TALLINNA TEHNIKALIKOOL Maj andusteaduskond rikorralduse instituut

ILMO LIIV EEDO KALLE

TEADMISJUHTIMINE

TTU
KIRJASTUS

Sisukord
Sissejuhatus Esimene osa Teadmisjuhtimine kui dnaamiliste teadmiste kujundamise ja uuenduste vljamtlemise vahend 1. Faktid-andmed-informatsioon 1.1. Faktid 1.2. Andmed 1.3. Informatsioon 2. Teadmised 2.1. Teadmiste definitsioonid 2.2. Teadmiste kontseptid 3. Varjatud ja avatud teadmised 3.1. Varjatud ja avatud teadmiste olemus 3.2. Varjatud ja avatud teadmiste definitsioonid 4. Dnaamilised teadmised 4.1. Progress faktiteadmisteit dnaamilistele 4.2. Dnaamiliste teadmiste liigid teadmistele 5

ll 14 14 14 14 19 21 24 29 29 33 36 36 38 42 .42 .45 50 ning 55 58 60 60 61 62 64 66

5. Dnaamiliste teadmiste ja pdevuste omandamine 5.1. Dnaamiliste teadmiste omandamine 5.2. Dnaamiliste pdevuste omandamine 6. Uuenduste vljamtlemise vimalused

Kaane kujundanud Ann Gornischeff

Teine osa Teadmisjuhtimine organisatsiooniliste tootmise vahend

kui teadmisphiste riprotsesside ja protsessiliste innovatsioonide

Autoriigus Ilmo Liiv, Eedo Kalle, 2005 ISBN 9985-59-566-1

7. Teadrnisphised organisatsioonid 7.1. lesandephine organisatsioon 7.2. Teadmisphine organisatsioon 7.3. Loomeorganisatsioon 7.4. Kaordiline organisatsioon 7.5. Autentizootiline organisatsioon 7.6. Tehnoloogiline sekkumine

7.7. Kultuuriline sekkumine 7.8. Organisatsiooniline sekkumine 8. Teadmisphist organisatsiooni toetavad riprotsessid 8.1. Strateegilise teadmisjuhtimise riprotsess 8.2. Uute teadmiste loomise riprotsess 8.3. Tootmistegevuse teadmisphised riprotsessid 9. Teadmisphised riprotsessid 9.l. riprotsesside vrgustik 9.2. Teadmisphised riprotsessid 9.3. Loomephised riprotsessid 9.4. Teadmiste infrastruktuuride kujundamine 10. Organisatsiooniliste ja protsessiliste tootmise perspektiivid Kolmas osa Teadmisjuhtimine kui teadmisphiste tootmise phivahend innovatsioonide

73 74 78 79 81 82 84 84 84 87 87 89 innovatsioonide 93 94 94 95 98 l02 102 l05 110 110 111 113 114 116 118

Sissejuhatus

11. Majandushiskonna pidev ja paindlik areng 11.1. Pideva paindliku arengu paradigma 11.2. Uus tstusfilosoofia 11.3. Juhtimisteaduste areng 12. Teadus- ja teadmisphine innovatsioon 12.1. Teadus- ja teadmisphine innovatsioon 12.2. Innovatsioonipoliitika vtmeksimused 13. Teadmisphiste innovatsioonide tootmine 13.l. Teadmisphise innovatsiooni olemus 13.2. Tooteinnovatsioon 13.3. Tootearenduse tskliline innovatsioon 13.4. Kollektiivsete uuenduste vljamtlemine 14. Teadmisphiste Kirjandus innovatsioonide tootmise perspektiivid

Kesolevas raamatus alustame uue tnapeval veel teadlaste poolt heselt defineerimata miste "teadmisjuhtimine" ksitlemist. Termini "teadmisjuhtimine" vttis esimesena kasutusele Karl Wiig, USA juhtimiskonsultant/praktik, keda peetakse selle valdkonna asutajaks. Termin "teadmisjuhtirnine'' eldi vlja 1986. aastal organisatsiooni ILO Sveitsi konverentsil, mida sponsoreeris RO. K. Wiig defineeris, et teadmisjuhtimine (TJ) on teadmiste sstematiseerimine, teadmiste selgesnaline ja sihiprane lesehitamine, taastamine ja kasutamine, et maksimeerida ettevtte efektiivsust ja kasumit oma teadmisvaradest (Wiig 1997). TJ on kontsentreeritud, defineeritud ja kirjeldatud teadmiste ning teadmisvoogude raamistikus. Paljude teadlaste td on aidanud aru saada TJ-i olemusest/rollidest/rakendustest. Siiski pole teadlased ja praktikud veel heselt kokku leppinud TJ-i definitsioonis. Kll on aga leitud TJ-Ie kui teadmiste tootmise ja arendamise mootorile palju rakendusvimalusi. TJ on kunst, ri ja uuendus hel ajal. autorid on vtnud endale lesandeks selgitada, et innovatsioonide tootmise vahend ja arengumootor on TJ. Raamatu Vaadeldakse kolme meie jaoks vga olulist TJ-i rolli, mis on vajalikud eesti rahva teadmisphise majandushiskonna poole liikumisel: T J kui uus distsipliin. TJ-i kui uut distsipliini (ppeaine, teadusharu) on vaja dnaamiliste ehk loovteadmiste omandamiseks ja suurendamiseks ning uuenduste vljamtlemiseks. Eesti hiskond ja ettevtlus vajavad uuenduste vljamtlejaid; 5

Eestis

TJ kui uus rimudel. TJ-i kui uut rimudelit on vaja teadmisphiste riprotsesside kujundamiseks ja loovteadmistega rikastamiseks ning organisatsiooniliste ja protsessiliste innovatsioonide tootmiseks. Eesti majandushiskond vajab innovatsiccne; T J kui uus teadmisphiste uuenduste tootmise phivahend. Uut teadmisphiste innovatsioonide tootmise phivahendit on vaja teadmisphise majandushiskonna kujundamisel. Eesti paradigmaks on teadmisphine majandushiskond.

viiendas peatkis "Dnaamiliste teadmiste ja pdevuste omandamine" vaatleme lhidalt dnaamiliste teadmiste ja pdevuse omandamise ja suurendamise vimalusi; kuuendas peatkis "Uuenduse vljamtlemise vimalused" heidame pilgu uuenduste vljamtlemise tulevikku.

Raamat vib olla ksiraamatuks teadmisphise majandushiskonna kujundamisel ja teadmisphise innovatsiooniteadlikkuse suurendamisel. Raamat pakub Eesti ettevtjatele ja ettevtetele TJ-i kaudu vimalusi uuenduste vljamtlemiseks ja teadmisphiste innovatsioonide tootmiseks. Eesmrk on lrsandvrtuse suurendamise kaudu tsta ettevtte efektiivsust ja suurendada konkurentsieeliseid. Raamatu esimeses osas "Teadmisjuhtimine kui dnaamiliste teadmiste kujundamise ja uuenduste vljamtlemise vahend" kirjeldame, kuidas faktiteadmisi suurendada, muuta teadmisi konversiooniprotsesside kaudu dnaamilisteks ehk loovteadmisteks. See on uute vi olemasolevate teadmise kvalitatiivsemaks muutmine, nende uudne kasutamine. See on uuenduste vljamtlemine. Esimese osa esimeses peatkis "Faktid-andmed-informatsioon" analsime faktiteadmiste elementaarosakesi; teises peatkis 'Teadmised" vaatleme faktiteadmiste olemust ja kontsepte, ksitleme faktiteadmiste suurendamist ja teadmiste kvalitatiivset progressi: faktid-andmed-informatsioon-teadmised; kolmandas peatkis "Varjatud ja avatud teadmised" vaatleme nii varjatud kui avatud teadmiste kontsepte. Ksitleme varjatud teadmiste kttesaamist; neljandas peatkis "Dnaamilised teadmised" vaatleme dnaamiliste teadmiste olemust ja kontsepte. Ksitleme teadmiste kvalitatiivset progressi faktiteadmistelt dnaamilistele teadmistele;
6

Raamatu teises osas "Teadmisjuhtimine kui teadmisphiste anprotsesside ning organisatsiooniliste ja protsessiliste innovatsioonide tootmise vahend" vaatleme teadmisphiste riprotsesside kujundamist, mida tuleb dnaamiliste ehk loovteadmistega rikastada. See on organisatsiooniliste ja protsessiliste innovatsioonide tootmine. Teise osa sei tsmendas peatkis "Teadmisphised organisatsoonid" vaat1eme TJ-i rakendamist organisatsiooni kui riprotsessi pidevaks teadmistega rikastamiseks. Ksitleme lesandephiseid, teadn:isphiseid, loome-, kaordilisi ja autentizootilisi organisatsioone; kaheksandas peatkis "Teadmisphist organisatsiooni toetavad riprotsessid" vaatleme strateegilist TJ-i, uute teadmiste loomise ja teisi riprotsesse ning nende teadmistega rikastamist; heksandas peatkis "Teadmisphised riprotsessid" vaatleme riprotsesside vrgustikke, teadmis- ja loomephiseid riprotsesse ning nende teamistega rikastamist; kmnendas peatkis "Organisatsiooniliste ja protsessiliste innovatsioonide tootmise perspektiivid" heidame pilgu organisatsiooniliste ja protsessiliste innovatsioonide tootmise tulevikku. Kolmandas osas "Teadmisjuhtimine kui teadmisphiste innovatsioonide tootmise phivahend" vaatleme teadmisphiste innovatsioonide tootmist ja majandushiskonna arendamise probleeme. Eelkige prame thelepanu innovatsiooniteadlikkusele. Kolmanda osa heteistkmnendas peatkis "Majandushiskonna pidev ja paindlik areng" vaatleme pideva ja paindliku arengu paradigmat, uue tstusfilosoofia ja juhtimisteaduste paradigmasid; kaheteistkmnendas peatkis "Teadus- ja teadmisphine innovatsioon" ksitleme innovatsioonide eri liike ja innovatsiooni-

poliitika aspekte. Vrtustame innovatsiooniteadlikkuse vajadust; kolmeteistkmnendas peatkis "Teadmisphiste innovatsroonide tootmine" ksitleme teadmisphise innovatsiooni olemust ja eri liiki innovatsioonide tootmist; neljateistkmnendas peatkis "Teadmisphiste innovatsioonide tootmise perspektiivid" heidame pilgu teadmisphiste innovatsioonide tootmise tulevikku. TJ-i rakendusvimalusi on palju. Kesolev raamat oma vikese mahu tttu suudab ainult sissejuhatavalt kirjeldada TJ-i kui innovatsioonide tootmise vahendi kolme philist lesannet. Auto~;'-mah~k~~~id, phjalikumaiel ja konkreetsemaid raamatuid, mida eesti hiskond vajab liikumisel teadmisphise majandushiskonna suunas, kus ksitletakse teemasid loovteadmised, teadmisphised riprotsessid, teadmisphised organisatsioonid' teadmisphine majandushiskond, strateegiline teadmisjuhtimine. Valmimisjrgus on "Teadrnisjuhi ksiraamat".

Esimene osa

Teadmisjuhtimine kui dnaamiliste teadmiste kujundamise ja uuenduste vljamtlemise vahend

Teadmisjuhtimise (TJ) kui uue distsipliini (ppeaine, teadmisharu) eesmrk on i?_petada nii faktiteadmiste kvantitatiivse suurendamje kui ka kvalitatiivse arendamiseja rakendamise oskusi ja pdevusi. Inlmester-tek1b vimaTS-omandada erialaseid dnaamilisi ehk-loovteadmisi ja pdevusi, mis on aluseks uuenduste vljamtlemisel ja innovatsioonide tootmisel. Dnaamilisi teadmisi ning pdevusi on vaja riprotsesside teadmistega rikastamiseks ja teadmisphise majandushiskonna kujundamiseks. Raamatus on autorid vtnud endale lesande kirjeldada liikumisel teadmisphise majandushiskonna poole vahendina TJ-i kui vga olulist arengumootorit. ILkui uus distsipliin aitab vastata ksimusteJ~_I!lilliseisi .t~.Q<il_!1isi vajame ning kuidas ja ~!:!~!.leidteadmisi raken~ame: _ faktITeadmISte omandamine vimaldab suurendada teadmisi kvantitatiivselt. Tekib vimalus riprotsesse, organisatsioonistruktuure ja organisatsiooni strateegilist juhtimist rikastada fakti teadmistega; dnaamiliste teadmiste omandamine vimaldab parandada teadmisi kvalitatiivselt. Tekib vimalus riprotsesse, organisatsioonistruktuure ja strateegilist juhtimist rikastada korraga nii faktiteadmiste kui ka dnaamiliste teadmistega. Vaatleme teadlaste definitsioone, mis ksitlevad TJ-i osa fakti- ja dnaamiliste teadmiste ning pdevuste arendamisel:

II

TJ on ettevtte kollektiivse kogemuse haaramise protsess, kskik, kas see asub andmebaasides, paberil vi inimeste peas, ja kogemuse laialijagamine sinna, kus teadmised saavad aidata toota suurimat kasumit (Hibbard 1997); TJ sisaldab kttesaadavate ja nutavate teadmiste analsi, identifitseerimist ning tegevuste plaanimist ja kontrolli, et arendada teadmisvarasid nii, nagu on vajalik terve organisatsi ooni eesmrke arvestades (Macintosh 1996); TJ on teadmiste sstematiseerimine, teadmiste selgesnaline ja sihiprane lesehitamine (loomine), taastamine (kordamine, uuendamine) ja kasutamine, et maksimeerida ettevtte efektiivsust ja kasumit oma teadmisvaradest (Wiig 1997); TJ on formaliseeritud juurdepsu loomine teadmistele, kogemustele ja ekspertiisile, mis loovad uusi vimekusi, vimaldavad paremat teostust, julgustavad innovatsioone ja suurendavad vrtust (Beckman 1997); TJ kasutab ssteemset lhenemist, et leida, aru saada j a kasutada teadmisi vrtuste loomiseks (O'Dell 1996); TJ eesmrgiks on kollektiivsete teadmiste tulemuslik ja thus lesehitamine ning kasutamine (Simon jt 1973). Nendest definitsioonidest selguvad TJ-i kui uue teadusharu eesmrgid: uurida TJ-i ja TJ-alaste teenuste olemust, arendamist ja rakendamist ettevtetes; uuridaja arendada tpilisi TI-alaseid ssteeme, mida ettevtted vajavad; lahendada teadmisfilosoofia valguses traditsioonilisi TJ-i probleeme, nagu juhtide ja ttajate tga rahulolu parandamine; pshilistel phjustel tekkivate juhtimisvigade vhendamine; juhtide vaimse tasakaalu silitamine; ettevtte jtkusuutlikkus; teadmiste tehniline toetamine TJ-i ssteemide ning koostssteemide kaudu; arendada teadmisi kvantitatiivselt. Teadmiste kvantitatiivne arendamine toimub protsessi andmed-info-teadmised kaudu. Juba tna tuleb kujundada selge pilt teadmistest, mis formaalselt ja ka mitteformaalselt eksisteerivad organisatsioonis; teadmiste

struktureeritusest; riprotsessidest ja -struktuuridest, mis toetavad teadmisi; sellest, kuidas teadmised on hendatud inimestega ja kuidas inimesed kasutavad oma teadmisi; arendada teadmisi kvalitatiivselt. Teadmiste kvalitatiivne arendamine toimub protsessi faktiteadmised-dnaamilised tead-

mised kaudu;
tnapeval on vajalik muuta teadmised kttesaadavaks kikvimalikele arenguvisioonidele ja otsustustele. See kehtib kigi andmete/faktide, informatsiooni ja igat liiki teadmiste kohta. Seda nii fakti- kui ka dnaamiliste teadmiste, nii individuaalsete kui ka kollektiivsete teadmiste kohta. See on vana ja uus hel ajal. Meid huvitavates teadmistes peituvad inimlikud mtted ja ideed; teadmiste arengu uurimise eesmrk on mista teadmiste olemust ja osata teadmisi paremini ettevtluses rakendada. Phieesmrk on juhtida teadmistekeskset innovatsiooni; toetada teadmiste kahesuunalist arengut, koguda ja salvestada ttajate individuaalsed teadmised organisatsoonilisse mllu (andmepankadesse), et neid rieesmrkidel kasutada. Organisatsiooni m!Lt.L,01)~ s<.tlv~J.t.sLq;;LJ5Q1DJ?lLtt~eH. ~teadmised ~Ilr:;rotsessT-arendamise kohti.' Teadmiste andmepankadest-en vaja'vtja tmmata-orgstrisatsioonis olemasolevate teadmiste vood (ekstraheerimine).

12

13

1. peatkk

Faktid-andmed-informatsioon
1.1. Faktid on vited vi otsustused, tigad ja tsiasjad, mis puudutavad teatud elementi, ainestiku vi valdkonna teemat vi sisu. Faktidest kui teadmiste ssteemi elementidest lhtub probleemide pstitamine ning hpoteeside ja teooriate loomine. Teaduste metodoloogia osutab faktiliste ja teoreetiliste teadmiste seoste keerulisusele: kuigi fakt on teadmine, mis seob teooriat objektiivse reaalsusega, saab fakte avastada ksnes teoreetiliste teadmiste vahendusel. Sotsioloogias on fakt kogemuslikult tuvastatav, ldjuhul kvantitatiivselt ldistatav alginformatsioon sotsiaalse tegelikkuse kohta. Fakt vib olla sndmus, tunnus, tegevus, suhe vi nhtus, mis on fikseeritud statistiliselt vi erimenetlusega. 1.2. Andmed on
vited ja otsustused reaalsuse kohta (Awad 2004); sorteerimata faktide hulgad (Dixon 2000); faktid, numbrid, snad, kujutised, pildid vi helid (Awad 2004); mtmiste tulemused (Applehans ja teised 2000); diskreetsed, objektiivsed faktid sndmuste kohta (Davenport ja Prusak 1998). snumi ja teabe peegeldus regulatsiooniprotsessides, ajas ja ruumis edasikanduv struktuursus (snumi edasikandmise protsesside struktuur) vi mitmekesisus (ldteaduslik metodoloogi-

line miste, mis tekkis seoses kberneetika arenguga). Informatsiooni hulk on mdetav (ENE 3, 1988); organiseeritud ja sstematiseeritud andmed (Awad 2004); andmed, mida on sorteeritud, analsitud ja eksponeeritud (Dixon 2000); andmed, mida on thendusega mrgistatud (Liebowitz ja Wi1cox 1997); andmed, mis on thenduslikud ja kasulikud kellelegi (Dickerson 1998); infokasutajal olev potentsiaal tegevuseks (Malhotra 1998); faktiline vide mtmiste kohta (Applehans ja teised 1999); kirjeldavad teadmised, mis iseloomustavad mnda mineviku, oleviku vi hpoteetilise lahenduse seisundit ehk olekut (Holsapple ja Whinston 1996); andmed, mis loovad erinevust (Davenport ja Prusak 2000).

1.3.1. Snum on info semantiline miste. Teavitamine snumina on liikumas selles suunas, et eksisteerida he osana ttajate ja tandjate teadmistest. Infot on kasutatud ja kasutatakse oluliste probeemide lahendamisel. Ttajad vajavad nii teabelevi kui ka motivatsiooni ja koostd. Info on _I29hivpjmalu.s.._mille__ka_udu tQPtg.J1!St_$11(jyad t,naI2liev~Ll<.~a.._y_t~Q9:J~adu~~ja tehnoloogi~J?_ilil~utusic.Infoteavitamine on trkisna, raadio, televisiooni, kampaaniate jm kaudu edastatav snum ksikisikutele ja gruppidele. Snum peab olema elav, tal peab olema mitmeklgne mju laiale kuulajaskonnale: otsustajatele, ametnikele, poliitikutele ja erinevatele organisatsioonidele ning huvigruppidele. Eesmrgiks on plvida kikide osapoolte toetus ja vimalikult laialdane kaasamine, et oleks vimalik saavutada sotsiaalseid muutusi. Vhese teavitamise korral jb inimese ja tema igapevase kitumise vahele lhe, mis psib, kui inimesele ei ole loodud vimalusi oma kitumist muuta. 1.3.2. Informeerimise eetika. Informeerimise eetiline nurgakivi on info igsus. Info peab phinema tsiasjadel/olemasolevatel uuringutel. Snum peab phinema vastavas valdkonnas ldtunnustatud tsiasjadel VOl teavitamisel mainitud uurimuste tulemuste!. Inimestel, kes ei tunne teadusliku uurimise phimtteid, on raske
15

1.3. Informatsioon on

14

aru saada juhtumitestuse "minuga ei juhtunud midagi" ja teadusliku testuse erinevustest: . . _. teaduslik informatsioon on tavalIselt teave, mIS pohI~eb uuringutel, statistikal ja fsikaseadus~el. N~dne tuumafs~ka phineb Heisenbergi ebatpsusteoonal, mille kohaselt arne viksemate osakeste olemasolust vib saada vaid statistilist teavet; statistiline informatsioon thendab, et tulemused on tenosed teatud piirides. Vib elda, et midagi juhtub 9S%-lise tenosusega. Mis thendab, et 2%-le uuritavate objektide hulgast ei pruugi uurimistulemused kehtida. Info eetilised alustalad tlevad, et inimestele tuleb anda iget ja kasulikku teavet ning soovijatele tuleb petada iget ja kasulikku info teavitamist. hiskonnas tehtavaid otsuseid ja ldist arengut saab mjutada nii, et valikud oleksid soovijatele kergesti kttesaadavad. On vaja, et hiskonna arengus tuleksid probleemid oluliste otsuste tegemisel piisavalt selgesti esile. Info on eetiliseit igustatud inimhiskonna ja selle liikmete heaolu kaitsmisel. Siiski vib tekkida palju probleeme kaubanduses: info vib olla kellegi huvidega vastuolus, kui see pab piirata teatavate toodete ja tehnoloogia kasutamist. Kas on ige suhtuda kskikselt kahjulikult mjuva toote reklaamimisse? piirangutega lnemaailm reklaami pidurdama ja piirama ei rutta. Reklaam on ldiselt aktsepteeritud ja seda peetakse konkreetselt oluliseks; poliitikas, kus (ldiselt) eksisteerib varjatud vi avalik vastupanu riski vhendavale tegevusele, sest see vib vhendada riigi sissetulekut; valikuvabaduse korral. Demokraatia ldphimtteks on, et ksikisiku tegevusvabadust ei tohi avaliku mjutamisega eriti piirata. See phimte on innustust saanud viimastel aastakmnenditel kogu maailmas toimunud ldisest demokraatia arengust. Tegevusvabaduse phimtet on 90. aastatel siiski vetud teatud reservatsiooniga: isikuvabadust vib piirata siis,

kui see ohustab teiste isikute tegevusvabadust. heski kogukonnas ei kiideta heaks niteks tnnetusi, -vigastusi jm; stunde tekitamisega. heks vastuviteks info levitamisele on asjaolu, et see vib tekitada inimestes stunde ja isegi hireid vaimses tervises. Ka tervetele inimestele vib tnnetustest teatamine tekitada hirme. Teisalt saab vita, et kski soovitud kitumismuutus ei teostu ilma teatud stunde tekkimiseta.

Kaitsemehhanismide mju info trjumises on ilmne. Inimene selekteerib pshiliste kaitsemehhanismide abil vastuvetavat infot: informatsiooni tesust. See on teabe igsuses kahtlemine: "Ei ole piisavalt testatud."; informatsiooni igustust: "See on mu enda asi." Kivistunud tavast vi harjumusest on raske loobuda, vabaneda. Mtleme vlja kikvimalikke phjusi oma kitumise igustamiseks ja muudatuse katsetesse kipume suhtuma tigedalt vi irooniliselt. 1.3.3. Info kui motivaator. Info jagamise oluliseks phjuseks on tekitada ttajais kindlustunnet. Infol kui kindlustu_rLd~.p.akJruiaLQn clu.li~.9.!i.Y.~riv.toirg_~ Kui tvtja teab oma kohta ja kohustusi organisatsioonis (ametikoha t sisu ja lesandeid, alluvusvahekordi jm), siis kujuneb taloma t ja seisundi kohta sisemine kindlustunne (motiveeritus). Nii mnigi kord vib ttaja lahku- I mise phjuseks olla vhesest informeeritusest vi vrast tlgen-I damisest tulenev kindlusetuse ja ebamrasuse tunne. Infopual puhul tunneb inimene end eemalejetuna. Ka siis, kui ttajat ra eil kuulata vi ei anta talle tagasisidet, vib ta tunda end thtsusetuna.l alahinnatuna ja eemalejetuna. \ 1.3.4. Info organisatsiooni kohta. Sageli, kui ttajad ei saa piisavalt infot vi kui neid ei kuulata, moodustavad nad ise infot tootvaid gruppe. Selle asemel et kulutada aega ja energiat oma vi ettevtte eesmrgi saavutamisele, loovad nad oma versioone. Kui ttaja jetakse thelepanuta, vheneb tema kohusetunne ja t tulemuslikkus ning organisatsioon kannatab. Mida rohkem infot ttajad ettevtte kohta saavad, seda rohkem tunnevad nad end firmas osalej atenf-Ja_.seda.-t:Qhkem-0n-naG- ..y.eim~lised otsustama,

I
16
L

~If _. __ ....

