Makroökonoomika loengud.

Rahvuslik kogutoodang.
1.Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmine.
Rahvuslik kogutoodang ( RKT) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi
jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusummas rahalises väljenduses.
Sisemine kogutoodang ( SKT ) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud
lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses.
RKT arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,SKT lähtub
territoriaalsuse printsiibist.

Lihtsustamise mõttes eeldatakse,et antud riigi tootmistegurite poolt välismaal loodud

RKT väärtus võrdub antud riigis välismaiste tootmistegurite poolt loodud SKT
väärtusega.
SKT arvestamine lähtudes toodangust.
Saamaks täpset ülevaadet loodud väärtuste kogusummast tuleb meil vältida
korduvarvestust.Selleks tuleb lõpptoodangu väärtusest maha arvata vahetoodangu
väärtus, mis on ostetud teiste ettevõttete käest ja mis kajastub juba nende firmade
aruandluses.Sellist lähenemist nimetatakse lisandunud väärtuse kontseptsiooniks.

Lisandunud väärtusest lähtuvalt on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö

väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust.Lõpptoodanguks nim. Lõpliku kasutaja
poolt ostetud valmisprodukti ( võib esineda ka teenustena )SKT arvestamisel kasutatakse
ainult lõpptoodangut.
Vahetoodang on pooleli olev toodang, mida kasutataks ettevõtte tootmisprotsessis
lõpptoodangu valmistamiseks.
RKT arvestamine lähtuvalt kogutoodangust baseerub tootmise jaotamisel harudeks.
USA metoodika lätub RKT arvestusest, Euroopa ja eesti metoodika SKT arvestusest.
SKT arvestamine kulumeetodil.
SKT arvestamine kuludest lähtuvalt : Tarbimiskulud
Investeeringud
Valitsuse kulud
Puhaseksport
Kõige suurem SKT kuluartikkel on tarbimiskulud.
Tarbimiskuludeks nim.uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks tehtud kulutusi.Näit.
uue auto ostmine läheb kulude arvestusse vana auto ostmine mitte.Normaalsestes
majandustingimustes ei kulutata kogu sissetulekut tarbimisele vaid osa säästetakse.
Säästud on see osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks.
Majapidamiste säästud koos ettevõtete säästudega moodustavad reservkapitali, mida
ettevõtted või valitsus saavad läbi pangasüsteemi kasutada.
Investeeringud on teine peamine kulutuste liik.
Investeeringute all mõeldakse ettevõtete kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele ehk
tootmisvahenditele ning kaubavarudele.
Valitsuse kulutused.Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemal määral.Valitsus
saab sissetulekuid maksude näol.Valitsus kasutab oma sissetulekuid kaupade ja teenuste

1
ostmiseks, maanteede, politsei, sõjaväe, tuletõrje jm. ülalpidamiseks.Suur osa valitsuse
kuludest moodustavad ümberjaotatud maksed.
Ümberjaotatud maksed on rahalised vahendid,mis tekivad tulude ümberjaotamisel riigi
eelarve kaudu.
Avatud majandusega riikides ( eksport ja import ) arvestatakse SKT kuludesse eksport
millest lahutatakse kogukulutused impordile või liidetakse T + I + V-le puhaseksport
Puhasekspor = E-I
SKT arvestamine tulumeetodil.

Makromajanduse tulunäitajatest on kõige levinum rahvatulu.

Rahvatulu ( RT ) on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu.Tulud
jagunevad vastavalt sellele,millist tootmistegurit kasutatakse.( töö, kapita, maa ) Tulud on
vastavalt palk, rent, kasum ja laenutulu.Neljanda tootmistegurina vaadatakse
ettevõtlust,mille tuluks on kasum.Ettevõttel tuleb maksta kaudseid makse
( aktsiis).Kaudsed maksud on lülitatud tootehinna sisse , neid vaadeldakse tulude poole
pealt kuigi nad ei jagune kellelegi tegurituluna; seetõttu neid rahvatulu arvesse ei võeta.
Osa loodud vahendeid kasutatakse amortisatsiooniks,st kulunud põhivahendite
taastamiseks ja remondiks.Amortisatsioonivahendid luuakse amortisatsioonieraldiste
tegemise teel.Amortisatsioonieraldisi nim ka ettevõtte säästudeks.
Amortisatsioon on vara väärtuse vähenemine kulumise või purunemise tõttu.
Amortisatsioon läheb küll kuludesse kuid ei lähe kellegi tuludesse ning seetõttu ei
arvestata teda ka rahvatuludesse.

SKT = palk+rent+intress + kaudsed maksud + amortisatsioon

RT = SKT – amortisatsioon – kaudsed maksud
RT < SKT
Kogutoodangu arvestamine:
Nominaalne SKT on aasta jooksul loodud kaupade ja teenuste kogusumma jooksvates
hindades.
Reaalne SKT on aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma mida on
korrigeeritud baasaasta hinnahindeksiga.See on SKT püsivates hindades.
SKT deflaator väljendab protsentuaalset nominaalse SKT suhet reaalsesse SKT-sse.
Nominaalne SKT
SKT deflaator = ------------------------------ * 100
Reaalne SKT

Näide Vaatleme 1995 a SKT-d 1992 a hindades . Nominaalne 1995 a 3992,5 miljr.$
reaalne SKT oli 1992 a hindades 3579,5 $.
SKT deflaator= ( 3992,5 / 3579,5 ) * 100= 111,7
111,7 näitab et hinnad võrreldes 1992 a on tõusnud keskmiselt 11,7 %
SKT deflaatorit kasutatakse inflatsiooni mõõtmisel.

SKT arvestamine ühe elaniku kohta.

