusigustega vrreldes napp stestus on liberaalsete phiseaduste jaoks tpiline. Eesti phiseaduses paistab see eriti silma.

7.1. ldine vrdsusphiigus (PS 12 lg 1 lause 1)

7.1.1. Subjektiivne vrdsusigus ja objektiivne vrdsusphimte
PS 12 lige 1 esimeses lauses ei ole selgesnaliselt juttu igusest. On ainult eldud, et kik on seaduse ees vrdsed. Vib ksida, et kas sellest lhtuvalt stestab PS 12 lige 1 esimene lause ainult objektiivse ldise vrdsusphimtte, normeerimata ldist subjektiivset vrdsusigust. Eespool sai kindlaks tehtud, et Eesti phiiguste kataloog rajaneb subjektiveerimisteesil.*221 See omakorda phineb phiigusliku individualismi ideel ja tleb, et phiiguste peatkis leiduvatele riigi kohustustele vastavad phimtteliselt kodanike subjektiivsed igused. Selle oletuse saab mber lkata ainult nidates, et norm teenib eranditult kollektiivseid eesmrke ja mitte individuaalseid huve vi et sel on eranditult organisatoorne ehk korralduslik iseloom. Ei ks ega teine pea PS 12 lige 1 esimese lause puhul paika. PS 12 lige 1 esimene lause teenib olulisel mral ksikisiku huvi mitte saada ebavrdse kohtlemise osaliseks. Seetttu tuleneb sellest phiigus ja jrelikult ka subjektiivne igus. Seejuures pole vlistatud, et PS 12 lige 1 esimesel lausel on peale selle ka objektiivne tahk, kll aga on vlistatud, et selle stte thendus piirdub ainult viimasega.

7.1.2. iguse kohaldamise ja igusloome vrdsus

PS 12 lige 1 esimene lause sisaldab klassikalist snastust kik on seaduse ees vrdsed. Snastus vljendab niisiis vrdsust iguse kohaldamisel. iguse kohaldamise vrdsus nuab, et kehtivaid seadusi rakendataks erapooletult ja kigile kodanikele hte moodi. Kahtlemata garanteerib PS 12 lige 1 esimene lause vrdsuse iguse kohaldamisel. Ksitav on, kas hlmatud on ka igusloome vrdsus. igusloome vrdsus nuab, et seadused kohtleksid ka sisuliselt kiki kodanikke hte moodi. Seadus, niteks maksuseadus, mis kohtleks teatud kodanike gruppi meelevaldselt teistest erinevalt, oleks vastuolus igusloome vrdsusega. Seevastu ei riku meelevaldne seaduslik diskrimineerimine iguse kohaldamise vrdsust. iguse kohaldamise vrdsuse nuded on tidetud, kui meelevaldselt diskrimineerivat maksuseadust kohaldatakse erapooletult kigile, seega kui meelevaldne diskrimineerimine viiakse jrjekindlalt ellu. Kik kneleb selle poolt, et PS 12 lige 1 esimest lauset, nagu ka teiste Euroopa phiseaduste vastavaid snastusi, tuleb tlgendada ka igusloome vrdsuse thenduses. Vastasel korral ei seoks PS 12 lige 1 esimene lause kiki kolme riigivimu (mis oleks vastuolus PS -ga 14), vaid ainult tidesaatvat ja kohtuvimu, sest iguse kohaldamise vrdsus ei saa per definitionem olla siduv seadusandja jaoks. Peale selle oleks PS 12 lige 1 esimene lause vaid tidesaatvat ja kohtuvimu siduva iguse kohaldamise vrdsuse garantiina valdavas osas leliigne. iguse kohaldamise vrdsus thendab seda, et seadust jrgitakse kigil juhtudel hte moodi. See nue sisaldub aga juba PS 3 lige 1 esimeses lauses stestatud ldises seaduste siduvuse postulaadis. Lisaks vastasel korral hvardavale thjajooksmisele leidub veel teinegi argument selle poolt, et tlgendada PS 12 lige 1 esimest lauset ka igusloome vrdsuse thenduses. Vrdsus on vabaduse krval ks demokraatliku phiseadusriigi vormis esineva liberaalse riigi phivrtustest. Seda phivrtust tuleb kogu iguses seega ka igusloome puhul arvestada. PS 12 lige 1 esimest lauset tuleb selleprast tlgendada ka igusloome vrdsuse thenduses.

*222

7.1.3. Vrdsusphimte kui omavoli keeld

Kui on jutud ratundmisele, et ldine vrdsusphiigus ehk ldine vrdsusphimte seob ka seadusandjat, siis tekib kohe ksimus, mida see thendab. Nagu tihtipeale, on siingi lihtsam vastata ksimusele negatiivselt, seega siis elda, mida igusloome vrdsus ei thenda, selle asemel et leida positiivne definitsioon. See ei thenda skemaatilist vrdsustamist. ldine vrdsusphimte mitte ainult ei nua kigile hesuguse maksu kehtestamist, sltumata varast ja suutlikkusest, vaid ka vlistab selle. Veelgi selgem on asi absurdse nite puhul kurjategijast, kes nuab, et ldise vrdsusphimtte tttu peavad ka kik teised saama sama karistuse, mis talle misteti. Vrdsus ei thenda niisiis formaalset ehk skemaatilist vrdsust, vaid ainult materiaalset vrdsust. 7.1.3.1. Materiaalse vrdsuse idee Materiaalse vrdsuse saab vtta kokku philausesse: vrdseid tuleb kohelda vrdselt ja ebavrdseid ebavrdselt. Selle lause *223 *224 jud ilmneb kasvi selles, et seda kohtab nii suurte filosoofide tekstides kui ka konstitutsioonikohtute lahendites. Kuid mida thendab tlus, et vrdseid tuleb kohelda vrdselt?

7.1.3.2. Omavoli definitsioon he vastuse vib leida siis, kui vaadelda vrdseid ebavrdselt kohtlemise keelu eri variante.*225 ks neist kujutab endast keeldu kohelda olulistelt tunnustelt vrdseid meelevaldselt ebavrdselt.*226 See kattub oma sisult philause esimese osaga, seega siis keeluga kohelda vrdseid ebavrdselt.*227 Siit ilmneb, et vrdse kohtlemise nue thendab sisuliselt omavoli ehk meelevaldsuse keeldu.*228 Keeldu kohelda vrdseid ebavrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi vi kahtesid tehiolusid koheldakse meelevaldselt ebavrdselt. PS 12 lige 1 esimese lause phithendus seisneb niisiis meelevaldse ebavrdse kohtlemise keelus. Snastades vrdsusphimtte omavoli keeluna, avaldub see tabavalt, kuigi veidi eksitavalt. Tegemist pole omavoli kikehlmava keeluga, vaid ebavrdse kohtlemise kohta kiva omavoli keeluga. Sellega on kindlaks mratud vrdsusphimtte kontrolli phistruktuur: kigepealt tuleb tuvastada ebavrdne kohtlemine ja seejrel ksida, kas see kohtlemine on meelevaldne. Ebavrdne kohtlemine vastab vabadusiguste puhul kaitseala riivele ja meelevaldsuse kontroll eelkige proportsionaalsuse phimtte abil teostatavale riive materiaalse phiseadusprasuse kontrollile. Niisiis sltub kik ksimusest, millal on ebavrdne kohtlemine ehk diferentseerimine meelevaldne. Meelevaldsus on mistlikkuse vastand. Mistlikkus sltub phjustest, mis tulenevad asja olemusest. Kui phjused on head, siis on nad vastuvetavad. Siit tuleneb jrgmine definitsioon: ebavrdne kohtlemine on meelevaldne ja rikub seetttu PS 12 lige 1 esimest lauset, kui selle phjendamiseks ei leidu htegi *230 mistlikku, sisult vastuvetavat phjust. 7.1.3.3. Seadusandja mnguruum Seadusandja seotus ldise vrdsusphimttega on helt poolt ksikisiku kaitseks vajalik, teiselt poolt peidab see aga endas ohtusid. Iga seadus diferentseerib, sest midagi seadusega stestada thendab kohelda teatud isikuid ja tehiolusid erineval viisil, s.t teisiti kui lejnud isikuid ja tehiolusid. Meldav oleks meelevaldsuse kontrolli vorm, mis lubaks phiseaduslikkuse jrelevalve kohtul kontrollida igat parlamendiseadust vaatenurgast, kas tegemist on igas mttes parima lahendusega. Srasel juhul viks Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium esitada iga seaduse puhul ksimuse, kas on leitud lahendus, mida kolleegium peab parimaks. Phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium ei viks kll ise seadusi vastu vtta, kll aga tegutseda piiramatult negatiivse seadusandjana, sest mis ei sobi kokku tema seisukohaga, ei vi seaduseks saada. Sel moel lheksid lahutatud vimudega phiseadusriigis vimud demokraatlikult legitimeeritud seadusandja kahjuks fataalselt tasakaalust vlja. Phiseaduslikkuse jrelevalve kohtu kontrollipdevuse ulatuse probleem demokraatlikult legitimeeritud seadusandja suhtes tekib kigi phiiguste puhul. ldise vrdsusphimtte puhul muutub see aga eriti teravaks, sest selle kohaldamine on kikehlmav ja sltub eriti vrtushinnangutest.*231Lahenduseks saab olla ainult seadusandja avara mnguruumi tunnustamine. Just selles thenduses rhutab Liidukonstitutsioonikohus oma igusemistmises pidevalt, et tema asi ei ole otsustada, kas seadusandja on ksikjuhul leidnud kige otstarbekama, mistlikuma vi iglasema lahenduse .*232 Otsustavaks olevat hoopiski, kas stestusele on vimalik leida mistlik, sisult vastuvetav phjus. See aga olevat alati siis nii, kui stestuse phjus pole evidentselt ehk ilmselgelt asjakohatu.*233 Vrdsusphimte kui meelevaldsuse keeld niisiis peaaegu kattub ilmselgelt asjakohatu diferentseerimise keeluga. Evidentsuse kontroll, see thendab jrelevalve selle le, kas miski on ilmselgelt phiseadusega vastuolus, on phiseaduslikkuse jrelevalve kige nrgem vorm.*234 See thendab sisuliselt, et phiseaduslikkuse jrelevalve kohus lepib riigi phiseadusvastaste abinudega, kui nende phiseadusvastasus pole ilmselge. Sellega kaotab kodanik phiseaduslikkuse jrelevalve kaitse selliste phiseadusvastaste riivete eest, mis jvad ilmselge phiseadusvastasuse tasemest allapoole. Sisuliselt mjub selline kontrolli thususe vhendamine phiiguse piirina. Kontrolli thususe formaalse instituudi ja phiiguse piiri materiaalse instituudi vahel *235 valitseb tulemuste vrdvrsus. Meelevaldsuse ehk omavoli kontroll laieneb seega kll kogu seadusandja tegevusele, kuid ei kitsenda leliia viimase pdevust kahel phjusel: esiteks piisab diferentseerimiseks mis tahes mistlikust, sisult vastuvetavast phjusest ja teiseks ei tohi phjuse asjakohatus olla ilmselge. Seadusandjale jb sel kombel avar mnguruum.
*229

7.1.4. Vrdsusphimte kui ebaproportsionaalse diskrimineerimise keeld

Tavaliselt piisab vrdsuse kontrolli puhul meelevaldsuse tuvastamisest selgitatud thenduses. Harvadel juhtudel on aga asi teisiti. Liidukonstitutsioonikohtul tuli transseksuaalide kaasuses otsustada ks srane ebaharilik juht. Kaasuse esemeks oli transseksuaalide kohta kiva seaduse ste, mille kohaselt visid isikud, kes pidasid end teisesooliseks, kui oli mrgitud nende snnitunnistusele, ja kes vhemalt kolm aastat olid tundnud sisemist sundi vastavalt sellele ettekujutusele elada, lasta oma eesnime muuta, kui nad olid vhemalt 25 aastat vanad. Ksimus seisnes selles, kas ldine vrdsusphimte oli rikutud, sest alla 25-aastastastel isikutel puudus eesnime muutmise vimalus, isegi kui kik muud eeldused olid tidetud. Kui viia siin lbi ksnes

meelevaldsuse kontroll, siis tuleks rikkumist eitada. Eesmrk kaitsta nooremaid inimesi ennatliku rollivahetuse eest on mistlik phjus vanusest lhtuva diferentseerimise jaoks ega ole sugugi ilmselgelt asjakohatu. Liidukonstitutsioonikohus sellega siiski ei piirdunud, vaid jtkas hoopiski juba pika aja eest alustatud liini igusemistmises , mille kohaselt esitab ldine vrdsusphimte vastavalt diferentseerimise liigile ja stestuse esemele seadusandjale erinevaid nudmisi. Variatsioonide hulk ulatub kirjeldatud omavoli kontrollist kuni range proportsionaalsuse kontrollini. See, kui thusalt tuleb kontrollida, sltub seejuures, arvestamata siinkohal mittehuvitavaid peensusi, kahest eeldusest, mis mlemad tulenevad ldise vrdsusphimtte sstemaatilisest seosest phiiguste kataloogi teiste normidega. Esimene eeldus puudutab erilisi diferentseerimise keelde phiseaduses ja toetub mttele, et diskrimineerimist tuleb vltida nii palju kui vimalik. Eesti phiseaduses tuleb selleks heita pilk PS 12 lige 1 teises lauses sisalduvatele diskrimineerimise keeldudele. Printsiip, mille kohaselt tuleb diskrimineerimist nii palju kui vimalik vltida, viib meid jrgmise mida-seda lauseni: mida tugevam on ebavrdse kohtlemise diskrimineeriv mju, seda raskekaalulisemad peavad olema seda igustavad *237 phjused. Teine eeldus seostab vrdsuse vabadusega. Siingi on tegemist jrgustamisega, mis tuleb kokku vtta jrgmisse mida-seda lausesse: mida tugevam on ebavrdse kohtlemise kahjulik mju phiiguslikult kaitstud vabadustele, seda raskekaalulisemad peavad olema seda igustavad phjused.*238 Seadusel, mis vlistab alla 25-aastaste transseksuaalide eesnime muutmise, on tugevalt diskrimineeriv mju. See sunnib naise vlimusega isikuid kasutama mehelikku ja mehe vlimusega isikuid naiselikku nime. Tegemist pole kll diskrimineerimisega soo alusel PS 12 lige 1 teise lause thenduses, vaid ainult sellele sarnaneva mjuga. Selline diskrimineerimine kujutab endast samaaegselt ldise isikuiguse riivet. Nii diskrimineerimise kui ka vabaduse kriteerium viivad niisiis selleni, et rakendada tuleb proportsionaalsuse phimtet. Selle phimtte kolmas osaphimte, proportsionaalsus kitsamas thenduses, nuab, et riivet *239 igustavad phjused peavad olema seda kaalukamad, mida intensiivsem on riive. Vastavalt sellele tuleb tuvastada, kas on *240 olemas seda liiki ja sellise kaalukusega phjuseid, et need viksid igustada ebavrdseid iguslikke tagajrgi . Vrdsusphimte muutub sel viisil proportsionaalsuse phimtte erivariandiks. Kui seadus ei takerdu juba sobivuse vi vajalikkuse kontrollis, siis sltub kik kaalumisest. hele kaalukausile asetub seejuures vrdsuse printsiip. Seda tugevdavad diskrimineerimise phimtteline keeld ja vabaduste printsiibid, milleks on kesoleval juhul isikukaitse. Sellise printsiipide faalanksi ees taandub seadusandjat ebavrdsele kohtlemisele kallutanud phjus, milleks on nooremate inimeste kaitse ennatliku rollivahetuse eest. Kne all olev ste kujutas endast selleprast ldise vrdsusiguse rikkumist. Tekib ksimus, kas ldist vabadusphimtet proportsionaalsuse phimttele lhendav interpretatsioon kehtib ka PS 12 lige 1 esimese lause kohta. Vastus sltub sellest, kas selleni viivad phjused sisalduvad ka Eesti phiseaduses. Lppastmes on otsustavaks kaks phjust: esiteks phjus, et arvestada tuleb kiki asjaolusid, ja teiseks phjus, et kodanikku tuleb kaitsta seda tugevamini, mida intensiivsemalt tema igusi riivatakse. Kigi asjaolude arvestamine toob endaga kaasa ksimuse ebavrdse kohtlemise diskrimineeriva ja vabadust piirava mju kohta.*241 Selle ksimuse vimalikkus nitab, et on olemas isiku vrdsusiguse eri intensiivsusega riiveid. Reegel, mille kohaselt tuleb isikut kaitsta seda tugevamini, mida intensiivsemalt tema igusi riivatakse, on ldkehtiv ja phimte, et arvestada tuleb kiki asjaolusid, on universaalne ratsionaalsusphimte. Mlemad kehtivad niisiis ka Eesti phiseaduse kohta. See aga thendab, et ksk tugevdada vrdsusphimtet diskrimineeriva ja vabadust piirava ebavrdse kohtlemise puhul proportsionaalsuse phimttega on ka ks Eesti phiseaduse phimtetest. Kike seda vidakse sisuliselt kll tunnistada, kuid sellegipoolest vastu vaielda, et ebavrdse kohtlemise proportsionaalsuse tuvastamisel polevat mingit pistmist PS 12 lige 1 esimese lausega. PS 12 lige 1 teine lause tiendavat ksikuid spetsiaalseid diskrimineerimise keelde klausliga vi muude asjaolude tttu . Viks arvata, et selle alla tuleks subsumeerida kik diskrimineeriva mjuga ebavrdsed kohtlemised. Sel alternatiivil on siiski hoopis rohkem puudusi kui eeliseid. ldklausli vi muude asjaolude tttu eesmrgiks on diskrimineerimiskeeldude kataloogi tiendamine. See eeldab, nagu tiendavad klauslid ldiselt, et hlmatud on ainult need esemed, millel on samasugune kaal nagu neil tunnustel, mida tuleb tiendada. PS 12 lige 1 teises lauses sisalduvatel erilistel diskrimineerimiskeeldudel on, nagu veel nidatud saab, eriline kaal, mis on vrdne ilma reservatsioonita tagatud phiiguste kaaluga. Siiski ei asu iga diskrimineerimine sel tasemel. On olemas valdkond, mis jb nrka meelevaldsuse kontrolli nudvate ja PS 12 lige 1 teise lauses sisalduvate spetsiaalsete diskrimineerimiskeeldude esemete vahepeale. Kui subsumeerida kik, mis kuidagi diskrimineerib, lbi klausli ja muude asjaolude tttu PS 12 lige 1 teise lause alla, siis hvardaks selle nrgenemine. Edaspidi saab veel selgitatud, et PS 12 lige 1 teises lauses sisalduvaid erilisi diskrimineerimiskeelde vib kitsendada ainult neil
*236

tingimustel, millistel vib piirata ilma reservatsioonita tagatud phiigusi: teiste inimeste phiiguste ja muude phiseaduslikku jrku igusvrtuste kasuks. Nii tekib kolmeastmeline ssteem: (1) phiseaduslikku jrku vrtused (PS 12 lg 1 teine lause), (2) proportsionaalsus (PS 12 lg 1 esimene lause diskrimineeriva ja vabadust piirava toimega ebavrdsete kohtlemiste puhul) ja (3) meelevaldsuse kontroll (PS 12 lg 1 esimene lause harilikel juhtudel). Kigi diskrimineerivalt mjuvate ebavrdsete kohtlemiste viimine klausli vi muude asjaolude tttu alla lhuks selle kolmeastmelise ssteemi, thendades selge ja hsti phjendatud dogmaatilise vaheteo kaotamist ja seega ratsionaalsuse olulist vhenemist. PS 12 lige 1 esimese lause sees ettevetud vahetegu vrdsusphiiguse kui omavoli keelu ja vrdsusphiiguse kui ebaproportsionaalse diskrimineerimise keelu vahel vib jtta mulje, nagu oleks siin tegemist kahe tiesti erineva asjaga. See mulje on petlik. Tegelikult on leminek sujuv ja lppastmes on ka omavoli keelu aluseks proportsionaalsus kitsamas thenduses. Viksema kaalukusega ebavrdsete kohtlemiste puhul on kuni omavoli piirini lekaalus demokraatlikult legitimeeritud seadusandja otsustamisigustuse formaalne printsiip. Mida kaalukamaks muutub ebavrdne kohtlemine, seda enam nihkub see formaalne printsiip tahaplaanile. Ebavrdse kohtlemise kaalukus suureneb sedavrd, kuivrd ebavrdne kohtlemine rikub diskrimineerimiskeeldu ja vabaduse printsiipe. Mida rohkem trjutakse need printsiibid tagaplaanile, seda suuremaid nudmisi tuleb esitada phjustele, mis ebavrdset kohtlemist igustavad. Kike seda tuleb proportsionaalsuse phimtte taustal kontrollida. Seejuures kehtivad kontrolli intensiivsuse suhtes samad reeglid nagu vabadusiguste puhulgi.*242

7.1.5. Ebavrdse kohtlemise ksk

lal sai selgitatud, et materiaalse vrdsuse idee koosneb kahest osast: esiteks ksust kohelda vrdseid vrdselt ja teiseks ksust *243 kohelda ebavrdseid ebavrdselt. Viimast nimetatakse ebavrdse kohtlemise ksuks. Ebavrdse kohtlemise ksk mngib praktikas vrdse kohtlemise ksuga vrreldes vikest rolli. Phjuseks on see, et vga paljusid juhte, mis algselt tulevad kne alla ebavrdse kohtlemise ksu kaasustena, saab ksitleda ka vrdse kohtlemise ksu kaasustena. Niteks vib tuua Liidukonstitutsioonikohtu kaasuse apteekide kohta raudteejaamades. Vastavalt Saksa kaupluste sulgemisaja seadusele vivad raudteejaamade mgikohad olla pev lbi avatud. Ainult apteekide kohta kehtib erand. Nende suhtes kehtivad needsamad lahtioleku reeglid, mis teiste apteekide puhulgi. Nad ei tohi niisiis selleprast, et nad asuvad raudteejaamas, olla pevaringselt avatud. See on ebavrdne kohtlemine, vrreldes muude raudteejaamades asuvate mgikohtadega, niteks toiduainetekauplustega, ja htlasi vrdne kohtlemine, vrreldes kigi lejnud apteekidega vljaspool raudteejaamu. Selleprast saab siin ksida nii seda, kas igustatud on vrdne kohtlemine, kui ka seda, kas igustatud on ebavrdne kohtlemine. ige ksimus klab, kas ebavrdne kohtlemine, vrreldes teiste mgikohtadega raudteejaamas, on igustatud. Rakendada tuleb seega ldist vrdse kohtlemise ksku. Selle phjuseks on see, et vrdsusphiigus on orienteeritud vrdsusele. See vljendab vrdsuse printsiipi. Seetttu kehtib reegel, et ebavrdse kohtlemise ksk tuleb mngu tuua ainult siis, kui vrdse kohtlemise ksku ei ole vimalik rakendada. On olemas juhte, mida vhemalt siis, kui toetuda iguslikule ksitlusele kui sellisele ja mitte mingitele faktilistele mjudele, on *244 vimalik ksitleda ainult ebavrdse kohtlemise ksu kaasustena. heks niteks on poiste ja tdrukute hine petamine koolis. Viimasel ajal on sageli videtud, et tdrukute vrdsusigus on rikutud, kui kohelda neid igustamatult poistega vrdselt. XVII Taolistel juhtudel kehtib argumenteerimislast vrdsuse kasuks. Selle phjuseks on jllegi vrdsuse printsiip. Seelbi tekib *245 asmmeetria vrdsuse kasuks. Vrdse kohtlemise ksk domineerib ebavrdse kohtlemise ksu le. Viimane pab kinni ainult ekstreemjuhud ja on seetttu perifeerne.

7.1.6. iguslik ja faktiline vrdsus

7.1.6.1. Vrdsuse paradoks *246 ldise vrdsusphiiguse tlgendamise eriti esilekndiv probleem on igusliku ja faktilise vrdsuse vahekord. Seda ulatuslikku teemat pole siin vimalik ksikasjalikult lahata. Visandatud olgu ainult phijooned. Vtkem niteks protsessiiguse stted vaesteiguse, ehk nagu seda on tnapeval kombeks nimetada, kohtukuludest vabastamise kohta. Kui abi kohtukulude rahastamiseks ei saa rikas ega vaene protsessipool, siis koheldakse mlemaid vrdselt. Faktiliselt thendab see aga, et vaesel vi nappide materiaalsete vahenditega poolel puuduvad iguskaitse valdkonnas vrdsed vimalused, vrreldes rikka vi juka poolega. Liidukonstitutsioonikohus neb selles igustamatut ebavrdset kohtlemist ja seega ldise vrdsusiguse rikkumist.*247 Hoolimata sellest, et nimetatud kaasus kuulub protsessiiguse valdkonda, kus poolte vrdsus mngib protsessi struktuuri tttu erilist rolli, valgustab see siiski eredalt ka igusliku ja faktilise vrdsuse vahelise vahekorra keskset probleemi. Liidukonstitutsioonikohus on selle snastanud jrgmiselt: ksikute gruppide soodustamine thendab htlasi teiste gruppide *248 ebavrdset kohtlemist. See, kes ritab luua faktilist vrdsust, peab leppima igusliku ebavrdsusega. Teisalt on nii, et iguslik vrdsus jtab inimeste faktilise erinevuse tttu alati faktilise ebavrdsuse alles ja sageli isegi vimendab seda. Kui PS

12 lige 1 esimese lause alla paigutada nii igusliku kui ka faktilise vrdsuse printsiip, siis tekib see, mida vib nimetada vrdsuse paradoksiks . See, mis on he printsiibi kohaselt vrdne kohtlemine, on vastavalt teisele ebavrdne kohtlemine ja *249 vastupidi. Liberaalses phiseaduses aga ei taheta mingil juhul loobuda igusliku vrdsuse phimttest. Ksimuse saab seega pstitada ainult nii: kas vrdsuse paradoksi vltimiseks tuleks tielikult loobuda faktilise vrdsuse phimttest vi mitte? Vaesteiguse *250 ehk kohtukulude tasumisest vabastamise kaasus nitab, et tielik loobumine ei ole soovitav. ige lahendus tundub seisnevat selles, et igusliku vrdsuse phimttele omistatakse prima facieesimus ja faktilise vrdsuse phimttele prima facie jrelmus. Ainult siis, kui niteks sellistel juhtudel nagu kohtukulude tasumisest vabastamine faktilise vrdsuse poolt knelevad tungivad phjused, mis jvad kahtluseta igusliku vrdsuse phjuste suhtes peale, annab PS 12 lige 1 esimene lause iguse faktilise vrdsuse loomiseks. Srasel juhul on tegemist materiaalse igluse idee teise osaga: ksuga kohelda ebavrdset ebavrdselt. 7.1.6.2. Meeste ja naiste vrdiguslikkus Eesti phiseaduses Konstitutsiooniiguses on faktilise vrdsuse loomise probleemil praktiline thendus eelkige nndanimetatud vastupidise diskrimineerimise valdkonnas. Viimase aja diskussioonis on see eriti oluline eelkige meeste ja naiste vahelise suhtega *251 seoses. 1994. aastal lisati Saksamaa Liitvabariigi phiseaduse vrdsuse artiklisse lause: Riik edendab naiste ja meeste vrdiguslikkuse tegelikku teostamist ja taotleb olemasolevate ebavrdsuste krvaldamist (GG art 3 lg 2 lause 2). See lubab soodustavaid seadusi faktilise vrdsuse loomise eesmrgil. Liidukonstitutsioonikohus oli seda juba enne nimetatud klausli lisamist ainuksi GG artikkel 3 lige 2 esimese lause phjal, mis klab: Mehed ja naised on vrdiguslikud , lubatavaks pidanud: Faktilisi ebavrdsusi, mis saavad reeglina osaks naistele, tohib GG artikkel 3 likest 2 tuleneva vrdiguslikkuse ksu tttu tasakaalustada soodustava seadusandlusega. *252 Eesti phiseaduses puudub nii selline formuleering, mis vastaks uuele GG artikkel 3 lige 2 teisele lausele, kui ka selline, mis sarnaneks vana GGartikkel 3 likega 2 ja praeguse GG artikkel 3 lige 2 esimese lausega. PS 27 lige 2 rgib ainult abikaasade vrdiguslikkusest, mis puudutab oluliselt kitsamat probleemi kui seda on meeste ja naiste vrdiguslikkus.*253 Meeste ja naiste vahelise suhte kohta on Eesti phiseaduses ainult PS 12 lige 1 teises lauses sisalduv keeld diskrimineerida kedagi tema soo tttu. See kib philiselt igusliku vrdsuse kohta. Selleprast tuleb tdeda, et Eesti phiseadus on vastupidise diskrimineerimise probleemi osas hoopis tagasihoidlikum kui Saksa phiseadus. Pigem on see lhedane Luksemburgis asuva Euroopa henduste Kohtu kllaltki restriktiivsele igusemistmisele.*254 Kuid kui tlgendada PS 12 lige 1 esimest lauset tpselt ja mitte leida PS 12 lige 1 esimesest lausest sugudevahelise faktilise vrdsuse ksku vi siis lugeda sealt vlja ainult selle vga nrk vorm, siis jb Eesti phiseadus ka Euroopa Kohtu igusemistmisest maha.