910J?J
ikali
.__

1i
__ _

I
I

mis toimib ja mis ei toimi ettevtte eesmrkide kasuks. Ttaja informeerimise vimalusi on palju: asutusesisene arvutivrk ehk infovahetus elektroonilisel kujul vimaldab omavahel kirjalikult suhelda, saata ksteisele tks vajalike dokumente vi anda kirjalike korraldusi; informeerida suurt hulka tvtjaid konaga ja jtta ksteisele teateid, kui telefoniga suhelda pole vimalik vi sobiv; asutusesisene elektrooniline ajaleht. Asutusesisesel ajalehei on juba eriline osa, nagu ttajate avalik tutvustamine, tunnustamine, meelespidamine, mis vib olla suureks motiveerivaks juks ja kokkukuuluvustunnet kinnistavaks teguriks; koosolekud on klassikaline info vahendamise koht. Seal on vimalus juhtidega otseselt kohtuda, ksimusi selgeks rkida, silmast silma suhelda. Info edastamise vahenditest vib nimetada veel teadete tahvlit, infolehti, mis vahendavad kiiret ja operatiivset infot; info vahetamise kohaks vivad olla hisritused; tgrupid probleemide lahendamiseks vi projektide elluviimiseks; ajurnnakud; vestlused lemuse ja alluva vahel, sh on arenguvestlused suureprane viis tvtja motiveerimiseks; ksitlused ttajate arvamuse vljaselgitamiseks; tvtjate soovituste kast (paremaid elluviidavaid lahendusi premeeritakse) jpm. Ttaja informeerimine ei ole ainult teabe jagamine. Kui ttajaga rgitakse firmas toimuvast, tunnevad nad end organisatsiooni osana, kogevad firma hoolitsust, huvi ja arvestamist nendega. Kuuluvustunde tekkimiseks peavad inimesed saama end samastada firmaga, uskuma, et seal on phjust ttada; tundma end turvalisena, tunnetama toetust, teadma missiooni (eesmrgi pstitust), vrtusi (mida juhid thtsustavad) ja norme (firmas aktsepteeritud kitumisviise). Kuuluvustunne suureneb, kui ttajate hulgas valitseb omanikutunne. See ei thenda ainult aktsiate omamist (ka see vib aidata), vaid uskumist ja tunnet, et juhtkond vrtustab neid. Kui ttajad saavad osaleda neid puudutavate otsuste langetamises, kui nende ideid kuulda vetakse ja neid kaasatakse tulemuste saavutamisele, siis tunnustavad nad otsust vi muutusi meelsamini, sest ka nemad on asjaosalised, mitte lihtsalt juhtkonna korralduste tit j ad. 18

2. peatkk

Teadmised
Vaatleme teadmiste olemust ja progressioone: teadmiste defineerimist, andmed-informatsioon-teadmised ja faktiteadmisteit dnaamiliste teadmisteni judmist, teadmiste struktuure ja hierarhiaid. Teadmisi on defineeritud ja jaotatud teadmistele omaste tpiliste tenninite, strukturaalsete iserasuste, elementaarsete varade, eesmrkide, kasutuste ja kontseptuaalsete tasandite jrgi. Teadmised peavad ole_I11.a nagu filosoofia misted ratsionaalsed~O-mTStuse= prasecC-tst;[bekhased ja phjendatud. Teadmisvarad,omis lnlmeSed-n--C;~arld;ncrma"muUtrrflnnTelligentsuse kasutamise kigus, moodustavad informatsiooni ja vaimsete vimete ning vilumuste strateegilise hoidla. See hoidla tieneb ning kasvab ka peale inimese eluea 50. aastat. Kik sltub keskkonnast, st pritolust, haridusest ja kultuurikeskkonnast. Teadmised ja vaimsed vimed on mdetavad snavara suuruse, ldise informeerituse ja testidega. Progress: andmed - informatsioon - teadmised. Reaalteadmiste loomise vajaduseks ja aluseks on millegi loodusliku vi reaalse jreletegemine vi imiteerimine. Looduse jreleaimamise, jreletegemise tulemuseks on jreletehtud vi imiteeritud teadmised. Kuidas neid saab defineerida? Inimesel on kaasasndinud vime tajuda, mista, hinnata vi arvestada olukordi. See on inimese nn terve mistus, mis muutub aja jooksul tugevamaks ja arenenumaks. Vaatleme terve mistuse kujunemise jrke: looduse jreleaimamisest saab inimene ldiseid andmeid;

I'

19

79';
: j ,

kui andmed puudutavad teatud elementi, ainestikku, valdkonda, sisu vi teemat, siis muutuvad andmed faktideks; inimene pab nendest faktidest aru saada. Kui fakte on esinenud palju, siis hakkab inimene neist faktidest aru saama, neid vrtustama, tal tekivad faktide mistmise kogemused; lbi kogemuste aga kujunevad teadmised. Teadmised on inimese arusaamine teha midagi tuttavIikul, lhedasel viisil, nt sooritada lesannet, lahendada probleem; terve mistuse kaudu looduse aastatepikkuse jreleaimamise kogemuse kujunemisele on rajatud inimese heuristilised nn rusikareeglid. Intelligentsus ongi inimese vime teadmisi omandada ja kasutada, vime keeltest aru saada, vime silitada ja taaskasutada olulisi kogemusi oma soovi jrgi. Teilll~c.l ~ili!YillLandmei el j af,aktt:;, _pr2!?~duuE,L.:::S5L h~~!i~Si_U~_i __ akumuleerida; protsedu~eeglid kirjeldavad valdkonda puudutavate suhete jrgnevust. Tnapeval tunnustatakse tervet mistust kui alust progressioonile: andmetelt informatsioonile ja teadmistele. Seda illustreerib tabel 1.1.

1\

Ei ole algoritmitav (heuristiline)

~t~'
/
/

EI ole prog-

. rammeeritav

Tarkus.

(Ingl wisdom)

(Sk.5 \'lelsheil)

/.k~
\ Andmed
hierarhia (H. Ortmann)

r" \

/
(teqevussuuteline informatsioon) \

Algo
/ rllitnreni'/

I----------!,

Informatsioon

Proqrarn-

mseritav

Informatsioon

;------------\\
_ Andmed

r.~~~l~!g

{VI
Teadmiste

\1
_
(Iv1.Awad) Teadmiste

hierarhia

Joonis 1.1. Teadmiste hierarhia Allikad: E. M. Awad, H. M. Ghaziri. Knowledge Management. Pearson Education International. 2004. H. Ortmann, 2003. Integrierte elektronisehe Lernund Knowledge Management - Systeme zur Untersttzung von e-Business Transformationsprozessen in globalen Unternehmen. Magisterarbeit an der Technisehen Universitt Graz.

Tabel 1.1
Progress: andmetelt - infole - teadmistele Sisu Nide Algsed, ttlemata faktid. Trans- 21102345 aktsiooniliste staatiliste elementide vrgustik InforTdeldud andmed, mil on then- Finantsaruanne, mis algab matsioon dus koondi tegemiseks numbritega 211-10-2345 TeadIsiksuse informeeri tuse pur- Finantsanalsija indimised kond/haare, hlmab laiemat ala kaatorid nitavad, et aktkui info ise. Sisaldab tajumist, siad XYZ on parem vlja kogemusi, oskusi, vljapet, ter- vtta aasta lpus vetja analsivat mistust Allikas: Dixon, Nancy M. Common Knowledge, Boston, MA: Harvard Business School Press, 2000. Andmed Jrgnevalt vaatleme teadmiste defineerimist (punkt 2.2). ja teadmiste kontsepte

2.1. Teadmiste definitsioonid. Iea_Qmi~J~deiine_exi.ruis_e__e_esmlk on ]2I.Qbleemide lahendamine, otsuste tegemine -e-e- _esituste_aktiv~~i.imiD~~9ppXWig~JA]P~~talll!!i~j~eadmiste-d~finitsioo-~id~i~~d olla ldtuntud ja lihtsad. Teadmisi on uurinud paljud teadlased. Jrgnevalt vaatleme teadmiste definitsioone, struktuure ja hierarhiaid. 2.1.1. Van der Spek ja Spijkervet (1997) iseloomustavad teadmisi sktruktureerituse ja rakendatavuse alusel. Raskesti kasutatavad teadmised on struktureeritud, omavad vormi, aega ja paiknevust. Kergesti kasutatavad teadmised on kontekstilised teadmised, mil on struktuur ja mis on kergesti rakendatavad.

20

21

2.1.2. Quinn jt (1996) ning Van der Spek ja Spijkervet (1997)

eristavad jrgmisi tpilisi teadmisi nende eesmrgi ja kasutamise alusel: mis-teadmised (what-knowledge); kuidas-teadmised ehk oskusteave (know-how-knowledge); kus-teadmised (where-knowledge); miks-teadmised (why-knowledge); ksitlemist petavad teadmised (care-knowledge).

sisu: teadmiste objektide omadused ja seosed keeleliseIt vljendatuna: arutlused, seletused, vited, reeglid, jreldused, teooriad, argumentatsioonid andmetest ja informatsioonist, tdemused ja uskumused; perspektiivid ja kontseptsioonid; igustused ja ootused/vljavaated; metodoloogiad; oskusteave (know-how); hoiakud, vrtused, algoritmid, protseduurid, kitumisviisid, oskused jne; saamise vahendid: intuitsioon, eksperiment, teoreetilise tunnetuse meetodid; loomus: tegevuse eripra, mis on viinud teadmise saamiseni; igasuguse eesmrgistatud tegevuse tarvilik eeldus ja koostisosa.

2.1.3. Teadmiste hierarhiad. On palju ksitlusi teadmiste

hierarhilisest lesehitusest. Joonisel Ll on vrreldud kahe autori teadmiste hierarhiat. Selgub, et andmed on vrreldes teadmistega rohkem programmeeritavad ja algoritmitavad. H. Ortmann, M. Awad, D. Tobin ja teised teadlased nimetavad teadmiste hierarhia tipus olevat elementi tarkuseks: Ortmanni (2003) jrgi on teadmiste hierarhiaks andmed, info, teadmised ja tarkus; Ka Tobin (1996) toob teadmiste hierarhiasse sisse tarkuse kui teadmiste krgema taseme. Peale andmete, informatsiooni ja teadmiste on tema arvates olemas tarkuse (wisdom) tasand (Awad 2004). Tema arvates iseloomustab andmeid nende olulisus ja asjakohasus ning eesmrk; informatsioon on kasutamiseks; teadmised phinevad intuitsioonil ja lbielatud kogemustel; Awad (2004) on iseloomustanud tarkust kui heuristilisi, vhe algoritmitavaid ning programmeeritavaid teadmisi.

2.1.7. Alter (1996), Tobin (1996), Van der Spek ja Spijkervet (1997) ning Beckman (1997) teevad vahet andmete, informatsiooni ja teadmiste vahel: andmed: faktid, kujundid, hl/heli (interpretatsioon, thendus); informatsioon: formaliseeritud, filtreeritud, summeeritud andmed; teadmised: intsidendid/juhtumid, ideed, rollid ja protseduurid tegevuste ja otsustega.

2.1.4. Parsaye ja Chignell (1988) jaotasid

teadmised osadeks, mida saab kasutada nende interaktsioonides, defineerides ja esitades teadmiste elemente. Need teadmiste elementaarosakesed on nimetus, kirjeldus, organiseeritus (kategoriseerimine ja omandamine), realiseeritus, konstateering.

2.1.5. Brookingi (1996) jrgi on neli kontseptuaalset teadmiste ala: eesmrki reguleerivad teadmised ehk ideaalsed teadmised; sstemaatilised teadmised; pragmaatilised (tegevuslikud, asjalikud) teadmised ja automaatsed teadmised. 2.1.6. Teadmiste struktuur EE 9 (1996) jrgi. Objektiseeritud
teadmiste struktuur:

2.1.8. Beckman (1997) esitas viietasandilise teadmiste hierarhia. Teadmisi transformeeritakse sageli infost krgemal ja palju krgemalt vrtustatud (valuable) tasemel: andmed kui vrtuste atribuudid: tekst, fakt, kood, imidz, heli, kus thendus (meaning) on liidetud struktuuriga; informatsioon kui objekti vrtuste atribuudid: organiseerimine, struktuurid, interaktsioonid, andmete summeerimine. Lisada vib veel selekteerimine, kogemus, printsiibid, ppimine jm; teadmised kui relatiivsed objekti vrtuste atribuudid: juhtumid, reeglid/juhendid, protsessid, mudelid. Lisame veel selekteerimine, kogemus, printsiip, ppimine jm; ekspertiisid kui relatiivsed objekti vrtuste veendumuslikult kindla thendusega atribuudid: kiire ja tpne nuanne, hinnang, selgitus ja iguslik resultaat ja phjendatud seletus. Lisada vib veel integratsioon, jaotamine, navigeerimine jm;

22

23

vimekus (capability). See on organisatsiooniline kogemus, teadmiste panipaigas asub integreeritud esituste/teostuste ssteem, need on tuumkompetentsused.

2.1.9. Teadmised
on thenduslikud lingid, mida inimesed loovad oma meeltega (peas) informatsiooni ja selle kasutamise vahel spetsiifilistes tegevustes (Dixon 2000); on vimelisus muuta infot ja andmeid thusaks tegevuseks (Applehans jt 1999); sstemaatiline ja struktureeritud info eesmrkide jaoks (Johannessen jt 2002); on informatsioon, mille vrtuslikkus on testatud te testimisega (Liebeskind 1996); on organiseeritud informatsioon probleemi sobivaks lahendamiseks. Selline on vga levinud ja populaarne ning kergesti mistetav (Woolf 1990) definitsioon; on informatsioon, mis on organiseeritud ja analsitud. et teha seda arusaadavaks ja kasutatavaks probleemi lahendamiseks ja otsuste tegemiseks (Turban 1992); sisalduvad arutlustes/seletustes/argumentatsioonides mingist informatsioonist ja andmetest, mis aktiveerivad esitust, probleemi lahendusi, ppimist ja petamist (Beckman 1997). 2.2 ...Teadmiste kontseptid. Vaatleme teadlaste esitatud teadmiste ' ksitlusisphimtete ja olemuse kohta.

teadmistele ja mtlemise arengutasemele. Seega ilmnevad otsesed se~se~ lapse mtlemise tase~e ja ppimise (ppimispotentsiaali) vahel. Kui petus on liiga abstraktne ja mtlemise tasemest krgemal, ei suuda laps pitut olemasolevasse ssteemi limida ja ppimine ebannestub. petus ei tohi kia arengust tagapool ja ka arengutaset liialt letada. Milline tase on optimaalne?

2.2.2. Teadmisi on struktureeritud mitmeti. Teadmiste el ementaarosad (saab defineerida, esitada nende interaktsioone) on raskesti kasutatavad, miuesrruktureeritavad. kuid vormi, aega ja paiknevust andvad osad; struktuurilist konteksti omavad elemendid; nimetus; kirjeldus; organiseeritus (kategoriseerimine ja omandamine); realiseeritus; konstanteering; teadmiste alad: eesmrki reguleerivad ehk ideaalsed teadmised; ssternaatilised, pragmaatilised (tegevuslikud, asjalikud) ja automaatsed teadmised; visualiseeritud teadmised on kik spetsiifiliselt edasi antud; teadmisharulised vi eriteadmised; metateadmised, mis on rakendust leidnud; teadmiste diferentseerirnine avatuse astme jrgi: teistele mittejuurdepsetavad individuaalsed teadmised, metateadmised kigile juurdepsetavad krgemad ldised teadmised, teistele avatud individuaalsed ja kigile avatud erinevad teadmised." 2.2.3. Teadmiste ja teadmisprotsesside kujundamiseks vajaliku info hankimine. Organisatsioon ammutab teadmisi mitmest allikast: kliendi kohta saadud teadmistest: nende vajadused, kellega kontakteeruda, kliendi otsustusvime, rahulolu tase jne; toote/teenuse kohta saadud teadmistest: turu asukoht - kes ostab mis hinnaga ja kui palju raha kulutatakse selliste toodete/teenuste peale; rahandusalastest teadmistest: kapitali ressursid, kust saada kapitali ja mis hinnaga;

2.2.1. Teadmised ei samastu

teadmiste koostisosadega; faktiteadmistega. Faktiteadmised on ainult ks osa teadmistest. Tnapeva maailmas saab jrjest olulisemaks motiveeritud ppimine, teadmiste kasutatavus ja metateadmine. Praegu keskendutakse Eesti koolides sageli just faktiteadmiste petamisele; informatsiooniga. Teadmised on mentaalselt esitatud ja mingil kujul struktureeritud vi organiseeritud informatsioon; tavateadmistega. Kooli tulles on lapselolemas tavateadmised, mis on organiseeritud argimtlemise ehk tavamtlemise tasemel. Uued teadmised organiseeritakse vastavalt olemasolevatele

24

25

personaJipra~tikatest saadud teadmiste~t: esk~ertiisi vimal~s: teenuse kvahteet, mida pakutakse, kuidas leida eksperte entt klienditeenistuses. Tabel 1.2 analsi tulemused
ob- Teadmised: relatiivsed objekti vrtused Tarkus: eksperdilised, relatiivsed objekti vrtused Kiire ja tpne Juhtumid, ideed, rollid nuanne, hinja protseduurid nang, selgitus tegevustega ja otsustega; reeglid, prot- ja iguslik resultaat ning sessid, mudelid, nende kogemus, printsiip, phjendatud piiratus, ppimine, seletus, intelesande sooritus, gratsioon, probleemi jaotamine, lahendamine, navigeerimine, thenduslikud lingid inimese meelte s (peas), heuristilised rusikareeglid, info j a selle intelligentsus, kasutamine, vime protseduuriprata infot ja reeglid andmeid efektiivseks tegevuseks, sstemaatiline ja struktureeritud info spetsiifi Iiste eesmrkide jaoks, vrtuslik kontekstiline 1 info, vaadete/seisukohtade vrgustik, korrektsed ja iged kogemused, ideelised kontseptuaalsed konstruktsioonid, kige teadaoleva summa, eksperdi seisukohad

Teadmiste definitsioonide
AIgandmed Andmed: vrtused

Informatsioon: jekti vrtused

Saadakse
100-

Sorteerimata faktid: number, sna, kujutis, pildi vi heli ja hle esitamine. Mtmised, kujundid, tekst, kood, imidz, vited ja otsused reaalsuse kohta

duse jreleaimamise teel

Formaliseeritud, filtreeritud, organiseeritud, struktureeritud, interpreteeritud, selekteeritud, sstematiseeritud,

analsitud.
eksponeeritud, mrgistatud, thenduslikud, kasulikud, kasutajalolevad andmed. Potentsiaal tegevuseks, faktiline vide mtmiste kohta, teadmised, mis iseloomustavad mne mineviku, oleviku vi hpoteetilise lahenduse olekut, erinevust loovad andmed, kogernused, printsiibid

mise suureprane esitus, mille abil tidetakse lesandeid, lahendatakse probleeme, tehakse otsuseid ja omandatakse uusi teadmisi. Beckmani teadmiste liigitus: selekteerivad teadmised: osalevad teadmised: formaalsed teadmised ja kogemused, mIS toetavad organisatsioonilisi esitusi ja edu; selgesnalised (avatud) ja vljendamatud (varjatud) teadmised. Teadmised peavad olema formaIiseeritud vi selgesnalised, omama signaliseerivaid vrtusi organisatsiooni kohta. Ainult formaliseeritud teadmisi saab esitada elektrooniliselt praktilised ja teoreetilised teadmised. Praktilised teadmised on omandatud koos kogetuga. Metodoloogilised teadmised on suurema vrtusega kui teised teadmised. Praktiliselt tuleb teadmised integreerida olemasolevate meetodite ja mudelitega. Kogemuse kigus pitud teadmised on palju elavamad, kuigi ei pruugi olla mjusad. Praktilistel teadmistel on alati inimlik suunitlus, mis on limuslikum kui mingi ks vi teine kogemus. Kogemuste kaudu ja vigadest vi muust ppimine on sageli palju efektiivsem. Praktika ei ole midagi rohkemat kui teooria (Albert Einstein).

2.2.5. Organisatsiooni kollektiivsed teadmised. Liites ttajate

ksikteadmisi, kujunevad organisatsiooni koIlektiivsed teadmised. Organisatsioonilisi teadmisvarasid on mitmeti liigitatud ja defineeritud. Neid on nimetatud teadmis-, inim- vi intellektuaalseks kapitaliks. Organisatsiooni kollektiivsete teadmiste definitsioonid on kontsentreeritud intelIektuaalsele kapitalile. Organisatsiooni teadmised on kollektiivne summa inimkesksetest vaimsetest varadest , infrastruktuuridest j a turunduslikest varadest (Brooking 1996); on protsessiline informatsioon, mis peitub rutiinides ja tegevustes. Need on teadmised, mis on vallutanud organisatsioonilised ssteemid, protsessid, tooted, rollid ja kultuuri (Myers 1996).

-t.
f\

2.2.4. Beckman (1997) on arvamusel,

informatsiooni rakendamiseks.

et teadmisi kasutatakse Kogemused on teadmiste kasuta-

26

27

Tabel 1.3 Oraanisatsiooni

b

kollektiivsete

teadmiste tbid
Kaudselt avatud teadmised Automaatsed teadmised teadmised

Avatud teadmised Indi viduaalsed teadmised Sotsiaalsed teadmised

Teadvustatud teadmised Kollektiivsed Objektiivsed teadmised Alus: J. C. Spender (1996). Management Intelleetual Capital.

3. peatkk

Tabelis 1.3 on esitatud neli teadvustatud teadmised, ma; automaatsed teadmised, miste summa; objektiivsed teadmised, kollektiivsed teadmised, mised.

organisatsiooniliste teadmiste tpi: mis on ttajate avatud teadmiste summis on ttajate kaudselt avatud teadmis on gruppide avatud teadmised; mis on gruppide kaudselt avatud tead-

Varjatud ja avatud teadmised

Pideva paindliku arengu paradigma jrgi on heks olulisemaks organisatsiooniliseks ressursiks kujunemas ttajate varjatud, mittemdavad ja mittekodeeritavad teadmised ja sotsiaalse kapitali (pikaajaliste usaldusvrsete kontaktide, tuttavate vrgustike) rakendamine tkeskkonnas, mida senise organisatsioonikultuuri vi -rutiini tttu pole osatud mrgata ja hinnata. Vaatleme avatud teadmiste olemust (punkt 3.1) ja definitsioone (punkt 3.2).

3.1. Varjatud ja avatud teadmiste olemus. Teadmisphise majandushiskonna paradigma jrgi on teadmisphisele majandushiskonnale iseloomulikeks joonteks aktualiseerida tnapeva tkeskkonnas kiki teadmiste vorme: mida-teadmisi: faktid ja info, mis on seotud formaalhariduse ja ppega; miks-teadmisi: printsiibid ja seadusprasused, mis vhendavad ts esinevaid vigu; kes-teadmisi: allikad, info sellest, kes teab, kuidas midagi teha; kuidas-teadmisi: oskused ja pdevused (on muutunud eriti oluliseks) millegi tegemiseks vi teostamiseks, k.a traditsioonid, mis omandatakse tkohal; sotsiaalne vimekus luua suhteid ekspertgruppidega.
Eriti oluline roll on

I'

varjatud teadmistel, mis sltuvad rohkem kogemusest,

omandatakse praktilises

mida tegevuses. Varj atud teadmised omanda-

28

29

takse vrgustik~su~ete kaudu, suhtl~misel kolle.egidega, ripartneritega, khentIdega jt. Iga varjatud teadmise vorm on omakorda seotud ppimise erinevate vormide ja infokanalitega ja on omandatud suhtluses: koolituses, professionaalsetes hendustes, klientidega, allhankijatega jt telu subjektidega (Kellleher jt 2000); teadmiste refleksiivsusel. Majanduslikust aspektist vaadatuna thendab leminek industriaalmajanduseit informatsioonija teadmistekesksele majandusele seda, et tuseb kadmiste osatlibtgsJ5_onk]Jrs~Jlt~lt~guri_llib_~S!Ji a!lgY~ill1ust~JQ_omin.s;_ I s s tub postindustriaalses hiskonnas. rohkem teadmistest kui traditk~pitali~t:'t;-;;~~-~t,--'fUli~is~st 'tj';;;t. See aga thendab, et teadmine kujuneb hiskonnas peamiseks vimuallikaks, muutudes "mitte ainult musklite ja rahavimu abiliseks, vaid vimuallikaks ise" (Toffler 1990).
I

A:eleja oskustele on kerkinud esile ka seetttu, et t on muutunud Q'rjest enam projektiphiseks, nudes kutsesobivuse kohandamist ja mberkujundamist projektist projekti.

Tabel 1.4
Varjatud ja avatud teadmised
Varjatud teadmised Kogemuslikud teadmised (kehakeel) Simultaansed (siin ja praegu) teadmised Analoogilised teadmised Avatud teadmised Ratsionaalsed teadmised (terve mistus) Jrgnevad (seal ja siis) teadmised Digitaalsed teadmised

si~o-nlTlsest

Seeprast on vitlus teadmiste loomise, jagamise, levitamise ja kontrolli le muutunud kogu maailmas heks kesksernaks mjuvimu nimel peetavaks vitluseks. Rahvusriikide konkurents teadmiste nimel on neid sundinud prama suurt thelepanu haridusele, kuna olukorras, kus nende riikide otsene kontroll majanduse le jtkuvalt vheneb, saavad rahvusriigid sihipraselt haridust mjutades edendada selle kaudu ka majandusarengut (Brown 1997), Tnased oskuste ja pdevuste kontseptsioonid vrtustavad pdevust kui indiviidi vimet oma teadmisi, oskusi ja muid omadusi ts rakendada; jrjest enam ka varjatud teadmisi, mis on thenduse, intuitsiooni, reeglite ning ootuste keerukas kombinatsioon, on personaalsed, kontekstiga seotud, praktilises tegevuses pitud ja selles ka rakendatavad (Kelleher jt 2000), : Kuigi varjatud teadmised on thtsad nii ttajale kui organisatsioonile, ei leia suur osa neist organisatsioonides paraku kasutamist, kuna on teadvustamata. Ometi on varjatud teadmist 'vimalik sihipraselt kasutada, kui neid muudetakse nhtavaks, ~nastatuks ja arutluste objektiks. Uued nuded ttajate teadmis-

Tabelis 1.4 on kajastatud varjatud ja avatud teadmiste olemust: varjatud teadmised on subjektiivsed teadmised, on keha kogemuslikud alateadvuslikud teadmised. Varjatud teadmised vljenduvad kehaosade koostegevustes. Need on iseeneslikud ainult siin ja praegu toimuvad tegevused, mis vljendavad mitme teadmisvaldkonna sarnasust. Need on praktilised kehalised tegevused; avatud teadmised on objektiivsed teadmised. Avatud teadmistes vljendub ratsionaalne terve mistus. Isiku seisukohalt on need teadmised nagu mingi teooria, on teadmised seal ja siis. Avatud teadmised on niteks digitaalsed teadmised ehk numbritega vljendatud valemid. Tnapeval on probleemiks, kuidas saada ttajateit ktte varjatud teadmisi. Koos pdeva ttaja lahkumisega kaotab ettevte ka vrtuslikke teadmisi. HinnanguIiseit vaid 1/8 teadmistest peitub kirjalikes allikates: raamatutes, andmebaasides, tkirjeldustes, raportites jm. lejnud - jme veealune osa - 7/8 teadmistest on kindlalt hoiul inimeste peas, kteosavuses, kitumises, suhetes ja kontaktides ehk talases kompetentsis. Varjatud teadmiste hulka ja vrtust on keeruline kui mitte vimatu hinnata, kirja panna, salvestada ja seejrel teistele kasutamiseks vlja pakkuda; Phjuseks vib olla asjaolu, et tkohti vahetatakse ha sagedamini. Ilmn~~~t t_Q_@ifl_.d __QI1_j_oj'lal.sJ.:g . _e.~lkige._Qm;LJ2I9i~~sio~~~~_l1,s:?_!~,.J!.ttet_gndjgl~. Tvtja ei avalikusta tandjale 31

30

., I'htsalt oma teadmisi Teadmised on kui kaup, mille jrele nnsarna I . . I _. _ t _ d mm e J' a mida pakutakse. On tulnud kasutuse e _mots. e . on nou . . t rurz. Eksisteerivad teadmIste turud, nagu ettevttesrsene tea d rrns e '" . E d' aaks . te turg J' a ettevttevline teadmJste turg. t tooan Ja s e tea dmiS . _. rk It onkurentide eest paremini kaitsta, on arukas voirna 1 u ennas t k ., I d suur osa ttajate teadmistest organisatSlOom tarbeks sa vesta a. Seda probleemi on illustreeritud joonisel 1.2.
oo oo

3.2. Varjatud ja avatud teadmiste definitsioonid 3.2.1. Jaapani teadlased I. Nonaka ja H. Takeuehi (1995) liigitavad teadmisi avatud ja varjatud (kaudselt kttesaadavad) teadmisteks. Vaatleme nende ksitlust. Teadmised moodustuvad keele ja pitud kitumise (mlu) kaudu. Teadmised jagunevad omakorda a) otseselt kttesaadavad, vljendatud (avatud) teadmised (explicit knowledge) ja b) kaudselt kttesaadavad, vljendamata (varjatud) teadmised (implicit knowledge). Vaatleme neid teadmiste liike tpsemalt. 1. Avatud teadmised on pitud kohanemine ja tegutsemisviis, on kontekstide mistmine. Avatud teadmised vivad olla kas snadega vljendatavad vi numbrilised andmed ja info, mida on vimalik salvestada andmebaasides. Otseselt kttesaadavad avatud teadmised on selgesnalised, ksikasjalikud teadmised, tpselt dokumenteeritud, veebis esitatud teadmised jm, mis on hlpsasti kttesaadavad. Nad on hsti dokumenteeritavad formaalse teadmisena. sisuliselt hsti organiseeritud (ratsionaalne mlu, mttejrgnevused seal ja siis, digitaalsed ehk numbrilised teadmised). Kttesaadavaid teadmisi hoitakse kaardistatuna meedia teadmishoidlates. 2. Kaudselt kttesaadavad varjatud teadmised on inimeste mtted ja nende korraldused, mis on kttesaadavad lbi ksimuste ja diskussioonide. Need teadmised eksisteerivad tavaliselt ainult inimeste peas ega ole kirjalikult vljendatud ja need vivad phineda kogemustel ja intuitsioonil. Need on ka meldavad teadmised ehk nn pime usk. Need vljendamata teadmised on teadvusele kttesaadavad ja neid saab verbaalsel vi muul moel vljendada. Niteks inimeste mtteid ja nende korraldusi, mis on kaudselt kttesaadavad, on vimalik vlja selgitada kitumise vaatlemise kaudu. Sellised philiselt vljendamatud. kuid kaudselt kttesaadavad teadmised ilmnevad inimeste kehalistes vilumustes, simultaansetes teadmistes siin ja praegu vi analoogsete praktiliste teadmistena. On teada professionaali pdevus (asjatundlikkus), mis ei ole selgesnaliselt vljendatav. On olemas ttajate oskused,

'X

Suusnalisel kommunikatsioonil 50'% kuni 95"lo t a a drni et e s t

le varjatud teadmistena

antakse

<tvatud

teadmised

Joonis 1.2. Varjatud teadmiste kttesaamine Alus: Bair, Jim. Knowledge Management Technology: Management. 2001.