SKT ühe elaniku kohta saadakse kui jagada aasta jooksul loodud SKT antud riigi
rahvaarvuga.
Seda näitajat kasutatakse erinevate riikide võrdlemisel

2
SKT ja majanduslik heaolu.
PUMAH ( puhas majanduslik heaolu ) näitab inimeste rahulolu ja hõlmab lisaks
ühiskonnas loodud kogutoodangule vaba aja ja varimajanduse väärtuse, millest on
lahutatud negatiivsed välismõjud.
SKT
+ vaba aja väärtus
+ tulu turuvälistest tegevustest
– negatiivsed välismõjud
= PUMAH
Varimajanduse all mõeldakse majandustegevust, mida ametlik statistika ei kajasta.
Negatiivne välismõju on keskkonna saastatuse näitaja. Vaba aeg sõltub erinevate
ühiskondade poolt loodud väärtustele kulutatud keskmisest tööajast. Sõltub milline on
tööaja efektiivsus. Näideks kõige rohkem toodangut ühe töötunni kohta loodi Saksamaal
100 koefitsient, Jaapanis 83, Suurbritannias 54.
Praktiline töö.1 Leidke igale mõistele vastav määratlus
Rahvamajanduse arvepidamine
Mõiste Määratlus

1.Kapitali amortisatsioon a.) on kogutoodangu väärtus, millest on

2. Kasutatav tulu (sissetulek)
3. Sisemajanduse koguprodukt (SKP)
4. Kodumaised koguerainvesteeringud
5. Kaudsed (äri)maksud
6. Varud
7. Sisemajanduse puhasprodukt (SPP)
8. Eratarbimiskulutused
9. Tulusiirded ( transferdid)
10. Lisandväärtus
maha arvatud teistelt tootjatelt hangitud
tootmistegurite väärtus
b.) on näiteks aktsiisi-, käibe-ja
kinnisvaramaks
c.) on ettevõtte valmistoodangu ja
tootmissisendite varud
d.) on arvutatud (kodu)majapidamiste
kulutusena kestvus-ja
mittekestvuskaupadele ning teenustele
e.) on aasta jooksul riigi
majandusterritooriumil residentide ja
mitteresidentide poolt valmistatud
lõpptoodangu väärtus turuhindades
f.) on tuluülekanded, millede puhul saaja
ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet
osutama
g.) on väljendatavad kulutustena uute
tootmisvahendite hankimiseks ja
ehitustegevuseks ning muutustena
varudes
h.) väljendub kulutustes äratarbitud
kapitalikaupade asendamiseks
i.) võrdub SKP miinus kapitali
tarbimiskulu(amortisatsioon)
j.) võrdub isiklik tulu (sissetulek) miinus
isiklikud netomaksud

3
2. Inflatsioon
1.Inflatsiooni mõiste
Algselt mõisteti inflatsiooni all niisugust olukorda, kus majanduses oli liiga palju raha.
Hiljem seostati inflatsioon nõudluse kasvuga. Praegu nähakse inflatsiooni peamiselt
hinnatõusus. Hinnatõus peab olema üldine ja püsiva iseloomuga.
Inflatsioon väljendab raha ostujõu langust, hindade üldist tõusu, mis on seotud
raharingluse häiretega. Tootmiskulude kasv ja liignõudlus põhjustavad üldist hinnatõusu
või tekitavad surve selle tõusuks, mis kahandab vältimatut raha väärtust.

Keynesi teooria kujunes välja suure depressiooni ajal 30-ndatel aastatel. Tootmine oli
alakoormatud ja valitses suur tööpuudus. Nõudlust oli võimalik suurendada
riigieelarveliste kulutuste kaudu. Keinistid olid veendunud, et inflatsiooni mõjutavad
kasutusel olevad ressursid ( tööjõud ja tootmisvahendid). Kui nende hinnad tõusevad,
kasvavad tootmiskulud ja sellele järgneb üldine hinnatõus.
Monetaristid ( Milton Friedman) lähtuvad rahahulga teooriast. Selles väidetakse, et üldine
hinnatõus on sõltuvuses raha hulgast. Kui raha hulk majanduses kasvab, siis väheneb raha
väärtus( ostujõud) ja hinnad tõusevad.
Fischer valem: M*V=P*T, M- raha hulk ringluse
V-rahaühiku käibe kiirus
P-hinnatase
T-kaupade ja teenuste hulk
Kui eeldada ,et V ja T ei muutu, siis määrab hinnataseme ringluses olev raha mass.
Friedman väitis, raha nõudlus sõltub hindade muutumisest, reaaltulust ja intressimäärast.
Raha nõudlus kujundab raha pakkumise .Nii peaks tekkima tasakaal majanduses. Kui
raha pakkumine ületab selle nõudluse, kujuneb paratamatult inflatsioon. Kui nõudlus on
suhteliselt stabiilne, siis on võimalik inflatsiooni ära hoida või ohjeldada seda seoses raha
pakkumise vähendamisega. Pärast raha hulga vähenemist ringluses väheneb ka toodangu
kogus.Hiljem toodangu kogus hakkab suurenema ning hinnatase langeb.
2. Inflatsiooni liigid.
Inflatsiooni liigitatakse mitmeti.
Avalik inflatsioon on turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub suhtelises või üldises
hinnatõusus. Turumajanduses muutuvad kaupade hinnad pidvalt.
Varjatud e. allasurutud inflatsioon on majanduslik olukord, kus hinnad võivad samaks
jääda, kuid halveneb kaupade kvaliteet või väheneb sortiment.
Inflatsiooni liigid põhjuste järgi:
A) Nõudlusinflatsioon- väljendab liignõudlust. See tähendab, et nõudlus ületab
pakkumise. Kui majanduses on tarbijate käes liigset raha, siis see tekitab
liignõudluse.
B) Pakkumise( kulu) inflatsioon iseloomustab tootmiskulude kasvu, mille põhjused
võivad olla erinevad. Kallinevad masinad, seadmed, tooraine, tööjõukulud.
Kuluinflatsiooni alaliigid:
1.palgainflatsioon-teatud tootmisharudes on suurem osa kuludest seotud
tööjõukuludega. Kui palk kasvab tööviljakusest kiiremini, siis suurenevad
tootmiskulud märgatavalt.
2. hinnainflatsioon-maailmaturu hindade kasv mõjutab ka siseturu hindasid.