7.1.7. Vrdsuse kontrolli struktuur

Vrdsusphiiguse struktuuri le vaieldakse tnini phjapanevalt.*255 Valdavalt ollakse siiski hel meelel selles osas, et vrdsuse kontroll tuleks lbi viia kahesammulisena ehk kaheastmelisena.*256 Esimesel astmel tuleb tuvastada isikute, isikute gruppide vi situatsioonide ebavrdne kohtlemine. Ebavrdse kohtlemise kindlakstegemine koosneb kahest osast: (1) he hise soomiste alla subsumeerimisest ja (2) ebavrdse kohtlemise kirjeldamisest. hiseks soomisteks tuleks seejuures valida iga kord kige kitsam hine soomiste. Seda illustreerigu ks nide. Liidukonstitutsioonikohus pidi 1959. aastal otsustama, kas tegemist on vrdsusphiiguse rikkumisega, kui mmaemandatele kehtestatakse vanuse lempiiriks 70 aastat, samas kui snnitusabi *257 andvatele arstidele sellist piirangut ei seata. Kitsaim hine soomiste on siin vabakutselisena snnitusabi andva isiku miste. Oluline on eelkige vrdlus sellest vaatenurgast lhtudes. Seda on silmas peetud, kui kasutatakse veidi hmarat stereotpset *258 vljendit, mille kohaselt ei tohi olulises osas vrdset kohelda meelevaldselt ebavrdselt. Oluline sarnasus seisneb siinkohal selles, et nii mmaemand kui ka arst annavad vabakutselisena snnitusabi. Muidugi ei tee kahju ka teised vrdlused. ritada neid leida on koosklas avara koosseisuteooriaga. Kuid kui soomisted muutuvad liiga avarateks, muutuvad ka ebavrdsed kohtlemised kiiresti ebaolulisteks. Kes sooviks tsimeeli tegelda ksimusega, kas mmaemandate vanusepiir on koosklas sellega, et kirjanikel puudub vanusepiir? Sellegipoolest ei tohi htki vrdlust juba ette vlistada. Kik olulised vrdluspaarid tuleb tuvastamisel viia kitsaima soomiste alla. Teisel astmel tuleb kontrollida diferentseerimise phiseadusprasust. Juba see nitab, et vrdsuse kontroll on struktuurilt sarnane vabadusiguste kontrolliga. Kui suur see sarnasus on, pole lihtne otsustada. Siinkohal on vimalik pstitada ainult tees, *259 et see sarnasus on tielik. Jreleandmisi tuleb teha eelkige seaduse reservatsiooni puhul. Riigi igasugune tegevus toob endaga kaasa mne diferentseerimise ja kujutab endast selles osas PS 12 lige 1 esimese lause kaitseala riivet. Kui nuda seaduse reservatsiooni tielikku kehtimist PS 12 lige 1 esimese lause puhul, siis kaasneks sellega subjektiivne igus kogu riiklikku tegevust hlmavast totaalreservatsioonist kinnipidamisele. Selleprast on soovitav nuda seaduse reservatsioonist kinnipidamist ainult oluliste diferentseerimiste ehk ebavrdsete kohtlemiste puhul. See thendab, et seaduse reservatsioon

asendub ldise vrdsusiguse valdkonnas tielikult parlamendi reservatsiooniga olulisuse teooria mttes. Olulisuse teooria *260 tleb, et parlament peab otsustama kik phiiguste jaoks olulised ksimused ise seadusega. Kui vastavalt sellele on seadus vajalik, siis peavad olema tidetud ka kik muud formaalsed nudmised. Kui vastavalt sellele seadust vaja ei ole, langevad *261 formaalsed nuded ra. ldine vrdsusphiigus pakub sellisel juhul ainult materiaalset, mitte aga formaalset kaitset. Materiaalse phiseadusprasuse kontrollimisel ei tohi ra unustada ksimust, kas ette tuleb vtta ainult meelevaldsuse kontroll vi siis rangem proportsionaalsuse kontroll. Nagu eespool selgitatud, tuleb selle otsustamisel lhtuda diskrimineeriva ja vabadust piirava mjuga diferentseerimise kriteeriumidest. See ksimus tuleb esitada materiaalse phiseaduseprasuse kontrolli alguses.

7.2. Erilised vrdsusphiigused

7.2.1. PS 12 lige 1 esimese lause diskrimineerimiskeelud
PS 12 lige 1 teisest lausest tulenevad erilised diskrimineerimiskeelud vastavad suures osas Euroopa inimiguste konventsiooni artikkel 14 diskrimineerimiskeeldudele. Osad keelud likuvad, nagu niteks keelud diskrimineerida rassi ja *262 nahavrvi tttu. Ka keelud, mis puudutavad rahvuslikku kuuluvust, pritolu ja keelt, on omavahel tihedalt seotud. PS 12 lige 1 teise lause snastuses vib ra tunda selge pdluse hlmata vimalikult kik ajalooliselt kogetud diskrimineerimisohud. Seejuures on lepitud korduvate subsumptsioonidega. Diskrimineerimiskeeldude rohkus PS 12 lige 1 teises lauses kusjuures i-le paneb punkti ldklausel vi muude asjaolude tttu laseb vaevalt tekkida olukorral, kus mni teliselt rnk diskrimineerimine ei mahu PS 12 lige 1 teise lause alla. Tegelikuks probleemiks on hoopis see, kui range on PS 12 lige 1 teise lausega tagatud kaitse. Kaitse rangus sltub esiteks sellest, mida meldakse diskrimineerimise all he PS 12 lige 1 teises lauses nimetatud tunnuse tttu, ja teiseks sellest, kas diskrimineerimise keeldudel on absoluutne vi relatiivne iseloom. 7.2.1.1. Diskrimineerimise koosseis Nii diskrimineerimise mistet kui ka PS 12 lige 1 teises lauses sisalduvat vljendit tttu tuleb tlgendada laialt. Mlemad koos moodustavad diskrimineerimise koosseisu. Diskrimineerimiseks piisab isiku huvide mis tahes kitsendamisest.*263 Seega sltub kik snast tttu . Saksa phiseadust, tpsemalt GG artikkel 3 liget 3XVIII, kus on samuti kasutatud vljendit tttu (wegen), on korduvalt ritatud tlgendada kitsalt. Thtsaim tlgendusvariant on see, kui snale tttu antakse thendus, et diskrimineerimine peab olema stestuse eesmrgiks. Nii oli Liidukonstitutsioonikohus oma igusemistmises veel 1987. aastal seisukohal: keelatud on, nagu juba snastusest tuleneb ( tttu ), ainult kavatsetud halvustamine vi eelistamine, mitte aga selline *264 halvemus vi eelis, mis on hoopis teise eesmrgiga stestuse tagajrg. Sellest eesmrgiteooriast loobus Liidukonstitutsioonikohus 1992. aastal pidepunktiteooria kasuks, mis kujutab endast selle kohtu ht suhteliselt vhestest selgesnalistest igusemistmise muudatustest: Sugu ei tohi phimtteliselt nagu ka lejnud likes 3 nimetatud tunnuseid teha iguslikult ebavrdse kohtlemise pidepunktiks. See kehtib ka siis, kui stestuse sihiks ei ole GG artikkel 3 lige 3 kohaselt keelatud ebavrdne kohtlemine, vaid *265 see jrgib eesktt mnda muud eesmrki (iendus BVerfGE, 75. kd, lk 40 (70)). PS 12 lige 1 teise lause snastus vimaldab mlemat interpretatsiooni. Sellises olukorras kneleb phiigusliku kaitse optimeerimise phimte, mis vljendub avaras koosseisuteoorias, avara tlgenduse ja seega pidepunktiteooria kasuks. Kui midagi jb phiigusliku kaitse alt vlja, siis tuleb seda phjendada kaalumise teel ja mitte kaitseala kitsa ksitusega. Need phimtted kehtivad ka Eesti phiseaduse suhtes. PS 12 lige 1 teine lause hlmab seetttu igasuguse huvide kitsendamise, mille pidepunktiks on ks selles loetletud tunnustest. 7.2.1.2. Diskrimineerimiskeeldude piirid Niisiis osutab kik ksimusele, kas PS 12 lige 1 teisel lausel on relatiivne vi absoluutne iseloom. Kui PS 12 lige 1 teisel lausel oleks absoluutne iseloom, siis oleks iga he selles nimetatud tunnuse alusel aset leidev ebavrdne kohtlemine keelatud. Niteks ei oleks siis vimalik igustada seda, et emadel on raseduse ajal ja peale lapse sndi tavaprased kaitseigused, isadel aga mitte. See, et viimane siiski lubatud on, viitab PS 12 lige 1 teise lause relatiivsele iseloomule. Kuna PS 12 lige 1 teine lause ei sisalda piiriklauslit, tuleb seejuures toimida samamoodi kui ilma reservatsioonita tagatud phiiguste *266 puhul. Viimaseid tohib kitsendada, nagu lal selgitatud, ainult teiste inimeste phiiguste vi muude phiseaduslikku jrku iguslike vrtuste kasuks, seega siis ainult materiaalse phiseadusiguse alusel.*267 Seejuures peab vastavalt proportsionaalsuse phimttele aset leidma kaalumine. Sel viisil saab nidata, et ema ja lapse igus elule (PS 16) ja tervise kaitsele (PS 28 lg 1) ning perekonna kui rahva psimise ja kasvamise ning hiskonna aluse objektiivne*268 kaitse igustavad

seda, et mned emadekaitse normid ei ole isadele kohaldatavad. Seejuures tuleb mistagi silmas pidada, et ebavrdsed kohtlemised soo alusel on lubatavad vaid niivrd, kuivrd need on vaieldamatult vajalikud sraste probleemide *269 lahendamiseks, mis vastavalt oma olemusele saavad tekkida kas ainult meeste vi ainult naiste puhul . Nii on ksikisadel samad igused kui ksikemadelgi. 7.2.1.3. Kodakondsuse seaduse 6 punkt 3 ja 8 hildatavus PS 12 lige 1 teise lausega PS 12 lige 1 teises lauses sisalduvatest muudest tunnustest on praktilise thtsusega eelkige keel, mis viitab implicite rahvuslikule kuuluvusele. Tegemist on paljudiskuteeritud vene vhemuse probleemiga Eestis.*270 1997. aastal oli 1 462 130 miljoni elanikuga Eestis 950 124 eestlast ja 412 628 venelast*271, kes on enamjaolt Eestisse sisse rnnanud nukogude *272 vimu ajal. 26. veebruaril 1992 taaskehtestati 1938. aasta kodakondsuse seadus, mille tulemusena visid Eestis elavad venelased saada Eesti kodakondsuse ainult naturalisatsiooni korras. 31. jaanuarist 1995 kehtiv uus kodakondsuse seadus stestab nd Eesti kodakondsuse saamise tingimused ja korra, nagu seda nuab PS 8 lige 5. ks oluline eeldus kodakondsuse saamiseks on, nagu on kirjas kodakondsuse seaduse 8 likes 1, eesti ldkeele igapevaeluks vajalik oskus . See oskus on kodakondsuse seaduse 8 likes 2 lhemalt defineeritud ja seda tuleb vastavalt kodakondsuse seaduse 8 likele 3 eksamiga tendada. Selle stestuse pidepunktiks on keel, millega on seotud iguslikud tagajrjed, nimelt Eesti kodakondsuse saamine vi mittesaamine. Sellest sltub omakorda, kas ksikisikul on teatud phiigused vi ei ole. ksnes Eesti kodanikel on igus kaitsele vlismaal (PS 13 lg 1 lause 2), igus kaitsele vljasaatmise ja vlisriigile vljaandmise eest ning igus asuda Eestisse (PS 36), igus veendumuste saladusele (PS 42), igus liikmelisusele erakondades (PS 48 lg 1 lause 2), igus osaleda parlamendivalimistel ja rahvahletustel (PS 57 lg 1) ja igus kandideerida Riigikokku (PS 60 lg 2). igus kandideerida Vabariigi Presidendi ametikohale on eriti eksklusiivne. See igus on ainult snnijrgsetel Eesti kodanikel. Peale selle on olemas arvukad phiigused, millel on isikuline seadusreservatsioon.*273 Nende kehtimine Eesti kodakondsust mitteomavate isikute jaoks sltub sellest, kas seadusandja otsustab vi ei otsusta midagi muud. Nende hulka kuuluvad igus riigi abile (PS 28 lg 2 lause 3), elukutsevabadus (PS 29 lg 1 lause 3), igus ttada avalikel ametikohtadel (PS 30 lg 1 lause 2), ettevtlusvabadus (PS 31 lause 3), omandivabadus (PS 32 lg 3) ning igus saada informatsiooni ametiasutuse tegevuse ja isikut puudutavate andmete kohta (PS 44 lg 4). Eesti keele mitteoskamine vi ebapiisav oskus toob vene vhemusse kuuluvate isikute jaoks kaasa phiigusliku kaitse tunduva piiramise ja piiratavuse. Demokraatlikus riigis on eriti suur kaal poliitilise tahte kujunemise protsessist krvalejmisel, sest see piirab demokraatia printsiibi jaoks muidu phjapanevat iguse adressaatide ja autorite identiteeti. Ksimus klab, kas neid tagajrgi arvestades kujutab kodakondsuse seaduse 6 punktis 3 ja -s 8 nutud eesti keele oskus naturalisatsiooni eeldusena endast PS 12 lige 1 teise lause rikkumist. Eespool sai juba selgitatud, et PS 12 lige 1 teises lauses stestatud diskrimineerimiskeelud ei kehti absoluutselt, vaid neid vib teiste inimeste phiiguste ja muude phiseaduse *274 jrku igusvrtuste kasuks kitsendada, seega siis relativeerida. See tuleneb lppastmes phiseaduse htsuse ideest. Liidukonstitutsioonikohus snastas selle Saksa phiseaduse diskrimineerimiskeelde silmas pidades jrgmiselt: Lppude lpuks *275 ei tohi ht phiseaduse stet tlgendada isoleeritult seda tuleb pigem tlgendada phiseaduse kontekstist lhtudes. Nnda vib esitada arvukalt phiseaduse norme, millele saab toetada kodakondsuse seaduse 6 punktis 3 ja -s 8 loodud keele ja kodakondsuse vahelise seose koos kigi sellega kaasnevate tagajrgedega. Kannatusterohkest ajaloolisest kogemusest lhtudes on eesti rahvuse ja kultuuri silimine lbi aegade phiseaduse preambula viiendas osalauses tstetud riigi lesandeks. See eeldab keele silitamist. PS 1 tunnistab Eesti iseseisvuse ja sltumatuse aegumatuks ja vrandamatuks, mis on mistetav arvestades Eesti vikese territooriumi pikaajalist valitsemist livimsa Vene naabri poolt. Eesti enesesilitamise seisukohalt on aga oluline eesti keele alalhoidmine. PS 6, mis tunnistab eesti keele riigikeeleks, vljendab seda otsusekindlalt. Kike seda kinnitavad igahe igused eestikeelsele petusele (PS 37 lg 4 lause 1) ja eestikeelsele suhtlemisele riigiasutustes (PS 51 lg 1). Ka eesti keele mramine riigi ametiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks (PS 52 lg 1) osutab selles suunas. Kige selle kohal vlvub kigi Eesti kodanike kohustus mitte ainult olla ustav Eesti phiseaduslikule korrale, vaid ka kaitsta Eesti iseseisvust (PS 54 lg 1). Selles, et Eesti enesesilitamine ja identiteet on Eesti phiseaduse snastuse, tekkeloo, konteksti ja eesmrkide jrgi phiseaduse jrku vrtused, ei saa olla mingit kahtlust. Sama vhe on vimalik kahelda selles, et see phiseaduslik vrtus hlmab ka keelelise enesesilitamise ja identiteedi. Paljast phiseaduslikku jrku vrtuse eksisteerimisest ei piisa siiski veel ilma reservatsioonita tagatud phiiguse kitsendamiseks vi relativeerimiseks. Sellele toetuv kitsendamine vi relativeerimine peab olema proportsionaalne. Selline phiiguse kitsendamine on sobiv ja vajalik. Eesti keele oskuse nude stestamine edendab Eesti keelelist enesesilitamist ja identiteeti. Peale selle puuduvad pstitatud eesmrgi saavutamiseks teised sama hsti sobivad, kuid leebemad vahendid. Niisiis sltub kik proportsionaalsusest kitsamas thenduses. Eesti keele rappimine pole vene vhemuse jaoks kerge lesanne. Kodakondsuse seaduse 8 lige 2 ei nua kll meistritiitlit, kll aga phjalikke teadmisi. Keele

rappimine on oluline nue, mille mittetitmine toob kaasa suhteliselt kaugeleulatuvad tagajrjed. Teisest kljest suudab aga igaks, kes ei karda ennast pingutada, seda nuet tita. Pealegi nutakse ju ainult keele rappimist. igus silitada rahvuskuuluvus on selgesnaliselt tagatud (PS 49). Edasi on vhemusrahvustel igus oma rahvuskultuuri huvides moodustada omavalitsusasutusi (PS 50). Vhemusrahvuse ppeasutuse ppekeele vib valida ppeasutus (PS 37 lg 4 lause 2). Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, vivad kohalikud omavalitsused kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna psielanike enamiku keelt, eeldades siiski, et on olemas vastav seaduslik alus (PS 52 lg 2). Peale selle pole neilt, kel Eesti kodakondsus puudub, sugugi ra vetud igasugune vimalus poliitikas osaleda. PS 156 lige 2 annab neile, kes psivalt elavad vastaval maa-alal, hleiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Seda polegi nii vhe, nagu kinnitab ka Liidukonstitutsioonikohtu otsus 31. oktoobrist 1990, millega tunnistati vlismaalaste kommunaalne valimisigus Saksamaa *276 Liitvabariigi phiseadusega vastuolus olevaks. Kik need stted nitavad, et asi ei seisne sunniviisilises kultuurilises assimileerimises, vaid suurearvulise vene vhemuse *277 valmisolekus astuda taasloodud Eesti riiklusega hele tasandile. Eesti rahva enesesilitamine nuab ajaloo ja juvahekordade tttu seejuures rohkem, kui oleks vib-olla mdukas teistel asjaoludel. Kui arvestada kiki asjaolusid, siis ei ole vimalik ebaproportsionaalsust tuvastada. Kodakondsuse seaduse 6 punkt 3 ja 8*278 ei ole vastuolus seega PS 12 lige 1 teise lausega.*279

7.2.2. PS 9 lige 1
PS 9 lige 1 deklareerib, et kigi ja igahe igused, vabadused ja kohustused, seega siis igahe phiigused ja phikohustused, on vrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel vlisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. See on tegelikult iseenesestmistetav. Kui phiigus vi phikohustus on stestatud, kasutades snastust igahel on igus /.../ (nt PS 16 lause 1) vi igaks on kohustatud /.../ (PS 53), siis see kib kigi kohta htviisi. Igaks ja kik thendavad kiki. Sama kehtib ka teiste vljendusviiside kohta. PS 9 lige 1 kuulub seega Eesti phiiguste kataloogi normide hulka, mis on iseenesest leliigsed, kuid pidades silmas sjaselgitatud vhemuste probleemi sisaldab PS 9 lige 1 leliigsusest hoolimata mistlikku phjendust. Peale selle takistab see norm vlismaalaste ja kodakondsuseta isikute phiiguste kaitse hiilivat erosiooni, omades nnda riivi funktsiooni.

7.2.3. PS 27 lige 2
Nagu juba mrgitud, ei taga PS 27 lige 2 meeste ja naiste vrdiguslikkust, vaid ainult abikaasade vrdiguslikkuse. See thendab, et see ste kib ksnes abielu- ja perekonnaiguse kohta. Seal hlmab see kik valdkonnad alates abikaasade varalisest vahekorrast kuni kasvatus-, lahutus- ja nimeiguseni. Stted, mis ei vasta abikaasade vrdiguslikkuse ksule, on phiseadusega vastuolus. Seadusandja on kohustatud need uutega asendama. Kui ta seda kohustust pikka aega ei tida, siis *280 tohib igusemistmine vahele astuda.

7.2.4. Valimisiguse vrdsus (PS 60 lg 1 lause 3 ja 156 lg 1 lause 2)

PS 60 lige 1 kolmas lause stestab leriigiliste, PS 156 lige 1 teine lause kohalike valimiste ldisuse ja hetaolisuse. Mlemal juhul on rakendatud ldist vrdsusphiigust erivaldkonnale valimistele. Valimiste ldisuse phimte keelab jtta *281 riigi kodanikke phjendamatult valimistel osalemisest krvale. lal kirjeldatud vlismaalaste ja kodakondsuseta isikute krvalejtmine valimistest riiklikul tasandil on niisiis sellega koosklas. Osutatud krvalejtmine pole valimiste ldisuse ksimus, vaid on individuaalse valimisiguse ksimus ja seega lppastmes valijaskonna sekka kuulumise ksimus. Valimiste ldisuse phimte keelab, et riigi kodanike teatud grupilt vetakse valimisigus ra poliitilistel, majanduslikel vi sotsiaalsetel phjustel. Samal ajal kui valimiste ldisus puudutab psemist valimistele, puudutab valimiste hetaolisus valimiste kiku. Valimiste hetaolisuse phimte nuab eelkige, et kigil hltel oleks vrdne kaal, kusjuures probleeme tekitavad seejuures valimisiguse arvukad ksikksimused.*282Meeles tuleb pidada, et vrdsusphiigus nuab valimisiguses eriti rangelt jrgimist.*283

7.2.5. Erakondade vimaluste vrdsus

Loetelu tielikkuse mttes olgu mainitud veel ka erakondade vimaluste vrdsuse phimte. See on Eesti phiseaduses leidnud niisama vhe selgesnalist kajastamist kui Saksa phiseaduseski. Erakondade vimaluste vrdsuse phimte tuleneb PS 12 lige 1 esimesest lausest koosmjus 48 likega 2. Vimaluste vrdsus hlmab paljude aspektide krval eelkige saateaegade *284 *285 jaotamist raadios ja televisioonis ning erakondade finantseerimist. Seda edasi arendades satuksime aga juba riigikorralduse iguse valdkonda.

8. igused riigi positiivsele tegevusele

Vabadus- ja vrdsusigused kuuluvad liberaalses traditsioonis klassikaliste phiiguste hulka. Need moodustavad Eesti phiiguste kataloogi tuuma. Lisaks nendele leidub seal, nagu juba korduvalt mrgitud, igusi, millest osa ktkeb endas teiste

traditsioonide elemente ning osa kujutab endast liberaalse traditsiooni vljendusi ja edasiarendusi. Neil igustel on aga kigist erinevustest hoolimata ks hine tunnus: nende puhul on tegemist igustega riigi positiivsele tegevusele. Seetttu tuleb need selle miste all kokku vtta, kusjuures selle raames tuleb eristada igusi kaitsele, igusi korraldusele ja menetlusele ning sotsiaalseid phiigusi. Tegemist on niisiis phiiguste kaitseigusliku, menetlusigusliku ja sotsiaalriikliku dimensiooniga.

8.1. igused kaitsele

See, et phiigustel on kaitseiguslik dimensioon, on moodsas phiiguste dogmaatikas ldtunnustatud. kaitseiguste phjenduse, struktuuri ja sisu le.

*286

Vaidlus kib

Eesti phiiguste kataloogi kaasaegsuse tunnuseks on see, et see sisaldab mitte ainult ldist vabadus- igust (PS 19 lg 1) ja ldist vrdsusigust (PS 12 lg 1 lause 1), vaid PS 13 lige 1 esimeses lauses ka ldist igust kaitsele. Peale selle on olemas terve rida erilisi kaitseigusi.