Beyond Document

Joonisel 1.2 on nha, et avatud teadmised moodustavad ainult 5% kogu teadmiste baasist ja ligi 95% informatsioonist on var~atud teadmised. Suulises kommunikatsioonis moodustavad varjatud teadmised 50-95%. Iga inimene vajab informatsiooni (informatsiooni nudmine). Selle info saab teiselt inimeselt avatud teadmisena (le 5% koguinfost). lejnud infost ligi 95% saab .t~ varjatud kujul (inforrnatsiooniline tagasiside). Va~jatu? teadmisi saab vrrelda ktuse vi toormaterjalina innovatsiooniks - selle kasutamine on eelis, mis tugevalt toetab kompanii rilist arengut. Seda ei teatud isegi 1990-ndatel, kui kompuutri~ega prog:ammeeritud tarkust ei vrreldud inimekspertide mtlemisprotsessiga.

32

33

"t
kogemused, loovus, uuendusIikkus. Neid on raske kindlaks teha ja veel raskem on teha need kttesaadavaks organisatsiooni kikidele liikmetele.

3.2.2. Michael Polany (Meos 2002) arvab, et teadmisi saab jagada

kolmeks. Tema arvates on olemas nii tielikult vljendatav (snaselge, hethenduslik, avatud) teadmine (explicit knowledge) kui ka vljendamatu (varjatud) teadmine ttaeit knowledge). Tielikult vljendatav teadmine jaguneb omakorda kaheks: kaudselt eldud (vihjamisi antud, otseselt ilmutamata) teadmine timplicit knowledge); vaikimisi meldud/kinnitatud teadmised (default knowledge). Vaikimisi teadmised ilmnevad kitumise viisis, kehalises tegevuses, pdevuses, oskustes, meisterlikkuses, vilumustes, elutarkuses; mentaalsetes seisundites. Sellised teadmised ilmnevad nn ahhaa-efektina, siin ja praegu efektina, ainuornase kognitiivse stiilina, smbiooside ja analoogiatena. M. Polany ksitluses ilmneb varjatud teadmine vilumustes, oskuses ja meisterlikkuses (pdevuses). Seda ei saa snastada ega omandada raamatust lugedes vi kuulates. Varjatud teadmisi antakse edasi vahetult petajalt pilasele.

liselt vljendamatud ootused, vimed, oskused ja kogemused; sisaldavad aju kognitsioone; omavad seoseid keeleliselt vljendatud teadmistega (liigisisene infovahetus); omavad seoseid madalamate nrvissteemi funktsioonidega (mlu, instinktid, autonoomne kontroll); on seotud suhtlemisoskusega, mille petamine tavameetoditega on vimatu; on mitteametlik teadmine (Eraut 2000), mis hlmab niteks pi tud tegutsemisviise ja tkol1ektii vi kirj utamata reegleid. Niteks koolis esinev varjatud teadmine on petaja loomulik oskus pilasega su~elda, omada autoriteeti ning teha ppimine neile huvitavaks. Opetajal on raske seda edasi anda teistele kolleegidele ja ta ei tea isegi, kust selline oskus prineb.

3.2.4. Collins (1997) jaotas teadmisi, lhtudes nende kttesaamise

viisist: smboolsed (digitaalsed, numbrilised) avatud teadmised (explieit knowledge); kehastatud (embodied) kaudsed, ilmutamata teadmised (implicit knowlwdge); hlmavad (embraced) teadmised, mis vivad olla nii kaudsed kui ka varjatud (implicit/tacit knowledge); mittekultuurilised varjatud teadmised (taeit knowledge).

3.2.3. Mttefilosoofia snaraamat iseloomustab

teadmisi

kaudselt

avatud

tunnetuskujundina: igustatud

tpne veendumus; tunnetatud kitumise viis; vaimse seisundi philaad, mis on tavaolukorras teadvusele kttesaamatu; phjendatud veendumusena, mis on kl1 varjatud, nhtamatu, kuuldamatu, kuid sisemiselt phjendatud; tegelikkuse esitamisena, mis kujuneb aju kognitsioonides.

Teadvusele kttesaadamatuid nn varjatuid teadmisi ei saa verbaalsel moel vljendada. Varjatud teadmine ilmneb inimese kitumise viisis (alateadvuslikes konstitutsioonides); vaimsete seisunditena, vaimses philaadis vm kognitsioonidena; sisaldub pdevuses (Awad 2004), mil on seoseid teadmistega ja madalamate nrvissteemi funktsioonidega. Need on keele-

34

35

teadmine kui informatsiooni omamine (knawing that), nn etteadmine: teadmine snastatakse ning seda saab omandada lugedes vi kuulates.

4. peatkk

Dnaamilised teadmised
4.1. Progress faktiteadmisteit dnaamilistele teadmistele
kitsam definitsioon on tunnustatud juba alates Platonist - teadmine on phjendatud tene uskumus. See on teadmiste praktikast tulenev defineerimine ehk teadmise filosoofiline kontseptualiseerimine. Rhutame selle definitsiooni kolme aspekti: teadmine on uskumuse liik. Teadmine on seega veendumus, tekspidamise. Iga teadmine on kll uskumus, kuid vastupidi mitte. Uskumus ei ole teadmine; teadmine on tene. Pole olemas teadmist, mis osutuks vraks. Kui miski osutub vraks, siis polnud see teadmine, vaid tekspidamine; teadmine on phjendatud. Teadmine on korrektselt ja piisavalt igustatud. Phjendatuse nuet esitades tuleb vlja, et kooliharidusest jb kllaltki vhe teadmisi, kll aga on palju teseid uskumusi.

4.1.1. Platoni tesed teadmised. Miste "teadmine"

4.1.3. Dnaamilised teadmised. Whitehead (Awad 2004) vitis juba mdunud sajandil (1954), et "ei ole olemas tielikku tde, kik ted on poolted", Ta jreldas, et teadmised on dnaamilised. Whitehead iseloomustas dnaamilisi teadmisi jrgmiselt. Dnaamilised teadmised on kontekstispetsiifilised ja suhtelised ning sltuvad olukorrast (on situatiivsed); on loodud indiviididevahelises sotsiaalses interaktsioonis nii organisatsiooni sees kui lbi organisatsioonide; on inimlikudja neil on subjektiivne iseloom, mida vljendatakse selliste terminitega nagu kohustumine, seostamine, osalus, thtajaline, suunatus, leandmine, saatmine, ustavus, phendumine (commitment); on uskumused, mis on sgavalt juurdunud indiviidi vrtushinnangutes. 4.1.4. Traditsioonilises lne epistemoloogias on "teprasus"
teadmiste oluline atribuut. Selles on aga tnapeval kahtlema hakatud. Teadmisi on hakatud suunama relatiivsuse, dnaamilisuse ja inimliku dimensiooni suunas. Nonaka ja Takeuchi (1995) lhtuvad teadlaste Schereri ja Trani uurimusest dnaamiliste teadmiste kohta. Oma uurimustes kirjeldavad Scherer ja Tran dnaamilisi teadmisi, mis on oluliselt seotud inimliku tegevuse ja emotsioonidega. Nonaka jrgi on dnaamilised teadmised inimliku Rr?l~~s>~L"tulemus,--mis -Igustab "isiklikku uskumust, veendumust liikumisel te poole. Eesti hiskond on omaks vtmas uut paradigmalist lhenemist liikumist teadmisphise majandushiskonna suunas. Majandushiskond vajab faktiteadmiste asemel dnaamilisi teadmisi. Aastaid on teadlased ja eksperdid analsinud teadmiste liike, mida kasutatakse otsuste vastuvtmisel, jrelduste tegemisel ja probleemide lahendamisel. Teadmiste liike on omavahel vrreldud analoo-

4.1.2. Filosoofia snaraamat (Meos 2002) selgitab mistet "teadmine" (knowledge) laiemalt: teadmine kui tuttavolek (knowledge by acquaintance): teadmine omandatakse kellegagi vi millegagi kokku puutudes; teadmine kui oskus midagi teha (knowing how), nn kuidasteadmine: teadmine omandatakse tegevuses;

36
J

37

giatega minevikust. Awad (2004) on analsinud ja vrrelnud teadmiste liike: madalaid, pealiskaudseid teadmisi (faktiteadmisi) ja sgavaid, tunnetuslikke teadmisi (dnaamilised teadmised); seletavaid ja argumenteeri vaid teadmisi ja heuristilisi teadmisi; faktiteadmiste ja dnaamiliste teadmiste vahepealseid vorme. Nendeks on protsessilised, deklaratiivsed, semantilised ja episoodilised teadmised; Awad vrdles dnaamilisi teadmisi inimese terve mistusega (common sense J. Ta ksitles tervet mistust kui teadmiste tpi, mida inimesed omavad eri vormides ja erineval hulgal. See on isiklike kogemuste ja aja jooksulomandatud faktide kogum ja selline teadmine, mida inimesed kalduvad enesestmistetavaks pidama. Eksperdid kasutavad laialdaselt terve mistuse teadmisi. Kahjuks ei ole kompuutritel seda nn tervet mistust. 4.2. Dnaamiliste teadmiste liigid liikumisel faktiteadmisteIt dnaamiliste teadmisteni, mille vahepealsed jrgud on madalad, pealiskaudseid teadmised (faktiteadmised); protseduurilised teadmised, mis annavad arusaamise sellest, kuidas lesannet tita vi protseduuri lbi viia; deklaratiivsed teadmised. Sarnaselt protseduuriliste teadmistega on deklaratiivsed teadmised kas "teadvustatud teadmised" vi rutiinsed, harjumuslikud teadmised. See on samuti pinnapealne ja pealiskaudne teadmine. Deklaratiivsed teadmised on lihtsad, phinedes mittekomplitseeritud info1. Seda liiki teadmised peituvad lhiajalises mlus, aju osas, mis silitab infot lhikeseks aj avahemikuks; semantilised teadmised. On sgavamat liiki teadmised. Need on krgelt organiseeritud, kamakaks kokku surutud teadmised, mis asuvad pikaajalises mlus. Semantilised teadmised sisaldavad philisi kontsepte, snavara, fakte ja suhteid. Semantiliste teadmiste alusel saab kujundada reegleid, selgitada phjuslikke suhteid asjade vahel jne; episoodilised teadmised on teadmised, mis on rajatud kogemuslikule vi episoodilisele infole. Iga episood on kokku surutud pikaajalisse mllu. Loomulikult, mida pikemalt inimene

hakkab selgitama vi verbaliseerima oma teadmisi, seda enam semantiline vi episoodiline see on. Episoodiline on lnklik, juhuslik, nt tnapeva kirjandusteose vi filmi tervikliku szeega tegevuslik; sgavad, tunnetuslikud, milised) teadmised. laiaphjalised ja thenduslikud (dnaa-

Tabel 1.5
Teadmiste liigirus Teadmised Faktiteadmised, mis silivad lhiajalises mlus
Madalad, pinnapealsed teadmised Protseduurilised teadmised

Teadmiste sisu
Teadmised phinevad faktidel. andmetel ja infol. Teadmine silitatakse lhiajalises mlus Teadmised sellest, kuidas tita mingit lesannet, on oluline arengumootor. Samu teadmisi kasutatakse sageli Teadmised vlist laadi info kohta. Teadmised on kergesti snastatavad Need on hierarhiliseit organiseeritud teadmised kontseptide, faktide ja faktidevaheliste suhete kohta Teadmised, mis on organiseeritud ajaliste ja ruumiliste mistete abil. Need on autobiograafilised ega ole kergesti ekstraheeritavad vi haaratavad Tunnetustel ja vrtustel phinevad teadmised, mis silivad pikaajalises mlus Pearson Edu-

Dnaamilised pikaajalises mlus silivad teadmised

Deklaratiivsed teadmised Thenduslikud teadmised

Episoodilised teadmised

Sgavad teadmised

Allikas: E. M. Awad, H. M. Ghaziri. Knowledge Management. cation International. 2004.

Sowa (1984) iseloomustatud dnaamilised teadmised annavad meldavaid ja selgeid piiranguid, mis kaasnevad objektidega, tegevustega, suhetega, protseduuridega, modelleeritavate olukordadega;

38

39

sisalduvad tdemustes ja uskumustes, perspektiivides. kontseptides, testustes, ootustes, metodoloogiates, oskusteabes; sisalduvad intuitsioonides, eksperimentides, protseduurides, mida peetakse korrektseks ja igeks; esindavad vaimses tegevuses saadud tunnetuskujundeid, tegelikkust keelevormis, andrnestikuna, seadusprasusena.

Tunnetusvime (tunnetuse) krgeim aste on kujunenud pikaajalises sotsiaalses ja kultuurilises arengus.

Pinnapealsed teadmised

D eklaratii vsed teadmised

,

\
Faktiteadmised ( on hmarad

/1,
Protseduurilised teadmised DBklaratiivsed teadmised Ssmantilisad teadmised Episoodilised teadmised

Sem anti li see! teadmis ed

'A"-u-to-es-:--it'-:--JI e-',j'

Seosed

\V
11\ Dunaa.
milised teadmised
\ !

.. vai

Kas",

f---+-----+
Seosed

aku ei
ole thi

Sgavad teadmised

Joonis 1.3. Deklaratiivse ja semantilise teadmise vrdlus

Allikas: E. M. Awad, H. M. Ghaziri. Knowledge Management. Pearson Education International. 2004.

Nagu Sowa on teadmisi defineerinud paljud teadlased. Teadmised sisalduvad tdedes ja uskumustes, ettekujutustes ja kontseptides, testustes ja ootustes, metodoloogiates ja oskusteabes - Wiig (1997); sisalduvad intuitsioonides, eksperimentides ja protseduurides, mida peetakse korrektseks ja igeks. Selleprast juhivad tead-

mised mtteid, tegusid ja inimestevahelist kommunikatsiooni van der Spek ja Spijkervet (1997); on inimeste humaanne interaktsioon reaalsusega (Acharya 2001); on vaadete/seisukohtade vrgustik; kogemused ja protseduurid. Teadmiste dnaamiline ksitlus thendab teadmisvoogude td, mida peetakse korrektseks ja igeks. Teadmised juhivad inimeste mtteid, kitumist ja kommunikatsiooni (Liebowitz ja Wilcox 1999); on ideelised (st pigem kontseptuaalsed kui fsilised) konstruktsioonid, mis on loodud inimmistuse vahendusel (Housel ja Bell 2001); on organisatsiooniline ressurss, mis koosneb kige teadaoleva summast (Holsapple 1997); on segu raamistatud kogemustest, vrtustest, kontekstilisest informatsiooni st ja eksperdi seisukohast, mis pakub raamistiku uute kogemuste ja info hindamiseks ja vastuvtmiseks (Davenport ja Prusak 1998); on thenduslikud viited/lingid, mida inimesed teevad oma meeltes (peas) informatsiooni ja selle kasutamise vahel spetsiifiliste asetustega tegevustes (Dixon 2000); on vimelisus prata infot ja andmeid efektseks tegevuseks (Applehans jt 2000); on sstemaatiline ja struktureeritud info spetsiifiliste eesmrkide jaoks (Johannessen jt 2002); on informatsioon, mille vrtuslikkust testatakse lbi te testimise (Liebeskind 1996); on inimese vaimses tegevuses saadud tunnetuskujund. mis esindab tegelikkust keelevormis, andmestikuna, seadusprasusena. Teadmine tekib pshilise tegevuse ja vljaspool teadvust olevate mistete, kategooriate ja kultuurimallide koosmjus. Tunnetusvime (tunnetuse) krgeim aste on kujunenud pikaajalises sotsiaalses ja kultuurilises arengus.I~.~QrrnLY.2ib ,olla pers.nna.gJ_~~9~ktii..Y.oe (grupiline, organisatsiooniline, interorganisatsiooniline, globaalne) (EE 9 1996).

40

41

5. peatkk

kombineerimine - teadmiste laiendamise etapp. Tegevuste, varieerimiste ja kombineerimise kaudu toimub avatud teadmiste vimendamine; internaliseerimine - omandatud teadmiste hindamise etapp. Avatud uute teadmiste sisemise kehastamise kaudu toimub avatud teadmiste muutmine varjatud teadmiseks; sotsialiseerimine - ja nii spiraalselt edasi - varjatud teadmiste le sisemiselt mtiskledes.

Dnaamiliste teadmiste ja pdevuste omandamine

Teekonnal teadmisphise majandushiskonna suunas on teadmiste kvaliteedi parandamiseks vajalik alustada seniste faktiteadmiste krval dnaamiliste teadmiste (Nonaka 1998) ja pdevuste (Ellstrm 1997) petamist eriti erialaste teadmiste osas. Dnaamilised teadmised ja pdevused aitavad vlja melda uuendusi ja lahendada probeeme. Kik Eesti krgkoolid on viimastel aastatel vrtustanud krghariduse kvaliteeti ja dnaamiliste teadmiste omandamist. Vaatleme dnaamiliste teadmiste omandamist (punkt 5.1) ja dnaamiliste pdevuste omandamist (punkt 5.2).

Varjatud Sotsialiseerimine Tundekllane esitamine

Varjatud

I
Varjatud

Eksternaliseerimine Artlkuleerimine

+
,A,vatud

-0'4
I<ehasVarjatud

taniine

hendamine

Avatud

tI
--

Internaliseerimine Avatud

I<ombineerimine Avatud

.:_j

5.1. Dnaamiliste teadmiste omandamine. Joonisel 1.4. on esitatud dnaamiliste teadmiste kujunemise SECI-tasandi (socialization, externalization, combination, intemalizationi mudel. Joonisel 1.4 illustreeritud dnaamiliste teadmiste konversiooni SECI-tasandi mudel vljendab teadmiste konversiooniprotsesside toimumise konteksti. Mudeli vttis esimesena kasutusele Nonako (1995). Neli dnaamiliste teadmiste kujunemise protsessi on sotsialiseerimine - uute teadmiste loomise protsess alamlus. Teadmiste le sisemiselt ja tundekllaselt mtiskledes 'toimub varjatud teadmiste sgavomandamine; eksternaliseerimine - teadmiste alamlust vljatoomise etapp. Dialoogi ja artikuleerimise kaudu toimub varjatud teadmiste avamme;

Teadmiste konversioon (mberku'unernine) ja arendamise spiraalse "liikumise neli viisi"

Joonis 1.4. Dnaarniliste teadmiste konversiooni damise spiraalse liikumise neli protsessi

(muundumise)

ja aren-

Allikas: Oxfordi likooli kirjastuse andmetel (1995) on dnaamiliste teadmiste juhtimisviise juurutanud Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi Teadmiste Loomise Kompaniis jt Jaapani dnaamilistes ja innovaatilistes kompaniides.

42

43


Teadmiste kvalitatiivne muutmine uute thenduste omistamise teel/ Uute kohta sete tide teadmiste abstraktkontseploomine Teadmiste kvantitatiivne suurendamine kontseptidest arusaamise kaudu ~ '\

internaliseerimise protsessil muudab "ratsionaalse roll~s olev ppur ~~dmised k~~eadmisteks.

analsija"

~-=5""

-----~

Sotsialiseerimise protsessil saadakse analsimise kaudu / Thelepanekute le rntiskle mine '" \\ \, lnternahseerimise protsessil saadakse konvergentsed teadmised (vaatleja) akommodatiivsed teadmised (analsija)

Eksternaliseerimise protsessil saadakse dialoogi vormis divergentsed teadmised (osaleja)

Kombineeri misel saad~kse assimileeritud teadmise d (tegutseja)

Aktiivne

kombi-

neerimine ja eksperimenteerimine
I

Sellise~=m' Kigus omandavad faktiteadmised uue kvaliteedi - nad muutuvad dnaamilisteks teadmisteks: dnaamilised teadmised on tunnetuslikud, laiaphjalised, kontekstilised, interaktiivsed, situatiivsed, subjektilised, episoodilisedja loovad teadmised psirnlus; dnaamilised pdevused on dnaamiliste teadmiste rakendamise oskused. Dnaamilisele pdevusele on iseloomulikud probleemide lahendamise vime, rhma- ja elementaarsed juhtimisoskused. Dnaamiline pdevus vajab inimeste talast iseseisvust, enesejuhtimist, refleksiooni ja iseseisva otsustamise vimet. ppimine on konfliktist ajendatud pingeline protsess, mis hlmab infovahetust ppija ja teda mbritseva vahel (Kolb 1984). Mudelit saab kasutada nelja elementaarse ppimisvormi - seostavate, koondavate, kujundavate ja hajutavate teadmiste esiletoomiseks. Kolbi assimilatiivsete ja akommodatiivsete teadmiste kontseptsioonid ja konvergentsete ning divergentsete teadmiste kontseptsioonid on inspireeritud pshholoog J. P. Guildfordi vaadetest. Mudeli alusel kujunevad dnaamilised teadmised faktiteadmistest vastavas pikogukonnas lbi nelja konversiooniprotsessi. Need protsessid on sotsialiseerimine, eksternaliseerimine, kombineerimine ja intemaliseerimine. Dnaamilised teadmised on tunnetuslikud, laiaphjalised, episoodilised ja loovad teadmised, mIS silivad psimlus.

<,
Teadmiste kvantitatuvns suurendamine saadud kogemuste mistmise kaudu ~ Konkreetsete praktiliste kogemuste saamine ~/ ~ T8~drniste kvalitatuvne muutmine uute kogemuste saamise kaudu

Joonis 1.5. Dnaamiliste

teadmiste omandamise

mudel

Joonisel 1.5 esitatud mudeli on koostanud I. Liiv. Eeskujuks oli D.A. Kolbi (1984) ppimise mudel. Joonis 1.5 konkretiseerib I. Nonaka ja H. Takeuehi dnaamiliste teadmiste SECI-protsesse. Joonisel 1.5 on dnaamiliste teadmiste ppimise/omandamise mudel. Dnaamilised teadmised ja pdevused kujunevad faktiteadmistest vastavas "pi- ja praktikakogukonnas" lbi nelja konversiooniprotsessi SECI-tasandil. Nende protsesside kaudu muutuvad kvantitatiivsed faktiteadmised kvaliteetseteks dnaamilisteks teadmisteks: sotsialiseerimise protsessil muudab "mtiskleja" rollis olev ppur faktiteadmised sisemise tunnetusliku mtiskluse kaudu tw\.""l~(,tti:'d" atnvsete kd' tea rmste k s; akommo s ~~protsessil muudab "dialoogis osaleja" rollis olev ppur teadmised dialoogi kaudu div~rgent~eteks teadmi~~)f~.hj.m , \~,I"d, . t ek s; \,\.J kombineerimise protsessil muudab "tegutseja" rollis olev ppur teadmised assimileeritud ~&admisteks;
.0

pdevuste omandamine. Mudeli (joonis 1.5) alusel kujunevad dnaamilised (intuitiivkontekstilised) pdevused kognitiivratsionaalsetest pdevustest vastavas "praktikakogukonnas" samuti lbi SECI konverteerimise protsesside. Dnaamilised pdevll_~\;l_Q[ldj.ina<UJ:)Hi~leeadmiste __akendamise-~osku= t x ~4.---D-n~arcilisele pdevusele on iseloomulikud' probleemide lahendamise vime, rhmat- ja elementaarsed juhtimisoskused. Dnaamilistpdevust rakendatakse seal, kus ..olukord .on halvasti aeflneeritav - on kompleksne (paljudest osadest koosnev, mitte ks
45

5.2. Dnaarniliste

t:2.~~..l,.A"i\."