4
3.siirdeinflatsioon- üldine hinnatõus järgneb ka siis, kui neis riikides, kellest sõltume
majanduslikult, hinnad märkimisväärselt tõusevad
4.maksuinflatsioon-iga tootja on sunnitud kompenseerima neid kulutusi, mis on
seotud täiendavate maksudega.( kasumi säilitamiseks)
C) Majandusootuste inflatsioon-tuleneb üksikisikute ja ettevõtete käitumisest.
Ettevõtted kavandabad uutele toodetele kõrgemad hinnad arvestades
inflatsiooni.Tarbijad kulutavad kaupade ostmiseks rohkem kartes , et hinnad tulevikus
tõusevad.
D) Struktuurne inflatsioon väljendub selles, et aja jooksul muutub nõudlusstruktuur
vastavalt tarbijate väärtushinnangute muutusele.
Inflatsiooni liigid ulatuse järgi:
Inflatsiooni mõju majandusele sõltub inflatsioonimäärast ja selle kestvusest.
A) roomav inflatsioon-5-7 % aastas. Selline inflatsioon on ebaoluline.( Kuid 3%
inflatsioon 20aasta jooksul kaotab 1kroon poole oma väärtusest.)
B) joosev inflatsioon-10% ja enam. Võidakse valitsuse poolt teha hindade
külmutamist.
C) Hüperinflatsioon on üle 50% kuus. Selle tõttu võib kannatada riigi valuutasüsteem
ja kogu majandus.
3.Inflatsioonispiraal.
Inflatsioonispiraal avaldub väga erinevates liikides. Inflatsioon ei avaldu kunagi nn
puhtal kujul vaid inflatsiooni põhjus ja tagajärg on vastastikuses seoses.Enam levinud
spiraalid:
a)hinnad-palk-hinnad:hindade tõustes ollakse sunnitud palka tõstma. Palk suurendab
tootmiskulusid ja suureneb nõudlus. See omakorda sunnib tootjaid hindu tõstma.
b)Hinnad-intressid-hinnad: Kui pangad suurendavad hoiuseintressi, siis hoiustatakse
rohkem ja väheneb nõudlus. Samal ajal kasvavad tootmiskulud laenuintresside kasvu
arvel ja tõusevad hinnad.
c)Hinnad-hinnad: Kui tõusevad tooraine hinnad, siis töötlevas tööstuses kasvavad
tootmiskulud ja hinnad tõusevad.
d)Hinnad-valuutakurss-hinnad: kui antud riigis on hindade tõus kiirem kui teises
riigis. Järgneb antud riigi valuutaühiku devalveerimine, mille tõttu kallinevad
imporditavad kaubad. Tõusevad toodete hinnad.
4. Inflatsiooni mõõtmine.
a) TaHI-tarbijahinnaindeks on fikseeritud ostukorvi baseeruv indeks.Ostukorvi on
valitud kaubad elatusmiinimumist lähtuvalt. Toidukaubad, tööstuskaubad ja teenused.
b)ToHI-tootjahinnaindeks iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise
erinevatel etappidel.Lähtutakse toormest, pooltoodetset ja lõpptoodangust.
c)TäHI- täielik hinnaindeks ehk sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige
üldisem hinnaindeks.Kõigepealt arvutatakse SKP suurus kehtivates hindades ja
seejärel baasaastal kehtinud hindades. Nende suhe väljendab selle reaalset väärtust.
TäHI=nomSKT/ reaalne SKT*100
5. Inflatsiooni majanduslikud tägajärjed.
Inflatsioonil on nii positiivne kui negatiivne mõju.
Positiivne mõju:
a)Inflatsiooni mõjul palgad suurenevad. Rent kallineb. Kasum kasvab.
b)Inflatsioon sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama.

5
 c)Inflatsioon sunnib ressursse paremini kasutama. Efektiivsus tõuseb.
d)Inflatsioon sunnib ökonoomselt tarbima.Säästma.
Negatiivne mõju:
a)Kaotavad need kelle sissetulek kasvab aeglaselt.
b)Elatustase langeb. Püsiva sissetulekuga inimeste reaaltulu väheneb.
c) Ei soodusta säästmist.Hoiuste reaalväärtus väheneb.
d)Inflatsioon on seotud tööpuudusega.Inflatsioon mõjutab negatiivselt investeeringuid
ja selle kaudu majanduslikku kasvu.
6. Inflatsiooni ohjeldamine.
a) Deflatsiooni puhul alaneb hindade üldine tase. Ringlusest korjatakse osa rahamärke
ära ja inflatsiooni õnnetub peatada.
b) Devalvatsioon väljendab kehtiva rahakursi vähenemist välisvaluutade suhes. Riik
muudab paberrahade nimiväärtust.
c)Indekseerimine on mehhanism hindade või maksete korrigeerimiseks. N:
pensionide ja toetuste säilitamiseks.
d) Annuleerimine. Endine raha kuulutatakse kehtetuks ja rajatakse uus rahasüsteem.
Tänapäeval kasutatakse deflatsiooni ja devalvatsiooni. Inflatsiooni võib ka ohjeldada
tulupoliitikat arvestades.Näiteks palkade ja hindade otsene kontoll. Ühiskondlikud
lepped ehk ametiühingud lepivad madalama palgaga.
Inflatsiooni peaks kõige paremini ohjeldama isereguleeruv turumajandussüsteem.
Praktiline töö 2.Leidke igale mõistele vastav määratlus