8.1.1. ldine kaitseigus (PS 13 lg 1 lause 1)

8.1.1.1. Phistruktuur ldine kaitseigus on tagatud PS 13 lige 1 esimeses lauses snadega: Igahel on igus riigi ja seaduse kaitsele. Kaitseiguse eripra tuleneb sellest, et see, nagu snastusest selgesti ilmneb, on mitte igus kaitsele riigi eest, vaid igus riigipoolsele kaitsele. Erinevalt vabadusigustest kui trjeigustest on see suunatud mitte riigipoolsete riivete vastu, vaid *287 riigipoolsele kaitsele teiste kodanike, s.t eraisikute riivete eest. Trjeiguse puhul on tegemist bipolaarse suhtega riigi ja kodaniku vahel. Kaitseigustel on seevastu hoopis keerulisem struktuur. Nende puhul on tegemist kolmnurkse suhtega esimese ja teise kodaniku ning riigi vahel. Elementaarseks juhuks on he kodaniku (ohvri) kaitsmine riigivimu poolt selle eest, et teine kodanik (hirija) teda ei tapaks, vigastaks ega rviks. Siin vib rkida suhtest ohver-riik-hirija. Vabadusigused vljendavad kodaniku umbusaldust riigi vastu, kaitseigused aga, vastupidi, usaldust. Seejuures tingib kolmnurkne struktuur kaitseiguste ambivalentse iseloomu. See, mis on he jaoks kaitse, on teise jaoks riive.*288 Nii on korraldus, mis keelab vabriku kitajal letada teatud kindlaid immissioonivrtusi, naabruskonna elanike jaoks abinu nende huvide vi iguste kaitseks, ettevtja jaoks aga tema huvide vi iguste riive. Seejuures kehtib phireegel, et paljas tsiasi, et riik teostab riivet he kodaniku (vi kodanike grupi) kaitseks teise kodaniku (vi kodanike grupi) eest, seda riivet veel ei igusta. Pigem tuleb ka siis, kui on tegemist kaitsega, hirija poolel tielikult lbi viia kogu riive kontroll.*289 Reeglina leiab kontrolli lpus aset kaalumine he ja teise poole iguste vahel. 8.1.1.2. PS 13 lige 1 esimese lause ldine kaitsekohustus ja PS 19 lige 2 fundamentaalnorm *290 On vimalik ritada viia ldine kaitsekohustus lppastmes tagasi keeluni teisi inimesi kahjustada , mis sisaldus juba 533./534. *291 *292 aasta Corpus iuris civilis es (alterum non laedere) ning mida kohtab ka Kanti petuses. Eesti phiseaduse puhul on selline ajaloolt vi kirjutamata iguselt toe otsimine leliigne. PS 19 likes 2 sisalduv fundamentaalnorm kannab alterum non laedere idee le positiivsesse konstitutsiooniigusse. Lppastmes on kaitseigused igused sellele, et riik takistaks teisi kodanikke ehk eraisikuid tegemast seda, mida nad ise ei teeks, kui nad austaksid ja arvestaksid teiste inimeste igusi ja vabadusi, nagu PS 19 lige 2 nuab. Siingi osutub PS 19 lige 2 limalt nnestunud stteks. 8.1.1.3. Kaitseigused ja mnguruumid Kaitseiguste phiprobleem peitub selles, et kaitsmine on keerulisema struktuuriga kui riivetest hoidumine. Kui on keelatud hvitada elu, siis on keelatud igasugune tapmine. Riik ei tohi kodanikult elu vtta ei mahalaskmise, lespoomise ega mrgitamise teel. Hoopis teisiti on lugu siis, kui on kstud elu (nt uppuja elu) psta. Kui seda on vimalik teostada nii psterngast visates, paadi abil kui ka ujudes, siis ei ole sugugi kstud kasutada kiki kolme pstmisviisi korraga. Kstud on hoopis esimene vi teine vi kolmas pstetoiming. See aga thendab, et pstmisksu adressaadil on mnguruum, mille sees *293 ta vib valida, kuidas ta ksu tidab. Seda mnguruumi vib nimetada struktuuriliseks mnguruumiks. Sageli lisanduvad kaitseiguste puhul struktuurilisele mnguruumile ka rmiselt keerulised prognoosi- ja kaalumisprobleemid. Liidukonstitutsioonikohtu otsus Schleyer i asjas nitab seda tie selgusega. Otsustada tuli ksimus, kas riik peab jrele andma eluohtlikele terroristlikele vljapressimistele. Saksa tandjate liidu president Hanns-Martin Schleyer rviti 1977. aastal nn Punaarmee Fraktsiooni (Rote-Armee-Fraktion) terroristide poolt, kes hvardasid ta tappa, kui ei tideta nende nudmist vabastada ksteist kinnipeetavat terroristi. Rvitu poeg esitas oma isa nimel muu hulgas Liidukonstitutsioonikohtule taotluse kohustada esialgse iguskaitse teel Saksamaa Liitvabariigi valitsust titma terroristide nudmised tema isa elu pstmiseks. Liidukonstitutsioonikohus lkkas taotluse tagasi. Terroristid lasksid Hanns-Martin Schleyeri maha. Oma phjenduses rhutab Liidukonstitutsioonikohus kigepealt, et riigil on kaugeleulatuv kohustus kaitsta iga inimese elu. Seejrel teeb ta aga kindlaks, et selle le, kuidas seda kohustust tita, otsustab riik. See vastab sja struktuurilise mnguruumi *294 kohta eldule. Vabadust valida kaitsevahendit on vimalik ainult vga erilistel juhtudel redutseerida he kindla vahendi

valikule. Siin aga polevat tegemist srase juhtumiga. Terroristlikud vljapressimised loovat ainulaadseid olukordi , mille suhtes vetavaid meetmeid tulevat iga kord kohandada. See thistab teist mnguruumi, nimelttunnetuslikku ehk prognoosimnguruumi. Erinevate politseiabinude efektiivsus vib olla ebakindel. Riiklikel organitel on sellisel juhul igustus jrgida oma hinnanguid. Prognoosimnguruumi puudutavale ksitlusele lisatakse normatiivne kaalutlus, *296 mis kirjeldab lubatavate kaalumiste valdkonda, seega siis kaalumismnguruumi. Liidukonstitutsioonikohus toonitab, et kaitsekohustus on olemas mitte ainult ksikisiku (siin pantvangi) suhtes, vaid ka kogu kodanikkonna suhtes. Kigi kodanike efektiivne kaitse muutuks riigi jaoks vimatuks, kui riik oleks sunnitud terroristide jaoks ettearvataval viisil rakendama hte *297 kindlat vahendit, mis pantvangi elu suurima tenosusega pstaks. Otsust mitte psta pantvangi elu iga hinna eest peeti seega lubatavaks vrtushinnanguks. See kuulub riigiorganite kaalumismnguruumi. Siinse ksitluse esemeks ei ole see, kas visandatud Liidukonstitutsioonikohtu otsus on ige. Huvi keskmes on ainult kaitseiguste kompleksne struktuur, mis on tihti ettetuleva kaitsevahendite paljususe, nende efektiivsuse raske prognoositavuse ja *298 kaalutavate asjaolude mitmekihilisuse tulemus. Kik see ei kummuta siiski kaitseiguste avatust igusemistmisele. Sarnased vi samasugused probleemid vivad tekkida ka vabadusiguste puhul. On olemas lihtsad kaitseiguslikud kaasused, mille lahendamine on oluliselt probleemivabam kui keeruliste vabadusiguslike kaasuste lahendamine. ht tuleb aga meeles pidada: kaitseiguste puhul on seadusandja mnguruumil, millega tuleb pidevalt arvestada, eriline thendus. Sageli tuleb valida kontrolli viksem intensiivsus.*299 8.1.1.4. Kaitsehved PS 13 lige 1 esimese lause ldisel kaitseigusel puudub kaitsehve. Selles osas on see thi ehk titmata. Lahenduse leiab siiski kiiresti. PS 13 lige 1 esimese lause kaitsehvedeks on kigi phiiguste kaitsehved. PS 13 lige 1 esimest lauset ei tule seega kunagi kontrollida eraldi, vaid ikka koosmjus he teise phiigusega. Ksimuse puhul, kas riik peab ht kodanikku teistest kodanikest lhtuva eluohu eest kaitsma, oleks seega rakendatav PS 16 esimene lause koosmjus PS 13 lige 1 esimese lausega. See selgitab htlasi, et kitsamad isikulised kaitsealad**300 kanduvad le ka kaitseigusele. See, et kik, mida teised phiigused trjeigustena riigi eest kaitsevad, on phimtteliselt ka ldise kaitseiguse esemeks, ei thenda, et kaitse on mlemal juhul vrdselt tugev. Kodanike kaitse teiste kodanike eest on paljudes aspektides tunduvalt nrgem kui kaitse riigi eest. heks oluliseks phjuseks on, et teised isikud on varustatud samade igustega nagu isikki, kes nende eest kaitset otsib. ks isik tohib teise isiku majanduslikus konkurentsivitluses laostada, kuni ta jrgib konkurentsi reegleid. Riigil pole samasugust igust konkurentsile. Peale selle lubab privaatautonoomia eraisikute vahel hoopis suuremal mral loobuda phiiguslikust kaitsest, kui see on vimalik suhetes riigiga. Kuid ka siin on olemas piirid ja nendega kaasnevad probleemid. 8.1.1.5. Kaitseseadused PS 13 lige 1 esimene lause sisaldab snastust: Igahel on igus riigi ja seaduse kaitsele. Selle all ei ole loomulikult meldud, et on olemas kaks kaitsekohuslast: riik ja seadus. Kaitsekohustuse adressaat on ainult riik. Selleprast tuleb snastusest aru saada, et kaitse seadusega peab mngima erilist rolli. See vljendab riigi topeltkohustust. Esiteks tohib phiigusi kaitsev riik ainult seaduste alusel tegutseda. See tuleneb sellest, et see, mis on he eraisiku jaoks kaitse, kujutab endast riivet nende eraisikute jaoks, kelle eest kaitset pakutakse. Juba selleprast nuavad seaduse ja parlamendi reservatsioonid, et riik tohib kaitseiguste valdkonnas tegutseda ainult seadusega vi seaduse alusel.*301 See ei kehti ainult siis, kui kaitsmisel ei riivata teiste inimeste igusi, mis vib ette tulla niteks kaitse puhul loodusnnetuste eest. Teiseks thendab seaduse nimetamine PS 13 lige 1 esimeses lauses mitte ksnes negatiivset kohustust teostada kaitset ainult seadusega vi seaduse alusel, vaid ka positiivset kohustust kehtestada piisavalt kaitsvaid ja kaitset vimaldavaid seadusi. Riik ei tohi passiivselt tagasi tmbuda vites, et ta tohib seaduse reservatsiooni tttu hirija vastu tegevusse asuda ainult seaduse alusel, sellist seadust aga kahjuks ei eksisteeri. Tal tuleb hoopiski aktiivselt sellised seadused luua. Kaitsev riik on aktiivne riik. Karistusiguse, haldusigusrikkumiste ja korrakaitse ehk ohutrje iguse klassikalistes valdkondades ei valmista kaitseseadused phimttelisi raskusi. Siin on tegemist kaitsega kurjategijate ja hirijate eest. Muidugi leidub arvukalt keerukaid ksimusi (melgem niteks kasvi paljudiskuteeritud nudmisele vtta vastu mittesuitsetajaid kaitsev seadus). Siiski ei ohusta see tervikssteemi. Eraiguses on lood teisiti. Siin on igused kaitsele reeglina sekkumised privaatautonoomiasse. Sotsiaalne riigus ja tigus on selle niteks. Sotsiaalriigi printsiibi (PS 10) kehtimise tttu ei saa tekkida ksimust, kas nrgemaid tuleb kaitsta ka eraiguses. Igas riigis, mis tunneb kaitseigusi ega sulge sotsiaalriigi printsiibile teed phiseadusse ega pagenda seda sealt, kehtib selleprast jrgnev: Seal, kus osapoolte jud ei ole ligilhedaseltki tasakaalus, ei ole ainuksi lepinguiguslike vahenditega vimalik korvata huvisid asjakohaselt. Kui srases olukorras ksutatakse phiiguslikult tagatud positsioone, peavad riiklikud stestused korvavalt sekkuma, et kindlustada phiiguste kaitse. *302

*295

Seejuures sltub kik mistagi igest mrast. Liiga ranged ja keerulised kaitseseadused peidavad endas ohtu lhkuda vi *303 prssida privaatautonoomia ssteemi. Lisaks tuleb just tsiviiliguses seadusandjale anda suur kujundamisvabadus ksimuse juures, kuidas kaitse eest hoolitseda. Samal ajal kui igused kaitsele eraisikute poolt hvardava vgivalla vastu haakuvad sujuvalt liberaalse traditsiooniga, paiknevad privaatautonoomiat kitsendavad kaitseigused tsiviiliguses vhemalt sotsiaalriikliku traditsiooni lheduses.

8.1.2. Erilised kaitseigused

Alati ei ole sugugi kerge teha vahet, millised Eesti phiiguste kataloogi stted normeerivad erilisi kaitseigusi, sest snu kaitse ja kaitsma saab seostada mitte ainult isiku kaitsega riigi poolt, vaid ka isiku kaitsega riigi eest. Lisaks sellele on iguse identifitseerimine erilise kaitseigusena praktika seisukohalt vheoluline. Isegi kui igus kui selline polegi kaitseigus, tagab see siiski kaitse koos PS 13 lige 1 esimeses lauses sisalduva ldise kaitseigusega, nagu lal kirjeldatud. Eriliste kaitseiguste roll seisneb seetttu olulisel mral kaitse laiendamises, tpsustamises ja tugevdamises. 8.1.2.1. Kaitse vlismaal (PS 13 lg 1 lause 2) PS 13 lige 1 teist lauset tuleb tlgendada eelkige Eesti kodanike diplomaatilise kaitse garantiina vlismaal. Snastuse kohaselt hlmab see ka igasuguse muu kaitse. Srastel kaitsegarantiidel on piirid, mis annavad mrku sellest, et on olemas kaitseiguste piiride probleem. 8.1.2.2. Elu kaitse (PS 16 lause 2) PS 16 teine lause lisab eluiguse tagatisele PS 16 esimeses lauses, et seda igust kaitseb seadus. See kujutab endast kaitsegarantiid, millega rhutatakse, et elu kaitse on riigi fundamentaalne lesanne. 8.1.2.3. Abielu ja perekonna kaitse (PS 27 lg 1 ja 4) PS 27 likes 1 stestatud perekonna kaitset sai juba kirjeldatud. Seejuures sai selgeks, et perekonna kaitse hlmab ka abielu *304 kaitse ja et PS 27 lige 1 sisaldab objektiivsest snastusest hoolimata ka subjektiivset igust. PS 27 lige 1 puudutab vlist kaitset, seega siis kaitset vljastpoolt tulevate riivete eest. PS 27 lige 4 puudutab seesmist kaitset, seega siis perekonnasiseseid kaitseprobleeme. Siia kuulub esmajoones laste kaitse, kui vanemad ei hoolitse nende eest piisavalt, jtavad nad hooletusse, kohtlevad neid halvasti vi kuritarvitavad neid. Nagu kaitseiguste puhul ikka, tuleb muidugi siingi alati arvestada ka vanemate igustega, mis on stestatud PS 27 likes 3 igusena kasvatada last ja hoolitseda tema eest. See igus sunnib riiki laste kaitse puhul toimima vga hoolikalt ja kaalutlevalt. PS 27 likes 5 stestatud abivajavate perekonnaliikmete eest hoolitsemise kohustuse tttu omandab PS 27 lige 4 thenduse ka vanemate igusena kaitsele oma laste eest. Mitte ainult vanemad ei lase oma lastel raisku minna ega jta neid hooletusse, vaid ka lapsed oma vanemaid. See on raske probleem ning on hea, et Eesti phiseadus toob vlja selle phiigusliku dimensiooni. ksikasjad kuuluvad, tsi kll, vga suurel mral seadusandja kujundamismnguruumi. 8.1.2.4. Omandi kaitse (PS 32 lg 1 lause 1) PS 32 lige 1 esimene lause tleb, et igahe omand on puutumatu ja vrdselt kaitstud. Vib vaielda selle le, kas sellega on snastatud ainult trjeigus vi siis ka kaitseigus. Igal juhul ei saa olla kahtlust, et riik on kohustatud isikute omandit kaitsma. Kuna kaitse sisaldub juba kord PS 32 lige 1 esimese lause snastuses, tuleks kaitseigus toetada otse sellele. Toetumine PS 13 lige 1 esimesele lausele muutub seetttu leliigseks. PS 13 lige 1 esimest lauset vib aga PS 32 lige 1 esimese lause srase tlgenduse korral kasutada sstemaatilise argumendina. 8.1.2.5. Autorikaitse (PS 39 lause 2) PS 39 teise lause kaitseigust viks vaadelda omandikaitseiguse (PS 32 lg 1 lause 1) erijuhuna, sest kui PS 39 autoriigust *305 ei kaitseks, siis kaitseks seda omandi garantii. Siin on tegemist eelkige autoriigusi kaitsvate seadustega ning nende mduka kohtuliku realiseerimisega. 8.1.2.6. Sekundaarne ja protsessuaalne kaitse (PS 25 ja 15 lg 1 lause 1) Kaitseiguste peamine eesmrk on, et riik takistaks eraisikute sekkumist teiste eraisikute phiiguslikesse kaitsehvedesse, niisiis et eraisikud srastest riivetest hoiduksid. Kui riive on toimunud, tekib ksimus sekundaarsetest nudeigustest, eriti kahju hvitamisest. PS -s 25 on stestatud ksikisiku vastav phiigus. PS 15 lige 1 esimene lause garanteerib phiiguslikult tagatud kahju hvitamise nudeiguste realiseeritavuse kohtus. Sellega saavutab kaitse protsessuaalse dimensiooni. Sel viisil sulgub phiigusliku kaitse ssteem. Just sekundaarse kaitse puhul on ilmselge vajadus kujundada see vlja lihtigusega. Ilma phiseaduse nudmistele vastava tsiviiliguse ja protsessiiguseta ning ilma igusemistmise efektiivse korralduseta on phiseaduslikud normid mjutud. See nitab, et leminek kaitseigustelt igustele korraldusele ja menetlusele on sujuv.

8.1.3. Kaitseiguste kontrollimine

On vga vaieldav, kas riivedogmaatika ja seega ka ldine kaheastmeline kontrolliskeem , vastavalt millele tuleb kigepealt *307 kontrollida kaitseala riivet ja seejrel riive phiseadusprasust, on rakendatav ka kaitseiguste puhul. Vaidluse praegust seisu *308 pole siinkohal vimalik kirjeldada. Senieldust tuleneb siiski, et kaheastmelise kontrolliskeemi rakendamine kaitseigustele on vimalik. Kaitseala riive seisneb kaitse mittetagamises,Schleyer i kaasuses niteks selles, et jrele ei antud isegi terroristide ilmselgelt tsisele hvardusele, ohustades sel viisil oluliselt Schleyeri elu. Riive igustus seisneb kogu kodanikkonna kaitses, kes oleks ohus, kui terroristid viksid arvestada vljapressimise edukusega. See, et kontrolli kaheastmelisus on vimalik ja kstud, nhtub eelkige sellest, et riive phiseadusprasuse kontrollimisel tuleb lbi viia proportsionaalsuse kontroll. Seejuures tuleb iseranis kaitseiguste puhul arvestada riigiorganite suhteliselt avara mnguruumiga. Kaitseiguste riive phiseaduseprasuse tuvastamise eriprobleemiks on ksimus, kas tidetud peavad olema ka formaalsed *309 kriteeriumid. Kuna kaitseiguse riive seisneb sageli lihtsalt kaitse mittevimaldamises, seega puhtalt tegematajtmises, tekib ksimus, kas on ldse mttekas kohaldada seadusreservatsiooni riigipoolsele tegematajtmisele, seega siis nuda seaduslikku alust selleks, et midagi ei juhtu. Lahendus on sarnane sellele, mille kasuks sai otsustatud juba vrdsusiguste puhul. Phimtteliselt vimaldavad kaitseigused ainult materiaalset kaitset. Kontroll piirdub seega eelkige proportsionaalsuse tuvastamisega. Ainult siis, kui on puudutatud eriti intensiivset phiiguslikku kaitsevajadust, nuab PS 3 lige 1 esimesest lausest tulenev parlamendi reservatsioon seda, et seadusandja ise stestaks kaitse vimaldamise vi kaitse puudumise olulised ksimused.*310 Erandi moodustavad need valdkonnad, kus seaduslik regulatsioon pole mttekas. Nii oleks mttetu seadus selle kohta, kuidas riik peaks toimima terroristlike vljapressimiste puhul.

*306

8.2. igused korraldusele ja menetlusele

8.2.1. Phiiguste protseduurilise kaitse phiidee
igused korraldusele ja menetlusele on saanud viimase aja phiiguslikus diskussioonis kaitseiguste krval erilise thelepanu osaliseks. Selle miste alla on seejuures koondatud kllaltki erinevad asjad. Kige lihtsam liigitus phineb esemetel. igused korraldusele ja menetlusele puudutavad (1) eraiguslikke kompetentse, (2) kohtu- ja haldusmenetlust, (3) korraldust ehk *311 organisatsiooni ning (4) riikliku tahte kujunemist.* See vahetegu nitab, et iguste puhul korraldusele ja menetlusele on tegemist laia probleemide ringiga. Kige kohal vlvub idee protseduurilisest ehk menetluslikust phiiguste kaitsest, mis vljendab mtet, et ige protseduuri jrgimine aitab kaasa ige tulemuse saavutamisele. Protseduuriline phiiguste kaitse on thtis eelkige siis, kui materiaalne kaitse on vimatu vi ainult osaliselt vimalik. Liidukonstitutsioonikohus vtab selle kokku jrgmistesse snadesse: Protseduuriline phiiguste kaitse on kstud iseranis seal, kus phiigused ei saa oma materiaalset kaitsefunktsiooni *312 kllaldaselt tita. Seda vib nimetada protseduurilise phiigusliku kaitse asendusfunktsiooniks. Protseduuriline kaitse astub asemele, kui ja kuivrd materiaalne kaitse pole vimalik. Selle krval on protseduurilisel kaitsel tiendav funktsioon, mis seisneb selles, protseduuriline kaitse kindlustab ja tugevdab materiaalset kaitset.

8.2.2. ldine igus korraldusele ja menetlusele (PS 14)

Ka korraldusliku ja menetlusigusliku dimensiooni jaoks leidub Eesti phiseaduses ks ldine phiigus. See on PS 14. PS 14 *313 kohustab kiki kolme riigivimu ning kohalikke omavalitsusi tagama igusi ja vabadusi. See hlmab, nagu juba kirjeldatud , mitte ainult passiivse phiigustest kinnipidamise, vaid ka nende aktiivse vljakujundamise. Erilist osa mngib sealjuures seadusandlus, kuid oluline on ka kohtu- ja titevvimu panus. PS 14 on objektiivselt snastatud. Tagamiskohustus peab aga hethenduslikult teenima ka ksikisiku huve. Vastavalt *314 subjektiveerimisteesile tagab PS 14 niisiis ka subjektiivse iguse. Siiski ei sisalda PS 14, nagu PS 13 lige 1 esimesest lausest tulenev ldine kaitseiguski, substantsiaalseid menetluse ja korralduse esemeid. PS -i 14, nagu ka PS 13 lige 1 esimest lauset, saab seetttu rakendada ainult koosmjus teiste phiigustega. Eesti phiiguste kataloogi phiiguste korraldus- ja menetlusiguslik dimensioon ilmneb mitte ainult PS 14 puhul. PS -des 20 24 sisalduv menetlusphiiguste ksikasjalik stestus kujutab endast fundamentaalsete menetlusnormide nimistut. Selge protseduuriline funktsioon on ka PS 44 ligetes 2 ja 3 stestatud igustel saada informatsiooni ametiasutuse tegevuse kohta ja tutvuda enda kohta kivate andmetega. PS -s 46 stestatud petitsiooniigus on samuti menetlusste. Eriti huvitavalt on *315 menetlusiguslik dimensioon esile tstetud, nagu juba mrgitud , arvukates seaduse reservatsioonides klausliga seadusega stestatud juhtudel ja korras . Sellega vljendatakse, et phiiguste riiveid tuleb piirata ja kontrollida mitte ainult materiaalselt, vaid ka protseduuriliselt.

8.2.3. Eraiguslikud kompetentsid

lal sai kirjeldatud, et on olemas arvukad phiigused, mille teostamine on vimalik ainult siis, kui seadusandja need *316 lihtigusega vlja kujundab. heks niteks on omandiphiigus. Tnu eraigusele on isiku ksutuses protseduurid, mis vimaldavad kujundada oma elu autonoomselt ja omal vastutusel. Riigi lesandeks on hoolitseda selle eest, et eraigus annaks helt poolt isikute vabale tegevusele ruumi ja vormi ning teiselt poolt, nagu selgitatud, tagaks ka nrgematele kllaldase kaitse. Siin kohtuvad menetluse idee ja kaitse idee. igused kohtu- ja haldusmenetluse valdkonnas on eelkige igused efektiivsele iguskaitsele*317 fair menetluse kaudu. Mida see thendab, vib demonstreerida Liidukonstitutsioonikohtu otsuse varal. See otsus puudutas kord juba lbi kukkunud ja seetttu oma viimast vimalust kasutava igusteaduste lipilase esimest juriidilist riigieksamit. Eksamineeritav ei andnud suulisel eksamil ka tungiva ksitlemise peale peaaegu mingeid vastuseid ja sai eksami hindeks puuduliku. Samas piisanuks eksami sooritamiseks eelneva kirjaliku osa punktidest. Eksamikomisjon ei tahtnud sellega leppida. Otsustaval nupidamisel otsustati seetttu rakendada eksamikorra stet, mille kohaselt eksamit ei soorita see, kes ilma olulise phjuseta eksami katkestab. Keeldumist vtta suulisest eksamist aktiivselt osa hinnati katkestamisena. Sellega oli eksamineeritav riigieksamil lplikult lbi *318 kukkunud. Liidukonstitutsioonikohus ngi selles elukutsevabaduse riivet. Sellisest riivest tuleks lhtuda ka Eesti phiseaduse puhul. Eksamistteid tuleb vhemalt siis mta PS 29 lige 1 esimese lause valguses, kui eksami sooritamine on hdavajalikuks eelduseks kutsealal ttamiseks. Kesoleval juhul tuleks PS 29 lige 1 esimest lauset tlgendada fair menetlust nudva PS 14 valguses. Liidukonstitutsioonikohtu seisukohalt eksiti toodud kaasuses just selle nude vastu. Eksamikomisjon ei oleks tohtinud alles otsustava nupidamise kigus tagantjrele ja eksamineeritava jaoks llatuslikult vaikimist katkestamisena tlgendada, vaid oleks pidanud eksamineeritavale juba eksami ajal selle vimaluse teatavaks tegema. Kuna seda ei tehtud, siis rikuti eksamineeritava elukutsevabaduse phiigust.

8.2.4. Kohtu- ja haldusmenetlus

8.2.5. Korraldus
Paljude phiiguste realiseerimine eeldab korraldust. heks niteks on ringhlingu- ja televisioonivabadus. Arvamust saab tnastes tingimustes vabalt kujundada ainult siis, kui raadio ja televisioon annavad vaba, ammendavat ja teprast informatsiooni. Mitte ainult riik, vaid ka hiskondlikud jud vivad kujutada endast ohtu. Sellele tuleb korralduse abil vastu astuda. Liidukonstitutsioonikohus vtab selle kokku jrgmiste snadega (kusjuures ringhlingu miste hlmab ka televisiooni, nagu see Saksa riigiiguses tavaks on): Ringhlingut ei tohi jtta kaitsetult riigi ega ka he hiskondliku grupi mju alla /.../. Phiigus nuab hoopiski positiivset *319 korda, mis tagaks, et ta jagab ja kajastab nende teemade ja arvamuste paljusust, mis mngivad hiskonnas olulist rolli. Mida selle all mista, ilmneb tervest reast ringhlingu kohta tehtud otsustest, mis kik kokku stestavad ringhlingu ja *320 televisiooni phikorra. Peapunktideks on seejuures helt poolt avalik-igusliku ringhlingu sltumatus riigist ja pluralism, nagu ka kohustus tagada phiinformatsioon kigi oluliste poliitiliste, sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste ksimuste kohta (Grundversorgung) ning teiselt poolt ka eraringhlingu kohustus olla pluralistlik, kusjuures viimast vib erasektoris kindlustada kas konkurentsiga erinevate erasaatjate vahel, seega siis eksternselt, vi siis iga ksiku erajaama tasakaalustatusega, seega internselt. Konstitutsiooniiguslikud nuded ringhlingu korraldusele ei lahenda siiski kiki probleeme. Heites aga pilgu riikidele, kus srastest nuetest palju ei peeta vi neist sootuks loobutakse, saab selgeks, kui suur vib olla nende thtsus. Eesti phiseaduse phiiguste kataloog ei maini ringhlingu- ega televisioonivabadust. See on iseralikuks kontrastiks phiiguste kataloogi ldiselt vga ksikasjalikule iseloomule. Muidugi on vimalik subsumeerida ringhlingu- ja televisioonivabadus PS 45 lige 1 esimeses lauses stestatud snavabaduse alla. Ka vib vljendit vabalt levitada tlgendada nii, et see hlmaks ka hdavajalikud organisatoorsed nuded. Arvestades selle erilist thendust oleks siiski parem, kui ringhlingu ja televisiooni vabadust ja pluralismi garanteeriks eraldi lige.

8.2.6. Riikliku tahte kujunemine

Riikliku tahte kujunemise menetlus on stestatud vljaspool phiiguste kataloogi. Siiski on sellelgi phiiguslik thendus, sest *321 hleigus (PS 57 lg 1, 60 lg 1 laused 2 4, 156 lg 2) on, nagu varem selgitatud , sisuliselt phiigus. Kujundada poliitilise tahte kujunemise protsess vlja selliselt, et realiseeritud oleks kodanike poliitiline ehk avalik autonoomia, on niisiis ka phiiguslik nue. See, et Eesti phiseadus reguleerib kodanike avalikku autonoomiat phiigusena hoopis vhem phjalikult kui eraautonoomiat, ei thenda, et esimene oleks vhem thtis kui viimane. Eesti phiseadus on demokraatliku phiseadusriigi phiseadus, mistttu tuleb lhtuda kodanike era- ja avaliku ehk poliitilise autonoomia phimtteliselt vrdsest kaalukusest.