~A..'-,-"\

44

terviklik komplekt), info on mratlematu, holistlik ja emotsionaalse vrvinguga ning on vajalik tunnetuslik taju. Seda vajatakse seal, kus infoprotsessid ja tegevused on intuitiivsed, interaktiivsed ja kontekstilised. Dnaamiliste Edevuste puhul, ... Qn ~~l!lu~~~?f! di~gogili!:e.:.E!?~~~~ o_n:andam~~v~ts_.<?:pjQr:maalne, p~~son_~~lne,pitakse igapeva praktikas olukordades.
~.--~,"",'_'_-'",'" "--~., ~.,, _,~ ,'-",.,,_-_. _., .. '~';"'~'-' . <.:.. '# " .",. ,,_

\)

~~.~2:~.~_Jill~i I m_lleJ? teadJ11isPQht~.lLsej a_ i!lng.):'at~9DL_p1J)gr~~.~jna. Pdevus, teadmisphisus, loovus ja innovatsioon annavad lahendusi paljudes firma vtmeksimustes. Juhtmtteks on - ttada leidlikumalt, mitte kvemini, st rakendada seniste faktiteadmiste asemel dnaamilisi teadmisi. Need faktiteadmised, mida te praegu teate, on iganenud enne, kui te ise tunnistada tahate. Nad loovad uusi vimalusi, mille peale teie jt pole seni isegi melnud. Pdevuste kasvon tingitud pideva painduva arengu paradigmast, uuest tstusfilosoofiast kui uuest mtlernisviisist, teadmisphise majandushiskonna paradigmast, innovatsiooniprogressist ja orga- j nisatsioonilis-teoreetiliste mudelite progressi st. Pdevuse ja uuenduste arengu uurimise eesmrk on mista, kuidas on teadmisphise majandushiskonna kujundamise kaudu vimalik suurendada kogu hiskonna ja iga ettevtte konkurentsieeliseid. TJ-i pro~._n y_imalik ainult siis, kUll~rr!.?J ajal toimub ka teadmis-~jj.devus- ja innovatsiooniprogress. Nii ongi TJ-i eesmrk pdevus- ja innovatsiooniprogressi toetamisel vtta thelepanu keskmesse kik TJ-i aspektid, mis teevad ettevtte pdevaks. Need TJ-i aspektid on ettevtte strateegia j a kultuur; IT jm tehnoloogiad ning protsessid; vrtuslikud juhendid juhtidele omaenda initsiatiivi tideviimiseks; ideed TJ-i ssteemi kujundajatele tulevase t jaoks; teadmisjuhi roll; pdevuse progress. Need TJ-i eesmrgid tulenevad paljude TJ-i, pdevust ja innovatsiooni uurivate teadlaste definitsioonidest: TJ on kompanii kollektiivse kogemuse haaramise protsess, kskik, kas see asub andmebaasides, paberil vi inimeste peas,

ja kogemuse laialijagamine sinna, kus teadmised aitavad toota suurimat kasumit (Hibbard 1997); TJ on igete teadmiste saatmine igetele inimestele igel ajal nii, et nad saavad teha parimaid otsuseid (Petrash 1996); TJ on vrtuse loom.!y__kunst organisatsiooni mittemateriaalsetest varadest (Sveiby 200QI) TJ on teadmisphistekntseptsioonide hivamist ja seejrel nende silitamist ning levitarnist ritegevuses ksitlev distsipliin. See on sstematiseeritud ja organiseeritud katse kasutada teadmisi organisatsiooni sees, et parandada organisatsiooni esitust (KPMG 2000); TJ on teadlik strateegia igete teadmiste saamiseks igeteit inimestelt igel ajal ja selleks, et aidata inimestel jagada ja sisestada info tegevusse sel viisil, et see ergutab organisatsioonilise teostuse ehk esituse paranemist (O'Dell jt 1996); TJ on teadmisvarade kogumine ja nende tulemuslik kasutamine, et saavutada konkurentsieelist (Brooking 1996).

Pdevad ja innovaatilised inimesed oskavad individuaalseid ja kollektiivseid teadmisi rakendada. Pdevate ssteemide (ettevte, organisatsioon, majandus, hiskond jm) kohta kasutatakse terminit "teadmisphised ssteemid". Teadmi2P_histes ssteemides toimub _te<l:cimis!:_~.i.n.t~niiYJl~_j_'L..~.e_mne. rakendn:m:;-~D~~amlTlsedpdevused on dnaamiliste tead~i-;t~ 'rakendamise oskused.

Tabel 1.6
Pdevuse kaks komplementaarset Aspekt

W~J_CZ1..\a.J

aspekti Ellstrmi (1997) jrgi Intuitiivkontekstiline (dnaamiline) Halvasti defineeritud/kompleksne Mramatu, holistlik, sensoome taju, mustri ratundmine, emotsionaalse vrvinguga Intuitii vne
Interaktiivne-kontekstuaalne.

Kogni tiivratsi onaalne pdevus Diesande tp Hsti defineeritud/lineaarne Info Kindel/selge: objektiivsed tegevuseks arvandmed, mdetavad parameetrid, emotsionaalselt neutraalne Infoprotsess Analtiline Tegevusviis Tehnilisinstrumentaalne. Probleemi lahendamisel

Probleemi lahendamine

46

47

hoitakse plaanimine ja tegevus lahus Teadmiste baas Kommunikatsioon Oppimisviis Teoreetiline/ deklaratiivne/

eksplitsiitne

Instrumentaalne, impersonaalne Formaalharidus ja koolitus. Instruktsioonid/juhendid

tegevuses, plaanimise ja tegevuse vaheline interaktsioon Praktiline/kogemusele tuginev/ implitsiitne/vaikiv (implicit tacit) Dialoogiline. Personaalne Informaaine ppimine praktikas ja igapevastes olukordades

3. Inimeste varjatud ja avatud teadmiste kvaliteedid on indiviidide olulised omadused, mis kujunevad ppimise teel. Inimeste kvaliteedid kujundavad omadusi tks ja t muutustega kohandumiseks. 4. Inimese varjatud ja avatud pdevuse/suutlikkuse kvaliteedid on inimese vimed ja lahutamatud isiksuslikurl tunnused/karakteristikud, et oma teadmiste kvaliteete pdevalt ja produktiivselt praktilises tegevuses rakendada, neid erinevas kontekstis aktualiseerides ja vastavalt vajadusele kombineerides. See on inimese vime llitada oma tsse individuaalseid tvrtusi ja hoiakuid, phendumist, motivatsiooni, ettevtlikkust, uuendusmeelsust (avatust uutele ideedele), kvaliteediteadlikkust, usaldusvrsust, 100mingulisust.

Joonise 1.5 alusel selgub, et dnaamiliste teadmiste ja pdevuste omandamiseks on vajalik kujundada interaktiivne kontekstiline keskkond, mis motiveerib ja stimuleerib ning annab ppurile vajaliku energia dnaamiliste teadmiste ja pdevl$ste omandamiseks. 1. Uusi dnaamilisi teadmisrlo'~b'kvalitatiivsete muutuste teel - analsija/mtiskleja roOr;lev ppija ppematerjalides esitatud teadmiste le mtiskle~es ja uust!J~~pts~r~~ues. Nii muutuvad omandatud teadmised akommoCtafllvsete'ks teadmisteks (sotsialiseerimisprotsessi eesmrk); tegutseja rollis olev ppija, kes kasutab IT vahendeid ja konkreetseid tegevusi, mistes~ oma jwgemustele thend~si . ;., omistades. Nii muutuvad divergeitt~ teadmised rs;r~lcr~\'"tiivseteks teadmisteks (kombineerimisprotsessi eesmrk). 2. Uusi dnaamilisi teel teadmisi(~ . kvantitatiivsete muutuste

dialoogis osaleja roll.is olev ppij~pG:IP,:~s~t;ega aktii~selt ve~t~I~.~~" ];;:onverteendes oma akommo&ltllvsed teadmised diY"er~ent~s teadmisteks (ekstemaliseerimisprotsessi eesmrk); vaatleja/analsija rollis olev ppija mtemaliseerimise protsessil, struktureerides ja analsides kornbineerlmise protsessil omandatud uusi teadmisi ja pdevusi. Ta omistab teadmistele ja kogemustele uusi thendusi. Nii konverteeritakse assirnilatiivsed teadmised konvergentseteks teadmisteks, mis oligi internaliseerimisprotsessi eesmrk.

48

49

6. peatkk

Uuenduste vljamtlemise vimalused

Esitame lhikese kokkuvtte esimese osa kohta uuenduste vljamtlemise vimaluste ja probleemide lahendamise kunstist. Ettevte saab uute tehniliste lahenduste ja interaktiivse tkeskkonna kujundamise kaudu tagada, eLtQQ1~J~_q_sa~~ .. ~tstLldl!.a uusi dna?:~ilisi ._~ (:I_r..!isi,,, .~';l.. . ..!TIi~_~1'l:ggyqQ,..firma ..edu. Lhtuda tuleb ill!!PanistlikJ,lliLPsjjhb..Q!oQg.... ~<l:~t, mis aitab mista organisatsi ooni inimlikku klge ja inimese motivatsiooni mjutavaid tegureid. Vaimse t tegijad esindavad meie korporatiivset ja rahvuslikku jukust. Vaimse t tegijaid on igas organisatsioonis ja nad on eduka ritegevuse selgrooks, nad esindavad "raamidest vlja" mtlemist. Kuidas paremini kasutada teadmisi, mis on teil endal ja teie alluval? See vajab mtlemist "kikidest senini proovitud ja senini igeks peetud protseduuridest vlja", mis minevikus ttasid. Kesoleval kmnendil on uuteks psivat konkurentsi eeli st tagavateks allikateks inimesed: nende loovus ja andekus, mttelend ja lootused, unistused ja innustuvus; inimesed on phiolemuselt pigem head kui halvad, innustuvad oma unistustest; vajavad oma potentsiaali teostamiseks konteksti; ettevtted, kes on suutelised andma inimeste tegevusele mtte ja eesmrgi, looma indiviidide vimete itsengu ning tagama indiviidide kasvu soodustava konteksti ja raamistiku. Need on ettevtted, kellel on arusaam inimestest kui eduka organisatsiooni tuumikust. htedel on see kikevitev veendumus ja

esmathtis roll, teistel on see tunnetus sgaval, intuitiivsel tasandil, kolmandatel on see edu seisukohalt krvalise thendusega; teadmised ise, mis on uus majandusressurss ja -rnootor. Teadmiste, teadmistevoogude tl~~2:~~_1} .. g5!:mine,. arendamine .' ja nende tIemiISTik-fsutamlne-toimub TJ-i k~~du:"-""-""-""-""" -_.. klfe-ktiivseef teaamlsed~-'nins~lt~~;-"-~-rg~~i"~;tsioonides veel ruumi muutusteks ttamise ja suhtlemise viisides ja suheteks ning uuteks protsessideks inimeste vahel. Nende vljakutsetega kohtumiseks tuleb juurde pseda tehnoloogiale ja arendada vimet juhtida kollektiivseid teadmisi. Liikudes teadmisphise majandushiskonna suunas on Eesti majandushiskonna ja eelkige haridusssteemi lesanne alustada seniste faktiteadmiste krval dnaamiliste teadmiste petamist, mis on aluseks uuenduste vljamtlemisel. L Nonaka, (1998) jrgi kujunevad dnaamilised teadmised faktiteadmistest vastavas pikogukonnas lbi nelja SECI-konverteerimise protsessi. Dnaamilised teadmised on tunnetuslikud, laiaphjalised, episoodilised ja loovad teadmised, mis silivad psimlus; ratsionaalsete pdevuste krval dnaamiliste/intuitiiv-kontekstiliste (Dreyfus 1986, Schn, 1983 in Ellstrm 1999) pdevuste petamist, mis on aluseks innovatsioonide tootmisele ettevtete tasandil. Dnaamilised pdevuse d kujunevad ratsionaalsetest pdevustest vastavas praktikakogukonnas ka lbi SECI konverteerimise protsesside.

,I

'I

Perspektiivsed teemad dnaamiliste teadmiste, pdevuste ja innovatsioonide alal:

dnaamiliste kollektiivsete teadmiste loomine ja pdevuste kujundamine enesetransformeerimise kaudu; samaaegsed j a simultaansed protsessid dnaamiliste teadmiste ja pdevuste ning innovatsioonide rakendamisel; loomeenergia liigid (algne, dialoogiline, koost ja pdevuse) dnaamilisete innovatsioonide kujundamisel; dnaamiliste ja ratsionaalsete innovatsioonide juhtimine;

I
i

J '!
"I

1
'j

'il I'

50

51

lil~
),

dnaamiliste innovatsioonide tegevuslik-reflektoorsed ssteemid jm kollektiivse innovatsiooni lahendid; innovatsioonide liigid.

pstik-

TJ-i kui uue distsipliini thtsus. Kesoleva raamatu esimeses osas ksitletud TJ kui uue distsipliini sisu ei pretenteeri veel didaktiliselt tdeldud ppematerjali kogumile. Kuid esitatud materjalide alusel on vimalik alustada uue teadusharu "teadmisjuhtimine" uurimist ja petamist Eestis. Kesolev raamat on aluseks teadmiste progressile. Seda nii teadmiste kvantitatiivsel suurend.EIT,ljs~!(lilliu!'pj1!~:.illldmeq.-;; ~~~kui , ka teadmiste ~li!~j~~E,St~J!,~nn~Jalillt~p4mi stel t dnaa-

TDi1i~J~~~<tcleJ;.
pdevuste progressile, mis thendab liikumist ratsionaalkognitiivselt pdevuselt intuitiivkontekstilisele pdevusele; teadmistephise innovatsiooni progressile, mis thendab liikumist teadusphiselt teadmisphilisele innovatsioonile.

Teine osa

Esimese osa vikese mahu tttu pole vimalik kiki dnaamiliste teadmiste omandamise uusi tahke ksikasjalikult lahti kirjutada. Seetttu on raamatu esimene osa ainult sissejuhatus ja suunanitaja paljudele dnaamiliste teadmiste omandamist ksitlevatele uutele raamatutele. Autoril on valmimas ka uus veebiphine ppeaine "Teadmisjuhtimise tehnoloogia".

52

Teadmisjuhtimine kui teadmisphiste riprotsesside ning organisatsiooniliste ja protsessiliste innovatsioonide tootmise vahend

rimaastik on 21. sajandil kiiresti muutumas. Konkurentsikeskkond ei ole enam lineaarne vi ennustatav. Edu ja ellujmine ._Qltub_p_r_ganis.atsio.oni..YimesllpseItmrzta..rike.skkonna...d.llnaa-. mikat. Selleks on rimaastikul vaja dnaamilisi teadmisi ja ~y_si, mida vaatleSIme raamatu--eslmeses osas. ~enaedQn'aa~ ~ilis!5:..i~mL~t~g.(LQ1Lya,u:ik.i?1.'lQi!JS9.iki ri12LQ1~~~b teadmisjuhtimise (TJ) kaudu. TeadmisphiseisUiriRr.ot~s?'s_Sg v\liEiy;aQ eelk2,g~... ~res~~lQI:i..~tt~YQtl~d~ ~I.Uli:IrYJla:para.n.dadaoma k.onkuk "rent~ipQsiJ~ioone. TJ -i k~i uU~.,~rim~9,~JL\;i,1~~a..n12~9Itti~g.LTDlJ"st~~j,a vimaluste loomine eraett~Y9tje.t((Je sellYk~,.f! n_as!inv!:~~~~r.ik~id oma v~!l~5,aeI4 krg~pl\l; lisqnslvrt}J~gL~Dk viY.Pii11i,k\llL.S1BJre osa vahendeid oma konkurentsieelistega tegevustesse. Kuidas ja milliste v'anEi1diYega's'ea1t saavutada, sltub juba kIndla ettevtj a probleemidest ja iserasustest. Eesti ettevtluse kige olulisemaks probleemiks on nii ettevtjate, ametnike kui ka annaltikute kinnitusel erasektori vhene innovatsiooniteadlikkus. TJ-i kui teadmisphiste riprotsesside ning organisatsiooniliste ja protsessiliste innovatsioonide tootmise vahendi eesmrgiks on innovatsioonide tootmise kaudu, innovatsiooniteadlikkuse suurendamise kaudu aidata Eestil liikuda teadmisphise majandushiskonna suunas. Esimeses osas vaatlesime TJ-i thtsust uue

55

distsip Iiini na. _~~.~!_ d~~~.~!p~i ~~~~~_,;~st'!:!<lJsg.;;jmJJa~l~".J1lilli~. seid'''' "'''' ...,,~..__ ,..-"..;;,,, E~stl maJanaushiskond vajab. teadmisi ""i.k' __ " ...... "'''''''-,='''''''<j~.'''-,,'' ".'l'!j;'\(~,,;=~~":!.t'>\~"",#""'~._-;}<>:"'.;,,J.;,, .. ~"" .... ; T"It',;,'.':.'",-,J<. ..

vuslik riprotsess on rilise loovtegevuse kaudu asjade teatava tulemuseni judev muutumine.

nhtuste

ja

T J kui uus rimudel. TJ kui uus rimudel annab vimalusi rakendada TJ-i Eesti teadmisphise majandushiskonna kujundamisel. TJ-il phinev rimudel on aluseks teadmisphiste riprotsesside kujundamisel; teadmisphiste organisatsioonistruktuuride kujundamisel; strateegilise TJ-i rakendamisel nii majanduses kui ka avalikus sektoris; tehnoloogilisel sekkumisel nii uuenduste vljamtlemisel kui ka innovatsioonide tootmisel ettevtte tasandil; paljudele teistele vimalustele.

Kuidas defineerida riprotsesse? Vaatleme teadlaste ksitlusi:

riprotsess on inimestest, materjalidest, energiast ja varustusest ning protseduuridest koosnevorganisatsioon, mis on loodud tootmaks eesmrgiprast lpptulemust (Davenport jt 1998). Autorite jrgi on riprotsessidele omase d kaks karakteristikut: riprotsessidel on kliendid; riprotsessid on tavaliselt iseseisvad formaalse organisatsiooni struktuurid; riprotsess on iseseisvate tegevuste loogiline seeria, ta kasutab organisatsiooni ressursse loomaks vi saavutamaks vljundit, nagu niteks toode vi teenus (Hickman 1993); riprotsessid peavad varustama nii siseseid kui ka vliseid kliente tulemustega (ehiIde jt 1994); riprotsesse organisatsioonis vib klassifitseerida kolme gruppi: tuumikriprotsess (keskseks on kogu ettevtte tegevus); tuumikriprotsessi toetavad riprotsessid (sisaldavad ettevtte ressursside organiseerimist); igapevategevuse, nn vrgustikuriprotsessid (Al-Mashari 2000); EE 8 (1995) defineerib protsessi kui nhtuste ja asjade teatava tulemuseni judvat muutumist. Samasuse phjal saabdefineerida jrgmisi protsesse: riprotsess on rilise tegevuse kaudu nhtuste ja asjade teatava tulemuseni judev muutumine; teadmisphine riprotsess on rilise teadmisphise tegevuse kaudu nhtuste ja asjade teatava tulemuseni judev muutumine; 100-