Mõiste Määratlus

1. Inflatsioon a) on rahas mõõdetud muutujad, mida on

korrigeeritud üldise hinnataseme
muutustega ehk näitajate nominaal-
väärtused on jagatud hinnaindeksiga
2. Reaalväärtused b) on üldise hinnataseme langus pikema
aja vältel
3. Hüperinflatsioon d) on üldise hinnataseme pidev
suurenemine
4. Hiiliv inflatsioon e) mõõdab toodete ja teenuste
hulgihindade taseme muutusi
5. Deflatsioon f) on aeglane ja vaevumärgatav
hinnatõus, mille korral toimub majanduse
aktiivne areng
6. Tarbijahinnaindeks h) on majandusmuutuja väärtus
jooksevhindades
7. Tootjahinnahindeks i) mõõdab keskmise tarbija fikseeritud
kaaludega ostukorvi kuuluvate kaupade ja
teenuste hindade muutust baasperioodi
suhtes
8. Nominaalväärtus j) on väga kiire üldise hinnataseme tõus ja
raha ostujõu vähenemine

6
Reaalväärtus = ( nominaalväärtus / hinnaindeks )*100

THI = ( uuritava perioodi ostukorvi maksumus / baasperioodi ostukorvi maksumus )*100

3.Majanduskasv ja heaolu.
Majanduskasv on tootmismahu, sissetulekute ja tarbimise pikaajaline suurenemine,
mida väljendatakse reaalse SKP kasvumäärana või SKP per capita ( ühe inimese kohta)
kasvumäärana
Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises
ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus.
Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust ehk
tööviljakust ) mõõdetakse toodangumahu ja kasutatud tootmisvahendite ( ühikute) arvu
jagatisega.
Majanduskasvu hinnatakse positiivselt erinevate riikide võrdlemisel, seda peetakse
heaolu aluseks. Majanduskasvu taotlemise peapõhjuseks on rahvastiku kasv. Iga
juurdetulev inimene kahandab meie tarbimist, kui tootmismaht jääb endiseks.
Majanduskasvuga taotletakse eelkõige toodangu suurenemist, samal ajal suureneb
ressursside kasutamine ning tööhõive , kuid ka reostus suureneb.

Majanduskasvu mõõtmisel lähtutakse kõige sagedamini sisemaise kogutoodangu

suurusest ( SKT ) See näitaja arvestab kõige enam antud riigi elanike kasutada oleva
toodangu suurust. Sellisel juhul on kasvu tavalisemaks väljendajaks SKT juurdekasv %-s.
Veelgi täpsemaks näitajaks on reaalse SKT juurdekasv elaniku kohta.
Majanduskasvu hindamisel tuleb arvestada :
• Kasvu näitab reaalse SKT suurenemine st.majandus suureneb vaid siis, kui
nominaalne SKT kasvab kiiremini kui hinnad
• Kasvu näitab SKT juurdekasv elaniku kohta st.majanduskasv esineb vaid siis, kui
SKT kasvab kiiremini kui elanikkond
• Kuigi majanduskasvu näitaja arvutatakse iga-aastase muutusena, tuleb seda käsitleda
pikaajalise nähtusena

Majanduskasv on tootmismahu pikaajaline suurenemine.

Majanduskasv võib esineda ka lühiajaliselt, mis hiljem taandub endisele tootmismahu
tasemele. Majanduskasvu sees võib eristada lühiajalisi kõikumisi.
Eristatakse 2 majandusnähtust :
1. Majanduskasvu
2. Majanduse tsüklilisust

Majanduskasvu näitaja puuduseks on see, et SKT ei kajasta kogu majanduses loodud

toodangut. Välja jäävad enda tarbeks loodud esemed, vaba aeg jne.
Oluline on näha majanduskasvu ja heaolu seost.
Inimese heaoluna mõistetakse vabaduse, turvalisuse ja õnne hulka. Heaolu võib jagada
objektiivseks ja subjektiivseks, neid omakorda elatustaset ja elulaadi näitavaks heoluks.
Majanduslik heolu on osa inimese heolust, mis tuleneb kaupade ja teenuste tarbimisest.
Majanduskasv sõltub antud maal kasutada olevatest ressurssidest.

7
1. Looduslikud ressursid. Kõik loodusressursid ei ole ühesuguse tähtsusega. See sõltub
maa arengustaadiumist ja turunõudmisest. Tähtsamateks on põllumajandulik maa
( hulk ja toodang hektari kohta ) ja
energiakandjad taastamatud -nafta, gaas, kivisüsi, aatomienergia ja taastuvad – hüdro-
päikese,- tuule, biomassienergia )
Suurema majanduskasvuga riigid kasutavad palju energiat.
2. Inimressursid. Inimressursina käsitletakse töö tegijate hulka ja kvaliteeti. Rahva hulka
ja selle struktuuri näitab rahvastikupüramiid. Rahvastikupüramiid on arenenud ja
arenguriikidel erinev. Kasvutegurina omab tähtsust töövõimeline elanikkond, mis on
väiksem tööealisest elanikkonnast. Töövõime seisukohast on oluline näitaja hõivatute
osatähtsus elanikkonnas. Tähtis ei ole mitte ainult töötajate hulga suurenemine vaid
inimressursside kvaliteet. Inimkapitali moodustavad inimeste oskused ja teadmised,
mis võimaldavad tal tööd teha ning tulu saada.
Töötajate kvaliteedi määravad ära
inimeste tervis, haridustase, oskused, ettevõtlikkus, innovatiivsus, töötahe.
3. Kapital. Mida rohkem on masinaid, seda rohkem on toodangut ja seda suurem on
majanduskasv.
4. Tehnoloogia. Selle mõju majandusele avaldub läbi kapitali. Tehnoloogia näitab
valmistamise viisi ja selle mõju majanduskasvule realiseerub tavaliselt uute masinate
ja seadmete kaudu. Tehnoloogia muutuse võib jagada (leiutised, uuendused, levimine)
Tehnilised muutused toimuvad hüppeliselt. Mida suuremat kasumi juurdekasvu
uuendus annab, seda kiiremini see majanduses levib
Majandusvälistest teguritest mõjutavad majanduskasvu kultuur ja poliitiline korraldus.
Ühiskondlikud tavad võivad kasvuvõimalusi suurendada või vähendada.
Kui on teada kogutoodangu keskmine kasvutempo, siis saab 72 reeglit kasutades
ligikaudu välja arvutada, millise ajavahemiku jooksul kogutoodang kahekordistub.
Vastuse saame, kui jagame arvu 72 kogutoodangu kasvutempoga.
Majanduskasvu teooriad :
1. Klassikaline koolkond. Põhiliseks probleemiks, mida uuriti oli väärtuse loomine ja
selle jagunemine.(Smith, Ricardo, Malthus ) Eristasid kasvuteguritena tööd, maad,
kapitali ja leidsid, et akumulatsioon ja tootlik investeering on peamised
majanduskasvu liikumapanevad jõud. Smith pööras tähelepanu tööjaotuse osale
majanduskasvus. Ricardo seostas majanduskasvu tulude jaotusega. Malthus näitas
majanduskasvu seost rahvastikuprobleemidega.
2. Neoklassikaline kasvuteooria. Vaatleb majanduskasvu tootmisfunktsiooni alusel.
Tootmisfunktsiooni järgi tootmismaht sõltub üldisest teguritootlikkusest ning
teguripanustest - kapitalist ja tööst, pidades silmas tootmismahu elastsust nende
tegurite suhtes. Funktsioon arvestab kahanevat piirtootlikkust ja mastaabisääste.
3. Arengumajandus on majandusteaduste valdkond, mis kirjeldab arengumaade
majanduse olukorda ja selle kasvu.
Arengumaade probleeme.
• Majanduskasv esmaste toodete ekspordi teel( orienteeruti olemasolevate ressursside
suuremale ekspordile
• Majanduskasv industrialiseerimise teel. Püüti vähendada kontrolli kapitali ja
tehnoloogia üle ning vähendada maa sõltuvust impordist