8.3. Sotsiaalsed phiigused

Samal ajal kui seniksitletud igused kaitsele ning korraldusele ja menetlusele on enamjaolt liberaalse traditsiooni vljundid, kuuluvad sotsiaalsed phiigused sotsiaalriiklikku traditsiooni. Sotsialismis sai neile osaks ideoloogiline levrtustamine liberaalsete iguste arvel. Sotsiaalsed phiigused on igused millelegi, mida ksikisik, kui tal ainult oleks olemas piisavalt *323 rahalisi vahendeid ja kui turul oleks olemas kllaldane pakkumine, viks saada ka eraisikutelt. Sotsiaalsetel phiigustel on niisiis lesanne kompenseerida ksikisikute finantsressursside ja turu defitsiite. Sotsiaalsete phiiguste thtsaimaks niteks on igus toetusele ehk hoolekandele ning arstiabile, korterile, tle ja haridusele. Sotsiaalsed phiigused tekitavad hulgaliselt probleeme.*324 Probleemid algavad nende finantsmjust. Sotsiaalsed igused vivad riigieelarvet rngalt koormata, seda eriti krge tpuuduse aegadel. Kui phiseadus tagab sotsiaalsed igused phiigustena, siis tekib oht, et eelarvepoliitika lheb suures osas phiseaduslikkuse jrelevalve kohtu ktte. Kui rahalised vahendid sotsiaalsete phiiguste titmiseks puuduvad, muutuvad need titmata phiigusnormideks. Nii tekib phiiguste siduvusju erosioon. Sotsiaalsed phiigused thendavad mberjaotamist. mber jaotada saab aga ainult seda, mis on teistelt ra vetud. he isiku sotsiaalsetele igustele vastab seega teise isiku krgendatud maksukoormus. Seelbi satuvad he isiku sotsiaalsed phiigused konflikti teise isiku liberaalsete trjeigustega. Eriti suured on probleemid iguse puhul tle. Liberaalsed ssteemid on turumajanduslikud ssteemid. Turumajanduslikus ssteemis ksutab riik ksnes vga piiratult selle iguse eseme, s.t tkohtade le. Kui riik paks iga ttu igust tkohale vahetult tita, siis peaks ta kas kik ttud olemasoleva avaliku teenistuse raames tle vtma vi maksma eraisikutele ttute tlevtmise eest nii palju, et see oleks neile muudest majanduslikest kaalutlustest sltumata tulus, vi piirama vi krvaldama eramajandusliku ksutusiguse tkohtade le. Esimene moodus thendaks, vhemalt leldise lahendusena, avalike tsuhetega varjatud tpuudust. See on majanduslikult sama mttetu ja seetttu ohtlik viis realiseerida igust tle nagu ka riigi poolt kinni makstud ttute tlevtmine. Kolmas tee viiks lpuks kas eramajanduslike otsustamisigustuste ulatusliku piiramiseni vi eramajanduse kaotamiseni. Esimene kujutab endast ettevtlusvabaduse (PS 31) sgavat riivet, viimane aga ettevtlusvabaduse kaotamist. Mlemad on kigile kogemustele toetudes majanduslikult hukatuslikud. Tugevatele argumentidele sotsiaalsete phiiguste vastu vastanduvad kaalukad argumendid nende poolt.*325 Esimeses jrjekorras tuleb nimetada vabaduse argumenti. Kui isiku vaba eneseteostus (PS 19 lg 1) on demokraatliku phiseadusriigi oluline printsiip, siis hlmab see ka faktilise vabaduse printsiibi. Ilma tegelike vimaluste miinimumita pole aga faktilist vabadust olemas. Vabaduse argumendile tuleb lisada puuduse kannatamise argument. On olemas olukordi, kus vabadus taandub puuduse kannatamise ees tielikult. See kehtib niteks vaevalt tajumis- ja liikumisvimeliste isikute kohta. Kui jtta nad toetusest ilma, siis thendaks see nende elementaarsete vajaduste mitterahuldamist. Abitute vi abituks muutuvate isikute elementaarsete vajaduste titmisest keeldumine on nende inimvrikuse rikkumine. Inimvrikust kaitseb PS 10. Kaalumine juhatab ktte sotsiaalsete phiiguste minimaalse mudeli. realiseeritud.
*326

*322

8.3.1. Sotsiaalsete phiiguste probleemid

Selline mudel ongi Eesti phiseaduses vga veenvalt

8.3.2. ldine igus riigi abile (PS 28 lg 2)

Ka sotsiaalsete phiiguste puhul tunneb Eesti phiseadus midagi ldise iguse sarnast. See on ldine igus riigi abile ehk toetusele. See igus on kodanikel, laieneb aga igahele, kui seadusandja ei otsusta teisiti (PS 28 lg 2 lause 3). Sel on niisiis isikuline reservatsioon.*327 igus riigi abile tagatakse neljas olukorras: (1) vanaduse, (2) tvimetuse, (3) toitjakaotuse ja (4) puuduse korral. Neljas tunnus on otsustav. See ilmneb sellest, et isikul, kes on kll krges vanuses, kuid kel on suureprane tervis ja suur varandus, igust riigi abile ilmselt olema ei peaks, kuigi snastuse jrgi nib see nii olevat. Nudeiguse tekkimiseks peab niisiis olemas olema vanusest tingitud puudus. Sama kehtib ka tvimetuse ja toitjakaotuse puhul. Tvimetul, kes suudab omaenda vahenditega enda lalpidamist raskusteta finantseerida, puudub samuti igus riigi abile nagu isikulgi, kes on kll kaotanud toitja, kuid prinud seejuures suure varanduse. Tegemist on niisiis riigi abi ehk toetusega puuduse korral ja kolm eelnevalt loetletud juhtu kujutavad endast olukordi, kus puudus iseloomulikult tekib. Tegelik ldine sotsiaalne phiigus on igus riigi abile puuduse korral. See, et need, kes mingil tingimusel ei suuda ennast ise aidata, nagu vaesed vanurid, varata haiged ja tvimetud ning vahenditeta lapsed, peavad saama riigilt toetust, tuleneb PS 28 lige 2 esimesest lausest selgesti. Tsi kll, siingi on olemas piir. PS 27 lige 5 kohustab perekonda hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Eespool sai selgitatud, et perekonnaliikme *328 mistet tuleb tlgendada suhteliselt kitsalt. Kui on olemas perekonnaliikmed, kellele vib panna PS 27 likes 5 stestatud kohustuse ja kui nad on vimelised oma hdasolevate perekonnaliikmete eest hoolitsema, siis langeb PS 28 lige 2 esimesest lausest tulenev nudeigus ra nagu siiski, kui isik saab endale ise oma rahaliste vahenditega abi muretseda. PS 27 lige 5 vljendab seega subsidiaarsusprintsiipi.

PS 28 lige 2 tlgendamisel kerkib esile ks eriprobleem, kui tegemist pole vanurite, haigete ega lastega, vaid tervete tvimeliste tiskasvanutega, kes on ttud. Kas ka neil, kel ei ole vimalik end lal pidada oma varanduse abil, kel pole kindlustust ega perekonda, on igus riigi abile? Vastavalt PS 28 lige 2 snastusele ja mttele on neil igus saada riigi abi siis, kui nad kannatavad puudust. Puudusega on tegu siis, kui isik ei saa endale hegi austusvrse tga, kskik kui madal ja raske see ka poleks ning kskik kus Eesti paikkonnas seda ka ei pakutaks, elatusmiinimumi teenida. Seejuures on perekondlikel vi muudel tungivatel phjustel vimalik teha teatud hinnaalandust mobiilsuse nude osas. Vastavalt PS 28 lige 2 teisele lausele mrab abi liigi ja ulatuse seadus. See nitab, et siingi sobib kaheastmeline phiiguste kontroll. Esimesel astmel tuleb tuvastada individuaalne kitsikus. Siis tuleb teisel astmel kigepealt ksida, kas individuaalsest kitsikusest hoolimata vib nudeiguse titmisest keelduda, kuna vastavalt PS 28 likele 5 on olemas abiandmiseks kohustatud perekonnaliikmed. Kui viimaseid pole, tuleb ksida, kas riigi abi seaduslik stestus on igustatud. Seejuures leiab aset kaalumine nagu kigi teistegi phiiguste puhul. Nii vib riigi abi ldise majanduskriisi ajal olla oluliselt viksem kui jukuse aegadel. iguse riigi abile esemeks on eelkige inimese eksistentsi materiaalsed alused. Nendeks on toiduks ja kehahoolduseks hdavajalik, lihtne riietus ja eluase ning hdavajalik kte talvel. Kui PS 28 lige 1 ei stestaks erilist sotsiaalset phiigust tervise kaitsele, siis langeks ka see ldise iguse alla riigi abile puuduse korral. Siit ilmneb selle iguse ldine iseloom. Kui igus riigi abile piirduks ksnes sellega, mis on fsilise eksistentsi jaoks hdavajalik, siis oleks see vastuolus thendusega, mille Eesti phiseadus omistab inimvrikusele (PS 10) ja isiku vabale eneseteostusele (PS 19 lg 1). ldine igus riigi abile puuduse korral hlmab seega ka vaimse, kultuurilise ja poliitilise eksistentsi phieeldused. ksikasjad sltuvad asjaoludest. Vimalus laenutada raamatuid ja kuulata raadiot kuuluvad aga kindlasti nimetatud phieelduste hulka.

8.3.3. Eriline hoolekandekohustus lasterikaste perede ja puuetega inimeste suhtes (PS 28 lg 4)

PS 28 lige 4 juba oli vaatluse all. Seejuures sai kindlaks tehtud, et objektiivsest snastusest hoolimata tagab see ste vastavalt subjektiveerimisteesile*330 subjektiivse iguse. Nagu eldud, ei tuleks seejuures toetuda perekonna lasterohkusele, vaid sellele, kas lapsed on ldse olemas. PS 28 lige 4 konkretiseerib ja tugevdab vastavalt PS 28 likele 2 selletagi puuduse korral tagatavat kaitset.
*329

8.3.4. igus tervise kaitsele (PS 28 lg 1)

PS 28 lige 1 annab igahele iguse tervise kaitsele. See snastus on interpretatsioonile avatud ja vajab seda. Vastavalt snastusele viks vgagi hsti tegemist olla ksnes igusega kaitsele tervisekahjustuste eest, seega siis klassikalise liberaalse traditsiooni kaitseigusega. Seejuures tuleb aga arvestada stte konteksti, milleks on phiiguste sotsiaalse dimensiooni kontekst. Selles dimensioonis on meldavad kaks tervisekaitse kontseptsiooni. Sstliku ehk kitsa kontseptsiooni kohaselt konkretiseerib ja tugevdab igus tervisekaitsele ldist igust riigi abile puuduse korral, nagu see sisaldub PS 28 lige 2 esimeses lauses. Avakelise ehk laia kontseptsiooni kohaselt sisaldab igus tervisekaitsele kigi igust tasuta meditsiinilisele ravile ja hooldusele. Taas otsustab interpretatsiooniprobleemi kontekst, seega siis sstemaatiline tlgendamine. PS 28 lige 1 kontekst rgib sstliku kontseptsiooni kasuks. PS 28 lige 1 asub phiiguslikus paragrahvis, mis muidu garanteerib ksnes toetuse puuduse korral. Tasuta meditsiiniline ravi ja hooldus kigile, niisiis ka jukatele, on ainult heaoluriigis vimalik luksus, seega midagi hoopis muud kui see, mida PS 28 muidu puudutab. Argument, mis nuab PS 28 lige 1 kitsast tlgendust, on niisiis sstemaatilis-kontekstuaalne.*331 Et phiigus tervise kaitsele annab phiseadusliku juga nudeiguse tasuta meditsiinilisele ravile ja hooldusele ainult neile, kes ravikulusid ise kanda ei suuda, ei thenda, et lihtseadusandja ei tohiks olla suuremeelsem. Nende isikute phiigus meditsiinilisele ravile ja hooldusele, kes ei suuda ise ravikulusid rahastada, ei ole rikutud, kui riik pakub ka paremas olukorras olevatele isikutele tasuta tervisekaitset. Kik see kehtib ka tervisekaitse ulatuse kohta. PS 28 lige 1 annab nudeiguse ainult sellele, mis on tepoolest hdavajalik. Ka siin vib seadusandja olla suuremeelsem. Silma torkab, et tervist mainitakse Eesti phiseaduses ainult sotsiaalsete phiiguste juures, mitte aga trjeiguste puhul. Kas riigil peaks lasuma ainult kohustus finantseerida oma kodanike tervise silitamist, kuid puudub kohustus hoiduda tervise riivetest? Srane positiivsete ja negatiivsete kohustuste suhe oleks ebajrjekindel ja praks Eesti phiiguste kataloogi liberaalse phikonstruktsiooni pea peale. Teatud trjeigusliku tervise kaitse tagab juba PS 18, mis keelab piinamise, julma ja vrikust alandava kohtlemise ja karistused ning samuti sunniviisilise allutamise meditsiini- ja teaduskatsetele. See hlmab kll *332 paljut, kuid mitte kike. Hlmatud ei ole tervisekahjustused, mille kutsub esile niteks mni riiklik rajatis, nagu lennujaam, tuumaelektrijaam vi prgipletusahi, politsei abinud, niteks vgivaldse meeleavalduse laialiajamine, mille kigus tekitatakse kehavigastusi, mis aga ei kujuta endast piinamist ega julma vi vrikust alandavat kohtlemist, vi sunniviisilised meditsiinilised abinud, niteks vereproovi vtmine roolijoobe kahtluse korral vi, mis on tunduvalt intensiivsem, sundsterilisatsioon. Eesti

phiiguste kataloogis on siin tsine kaitselnk. Seetttu on soovitav muuta PS 16 lige 1 esimest lauset jrgmiselt: Igahel on igus elule ja kehalisele puutumatusele. PS 28 lige 3, mis kohustab riiki soodustama hoolekannet vabatahtlikkuse ja omavalitsuse baasil, on, nagu juba selgitatud*333, ainult objektiivne norm ega anna subjektiivset igust. See ste on huvitav, sest nitab, et phiseadus, mis soovib sotsiaalsete probleemide lahendamist sotsiaalsete ja omavalitsuslike jududega, ei pea riiki vastutusest vabastama, vaid vib panna talle edendamise kohustuse.

8.3.5. Vabatahtliku ja omavalitsuse hoolekande soodustamine (PS 28 lg 3)

8.3.6. Abi t leidmisel (PS 29 lg 3)

Liberaalne phiseadus ei saa, nagu selgitatud, garanteerida igust tle. Selleprast ei leidugi Eesti phiseaduses midagi srast. Teiselt poolt ei saa aga tpuudus htegi riiki kskikseks jtta. PS 29 lige 3 peab seda silmas, kohustades riiki abistama *334 totsijat t leidmisel. lal sai juba viidatud , et sellele vastab subjektiivne igus. See igus on rikutud vhemalt siis, kui riik ei tee totsija abistamiseks t leidmisel ldse midagi. lejnud osas annab PS 29 lige 3 riigile avara mnguruumi. Diapasoon ulatub paljast tkohtade vahendamisest kuni mberppeni. Seadusandja asi on teha vastavad otsused. PS 27 lige 3 kitsas snastus totsijat t leidmisel vlistab selle stte tlgendamise phiigusena ttuabirahale, seega siis ttu ldise nudeigusena tema lalpidamise finantseerimisele. Snastus ja selle taga seisev tahe on hemttelised. ldine toetus tuleb vastavalt PS 28 likele 2, nagu selgitatud, kne alla ainult riigi abina puuduse korral.

8.3.7. igus haridusele (PS 37 lg 1 lause 1)

igusel haridusele on vrreldes lejnud sotsiaalsete phiigustega eriline iseloom. See tuleneb sellest, et PS 37 lige 1 esimeses lauses sisalduvale igusele haridusele jrgneb PS 37 lige 1 teises lauses kohe ppimis- ehk koolikohustus, s.t kohustus ennast harida. Haridust ei nuta mitte ainult ksikisiku, vaid ka riigi huvides. ldine koolikohustus kindlustab, nagu juba mrgitud*335, demokraatia ja majanduse funktsioneerimisvime ning tagab homogeensuse miinimumi. igust haridusele saab seeprast ainult piiratud ulatuses vaadelda kui igust puuduse krvaldamisele. Kigest hoolimata ei j krvale seegi tahk. PS 37 lige 1 teise lause lpp tunnistab koolikohustusega nutava ppimise riigi ja kohalike omavalitsuste ldhariduskoolides ppemaksuvabaks. See on samas ka otsustav, mramaks iguse haridusele ulatust. Sotsiaalse phiigusena hlmab see ainult tasuta ldise koolihariduse, kusjuures seadusandjal on ajalise ja ainelise ulatuse osas avar mnguruum. igust likoolippe vi muu edasippe finantseerimisele see igus phiigusena ei sisalda.*336 Loomulikult vib seadusandja, nagu sotsiaalsete phiiguste korral alati, siingi suuremeelsem olla.

9. Phiiguste kandjad ja phiiguste adressaadid

Subjektiivsete igustena on phiigused, nagu selgitatud , kolmeliikmelised relatsioonid phiiguse kandja, phiiguse adressaadi ja phiiguse eseme vahel. Arvukad sellega seotud probleemid said juba kirjeldatud, mned jid aga veel lahtiseks.
*337

9.1. Phiiguste kandjad

Eesti phiiguste kataloog teeb selget vahet igaheiguste ehk inimiguste, mis on kigil, nagu niteks igus elule (PS 16 lause 1) kodanikuiguste, mis on kigil Eesti kodanikel, nagu niteks igus kuuluda erakonda (PS 48 lg 1 lause 2) ja rahvuslikust kuuluvusest tulenevate iguste vahel, mis on kigil eestlastel nende kodakondsusest sltumata, kusjuures viimasesse kategooriasse kuulub ainult ks igus kigi eestlaste igus asuda Eestisse (PS 36 lg 3). Eripraks on kodanikuigused, mis laienevad kigile, kusjuures laienemisele on seatud seaduse reservatsioon. Elukutsevabadus (PS 29 lg 1) on heks niteks. *338 Need igused on tegelikult igaheigused, millel on personaalne ehk isikuline seadusreservatsioon. Millised phiigused ksikisikul on, sltub niisiis olulisel mral tema kodakondsusest. Kodakondsuse saamine on omakorda seotud terve rea *339 eeldustega, mille seas mngib olulist osa piisav eesti keele oskus. Eespool sai selgitatud , et see ei riku PS 12 lige 1 teises lauses sisalduvaid diskrimineerimiskeelde. Phiiguste kandjaid puudutav phinorm on PS 9. PS 9 lige 1 kib fsiliste, PS 9 lige 2 juriidiliste isikute kohta.

9.1.1. Fsilised isikud

Probleeme, mis puudutavad fsilisest isikust phiiguste kandjaid, on arvukalt. vanemad, sndimata lapsed ning surnud kui phiiguste kandjad.

*340

Vaadelgem siinkohal lhidalt kolme:

9.1.1.1. Vanema miste (PS 27 lg 3) Enamiku phiiguste puhul pole raske kindlaks teha, kas keegi langeb selle iguse isikulisse kaitsealasse.*341 Mnikord on aga lood teisiti. Eriti terav on probleem PS 27 lige 3 puhul. Vaevalt on vaieldav, et vanemate phiigus on peale lihaste vanemate ka kasuvanematel.*342 rmiselt probleemne on seevastu ksimus, kas vanemate phiigus on kigil lihastel vanematel. Probleemiks on esmajoones vallasisa. Kui vallasisa elab koos lapse emaga vabaabielus, siis vib teatud vanemlikke igusi

muidugi jaatada. Probleem muutub aga teravamaks, kui vallasisa ei ela lapse emaga koos. 1995. aastal tuli Liidukonstitutsioonikohtul otsustada, kas vallasisa igusi rikub see, et vallaslapse lapsendamiseks ema abikaasa poolt ei ksita vallasisa nusolekut ega nhta ette ka tema huvide kaalumist. Liidukonstitutsioonikohus ksitles selles otsuses esmakordselt ka *344 lapse emast eraldi elavat vallasisa vanemate phiiguse kandjana. See kll ei vlista lapsendamist vastu vallasisa tahtmist, kll aga vlistab lapsendamise, kui tema huvid jetakse sootuks arvestamata. See vastab kigi seisukohtade arvestamise ldisele postulaadile ning on seetttu ige. 9.1.1.2. Tulevane elu (PS 16 lause 1) Phiiguste kandjate puhul on paljuvaieldud probleemiks see, kas phiiguslik elu kaitse hlmab ka veel sndimata lapsi, seega kas PS 16 esimene lause on sndimata lastele kohaldatav. Siinkohal pole vimalik pikemalt peatuda kigis demokraatlikes phiseadusriikides kirglikult diskuteeritaval abordiprobleemil. Tegeleda tuleb hoopis ksimusega, kas PS 16 esimene lause ei paku, pakub ainult objektiivset vi siis pakub tit subjektiivset kaitset veel sndimata elule. Teesi, mille kohaselt PS 16 esimene lause ei paku sndimata lastele ldse mingit kaitset, on vga raske hildada tsiasjaga, et inimeseks saamine ei toimu htkki snniga, vaid jrk-jrgult. Keeldumine igasugusest elu kaitsest kuni inimese snnini pole sellega koosklas, sest see thendaks, et tulevasel elul puudub igasugune phiseaduslikult arvestatav vrtus. Teisest kljest lheks sndimata laste tielik subjektiivne igus elule ilmalikus riigis liiga kaugele. Igaks vib enda jaoks vi oma usuhingus aktsepteerida sndimata inimese tielikku, seega siis sndinutega vrdsustatud moraalset igust elule. Religiooni ja maailmavaadete suhtes neutraalne riik ei tohi seda endale lubada nende osas, kel on teistsugused phimtted. Nd viks melda nrgendatud subjektiivsele igusele, kuid see *345 jgu siinkohal siiski lahtiseks. Heitkem hoopis pilk lahendusele, millel on kuldse kesktee tpilised omadused ja mis seetttu vib pluralismi aktsepteerivas hiskonnas arvestada suhteliselt laia heakskiiduga. See lahendus seisneb selles, et PS 16 esimest lauset tlgendatakse riigi objektiivse kohustusena tulevast elu kaitsta.*346 See objektiivne kohustus on avatud kaalumisele ka sraste phiseaduslike vrtuste suhtes, mis ei saaks iialgi igustada juba sndinud lapse tapmist. heks niteks on ema isikuigus (PS 19 lg 1).*347 Nii saab vimalikuks abordiiguse diferentseeritud stestus. 9.1.1.3. Surnu au (PS 17) PS -ga 17 kaasneb ksimus, kas au phiiguslik kaitse lpeb inimese surmaga. Siingi on soovitav rakendada riigi objektiivset *348 kaitsekohustust.

*343

9.1.2. Juriidilised isikud (PS 9 lg 2)

Eesti phiseadus on sarnaselt Saksa phiseadusega otsustanud, et ka juriidilised isikud vivad olla phiiguste kandjaks (PS 9 lg 2). Seetttu pole mtet raisata snu vanale vaidlusele, kas phiigused kujutavad endast ainult ksikisikute *349 igusi. Kahtlemata etendab phiiguslik individualism PS 9 lige 2 tlgendamisel oma osa. 9.1.2.1. Eraiguslikud juriidilised isikud (1) igusvimelised ja osalise igusvimega isikute hendused ja organisatsioonid Eraiguslike juriidiliste isikute ksitlemisel phiiguste kandjatena probleeme ei ole. Nad vastanduvad riigile samamoodi nagu ksikisikudki. Tekib aga ksimus, mida juriidiliste isikute miste PS 9 likes 2 hlmab. Juriidilised isikud on juriidilises ldterminoloogias ainult sellised isikute hendused ja organisatsioonid, mis on igusvimelised (nt igusvimelised mittetulundushingud, osahingud, aktsiaseltsid ja igusvimelised sihtasutused). Peale nende esineb tsiviiliguses ka selliseid isikute hendusi ja organisatsioone, millel puudub tis igusvime, mis seega pole juriidilised isikud tehnilises mttes (nt igusvimetu mittetulundushing ja tsiviiliguslik seltsing). Nende organisatsioonivormide hiseks jooneks on see, et neil on ainult piiratud igusvime. Konstitutsiooniiguse seisukohast lhtudes ei leidu phjust, miks peaks phiigusvimelisus piirduma juriidiliste isikutega tehnilises mttes. Seetttu piisab nende phiigusvime phjendamiseks tsiasjast, et osalise igusvimega eraiguslikud isikute hendused ja organisatsioonid vajavad riigi suhtes samasugust kaitset nagu nende tisigusvimega kaaslased. Juriidiliste isikute mistet PS 9 likes 2 tuleb seega tlgendada nii, et see hlmab ka osalise *350 igusvimega eraiguslikke isikute hendusi ja organisatsioone. (2) Sise- ja vlismaised juriidilised isikud PS 9 lige 2 ei tee, erinevalt vastavast GG artikkel 19 likest 3 , , vahet sise- ja vlismaiste juriidiliste isikute vahel. Nii vivad vlismaa eraiguslikud juriidilised isikud tpselt samuti nagu kohalikudki tugineda phiigustele. (3) Kooskla juriidilise isiku ldiste eesmrkide ja iguste olemusega (PS 9 lg 2) Loomulikult ei vi juriidilised isikud tugineda kigile phiigustele. PS 9 lige 2 vljendab seda sellega, et juriidilised isikud vivad phiigustele tugineda ainult niivrd, kui see on koosklas nende eesmrkide ja iguste olemusega. See vljendab tabavalt, et phiiguste kandjaks olemine sltub kahest asjast vastavast juriidilisest isikust ja vastavast phiigusest. Nii ei vi mootoreid tootev aktsiaselts tugineda usuvabadusele*352, kll vib sellele aga tugineda usuhing*353, ning kuna htki juriidilist
*351 XIX