Raamatus vaatleme riprotsesse (Al-Mashari jt 2000) definitsioonis toodud liigituse alusel: peatkis 7 vaatleme ettevtte tuumiktege.x.ust ksitlevat riprotsessi, vaatleme teadmisphiseid ja loomeorganisatsioone kui riprotsessi. Need riprotsessid haaravad kiki organisatsiooni tegevusi ja tegijaid; peatkis 8 vaatleme organisatsiooni p()b,i~~t toetavaid riprotsesse, nagu strateegiline TJ, uute teadmiste loomine (ppiv organisatsioon, e-koolitusega organisatsioon) ja tootmisprotsesse koondina. Mitme autori arvat~s on org_anisatsioors kolm llis~d riprotsessid haaravad teatuctvalC:fkonda; peatkis 9 vaatleme ettevtte riprotsesside vrgustikku (teadmisphiseid riprotsesse). Igat ksikut tootmisprotsessi vaatleme kui riprotsesside vrgustiku hte osa. Mne autori arvates on ettevtte protsesside vrgustikus tuhandeid riprotsesse, sest riprotsess on ksikttaja he tlesande titmine; peatkis 10 vaatleme organisatsiooniliste ja protsessiliste innovatsioonide tootmise tulevikku.

~~~,~.L!\y.llg,J9.~!~;itlaRI~E;sT~~E:"eE~:~teil9.1ik~'~ .Se

56

57

I,

7. peatkk

Teadmisphised organisatsioonid
Teadmisphise organisatsiooni kui riprotsessi sisenditek,s.. on signaalid vliskeskkonnast ja organisatsioonivlised teadmised; vljunditeks on eesmrgile suunatud kohanev kitumine (intellektuaalne kitumine); teadmismahukad toodedja teenused; . protsessiks on kik teadmisphise organisatsiooni tegevused. Nimetame kolm olulisemat phitegevust toetavat riprotsessi: strateegiline TJ kui riprotsess; uute teadmiste loomine kui riprotsess; tootmistegevuseks vajalike teadmiste kasutamise protsess kui riprotsess. TJ on thtis seetttu, et teadmisphistes majandushiskondades ja mujal on konkurentsivime ettevtete jaoks otsustav. Selleks on vaja uute teadmiste loomise ja olemasolevate teadmiste sstemaatilist motiveerimist?Paljud ettevtted on tunnistanud TJ-i vajadust, aga ei tea veel, millist TJ-i nad soovivad ja kuidas TJ-i ettevttes juurutada. See nitab selgelt, et vajatakse TJ-i sisseviimise raamkava, mis vtab arvesse organisatsioonide erinevused, iserasused ja kultuuri; olemasoleva TJ-i kpsuse taseme, arendamisalased tegevused jm_:_l aatleme lhidalt organisatsioonilisV teoreetiliste mudelite ajaloolisi ksitlusviise: lesandel phinevelementaarne ksitlusviis (G. W. Lexikon 1988). Elementaarne ksitlusviis seostub ajalooliselt fsioloogilise (alates 1900. aastatest) ja motivatsioonile orienteeritud (alates 1930ndatest) ksitlustega. Arenguloos olid kigepealt

keskpunktis ksikud elemendid, hiljem pti snastada koondkontseptsioone. Elementaarne ksitlusviis on ksikksitlus, mille uurimise ja analsi raskuspunktiks vetakse ks suhteliselt iseseisevelement, kategooria; integraalne ksitlusviis hoogustus alates 1940. aastatest. Integratiivne ksitlusviis pab elementaarseid ksitlusviise omavahel seostada. Uurimise ning analsi raskuspunktideks vetakse suurema ldistusjuga element: kategooria (niteks o.tsust~s, ssteem) vi hel ajal mitu kategooriat (niteks situatsioon/kontekst/kontingent ja kogemus/teooria); infollteadmistel phinevelementaarne ksitlusviis. Tnapeval eelkige neuroloogiaalaste teadmiste tormilise arengu ja uute avastuste tttu on arenenud riigid (Austria, Saksamaa, Jaapan, Rootsi, Soome, USA) viimastel aastatel tagasi prdunud elementaarsete organisatsioonilis-teoreetiliste ksitlusviiside j uurde. Tnapeval suudetakse peale intellektuaalse intelligentsuse (IQ) mta ka emotsionaalset intelligentsust (EQ), loovust (LQ) ja juhtimisoskusi (SQ). Samuti on leidmas lahendust mittemateriaalsete vrtuste mtmise probleem. Lhtudes teaduse spiraalsest arengust, ptakse jlle analsida organisatsiooni kujundamise ja rikorralduse probleeme, lhtudes hest vi mitmest elemendist, s.o elementaarsest ksitlusviisist. .I.napeval peetakse kige olulisemateks elementideks ~s!.[!i~\2 j~ll:Jc(,])It;~gS,Ehiseid 'rganisatsioone enam ei vajata. _" ,_ ~
.,...~,"""",..."...,,,,,_.,,,."-,,*,,,,~~

5>

Vaatleme uusi teadmisphisele ettevttele vajalikke raamkavasid, organisatsioonilis-teoreetilisi mudeleid ja sekkumisjuhiseid (drivers): lesandephine organisatsioon (punkt 7.1); teadmisphine organisatsioon (punkt 7.2); loomeorganisatsioon (punkt 7.3); kaordiline (kaos ja kord-tpi) organisatsioon (punkt 7.4); autentizootiline (inimsbralik) organisatsioon (punkt 7.5); tehnoloogiline sekkumine (punkt 7.6); kultuuriline sekkumine (punkt 7.7);

58

59

organisatsiooniline (punkt 7.8).

sekkumine

(intellektuaalne

kitumine)

(ssteemiteooria alusel) ksitleti selle sajandi alguseni organisatsiooni kui sotsiaaltehnilist ssteemi. Sellise organisatsiooni formaalseks elemendiks oli lesanne (PEAB-tulemus) ja selle titmiseks vajalikud tegevused. Organisatsioonilis-teoreetilist mudelit "lesanne-titmine-tulemuspalk" on ksitletud paljudes eestikeelsetes raamatutes ja seda organisatsioonimudelit me phjalikumalt ei ksitle. 2.1 illustreeritud teadmisphise organisatsiooni formaalseks elemendiks on info ja teadmised (eesmrk/idee). Eesmrgi/idee teostamiseks on vajalikud teadmised, teadmisprotsessid, teadmiste infrastruktuuri d ja sekkumisj uhendi d. O~ganisats~~IJ..~_!}!,~~",,,~J&;,a,~ffi,t~R,,~"hl!:l,~, g!g3.!p,i~a~sioon" (knowledge organization) tuleneb sellest, et organisatsiooni 1(611(philised tegevused tuginev~d ~~t~;d~i~t;'J';;'''t~?ct~is''~~~gliCfe 't~~Yk;;o';I~dg'; ~~';kT'"_WNM*~'P.~"''''''=''''''''~F''''<C''M_''''''''''''''w,~,~"""",",_""",." .. , Joonisel 2.1 on teadmisphise organisatsiooni struktuurid ja protsessid: organisatsiooni tuumaks ja eksisteerimise aluseks on eesmrk/ideed; . organisatsiooni struktuure ja protsesse mbritsevad teadmised / ja teadmisprotsessid, nagu loomine, kogumine, organiseerimine, tiustamine/rafineerimine, levitamine, silitamine jt; kik tegevused on teadmisphised, s.o rikastatud teadmistega. Teadmistega rikastamine toimub teadmiste infrastruktuuride kaudu; teadmisvoogude tlerakendamiseks on olemas komplekssed ja sidusad sekkumisjuhised (drivers). Sekkumisjuhised vivad olla tehnoloogilised (tehnoloogia jm vahendid), organisatsioonilised \ (eestvedamine, intelligentne kitumine, vistluslkonkurents jm) \ ja kultuurilised (organisatsiooniline kultuur, tkultuur) jm.

7.1. lesandephine organisatsioon. Traditsiooniliselt

7.2. Teadmisphine organisatsioon. Joonisel

Sekkumisjuhised

Joonis 2.1. Teadmisphine organisatsioon

Allikas: E. M. Awad, H. M. Ghaziri. Knowledge Management. Pearson Education International. 2004.

7.3. Loomeorganisatsioon.

Joonisel 2.2 illustreeritud loomeorganisatsioon (knowledge creating organization) on olemuselt samane joonisel 2.1 illustreeritud teadmisphise organisatsiooniga.

.>"
Loomine ( '"

Sotstatl.
seerimine ~

E est- "Internalida_~seerimine

-------------/
loomeorganisatsioon -E-Intelligentne

Te admtsnhtne

EkSternaiiaeerlmtne

Kombi-

/
../"

neerimine

~
kitumine Loome1 juhised

Joonis 2.2. Loomeorganisatsioon

60

61
)

Loomeorganisatsiooni

erinevusteks

teadmisphisest

organisatsioo-

nist on faktiphiste teadmisprotsesside asemel keskendutakse loomeprotsessidele; . . loomeorganisatsiooni peamiseks tegevuseks on riprotsessides kasutatavate faktiteadmiste muutmine dnaamilisteks teadmisteks, s.o teadmiste kenversioon. Konversiooniprotsessid aitavad senini varjatud teadmisi avada ja muuta neid dnaamilisteks teadmisteks. Konversiooniprotsessid on sotsialiseerimine, ekstemaliseerimine, kombineerimine, internaliseerimine. Loomeprotsesse ksitleti tpsemalt raamatu esimeses osas. Loomeorganisatsiooni eesmrk on ksitleda kiki oma protsesse orgaaniliste protsessidena. Vajalik on teadmisjuht, kes juhib organisatsiooniliste teadmiste paindlikku vrgustikku (teadmiste portfooliot) samal viisil, nagu juhitakse finantsportfooliot (aktsiate kogu); otsib lisavrtust teadmiste rakendamise kaudu pretsedenditul moel, mis paljus sarnaneb investori poolt aktsiate ja oblikatsioonide unikaalse kombineerimise abil lisatud vrtusele. Teadmis- ja loomeorganisatsioonid ammutavad teadmisi mitmest allikast: kliendi teadmised: nende vajadused, kellega on vaja kontakteeruda, kliendi otsustusvime jne; toote teadmised on toodetest turu asukohas: kes neid ostab, mis hinnaga ja kui palju raha kulutatakse selliste toodete peale; finantsilised teadmised: finantskapitali ressursid, kust omandada teadmiskapitali ja mis hinnaga ja kuidas teadmiskapitali integreerida finantspraktikas; personalipraktikate teadmised: ekspertiisi vimalus, teenuse kvaliteet, mida pakutakse ja kuidas leida eksperte eriti klien(\ul..o.., - "'-~ ,>L:::1.~ , 7.4. Kaordiline organisatsioon. fnapeval on vljakutseks luua organisatsioon, kus oleks vimalik hel ajal toimida nii brokraatial, meritokraatial kui ka adhokraatial. Ehkki on brokraatiale osaks saanud karm kriitika, on, juhul kui ei hinnata selle paremaid tahke, tagajrjeks tavaliselt anarhia. Me peame vtma parima kigist organisatsioonimudelitest ja selle enda kasuks toimima diteenistuses.

panema. Mistagi on uued struktuurid gavad ja rohkem kaordilised,

vhepsi vad, vabalt voo-

Tnapeva konkurentsivitluses vidab see, kes jb peale talendisjas, on vitnud Neville Osrin, ks tuntumaid organisat-I sioonilise liidrikitumise uurijaid Euroopas, kelle vitel kib talendisda peamiselt liidrite, mitte juhtide prast. Liidrid on omal kohal elavas ettevttes, masinavrgile sarnanevas organisatsioonis pole neil kllaldaselt hingamisruumi, On ka neid juhte, kes saavad aru, et ettevtte kohta on sobiv kasutada vrdlust elusorganismiga, mitte :nehhanism~ga. _Elus~oodu~es ei ole sirgjooni _ja tegelikult ei ole neid ka organisatsioonides soltumata sellest, kuidas see paistab organisatsiooni struktuuri skemaatilisel kujutisel. Tnapeva organ~satsi~on meenutab pige_~ mblikuvrku. ~dukam~tes neist ei ole ainult uhte keskust ega klge targemat bossi. Teadmised paiknevad organisatsioonis laiali, edu ei saavutata keskuses langetatavate g~~i~a~s~te otsuste ja ~en~e titmise tpse kontrollirnisega, vaid kigi immeste potentsiaali parema rakasutamisega. Tegelikult pole tielik kontroll ldse vimalik, kui tahetakse vallandada ttajates initsiatiivi, phendumist ja entusiasmi. Elava ettevtte juhid saavad sellest aru ega pagi kike kontrollida. Kas ilma kontrollita tekib kaos? Jah ja ei. Kaos tekib testi, aga just selles kaoses on lootust. Kaos kasvab, aga selles on juba olemas korrapra ja iseregulatsiooni alged. Kaos ei ole vaenlane, vaid sber. Mida suuremaks kaos lheb, seda enam tekib ka korda. Kaos aitab muutuda, ei lase tarduda ega paigal seista. Elus ja avatud ssteem muutub pidevalt ning just selle muutuse kaudu silitab samasuse iseendaga. Mitte asjata ei ole kaos ks sagedamini esinev sna tnapevaste juhtimisraamatute ja artiklite pealkirjades. Esinduslike juhtimisalaste artiklite andmebaase sirvides on lihtne veenduda, et vhemalt le peva ilmub kuskil juhtimisajakirjas mni artikkel, mille pealkirjas on sna "kaos" vi mni selle' snonmidest. Selle fenomeni phjuseks on arusaam kaosest kui muutuse instrumendist. Muutuvorganisatsioon on elus organisatsioon. Psiv tasakaal viib hbumiseni. 20. sajandi legendaarsemaid tippjuhte Jack Welch on elnud, et tema phimtteks on luua iga paari aasta tagant organisatsioonis "positiivne kriis", prata

f
i
\

I
'I

I
! , "

l'
. { '

62

63

kik sisuliselt pea peale, tehes vanaviisi elamise vimatuks. Kitumise tttu, mis meenutab neutronpommi - jtab alles hooned, kuid surmab inimesed -, sai ta mingil perioodil hdnimeks Neutroni Jack. Seesama mees vitis aga oma igapevatd kirjeldades, et ~mal t__Q_~_9Bl~(:lj<l:?_~,!i:tt<;lja.i.~U'."~H.~.~~;J~QQlitades, juhendades jft JnQ,Ys:.erides. J. Welch oh vaieldamatult havitaja"ja'Ulesel;itaja, kord kann juht, siis aga toetav liider. yga paljude rahvaste maailmaloomise lugudes kor.dub sama .motllv midagi uut snnib hvingu kaudu, kaosest snnib uus maailm. Seda vga vana tarkust on nd taas avastamas juhtimisteadus. Sellega kib kaasas ka mistete nagu "t", "tkoht", "ttaja", "karjr" algse thenduse kadumine vi tundmatuseni muutumine. Me ei tea veel tpselt, missuguseks muutuvad organisatsioonid tulevikus. Teades aga, et psima jvad vaid elavad ettevtted, vib kindel olla, et tulevikuettevttes ttavad nnelikud inimesed, kelle initsiatiiv ja loovus on teretulnud, kelle eneseteostuse mtted, vrtushinnangud ja tunded ei pea tle tulles maha jma. (Tnis Arro, AS-i Fontes Grupp nukogu esimees, ripeva Visioon,

sust, iseseisvust, kust.

algatusvimet,

loovust, ettevtlikkust

ja t-

27.09.2002t\;0.~\ l 7.5. Autentizootiline organisatsioon. Nimetus tuleneb kreeka keelest: autheteekos on kitsamas thenduses autentne. Laiemaks thenduseks miski, mis on koosklas faktidega ja on seega usaldusvrne, niteks organisatsiooni juhtkond tidab lubadusi. Organisatsioonil on judu, sidudes ttajaid visiooni/missiooni/kultuuri ja struktuuri kaudu. Juhtkond rgib selgelt ja veenvalt, kuidas midagi teha ja ka miks seda tehakse, andes iga inimese tle thenduse ja mtte. Inimesed tunnevad voogavat judu, mis aitab tunnetada end terviklike ja elavatena; zoteekos thendab elujulisust. T annab inimesele elu mtet, elujudu, elavdab teda. Organisatsioon rahuldab inimese vajadusi eneseteostamiseks ja avastusteks, mis on tihedalt seotud mtlemise ja ppimisega. Zootekoselistes organisatsioonides ttavad inimesed tunnevad end tasakaalustatutena ja terviklikena, nende organisatsioonide zoteekose aspekt vimaldab ttajail ennast testada ning soodustab thusust ja kompetent-

Autentizootilised organisatsioonid on vga inimsbralik. ksikisikud saavad suurema snaiguse selles osas, kuidas nende teadmisi ja annet kasutatakse. See ei thenda, et kik saavad tiesti sltumatuteks. Kaugel sellest, ainult mned viksid ttada globaalsetes vrgustikes, kus organisatsiooniline kapital on hendatud kohaliku inim- ja kliendikapitaliga. Autentizootiline organisatsioonitp omab uusi inimkesksele organisatsioonile omaseid struktuure. Psiva edu vtmeks qn teadmis- ja teenusephised tegevused ninKJ.ru~lL~lsJJl~ll~ete va;;creV-imencrarmne":-'EeV6tte SfrLiktliufn nagu organism:m"is'-peaS' omav~Tirtuspotentsiaali maksimeerimise nimel pidevalt arenema. Organisatsioone, mida seni ksitleti kberneetilise mudeli alusel (organisatsioon kui sotsiaaltehniline ssteem), ksitletakse bioloogilise organismina. Sellised orgaanilised organisatsioonid on keerulised, kohanemisvimelised, terviklikud ja isekorralduslikud ssteemid. Ajakohane oleks uut majandussfri kujundada bioloogilises perspektiivis, vaadeldes nrvissteemi koos energiavoogudega ning rakkude pooldumise, rnuundumise ja arenguga. See kirjeldab elu, uuenemist ja liikumist. Autentizootilise organisatsiooni iseloomulikud omadused. Sellised organisatsioonid rahuldavad neid inimlikke vajadusi, muutuvad 21. sajandil kigile teistele eeskujuks. ~l. sajandi algul QD,gL....QIg.i!:nj sats ioQD.ide_j,uhtilllise..fl-earniscl<:..&~.Ade.ks ... lu.y.a...e.tte~lleid"..mis .." 9.illak.~id~,?:Y1Yl.lti~9.Qt!lliL,QID~tdusi.. T ~li.~y_d~.mlt_e"n ti]&Qj:jl~~.Qrganisatsi oonid kai ts.evad inime.L.llin.g~l",~.llQkllY.<;td-1~~t.'L~lU<Ju tkeskkon<!~-.?-~t;,~~21s!~YjL(LI1J::u~.J.\llJll y.yQl.m~L.i.!;...I~ovust. .. _ ., i\u~JltL~S,lSLtWsed organisatsioonid rakendavad, vrtusi j "rnetay'ti1rtusi "'. Nad pakuvad i'fajt't~le~"kaitsvat keskkonda, turvatunnet ja kindlust. Uute ttajate palkamisel ollakse valivad, et olla kindel, et uued ttajad sobivad organisatsiooniliste vrtustega, et nad elavad nende jrgi.

mt!t~f2-rmaaIS~ps'f11'iC)I.QgJIl~iI~Ril1g4:'~lusel:'

64

65

Vga oluliseks peetakse, et ttajal .tekiks om.anikutu~ne. Selle nimel kulutatakse suur osa ressurssidest koolitusele Ja arendamisele ning ptakse ttajaid hoida. Usutakse, et ttajate isikliku arengu eest hoolitsemine teeb neist head organisatsiooni liikmed ja hoiab ra kitsarinnalisuse. Nad eelistavad ambitpi struktuure, sest see tekitab inimestes kokkukuuluvustunde. Ambitpi struktuur thendab seda, et kui mni organisatsiooni ksustest liiga suureks paisub, siis jagatakse see mitmeks vikseks osaks. . Teine vimalus on luua organisatsiooni sees vikseid ettevtteid, muutes niteks projekti tgrupid vastutavateks ksusteks. Vikestes ja paindIikes gruppides saavad ttajad omavahel suhelda ja koostd teha. Phimte - vike on ilus (P. Barnevik). Nad on lameda struktuuriga, mis muudab hierarhilise eristamise minimaalseks (kuigi inimese loomuses on ennast teistest eristada) ja jaotab otsustusiguse ja vastutuse laiali le ter:e organisatsiooni. See ei vhenda juhi rolli organisatsioonis, vaid muudab juhi rolli traditsioonilisest erinevaks. Juhid ei anna krgelt levalt kske, nad on alluvatele kttesaadavad ja alluvate ideedele avatud. Nad juhivad ringi kndides. Arvepidamine on samuti laiali jaotatud nagu vastutuski, See, mida ei plaanita ega mdeta, jb tegemata. Pidev mtmine (vliste ja siseste mdupuudega) omasuguste klassi parimaga on hea vahend krkuse vastu. Uuendusi ellu viia on hlpsam, sest organisatsioon on orienteeritud inimestele.

pealesurutust. Paljud tehnoloogiad ja protsessid tagavad TJ-i kvaliteedi ja efektii~suse .. roll ?n luua tingimused info. i_aotamiseks.l?i ettevtte Ja ka anJl~rtnel~t~ ..vahel; Vaatleme TJ-l Ja IT suhteid Ja

TJ-i rolle ja suhteid. IT roll sisaldab tehnoloogiapoolset

P-i

70i1e:
TJ-i roll on luua keskkond, milles vetakse kasutusele kik oma teadmisvarad (Trepper 2000); TJ-i roll sisaldab kombinatsiooni tarkvaratoodetest ja ripraktikast, mis aitab organisatsioonidel hivata, analsida ja destilleerida informatsiooni (Craig 2000); TJ ei ole tehnoloogia. TJ on protsesside kaardistamine ja teadmiste andmebaaside kasutamine. See on tehnoloogia (ja protsesside) rikastamine inimeste mistuse ja meeltega (Deveau 2000); TJ ei ole tehniseerimine. Tehniseerimine mjutab organisatsiooni protsessilisi muutusi, et parandada ettevtte mjusust ja tulemuslikkust. Tehniseerimine on mehaaniline tus helt organisatsiooniliselt tasemelt teisele thusamale tasemele, mis sisaldab tavaliselt radikaalseid muutusi riprotsessides ja sellega muudab inimesi. TJ, vastupidi mjutab pidevaid muutusi.

Organisatsioon rahuldab numese vajadusi avastamise jrele, mis on tihedalt seotud mtlemise ja ppimisega. Siis
alles on vimalik pidev ppimine ja mberppimine, et tagada pehme muutus. TJ-i fookuses on muutus, mis loob jrkjrgulised, kuid usaldatavad eesmrgid konkurentsikeskkonnas. TJ on sgav jlg mlus ja ritegevuse igapevastes operatsioonides. TJ on juhitud inimeste poolt, kes on otseselt seotud oma ettevtte ritegevusega; TJ-i abil saab dokumente automaatselt klassifitseerida analoogselt arvuti loogikaga, mis on tulnud nii lhedale kui vimalik inimese loogikale (Hersey 2000); TJ on igete teadmiste saatmine igetele inimestele igel ajal nii, et nad saavad teha parimaid otsuseid (Petrash 1996); TJ ei ole rajatud ega phine ainult informatsioonil. Info saab muutuda teadmiseks alles prast seda, kui inimesed kasutavad infot vaimsete vrtuste loomisel. Teadmisi on vaadeldud kui info dnaamikat, infot tegevuses. Info on kontekstitundlik, teadmised on aga konsensusele orienteeritud; 67

Kuigi autentizootilised organisatsioonid ei saa anda inimestele kike, mis nneks on vaja, ei tohi nende panust alahinnata.
7.6. Tehnoloogiline sekkumine. Muutused ja IT kiire areng on loonud lhed edu ja kontrolli ning info ja teadmiste vahel. Isegi kui need lhed kaotada, jb mitu fundamentaalset vljakutset. Kuidas me kasutame teadmisi lisandvrtuse loomisel ja konkurentsieelistes? Kuidas me muudame info teadmisteks? Kuidas me kasutame tehnoloogiat, et muuta vljakutsed vimalusteks? Vaatleme IT ja 66

TJ-i puhul ei rgi me andmetest. Andmed (faktid ilma kontekstita) ja info (andmete tlgendamine vi andmete jljed) ei ole teadmised. Andmed iseenesest ei ole tegutsemisvimelised teadmised ro-u jt 1996); TJ vrtuste ahel ei ole informatsiooniliste vrtuste ahel: infovrtuste ahelas on phikomponent tehnoloogiline ssteem, mis juhib kompanii riprotsesse, vaadeldes inimesi passiivsete protsessoritena (osalejatena). Kontrastina: !eqstm~l~Ly',Mt11!,t~Js,~tt y.~~ll~Qj!!im~.iJs.}1.i. P9hikoll1P.Qn~nt~,JDna.te~,i~L4m!?~rhil}n9ct~s informatsiooni, '.mis on ladustatud tehnoloogilisse ,ssts:;emi; ~nll2~iC~~~i.k~I~~jT~~.~~,,~:~iip:r.Ql~i~~id~s$e ... .D!l, fll<ty~et p iE.imes'Il~l,~l.J1YLirPj.Ll1fo/teadmiste kogumist) j,~_~e1Jised protsessid on pi~evalt 0ll1'LIlljQQD,t~s_J.luene.y.ad.lmQ.s~l.DlJu.tuva Y1iHskeskk:onnga.'fJ~'i ~le limiteeritud info kogumisega kompaniiTCv'tek'spertidelt vi pensionile jnud ttajateIt; TJ ei ole ka Interneti kaudu ligipsetavate andmebaaside loomine. TJ on kollektiivne kontseptsioon 2,~anisat~iooni kog_u tuumteadmiste kobta.. TJ ei ole ainult digitaalne vrgut. TJ on riprotsesside parandamine koos inimestega ja koos tehnoloogiaga. Efektiivne tehnoloogia on TJ-i vimaldaja ja inimesed peavad olema vrdsustatud olukordades (stardipositsioonil), et kasutada tehnoloogiat efektiivselt. TJ ei ole "teadmiste hivamine" iseenesest. Teadmisi ei saa hivata nende tielikus ulatuses. Siin on tegemist probleemidega, mis sisaldavad kaastd, koostd (koopereerumine) ja organisatsioonilist kultuuri, enne kui vib kindelolla usaldatavate (kindlate) teadmiste hivarmses. ettevtte juhtimise kvaliteet ja efektiivsus, seda TJ-i vimaldamise ja teadmiste ja pdevuste menetlemise kaudu. Ettevtte elujulisus sltub otseselt teadmisvarade edukast kasutamisest ja konkurentsivime kvaliteedist.

Tabel 2.1
Tehnoloogiate
Tehnoloogiad ja e-teabe juhtimis~tsess . Kommumkatsioonitehnoloogia Xoosttehnoloogia Kohanemistehnoloogia e-pikeskkond Individuaalne teadmisvahetus Kunstlik intellekt Vrgutehnika Standardid Riistvarad

mju ja koost erinevate TJ-i protsessidega

Planee- Loorirnme mine Vike Suur Integreerimine Keskmine Orga- lenisee- kanne rimine Vike Suur Silitamine Vike Hindamine Vike

Vike Vike Vike Vike Vike Vike Vike Vike

Suur Suur Vike Suur Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine

Kesk- Vike Suur mine Suur Suur Vike Kesk- Suur mine Suur Kesk- Suur mine Kesk- Vike Suur
mme

Keskmine Suur Vike Vike Keskmine Keskmine Suur Keskmine

Vike Keskmine Keskmine Keskmine Vike Vike Keskmine Vike

Suur

Kesk- Vike Suur mine Suur Suur Suur Kesk- Kesk- Suur mme mine

Alus: Herwig Rollett Knowledge Management: Proeesses and Technologies, Kluwer Academic Publishers, Boston, 2003.

Tehnoloogilise sekkumise roll on tagada

Teadmisphiste vrtuste realiseerimine on edu tagajaks. Teadmisphisus kehtib ettevtte kigis ritegevustes. TJ-i ei teostada mitte tehnoloogiate abil, vaid lihtsalt paljud tehnoloogiad ja protsessid teevad TJ-i kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks. Tehnoloogiad abistavad TJ protsesse ja seda erinevas ulatuses. Tehnoloogiate (mistetud kui teadmiste menetlemise tehnikad, ssteemid, keskkonnad ja vahendid) mju ja koostd erinevate TJ-i protsessidega on tabelis 2.1. Tabelis 2.1 on ksitletud seitset elektroonilise teabe juhtimisprotsessi: plaanimine, loomine/ genereerimine, integreerimine, organiseerimine, lekandmine' silitamine, hindamine;

68

69

 ja heksat tehnoloogiat: kommunikatsioonitehnoloogia~, koosttehnoloogiad (collaboration technologies), kohanemistehnoloogiad, e-pikeskkonnad, personaalsedJindividuaalsed teadmisvahendid, kunstlikud ehk tehisintelligentsuse vahendid (artificial intelligence), vrgutehnoloogiad, standardid, riistvarad. Tabelis ei ole tehnoloogiate osas esitatud uue elektroonilise loomise vahendeid (content creation tools) ja elektroonilise juhtimise ssteeme (content management system). teabe teabe

Elektroonilise teabe sisu ja struktuuri juhtimise protsesside iseloomustus. Elektroonilise teabe

planeerimine puudutab kiki elektroonilise teabe planeerimise eesmrke ja strateegiaid; loomine, s.o kik uue teabe loomisega seotu; integreerimine ksitleb mlema, nii vlise teabe kui ka organisatsiooni integreerimist. Kstleb sisemise teabe kttesaadavaks tegemist kogu ettevttes tervikuna; organiseerimine tegeleb stuktuuride loomisega teadmiste kttesaamiseks; lekandmine haarab teabe kiki, nii plaanitud kui plaanimata kommunikatsioone; silitamine hoiab teadmisi kttesaadavatena, korralike ja tpsetena, thtajalisena ja ajakohasena; hindamine ksitleb teadmiste mtmise vajalikkust ja vljakutseid. tegelevad teadmiste loomise ja lekandmisega neile ttajatele, kes vivad asuda eri geograafilistes kohtades. Kommunikatsioonitehnoloogiate nited: email, elektroonilised arutelude foorumid, jututoad, videokonverentsid jm. Kommunikatsioonitehnoloogiad on seotud teadmiste integreerimise, plaanimise, organiseerimise, silitamise ja hindamisega; kaast-koosttehnoloogiad: teadmiste lekandmisel ja loomisel on kige rohkem kasu kommunikatsioonitehnoloogiatest. Kaasttehnoloogiad integreerivad teadmisi selliste vahenditega

Tehnoloogiate iseloomustus: kommunikatsioonitehnoloogiad

nagu virtuaalne valge tahvel, ajurnnaku vahendid, hletamismehhanismid jt. Veelgi enam, tvoogude juhtimise ssteemid toetavad rohkem koost struktureeritud vorme, mis samuti toovad kasu teadmiste silitamisele, plaanimisele ja hindamisele; kohenemistehnoloogiad. Igasugused portaalid ja soovitusssteemid toetavad teadmiste lekannet ja organiseerimist, tehes vimalikuks isikustada teabe sisu esituse, loomise, silitamise, hindamise, plaanimise ja integreerimise; elektroonilise teabe sisu loomise vahendid. Need vahendid sisaldavad autoriiguse ssteeme ja dokumente puudutavaid mrkusi. Siia kuuluvad vahendeid, mis aitavad teadmiste loomist ja integreerirnist, nagu teevad seda automaatsed lhenemised dokumentide rikastamisele ja ekspertiisi profileerimisele. Teadmiste organiseerimisest saab kasu spetsialiseeritud kitumis- ja juhtimisssteemide struktuuride "infootsisnastik" ja klassifikatsioonide skeemid. Kik need vahendid aitavad kaasa teadmiste loomisele ja nende silitamisele, hindamisele, plaanimisele ja lekandmisele; elektroonilise teabe sisu juhtimisssteemid, mis sisaldavad nii dokumentide haldust kui veebi sisu haldust (integreerimine, organiseerimine, lekandmine ja silitamine), letavad integreeritud dokumentide teadmisi. Need on krge ldistusega metaandmed, nagu faili nimetus, omanik, maht. Ssteemide klassifikatsioonivimekus aitab organiseerida teadmiste tlgendamisi. Teabe sisu ja esitusstruktuuri funktsionaalsuse taastamine/heastamine aitab ja abistab teadmiste lekannet; hindamist; plaanimistja loomist; e-ppe keskkonnad: kmme e-ppe keskkonda toetavad teadmiste lekannet, aidates ppijal aru saada asja sisust ja vimaldades suhelda nii ppijate endi kui ppijate ja tuutorite vahel (integreerimine). Testimise komponendid teevad e-ppe ssteemi heks vhestest tehnoloogiatest, mis saavad otseselt aidata teadmisi organiseerida ja hinnata; paanida, luua ja silitada; individuaalsed elektroonilise teabe vahendid toetavad lesannete sooritamist, ulatudes mrkrnete tegemisest kuni jrjehoidja haldamiseni. Need vahendid lubavad indiviidilorganiseerida 71

70

oma teadmisi teadmisvarade edukaks kasutamiseks vastavalt oma vaimsetele mudelitele. Samal phjusel aitavad individuaalsed vahendid ka teadmiste loomist, integreerimist ja silitamist, plaanimist, lekandmist ja hindamist; kunstliku intellelligentsuse vahendid pakuvad meetodeid edokumendi sisu automaatseks segmenteerimiseks ja klassifitseerimiseks, aidates teadmisi organiseerida. Ekspertssteemid toetavad samuti teadmiste loomist, integreerimist, teadmiste lekannet ja silitamist, plaanimist ja hindamist; vrgustikut tehnoloogiad on harva mingi TJ-i alase tegevuse esiplaanil. Siiski on nad eriliselt thtsad teadmiste lekandmise!. Nad pakuvad vajalikku infrastruktuuri teadmiste loomise, integreerimise, silitamise, plaanimise, organiseerimise ja hindamise alal; standardid on failide formaatide muutmiseks, metaandmete ja sisu hendamisel. Standardid on thtsad teadmiste integratsiooniks, lekandmiseks ja silitamiseks. Teadmiste organiseerimisel saab kasu eristandardiseeritud struktuuridest, nagu raamatukogu klassifitseerimise skeemid. Kasutatakse ka teadmiste loomisel, hindamisel ja plaanimisel; riistvara. Nagu vrgutehnoloogiagi, pakub riistvara ldiselt nutud infrastruktuure teistele tehnoloogiatele. Sobi vad sisendi ja vljundi mehhanismid, k.a videokaamerad ja rnobiilseadmed, on eriti thtsad teadmiste lekandmise!. Teadmiste lekanne on omane enamikule tehnoloogiatele. mis kaasnevad teadmiste loomisega, integreerimisega, organiseerimisegaja silitamisega.

Selles raamatus on ksitletud TJ-i protsesse, neid toetavaid tehnikaid, nendevahelisi suhteid ja organisatsioonilisi ning tehnoloogilisi punkte - ksimusi, mis puudutavad nende juurutamist sama hsti kui ka tulevikuuuringuid ja arendamisi. Relvastatud selliste prillidega, mida nimetatakse TJ-ks, olete vimelised ngema oma organisatsiooni uut moodi, les leidma selle parendamise potentsiaali ja kindlaks mrama tegevuste jrjekorra. Nende tegevuste juurutamisel saavad otsustavaks teie enda kogemused (Rollett 2003).

TJ-i kultuurilist rolli. Teadmiss.2rali~u~_ ~riku~Lt2Im_~':\~12L2!llDJ11~~~apital, inimkapital ja suhtekapita1.TJ-i kultuuriline roll -ilmne15l'ii.eerre (motleiTIiS; mOlstml'seTv6rgu'Stiku juhtimise kultuurilise raamistiku kujundamises. See sisaldab eelmistele kogemustele (kirjandus, andmepangad, targad inimesed) teadmiste ehitamist ja uute tvahendite loomist nende teadmiste mberkujundamiseks, milleks on teadmisi vimaldavad internetivrgud, praktika kogukonnad. vrgustikut (O'Dell jt 2000). TJ kui ettevtte teadmissbraliku kultuuri looja osaks on mrata jrjest suurenevait ettevtte elu tervikuna. TJ on v..:..t.l!.~~, L<?,om\~~~1illisatsiooni mittemate.~~~t.};'grlJ.,d\(.s,t_lS'yeiby 1997). TJ-i saab vorrefda 'prillidega: nii nagu prillid toob TJ teravalt esile mned asjad, mida sageli muidu ei mrka. Samas vivad prillid ka piirata vaatevlja. Nimetame lhidalt kolme ettevtte olulist kultuuritegurit: intellektuaalne kapital. Teadmiste progress, mida ksitlesime raamatu esimeses osas, vimaldab ettevttel kujundada uusi tegevusmudelid. Me oleme lbinud nii infoajastu 1960.1980ndail kui ka teadmiste ajastu 1980.-1990ndail ja oleme judmas (osaliselt juba judnudki) loovasse ajastusse (Awad 2004). Viimase sajandi muutused esindavad kige'"l11namentaalsemaid muutusi, alates digitaalarvuti kasutusele vtmisest 40 aastat tagasi. Teadmised ja intellektuaalne kapital (siin kSit-/ letud kui juurdekasvanud teadmisi) esindavad meie korporatiivset ja rahvuslikku jukust. Vaimse t tegijaid on igas organisatsioonis. Vaimse t tegijad on eduka ritegevuse selgroog. Kuidas paremini kasutada teadmisi, mida neilon? See vajab raamidest vlja mtlemist, kus raam esindab kiki seniproovitud ja senini igeid protseduure, mis minevikus hsti ttasid. ha vhem ruumi on juba pakitud lahenduste vi teadmiste jaoks, et lahendada enamiku ettevtete tnaseid probleeme. TJ thendab mtlemist ka vljapoole olemasolevaid sidemeid praktika, toodete/teenuste ja teiste organisatsioonidega; inimkapital. Pdevuste (teadmiste rakendamise oskused) progress vimaldab ettevttel rakendada teadmisphisust. ~ 73

7.7. Kultuuriline sekkumine. Vaatleme

72

sagedami,ni

on T J-i rake.ngJijacL.inimkapitilliL12.CiliiE~,-;!~~Mehhaaniliste ssteemide mudel:

ssteem on suletud, staatiline olulised on ainult sisemised suhted

krgem kvaliteet, aktiivsu~ 'efektiivsusning inteTfektu'1Se1eressrs-side-mis~. ~=-.""'''-_.-~-''''''''~~''''-",-_.", ",,,",,,,,,,-,,, ..~ ... ,,,,,,,,."~,,,! fDTuIisem, komplitseeritum ja etteaimamatum komistuskivi selle saavutamisel on inimesed ja nende vimalik vastuseis muudatustele. Seega on toimivaks TJ-ks vaja lisaks heale tahtele ka mningaid struktuurseid ja tehnilisi kohandumisi, on vaja I teadmisjuhte, muudatuste juhtimise spetsialiste ning organisat\ siooni lhtepositsiooni ja eesmrkidega sobivat tarkvara;
__ oo

Sner~ FstiiTIbi;~'paindlikkus,

~:~;~~{IT~6~t~~~~~~f\~~~f~~i~~~lfi~" .
!l" I!
?",.",~

Bioloogiliste ssteemide mudel:

ssteem on avatud dnaamiliselt tasakaalustatud olulised on keskkonnasuhted peamine siht on struktuuri silitamine

Iseofganiseeruvate ssteemide mudel:

kohane mise- ja struktuurimuutused on olulised vajalikud on struktuuride arendamise mehhanismid vajalik on positiivne tagasiside vajalik on ppimine

suhtekapital. 7.8. Organisatsiooniline sekkumine. Vaatleme teadmisphistele

organisatsioonidele omaseid organisatsioonissteeme ja intelligentset kitumist (joonis 2.4). (joonis 2.3)