8
• Majanduskasv laenude abil. Suured välislaenud on arengumaadele iseloomulikud.
Lootused suurenevate eksporttoodangute abil laene tagastada ei täitunud.
• M.Todaro reastas arengumaadele olulised tegurid. Elu alalhoidmine, eneseväärikus,
vabadus.
• Mõne arengumaa puhul on täheldatav nn alaarengu lõksu sattumine. Suure
sündivuse ja väikeste sissetulekute tõttu investeeritakse vähe, mille tõttu tööjõu
kapitalivarustatus ja tööviljakus on madalad, kaupade nõudlus on tagasihoidlik, mis
takistab tulude, säästude ja investeeringute kasvu.

Konjunktuurifaasid e.majandustsüklid - näitavad majandusaktiivsuse muutusi ajas,

mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade poolest.
• Buum majanduse kõrgseis- majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt.
Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on
madal, kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on
väga kõrged. Nõudluse surve tõstab turul hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht.(
Õitseng ei ole ettevõtluse sõbralik , vajab uusi ideid või uusi ressursse. Tihe
konkurents.)
• Langus-selleks peetakse rohkem kui 2 kvartali pikkust SKT langust Alandatakse
kulutuste taset. Vallandatakse töötajaid. Investeeringud vähenevad. Tarbimise
vähenemise tõttu hakkavad ettevõtted oma tegevust piirama. Tarbijad saavad vähem
kulutada, mis põhjustab omakorda tootmise languse ja tööpuuduse kasvu.( Võimaluse
ettevõtluse arenguks puuduvad ,müügivõimalused vähenevad, siin selekteeritakse
välja elujõulised ettevõtted .Ellu jääda.)
• Majanduskriis e.depressioon. See on pikaajaline ja sügav majanduslangus. Tsükli
kõige madalam punkt. Tehased töötavad alla oma võimsuse ja tööpuuduse tase on
väga kõrge, majanduskasv pidurdub ja SKT võib väheneda. Toodangu maht on väike,
langevad hinnad. Kriisiperioodid on rasked ajad. Paljud ettevõtted pankrotistuvad.
(Majanduslangused on kestnud 6-18 kuud ) ( Riik ei reguleeri ega aita)
• Majandustõus. Pärast langust hakkab majandus alati toibuma. Tõusu ajal hakkavad
ettevõtete ja tarbijate kulutused kaupadele ja teenustele kasvama. Tajudes tingimuste
paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest
uusi ressursse on jälle vaja. See viib eratarbimise kasvule ja edasisele tööhõive,
toodangu ja tarbimise laiendamisele. Peagi jõuab majandus jälle tippu.( Enamik
majanduskasvu perioode kestab vähemalt 3 aastat kuni 7 aastat )
Alates Suure Majanduskriisi aegadest ( 1930-1940a. ) on valitsused püüdnud majandust
stabiliseerida, et vähendada tõusude ja languste amplituudi. Valitsustel on kaks võimalust
majandusse sekkuda :
1) Fiskaalpoliitika-nim.valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel läbi
maksude ja eelarvekulutuste.
2) Monetaarpoliitika-rahapoliitika. Rahapoliitika on poliitiliselt sõltumatu keskpanga
tegevus, mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid, selleks et kontrollida inflatsiooni
ja majanduskasvu.

Praktiline töö 3. Leia igale mõistele vastav määratlus.