isikut pole vimalik tappa ega piinata, kuna tal pole perekonda, eraelu ega terviseprobleeme, siis pole juriidilistel isikutel PS dest 16, 18, 26, 27 ja 28 likest 1 tulenevaid igusi. Ka pole juriidilistel isikutel lubatud neid igusi kohtus enda nimel oma *354 XX liikmete vi ttajate eest maksvusele aidata. See thendaks phiiguste lubamatut srdindividualiseerimist. Muus osas tuleb PS 9 lige 2 eesmrgi ja olemuse klauslit tlgendada avaralt. See on avara koosseisuteooria personaalset kaitseala *355 puudutav aspekt. Kui kne alla tuleb phiiguse kohaldamine (igusvimelisele vi osalise igusvimega) eraiguslikule juriidilisele isikule, siis tuleb jaatada tema olemist phiiguste kandjaks. See on koosklas sellega, et Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium pidas juriidilisi isikuid kodu puutumatuse iguse (PS 33) ja korrespondentsi saladuse *356 (PS 43) iguse kandjateks. 9.1.2.2. Avalik-iguslikud juriidilised isikud Snastuse jrgi on PS 9 lige 2 kohaldatav ka avalik-iguslikele juriidilistele isikutele, sest selles on juttu lihtsalt juriidilistest isikutest ja avalik-iguslikud juriidilised isikud on juriidilised isikud. Eesti Vabariik on kahtlemata avalik-iguslik juriidiline isik. Kas see thendab, et Eesti Vabariik vib oma kodanike vastu tugineda phiigustele vi vlistavad PS 9 lige 2 eesmrgi ja olemuse klauslid selle? (1) Avalik-iguslike juriidiliste isikute phiiguste kandjaks olemise phimtteline eitus Ksimus, kas avalik-iguslikud juriidilised isikud vivad phiigustele tugineda vi mitte, kuulub kige vaieldavamate *357 phiiguste kandjaid puudutavate probleemide hulka. Avalik-iguslike juriidiliste isikute, niteks kohaliku omavalitsuse ksusteks olevate valdade ja linnade (PS 155 lg 1) phiiguste kandjaks tunnistamise vastu tuuakse eelkige kolm argumenti: konfusiooniargument, kivistumisargument ja individualismiargument. Konfusiooniargument tleb, et avalik vim ei saavat olla samaaegselt nii phiiguste kandja kui ka adressaat. See argument on nrk, sest htset riigivimu pole olemas. PSKS 4 nitab, et on olemas mitmetahulised pdevuskonfliktid nii Eesti Vabariigi organite kui ka Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse ksuste vahel, mida vib lahendada menetluse teel Riigikohtus. Seejuures vivad phimtteliselt ka phiigused rolli mngida. Kivistumisargument tleb, et kui tunnistada avalik-iguslikud juriidilised isikud phiiguste kandjaks, siis see raskendaks oluliselt riigikorralduse kohandamist majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arenguga .*359 Kohaliku omavalitsuse ksuse tunnistamine phiiguste kandjaks raskendaks PS -s 158 ettenhtud piiride muutmist ja muudaks PS -s 155 ettenhtud teiste ksuste moodustamise riskantseks ettevtmiseks, kuna nende phiigused viksid takistada hilisemat likvideerimist vi mberkujundamist. Seda arvestades viks piirata avalik-iguslike juriidiliste isikute igustust olla phiiguste kandjaks nende *360 funktsioonide ja lesannete valdkonnaga. le jb ainult individualismiargument. Kas phiigused on oma olemuselt (PS 9 lg 2) ksikisiku igused vi ulatuvad need objektiivse korra elementidena kaugemale, nii et ka avalik-iguslikud juriidilised isikud on nende kaitse all, kui nad ainult satuvad *361 phiiguslikult tpilisse ohuolukorda ? Liidukonstitutsioonikohus esindab phiigusliku individualismi seisukohta: Nende *362 mttetuuma moodustab eraisikutest fsiliste isikute kaitse riigivimu poolsete iguserikkumiste eest. Selleprast on Liidukonstitutsioonikohus jrjekindlas igusemistmises phimtteliselt eitanud avalik-iguslike juriidiliste isikute *363 *364 phiigusvimet. Ka Eesti phiseaduse phiiguste kataloogi iseloomustab phiiguslik individualism. Eesti phiseaduse phiigused on oma olemuselt reeglina ksikisiku phiigused. Seetttu ei vi avalik-iguslikud juriidilised isikud phimtteliselt toetuda Eesti phiseaduse phiigustele. (2) Erandid vastavalt eesmrgi ja olemuse klauslile (PS 9 lg 2) Avalik-iguslike juriidiliste isikute phiigusvime phimttelisest eitusest tuleb teha erandeid. Liidukonstitutsioonikohus on tunnustanud likoolide ja teaduskondade*365, avalik-iguslike ringhlinguasutuste*366 ja kirikute*367 phiigusvimet. Peale selle vaatleb kohus ka ksittsunfte phiigusvimelistena, kuivrd need erahendused esindavad eranditult oma liikmete majanduslikke huve.*368 Selle taga on mte, et need avalik-iguslikud juriidilised isikud on esiteks sarnaselt eraiguslikele juriidilistele isikutele eraisikutest fsiliste isikute vaba eneseteostuse vljenduseks *369 ja teenivad olulisel mral nende *370 individuaalsete phiiguste teostamise eesmrki (personaalse substraadi teooria) ning teiseks kujutavad endast iseseisvaid, riigist sltumatuid vi vhemalt riigist distantseerunud moodustisi *371 (iseseisvumisteooria). Eeleldu vib vahetult seostada PS 9 eesmrgi ja olemuse klausliga. Kui avalik-igusliku juriidilise isiku eesmrk seisneb individuaalsete phiiguste realiseerimises ja kui tema iseseisvus riigist on nii tugev, et phiiguste olemus vabaduste tagajatena ei moondu, siis vib ta olla phiiguste kandjaks. (3) likoolid (PS 38 lg 2)
*358

likoolid vastavad kindlasti neile kriteeriumidele. PS 38 lige 2 rhutab seda, tunnistades likoolid selgesnaliselt autonoomseteks. Seda autonoomiat liialt kitsendavad seadused rikuvad likoolide phiigust teadusvabadusele (PS 38 lg 1). Sama kehtib teaduskondade kohta. (4) Muud juhud Ka ringhling vastab neile kriteeriumidele, kui ja seni kuni see on avalik-iguslikult organiseeritud. Kui ringhling on korraldatud eraiguslikult, ei tekita phiigusvime niikuinii probleeme. Kas leidub veel avalik-iguslikke juriidilisi isikuid, mis mahuvad PS 9 lige 2 alla, sltub nende eesmrkidest ja nende iseseisvuse ulatusest. (5) Protsessiphiigused (iseranis PS 24) Senisele mttekigule tuleb lpuks lisada veel ks erand. Avalik-iguslike juriidiliste isikute vlistamine phiiguste kandjate hulgast puudutab ainultmateriaalseid phiigusi, mitte aga ldisi protsessiphiigusi. Kuna avalik-iguslikud juriidilised isikud, nagu ka eraiguslikud juriidilised isikud ja fsilised isikud, vivad hageda ja kosta, kaevata ja vastustada, nuab protsessuaalse vrdsuse printsiip, mis on igusriigi phimtte oluline postulaat, neile ldiste protsessiphiiguste vimaldamist. Kik avalikiguslikud juriidilised isikud, niisiis ka Eesti Vabariik, vivad seega tugineda protsessiphiigustele, eriti nendele, mis sisalduvad PS -s 24.

9.2. Phiiguste adressaadid

Samal ajal kui phiiguste kandjate puhul valmistavad avalik-iguslikud juriidilised isikud kige rohkem probleeme, on lugu phiiguste adressaatidega vastupidine. Siin on phiprobleemiks ksimus, kas phiigused vivad kohustada ka eraisikuid.

9.2.1. Riik ja selle allosad

Riigi ja selle alajaotuste seotus phiigustega on, nagu juba selgitatud , stestatud PS -s 14 ja 3 lige 1 esimeses lauses. Seetttu jb le veel vaid ksida, kas see seotus kehtib ka siis, kui riik tegutseb eraiguslikes vormides. Sellele ksimusele tuleb igal juhul vastata jaatavalt siis, kui riik tidab eraiguslikus vormis avalikku lesannet (nt kui ta kitab veevrki aktsiaseltsi *373 *374 vormis). Kuid jaatavalt tuleb vastata ka siis, kui riik osaleb ettevtjana majanduselus vi esineb ostjana turul. Siis on ta seotud eelkige vrdsusphiigusega. Tsi kll, vrdsusphiiguse tlgendamine tuleb sobitada fiskaalse tegutsemisega.

*372

9.2.2. Eraisikud
Phiigused on traditsiooniliselt isiku igused riigi vastu. Seetttu viks tulla mttele, et eraisikud ei saagi algusest peale olla phiiguste adressaadid. Pilk Eesti phiseadusele nitab siiski, et asi pole nii lihtne. Nagu selgitatud*375, sisaldab phiseadus fundamentaalset teiste inimeste iguste austamise ja arvestamise kohustust (PS 19 lg 2) ning selle kohustuse eriliste vljendustena kohustust mitte teotada teise inimese au ja head nime (PS 17) ning igahe igust talle igusvastaselt tekitatud moraalse vi materiaalse kahju hvitamisele (PS 25). Perekonnaga seoses on stestatud vanemate kohustus oma lapsi kasvatada (PS 27 lg 3) ja perekonna kohustus hoolitseda oma abivajavate liikmete eest (PS 27 lg 5). Eesti phiiguste kataloog puudutab seega mitte ainult isiku suhet riigiga, vaid ka isikute omavahelisi suhteid. Kui ks erand vlja arvata, siis *376 toimub see, tsi kll, phikohustuste stestamise teel. Ainult PS 25 annab selgesnaliselt hele isikule iguse teise isiku suhtes. Vastus tuleb anda ksimusele, mida see thendab ning kas ja millises ulatuses kehtivad phiigused ka eraisikute vahelistes suhetes. Kui lhtuda liberaalsele traditsioonile tuginedes sellest, et phiigused on eelkige isikute igused riigi vastu, siis on tegemist nende mju laiendamisega eraisikutele, kes tulevad riigi kui primaarse adressaadi krval mngu kolmandate isikutena. Eraisikute phiigustega sidumise probleemi vib selleprast nimetada ka phiiguste kolmikmjuks (Drittwirkung). 9.2.2.1. Kollisiooniprobleem Kolmikmju probleemi selgitamisele aitab oluliselt kaasa vahetegu kollisiooniprobleemi ja konstruktsiooniprobleemi *377 *378 vahel. Kollisiooniprobleemi puhul on kigepealt tegemist juba sotsiaalsete kaitseiguste juures mainitud ksimusega, kas tunnistades phiiguste mju kolmandatele isikutele, ei ohustata privaatautonoomiat. See probleem ilmneb eriti selgelt tiguses. Kui pidada ettevtjat vi ettevtet PS 12 lige 1 teises lauses stestatud diskrimineerimiskeeldude adressaadiks, siis piiratakse oluliselt ettevtlusvabadust. Sama kehtib ka paljude teiste valdkondade kohta. Lhemalt vaadates selgub aga ruttu, et kollisiooniprobleem on probleem, mis tekib paratamatult riigis, mis peab phiigusi vrtusteks vi iguskorra limateks printsiipideks. Kui phiigused on limad vrtused vi phimtted, siis ei saa leiduda selliseid iguse valdkondi, kust need oleks pagendatud. Viimatieldu ei thenda sugugi, et need hvitavad privaatautonoomia. limad vrtused hlmavad ka privaatautonoomia kui vabaduse olulise tahu. Phiiguste kui phiseaduslike printsiipide

kigisse igusvaldkondadesse ergamise (Ausstrahlung) tagajrjeks on ainult see, et neid tuleb kikjal kaalumistel arvestada. Seejuures on pevselge, et nende kehtimise intensiivsus on eraisikute suhtes oluliselt nrgem kui riigi suhtes. Eraisik vib diskrimineerimiskeelule vastu seada oma vabadusphiigused, riik aga mitte. Kui mista phiigusi vrtuste ehk printsiipidena, mis ergavad kogu iguskorrale, siis mjutavad need ka suhteid teiste eraisikutega. Sellest sai alguse kolmikmju puudutav igusemistmine Saksamaal ja see on jnud tnini selle *379 tuumaks. Ksimus seisneb selles, kas see kehtib ka Eesti phiseaduse kohta. Eesti phiseadus on midagi hoopis enamat kui paljas riigikorralduse tehniline instrument. Kirjutades lipule vabaduse, igluse ja iguse ning Eesti identiteedi, nitab preambula, et phiseadus tahab olla substantsiaalne phikord. PS 10 kinnitab seda, andes inimvrikuse printsiibile ning sotsiaalse ja demokraatliku igusriigi phimtetele phiseadusliku jrgu. Seda tugevdavad veelgi *380 PS 11, mis, nagu kirjeldatud , stestab proportsionaalsuse phimtte, ning PS 3 lige 1 teine lause, mis muudab rahvusvahelise iguse ldtunnustatud phimtted ja normid Eesti igusssteemi lahutamatuks osaks. Ka jutt phiseaduse *381 mttest PS -s 10 ja 152 likes 2 osutab selles suunas. Kige selle kohal vlvub fundamentaalnormina PS 19 lige 2, mis oma universaalsete teiste inimeste iguste austamise ja arvestamise kohustustega muudab phiseaduse kigi igussuhete substantsiaalseks keskpunktiks. Ent teesiga, mille kohaselt Eesti phiseadus on Eesti igusssteemi substantsiaalne phikord, pole veel midagi eldud kollisiooniprobleemide lahenduse kohta. On ainult nidatud, et need probleemid on olemas ja et neid tuleb lahendada kaalumise teel. 9.2.2.2. Konstruktsiooniprobleem (1) Seadusreservatsioon ja lihtiguse kohaldamise primaarsus Paljud kartused, mis esitatakse phiiguste kolmikmju suhtes, osutavad sellele, et tunnustades kolmikmju, viksid phiigused muutuda teiste eraisikute vastu suunatud nudeiguste vahetuteks alusteks, nagu see on riigi puhul. Arvestades phiigusstete avatust ja avarust, toovat see kaasa ettearvamatud tagajrjed ja peaaegu piiramatu kohtunikuvimu. See kartus on phjendamatu. Kahe silma vahele on jnud, et phiiguste kui vrtuste ehk printsiipide ergamine kigisse igusvaldkondadesse ei thista seaduse reservatsiooni selle igusriiklik-liberaalses dimensioonis (PS 13 lg 2) ega ka demokraatlik-kompetentsiaalses dimensioonis (PS 3 lg 1 lause 1).*382 Phiigused peavad juba selleprast avaldama teatud mju ka eraisikute vahelistele suhetele, kuna see, mis on hele eraisikule vabaduse vi vrdsuse tugevdamine, kujutab endast teise eraisiku jaoks tema phiiguste riivet. Pole olemas ka ohtu, et lihtigus trjutakse lubamatult tahaplaanile. Kehtib *383 lihtiguse kohaldamise primaarsuse ehk prioriteedi ldine phimte. Phiiguste kolmikmju vljendub seega esmajoones *384 selles, et phiigusi kui vrtusi ehk printsiipe tuleb arvestada kigil lihtiguse tlgendamistel. See nue on iseenesestmistetav, kui phiseadus kujutab endast substantsiaalset phikorda. (2) Phiiguste vahetu ja vahendlik kolmikmju Phiiguste kui printsiipide ehk vrtuste arvestamist lihtiguse, iseranis ldklauslite tlgendamisel nimetatakse phiiguste *385 vahendlikuks kolmikmjuks. Selle nimetuse phjuseks on see, et kuigi phiigused ergavad eraigusele ja mjutavad seda, jb eraigus siiski eraiguseks: Eraisikute vaheline vaidlus phiiguslikult mjutatud tsiviiliguslikest kitumisnormidest tulenevate iguste ja kohustuste le jb materiaalselt ja protsessuaalselt tsiviiliguslikuks vaidluseks. Tlgendatakse ja kohaldatakse tsiviiligust, kuigi selle tlgendamine peab jrgima avalikku igust phiseadust. *386 Teooria phiiguste vahetust kolmikmjust lheb seevastu kaugemale. Vastavalt sellele pidavat phiigusnormidest kui objektiivselt siduvast konstitutsiooniigusest /.../ tulenema ka ksikisiku vahetud subjektiivsed eraigused. *387 Vahetu ja vahendliku kolmikmju teooria vahelist vaidlust vib seletada sellega, et mlemad teooriad kujutavad igesti probleemi ht osa, kumbki neist aga ei hlma seda tielikult.*388 Vahendliku kolmikmju teooria kujutab igesti kohtuniku kohustust arvestada phiiguste ergavat mju (Ausstrahlungswirkung) lihtiguse, eriti eraiguse rakendamisel. Ka on ige, et eraiguse normid jvad ergava mjuga arvestamisel siiski eraiguse normideks. Teiselt poolt kirjeldab aga vahetu kolmikmju teooria igesti, et phiseaduse alusel eksisteerivad isikute vahelistes suhetes sellised igused ja kohustused, mida ilma phiseaduseta olemas ei oleks. Seda peab kohtunik kll ra tundma ja vlja tlema, kuid seda vib kirjeldada tepoolest ka phiiguste vahetu mjuna isikute vahelistele igussuhetele. (3) Trje ja kaitse

Isiku seisukohast ei erine kolmikmju kaasused oluliselt muudest phiiguslikest kaasustest. Neid vib alati trje- vi kaitseiguslikult konstrueerida. See thendab, et need sobivad ldisesse kontrolliskeemi. Vtkem Liidukonstitutsioonikohtu otsus Lth i asjas aastast 1958, mis on ks selle kohtu thtsamaid ja tagajrjekamaid otsuseid. Hamburgi linnasenati direktor Lth kutsus 1950. aastal les boikoteerima re issr Veit Harlani mngufilmi Surematu armuke . Harlan kuulus Kolmanda Reichi juhtivate re issride hulka. Boikotileskutset phjendati eriti juutidevastase kihutusfilmiga Jud XXI S . Hamburgi ringkonnakohus keelas esialgse korraldusega Lthil kutsuda inimesi les Veit Harlanit boikoteerima. Kohus pidas XXII lekutset heade kommete vastaseks kahjustamiseks (BGB 826). Hamburgi lemkohus lkkas apellatsiooni esialgse korralduse peale tagasi. Liidukonstitutsioonikohus ngi kohtu keelus Lthi snavabaduse riivet igusemistjana tegutsenud *389 avaliku vimu poolt ja selles oli tal tielik igus, sest boikotilekutse toetus eranditult argumentidele. Seega on tegemist kaitseala riivega tiesti ldise kontrolliskeemi mttes. Seejrel tuleb kontrollida, kas riive on kaetud piiriklausliga. Vastavalt GGartikkel 5 likele 2XXIII tulevad piirina kne alla ldised seadused. Nende hulka kuulub ringkonnakohtu poolt rakendatud tsiviiliguse norm, mis neb ette kahju hvitamise heade kommete vastase kahju tekitamise korral (BGB 826). Kaasuse ainuke kolmikmjust tingitud tegelik erisus seisneb selles, et seda normi tuleb tlgendada phiiguste valguses. Liidukonstitutsioonikohus thistas Hamburgi ringkonnakohtu otsuse, kuna see oli eiranud snavabaduse ergavat mju. Mis puutub kaasuse vlimisse struktuuri, siis tuleb seda lahendada kui tavalist trjekaasust. Seesmist struktuuri iseloomustab see, et proportsionaalsuse kontroll seisneb peamiselt kahe isiku phiiguste kaalumises, arvestades kaasuse kiki asjaolusid.*390 Visandatud trjeigusliku konstruktsiooni vimalikkus viks viia seisukohale, et kik kolmikmju kaasused on lihtsad trjeiguslikud kaasused. Sel seisukohal on pooldajaid.*391 Pilk hele teisele kaasusele nitab, et nii see pole, vi kui ongi, siis *392 ainult kunstlike konstruktsioonide abil. Ka selles kaasuses on tegemist boikotilekutsega. Axel Springeri kirjastus kutsus prast mri ehitamist kahe Saksa riigi vahelisele piirile 1961. aasta augustis kiki Hamburgi piirkonna ajalehtede ja ajakirjade mjaid les mitte enam mma neid ajakirju, mis sisaldavad Saksa DV raadio- ja televisioonikavu. Turul domineerivat positsiooni omav kirjastus hendas selle leskutse risuhete katkestamise hvardusega. Vike Saksa DV-le lhedalseisev ndalaleht Blinkfer sattus seelbi kitsikusse ja XXIV esitas hagi, nudes kahjutasu (BGB 823). Liidulemldkohus (Bundesgerichtshof) lkkas hagi viimases instantsis tagasi. Liidukonstitutsioonikohus thistas selle otsuse phjendusega, et Liidulemldkohus olevat eiranud vikese ndalalehe Blinkfer pressivabaduse thtsust ning liialdanud Springeri kirjastuse snavabaduse ulatusega. Snavabadus kaitsvat ksnes *393 vitlust argumentide abil, mitte aga hvardamist majanduslike sanktsioonidega. Otsustav ksimus seisneb selles, kas ka seda kaasust, nagu Lth i kaasustki, saab konstrueerida trjeiguslikult. Siis peaks Liidulemldkohtu otsuses olema vimalik nha ndalalehe Blinkfer pressivabaduse phiiguse riivet. Erinevalt Lthist ei keelatud Blinkferile midagi. Kirjastuse hagi lkati lihtsalt tagasi. See pole riigipoolne Blinkferi iguste riive, vaid igusemistmise rs riigi keeldumine andmast eraisik Blinkferile kaitset eraisik Spingeri rnnete eest. Seda kaasust saab niisiis konstrueerida ainult kaitseiguslikult. Seejuures vib ldist kontrolliskeemi, tsi kll, tiesti kasutada, kuna kaitsest keeldumist vib selle raames ksitleda riivena. Kokkuvttes vib seega kindlaks teha, et eraisikute seotusest phiigustega tuleneva probleemi lahendamiseks tuleb phiiguste ergava mjuga arvestada iseranis eraiguse stete tlgendamisel. Sisuliselt on tegemist kaalumise probleemiga. Privaatautonoomia mngib seejuures keskset osa. Kontroll tuleb konstrueerida kas trjeiguse vi kaitseiguse kontrollina.

10. Phiiguste arendamisklausel ja Eesti phiseaduse phiprintsiibid (PS 10)

Eesti phiiguste kataloogi anals ti esile nii mndagi, mida vib pidada moodsaks ja eeskujulikuks, osalt isegi uueks. PS 19 likest 2 tulenev fundamentaalnorm*394, PS 13 lige 1 esimeses lauses sisalduv ldine igus kaitsele*395, PS -s 14 stestatud iguste ja vabaduste tagamise garantii*396, PS 3 lige 1 esimesest lausest ja 13 likest 2 tuletatav vahetegu igusriiklikliberaalse ja demokraatlik-kompetentsiaalse seadusreservatsiooni vahel*397, paljude kvalifitseeritud seadusreservatsioonide *398 *399 laiendamine ka menetlusele , isikuline seadusreservatsioon ja hoolikalt tasakaalustatud sotsiaalsete phiiguste *400 ssteem illustreerivad seda kujukalt.

10.1. Phiseaduse mtte ehk vaimu klausel PS -s 10

Suurim uuendus on jnud siiski seni vaatluse alt vlja. See on PS -s 10 sisalduv phiiguste arendamisklausel. Hberle nimetas *401 seda meisterlikuks. Eesti olevat end selle klausliga hel hoobil phiseadusriikliku tekstiastmearengu tippu *402 katapulteerinud . See klausel kujutavat endast lemaailmses vrdluses praegu parimat lahendust .*403 Hberle kiitus kis

seejuures praeguse PS 10 eelkija, Eesti phiseaduse 13. detsembri 1991. aasta teise eelnu 42 kohta, mis on snastatud jrgnevalt: Kesolevas peatkis loetletud igused, vabadused ja kohustused ei vlista muid igusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad *404 phiseaduse mttest vi on sellega koosklas. Hberle seostas oma *405 mttele jrgmiselt: tunnustuse sellele snastusele soovitusega tiendada viidet phiseaduse vaimule vi

mis on koosklas phiseaduse vaimuga, iseranis vastavad inimvrikuse, sotsiaalse ja demokraatliku igusriigi ning kultuurriigi *406 printsiipidele. Tna kehtiv PS 10 sisaldab seda klauslit peaaegu sna-snalt. Loobutud on ainult kultuurriigi printsiibist. Ka ei asenda tiendus algset klauslit vi on sellega koosklas , nagu Hberle soovitas. See on lisatud snaga ja ja mitte snaga iseranis , nagu soovitas Hberle. Ksimus seisneb selles, kuidas tuleb PS 10 phiiguste arendamise klauslit mista. ks asi saab kiiresti ja kahtlusteta selgeks. Phiseaduse vaimu ehk mtte klausel tleb, et phiseaduse tlgendamine pole seotud ksnes snastusega. Seda kinnitab PS 152 lige 2, kus on juttu sttest ja mttest . Kui mte ehk vaim ei thendaks midagi muud kui ste, siis oleks see formuleering mttetu. Seega on ks kindel: PS 10 vaimu ehk mtte klausel tleb, et phiseaduse tlgendamine on midagi enamat kui selle formuleerimiseks kasutatud snade thenduse kindlakstegemine. See leiab kinnituse Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsuses 30. septembrist 1994.*407 Teiselt poolt ei tohi phiseaduse vaimu ehk mtte klauslit mista nii, et see annab iguse phiseaduse muutmiseks. See oleks vastuolus mitte ainult ldise PS 3 lige 1 esimese lausega, mille kohaselt on riigivim seotud phiseadusega, ja phiiguste kohta kiva erilise PS -ga 14, vaid eelkige XV peatki phiseaduse muutmist puudutavate stetega (PS -d 161 168), mis seavad phiseaduse muutmisele mrkimisvrsed tkked. Sellest ei tohi tlgendamise teel mda hiilida. Seega osutab kik ksimusele, mida kujutab endast selline phiseaduse tlgendamine, mis ei toetu ksnes snastusele ega kujuta endast ka phiseaduse muutmist. Lahendus peitub phiseaduse mistes. See, kes peab phiseadust paljaks reeglistikuks, ei oska phiseaduse mtte ehk vaimu klausliga midagi peale hakata. Tema jaoks on mistetav ainult PS -s 10 sellega vi abil hendatud kooskla klausel. Phiseadusega on koosklas see, mis pole sellega vastuolus. Phiseadustes leiduvad arvukad ebamrased misted vimaldavad sageli mitmeid tlgendusi, mis mahuvad htviisi nende mistete semantilisse *408 mnguruumi ja on selles mttes phiseadusega koosklas. Kooskla klauslil on seega ainult negatiivne *409 thendus. Phiseaduse mtte ehk vaimu klausli kohaselt peavad muud igused, vabadused ja kohustused seevastu phiseaduse mttest tulenema . See on midagi positiivset. Muud igused, vabadused ja kohustused peavad toetuma millelegi, mis juba sisaldub phiseaduses. See aga on vimalik ainult siis, kui ksitleda phiseadust substantsiaalse phikorrana. Phiseadus kui substantsiaalne ehk materiaalne phikord on rohkem kui lihtsalt tekst, rohkem kui snastus. Phiseadus koosneb lisaks sellele printsiipide ssteemist.*410 Printsiipide ssteem ei saa ennast ise muuta ega ise areneda. Seda muudab ratsionaalne argumentatsioon.*411 Phiseaduse vaim koosneb seega kolmest elemendist: (1) printsiipidest, (2) nende poolt moodustatud ssteemist ja (3) ratsionaalsest argumentatsioonist, mis loob sstemaatilise terviku ja teeb selle phjal jreldusi konkreetsete iguste ja kohustuste olemasolu kohta. Need kolm elementi on phiseaduse koostisosad. Need vivad ka selgitada, kuidas saab phiseadus ajas areneda, ilma et tegu oleks phiseaduse muudatusega PS -ga 161 jj stestatud tehnilises *412 mttes. Seejuures ei tohi muidugi minna le piiri. Phiseadus kui substantsiaalne ehk materiaalne phikord ei vastandu phiseadusele kui reeglite ssteemile, vaid nad mlemad koos moodustavad terviku ja selline tervik ongi phiseadus. Seetttu ei saa phiseadust kui printsiipide ssteemi vastandada snastuses hemtteliselt vljenduva phiseadusandja tahtele. See on kooskla klausli mte. Phiiguste arendamine seisneb seega olulisel mral ksikute kaitsealade vljakujundamises interpreteerimise teel. ldise tegevusvabaduse ja informatsioonilise enesemramise iguse omistamine PS 19 likele 1 on *413 heks niteks.