~~~o

Vrtusphiste ssteemide mudel:

mudel on samasugune naqu eelmine mudel pluss on see, et ssteemil on kultuur, S.t ta on vrtusphine

Joonisel 2.3. on illustreeritud organisatsiooniliste ssteemide mudeleid. Vrreldud on mehhaanilisi, bioloogilisi, iseorganiseeruvaid ja vrtusphiseid ssteeme: lesandephised organisatsioonid olid algselt mehhaanilised sotsiaaltehnilised ssteemid. Need olid suletud, staatilised ssteemid, kus olulisteks peeti ainult sisemisi seoseid ja lesandeid. Tnaseid lesandephiseid organisatsioone saab vrrelda bioloogiliste ssteemidega, mis on avatud, dnaamiliselt tasakaalustatud ja kus on olulised ka keskkonnasuhted; teadmi steR~ ~is?ed 0!_g~<;tJ!it~!Q~tJ:!ill"J2I1~Jl!g~11~S<r.!lY..~ly,e,; 'l~L JJ,lid, kus on olulised kohanemis- ja struktuurimuutused. Iseorganiseeruvad on ka struktuuride arendamise mehhanismid. Kindlasti on vajalik positiivne tagasiside. ~.Dides J_2imub J2islev teadmiste, pd~Yll.S.te_j.a_IJ-i_~rend.aroine. Oluline .Q!t".,Qr.g~~2~!ioQni!!DLj)_ppimine. Teadmisphi sei d organIsat ~ sioone vib nimetada ka vrtusphisteks, mis lisaks iseorganiseeruvate1e ssteemidele omavad teadmisphist kultuuri; loomeorganisatsioon on phijoontes samasugune nagu teadmisphine organisatsioon. Erinevuseks on asjaolu, et kui tead~ ~Eisa~;i..~~.fY1ilir~ili1il~OiEl~~2",c[ii~is. meorganisatsiooms vrtustatakse dnaami1isi teadmisi
~,-,~~~''''''''''-''''M'~'''''''~''''.<i.\'-:.I}''~_,X'l~.4".~~'&F<lI4'.,,,,.''''~~4W~':'..jQ~>'7!E'~~ ~

Joonis 2.3. Ssteemide

mudelid

Alus: Ingerman Arbnop, Bjrn Bjerke. Methodology for Creating Business Knowledge. Second Edition. SAGE Publications. London, New Delhi, 1996.

..JlQl

Joonisel 2.4 on illustreeritud intelligentset kitumist ja kitumise valdkondi teadmisphistes organisatsioonides. Need valdkonnad on ettevtte ja indiviidide jaoks olulised intelligentse kitumise ja siseoperatsioonide, teadmisvarade, ppimise ja innovatsiooni rollid. Mis iseloomustab teadmisorganisatsiooni intelligentset kitumist kui sekkumisjuhist? Ksitleme ettevtte ja tvtja tegevusrolle, kus nad kasutavad intelligentseks kitumiseks vajalikke teadmisprotsesse. Joonisel 2.4 on illustreeritud kuut intelligentse kitumise valdkonda: ;--ettevotte lildprotsessi (ettevtte intelligentset kitumist) ja viit alaprotsessi: personali intelligentne kitumine; ppimine; innovatsioon;

74

75
.J

tvtja igapevased siseoperatsioonid; teadmiste strukturaalsete varade loomise ja kasutamise protsess.

vljundid: personali otsene individuaalne tegevus vlismaailmaga; motiveeritud soov ppida; soov innovatiivseks tegevuseks; soov sisemisteks igapevasteks tegevusteks. C. Personali ppimise protsess, mis loob ja kulutab teadmisvrtusi: sisendid: personali otsene suhe vlismaailmaga; vajadus ppida oma t ja ettevtte jaoks; personali igapevane tegevus; vljundid: talase vimekuse suurenemine; teadmisvrtuste loomine. D. Innovatiivse tegevuse protsess, vrtusi: sisendid: personali otsene suhe vatiivseks tegevuseks; personali vljundid: innovaatilise tegevuse misvrtuste loomine. mIS loob ja kulutab teadmis-

Ettevtte

intelligentse

kitumise

protsess Personali otsene tegevus vlismaailmaga

Personali tegevuse Personali

otsese mju

Kliendid

loomine Teadmisvrtuste - tooted Ja teenused - operatiivne praktika - tehnoloooja - nusolekud/load struktuurid:

varade kasuta mine

operatiivt mju struktuursete teadmisvarade kasutamisel Struktuursete teadmisvarade otsese mgi mju

ja maailm

- ssteemid ja protseduurid - ettevtte struktuurid - patendid ja litsentsid - haridus ja ppeprogrammid

vlismaailmaga; vajadus innoigapevane tegevus; vimekuse suurenemine; tead-

Mjud ettevtte sisenditele

Joonis 2.4. Organisatsiooni intelligentne kitumine

Alus: J. Liebowitz. Knowledge Management: Handbook, London 1999.
I '

E. Personali igapevane operatiivne tegevus: sisendid: personali intelligentne tegevus; teadmiste strukturaalsete varade kasutamine; vljundid: ppimisvajaduse tekkimine; vajadus innovatiivseks tegevuseks; vajadus uute teadmisvarade loomiseks; personali igapevase operatii vt mju teadmisvarade struktuuride intelligentsele kasutamisele klientide ja vlismaailma poolt. F. Teadmiste strukturaalsete vrtuste loomine ja kasutamine: sisendid: personali operatiivse tegevuse kaudu uute teadmisvrtuste loomine; vljundid: strukturaalsete teadmisvarade personalipoolne kasutamine; personali vimete suurendamine; strukturaalsete teadmisvarade otsene mk. Joonisel 2.4 on loetletud TJ protsesside juures kasutatavaid strukturaalseid vrtusi. Nendeks on teadmismahukad tooted ja teenused; ssteemid ja protseduurid; operatiivne praktika; juhtimise praktika; organisatsioonilised struktuurid; tehnoloogia; teadmiste baasid; patendid ja litsentsid; lepingud ja load; haridus ja vljappepro grammi d. .

Vaatleme joonisel 2.4 esitatud tegevusvaldkondi

lhemalt.

A. Ettevtte intelIigentse kitumise protsess: sisendid: klientide vajadused ja ootused; vljunditeks on ettevtte intelligentne tegevus klientide ja vliskeskkonna suhtes: personali otsene suhtlemine vlismaailmaga ja personali intelligentse tegevuse resultaadid; personali igapevase operatiivt mju teadmisvarade struktuuride intelligentsel kasutamisel; strukturaalsete teadmisvarade otsene mk. B. Personali intelligentse kitumise protsess: sisendid: load; motivatsioonid; olemasolevad sonali vimed; vimalused; per-

76

77

Joonisel 2.5. on illustreeritud teadmisphise organisatsiooni riprotsesside tsklit. Kaheksandas peatkis vaatleme strateegilist TJ-i kui riprotsessi (punkt 8.1); uute teadmiste loomisega seotud riprotsessi (punkt 8.2); teadmiste kasutamise tootmisvaldkonna riprotsessi (punkt 8.3). Need kolm toetavat riprotsessi on pidevas arengus ja sltuvad eelkige vliskeskkonna signaalidest, vlistest teadmistest, muutuvatest thendustest ja eesmrkidest ning uutest vimalustest ja innovatsioonidest. Iseloomustarne neid riprotsesse eraldi.

8. peatkk Teadmisphist organisatsiooni toetavad riprotsessid

Vaatleme ettevtte phitegevust toetavaid riprotsesse. Sellised riprotsessid haaravad mnda kindlat phitegevust toetavat valdkonda. Mne autori arvates on organisatsioonis kolm kuni kuus phitegevust toetavat riprotsessi, mne arvates rohkem.
Protsessid: -ksskkonna vimalused -seaduslikud ~ selekteerimised, kinnipidamised, interpretatsio onid -tegevuste juhtimine Signaalid keskkonnast

cvused, Veendumused

~-

""t'

Thenduste ja eesmrkide vljajaotamine

8.1. Strateegilise teadmisjuhtimise riprotsessi eesmrk on vliskeskkonna pidevalt muutuvate mjude signaalidest arusaamine ja arvestamine ning vlissignaalidele reageerimiseks vastavate uskumuste, veendumuste ja tegevus- ja kitumisjuhiste kujundamine. Uued uskumused ja tegevused sltuvad juba justunud seadusandluse pidevast arvestamisest ja selle selekteerimistest; seaduste interpreteerimistest. Neid protsessi1isi teadmisjuhiseid on vaja organisatsioonilise reageerimise jaoks vajalikeks tegevusteks ja organisatsiooni uskumuste/veendumuste muutumistest arusaamiseks. Nendest vliskeskkonnast tulevatest signaalidest arusaamiseks on vaja vastavaid teadmiste protsesse spiraalselt arendada ja juhtida, mis kuulub tippjuhtide ja juhatuste tegevusvaldkonda.
Strateegilise TJ-i kui riprotsessi eesmrk on tagada ettevtte edu ja peamised konkurentsieelised. riprotsessi (joonis 2.5) sisenditeks on vliskeskkonnast tulevad signaalid ja uued vrtuste organisatsioonisisesed thendused ja eesmrgid; vljundiks on vliskeskkonnast arusaamisest tulenevad uued organisatsioonisisesed teadmisvrtuste thendused ja eesmrgid; riprotsessideks on arusaamine (keskonnavimalustest, seaduslikest selekteerimistest, kinnipidamised), uskumus (eesmrkidest, uutest vlistest ja sisestest teadmisvrtustest ja -kogemustest, interpretatsioonid) ja tegevused teadmiste ja oskuste juhtimiseks. Strateegiline TJ on interaktiivne, kontekstiline, sidus ja snergiline ssteem, mil on suur lisavrtuse tootmise vime kollektiivsete teadmiste, pdevuste ja loovuse juhtimise kaudu. Strateegiline TJ ei

juhtimine :::~::::,"h':::":::':: TJ
-teadmists konversioon, Integratsioon, lekandmine -uute teadmiste loomine

Thenduste ja eesmrkide vljajaotamine

Protsessid: -situatiims otsustamine -eelistused, reeglid, rutiin, -protsessilised mudelid -poliitilised mudelid -anarhia mudelid

~ ,------K-u-Itu-u-rili-se-d---, teadmise Vlised tsadrnised ----? Avatud teadmised Varjatud teadmised

toomine ~ja

Eelistused ~ Eesmrgile suunatud kohanev kitumine

Uued vimalused
inno~

Reeglid I--~-==-----

Rutiinid

Teadmiste

Teadmisterakendamine------?-

c__..c..::.::-,,-,--,.c:..__:__:____:___j

vatsioonid

Joonis 2.5. Teadmisphise organisatsiooni spiraalselt arenevate teadmistega rikastamise riprotsesside tskkel Allikas: Choo jt (2002).

78

79

le imerohi kigi tnapeva riprobleemde lahendamiseks, kuid ~iendab juhtimises juba vimalikku ja paikapandud tegevuspiirkonda ning sisaldab praktilistes ..t~r:n:inites .:egevuste. ro~kus~, mida saab ette vtta, et saavutada rilisi eesmarke. Selline juhtimine aitab tita sidusa, kontekstilise ja snergilise ettevtluse tagaja rolli. Strateegilise TJ-i neli .siduvat dim~ns~ooni ..o~ koost ja suhtlemine; uus inimressursside strateegia ja. huv1tusmu~el (kultuur); uued organisatsioonivormid; uued t- Ja ppevormid. Strateegilise TJ-i lesanded teadlaste definitsioonide jrgi: TJ on teadmiste tpne kontroll ja juhtimine organisatsiooni sees, mis on suunatud kompanii eesmrkide saavutamisele (van der Spek 1997); TJ on teadlik strateegia igete teadmiste saamiseks igetelt inimestelt igel ajal ja selleks, et aidata inimestel jagada ja sisestada info tegevusse sel viisil, et see ergutab organisatsioonilise teostuse ehk esituse paranemist (O'Dell jt 2000); TJ ei ole distsiplinaarne vahend (kord vi ksk), vaid, vastupidi, on hoopis teistsugune viis kvaliteedi, kasumIikkuse ja kasvu parandamiseks; TJ ei ole filosoofilis-teereetiline miste. TJ-i kaudu saab lheneda organisatsiooni puutumatule, raskesti arusaadavale v.a~al~, s.o juda inimtunnetuste tuumani, TJ klastab teadmIs~ ja kinnitab tunnetused koos teadmistega ja pdevustega orgamsatsiooni teadmisvarasse; TJ ei ole intellektuaalne kapital (lK). Kui lK esindab kompanii kaubamrkide, patentide ja brndinimede vrtust, siis TJ on kompanii ajupotentsiaali, loomeenergia ja pdevuste kujundamise vahend. Teadmised, nagu kirjanduses on ksitletud, on intellektuaalne omand, on kogu organisatsiooni omand. TJ ei ole lK, vaid on tegevuste ja inimeste interaktsiooni tulemus. Koos uue info ja uute teadmiste integreerumisest saadud kogemustega silivad need interaktsiooni tulemused thtajatult. Strateegiline TJ haarab paljusid erinevaid integreeritud protsess~: ettevtte vlisallikatest tulenevate kttesaadavare teadmiste kasutamine;

teadmiste teenustes; teadmiste teadmiste ajendite; teadmiste teadmiste

sisseviimine

ja hoidmine

riprotsessides,

toodetes ja

esitamine andmebaasides ja dokumentides; kasvu edendamine lbi organisatsioonilise

kultuuri ja

organisatsioonisisene lekandmine ja jaotamine; ja teadmiste vrgustiku mju regulaarne hindamine.

Strateegiline TJ teenindab organisatsioonilist adaptatsiooni, ellujmise ja kompetentsi thtsaid ning otsustavaid teemasid suuremate keskkonnaliste muutuste sees. Loomulikult kehastavad need tegevused organisatsioonilisi protsesse, mis otsi vad andmete, IT ning infoprotsesside ja inimeste loovusliku ning innovaatilise vimekuse vahelist snergilist kombinatsiooni (Malhotra 1998). Strateegiline TJ-i on keskseks juhtimisinstrumendiks ettevtte arengu kavandamisel. On nii riigi, kogu hiskonna kui ka organisatsiooni tasandil toimuva senini huviphise otsustusprotsessi muutmine/nihutamine teadmisphiseks. Varem oli huviphine otsustamine. TJ-i kaudu on tulemas teadmisphine, kaasav otsustamine. Otsustamisviis koos nn kaasava otsustamismudeli levikuga (oluline siht on kooskla leidmine osapoolte huvide ja arusaamiste vahel). Selle mtteviisi kohaselt thendab teadmishiskond teistsugust tegutsemis- ja otsustuskultuuri, kus eesmrgid pstitatakse ja aktsepteeritakse hiselt; eesmrkide saavutamine riigivalitsemises, majanduses, loodussuhetes ja sotsiaalelus toetub senisest rohkem reflektsioonile, analsile, maailmakogemusele, aga mitte niivrd tavale, rhmahuvidele (nagu varem); kui esimese mtteviisi kohaselt tuleb les leida iged nupud, millele vajatada, siis teise arusaama jrgi tuleb kikidele nuppudele vajutada targalt ja kaalutletult. Uue otsustuskultuuri suunas liikumine (nagu iga kultuurimuutus) on loomulikult sammsammuline ja aegavttev ettevtmine. 8.2. Uute teadmiste loomise riprotsess. Uute teadmiste loomiseks vajalike loomisprotsesside kujundamine sltub organisatsiooni tippjuhtide snastatud eesmrkideedest ja vrtushinnangutest. Oluliselt mjutab loomeprotsesse e-koolitus organisatsioonis (p81

80

piv organisatsioon). Vaimse t tegijate tootlikkuse nitajak~ tul~b seada uuendusvimaluste loomised, uuenduste vljamtlemised Ja innovatsioonide tootmine. Uute teadmiste loomiseks vajalikke teadmisprotsesse on vaja spiraalselt arendada ja juhtida. Seejuures tuleb lhtuda olemasolevatest ja pidevalt arenevatest kultuurilistest teadmistest, nii avatud teadmistest kui ka ttajateIt varjatud teadmiste kttesaamisest. Nende uute teadmiste loomise allprotsesside eesmrk on puuduvate teadmisthikute titmine loomeprotsesside kaudu; individuaalsete varjatud teadmiste kttesaamine konversiooniprotsesside kaudu; kollektiivi jaoks varjatud individuaalsete teadmiste kttesaamine organisatsiooniliste teadmiste konversiooniprotsesside kaudu; teadmiste integratsioon vastavate integratsiooniprotsesside kaudu; olemasolevate teadmiste lekandmine nende rakendamiseks riprotsessides; uute teadmiste loomine. Teadmisvarade suurendamiseks organisatsiooni mlus on vaja salvestada organisatsioonilisse mllu (andmepankadesse) kompaktselt kik teadmised riprotsesside arendamise kohta; vlja tmmata teadmiste andmepankadest organisatsioonis olemasolevate teadmiste vood (ekstraheerimine); koguda ja salvestada ttajate individuaalsed teadmised, et neid rieesmrkidel kasutada.

Tootmisalased situatiivsed (sltuvad uutest eesmrkideedest, innovatsioonidest ja pidevalt muutuvatest tingimustest, motivatsioonidest) otsustusprotsessid koosnevad alaprotsessidest: ritegevuse iga lesande titmiseks vajalikud sisesed riprotsesside mudelid; ettevtte strateegilistest poliitilistest otsustustest sltuvad riprotsesside mudelid; anarhilised riprotsesside mudelid; pidevalt muutuvad eelistused, reeglid ja rutiinid; juhtkonna igapevased otsused.

Tabel 2.2
Organisatsiooniliste otsuste tegemise neli mudelit
Vikese ebaselgusega konfliktid Siduvalt ratsionaalne mudel Protsessiline mudel Suure ebaselgusega konfliktid Poliitiline mudel Anarhiline mudel

Madal protseduuriline mrama tu s Krge protseduuriline mramatus

8.3. Tootmistegevuse teadmisphised riprotsessid:

sisenditeks on uued vimalused ja innovatsioonid; vljunditeks on eesmrgile suunatud kohanev kitumine (organisatsiooni eesmrgile suunatud kohanev intelligentne kitumine) ja uued teadmisvrtuste thendused ja eesmrgid. Otsustamisprotsesside tulemused sltuvad eelistustest, reeglitest ja rutiinidest; protsessideks on igapevases tootmises vajalikud situatiivsed otsustusprotsessid, mis vajavad teadmistega rikastamist. Otsustusprotsessid sltuvad eelistustest, reeglitest ja rutiinidest. Otsustamisprotsesse on vajalik spiraalselt arendada ja juhtida.

Tabelis 2.2 on iseloomustatud organisatsioonilise otsuse tegemise viise: ratsionaalne otsustusmudel sobib kasutada vikese ebaselgusega ja madala protseduurilise mratlusega konfliktide korral; protsessilisi otsustusmudeleid sobib kasutada vikese ebaselgusega ja krge protseduurilise mratlusega konfliktide korral; poliitilisi otsustusmudeleid sobib kasutada suure ebaselgusega ja madala protseduurilise mratlusega konfliktide korral; anarhilisi otsustusmudeleid sobib kasutada suure ebaselgusega ja krge protseduurilise mratlusega konfliktide korral.

82

83

9. peatkk

Teadmisphised riprotsessid
9.1. riprotsesside vrgustik. Vaatleme ettevtte riprotsesside vrgustiku iga ksikut teadmisphist riprotsessi eraldi kui riprotsesside vrgustiku elementaarset osa. Mne autori arvates on ettevtte protsesside vrgustikus tuhandeid riprotsesse, s.o riprotsess on ksikttaja he tlesande titmine. Traditsiooniliselt (ssteerniteooria alusel) ksitleti seni riprotsesse sotsiaaltehnilise ssteemina, mis koosnes sisendist, rilisest tegevusest vljundite saamiseks ja vljunditest. Teadmisphiste riprotsesside sisenditeks on signaalid ja informatsioon vliskeskkonnast; vlised uued teadmised, thendused ja eesmrgid; vimalused ja innovatsioonid; vljundiks on uued thendused ja eesmrgid; uued tarbimisvrtused, mis saadakse inimeste produktiivses fsilises ja vaimses tegevuses; uued vimalused ja innovatsioonid; teadmisphised tooted ja teenused; protsessilisi tegevusi on palju. Siia kuuluvad kik ettevtte he vi mitme tlesande titmiseks vajalikud vrgustikulised tegevused. Neid riprotsesse vaatleme kesolevas peatkis ldiselt. 9.2. Teadmisphised riprotsessid. Teadmisphiste riprotsesside eesmrk on rikastada kik tootmiseks vajalikud riprotsessid nii kvantitatiivsete faktiteadmiste kui ka kvaliteetsete dnaamiliste ehk loovteadmistega. riprotsesside teadmistega ja teadmisvoogudega rikastarniseks on teadmisjuhi lesandeks
84

kindlustada kigi riprotsesside sooritamseks vajalike teadmiste olemasolu; teavitada vajalikest teadmistest kohe ttajaid, kellele neid vaja on; organiseerida teadmisphiste riprotsesside reaalne elustumine; arendada vlja spetsiaalne (niteks ad hoc raamistik) infrastruktuur, mis vimaldab ttajatel teadmisi abstraktsiooni tasemel riprotsessidesse viia; toetada riprotsesside sooritamist infotehnoloogiaga. Nii tehes integreerime TJ-i suundi e-ppega.

Teadmisjuhile on vajalikud ka riprotsesse toetavad teadmised, et identifitseerida millistest riprotsessidest alustada, mida analsida, et alustada leminkut teadmisphistele riprotsessidele; millised teadmiste lekandmise inftrastruktuurid, mis organiseerivad teadmiste voogusid, ttavad, millised ei tta ja millised on suboptimaalsed; kuidas riprotsesse omakorda kohandada teadmistele sobivaks, et teadmisvoogusid paremini teenindada. Et teadmisvood riprotsessides oleksid elavad, peab kindlaks tegema ja toetama, pidevalt parendama riprotsesside jaoks sobivaid teadmiste infrastrutuure, riprotsesside teadmistega rikastarnisel. Thus toetus on eriti raske tolukordades, kus tvtja on aja surve all. KrgekvaliteediliseI TJ-il kui distsipliinil (teadusel) on olulised kaks suunda: riprotsesside anals, et kindlaks mrata teadmiste vood ja teadmiste struktuurid; protsessi muutustest riprotsessidega seotud ttajatele ajastatud teatamine.