9
Mõiste Määratlus

1. Majanduskasv a. ühe inimese kohta

2. Vabatahtlik säästmine b. näitab kapitali ja tööjõu suhte kasvu ehk

tööjõu kapitalivarustatuse kasvu
3. Per capita f. annab võimaluse toota olemasolevate
ressurssidega rohkem
4. Majandusareng d. näitab individuaalset otsust, kas tarbida
nüüd kohe või hoopiski tulevikus
5. Kapitalivarustuse kasv e. on inimese oskused ja teadmised, mis
(prendusinvesteering) võimaldavad tal tööd ja tulu saada
6.Inimkapital g. näitab, et madalad tulud ei võimalda
kapitali akumulatsiooni
7. 72 reegel h. annab ligikaudse arvutusvõimaluse
majanduse kogutoodangu
kahekordistumiseks kuluva aja
hindamiseks.
8. Alaarengu lõks i. on majanduse mastaabi suurenemine,
mida tavaliselt mõõdetakse SKP või per
capita SKP muutuste abil.
9. Tehnoloogiline eelis j. on majanduskasv, millega kaasneb
majandusstruktuuri oluline, kvalitatiivne
muutumine

4.Tööhõive ja tööpuudus.
Tööealine elanikkond jaotub majanduslikult mitteaktiivseks ehk väljaspool tööjõudu
olevad inimesed ja majanduslikult aktiivseks rahvastikuks ehk tööjõuks. Tööealise
rahvastiku vanuseks on 15-74 aastat. Majanduslikult mitteaktiivsed on need, kes ei ole
võimelised töötama või kes ei soovi töötada ja nn. heitunud isikud st inimesed, kes on
loobunud tööotsimisest, kuigi sooviksid tööd leida. Siia kuuluvad koduperenaised,
õpilased, invaliidid, heitunud, pensioniealised. Tööjõud koosneb nii täis-kui osaajalise
tööga hõivatutest ja töötutest. Töötute hulka loetakse need, kes on ilma tööta, otsivad
aktiivselt tööd ja on nõus kohe tööle asuma.
Majandusliku aktiivsuse hindamiseks kasutatakse kolme näitajat:
1. Tööjõus osalemise määr e aktiivsuse määr = ( tööjõud/ tööealine rahvastik) *100
2. Tööhõive määr = ( töötavad/ tööealine rahvastik)*100
3. Töötuse määr = ( töötud/ tööjõud)*100
Töötuse määr on üks olulisemaid majanduse indikaatoreid. Registreeritud töötud saavad
töötu abiraha ja sotsiaalse kaitse ( haigekassa).
Töötuse liigid:
1. Siirdetöötus ehk friktsionaalne töötus on tavaliselt vabatahlik, lühiajaline ja tekib
tööturu tehingukulude tõttu. Tehingukulud on kulud, mis tekivad tööotsijal vabade
töökohtade kohta informatsiooni hankimisel ja ettevõtetel seoses töötajate
vallandamisega ning uute töötajate palkamisega.

10
2. Struktuurse töötuse olemasolu näitab tööjõu nõutava struktuuri ja pakutava struktuuri
kokkusobimatust kas regioonis või riigis tervikuna. Ta tekib majanduse struktuuri
muutumise tõttu, mis muudab osa ameteid mittevajalikuks ning samas tekitab uusi oskusi
ja väljaõpet nõudvaid töökohti. See töötus on tavaliselt pikaajaline. Struktuurse töötuse
alaliigiks peetakse mõnikord hooajalist töötust aastaaegade poolt mõjutatavates
majandushartudes.
3. Tsükliline töötus tekib majanduslanguse tõttu ja on seotud kogutoodangu
vähenemisega. Töötaoleku pikkus sõltub majanduslanguse kestusest. Majanduse stabiilse
arengu perioodidel sedalaadi töötust ei eksisteeri.
Töötuse loomulik ehk naturaalne määr on siirde-ja struktuurse töötuse määra summa, st
niisugune töötuse määr, mis säilib ka majandusliku stabiilsuse perioodil. Töötuse
loomulikku määra mõjutavad demograafilised tegurid, migratsioon, tööealiste
majanduslik aktiivsus, inimkapitai ja majanduse struktuur, töötajate mobiilsus, töötu
abiraha suurus jm sotsiaaltoetused. Töötuse loomuliku määra korral on töö leidnute arv
sama suur kui töö kaotanute arv.
Vabatahtlik töötus on kui inimesed võiksid leida tööd kuid otsivad paremat tööd.
Mittevabatahtlik töötus on kui inimesed tahavad töötada ja on võimelised tegema tööd
kvalifikatsioonile vastava palga eest, kuid siiski ei leia tööd.
Tööpuuduse leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse.
Valitsuse tööpoliitika võib jagada kaheks:
1. Aktiivne tööpoliitika tähendab, et riik püüab kuidagi ennetada töötuse tekkimist.
Näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega.
2. Passiivne tööpoliitika tähendab seda, et riik tegeleb töötuse tagajärgede
leevendamisega. Näiteks maksab töötu abiraha ja sotsiaalseid toetusi.

Praktiline töö 4. Leidke igale mõistele vastav määratlus

Mõiste Määratlus

1. Tsükliline töötus a) on töökoha vahetuse tõttu tekkinud

2.Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik
3. Struktuurne töötus
4. Passiivne tööpoliitika
5. Hooajaline töötus
lühiajaline töötaolek
b) on töötus, mida põhjustab majanduse
struktuurimuutustest tingitud vabade
töökohtade mittevastavus tööjõu
pakkumisele vaadeldavas piirkonnas
c) on isik, kes küll soovib töötada, kuid
on loobunud aktiivsest tööotsimisest, sest
on veendunud, et ei suuda leida sobivat
töökohta
d) on eriti tüüpiline põllumajanduses,
ehituses, turisminduses
e) on töötus, mis esineb majandus-
languste või kriiside ajal koos

11

6. Heitunud isik e.“heitunud töötaja”
7. “Põrandaalused töötajad”
8. Mittevabatahtlik töötus
9. Siirde-e.friktsionaalne töötus
10. Indutseeritud töötus
kogutoodangu vähenemisega
f) tegutsevad varimajanduses ja reeglina
ei arvestata neid tööjõu koosseisu ega
loeta ka töötuteks
g) tegeleb töötuse tagajärgede
leevendamisega, kehtestades sotsiaalseid
garantiisid
h) on valdavalt põhjustatud valitsuse
majanduspoliitikast, näiteks tööturu
tasakaalupalgast kõrgema miinimumpalga
kehtestamisest
i) on see tööealise rahvastiku osa, kes ei
soovi töötada või ei ole selleks võimeline
j) hõlmab isikuid, kes on valmis ja
võimelised töötama oma
kvalifikatsioonile vastava üld-
aktsepteeritud palga eest, kuid ei suuda
sellele vaatamata tööd leida