10.2. Eesti phiseaduse phiprintsiibid

Demokraatlike phiseadusriikide phiseadused varieeruvad paljudes ksikasjades. Phiprintsiipide osas kattuvad need aga olulisel mral, olgugi et raskuskese lasub mnikord rohkem hel, mnikord teisel printsiibil. Phiprintsiibid on sellised printsiibid, mis phjendavad phiseaduse kiki teisi printsiipe ja norme. Muidugi ei kujuta see phjendamine endast deduktsiooni. Mngu tulevad mitmed vaatenurgad ja vajalikud on arvukad kaalumised. Phiprintsiipide jaoks on otsustavaks, et *414 ssteemi lejnud printsiipide ja normide phjendamine ei nnestu ilma nendeta. Kui lhtuda taolisest phiprintsiibi mistest, siis vib Eesti phiseaduses eristada seitset phiprintsiipi. Nendeks on inimvrikus (PS 10), vabadus (PS 19 lg 1), vrdsus (PS 12 lg 1 lause 1), igusriik (PS 10), demokraatia (PS 1 lg 1, 10), sotsiaalriik (PS 10) ja Eesti identiteet (PS 1 lg

2). Selles loetelus on viidatud phiseaduse teksti kohale, kus leidub vastava phiprintsiibi peamine stestus. Demokraatia printsiibi puhul tuleb nimetada kahte peamist stestuskohta, sest teine neist paikneb PS -s 10, millel on peale arenguklausli iseloomu veel mittetieliku, kuid siiski kllalt ammendava phiprintsiipide kataloogi iseloom. Iga nimetatud printsiipi vib toetada veel arvukatele teistele phiseaduse normidele. Nii niteks toetavad inimvrikust ka piinamise keeld (PS 18), vabadust ka kik spetsiaalsed vabadusphiigused, vrdsust ka erilised diskrimineerimiskeelud (PS 12 lg 1 lause 2), igusriiki kahabeas corpus ja menetluslikud phiigused (PS -d 20 24), demokraatiat ka hleigus (PS 57 lg 1, 60 lg 1 laused 2 4, 156 lg 2), sotsiaalriiki ka sotsiaalsed phiigused (PS 28) ja Eesti identiteeti ka kohustus kaitsta Eesti iseseisvust (PS 54 lg *415 1). Eesti phiseaduse vaim koosneb tnu argumentatsioonile elavast printsiipide ja normide ssteemist, mille tuuma moodustavad *416 need seitse phiprintsiipi. Esimesed kuus printsiipi leiduvad kigi Euroopa phisseadusriikide phiseadustes , kusjuures erinevaid rhuasetusi on mrgata just sotsiaalriigi printsiibi puhul. Eesti phiseaduse eritunnuseks on Eesti identiteedi printsiip. Otsustavaks on see, et kik seitse printsiipi hoitakse tasakaalus.

Lisa
Mtteid Eesti phiseaduse phiiguste kataloogi muutmiseks Eesti phiseadus on vastu vetud 28. juuni 1992, thtsal ajaloolisel tunnil, mil Eesti rahvas sai tagasi oma sltumatuse ja iseseisvuse, lhidalt eldes: oma vabaduse. Sellisel dokumendil on oma vrtus ja oma iseseisev vrikus. Seda ei saa muuta ilma tsise vajaduseta. Eriti kehtib see phiiguste kataloogi kohta, mis ei kujuta endast lihtsalt juriidilist reeglistikku, vaid ka *417 htset sisulist ehk materiaalset phikorda. Selle taustal on soovitav muuta phiiguste kataloogiainult siis, kui selles esinevaid puudusi pole vimalik tlgendamise teel krvaldada. Selliseid on vhe.

1. Liiasused
1.1. PS 17
Ilmnes, et Eesti phiiguste kataloogis on arvukalt leliigseid vi mitmekordseid regulatsioone. Nii sisaldub au ja hea nime teotamise keeld (PS 17) juba PS 19 lige 2 fundamentaalnormis, mis kohustab igaht austama ja arvestama teiste inimeste igusi ja vabadusi. Samuti viidatakse aule ja heale nimele juba snavabaduse piiranguklauslis (PS 45 lg 1 lause 2).*418 Siiski on PS 17 leliigsus kahjutu. Sel on isegi suurema nitlikkuse eelis.

1.2. PS 39
Sama kehtib ka autoriiguse (PS 39) ja omandi garantii (PS 32 lg 1 lause 1) vahekorra kohta. Kui poleks olemas PS -i 39, siis *419 toimuks autoriiguse kaitse PS 32 lige 1 esimeses lauses stestatud omandi garantii abil. Ka siin pole liigsus puuduseks ning ka siin on eeliseks konkreetsus ja mratletus. Iseenesest on liigne ka PS 9 lige 1. See, et kik kigi ja igahe igused on kigi jaoks vrdsed, tuleneb, nagu selgitatud*420, juba vastava phiigusnormi snastusest. See, et kigil on ks ja seesama igus, thendab, et see igus on kikidel vrdselt. Siiski sisaldab PS 9 lige 1 poliitiliselt olulist selgitust.

1.3. PS 9 lige 1

1.4. PS 15 lige 2 algus

PS 15 lige 2 alguses eldakse, et kohus jrgib phiseadust. See tuleneb juba PS 3 lige 1 esimesest lausest ja -st 14, kuid on samuti kahjutu selgitus.*421

1.5. PS 11 lause 1

Sama kehtib ka PS 11 esimese piirangutingimuse kohta. See, et phiigusi vib piirata ainult koosklas phiseadusega, on kigi kolme riigivimu phiigustega (PS 14) ja phiseadusega (PS 3 lg 1 lause 1) seotust arvestades enesestmistetav. Siingi on tegemist kasuliku esiletstmisega.

*422

1.6. PS 28 lige 1
igus tervise kaitsele (PS 28 lg 1) selle sotsiaalse dimensiooni thenduses sisaldub ige tlgendamise korral juba PS 28 lige 2 esimeses lauses mainitud iguses riigi abile puuduse korral.*423 Ka siin pole leliigsus kahjulik.

1.7. PS 19 lige 2
Samal ajal kui paljud liiasused tekivad ebatpsuse tttu, luuakse teised abstraktsusega. Parimaks niteks on PS 19 lige 2. Iseenesest tuleneb teiste inimeste iguste ja vabaduste austamise ja arvestamise kohustus esiteks juba sellest, et teistel *424 inimestel on igused, ja teiseks sellest, et need igused on vrdsed. Sellest hoolimata on PS 19 lige 2, nagu mitmel korral selgitatud, ks thtsamaid phiigusi ksitleva peatki norme. leliigsus vib seega olla mitte ainult kahjutu ja nitlik, vaid hoopiski limalt kasulik.

1.8. Vahetulemus
Vaadeldud liiasustest piisab, nitamaks, et htki phiigusi ksitleva peatki liiasustest pole tarvis ra kaotada. Eesti phiiguste kataloog ei pdle nhtavasti aksiomaatilise ssteemiranguse poole. Liiasus pole tegelikult puudus ja sellega tuleks leppida mitte ainult teksti ajaloolisuse austamise tttu. Enamik liiasusi suurendavad tekstist arusaadavust, mis on phiseaduse kui hise sisulise phikorra jaoks olulise thtsusega.

2. Stestusreservatsioonid
2.1. PS 32 lige 5
Eespool sai selgitatud, et primisiguse ilma reservatsioonita tagamine on probleemne. PS 32 likesse 5 teise lausena sisse selline snastus:
*425

Tuleks jrele melda, kas mitte viia

Sisu ja piirangud stestatakse seadustega.

2.2. PS 25
PS -ga 25 tagatud universaalne igus kahju hvitamisele vajab seaduse reservatsioonide (PS 3 lg 1 lause 1, 13 lg 2) ja lihtiguse kohaldamise primaarsuse tttu vljakujundamist seadusandja poolt.*426 Seda oleks vimalik vljendada PS 25 teise lausega, mis viks olla kas sellises selle iguse tagab seadus , vi siis sellises ksikasjad stestatakse seadusega vormis. Esimene snastus vljendab seadusandja kaitse- ja stestamiskohustust selgemalt.

3. Perekond, perekonnaliikmed, lapsed

PS -de 27 ja 28 reguleerimisalas oleks eeliseks mningad selgitused.

3.1. PS 27 lige 1
PS 27 lige 1 on formuleeritud nii, nagu tuleks perekonda kaitsta ainult rahva psimise ja hiskonna kasvamise tttu, seega mitte perekonna enese prast. Nagu selgitatud, on see liberaalse phiseaduse vaimuga vastuolus.*427 PS 27 likele 1 tuleks seetttu anda jrgmine snastus: Perekond, olles ka rahva psimise ja hiskonna kasvamise aluseks, on riigi kaitse all.

3.2. PS 27 lige 5
Perekonna kohustus hoolitseda oma abivajavate liikmete eest ei saa olla piiramatu. Nagu eldud lhematele sugulastele. Seetttu oleks sobilik umbes jrgmine klausel: ksikasjad stestatakse seadusega.

*428

, vib see laieneda ainult

3.3. PS 28 lige 4
Raske on mista, miks ainult lasterikkad pered on riigi erilise hoole all, mitte aga lastega perekonnad ldse. Lapse kaitsmise vajadus sltub puudusest perekonnas, mitte ainult dede-vendade arvust. Vga vaene kahelapseline pere vajab riigi erilist *429 hoolitsust rohkem kui vga rikas kuuelapseline perekond. Seetttu tuleks melda, kas PS 28 lige 4 mitte snastada jrgmiselt: Lastega pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

4. Sltumatus ja Euroopa Liit

Eesti hinemine Euroopa Liiduga tooks kaasa Eesti suvernsuse kitsendamise. Seega on phimtteliselt vimalik nha Euroopa Liiduga hinemise pooldamises Eesti iseseisvuse kaitsmise kohustuse (PS 54 lg 1) rikkumist. See tuleks vlistada.*430 Vimalik oleks lisada PS -i 1 kolmanda likena umbes jrgmine formuleering: Eesti iseseisvus ja sltumatus ei vlista Eesti Euroopa Liidu liikmeks olemist.

5. Tervise kaitse
Tervise kaitse osas riigipoolsete riivete eest on olemas tsine lnk, nagu juba selgitatud. esimene lause snastatakse jrgmiselt: Igahel on igus elule ja kehalisele puutumatusele.

*431

Selle lnga viks tita nii, et PS 16

6. PS 11 keskne piirinorm
Eespool sai ksikasjalikult selgitatud, et klausel demokraatlikus hiskonnas vajalik PS 11 teises lauses viib proportsionaalsuse phimtteni. See kehtib ka Strasbourg is asuva Euroopa Inimiguste Kohtu igusemistmise kohta Euroopa inimiguste ja phivabaduste kaitse konventsiooni vastavate stete osas. Demokraatlikus hiskonnas vajalikkuse klausel vljendab proportsionaalsuse phimtet aga vga hmaselt ega vasta teoreetilise arusaama tnaseks saavutatud tasemele ega ka *432 tegelikule kohtupraktikale, kaasa arvatud Euroopa Inimiguste Kohtu praktikale. Sellises olukorras ei tohiks srane noor ja kaasaegne phiseadus nagu Eesti phiseadus hes oma kesksetest stetest kasutada snastust, mida vib igusega nimetada vananenuks. Soovitav on snastada PS 11 teine lause mber jrgmiselt:

Need piirangud peavad olema proportsionaalsed ega tohi muuta piiratavate iguste ja vabaduste olemust.

7. Elektroonilised massiteabevahendid
Ringhling ja eelkige televisioon mngivad kaasaegsetes demokraatlikes hiskondades keskset osa. Paljude riikide kogemus nitab, et tegeliku elektrooniliste massiteabevahendite vabaduse vib saavutada ainult vastavate seaduste abil.*433 See kehtib sellest sltumata, kas ringhling ja televisioon on organiseeritud eraiguslikult, avalik-iguslikult vi segassteemina. PS 45 lige 1 esimene lause ei vljenda ringhlingu ja televisiooni vaba korralduse hdavajalikkust piisavalt. Selleprast on soovitav viia PS -i 45 likena 3 sisse umbes jrgmine formuleering: Ringhlingu ja televisiooni vabadus tagatakse seadusega.

8. iguskaitse, individuaalne phiseaduslik kaebus ja phiseaduslikkuse jrelevalve kohus

8.1. PS 15 lige 2 ja 152 lige 1
PS 15 lige 2 ja 152 lige 1 stestavad ht ja sedasama asja erineval viisil. PS 15 lige 2 sisaldab iga kohtu kohustust tunnistada phiseadusvastaseks kik phiseadusega vastuolus olevad seadused ja muud igusaktid, PS 152 lige 1 *434 aga stestab ainult kohustuse neid mitte rakendada. Niikaua kui jdakse ainult nn vikese individuaalse phiseadusliku kaebuse*435 juurde, tuleks PS 152 lige 1 viia vastavusse PS 15 lige 2 snastusega.*436 See viks toimuda jrgmiselt: Kohus tunnistab iga phiseadusega vastuolus oleva seaduse vi muu igusaktiphiseadusvastaseks ega rakenda seda. Riigikohtust madalamal astmel asuvate kohtute ja Riigikohtu vaheline erinevus jb alles, sest phiseadusvastaseks *437 tunnistamine pole seesama, mis kehtetuks tunnistamine. Peale selle on PS 152 lige 1 puuduseks, nagu selgitatud , et selles nagu ka PS 152 likes 2 viidatakse phiseaduse mttele. Kuid seda puudust on vimalik tlgendamisega krvaldada.

8.2. Individuaalne phiseaduslik kaebus

Eespool sai selgitatud, et phiseaduslikkuse jrelevalve kohtule esitatava individuaalse phiseadusliku kaebuse puudumine tekitab mrkimisvrseid probleeme. Siin vikeseks individuaalseks phiseaduslikuks kaebuseks ristitud PS 15 lige 1 kaudu *438 kulgevast teest ei piisa. Seega oleks soovitav sisse viia individuaalne phiseaduslik kaebus.

8.3. Phiseaduslikkuse jrelevalve kohus

Eesti demokraatliku phiseadusriigi teliseks krooniks ja tiustamise krgeimaks astmeks oleks Riigikohtust lahusoleva ning viimase kontrollimise pdevust omava eraldiseisva phiseaduslikkuse jrelvalve kohtu sisseseadmine. PS 14 poolt nutavat kigi kolme riigivimu seotust viks siis teostada ks instants, mis tepoolest seisaks kigist kolmest riigivimust krgemal ega omaks juuri heski neist.

Mrkused:
*1 *2 *3 *4

Eesti Vabariigi phiseadus. RT 1992, 26, 349. Vt R. Alexy. Recht, Vernunft, Diskurs. Frankfurt am Main, 1995, lk 144 j. Vt selle kohta A. Bleckmann. Staatsrecht II Die Grundrechte. 4. vljaanne. Kln, Berlin, Bonn, Mnchen, 1997, lk 70 j. Saksa Liidukonstitutsioonikohtu otsuste kogu (M.E.)), 73. kd, lk

Vt BVerfGE (Entscheidungen des Bundesverfassungsgerichts 339 (378 jj) 89. kd, lk 155 (174 jj).
*5

Vt P. Hberle. Verfassungsentwicklungen in Osteuropa aus der Sicht der Rechtsphilosophie und der Verfassungslehre. Archiv des ffentlichen Rechts. 117. kd (1992), lk 170 jj.
*6

Die Verfassung der Republik Estland. G. Brunner (vljaandja). VSO, Estland 1.1a, lk 1 40 H. Roggemann (vljaandja). Verfassungen Mittel- und Osteuropas. Berlin, 1999.
*7

Eesti Vabariigi phiseadus / The Constitution of the Republic of Estonia. Tallinn: State Chancellery of the Republic of Estonia and the Estonian Translation and Legislative Support Centre, 1996.
*8 *9

Vt selle kohta R. Alexy. Theorie der juristischen Argumentation. 3. vljaanne. Frankfurt am Main, 1996, lk 291 jj.

P. Hberle. Dokumentation von Verfassungsentwrfen und Verfassungen ehemals sozialistischer Staaten in (Sd)Osteuropa und Asien. Textanhnge. 1. Folge. II. Baltenrepubliken. (1) Estland. Jahrbuch des ffentlichen Rechts der Gegenwart. 43. kd (1995), lk 263 322. RT 1920, 113/114, I/243 saksakeelsed tlked: Das Grundgesetz des Freistaats Estland vom 15. Juni 1920. Tlkinud, kommenteerinud ja mrksnastanud E. Maddison, O. Angelus. Berlin, 1928 Die Verfassung der Republik Estland. Mitteametlik tlge. Reval, 1928. RT 1933, 86, 628 saksakeelsed tlked: Die Verfassung der Republik Estland. Jahrbuch des ffentlichen Rechts der Gegenwart. 22. kd (1935), lk 435 422 Die Verfassung des Estlndischen Freistaats. Mitteametlik tlge. Reval, 1933.
*12 *13 *14 *15 *11 *10

RT 1937, 71, 590 saksakeelne tlge: Die Verfassung der Republik Estland. Ametlik tlge. Tallinn, 1937. Vt selle kohta R. Alexy (viide 8), lk 294. P. Hberle (viide 9), lk 175.

BVerfGE, 1. kd, lk 299 (312): Magebend frr die Auslegung einer Gesetzesvorschrift ist der in dieser zum Ausdruck kommende objektivierte Wille des Gesetzgebers, so wie er sich aus dem Wortlaut der Gesetzesbestimmung und dem Sinnzusammenhang ergibt, in den diese hineingestellt ist. Nicht entscheidend ist dagegen die subjektive Vorstellung der am Gesetzgebungsverfahren beteiligten Organe oder einzelner ihrer Mitglieder ber die Bedeutung der Bestimmung. Der Entstehungsgeschichte einer Vorschrift kommt fr deren Auslegung nur insofern Bedeutung zu, als sie die Richtigkeit einer nach den angegebenen Grundstzen ermittelten Auslegung besttigt oder Zweifel behebt, die auf dem angegebenen Weg allein nicht ausgerumt werden knnen. Vt selle kohta M. belacker. Die genetische Auslegung in der jngeren Rechtsprechung des Bundesverfassungsgerichts. Diss. iur. Kiel, 1993. BVerfGE, 62. kd, lk 1 (45): Ausschlaggebende Bedeutung kommt den Verfassungsmaterialien allerdings in der Regel nicht zu(BVerfGE 6, 389 (431) 41, 291 (309) 45, 187 (227)). Phiseaduslikkuse jrelevalvet teostab vastavalt phiseaduslikkuse jrelevalve kohtumenetluse seaduse (RT I 1993, 25, 435 PSKS) 2 lige 1 esimesele lausele Riigikohus. Selles on tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade kolleegiumite krval moodustatud ka neljas kolleegium phiseaduslikkuse jrelevalve asjade jaoks (PSKS 2 lg 1 lause 2). See kolleegium koosneb viiest kohtunikust. Kui vhemalt he kohtuniku arvamus lheb lejnute omast lahku, vib asja anda Riigikohtu ldkogu otsustada (PSKS 9 lg 3), mis selles funktsioonis teeb otsuse phiseaduslikkuse jrelevalve kohtuna. Vt P. Raisch. Vom Nutzen der berkommenen Auslegungskanones fr die praktische Rechtsanwendung. Heidelberg, 1988, lk 25 jj.
*19 *18 *17 *16

Fr. C. v. Savigny. System des heutigen Rmischen Rechts. 1. kd. Berlin, 1840, lk 213 j Fr. C. v. Savigny. Juristische Methodenlehre. G. Wesenberg (vljaandja). Stuttgart, 1951, lk 40.
*21 *22

*20

Vt selle kohta R. Alexy (viide 8), lk 19.

R. Alexy (viide 2), lk 84 jj D. N. MacCormick, R. S. Summers. Interpretation and Justification. D. N. MacCormick, R. S. Summers (vljaandjad). Interpreting Statues. A Comparative Study. Aldershot, Brookfield, Hongkong, Singapur, Sidney, 1991, lk 512 jj.
*23 *24

Vt R. Alexy (viide 2), lk 86 j. Vt BVerfGE, 7. kd, lk 198 (208), ning J. Habermas. Faktizitt und Geltung. 4. vljaanne. Frankfurt am Main, 1994, lk 109 jj, 151

jj. Vt nt D. N. MacCormick, R. S. Summers (vljaandjad). Interpreting Precedents. A Comparative Study. Aldershot, Brookfield, USA, Singapur, Sidney, 1997.
*26 *27 *25

M. Kriele. Theorie der Rechtsgewinnung. 2. vljaanne. Berlin, 1976, lk 285 jj.

R. Smend. Festvortrag zur Feier des zehnjhrigen Bestehens des Bundesverfassungsgerichts am 26. Januar 1962. Das Bundesverfassungsgericht. 2. vljaanne. Karlsruhe, 1971, lk 16.
*28 *29 *30 *31 *32

Vt R. Alexy. Theorie der Grundrechte. 3. vljaanne. Frakfurt am Main, 1996, lk 507 j. Vt nt BVerfGE, 85. kd, lk 191 (206) 85. kd, lk 264 (285) 89. kd, lk 155 (175). Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsus 30. septembrist 1994 nr III-4/A-5/94. RT I 1994, 66, 1159. Fr. C. v. Savigny. System des heutigen Rmischen Rechts (viide 20), lk XXXVI j.

Fr. Wieacker. Zur Topikdiskussion in der zeitgenssischen deutschen Rechtswissenschaft. Xenion. Festschrift fr P. J. Zepos. E. v. Caemmerer, J. H. Kaiser, G. Kegel, W. Mller-Freienfels, H.-J. Wolff (vljaandjad). Ateena, 1973, lk 408. K. Larenz. Methodenlehre der Rechtswissenschaft. 6. vljaanne. Berlin, Heidelberg, New York, London, Paris, Tokio, Hongkong, Barcelona, Budapest, 1991, lk 428.
*34 *35 *33

BVerfGE, 39. kd, lk 269 (292) 49. kd, lk 304 (322).

R. Dworkin. Law s Empire. Mass., London: Cambridge, 1986, lk 245: Law as integrity, then, requires a judge to test his interpretation of any part of the great network of political structures and decisions of his community by asking whether it could form part of a coherent theory justifiying the network as a whole. Vt R. Alexy, A. Peczenik. The Concept of Coherence and Its Significance for Discursive Rationality. Ratio Juris. 3. kd (1990), lk 143 jj.
*37 *38 *39 *40 *36

Vt selle kohta R. Alexy (viide 8), lk 23 jj, 263 jj. R. Alexy (viide 28), lk 508 jj. Miste diskurss kohta vt R. Alexy (viide 8), lk 224, 233 jj.

BVerfGE, 82. kd, lk 30 (38 j): Die Auslegung insbesondere des Verfassungsrechts hat den Charakter eines Diskurses, in dem auch bei methodisch einwandfreier Arbeit nicht absolut richtige, unter Fachkundigen nicht bezweifelbare Aussagen dargeboten werden, sondern Grnde geltend gemacht, andere Grnde dagegengestellt werden und schlielich die besseren Grunde den Ausschlag geben sollen. Jb muidugi probleem, kas selle definitsiooni kohaselt on phiigused siduvad ka viimase instantsina otsustava kohtu jaoks, sest phiiguste rikkumist viimase instantsi kohtu poolt ei ole selle definitsiooni kohaselt vimalik kohtul tuvastada. See jgu siinkohal siiski lahtiseks. P. Hberle. Grundrechte im Leistungsstaat. Verffentlichungen der Vereinigung der Deutschen Staatsrechtslehrer. 30. kd (1972), lk 115, 140.
*43 *42 *41

Samas, lk 128.

Selles thenduses ka P. Hberle (viide 9), lk 116 R. Steinberg. Die neuen Verfassungen der baltischen Staaten. Jahrbuch des ffentlichen Rechts der Gegenwart, 43. kd (1995), lk 57.
*45 *46 *47 *48

*44

Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsus 10. maist 1996, nr 3-4-1-1-96. RT I 1996, 35, 737. Vt R. Alexy (viide 28), lk 180 j, 410 jj, 440 jj. Vt BVerfGE, 35. kd, lk 78 (116) 53. kd, lk 30 (65 j) 52. kd, lk 380 (389 j) 81. kd, lk 242 (255).

Vt selle kohta M. H. Wiegandt. Grundzge der estnischen Verfassung von 1992. Jahrbuch des ffentlichen Rechts der Gegenwart, 45. kd (1997), lk 161, kes rgib vga ldiselt sellest, et PS 14 annab riigile aktiivse osa phiiguste realiseerimisel .
*49 *50

Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsus 10. maist 1996 (viide 45).

Vt Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsus 7. detsembrist 1994, nr III-4/A-9/94. RT I 1994, 91, 1567. PS 3 lige 1 esimese lause ja PS 14 suhte kohta eldu kehtib ainult niivrd, kuivrd on puudutatud neis stetes sisalduvad siduvuskorraldused. Niipea kui tuleb mngu mni muu thendus, niteks parlamendi reservatsiooni kuju vttev ldine seadusreservatsioon PS 3 lige 1 esimese lause puhul (vt selle kohta allpool, ptk 5.4.1.1 (1) (b)) vi elemendid ldisest igusest kaitsele korralduse ja menetlusega PS 14 puhul, siis spetsialiteedisuhe laguneb.
*51 *52 *53

E. Maddison, O. Angelus (viide 10), lk 14. H. Kelsen. Reine Rechtslehre. 2. vljaanne. Wien, 1960, lk 204.

P. Hberle (viide 9), lk 116 j seletab endiste sotsialistlike riikide uutes phiseadustes sisalduvaid igusallikate hierarhia kohta kivaid norme sellega, et neis riikides tulevat totalitaarsete ssteemide kokkuvarisemise jrel iseenesestmistetavusi uuesti ppida vi harjutada. PS 3 lige 1 esimese lause osas ei saa see aga juba selleprast ige olla, et see sisaldus -na 3 juba nii 1920., 1933. kui ka 1937. aasta phiseadustes. Ka PS -i 14 ei saa mingil juhul pidada Edela- vi Ida-Euroopa phiseaduste eripraks, kuna see vastab suures osas GG artikkel 1 likele 3. Selle phjuseks on lppastmes see, et iguslik kehtivus hlmab ka sotsiaalse toimivuse (R. Alexy. Begriff und Geltung des Rechts. 2. vljaanne. Freiburg, Mnchen, 1994, lk 142 jj) ja kohtulik realiseeritavus on kaasaegsetes igusssteemides sotsiaalse toimivuse oluliseks eelduseks. Vt selle kohta M. Suksi. Estonia: Un camino largo y tortuoso. C. F. Jubeias (vljaandja). Las nuevas institutiones polticas de la Europa Oriental. Madrid, Valencia, 1997, lk 589.
*56 *57 *55 *54

Vt K. Schlaich. Das Bundesverfassungsgericht. 3. vljaanne. Mnchen, 1994, lk 125.

Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsused 30. septembrist 1994 (viide 30) 21. detsembrist 1994, nr III-4/A10. RT I 1995, 2/3, 34 11. jaanuarist 1995, nr III-4/A-12/94. RT I 1994, 9, 112 12. aprillist 1995, nr III-4/A-2/95. RT I 1995, 42, 656 18. septembrist 1995, nr III-4/A-3/95. RT I 1995, 74, 1320.
*58 *59 *60

Vt selle kohta R. Alexy (viide 28), lk 159 jj. 9 Samas, lk 171 jj.

Kui tahta olla tpne, siis tuleks tegelikult knelda inimphiigustest , sest siin pole tegemist igustega, mis on kigil inimestel, sltumata igasugusest positiveerimisest, vaid positiveeritud igustega, millele saavad kik inimesed toetuda. Tabavam on seetttu veidi kahvatu vljend igaheigused .
*61 *62 *63 *64

Vt R. Alexy (viide 28), lk 475 jj. Samas, lk 410 jj. ksikasjalisemalt R. Alexy (viide 28), lk 186 j.