85

Sotsialiseerimine
Silitamine Genereerimine

EksternaIiseerimine

Internaliseerimine
Kasutamine Ulekandmine

Kombineerimine

Organi satsi ooni lised teadmised Joonis 2.7. Loomephise Joonis 2.6. Teadmisphiste riprotsessi raamistik riprotsessi raamistik

Joonisel 2.6 on illustreeritud teadmisphise riprotsessi raamistikku. riprotsessid on mbritsetud individuaalsetest)a kollekti.ivsetest teadmisprotsessidest ja teadmisvaldkondadest. Ariprotsesside teadmistega rikastamiseks on tarvis leida riliseks tegevuseks vajalikud andmed, faktid ja teadmised; kujundada vastavad teadmisprotsessid; . . teadmisprotsesside ritegevuseni juhtimiseks kujundada vajalikud teadmiste infrastruktuurid; vastavate sekkumiste kaudu suunata teadmised infrastruktuuride kaudu riprotsessidesse.

2.7 on illustreeritud loomephise riprotsessi raamistikku. riprotsessid on mbritsetud individuaalsetest ja kollektiivsetest loomeprotsessidest ja teadmisvaldkondadest. riprotsesside rikastamiseks loovteadmistega on tarvis riprotsesside kvantitatiivsete faktiteadmistega rikastamise asemel kasutada kvaliteetseid dnaamilisi teadmisi. Seejrel kujundada riliseks tegevuseks vajalikud loomeprotsessid, kujundada loomeprotsesside juhtimiseks vajalikud infrassteemid ja juhtimisahelad ning suunata dnaamilised teadmised loomeprotsesside kaudu riprotsessidesse.

9.3. Loomephised riprotsessid. Joonisel

9.4. Teadmiste infrastruktuuride kujundamine. Meie ideaaleesmrk on rikastada kik riprotsessid teadmistega. riprotsesside teadmistega rikastamine toimub teadmiste infrastruktuuride kaudu. Struktuur (EE 9) on ssteemi elementide suhteliselt psiv seos. Struktuurielemendid moodustavad tervikliku liitobjekti olulised seesmised seosed, millest tuleneb objekti kvalitatiivne muutumatus tema eksisteerimisolude muutudes teatavas kvaliteedi ja kvantiteedi
87

86

vahemikus. riprotsesside teadmistega rikastamiseks ja uute teadmistega kiireks ja paindlikuks varustamiseks on v.aja kuj~ndada vastavad teadmiste infrastruktuuri d (TIS). TIS-de kujundamise eesmrgiks on . kirjeldada kiki riprotsessides vajalike tegevuste, reeglite, juhendite, kokkulepete ja ssteemide vrgustikku, et toetada ttajaid nende igapevases ts; vimaldada ttajate vaimse potentsiaali avanemist ja arenemist; vimaldada oganisatsioonil silitada ja tulemuslikult juhtida olulisi kollektiivseid teadmisi, teadmiste voogusid, teadmiste td ja teadmiste keskkonda; esindada nii teadlike kui ka alateadlike teadmiste td (knowledge work).

10. peatkk

Organisatsiooniliste ja protsessiliste innovatsioonide tootmise perspektiivid

Teise osa vikese mahu tttu ei saa me kiki TJ-i kui teadmisphiste riprotsesside ning organisatsiooniliste ja protsessiliste innovatsioonide tootmise vahendi vimalusi ksitleda ja leststetud probleeme ksikasjalikult lahti kirjutada. Seetttu on kesoleva raamatu teine osa ainult sissejuhatuseks ja suunanitajaks paljudele innovatsioonide tootmise vimalustele. Autoril on valmimas uus raamat teise osa teemade nagu teadmisphised riprotsessid, teadmisphised organisatsioonid, strateegiline teadmisjuhtimine jtkamiseks ja phjalikumalt kirjeldamiseks. Teadmisphiste ettevttesiseste uuenduste tootmiseks on jrgnevad metodoloogilised teemad: teadmisphiste riprotsesside kujundamise metodoloogia, tarkuseratta tprintsiip, riprotsesside, teadmiste infrastruktuuride, aktiviteetide ja tulemuste hindamine, riprotsessiks vajalike teadmiste kujundamine, riprotsesside vrgustik, teadmiste voogude skeemid, visualiseeritud raamistik TIS, UML-i raamistik, vajalike sekkumiste hierarhiad, teadmisprotsesside hierarhiad, strateegilise TJ-i raamistik, teadmiste loomeprotsesside juhtimine, TJ-i esituste mtmine jpm.

88

89

i
I
Kolmas osa

Teadmisjuhtimine kui teadmisphiste innovatsioonide tootmise phivahend

,, ,

Eesti riik on liikumas teadmisphise majandushiskonna suunas. Sellel teekonnal on arengumootoriks teadmisjuhtimine (TJ). TJ-i osa uue distsipliinina, dnaamiliste teadmiste kujundajana ja uuenduste vljamtlemise vahendina vaatlesime raamatu esimeses osas. TJ-i osa uue rimudelina ning teadmisphiste organisatsiooniliste ja protsessiliste uuenduste tootmise vahendina vaatlesime raamatu teises osas. Raamatu kolmandas osas vaatleme TJ-i osa teadmisphiste ettevttesiseste uuendustena tootmise phivahendina. Ettevttesiseste teadmisphiste uuenduste tootmine on aluseks teadmisphise majandushiskonna kujundamisel. Eesti paradigmaks on teadmisphine majandushiskond. Eesti iga ettevtja ja ettevtte eesmrgiks on lisandvrtuse suurendamise kaudu tsta oma efektiivsust ja konkurentsivimet. Eesti liikumisel teadmisphise majandushiskonna suunas on eelkige vaja suurendada rahva innovatsiooniteadlikkust. Teadusphise tehnoloogilise (info- ja krgtehnoloogilise) uuenduste krval tuleb prioriteetsena eelistada teadmisphist ettevttesisest innovatsiooni. Teadmisphise innovatsiooni tootmine on phivahend liikumisel teadmisphise majandushiskonna suunas.

93

11. peatkk

Majandushiskonna

pidev ja paindlik areng

struktuur ning seda kohanemisvimelisemad ttavad inimesed (Grint 1998; 134);. tunnustatakse pidevate uuenduste vajadust (Dejonkcheere, Hootegen 2001; Boreham jt 2002; Cooke 1990, Brown ja Lauder 1997); esitatakse pdevuse nue. Ollakse veendunud, et tootlikkust ja kvaliteeti saab tsta ttajate vimete, teadmiste, kompetentsuse ja nende isiksusliku potentsiaali parema rakasutamise teel. Siit jreldub, et majandusedu sltub suuresti sellest, kui head tingimusedja atmosfr on loodud tl ppimiseks organisatsioonis.

11.1. Pideva paidndliku arengu paradigma (PPAP). Maailm on

pidevas muutuses. PP AP tekkimine on seotud peamiselt maailmamajanduse ja rahvusvahelise tturu kujunemisega ning majandu~agentide kasvava kohanemise vajadusega uutele konkurentsitingimustele (Cooke 1990; Brown jt 1997; Raagma 1996). PPAP on lai teoreetiline kontseptsioon, mida mjutavad postmodernistlik kultuurikontekst (Kumar 1997); jrjest suurenev individualismi vrtustamine, mis lekantuna tmaailma nuab nii organisatsioonideit kui ka ttajatelt suurenevat kohanemisvimet ja paindlikkust rahuldamaks erinoliste klientide vajadusi (Esland ja Ahier 1999; Browring 2002). uus tstusfilosoofia. PP AP-i raames on tehtud palju ja phjalikke uuringuid, mis kik pavad seletada struktuursete muudatuste mju thi~ele; t~ju nudmisele majanduses ja ttajatele esitatavate nudmiste kujunemisele ning muutumisele organisatsioonides, samuti ttajate koolitusvajadustele ja ppimisele (Freidson 2001; 41. F!negold 1999!. PPAT ideede omaksvtt thendab, et konkurentsieeliste saavutarmseks ptakse paindlikult kohaneda muutuva maja~duske~~konnaga. Paindlikkuse nue esitatakse nii tjule km ka toosuhetele. Mida suurem on mramatus toodete turul, seda paindlikum peab olema organisatsioon, seda diferentseeritum tema sise-

11.2. Uus tstusfilosoofia. Uus tstusfilosoofia on kujunenud arenenud tootmisssteemides toimuvate komplektsete struktuursete muudatuste pinnal. Uus tstusfilosoofia hendab oma teoreetilistes ksitlustes tootmise majanduslikud, sotsiaalsed, hariduslikud, poliitilised jt aspektid. Eesmrgiks on mista, seletada, ette nha ndisaegsete hiskondade majandussfris ning ettevtetes aset leidvaid muutusi ja uuenduste suundi (Wahrhust, Thompson 1998; Esland, Ahier 1999; Dehnbostel, Dybowski 2001). Uut tstust ja tootmist iseloomustab integreeritud tehnoloogia, st tootmises on kasutusel IT -ga limitud, programmeeritav ja erinevate operatsioonide teostamiseks sobiv tehnoloogia. See laiendab ka juhtide ja tandjate strateegiliste valikute vimalusi ning on samal ajal kaasa toonud nii suurema lahknevuse kui ka hetaolisuse erinevate organisatsioonide kultuurides, nende t lesehituses ja koolitusreziimides (Dejonkcheere, Hootegen 2001; 25); vastutuse delegeerimine (mberjagamine) laiemale tegijate ringile; organisatsioonilis-teoreetiliste mudelite ja vormide progress. Allksuste, niteks osakondade jigad ja paindumatud struktuurid asenduvad paindlikega. Integreeritakse operatsioone, mis olid enne jaotatud erinevate allksuste vahel; meeskonnat vrtustamine. See thendab ttajate osavtu laiendamist otsustamisel, meekonnat autonoomia suurenemist. Samas tunnistatakse, et teliselt isejuhtivaid meeskondi esineb siiski harva (Boreham, Lammont 2002);

94

95

 majanduslikult iseseisvate allstruktuuride loomist: projektijuhtimine, maatriksstruktuurid, tde vljaandmine ja teenuste sisseostmine, millega kaasneb partnerlus- ja vrgusuhete loomine. Uue tstusfilosoofia tulemusel toimub traditsioonilise tjaotuse ja juhtimise phjalik mberkujundamine: ametiprofiilide laienemine; suund kitsalt spetsialiseerituselt funktsioonide laiaulatuslikule integreerimisele; vhem detailne tjaotus, planeerimise ja otsustamise detsentraliseerimine ja dekontsentreerimine, mis viivad polfunktsionaalsete, laiade integreeritud ametiprofiilide loomisele (Schienstock 2003, Nyhan 2001); tmmatakse tlised kaasa tprotsessi pidevasse parandamisse, informatsiooni ja teadmiste vahetamisse kogu organisatsiooni ulatuses ja selle ksuste vahel, samuti kigi tasemete personali dialoogi. Ka see asjaolu avardab seniseid t- ja ametiprofiile; asendub kliendile orienteeritud teenindusmajandus jrjest enam ttajate kitsalt defineeritud tehniliste oskuste nude laiemate oskustega, mis hlmavad ka selliseid nn pehmeid oskusi nagu koost ja suhtlemine ning on seotud kasvava vajadusega ppida tkohal (Coffield 1999); hmastuvad piirid oskus- ja pooloskustliste vahel; fsilise ja vaimse t vahel; tliste professionaalsete ja tehniliste ametite vahel; keskuse ja perifeeria ttajate vahel; tekib uus ttajate jaotus; kerkivad esile uued ametid, kaovad traditsioonilised hierarhilised demarkatsioonipiirid erinevate, fordistlikus paradigmas kitsalt defineeritud kutsete, ametite ja erialade vahel: tekivad paindlikud tvormid. Kigis arenenud riikides, jrjest rohkem ka Eestis, on kasvanud t numbriline ja ajaline paindlikkus, mis vljendub ttajate arvu kiires suurendamises vi vhendamises vastavalt organisatsiooni vajadustele, osaajaga ja ajutise t kasvusjmt (Browring 20Q2, Loogma 2001c).

Uue tstusfiloofia eriti olulised jooned on oskuste iseloomu muutumine. Tekivad erinevate oskustemustritega (multi-skilled) ttajad, kes vivad hendada endas juhi, inseneri ja laiade tehniliste oskustega spetsialisti kvaliteete (Cooke 1990). Uudsete oskuste kombinatsiooni nitena vib tuua mehhatrooniku ameti, mille puhul sisaldub hes asjatundjas hekorraga mitu fordistlikku asjatundjat (Ellstrm 1999); info ja sotsiaalsete oskuste lekanne firmas. Traditsioonilise hierarhilise tjaotuse korraloli tga seotud infovoogude liikumine organisatsioonis piiratud vertikaalsuunaga - lalt alla ja alt les. Uuenemisvajadustest lhtuv uus tkorraldus nuab eelkige horisontaalset infovahetust ja vastastikust ppimist, mis vimaldaks ja soodustaks uuendusliku sisekeskkonna kujunemist; varjatud teadmised. heks olulisemaks organisatsiooniliseks ressursiks on kujunemas ttajate varjatud, mittemdavate, mittekodeeritavate teadmiste itaeit knowledge) ja sotsiaalse kapitali - pikaajaliste usaldusvrsete kontaktide, tuttavate vrgustike rakendamine tkeskkonnas, mida senise organisatsioonikultuuri vi rutiini tttu pole osatud mrgata ja hinnata; uuendused. Globaalses konkurentsis psimiseks on tusnud vajadus jtkuva arengu, pidevate uuenduste jrele (Dejonckheere, Hootegem 2001; 12); innovatsiooniprotsess ettevtte tasandil: innovatsioon on ettevtte tegevuse sda; ettevttele on vga oluline kohaliku uuendusliku keskkonna olemasolu, sltumatute vikefirmade vrgustiku ja arengut toetavate organisatsioonide olemasolu ning koost firmade ja kohalike kutse- ning krgharidusinstitutsioonide vahel (Raagmaa 2002); innovatsioon, loovus ja pidev ppimine. Uus tstusfilosoofia rhutab erinevate haridusinstitutsioonide, eriti kutsehariduse ja -koolituse thtsust, aga ka ttajate individuaalset panustamist organisatsiooni uuendustegevusse. See thendab ttajate 100vuse ja pideva ppimise osathtsuse kasvu. Pideva paindliku arengu kriitika. Paljud autorid on osutanud PPAP-i rakendamise negatiivsetele sotsiaalsetele tagajrgedele -

96

97

sellega kaasneva thive ja t turvalisuse vhenemisele. (Ri~~~ 1999); ttuse kasvule (Browring 2002; 163); vhem turvaliste toovormide (ajutine ja osaajaga t) laienernisele jm; vimenduv~d t arengute vastuolud, mis viivad thive polariseerumisele Ja kvalifikatsioonilhede tekkimisele; tekivad tkohad, mis nuavad rohkem teadmisi (nt smbolanaltiline t), ttaja hakkab vajama tks rohkem juhtimisfunktsioone. arendustegevust, teadmismahukaid tugiteenuseid jm. Uued tkohad nuavad krgemat kvalifikatsiooni, ka suuremat ttasu ja suuremat t turvalisust (Reich 2000, Martin, Schumann 1999). See kik viib ttajaskonna he osa le- ja teise alakvalifitseerimise1e. Paindliku t destruktiivseid tagajrgi on teisigi: negatiivsed keskkonnamjud, manipu~ leerimine tarbija vajadustega jm. See tekitab vajaduse, et PPAP-l keskseid phimtteid - t autonoomiat ja ttajate vastutust tuleb rakendada avaramas sotsiaalses kontekstis, vljaspool konkreetset td, vltimaks liialt suurt tasakaalustamatust t- ja lejnud maailma vahel ja vltimaks pdevuse traumaatilisi katkemisi (Browring 2002; 164). PPAP-i ja uue tstusfilosoofia tekitatud divergentsed (eri suundades hargnevad) arengud on viinud vastuolulistele protsessidele ka oskuste ja pdevuste nudmises. Seda vastuolulisust on iseloomustatud helt poolt kui eelnevas ts omandatud oskuste minetamist ja teiselt poolt kui teatud oskuste taseme tusu ning uutele oskustele ja pdevustele esitatavate nudmiste kasvu (deskilling, upskilling ja reskilling). paradigmalist nihet. Sajandivahetusel on juhtimisteadustes jllegi aset leidmas paradigmaline nihe. Mehhanistliku lineaarse maailmaksitlusega ei saa enam hakkama. Midagi sarnast toimus ligi sada aastat tagasi fsikas, siis kui Newtonilt ja Descartesilt p~it mehhanistlik maailmaksitlus ei suutnud enam seletada aatormst viksemate osakeste jlgimisel fikseeritud nhtusi. Juhtimisalaste arusaamade muutust pole aga paljud juhid mrganud tnaseni ja pavad ikka veel tegutseda phimtete jrgi, mis tuginevad Newtoni mehhaanikale ja 20. sajandi teaduse saavutustele. Uue juhtimisteaduse alus - juhtimisteaduse uus paradigma on leidnud

11.3. Juhtimisteaduste areng. Vaatleme juhtimisteaduse

seletuse Margaret Wheatley teedrajavas raamatus "Juhtimine ja loodusteadus - korra otsinguil kaootilises maailmas" ja taganud selle fenomenaalse edu kogu maailmas. Raamat on arvatud kmne maailma kigi aegade mjukama juhtimisraamatu hulka. Nagu M. Wheatley vidab, on juhtimisalase ebaedu phjuseks katse liikuda 21. sajandil ringi 17. sajandi maakaartide abil. Toome niteid. 18. sajandil valitses maailmamajandust Suurbritannia. Industrialiseerimise eestvedajad, britid (tooteinnovaatorid), tootsid kike, alates tekstiilist kuni raudteerbasteni. 19. sajandil tukas britid mailmamajanduse juhtriigi troonilt ra Saksamaa. Sakslaste edu peitus madalates paIkades ja masstoodangus. Nad olid maailma suurimad terasetootjad ning lksid kaasa tehnoloogia uuendamisega (lineaarne innovatsioon). 20. sajandi teisel poolel tusis esile Jaapan odava tehnoloogiaga, millega lks kaasa USA. Jaapani autotstuse uuendused vtsid kasutusele ka ameeriklased, andes efektiivsemat ja konkurentsivimelisemat toodangut. 21. sajandil onjulist konkurentsi pakkumas Hiinajllegi odava uuendusliku masstoodanguga (tooteinnovatsioon). Hiina geenimuundatud riis suurendab saaki ja parandab tervist, teatab BBC. Hiina majanduse juline esiletus paneb maailma suhtuma Hiinasse lootuse, austuse ja kartusega. Ameeriklased kardavad, et nende turu ujutavad peagi le odavad Hiina kaubad. Tunda on, et ees ootavad suured muutused. Klassikaline doktriin lemaailmse vabamajanduse eelistest ja avatud turgudest on lbi sajandite osutunud vaieldamatult igeks. Tulemuseks on majandusliku liberalismi vidukik. Enamik juhte on oma hariduselt olnud insenerid vi majandusteadlased. Harvem eksib nende hulka loodus- ja sotsiaalteadlasi. Nii ei mrkagi paljud, et nende juhitavettevte on orgaaniline ettevte, st pigem elusorganism kui elutu mehhanism. Tavaline insenerist juht joonistaks ettevtte skemaatilise kujutise sirgjoontega hendatud kastide kujul ja peaks organisatsiooni parimaks vrdkujuks mehhanismi, masinat. Masina ideaalseisund on tasakaal ja parimal juhul tidab iga selle masinavrgi osa tpselt ja krvalekalleteta mratud funktsioone. Tnapeval ksitletakse

98

99

korda ja tasakaalu aga pigem hirena ja see toob kaasa korrigeeriva sekkumise keskusest. Seal tipus on tark juht vi juhtkond, kes kike teab, ette neb, otsustab ja korrigeerib. Sellise korra ja kontrolli arusaama tttu surevad paljud organisatsioonid otseselt ja paljud ttajad kaudselt. Organisatsioonid lihtsalt lakkavad olemast, nii nagu on kadunud suurem osa kmne aasta taguseid maailma tippettevtteid. Inimesed piltlikult eldes "surevad" niisugustes ettevtetes. Neid tapab igavus ja rutiin. Nad tdinevad sellest, et kogu nende vimekusest ja varjatud teadmistest vajab tandja vaid kmnendiku. Nagu liinitootmise rajaja autotootja Ford kurtis, segab thusat tootmise korraldamist asjaolu, et koos vajaliku ktepaariga tuleb tle vtta inimene. Miks inimene ldse ttab? Mitte ainult raha prast, vaid ka selleks, et teha midagi mttekat, teostada ennast, jtta endast midagi jreltulevate plvkondade jaoks, anda panus endast suuremasse. Niisugused ettevtted, mis seda vimaldavad, tmbavad paremaid inimesi ligi. Senised juhtimisteaduse paradigmad on ratsionaalsed rahulolu tagavad paradigmad: teadusliku juhtimise paradigma (Taylor jt) rhutab, et edu saavutatakse ratsionaalses ja loogilises tegevuses; brokraatia paradigma (Weber jt) rhutab, et edu eelduseks on kord ja ssteem ja et on vaja le saada senisest ssteemitusest ja kaosest; administratiivse juhtimise paradigma (Fayol jt) rhutab, et edu saavutamiseks tuleb jagada protsess loogilisteks funktsioonideks ja neid kirjeldada; inimsuhete paradigma (Mayo jt) rhutab, et edu saavutamiseks tuleb luua maksimaalselt soodsaid tingimusi ttajate tga rahuloluks; neoinimsuhte paradigma (Maslow, Herzberg, MacGregori jt) rhutab, et edu saavutatakse ttajate lbimeldud motiveerituse korral. Senised paradigmad ei tta enam tulemuslikult. Tnapeval on paradigmaks muutunud teadmisjuhtimine. 21. sajandi majanduse olulisemad mrksnad on muutuv keskkond ja TJ. hel ajal toimuvad muutused on viinud olukorrani, kus tundub vimatu 100

midagi ette nha ja planeerida. Seda on nimetatud kaoseks (orgaaniline innovatsioon). Fookus on nihkunud muudatuse protsessile endale - need on TJ-i progressi poolt tingitud muutuste ehk arengu protsessid (protsessiline innovatsioon). Paljudel juhtudel on muudatuste lbiviimise ebannestumine tingitud ttajate ebapiisavast osalemisest neis muutustes. Kige esmalt on vaja muutused ttajatele arusaadavaks teha. Tuleb luua muudatusi toetav ja ppimist soodustav organisatsioonikultuur. Organisatsioonilisi muutusi saab mista ainult organisatsioone mbritsevat institutsionaalset keskkonda arvesse vttes (institutsionaalne innovatsioon). Juhtimisteaduse paradigmasid takistavad inertsid: EL-i inerts: ptakse silitada EL-i alustalade majandusruumi ja sotsiaalse vastutuse koosklastatud juhitavust; Eesti riigi inerts: parempoolsuse jtkamine. "Koosmeele" rumal sna ei klba. Vasakpoolne iseseisvus algas Eestis laulva revolutsiooniga. Lahendused on sotsiaalpoliitilised. Lahenduseks vib olla Eesti kui e-riigi laiendamine. rimaailma uueks nudmiseks on saanud ja uueks paradigmaks on muutunud TJ. Videtakse, et tulevik kuulub neile ettevtetele, kes suudavad salvestada oma organisatsioonides kinnistunud teadmisi. TJ-i raskus seisneb inimkapitali (teadmised) pimimises/limumises struktuurikapitaliga. Tulevikus on edukad ainult need ettevtted, kes suudavad struktuuri- ja inimkapitali niimoodi kokku pimida, et sellest hendusest saadav snergia jb alles isegi siis, kui inimesed firmast lahkuvad.

101

12.1.1. Teadusphine innovatsioon. Innovatsiooni miste tajumine Eesti otsustajate ja avalikkuse silmis on erinev. Primaarsena tajutakse uuendusi tehnoloogiate ja rakenduslike teadustulemuste vljattamisena ning nende rakendamisena ettevtluses. Selline ksitlus viib eksiteele ja on innovatsiooni lineaarne (mehhaaniline) ksitlus. Sellise ksitluse kohaselt tulenevad uued avastused alusteadusest, jrgneb alusteadusele rakenduslik uuring saab alles rakendusliku uuringu protsessi lppedes majanduslikku kasu.

12. peatkk

avastusest

Teadus- ja teadmisphine innovatsioon

12.1. Teadus- ja teadmisphine innovatsioon. TJ-i uue osa teadmisphiste uuenduste tootmine - titmisel tuleb kohe selgitada, et TJ-i kaudu on vimalik toota ettevttesiseseid teadmisphiseid innovatsioone, mitte ainult teadusphiseid tehnoloogilisi (info- ja krgtehnoloogilisi) uuendusi. Kahjuks on Eesti otsustajate ja avalikkuse silmis uuenduse miste tajumine erinev. Aetakse segamini teadusphine ja teadmisphine innovatsioon. Eestis on uuenduse mistmisel tsiseks probleemiks nn kontseptuaalne segadus. Selle tttu on vajalik suurendada rahva innovatsiooniteadlikkust. Teadus- ja teadmisphiste uuenduste olemust ja lesandeid tuleb selgelt eristada. Teadusphine innovatsioon on radikaalne, lineaarne, mehhaaniline, konvergentne, tehnoloogiline (info- ja krgtehnoloogiline) uuendus. See on rakenduslike teadustulemuste vljattamine ning nende rakendamine ettevtluses. Paraku leiab sellisel moel aset vaid vike osa innovatsioonidest. Teadmisphine innovatsioon on mittelineaarne, dnaamiline, loov, orgaaniline, divergentne ettevttesisene uuendamine. Suurem osa rakendatavatest uuendustest on teadmisphised ettevttesisesed innovatsioonid. Need on uuendused, mis tekivad teadmistega (eelkige dnaamiliste ehk loovteadmistega) teadmisphiseid riprotsesse rikastades.
Vaatleme kahte uuenduste liiki phjalikumalt:

Innovatsiooni teadusphine ksitlemine viib paratamatult selleni, et riigi- ja teadusjuhid rgivad ksmeelselt uuendusalast privaatkeelt, millel on nrk kokkupuude reaalse eluga, inimestega, ettevtlusega, muu maailmaga ja ajaloolise kogemusega. Ka tnases Eesti innovatsioonipoliitikas mistetakse taolisi teadus- ja rakendusuuringuid teadusphise innovatsioonina (Kattel, Illing, Pettai 2004). mitme teise Kesk- ja Ida-Euroopa riigiga on Eesti aastatel vtnud Euroopast sna edukalt le innovatsioonipoliitikaalase retoorika. Retoorikat on tinginud ja retoorikat toetab USA Teise maailmasja jrgne lineaarne arusaam teaduste, sealhulgas teadusuuringute osast sotsiaalmajanduslikus arengus (Busch 2004). See ksitlus phines usul, et suured investeeringud alusuuringutesse ja sellest tulenev tehnoloogiline areng on majanduse arendamise kige thusam viis. See mudel ti omal ajal suurriikidele rea tehnoloogilisi lbimurdeid. Vahendite piiratuse tttu ei ole see mudel aga kindlasti rakendatav tnapevavikestes ja keskmise suurusega turumajanduslikes riikides. Sarnaselt viimastel

12.1.2. Teadmisphine innovatsioon. Eesti on liikumas uue majandusmudeli - teadmisphise majandushiskonna suunas. See on paradigmaline liikumine tootmisphiselt majan.~ushiskonnalt teadmisphise majandushiskonna kujundamisele. Uhiskond vajab teadmisphiseid majandus- ja avaliku sektori institutsioone. Teadmisphist majandushiskonda on vimalik kujundada TJ-i kaudu. Seetttu on ka teadmisphiste uuenduste tootmine paradigmaline.