5.Raha ja pangandus
1.Raha mõiste ja areng.
Maksevahendi ja arvestusühiku osas on aegade jooksul kasutuses olnud erinevaid asju.
Loomse päritoluga- teokarbid (Aasias), koerahambad ( Uus-Gineas), kalad ( Islandil)
Taimse päritoluga-kakaooad (Mehhikos), tubakalehed ( Aafrikas)
Mineraalse päritoluga sool( Aafrikas)
Algselt olid rahana kasutusel kaubad( ehted, toiduained, nahad, tööriistad jne) hiljem
võeti kasutusele metallid ( kuld, hõbe).
Kaubalises vormis esinenud raha, millel oli kasutamise väärtus ka kaubana nim
kauprahaks. Tänapäeval koos panganduse arenguga on tekkinud uus tüüp raha
deposiitraha ehk pankadesse jooksvatele arvelduskontodele ja nõudehoiustele paigutatud
raha.
Raha funktsioonid majanduses:
1. Raha kui maksevahend- kasutatakse kaupade eest tasumisel. Lihtsustab
vahetusprotsessi majanduses. Oluline on usaldus raha kui maksevahendi suhtes.
Raha kui maksevahendi alternatiiviks on bartertehingud e. naturaalvahetus, kus
raha puudub see on kaup kauba vastu vahetamine.
2. Raha kui väärtuse mõõtja- selle abil väljendatakse kauba hinda. Lihtsustab
raamatupidamist kui arveldamine toimub raha vahendusel.
3. Raha kui akumulatsioonivahend- see võimaldab raha koguda tulevasteks
ostudeks.
4. Raha kui väärtuse ülekandmise vahend- võimaldab raha kinkida, pärandada.
5. Raha kui vahetusvahend- võimaldab vahetusprotsessi kaupade ja tootmistegurite
vahel ( kaup-raha-tööjõud-raha-kaup)
Raha omadused:
Raha peaks olema stabiilne, kaasaskantav, kulumiskindel, jagatav ja äratuntav.

12
2.Finantsvahendajate liigid.
Finantsvahendajad ( rahaasutused) liigitatakse.
a)pangad- kommertspangad ( Hansapank), investeerimispangad ja keskpank ( Eesti Pank)
b)hoiu-laenuühistud ( Krediidiliin)
c)kindlustusseltsid.
d)väärtpaberite vahendajad

Keskpanga ülesanded ( Eesti Pank):

1) raharingluse korraldamine siseriigis ja välisriikidega
2) vastutamine riigi valuuta stabiilsuse eest
3) riigi väärismetalli-ja välisvaluutavarude hoidmine ning nende kasutamise
korraldamine
4) riikliku raha-ja panganduspoliitika teostamine
5) järelvalve teostamine kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle
6) pangatehingute sooritamine
7) Eesti maksebilansi koostamine

Rahabaasiks ehk rahaagregaadiks MO nimetatakse keskpanga poolt emiteeritud ja

valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommerspankade
kassades ning ringleda majanduses väljaspool pankasid. Edasised üldisemad
rahaagregaadid ehk mõõdud sisaldavad kahte tunnust: järgmine raha mõõt on alati laiem,
üldisem ja tervikuna ka vähem likviidsem. M1 sisaldab nii M0 kui ka pankade
nõudehoiustel olevat raha, samuti tšekiarveid ja reisitšekke.M2 sisaldab M1, pluss
säästuhoiused, tähtajalised hoiused jt. Mida suurema rahaagregaadiga on tegemist, seda
rohkem sisaldub neis näivraha ehk kvaasiraha. Näivraha on finantsvarad, mis täidavad
raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab suhteliselt kiiresti konverteerida
vahetusvahendiks ( näiteks riigikassa võlatähed). Rahaasendajad on aga finantsvarad, mis
täidavad küll vahetusvahendi funktsiooni, kuid ei ole akumulatsioonivahendiks ( näiteks
krediitkaardid). Kommertspangad võivad „luua“ raha hoiustatud arvetelt raha
laenamisega ja selle taashoiustamisega ning järjekordse laenamise-taashoiustamisega.
Selline korduv tegevus on võimalik nn osalise reserviga pangandussüsteemi puhul, kus
sularaha hulk pangahoidlas, mida nim kohustuslikuks reserviks, on väiksem kui panga
kohustused ehk nõudehoiused kokku. Kohustuslik reservimäär näitab protsentuaalselt
seda osa nõudehoiustest, mida kommertspangad on seadusega kohustatud hoidma
sularahana pangas reservis või deposiitidena keskpangas.

3.Kommertspankade teenused:
1.Hoiuteenused : a)nõudmiseni hoius ehk arvelduskonto- pidevaks kasutamiseks
b)tähtajaline hoius-teatud tähtajaks hoiustamine, vastav intress
c)säästuhoius-kogumiseks juurdemaksetega, võimalus osaliselt
kasutada, erinev intress

2.Laenuteenused

13
Kriteerium Laenu liik
Tähtaeg Lühiajaline laen ( kuni 1aasta)
Keskmise pikkusega laen
Pikaajaline laen
Kliendi tüüp Eraisik
Ettevõtted
Pangad
Valitsus
Otstarve Tarbimislaen
Tootmisotstarbeline laen
Tagatis Isiku garantii/ käendus
Materiaalse tagatisega laen kinnisvara või
vallasvara alusel
Likviidsuse järgi Rahalised laenud
Mitterahalised laenud

3.Arveldused
Sularahaga ja sularahata. Maksekaardid . Krediit- ja deebetkaart. Ülekanded
maksekorraldusega.
4.Täiendavad pangateenused.
Finantsriski maandamine. Näiteks intressimäära, valuutakursi või toormehindade
muutumise korral. Konsultatsiooniteenused laenude ja väärtpaberite korral.
Kindlustusteenused.