Vt B. Windscheid. Lehrbuch des Pandektenrechts. 9. vljaanne. mber ttanud Th. Kipp. 1. kd. Frankfurt am Main, 1906, lk 156. R. v. Jhering. Geist des rmischen Rechts auf den verschiedenen Stufen seiner Entwicklung. 3. osa. 5. vljaanne. Leipzig, 1906, lk 339.
*65

Phiiguslik individualism ei thenda seega mingil juhul ksikisiku isoleeritud indiviidina ksitlemist. See on mistagi hildatav isiku hiskonnapuutuvuse ja hiskonnaseotusega (BVerfGE, 4. kd, lk 7 (15 j): Gemeinschaftsbezogenheit und Gemeinschaftsgebundenheit der Person ). Otsustav on ainult see, et ksikisik jb viimaseks puutepunktiks. Tuleb, nagu Liidukonstitutsioonikohus selle snastab, isiku iseseisvus silitada (BVerfGE, 4. kd, lk 7 (16): die Eigenstndigkeit der Person gewahrt ). Sellised maksiimid nagu pro gloria imperii regnare (riiki kuulsuse nimel valitsema) on sellega kigis oma mitmekesistes variantides hildamatud.
*67 *68

*66

See loetelu hlmab nii ainsuses kui ka mitmuses mrused ehk adverbiaalid.

Neile lisanduvad variandid kellegi au /.../ ei tohi (PS 17), keegi ei ole /.../ kohustatud (PS 22 lg 2), kellelegi ei tohi (PS 23 lg 2), ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu (PS 26 lause 2), ei tohi /.../ kellegi eluruumi (PS 33 lause 2), kodanikku ei tohi (PS 36 lg 1, 36 lg 2 lause 1) ning kedagi ei saa (PS 41 lg 3). Selle miste kohta vt koos edasiste viidetega K. Stern. Idee und Elemente eines Systems der Grundrechte. Handbuch des Staatsrechts. V kd. Heidelberg, 1992, 109, renr 51 jj B. Pieroth, B. Schlink. Grundrechte. 12. vljaanne. Heidelberg, 1996, lk 22 j. Instituudigarantii idee prineb M. Wolffilt: M. Wolff. Reichsverfassung und Eigentum. Festgabe fr W. Kahl. Tbingen, 1923, lk 5 j, ja C. Schmittilt: C. Schmitt. Freiheitsrechte und institutionelle Garantien der Reichsverfassung. C. Schmitt. Verfassungsrechtliche Aufstze. 2. vljaanne. Berlin, 1973, lk 140 jj.
*70 *71 *72 *73 *74 *75 *76 *77 *78 *79 *80 *69

BVerfGE, 24. kd, lk 367 (389) 36. kd, lk 146 (162). Vt BVerfGE, 89. kd, lk 1 (6). Vt R. Alexy (viide 28), lk 442 j. Vt selle kohta BVerfGE, 36. kd, lk 146 (162). Selle vaheteo kohta vt R. Alexy (viide 2), lk 232. Samas, lk 277. Vt selle kohta R. Alexy (viide 28), lk 171 jj. Ptk 3.1.1. Vt selle kohta R. Alexy (viide 28), lk 195 jj. Vt nt BVerfGE, 10. kd, lk 89 (102) 38. kd, lk 281 (298) 50. kd, lk 290 (367) 52. kd, lk 223 (246 j) 58. kd, lk 358 (364).

G. W. F. Hegel. Vorlesungen ber die Philosophie der Geschichte. Theorie Werkausgabe. 12. kd. Frankfurt am Main, 1970, lk 57.
*81 *82 *83 *84

Vt selle kohta I. Berlin. Four Essays on Liberty. Oxford, 1969, lk XXXVII, 131 jj. Vt R. Alexy (viide 28), lk 202. Vt samas, lk 171 jj.

Lihtsalt vabadusest on juttu ka PS 20 ligetes 2 ja 3 ning 21 lige 1 esimeses lauses. Need puudutavad aga PS 20 liget 1, kus on juttu igusest erilisele vabadusele, isikuvabadusele, mistttu need tuleb liigitada segaformuleeringute hulka. Viks kaaluda ka vabadusiguse miste kasutusele vtmist selle miste laiemas thenduses, mis hlmaks iguse nii toimingute, seisundite kui ka iguslike positsioonide riiklike riivete trjele. Sellele viks vastandada toimingute riivete trjega piirduva vabadusiguse miste kitsamas thenduses. Selliseks vaheteoks pole praktiliselt siiski peaaegu mingit vajadust. Kui edaspidi tuleb juttu vabadusigustest, siis meldakse selle all levinud keelekasutuse thenduses alati ksikisiku trjeigusi riigi vastu, mille kaitsehvedeks vivad olla nii toimingud, seisundid kui ka iguslikud positsioonid. Vt selle kohta V. Gtz. Grundpflichten als verfassungsrechtliche Dimension. Verffentlichungen der Vereinigung der Deutscher Staatsrechtslehrer. 41. kd (1983), lk 7 jj H. Hofmann. Grundpflichten als verfassungsrechtliche Dimension. Verffentlichungen der Vereinigung der Deutscher Staatsrechtslehrer. 41. kd (1983), lk 42 jj O. Luchterhandt. Grundpflichten als Verfassungsproblem in Deutschland. Berlin, 1988. Vt nt H. Hofmann. Grundpflichten und Grundrechte. 33.
*87 *86 *85

Handbuch des Staatsrechts. V kd. Heidelberg, 1992, 114, renr 31,

*88 *89

Vt selle kohta V. Gtz (viide 86), lk 12.

I. Kant. Methaphysik der Sitten. Kant s gesammelte Schriften. 6. kd. Berlin: Kniglich Preuische Akademie der Wissenschaften, 1907/14, lk 231: tHandle uerlich so, da der freie Gebrauch deiner Willkr mit der Freiheit von jedermann nach einem allgemeinen Gesetze zusammen bestehen knne.
*90 *91 *92 *93 *94 *95 *96 *97 *98 *99

Samas, lk 312. Vt selle kohta BVerfGE, 34. kd, lk 269 (279 jj). Ptk 4.2.2.1 (1). Vt V. Gtz (viide 86), lk 26. Samas, lk 33 j. Vt samas, lk 12 H. Hofmann (viide 87), renr 48. Vt H. Hofmann (viide 87), renr 44. Vt selle kohta koos edasiste viidetega R. Alexy (viide 28), lk 250 jj. Vt P. Hberle. Die Wesensgehaltsgarantie des Art. 19 Abs. 2 Grundgesetz. 3. vljaanne. Heidelberg, 1983, lk 126. Vastasel korral tuleks siin lhtuda riivega sarnasest aktist. Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsus 12. jaanuarist 1994, III-4/A-2/94. RT I 1994, 8, 130. BVerfGE, 89. kd, lk 1 (6) (numbrid lisanud autor R.A.).

*100 *101 *102

Vt selle kohta helt poolt R. Alexy (viide 28), lk 290 jj, ja teiselt poolt J. Isensee. Das Grundrecht als Abwehrrecht und als staatliche Schutzpflicht. Handbuch des Staatsrechts der Bundesrepublik Deutschland. J. Isensee, P. Kirchhof (vljaandjad). V kd. Heidelberg, 1992, 111, renr 171 jj.
*103

Vt selle kohta R. Eckhoff. Der Grundrechtseingriff. Kln, Berlin, Bonn, Mnchen, 1992 A. Scherzberg. Grundrechtsschutz und Eingriffsintensitt . Berlin, 1989 H.-U. Gallwas. Faktische Beeintrchtigungen im Bereich der Grundrechte. Berlin, 1970. BVerwGE (Entscheidungen des Bundesverwaltungsgerichts BVerfGE, 82. kd, lk 209 (223 j). BVerfGE, 13. kd, lk 230 (233). Saksa Liiduhalduskohtu otsuste kogu (M.E.)), 87. kd, lk 37 (39

*104

jj).
*105 *106 *107

See kriteerium seob kavatsuslikud elemendid, nagu neid vib leida Liidukonstitutsioonikohtu igusemistmises kutseregulatsiooni tendentsi puhul (BVerfGE, 82. kd, lk 209 (224)), olulisuse elementidega, millele on tuginenud Liiduhalduskohus (BverwGE, 87. kd, lk 37 (43 j)).
*108 *109 *110 *111

Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsus 12. aprillist 1995, nr III-4/A-2/95 (viide 57). Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsus 18. septembrist 1995, nr III-4/A-3/95 (viide 57). BVerfGE, 20. kd, lk 150 (154).

J. Schwabe. Probleme der Grundrechtsdogmatik. Darmstadt, 1977, lk 23 R. Alexy (viide 28), lk 347 jj G. Lbbe-Wolff. Grundrechte als Eingriffsabwehrrechte. Baden-Baden, 1988, lk 14, 27 jj.
*112 *113

Vt R. Alexy (viide 28), lk 348.

Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsus 12. jaanuarist 1994, nr III-4/A-1/94. RT I 1994, 8, 129. Vt samuti otsust 4. novembrist 1993, nr III-4/A-4/93. RT I 1993, 72/73, 1052.
*114 *115 *116 *117

Vt lal, ptk 2.1.1. Vt BVerfGE, 47. kd, lk 46 (78 j). Vt BVerfGE, 82. kd, lk 212 (226 j). Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsus 12. jaanuarist 1994, nr III-4/A-1/94 (viide 113).

*118 *119 *120 *121 *122

Ptk 4.2.2.1 (1). Vt R. Alexy (viide 2), lk 243 jj. Kriitiliselt selle kohta J. Habermas (viide 24), lk 315 j. Vt R. Alexy (viide 2), lk 260 j.

Thjajooksmise probleemi selgitatakse valdavalt lihtsate, lhemalt kvalifitseerimata seadusreservatsioonide juures, mis seisnevad seadusandjale phiiguste riivamise lihtvolituse andmises (vt R. Alexy (viide 28), lk 112 j). Seda vib nimetada formaalseks thjajooksmiseks ja vastandada see tekstis selgitatud materiaalsele thjajooksmisele. Vt M. Wiegandt (viide 48), lk 162 S. Kofmel. Die neue Verfassung der Republik Estland vom 28. Juni 1992. Zeitschrift fr auslndisches ffentliches Recht und Vlkerrecht. 53. kd (1993), lk 142. Klausel on leidnud tee ka 19. detsembri 1966. aasta kodaniku ja poliitiliste iguste rahvusvahelisse pakti vt kodaniku ja poliitiliste iguste rahvusvahelise pakti artikkel 21 teist lauset ja artikkel 22 lige 2 esimest lauset. Vt selle kohta P. Lerche. berma und Verfassungsrecht. Ktln, Berlin, Mnchen, Bonn, 1961 L. Hirschberg. Der Grundsatz der Verhltnismigkeit. Glttingen, 1981 R. Dechsling. Das Verhltnismigkeitsgebot. Mdnchen, 1989. Vt H. Kutscher, G. Ress, F. Teitgen, F. Ermacora, G. Ubertazzi. Der Grundsatz der Verhltnismigkeit in der europlischen Rechtsordnung. Heidelberg: Deutschen Sektion der Internationalen Juristen-Kommission, 1985.
*127 *128 *129 *130 *126 *125 *124 *123

Vt R. Alexy (viide 28), lk 100 jj, 143 jj. BVerfGE, 17. kd, lk 306 (314). Vt rohkearvuliste otsuste asemel BVerfGE, 53. kd, lk 135 (145).

Vt nt Barthold, Kohus 90, 25, nr 55 = Europische Grundrechte-Zeitschrift, 1985, lk 174 Open Door and Dublin Well Woman, Kohus 246, 30, nr 70 = Europische Grundrechte-Zeitschrift, 1992, lk 488 Vogt, Europische Grundrechte-Zeitschrift, 1995, lk 597. Vt selle kohta R. Alexy (viide 28), lk 145 jj. Seda phireeglit kohtab Liidukonstitutsioonikohtu otsustes arvukates snastusvariantides vt nt BVerfGE, 7. kd, lk 377 (404 j) 16. kd, lk 194 (202) 17. kd, lk 306 (314) 20. kd, lk 150 (159) 35. kd, lk 202 (226) 41. kd, lk 251 (264).
*132 *133 *134 *135 *131

Open Door and Dublin Well Woman, Kohus 246, 30, nr 70 = Europische Grundrechte-Zeitschrift, 1992, lk 488. Voigt, Europische Grundrechte-Zeitschrift, 1995, lk 597. Samas. M. D. A. Freeman (vljaandja). Legal Theory at the End of the Millennium (Current Legal

Vt R. Alexy. Law and Correctness. Problems 51). Oxford, 1998, lk 214 jj.
*136 *137

Vrd selle kohta R. Alexy (viide 28), lk 143 jj.

Barthold, Kohus 90, 26, nr 58 = Europische Grundrechte-Zeitschrift, 1985, lk 175: Otsuses /.../ puudub fair kaalumine mlema puudutatud huvi vahel (The injunction /.../ does not achieve a fair balance between the two interests at stake).
*138 *139 *140 *141 *142 *143 *144 *145

Vt paljude asemel B. Schlink. Abwgung im Verfassungsrecht. Berlin, 1976, lk 190 jj B. Pieroth, B. Schlink (viide 69), lk 75 jj. Vt BVerfGE, 49. kd, lk 187 (223): erakordselt raske riive . Vt BVerfGE, 54. kd, lk 143 (147): vaid vga piiratud riive . Vt R. Alexy (viide 28), lk 149 jj. Vt W. Erbguth, J. Oebbecke, H.-W. Rengeling, M. Schulte. Abwgung im Recht. Kln, Berlin, Bonn, Mnchen, 1996. R. Alexy (viide 28), lk 71 jj. Vogt, Europische Grundrechte-Zeitschrift, 1995, lk 597. Barthold, Kohus 90, 26, nr 58 = Europische Grundrechte-Zeitschrift, 1985, lk 175.

*146 *147 *148 *149 *150 *151 *152

BVerfGE, 7. kd, lk 198 (208, 212). Uuemast ajast olgu viidatud BVerfGE, 90. kd, lk 1 (20 j). J. A. Frowein, W. Peukert. Europische Menschenrechtskonvention. 2. vljaanne. Kehl, Straburg, Arlington, 1996, lk 334. Vt selle kohta uuemast ajast hglmavalt ja ksikasjaliselt M. Raabe. Grundrechte und Erkenntnis. Baden-Baden, 1998. R. Alexy (viide 28), lk 120. Vt Jahrbuch des ffentlichen Rechts der Gegenwart. 43. kd (1995), lk 263 jj, 275 jj. P. Hberle (viide 9), lk 177 j.

Vt selle kohta uuema ksitlusena M. Stelzer. Das Wesensgehaltsargument und der Grundsatz der Verhltnismigkeit. Wien, New York, 1991, lk 47 jj.
*153 *154

H. v. Mangoldt, Fr. Klein. Das Bonner Grundgesetz. 1. kd. 2. vKljaanne. Berlin, Frankfurt am Main, 1957, Art 19 nr V 2 a.

Nii Liidukonstitutsioonikohtu igusemistmine prast esialgset kikumist (BVerfGE, 2. kd, lk 266 (285)). Vt nt BVerfGE, 45. kd, lk 187 (242, 270 j).
*155 *156 *157 *158 *159

Ptk 3.1.3. BVerfGE, 34. kd, lk 238 (245). Nii P. Hberle (viide 98), lk 58 jj R. Alexy (viide 28), lk 269 jj. J. Habermas (viide 24), lk 315.

See ldine tagasiulatuva mju keeld, mis kib koos usalduskaitse printsiibiga, on PS -s 10 veidi varjatult normeeritud igusriigi printsiibi materiaalne allprintsiip. Vt selle kohta Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsus 30. septembrist 1994, nr III-4/A-5/94 (viide 30).
*160 *161

Vt selle kohta koos ksikasjaliste viidetega M. Raabe (viide 148), 1998. Festschrift fr A. Peczenik. Vlja andnud A.

Vt selle kohta R. Alexy. Grundrechte im demokratischen Verfassungsstaat. Aarnio, R. Alexy, G. Bergholz. Lund, 1997, lk 36 jj.
*162

J. H. Ely. Democracy and Distrust. Mass., London: Cambridge, 1980, lk 7 j nimetab sellele probleemile lahenduse otsimist tabavalt tricky task.
*163 *164 *165 *166 *167 *168 *169 *170 *171 *172 *173 *174

BverfGE, 50. kd, lk 290 (333) 88. kd, lk 87 (97). Samas. See lause on phiiguste printsiibilise struktuuri korollaar. BVerfGE, 45. kd, lk 187 (238). BVerfGE, 54. kd, lk 143 (147). BVerfGE, 36. kd, lk 1 (17). BVerfGE, 46. kd, lk 160 (165). Eranditeks on nt PS 44 lige 3 teine lause ja 45 lige 1 teine lause. Vt R. Alexy (viide 28), lk 428 jj. Vt nt Barthold, Kohus 90, 23, nr 51 = Europische Grundrechte-Zeitschrift, 1985, lk 174. Open Door and Dublin Well Woman, Kohus 246, 27, nr 62 = Europische Grundrechte-Zeitschrift, 1992, lk 484.

See, kes ksitleb vara maksustamist omandiiguse riivena (vrd BVerfGE, 93. kd, lk 121 (137 j)), ksitleb ka prandimaksu primisiguse riivena.
*175

Vt selle kohta BVerfGE, 75. kd, lk 369 (378 jj).

BVerfGE, 28. kd, lk 243 (261): Nur kollidierende Grundrechte Dritter und andere mit Verfassungsrang ausgestattete Rechtswerte sind mit Rcksicht auf die Einheit der Verfassung und die von ihr geschtzte gesamte Wertordnung ausnahmsweise imstande, auch uneinschrnkbare Grundrechte in einzelnen Beziehungen zu begrenzen.
*177 *178 *179

*176

Phiigusnormide printsiibilise iseloomu kohta vt R. Alexy (viide 28), lk 75 jj. Vt selle miste kohta R. Alexy (viide 28), lk 76.

Meldava erandi kohta vt R. Alexy. Der Beschlu des Bundesverfassungsgerichts zu den T tungen an der innerdeutschen Grenze vom 24. Oktober 1996. Hamburg, 1997, lk 24 jj. PS 124 lige 3 teine lause tunnistab teatud iguste kitsendamise kaitseve- ja asendusteenistuse ajal lubamatuks. See snastus on eksitav. Loetletud iguste hulka kuulub ka omandivabadus (PS 32). Omandivabadus on aga vastavalt PS 32 lige 2 teisele lausele varustatud lihtsa seaduse reservatsiooniga. Vljaspool kaitseve- ja asendusteenistust vib seda niisiis piirata. Vaevalt saab asuda seisukohale, et kaitseve- vi asendusteenistuses viibivate isikute omand on tugevamalt kaitstud kui lejnud isikute omand ldiselt. PS 124 lige 3 teist lauset tuleb seetttu mista nii, et omandi ja muude seal loetletud iguste tiendavad kitsendused pole teenistuse erilaadi huvides lubatavad. Sama kehtib ka erakorralise ja sjaseisukorra kohta (PS 130 lause 2). Usutalituste tavaprased kitsendused, mis on ette nhtud PS 40 likega 3, peavad muidugi ka erakorralises ja sjaseisukorras vimalikuks jma. Lubada ei tohi ksnes tiendavaid kitsendusi riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides (PS 130 lause 1). Peale selle on iguse vastuvtt hte PS 124 lige 3 teises lauses ja 130 teises lauses sisalduvatest kataloogidest argumendiks selle iguse erilise kaalukuse kasuks.
*181 *182 *180

Vt lal, ptk 4.2.2.1 (1), ptk 5.4.1.1 (2) (a).

ut tui ipsius quasi arbitrarius honorariusque plastes et fictor, in quam malueris tute formam effingas G. Pico della Mirandola. De hominis dignitate / ber die Wrde des Menschen (1496). Vlja andnud A. Buck. Tlkinud N. Baumgarten. Hamburg, 1990, lk 6 j.
*183 *184 *185 *186 *187 *188 *189 *190 *191 *192 *193 *194 *195 *196 *197 *198 *199 *200

Olulisuse kriteeriumit kohtab niteks BVerfGE, 80. kd, lk 137 (169). BVerfGE, 54. kd, lk 148 (153). Samas. Vt BVerfGE, 80. kd, lk 367 (373 jj). Vt BVerfGE, 27. kd, lk 344 (350 jj). Vt BVerfGE, 32. kd, lk 373 (379). Vt BVerfGE, 89. kd, lk 69 (82 jj). Vt BVerfGE, 65. kd, lk 1 (42). Vt nt BVerfGE, 49. kd, lk 286 (298) 60. kd, lk 123 (134) 88. kd, lk 87 (96, 101). BVerfGE, 35. kd, lk 202 (237). BVerfGE, 54. kd, lk 148 (154 jj). BVerfGE, 34. kd, lk 269 (282 j). BVerfGE, 63. kd, lk 131 (142 jj). BVerfGE, 72. kd, lk 155 (179 jj). BVerfGE, 51. kd, lk 77 (89). BVerfGE, 9. kd, lk 83 (88) 19. kd, lk 206 (215) 29. kd, lk 402 (408). BVerfGE, 6. kd, lk 32 (36 jj).

Vt eelkige H. Peters. Die freie Entfaltung der Persnlichkeit als Verfassungsziel. Festschrift fr R. Laun. Cambridge Vlja andnud D. S. Constantopoulos, H. Wehberg. Hamburg, 1953, lk 672 j H. Peters. Das Recht auf freie Entfaltung der Persnlichkeit in der hchstrichterlichen Rechtsprechung. Kln, Opladen, 1963.

*201 *202 *203

Vt nt Liidukonstitutsioonikohtu kohtunik Grimmi eriarvamust BVerfGE, 80. kd, lk 137 (164 jj). Vt selle kohta R. Alexy (viide 28), lk 309 jj.

Nii jtab John Rawls selgesnaliselt ldise tegevusvabaduse oma phivabaduste nimekirjast vlja (J. Rawls. Political Liberalism. New York, 1993, lk 291 j vt selle kohta R. Alexy. John Rawls Theorie der Grundfreiheiten. Zur Idee des politischen Liberalismus. Vlja andnud W. Hinsch. Frankfurt am Main: die Philosophische Gesellschaft Bad Homburg, 1997, lk 273 j, 283 jj). Ronald Dworkini arvamuse kohaselt on ettekujutus ldisest vabadusigusest isegi absurdne (R. Dworkin. Taking Rights Seriously. 2. vljaanne. London, 1978, lk 267: it seems to be absurd to suppose that men and women have any general right to liberty at all ). Seevastu Jrgen Habermas lhtub enesestmistetavalt sellisest igusest (J. Habermas (viide 24), lk 155). Tema seisukoht on koosklas Kanti omaga, kelle kohaselt on vabadus ainuke kaasasndinud igus: Vabadus (sltumatus kellegi teise sundivast omavolist), kuivrd see saab eksisteerida koos kigi teiste vabadustega ldise seaduse kohaselt, on ainuke, alguprane, igahele tema inimlikkuse tttu kuuluv igus (I. Kant (viide 89), lk 237). Siin on jrgitud Kanti joont.
*204 *205 *206 *207 *208 *209 *210 *211

BVerfGE, 54. kd, lk 143 (144). BVerfGE, 80. kd, lk 137 (152 j). BVerfGE, 59. kd, lk 275 (278). BVerfG, Neue Juristische Wochenschrift, 1987, lk 180. BVerfGE, 90. kd, lk 145 (171). H. Peters. Die freie Entfaltung der Persnlichkeit als Verfassungsziel (viide 200), lk 673. Vt lal, ptk 4.1.1. G.

Poteris in inferiora quae sunt bruta degenerare poteris in superiora quae sunt divina ex tui animi sententia regenerari Pico della Mirandola (viide 182), lk 6/7.
*212

I. Berlin (viide 81), lk LX: To be free to choose, and not to be chosen for, is an inalienable ingredient in what makes human beings human.
*213 *214 *215 *216 *217 *218 *219 *220 *221 *222

Vt lal, ptk 5.2. Ptk 5.4. Vt lal, ptk 5.4.1.1 (1). Vt lal, ptk 6.2.2.3 (3). Vt R. Alexy (viide 28), lk 347 jj. Vt lal, ptk 6.2.1. Vt lal, ptk 5.4.1.1 (2) (a). Ptk 5.4.2.3. Ptk 3.2.2.2 ja ptk 3.2.2.3.

Vt eelkige Prantsuse 24. juuni 1793. aasta inim- ja kodanikuiguste deklaratsiooni artikkel 3: Kik inimesed on snnilt ja seaduse ees vrdsed. Vt nt Aristoteles. Politik. Tlkinud E. Rolfes. 3. vljaanne. Leipzig, 1922, III, 9, 1280 a: Nii peetakse niteks igust vrdsuseks, ja ta ka on seda, kuid mitte kigi, vaid ainult vrdsete jaoks. Ka ebavrdsust peetakse iguseks, ning ta ka on seda, kuid mitte kigi, vaid ainult ebavrdsete jaoks.
*224 *225 *226 *227 *223

Vt nt BVerfGE, 3. kd, lk 58 (135). Philause teine osa, ksk kohelda ebavrdseid ebavrdselt, tuleb vaatluse alla hiljem. Vt nt BVerfGE, 4. kd, lk 144 (155). Vt selle kohta R. Alexy (viide 28), lk 365 jj.

Sel phjusel on Eesti phiseaduses huvitav seos PS 12 lige 1 esimeses lauses sisalduva ldise vrdsusphimtte ja PS 13 likes 2 sisalduva seaduse reservatsiooni vahel, mille eesmrgiks on kaitsta igaht riigivimu omavoli eest.
*229 *230 *231 *232 *233 *234 *235 *236 *237 *238 *239 *240 *241

*228

Neid vljendeid kasutatakse snonmidena. Vt selle kohta nt BVerfGE, 1. kd, lk 14 (52) 60. kd, lk 101 (108 j). R. Alexy (viide 28), lk 373. BVerfGE, 3. kd, lk 162 (182). BVerfGE, 55. kd, lk 72 (90) 88. kd, lk 87 (97). Vt eespool, ptk 5.4.1.5. Vt R. Alexy (viide 28), lk 427 M. Raabe (viide 148), lk 61 jj. Vt eelkige BVerfGE, 55. kd, lk 72 (88). BVerfGE, 88. kd, lk 87 (96). Samas. Vt eespool, ptk 5.4.1.2 (2) (c). BVerfGE, 88. kd, lk 87 (97).

Diskrimineeriva toime arvestamisel jdakse vrdsusiguste valdkonda. Ksimus vabadust piirava toime kohta viib seevastu vrdsuse valdkonnast vlja vabaduse valdkonda. Viks arvata, et vabaduse kitsendamist tuleks kontrollida eranditult vabadusiguse juures. Selle vastu rgib siiski argument, et sellisel juhul ei oleks arvestatud kaasuse eripra. Tegemist on mitte ainult vabaduse riivega, vaid sellise vabaduse riivega, millel on diskrimineeriv toime. Diskrimineeriv riive aga piirab isikut tugevamini kui seesama riive ilma diskrimineeriva mjuta.
*242 *243 *244 *245 *246 *247 *248 *249 *250 *251 *252 *253 *254 *255 *256 *257 *258 *259

BVerfGE, 88. kd, lk 87 (97). Vt nt BVerfGE, 49. kd, lk 148 (165) 86. kd, lk 81 (87). Teisel arvamusel on: B. Pieroth, B. Schlink (viide 69), renr 479. R. Alexy (viide 28), lk 373. Vt samas, lk 377 jj. BVerfGE, 56. kd, lk 139 (143 jj). BVerfGE, 12. kd, lk 354 (367). R. Alexy (viide 28), lk 379. Vt selle kohta samas, lk 382 jj. Vt selle kohta U. Sacksofsky. Das Grundrecht auf Gleichberechtigung. Baden-Baden, 1991. BVerfGE, 85. kd, lk 191 (207). Ptk 7.2.3. Euroopa henduse Kohtu otsus 17. oktoobrist 1995 Kalanke, Europische Grundrechte-Zeitschrift, 1995, lk 546. Vt selle kohta S. Huster. Rechte und Ziele. Berlin, 1993. Vt paljude asemel B. Pieroth, B. Schlink (viide 69), renr 556. BVerfGE, 9. kd, lk 338 (349). Vt nt BVerfGE, 61. kd, lk 138 (147).