102

103

See on veendumus edust, mille eesmrgiks on suurendada ettevtte konkurentsieelist. Teadmisphiste riprotsesside dnaamiliste teadmistega rikastamise kaudu on vimalik toot~ tea~:nisp~hiseid innovatsioone. Teadmisphiste uuenduste tootmine vib kujuneda Eesti Nokiaks. Reaalne elu, inimeste, ettevtluse, muu maailma ja ajaloolised kogemused nitavad, et enamus uuendusi ettevt~use~ toimub teadmisphise innovatsiooni kaudu. See on innovatsiooni nn dnaamiline ksitlus, mille kohaselt uuenduste vljamtlemine ja juurutamine toimub uute vi olemasolevate teadmiste rakendamise kaudu. Dnaamilist innovatsiooni juhivad ettevtjad ja tandjad TJ-i kaudu. Teadmisphise innovatsiooni kutsuvad TJ-i kaudu esile ettevtjad, kes sellisel moel tukavad ja tekitavad majanduse arengut. Majandusteadlase Schumpeteri snade kohaselt on igasugune teistmoodi rakendamine majanduslikus sfris uuendus. TJ on teadmisphise innovatsiooni tootmise vahend ettevtte majandustegevuses konkurentsieelise suurendamisel. TJ-i kaudu on vimalik tootmise muutmine ja/vi uuendamine (tootmisinnovatsioon), organisatsiooniliste struktuuride ja juhtimise muutmine ja/vi uuendamine (organisatsiooniinnovatsioon), protsesside muutmine ja/vi uuendamine (protsessiinnovatsioon), toodete/teenuste muutmine ja/vi uuendamine (tooteinnovatsioon). (Uurimus "Innovatsioon ja Eesti arvamusliidrid" 2005). Innova~sioon (teadmisphine) on majanduslikus tegevuses konkurentsieelise saavutamine lbi ettevtte tootmis-, juhtimis- ja muude riprotsesside muutmise ja/vi tootmisuuenduste. Nii .mi~tav~d innovatsiooni EL, OECD jt rahvusvahelised organisatsioonid (OECD 1999,2002). Ka mitmed Eesti teadlased peavad Eesti viksuse ja majanduse arengufaasi tttu Eesti majandusarengu peamiseks liikumapanevaks juks teadmisphist innovatsiooni, mi.tte teadus- e~a arendustegevust vi mujal loodud tehnoloogiate uudset Ja vimalikult otstarbekat kasutuselevttu. Innovatsioon seisneb peaaegu alati juba olemasolevate tehnoloogiate, teadmiste ja oskuste 104

uudses kasutamises. Seetttu pole Eesti ettevtja seisukohalt ksimus mitte riigipoolses alus- vi rakendusteaduse rahastamises, vaid selles, kui kalliks (sna otseses mttes) lheb Eestile uute tehnoloogiate ja teadmiste kasutuselevtt. Riski piirid panevad paika turg ja konkurents. 12.2. Innovatsioonipoliitika vtmeksimused Eestis 12.2.1. Erasektori vhene innovatsioonialane tegevus. Tna on Eesti innovatsioonissteemi kige olulisemaks nrkuseks nii ettevtjate, ametnike kui ka analtikute kinnitusel erasektori vhene innovatsioonialane tegevus (Innovatsiooniteadlikkuse uuring, 2005). Uuring ksitleb seda, kuidas Eesti arvamusliidrid (poliitikud, ettevtjad, meedia jt) mistavad innovatsiooni, milline on nende teadlikkuse tase, kuidas ja miks see on niisuguseks kujunenud ning millised viksid olla teadlikkuse tstmise ja parandamise vimalused. Erasektori vhese innovatsioonialase tegevuse phjuseks on uuenduspoliitika ebaselged arusaamised uuendusest. Innovatsiooniteadlikkust on vaja suurendada. Loovteadmiste ja pdevuse progressi tulemuseks on ettevttesiseste teadmisphiste uuenduste tootmine. Ettevttesiseste teadmisphiste uuenduste tootmise arenguid rhutavad paljud teooriad, paradigmad ja kontseptioonid. PP AP ja uus tstusfilosoofia rhutavad pidevate uuenduste vljamtlemise ja innovatsionide tootmise vajadust; loovteadmiste ja intuitiivkontseptuaalsete pdevuste arendamise vajadust. 12.2.2. Eestis kehtiv innovatsioonipoliitika kajastab teaduse ja rakendusuuringute mistmist (teadusphise) innovatsioonina (vt uuringut "Innovatsioon ja Eesti arvamusliidrid" 2005). Teadusphi st innovatsiooni kui radikaalset innovatsiooni juhitakse akadeemiliselt teaduse juhtimise ja arendamise kaudu. Paljud Eesti tuntud teadlased peavad Eesti majandusarengu peamiseks suunaks just krgtehnoloogilist (teadusphist) innovatsiooni. Eesti haridus-, teadus- ja uuenduspoliitikas puuduvad struktuurse kohandumise ja tehnosiirde toetamisega seotud meetmed. Seetttu on suurele

osale Eesti erasektoris teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon liiga kallis ja riskantne ettevtmine. Seega oleks lhi105

1
f
ngelik sdistada erasektorit Eesti majanduse jtkusuutmatuses vi vhestes investeeringutes innovatsiooni. Sedamoodi on mttetu apelleerida nn teadlikkuse tstmisele, missioonitundele jms. 12.2.3. Teadmisphise innovatsiooni tootmine on ettevtluse sda. Globaalses konkurentsis psimiseks on Eesti ettevtluses vajalik toota teadmisphist innovatsiooni; vtmeksimuseks kujuneb innovatsiooniprotsess ettevtte tasandil. Ettevttele on oluline kohaliku uuendusliku keskkonna olemasolu. See on sltumatute vikefirmade vrgustikku ja arengut toetavate organisatsioonide olemasolu ning koost firmade ja kohalike kutse- ning krgharidusinstitutsioonide vahel. 12.2.4. Innovatsioonipoliitika eesmrgiks peaks olema tingimuste ja vimaluste loomine eraettevtjatele selleks, et nad investeeriksid oma vahendeid krgema lisandvrtusega ehk vimalikult suurema konkurentsieelisega tegevustesse. Innovatsioonipoliitika eesmrgist tuleneb ka TJ-i eesmrk: luua tingimused uute vi olemasolevate teadmiste uudseks kasutamiseks (kvalitatiivseks muutmiseks), see on uuenduste, sh leiutised ja avastused, vljamtlemiseks ja teadmisphiseks innovatsiooniks, saavutada vimalikult krge lisandvrtus, suurem konkurentsieelis, ideaalis.isegi lhiajalise monopoli saavutamiseks; soodustada, motiveerida, juhtida ja varustada loovenergiaga (vastava keskkonna loomisega) jms uuenduste vljamtlemis- ja innovatsiooniprotsesse. Kuidas ja milliste innovatsioonipoliitika vahenditega seda eesmrki saavutada, sltub juba konkreetse riigi probleemidest ehk selle riigi innovatsioonissteemi iseloomulikest nrkustest (OECD 1999, 2002). Vikeriikidesse nagu Eesti sobib paremini ettevttesisene teadmisphine innovatsioon. Kuigi mitme Kesk- ja Ida-Euroopa riigi valitsused soovivad iga haridusse, teadusse ja uuendusse pandud krooni psiva struktuuriga majanduses ruttu tagasi saada, ei ole see tegelikult vimalik ega tpselt sellisel kujul ka vajalik (Freeman 2002). Senise arengu taustal on ettevtjad viimaseil aastail, hoolimata kuni 24-aastaste hulgas isegi le 20% ulatuvast tpuudusest, jrjekindlalt rhutanud oma probleeme sobiva kvalifikatsiooniga tj?U leidmisel. Eestis vheneb likoolidesse astujate arv demograafilise languse tttu juba 2008. aastal kaks korda. Et sarnased p~oble~mid on. ki~jal E_uroopas, vime eeldada gedat konkurentsi nutikamate irnmigrantide hulgas, kes kindlasti ei taha elada mingis nn sotsiaalses lbumajas (OECD 2004, 37). 12.2.5. Avaliku sektori haridus- ja teadusinvesteeringute suurendamisel peab Eesti tegema strateegilisi valikuid, millistel aladel olla Euroopa tulevases tjaotuses liider, millistel aladel aktiivselt ~saleda .~eeuroopalise .thts~s~ga teaduse infrastruktuuri projektId~s, millistel aladel hoida minimaalset taset, et maailma arenguga ldjoontes kursis psida. Samuti eeldab haridusssteemi ndisajastamine vananeva rahvastikuga vikeriigis paratamatult nii tipptasemel vlisppejudude ja -teadlaste sissetoomist kui ka valmisolekut tipptasemel koolituse eksportimiseks (Innovatsioon ja Eesti arvamusliidrid, 2005). Uuringu autorite hinnangul on tegemist tsise probleemiga. Niteks vib tuua eesti geenivaramu mber toimuva, kus heks peamiseks sdlaseks on just nimetatud kontseptuaalne segadus. Geenivaramult, mis olemuselt oli ja on Eestile vajalik teadusprojekt, oodati kiiret rahalist tasuvust ning panust Eesti ettevtete uuendusIikkuse tusu, ehkki side biomeditsiini ja teaduse ning majandusliku tulemuslikkuse vahel ilmneb arvatavasti alles aastakmnendite prast (Kattel; Anton 2004). Uuringu "Innovatsioon ja Eesti arvamusliidrid" autorid lhenesid innovatsiooniteadlikkuse problemaatikaIe lbi Eesti konkurentsivime, innovatsiooni olukorra ja innovatsioonipoliitika laiema konteksti (R. Kattel; E. Illing; V. Pettai 2004). See on oluline seetttu, et innovatsiooniteadlikkuse tstmisele suunatud tegevused peavad lhtuma konkreetse riigi ja piirkonna kontekstist. Seetttu pole ka vimalik teiste riikide kogemusi ksheselt le vtta. Eesti innovatsioonissteemi kige peamiseks iseloomulikuks jooneks ja htlasi ka olulisemaks nrkuseks on praegu erasektori vhene innovatsioonialane tegevus. Seda kinnitab niteks T&AT kulutuste jagunemine era- ja avaliku sektori vahel. Erinevalt arenenud riikidest investeerivad meie ettevtted tna vga vhe ~

I
r
1
;1
11
I

.j

'1

'I
"I
'I
j'

"

106

107

T &AT -i ning erasektoril on olnud vimalik areneda, ilma et erasektor oleks pidanud olulisel mral investeerima oskuste ja tehnoloogia arengusse. Niteks on Eesti thive kesk- ja krgtehnoloogilises tstuses ja teeninduses EL-i riikide hulgas madalamate hulgas.

12.2.7. EL-i struktuurifondid ja innovatsioonipoliitika. EL-iga

liitumisel avanesid Eestile ka struktuurifondid, mille sihiks on vimaldada vhem arenenud riikidel seada pioriteete vastavalt oma olukorrale ja vajadustele (Euroopa Nukogu mrus nr 1260/1999). Tnapevaks on sisuliselt kik Eesti innovatsioonipoliitika meetmed strutuurifondide poolt (kaas)rahastatud. Suur osa nendest meetmetest on kogunenud EAS-i ktte ning vga laias laastus saab kokku lugeda 10-12 innovatsioonipoliitika alla kivat meedet, mis toimivad vi on kivitunud 2004. aastal ja mis on kttesaadavad EASi kodulehel (www.eas.ee) ning avaldatud Riigi Teatajas. Eesti innovatsioonipoliitika phiprobleemid on liigne tagasihoidlikkus prioriteetide seadmisel; meetmete, mille kitsamaks eesmrgiks on krgtehnoloogia valdkondade teadlaste ning ettevtjate kokkuviimine, domineerimine: otsesed ettevtluse toetusskeemid on peamiselt suunatud infrastruktuurile vi koolitusele; tulenevalt T&AT-i rahastamise killustatusest ning vikestest mahtudest saavad mitmest eri allikast rahastatud hed ja samad vi sarnased projektid (Zernieke 2003). Seega on Eesti majanduse jtkusuutlikuks ja tasakaalustatud arenguks jrgneval kmnendiloluline, et riigi innovatsioonipoliitika muutuks oluliselt ettevtjakesksemaks ning keskenduks T &AT-i krval julisemalt olemasolevate ettevtete konkurentsivime parendamisele. Eesti ettevtete innovatiivsuse kasv ja seda toetavate riigi poliitikate arendamine on kik tihedas vastastikuses seoses innovatsiooniteadlikkuse arenguga. Arvamusliidrite to el on edasise avaliku diskussiooni arendamine Eesti ees seisvate reaalsete probleemide teemadel tee poliitiliste otsuste juurde. Avalik arvamus ei vta omaks htegi arusaamatuks jnud sammu ning poliitiline otsus jb sellises olukorras langetamata.

12.2.6. Innovatsioonipoliitika ja haridusssteem. Eesti majanduse struktuur on praegu suunatud odava tju ja ressursi rakasutamisele ning suurelosal Eesti ettevtjatel puuduvad nii kogemused kui ka turg selleks, et investeerida T&AT-i ning seelbi oma konkurentsivimet parandada. Tulevikku vaadates on tegemist phimttelise dilemmaga: kas ritada alandada tootmissisendite kulusid vi leida teisi lahendusi tootlikkuse tstmiseks, mis sisaldab aga tihtipeale uuendusi. Samas on uuendusaldiste ettevtete jaoks kujunenud tsiseks probleemiks asjaolu, et vrreldes teiste riikidega toodab Eesti haridusssteem vhe tehnilise haridusega inimesi. Teisalt on Eestis suhteliselt palju teadlasi ja insenere krgharidussektoris ning sellest lhtuvalt on ka arusaadav, miks suurem osa Eesti T&AT ja innovatsioonipoliitika meetmetest on tnaseni olnud suunatud peamiselt teadusasutustes oleva teaduse ja teadmiste kommertsialiseerimisele ehk krgtehnoloogia valdkondadele. Seda kinnitab niteks teadusrahastamise anals Eesti majandusprobleemide taustal, mille jrgi vib vita, et paljud nii-elda krgtehnoloogilised valdkonnad nagu keemia ja keskkonnateadus on tenoliselt alarahastatud. Need valdkonnad on aga Eesti tehnoloogilise arengu seisukohalt rmiselt olulised, kuna paljud Eesti tstuse tehnoloogilised probleemid (puidu-, paberi-, tekstiilitstuses) on tnapeval vi lhitulevikus just nende teadusvaldkondade lahendada. Nende madal-, ja kesktehnoloogiaga sektoritega seostub suur osa Eesti tstuse lisandvrtusest ning ekspordist. Teisalt on aga just nimetatud valdkonnad ja tehnoloogiad juba praegu ja eriti lhiaastail ning aastakmnetel lioluliseks henduslliks traditsioonilise tstuse ning krgtehnoloogilise bio- ja nanotehnoloogia vahel. Nende valdkondade kaudu on vimalik Eesti madal- ja kesktehnoloogilise tstuse edasine oluline tus, moderniseerimine ning siseriiklik klasterdumine ehk krgema lisandvrtuse teke.

108

109

13. peatkk

Teadmisphiste innovatsioonide tootmine

Liikumisel teadmisphise majandushiskonna poole vajab Eesti uusi meetodeid ja vahendeid uuenduste vljamtlemiseks ja teadmisphiste uuenduste tootmiseks. 13.1. Teadmisphise innovatsiooni olemus. Teadmisphiste innovatsioonide tootmiseks tuleb TJ-i kaudu kujundada interaktiivne keskkond ja luua vajalikud tingimused. Need on sellised, kus keskkond ja tingimused muudavad ettevtte teadmisvalvsaks (knowledge vigilant}.

Joonisel 3.1 on illustreeritud TJ-i kui teadmisphist innovatsiooni soosivat keskkonda, kus ttajad on vimelised ise oma teadmisi juhtima. Kui organisatsioon suudab kujundada strateegilise TJ-i kaudu uuenduse tootmiseks sobiva keskkonna, siis juhivad ttajad ise edukalt oma teadmisi ja tulemuseks saab olla teadmisphine innovatsioon. Joonisel 3.1 on illustreeritud inimest mbritsevat keskkonda, mis koosneb organisatsiooni teadmiste baasist ja kodeerimistehnoloogiast, mis vimaldavad ttajail vliskeskkonna mjudest tulenevalt uuenduse tekkimist ja uute teadmiste loomist; keskkonnast pidevaks ppimiseks ja uute teadmiste loomiseks; olemasolevatest meetoditest ja protsessidest uute ideede tekkimiseks ja nende realiseerimiseks; uutest toodetest, uutest turgudest, vaimukatest probleemide lahendustest, vrtust lisavatest innovatsioonidest, paremast teenuse kvaliteedist, innovatiivsetest protsessidest ja eksperimenteerimistest. Ettevtted vajavad teadmisi ja neil peab olema juurdeps teadmistele. On kolm vaatenurka TJ-i efektiivsuse kohta, mida laiaphjalise TJ-i juures peab rhutama. Normaalses olukorras TJ-i initsiatiiv ja aktiivsus ei pea letama t vajadusi. Loomulikult, teadmiste omamise ja kasutamise korral vajavad toperatsioonid vhem mbertegemist, toimub kiirem t anals, otsustamine ja tideviimine, seda eriti mitterutiinsete lesannete juures; peab uute ja lisatud funktsioonide asemel thustama kike olemasolevat, mis on kimasolevatele pingutustele rajatud ja moodustavad osa sellest - sageli tegemata neid raskemaks, aega kulutavamaks vi judu nudvaks; on selline, mille kohta eldakse "mtlen - thendab ttan". 13.2. Tooteinnovatsioon. Uute toodete spiraaIne arendamine (tooteinnovatsioon) toimub toote valmistamise protsesside (protsessiinnovatsioon) pideva teadmiste vi loovteadmistega rikastamise kaudu (joonis 3.2).

/PPimine~ Muutused Intuitsioon

- uued tooted - uued turud - vaimukad probleemide lahendused - vrtust lisavad

Inimene
Teadmiste loomine

Uued ideed

innovatsioonid
- parem teenuse kvaliteet - rohkem efektiivseid protsesse - rohkem eksperimenteerimist

./

Kod e e rimist e hn 0 I0 og ia

Joonis 3.1. Teadmisjuhtimine ja innovatsioon Allikas: E. M. Awad, H. M. Ghaziri. Knowledge Management. Pearson Education International. 2004.

110

111

Lhenemine uute toodete

13.3. Tootearenduse tskliline innovatsioon. Joonisel 3.3 on illustreeritud loovteadmisphise tootearenduse rakendamist. Faktiteadmisphine tootearendus on sama phimttega. Ainult et loovteadmiste asemel rikastatakse tooteid faktiteadmistega.
a'... arnine

~ ~ / -te-a--:-drLn'---j s'--t e---;k--a-su--'peale ek s p ersaamist ~arendamine diks _.---'Lahenernme uute toodete arengule --~_

Lahknemine ja hargnemine

'U'-u-t-e

tamine

Uute varjatud teadmiste

./

Lhenemine ~
-----.....

ja

koondumune

SUhtlemme) ja varjatud teadmiste

Diver~8ntne m6tl;rnine

---------~-~1

"->-g~-~---_._/_'

.i>
Joonis 3.2. Uute toodete loovteadmistega rikastamine Alus: Ingerman Arbnop, Bjrn Bjerke. Methodology for Creating Business Knowledge. Second Edition. SAGE Publications, London, New Delhi, 1996.
Konvergentne mtlemine Testimine Areng Toote rasaatmine vi vastuvtmine Mk vi juurutamine Prast toote mki pidev parendamine

Joonisel 3.2 on illustreeritud toodete loovteadmistega rikastamise kolm suunda: varjatud teadmiste arendamine uute varjatud teadmiste tekitamiseks; uute varjatud teadmiste avamine, suhtlemise kaudu uute toodete arendamine; uute avatud teadmiste kasutamine eksperdina - teki vad uued varjatud teadmised; varjatud teadmiste arendamine uute varjatud teadmiste tekitamiseks. Toodete pideva spiraalse arengu . esimese taseme etapid: uute toodete kohta varjatud teadmiste arendamine, varjatud teadmiste avamine dialoogide ja suhtlemise kaudu, eksperiment, uute varjatud teadmiste arendamine, varjatud teadmiste avamine jne; . . teise taseme etapid: uute toodete kohta varjatud teadmiste arendamine jne. Edasi juba samade etappide kordused. Areng on spiraalne (joonis 3.2).

Ideede genereerimine

~-----------innovatsioonide tootmise lehter

Joonis 3.3. Teadmisphiste

I I
I

Alus: joonis on koostatud Wheelwrighti ja Clarki teose "The Development Tunnel", 1992 kirjelduste alusel. Siis oli see tootearenduse revolutsioon.

I
J

Joonisel 3.3 on illustreeritud tootearenduse innovatsiooni, kus uuenduste tsklid on kasvavad ja analoogsed konversiooniprotsessidega. Tooteinnovatsiooni spiraalse arendamise (konversiooni) etapid: liikumine varjatud teadmisteIt avatud teadmisele sotsialiseerimise kaudu, toimub teadmiste tundekllane ja igaklgne esitamine (sarnaneb ideede genereerimisega divergentse mtlemise kaudu); liikumine varjatud teadmisteIt avatud' teadmistele eksternaliseerimise kaudu, toimub teadmiste edasiandmine vljatlemise kaudu (sarnaneb ideede vljatlemisega);

112

113

 liikumine avatud teadmisteIt avatud teadmistele kombineerimise kaudu, toimub teadmiste kombineeritud viisil edasiandmine (sarnaneb ideede rakendamisega); liikumine avatud teadmisteit varjatud teadmistele internaliseerimise kaudu, toimub teadmiste kehastamine ja alateadvusesse viimine (sarnaneb konvergentse mtlemisega); liikumine varjatud teadmisteIt varjatud teadmistele sotsialiseerimise kaudu ja edasi jtkub innovatsioon spiraalse arenguna. 13.4. Kollektiivsete uuenduste vljamtlemine
Avatud tsadmised Eksistentsiaalsed dimensioonid Eksternaliseerimine Kombineerimine

indiviidi teadmiste avamine grupis aitab suurendada grupilise kombineerimise ja sotsialiseerimise kaudu grupilisi teadmisi; grupiliste teadmiste eksternaliseerimise ja internaliseerimise kaudu suurenevad spiraalselt organisatsioonilised teadmised; organisatsiooniliste teadmiste avamise kaudu suurenevad interorganisatsioonilised teadmised ontoloogilise skeemi alusel.

l'

I I

----t-I
I

I \f'

Sotsialiseerimine

\ I
\ I

~
Varjatud teadmised Indiviidid -.o='--------Teadmiste Grupp Internaliseerimine I Organisatsioon tase ----------",..
I

Ontoloogiline dimensioon Interorganisatsioon

Organisatsiooniliste teadmiste loomine

Joonis 3.4. Organisatsiooniliste

teadmiste arendamise

spiraal

Alus: joonis on koostatud Wheelwrighti ja Clarki teose "The Development tunnel", 1992 kirjelduste alusel. Siis oli see organisatsiooniliste teadmiste loomisel revolutsioon.

Joonisel 3.4 on esitatud uuenduste kollektiivse vljamtlemise spiraalse arendamise etapid: indiviid suurendab spiraalse1t oma teadmisi;

114

115

Teadmisphine majandushiskond

14. peatkk

Teadmisphiste innovatsioonide tootmise perspektiivid

TJ kui uut teadmisphiste innovatsioonide tootmise phivahendit on vaja teadmisphiste innovatsioonide tootmisel ja teadmisphise majandushiskonna kujundamisel. Eesti paradigmaks on teadmisphine majandushiskond. Mis suunas toimub liikumine? Kas teadusphise vi teadmisphise innovatsiooni tootmise suunas? Joonisel 3.5 on arendatud M.E. Porteri majandusarengu staadiumeid. On selge, et areneval riigil nnestub saavutada jrjest suurema lisandvrtuse loomine ksnes oma majandust juliselt ja pidevalt ajakohastades. Eesti kui vikeriik vajab oma majanduse

Tootmis-' teguriphine
staadlum

---

Domineeriva konkurentsieelise muutumine majandusliku arengu kigus

Joonis 3.5. M.E. Porteri staadiumite edasiarengud Joonisel 3.5 on nidatud, et Eesti innovatsioonipoliitika eesmrk peab olema teadmisphise innovatsiooni tootmiseks vajalike eelduste loomine sobiva ettevtluskeskkonna loomiseks. Raamat on ksiraamatuks teadmisphise majandushiskonna kujundamisel ja teadmisphise innovatsiooniteadlikkuse suurendamise1. Raamat pakub Eesti ettevtjatele ja ettevtetele TJ-i kaudu vimalusi uuenduste vljamtlemiseks ja teadmisphiste innovatsioonide tootmiseks. Eesmrgiks on lisandvrtuse suurendamise kaudu tsta ettevtte efektiivsust ja konkurentsivimet. Kolmanda osa vikese mahu tttu ei saa kiki teadmisphiste innovatsioonide tootmise vahendeid ksikasjalikult lahti kirjutada. Seetttu on kesoleva raamatu kolmas osa ainult sissejuhatuseks ja suunanitajaks paljudele innovatsioonide tootmise vahenditele. Autoril on valmimas kolmandas osas ksitletud teema jtkamiseks uued raamatud "Teadmisphiste innovatsioonide tootmine" ja "Teadmisphine majandus".

juliseks arenguks teadmisphise innovatsiooni tootmise suurendamist. D. Ricardo tdest alates on laialdaselt aktsepteeritud
tsiasi, et eraettevtjal on mttekas panustada esmajoones neisse valdkondadesse, kus olemasolev keskkond pakub mitmesuguseid eeliseid. Ndisaegsetes majandusksitlustes ei loeta selliseid eeliseid mitte iseeneslikeks, vaid spetsialiseerimisel on mrav roll riigi loodud ettevtluskeskkonnal (King 1721; Ricardo 1821; Romer 1986; Fukuyama 2004).

116

117