Vt selle kohta R. Alexy (viide 28), lk 390 j, ning sgavuti ja edasiviivalt M. Borowski. Grundrechte als Prinzipien. Baden-Baden, 1999, lk 351 jj.

*260 *261 *262 *263 *264

BVerfGE, 49. kd, lk 89 (129). Vt M. Borowski (viide 259), lk 404 j. W. Peukert (viide 147), Art 14, renr 32. Vt M. Sachs. Besondere Gleichheitsgarantien. Handbuch des Staatsrechts. V kd. Heidelberg, 1992, 126, renr 53.

BVerfGE, 75. kd, lk 40 (70): es verbietet, wie sich schon aus dem Wortlaut ergibt ( wegen ), nur die bezweckte Benachteiligung oder Bevorzugung, nicht aber einen Nachteil oder einen Vorteil, der die Folge einer ganz anders intendierten Regelung ist. BVerfGE, 85. kd, lk 191 (206): Das Geschlecht darf grundstzlich ebenso wie die anderen in Absatz 3 genannten Merkmale nicht als Anknpfungspunkt fr eine rechtliche Ungleichbehandlung herangezogen werden. Das gilt auch dann, wenn eine Regelung nicht auf eine nach Art. 3 Abs. 3 GG verbotene Ungleichbehandlung angelegt ist, sondern in erster Linie andere Zwecke verfolgt (Klarstellung von BVerfGE 75, 40 (70)).
*266 *267 *268 *269 *270 *265

Vt L. Osterloh. M. Sachs (vljaandja). Grundgesetz. Kommentar. Mnchen, 1996, art 3, renr 254. Ptk 5.4.2.3. Vt eespool, ptk 3.2.2.2. BVerfGE, 85. kd, lk 191 (207).

Vt selle kohta M. Wiegandt. The Russian minority in Estonia. International Journal of Group Rights, nr 3 (1995), lk 109 jj R. Kionka. Language and Baltic Legislation: A Note. Review of Central and East European Law, nr 18 (1992), lk 165 jj C. Hasselblatt. Zum neuen Estnischen Staatsangehrigkeitsgesetz. Die wichtigsten Gesetzgebungsakte in den Lndern Ost- und Sdosteuropas Monatshefte fr Osteuropisches Recht, 1995, lk 75 jj C. Hasselblatt. Zum neuen estnischen Sprachgesetz. Die wichtigsten Gesetzgebungsakte in den Lndern Ost- und Sdosteuropas Monatshefte fr Osteuropisches Recht, 1995, lk 243 jj. Eesti statistika aastaraamat / Statistical Yearbook of Estonia 1997. Tallinn: Statistikaamet / Statistical Office of Estonia, 1997, lk 55.
*272 *273 *274 *275 *276 *277 *278 *271

Vt M. Wiegandt (viide 270), lk 115 jj. Vt selle kohta eespool, ptk 5.3.1.2. Ptk 7.2.1.2. BVerfGE, 39. kd, lk 334 (368). BVerfGE, 83. kd, lk 37 (50 jj). Vt selle kohta J. Habermas (viide 24), lk 659.

Siinkohal on vaatluse all ainult need normid kui sellised. Muidugi vib olla ebaproportsionaalne nende normide teatud rakendus. Kuid see pole nende normide eripra, vaid on samamoodi vimalik ka paljude teiste stete puhul.
*279 *280 *281 *282 *283 *284 *285 *286

Selle kohta, et rikutud ei ole ka rahvusvahelist igust, vt M. Wiegandt (viide 270), lk 133 jj. Vt selle kohta Saksa phiseaduslikkuse jrelevalve varasest perioodist BVerfGE, 3. kd, lk 225 (237 jj). BVerfGE, 58. kd, lk 202 (205). Vt selle kohta K. Stern. Das Staatsrecht der Bundesrepublik Deutschland. 1. kd. 2. vljaanne. Mnchen, 1984, lk 304 jj. BVerfGE, 36. kd, lk 139 (141) 82. kd, lk 322 (337). Vt BVerfGE, 14. kd, lk 121 (134 jj). Vt BVerfGE, 5. kd, lk 51 20. kd, lk 56 24. kd, lk 300 52. kd, lk 63 73. kd, lk 40 85. kd, lk 264.

Vt selle kohta varase hlena aastast 1958 G. Drig. Th. Maunz. G. Drig. Kommentar zum GG. Art 1 lg 1 renr 2, ning uuemast ajast mahukate ksitlustena G. Hermes. Das Grundrecht auf Schutz von Leben und Gesundheit. Heidelberg, 1987 ja J. Dietlein. Die Lehre von den grundrechtlichen Schutzpflichten. Berlin, 1992.

Erijuhu moodustab PS 13 lige 1 teine lause, mis annab Eesti kodanikele iguse, et oma riik kaitseks neid vlismaal muuhulgas ka teiste riikide riivete eest.
*288 *289

*287

J. Isensee (viide 102), renr 5.

Seejuures vib erandjuhtudel ajutiselt leppida seadusliku riivevolituse puudumisega, kui ohvri kaitse tungiv vajadus kaalub les konstitutsiooniigusliku kahju, mis tekib hirija phiiguste materiaalselt, kuid mitte formaalselt igustatud riive lbi vrd BVerfGE, 85. kd, lk 386 (400 j). Vt selle kohta J. Isensee (viide 102), renr 103 jj H.-H. Klein. Die grundrechtliche Schutzpflicht. Verwaltungsblatt, 1994, lk 491.
*291 *292 *293 *294 *295 *296 *297 *298 *299 *300 *301 *302 *290

Deutsches

Institutiones Iustiniani 1, 1, 3. I. Kant (viide 89), lk 236. R. Alexy (viide 28), lk 423. BVerfGE, 46. kd, lk 160 (164). Samas. Vt selle kohta R. Alexy (viide 28), lk 423. BVerfGE, 46. kd, lk 160 (165). R. Alexy (viide 28), lk 423 jj. Vt selle kohta eespool, ptk 5.4.1.5. Vt selle kohta eespool, ptk 5.3.1.2. Erandit sai mainitud eespool, ptk 8.1.1.1.

BVerfGE, 81. kd, lk 242 (255): Wo es an einem annhernden Krftegleichgewicht der Beteiligten fehlt, ist mit den Mitteln des Vertragsrechts allein kein sachgerechter Ausgleich der Interessen zu gewhrleisten. Wenn bei einer solchen Sachlage ber grundrechtlich verbrgte Positionen verfgt wird, mssen staatliche Regelungen ausgleichend eingreifen, um den Grundrechtsschutz zu sichern.
*303 *304 *305 *306 *307

Samas. Ptk 3.2.2.2. Vt BVerfGE, 79. kd, lk 29 (40). Ptk 5.3 ja 5.4.

Vt nusolevalt E. Klein. Grundrechtliche Schutzpflicht des Staates. Neue Juristische Wochenschrift, 1989, lk 1638 H. D. Jarass. Bausteine einer umfassenden Grundrechtsdogmatik. Archiv des ffentlichen Rechts. 120. kd (1995), lk 360 ja eitavalt G. Lbbe-Wolff (viide 111), lk 17 j.
*308 *309 *310 *311 *312

Vt selle kohta M. Borowski (viide 259), lk 237 jj. Vt selle kohta phjalikult M. Borowski (viide 259), lk 269 jj. Vt BVerfGE, 49. kd, lk 89 (126) 61. kd, lk 260 (275 j) 88. kd, lk 103 (116). Vt selle kohta R. Alexy (viide 28), lk 428 jj.

BVerfGE, 90. kd, lk 60 (96): Prozeduraler Grundrechtsschutz ist insbesondere dort geboten, wo die Grundrechte ihre materielle Schutzfunktion nicht hinlnglich erfllen knnen.
*313 *314 *315 *316

Ptk 2.1.2. Ptk 3.2.2.2. Ptk 5.4.2.2. Ptk 3.2.2.1.

*317 *318 *319

Vt niteks BVerfGE, 24. kd, lk 367 (401). BVerfGE, 52. kd, lk 380 (388).

BVerfGE, 90. kd, lk 60 (88): Der Rundfunk darf weder dem Staat noch einer gesellschaftlichen Gruppe ausgeliefert werden /.../. Das Grundrecht verlangt vielmehr eine positive Ordnung, welche sicherstellt, da er die Vielfalt der Themen und Meinungen aufnimmt und wiedergibt, die in der Gesellschaft eine Rolle spielen.u
*320 *321 *322

BVerfGE, 12. kd, lk 205 31. kd, lk 314 57. kd, lk 295 73. kd, lk 118 74. kd, lk 297 83. kd, lk 238 90. kd, lk 60. Vt eespool, ptk 1.2.

Erandiks on sotsiaalselt nrgemate igused sellele, et riik neid, niteks riiguse vljaarendamise teel, nende lepingupartnerite eest kaitseks. Need igused on vga lhedased sotsiaalsetele phiigustele. Erinevus seisneb selles, et sotsiaalsete iguste puhul peab riik ise midagi tegema, samal ajal kui sotsiaalsete kaitseiguste puhul peavad koormat kandma teised eraisikud.
*323 *324 *325 *326 *327 *328 *329 *330 *331 *332

R. Alexy (viide 28), lk 454. Samas, lk 455 koos edasiste viidetega. Vt selle kohta R. Alexy (viide 28), viidatud kohas, lk 458 jj. Samas, lk 465 jj. Vt selle kohta ptk 5.3.1.2. Ptk 4.2.2.1 (3). Ptk 3.2.2.3. Ptk 3.2.2.2. Vt eespool, ptk 1.2.

Kui neid kitatakse eraiguslikult, siis muutub trjeiguslik probleem kaitseiguslikuks probleemiks vt BVerfGE, 79. kd, lk 174 (201 j).
*333 *334 *335 *336

Ptk 3.2.2.3. Samas. Ptk 4.2.2.2 (8).

likoolippe finantseerimise ksimust tuleb eristada ksimusest likoolippe vrdsest kttesaadavusest kigile. See on vrdsusphiiguse probleem. Sotsiaalsetele phiigustele lhedane on aga jllegi ksimus, kas riik peab riikliku likoolihariduse monopoli korral tagama ka nudlusele vastava ppekohtade arvu. Selle kohta vt BVerfGE, 33. kd, lk 303 (333).
*337 *338 *339 *340

Ptk 3.1.1. Ptk 5.3.1.2. Ptk 7.2.1.3. Handbuch des Staatsrechts der Bundesrepublik Deutschland. V kd. Heidelberg, 1992,

Vt W. Rfner. Grundrechtstrger. 116, renr 486 jj.

*341 *342 *343 *344 *345

Selle miste kohta vt ptk 5.3.1.2. BVerfGE, 24. kd, lk 119 (150). BVerfGE, 56. kd, lk 363 (384). BVerfGE, 92. kd, lk 158 (176).

Selline nrgendatud subjektiivne igus viiks objektiivse kaitse subjektiveerimiseni. See vastab subjektiveerimisteesile, mida siinkohal aga lhemalt ksitlema ei hakka.
*346

Vt BVerfGE, 39. kd, lk 1 (41 j) 88. kd, lk 203 (251).

*347 *348 *349 *350 *351 *352 *353 *354 *355 *356 *357 *358 *359 *360

Vt BVerfGE, 88. kd, lk 203 (254). BVerfGE, 30. kd, lk 173 (194). Vt C. Schmitt. Verfassungslehre. Berlin, 1928, lk 164, 174. Vt BVerfGE, 4. kd, lk 7 (12). Vt selle kohta BVerfGE, 21. kd, lk 207 (208). Vt BVerfGE, 19. kd, lk 206 (215). BVerfGE, 83. kd, lk 341 (351). BVerfGE, 11. kd, lk 30 (35). Vt selle kohta ptk 5.3.1.1. Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsus 4. novembrist 1993, nr III-4/A-4/93 (viide 113). Vt selle kohta Albert Bleckmanni diskussiooni kirjeldust: A. Bleckmann (viide 3), lk 137 jj. Vt BVerfGE, 15. kd, lk 256 (262) 21. kd, lk 362 (370): Riik ei saa olla heaegselt phiiguste adressaat ja nende kandja . BVerfGE, 31. kd, lk 362 (373).

A. v. Mutius. Bonner Kommentar zum Grundgesetz. Vlja andnud R. Dolzer, K. Vogel. Heidelberg, 1997, art 19, lige 3, renr 43 j.
*361 *362 *363

Samas, renr 114. BVerfGE, 61. kd, lk 82 (101).

BVerfGE, 15. kd, lk 256 (262) 21. kd, lk 362 (369 j) 31. kd, lk 314 (322) 45. kd, lk 63 (78 j) 61. kd, lk 82 (101) 75. kd, lk 192 (196).
*364 *365 *366 *367

Vt eespool, ptk 3.1.3, 3.2. BVerfGE, 15. kd, lk 256 (262). BVerfGE, 31. kd, lk 314 (322).

BVerfGE, 18. kd, lk 385 (386). See tunnustus puudutab kirikuid, mis on vastavalt GG artiklile 140 koosmjus Weimari vabariigi phiseaduse (Die Verfassung des Deutschen Reiches 11. augustist 1919) artikkel 137 likega 5 on moodustatud avalikiguslike korporatsioonidena. Eraiguslikult organiseeritud kirikute phiigusliku kaitse suhtes kehtivad eraiguslike juriidiliste isikute kohta kivad reeglid.
*368 *369 *370 *371 *372 *373 *374

BVerfGE, 70. kd, lk 1 (20). BVerfGE, 75. kd, lk 192 (196 j). BVerfGE, 45. kd, lk 63 (79). BVerfGE, 61. kd, lk 82 (103). Ptk 2.1. Vt BVerfGE, 45. kd, lk 63 (78). Vt K. Hesse. Grundzge des Verfassungsrechts der Bundesrepublik Deutschland. 20. vljaanne. Heidelberg, 1995, renr 347 Vt eespool, ptk 4.2.2.1 (12) ptk 5.4.1.1 (2) (a). Vt selle kohta eespool, ptk 4.2.1, 4.2.2.1. R. Alexy (viide 28), lk 480 jj. Ptk 8.1.1.5.

j.
*375 *376 *377 *378

*379 *380 *381 *382 *383

BVerfGE, 7. kd, lk 198 (205). Ptk 5.4.1.2. Vt selle kohta allpool, ptk 10.1, 10.2. Vt selle kohta eespool, ptk 5.4.1.1 (1) (a), (b).

Lihtiguse kohaldamise primaarsus on phiseaduse kehtivuse primaarsusega tielikult koosklas. Viimane tleb, et kski lihtiguse norm ei tohi olla phiseadusega vastuolus. Esimene nuab, et kui on olemas phiseaduse kehtimise primaarsuse nuetele vastav lihtiguse norm, tuleb kohaldada seda ega ole ilma vajaduseta tarvis otsida abi phiseadusest.
*384 *385

BVerfGE, 7. kd, lk 198 (205).

Vt selle kohta phiiguste vahendliku kolmikmju teooria loojat: G. Drig. Grundrechte und Zivilrechtsprechung. Festschrift fr H. Nawiasky. Vlja andnud Th. Maunz. Mnchen, 1956, lk 176 jj. BVerfGE, 7. kd, lk 198 (205 j): Ein Streit zwischen Privaten ber Rechte und Pflichten aus solchen grundrechtlich beeinfluten Verhaltensnormen des b<="" h5="" style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; paddingtop: 0px; padding-right: 0px; padding-bottom: 0px; padding-left: 0px; "> H. C. Nipperdey. Grundrechte und Privatrecht. 1962, lk 24.
*388 *389 *390 *391 *392 *393 *394 *395 *396 *397 *398 *399 *400 *401 *402 *403 *404 *387 *386

Festschrift fr E. Molitor. H. C. Nipperdey (vljaandja). Mnchen, Berlin,

R. Alexy (viide 28), lk 484 jj. BVerfGE, 7. kd, lk 198 (203 j). BVerfGE, 7. kd, lk 198 (212). Vt eelkige J. Schwabe (viide 111), lk 213 jj. R. Alexy (viide 28), lk 415 jj. BVerfGE, 25. kd, lk 256 (264 jj). Ptk 4.2.1 (1) 5.4.1.1 (2) (a). Ptk 8.1 1. Ptk 8.2.2. Ptk 5.4.1.1 (1). Ptk 5.4.2.2. Ptk 5.4.3.1 (b). Ptk 8.3. P. Hberle (viide 9), lk 177. Samas, lk 118. Samas, lk 117.

Phiseadus ja Phiseaduse Assamblee. Tallinn, 1997, lk 1207 ingliskeelne tlge avaldatud ajakirjas: Jahrbuch des ffentlichen Rechts der Gegenwart. 43. kd (1995), lk 278. Henn-Jri Uibopuu saksakeelses tlkes on juttu mitte vaimust (Geist) vaid mttest (Sinn) (Die Verfassung der Republik Estland (viide 6), lk 10). Mlemad on vimalikud. Siiski vljendab vaimu miste paremini seda, millega on tegemist. See on ka traditsiooniline. Melgem vaid Jheringi teosele Rooma iguse vaim tema arengu erinevatel astmetel . Nii teise eelnu 42 kui ka praeguse PS 10 ingliskeelses tlkes on valitud vljend spirit.
*406 *407 *408 *405

P. Hberle (viide 9), lk 177. Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsus 30. septembrist 1994, nr III-4/A-5/94 (viide 30). Vt selle kohta R. Alexy (viide 28), lk 289 jj.

Kooskla klausel ei tekita eraldi vetuna mingeid probleeme. Need tekivad siis, kui vaadelda kooskla klauslit phiseaduse vaimu ehk mtte klausliga siduvat sna vi . Kui mista vljendit vi sna-snalt, siis on olemas kaks phiiguste arengu vimalust: areng lhtuvalt phiseaduse mttest ehk vaimust, seega siis phiseadusele toetuv areng (mtte ja vaimu klausel positiivne seos) ning mingitele muudele phjustele toetuv areng, mis ei riku phiseadust ja on selles mttes phiseadusega koosklas (kooskla klausel negatiivne seos). Negatiivne seos ei saa kehtida phiseaduse tlgendamise, seega siis ka phiseadusliku igusemistmise jaoks. Seda vib aga seostada seadusandliku ja tidesaatva vimuga, kes tohivad (nt kui nad tahavad ja saavad) tagada rohkem igusi kui phiseadus. Seda sai selgitatud eespool sotsiaalsete phiiguste juures (ptk 9.3.2, 9.3.4). See on ks aspekt ldisest tsiasjast, et seadusandlik ja tidesaatev vim tohivad oma mnguruumi piires lhtuda phjustest, mida phiseadus ei nua, niikaua kui need pole phiseadusega vastuolus. Selles peitubki kooskla klausli thendus. Kui seadusandlik ja tidesaatev vim loovad uusi kohustusi, siis peavad nad jrgima piiriklausleid ja seaduse reservatsioone ning phiiguste piiramise reegleid. Kui uusi kohustusi pole vimalik nendele toetada vi kui need on ebaproportsionaalsed, siis pole need phiseadusega koosklas. Vrastav on see, et phiseaduse mttest on juttu ainult PS 152 likes 2, mitte aga ka PS 152 likes 1. Jttes krvale vga lihtsad juhud, saab ka alama astme kohus seaduse vastuolu phiseadusega kindlaks teha ainult siis, kui ta arvestab phiseaduse mtet. Vt BVerfGE, 34. kd, lk 269 (287): igus ei ole identne kirjutatud seaduste kogumiga. ksikasjalikumalt selle kohta, mida kujutab endast igus, vt R. Alexy (54), lk 117 jj.
*411 *412 *410

*409

Vt eespool, ptk 1.2.

P. Hberle (viide 9), lk 118, rgib sellega seoses alalhoidmise ja avatuse, staatika ja dnaamika elementide peenest hendamisest .
*413 *414

Vt eespool, ptk 6.1.2.2, 6.2.

Suhted phiprintsiipide klassi sees siinkohal vaatluse alla ei tule. Esile kerkivad keerulised probleemid, mis ei ole tnaseni lahendust leidnud ning mida on vimalik tegelikult selgitada ainult ammendava koherentsuse teooriaga. Jurisprudentsi praktilist iseloomu nitab see, et paljusid probleeme on vimalik ratsionaalselt lahendada, ilma et kigile ksimustele oleks eelnevalt vastused leitud. Need spetsiaal- ehk erinormid on helt poolt argumendiks selle kasuks, et ldisemad printsiibid kehtivad, mida on silmas peetud, kui tekstis on juttu viimaste toetumisest esimestele. Teiselt poolt on vimalik erinorme ldprintsiipidega phjendada. Selline kahekordne side on htsuse ehk koherentsuse oluline element.
*416 *417 *418 *419 *420 *421 *422 *423 *424 *425 *426 *427 *428 *429 *430 *431 *415

R. Alexy (viide 161), lk 31. Vt lal, ptk 10.2. Ptk 4.2.2.1 (4). Ptk 8.1.2.5. Ptk 9.1. Ptk 2.2.2.1. Ptk 5.4.1.1 (1) (c). Ptk 8.3.4. Ptk 5.4.1.1 (2). Ptk 5.4.2.3. Ptk 4.2.2.1 (5), 9.2.2.2 (1). Ptk 3.2.2.1. Ptk 4.2.2.1 (3). Ptk 3.2.3. Ptk 4.2.2.2 (3). Ptk 8.3.4.

*432 *433 *434 *435 *436 *437 *438

Ptk 5.4.1.2. Ptk 8.1.2.5. Ptk 2.2.2.2. Ptk 2.2.1. Pris individuaalse phiseadusliku kaebuse sisseviimisel tuleks PS -d 15 ja 152 ning terve rida teisi stteid mber snastada. Ptk 10.1. Ptk 2.2.1.

M. Ernitsa mrkused (toimetus). Termin demokraatlik phiseadusriik thistab riiki, mis on igusriik, kus valitseb demokraatia ja on olemas phiseaduse kohtulik jrelevalve. Vt selle kohta R. Alexy. Die Institutionalisierung der Menschenrechte im demokratischen Verfassungsstaat. S. Gosepath, G. Lohmann (vljaandjad). Philosophie der Menschenrechte. Frankfurt am Main, 1998, lk 262 jj.
II III IV I

Seadusreservatsiooni vib nimetada ka seadusliku aluse phimtteks. Seaduse primaarsust vib nimetada ka seaduse limuslikkuseks vi seaduse prioriteediks.

GG (Grundgesetz fr die Bundesrepublik Deutschland Saksamaa Liitvabariigi phiseadus) 23. maist 1949. GG artikkel 1 lige 3: Jrgnevad phiigused seovad seadusandlust, tidesaatvat vimu ja igusemistmist vahetult kehtiva igusena .
V VI

Vt allpool, ptk 9.2.2.

BGB (Brgerliches Gesetzbuch Saksa tsiviilseadustik) 18. augustist 1896. BGB 253: Kahju eest, mis ei ole varaline kahju, vib rahalist hvitust nuda ainult seaduses stestatud juhtudel. Miste piiripiir ehk piirangupiirang thistab siin ja edaspidi prima facie piiramatule vabadusele piiri tmbamise vimaluse piiri, kusjuures esimest on eelistatud selle parema piltlikkuse tttu.
VIII VII

GG artikkel 20a: Riik kaitseb ka vastutusest tulevaste plvkondade ees loomulikke olemisallikaid phiseadusliku korra raames seadusandlusega ning vastavalt seadusele ja igusele tidesaatva vimu ja igusemistmisega.
IX

Kommunitarismi (ingl k Communitarianism, sks k Kommunitarismus) kohta vt eesti keeles P. Jgi. igus ja eetika. Tallinn, 1997, lk 204 jj.
X

GG artikkel 14: (1) Omand ja primisigus on tagatud. Sisu ja piirid mratakse seadustega. (2) Omand kohustab. Selle kasutamine peab teenima htlasi ldist heaolu. (3) Sundvrandamine on lubatav ksnes ldise heaolu eesmrgil. See tohib aset leida ainult seadusega vi seaduse alusel, mis stestab hvitise viisi ja mra. Hvitis tuleb kindlaks mrata ldsuse ja osaliste huvide iglase kaalumise teel. Vaidluse korral hvitise suuruse suhtes on vimalus prduda ldkohtusse.
XI XII

Seda vib nimetada ka definiitsuse ehk igusselguse phimtteks.

Tuleb teha selget vahet vajalikkusel laiemas thenduses (sks k Notwendigkeit) PS 11 teise lause mttes, mis kattub proportsionaalsuse phimttega, ja vajalikkusel kitsamas thenduses (sks k Erforderlichkeit) kui proportsionaalsuse phimtte teisel osaphimttel.
XIII XIV

GG artikkel 1 lige 1: Inimese vrikus on puutumatu. Seda austada ja kaitsta on kogu riigivimu kohustus.

Termini peanduma vttis saksakeelse termini sollen vastena eesti teaduskeeles neologismina kasutusele Ilmar Tammelo oma 1943. aastal valminud uurimuses igusnorm ja ta struktuur . Vrd I. Tammelo. Varased td. Vlja andnud D. A. Loeber. Hamburg, 1993, lk 122, 125, viide 6.
XV

GG artikkel 2 lige 1: Igahel on igus oma isiksuse vabale eneseteostusele, kuivrd ta ei riku teiste inimeste igusi, phiseaduslikku korda ega klbluse reegleid.
XVI

Saksa keeles Personalrat riigi vi riigist alamalseisva avalik-igusliku juriidilise isiku ttajaskonna esindusorgan.

XVII

Argumenteerimislast (sks k Argumentationslast) ja argumenteerimislastireegel (sks k Argumentationslastregel) on juriidilise meetodipetuse kategooriad, mis mravad kindlaks, mida tuleb konkreetsel juhul phjendada vi igustada. Argumenteerimislastireegli, mis snastab argumenteerimislasti vrdsuse kasuks, viks snastada jrgmiselt: vrdne kohtlemine igustamist ei vaja, igustamist vajab ebavrdne kohtlemine.
XVIII

GG artikkel 3 lige 3: Kedagi ei tohi tema soo, plvnemise, rassi, keele, kodumaa ja pritolu, usu, religioossete vi poliitiliste vaadete tttu halvustada vi eelistada. Kedagi ei tohi tema puuete tttu halvustada.
XIX

GG artikkel 19 lige 3: Phiigused kehtivad ka sisemaiste juriidiliste isikute suhtes, kuivrd nad on oma olemuselt neile kohaldatavad.
XX

Srd-prefiksoid vljendab protsessi prdkulgemist, tites muude keelte poolt (sks k ent- ingl k un-) osutatud lnka. Vt Eesti keele snaraamat. Tallinn, 1999 M. Erelt, T. Erelt, K. Ross. Eesti keele ksiraamat. Tallinn, 1997, L 35.
XXI XXII

Tlkes: Juut nimega Magus .

BGB 826: Kes heade kommete vastaselt teisele isikule tahtlikult kahju tekitab, on kohustatud teisele isikule selle kahju hvitama.
XXIII

GG artikkel 5 lige 2: Nende iguste [s.t likes 1 stestatud sna-, informatsiooni-, pressi-, ringhlingu- ja filmivabaduse] piirideks on ldiste seaduste stted, noorsoo kaitse seaduslikud eeskirjad ja isikuau igus.
XXIV

BGB 823: (1) Kes tahtlikult vi ettevaatamatult teise isiku elu, keha, tervist, vabadust, omandit vi muud igust igusvastaselt rikub, on kohustatud hvitama teisele isikule sellega tekitatud kahju. (2) Samasugune kohustus lasub sellel, kes rikub seadust, mille eesmrgiks on teist isikut kaitsta. Kui vastavalt seaduse sisule on seda vimalik rikkuda ka ilma sta, siis tekib hvitamiskohustus ainult s esinemisel.