4.Väärtpaberite liigid:
Väärtpaber dokument, mis tõendab nõude-,omandi-või osalemisõigust
Väärtpaberi liigid :
1. Standardiseeritud väärtpaberid
2. Mittestandardiseeritud väärtpaberid
Standardiseeritud väärtpaberid on ühesugused väärtpaberid,mis võivad olla
• Omandiõigust tõendavad- aktsia, osak
• Võlakohustust tõendavad-võlakiri, veksel,
• Hübriidsed
• Tuletisväärtpaberid
Mittestandardiseeritud väärtpaberid on standardse vormi, kuid erineva sisuga
väärtpaberid
• Vekslid
• Kindlustuspoliis
• Pantkiri

Omandiõigust tõendav väärtpaber

on aktsia, osak, investeerimissertifikaat; väärtpaber, mille bilansiväärtus võib
muutuda, mis on tähtajata ja mis pole kohustatud tulu andma

14
Võlakohustust tõendav väärtpaber
Obligatsioon, võlakirjad, vekslid. Väärtpaber, mille võlasumma ei muutu, mis on
määratletud tähtajaga ja kohustatud tulu andma.
Hübriidsed väärtpaberid
Eelisaktsia; väärtpaber, millel on üheaegselt nii omandiõigust kui ka
võlakohustust tõendavate väärtpaberite tunnuseid
Tuletisväärtpaberid ehk Derivatiivid
standardiseeritud lepingulised väärtpaberid, mille väärtus määratakse teiste,
aluseks olevate väärtpaberite suhtes ( Näiteks optsioonid, futuurid )

Tuletisväärtpaberid on instrumendid, mis annavad õiguse või kohustuse osta võ müüa

mingit vara. Derivaat tähendab, et selle omandamine annab teatud õiguse mõne teise
objekti ostmiseks või müümiseks. Derivatiivi eesmärgiks on kindlustada selle omajat
ebameeldivate hinna, intressimäärade, aktsiate-ja valuutakursside kõikumise vastu. Kuna
tuletisväärtpaberid ei ole aktsiad, vaid finantsvara ostu müügi lepingud, on nende väärtus
abstraktne.

Optsioon ehk valikleping annab omanikule kokkulepitud ajaks tulevikus õiguse, mitte
kohustuse müüa või osta vastaspoolelt mingit vara valuutat või väärtpabereid
kindlaksmääratud hinnaga ja ajal. Kui vara hind muutub võib lepingust loobuda.

Forvardid ehk otsevahetuslepingud see näitab ostu või müügi kohustust. Levinud valuuta
ostu-müügi korral. Kaubaturgudel-metalli, kohvi, nafta jne.Neid lepinguid sõlmitakse
börsiväliselt.

Futuurid ehk tähtajalepingud. Kasutatakse futuuriturgudel ehk organiseeritud turgudel..

Kohustab tulevikus tehingut sooritama.

Svapid ehk vahetuslepingud. Tehingu osapooled vahetavad kokkulepitud summad

tingimusel, et kokkulepitud aja möödudes toimub vastupidine operatsioon. Vajalik on
vahendajate olemasolu. Svap tehingud põhinevad fikseeritud intressimääradel ning nende
maksumus arvutatake intressimäärade vahena. Omanikku vahetavad intressimäära
maksed.

Aktsia
Dokument, mis määrab selle omaniku osa aktsiaettevõtte põhikapitalis ja omaniku
õigused ja kohustused aktsiaettevõttes ( omanikuaktsia on valdavalt nimeline
aktsia. Lihtaktsia on hääleõigusega aktsia , omanik osaleb firma juhtimises
vastavalt aktsiate arvule ja saab dividende vastavalt ettevõtte majandustegevuse
edukusele. Eelisaktsia on privilegeeritud aktsia, mis on kindlustatud
dividendidega eelisjärjekorras, puudub hääleõigus.)

Aktsia hinda mõjutavad tegurid.

Emiteeritud aktsia hind näitab, kuidas investeerijad hindavad firma potentsiaali. Firmat
hinnatakse eelneva tegevuse ja tulevikuväljavaadetega.

15
Arvamust aktsia hindade kohta mõjutavad:
a) ettevõtte tulu ja makstavad dividendid- investori tuleviku väljavaateid mõjutavad
toodangu mitmekesisus, uuringud vana toodangu täiustamiseks ja uute loomiseks,
teiste firmade omandamine, personali arendamine, tugev finantstöö ja juhtimise
ümberkujundamine
b) ettevõtte kasvuperspektiiv-seda hindavad eksperdid seda on raske hinnata sest
välismõjutusi on palju hinnatakse tulevasi tulusid ,äritingimusi, kapitali suurust
jne
c) majandusharu iseloom kas see tegevusala on tulevikus perspektiivne, stabiilne
mõnedes harudes on palju sessoonsust, stabiilsemad on toiduainete, ravimite ja
tubaka turg
d) maksud maksude tõus põhjustab nõudluse langust ja hindade langust, maksude
vähenemine hinna tõusu ja nõudluse kasvu
e) kapitalituru üldised tingimused-inflatsioon ja protsendimäärad rahva rahaline
sissetulek suurenedes nõuab hoiustamist või investeerimist, inflatsiooni tõttu
hoiustamine pole eriti mõttekas
5.Börs.
Tuntud firmade aktsiaid müüakse börsil. Börs on avatud kõigile investoritele, kes omavad
rahalisi vahendeid ja tahavad raha investeerida tulusalt. Aktsiatesse investeerimist
peetakse kõige tulusamaks, kuid samas ka riskantsemaks.
Börsil võib ettevõte vastavalt börsi tingimustele noteerida väärtpabereid põhinimekirjas
või I-nimekirjas.
Tallinna Väärtpaberibörsi põhinimekiri- kuuluvad ettevõtted mis on tegutsenud vähemalt
kolm viimast aastat. Tema aktsiakapital peab olema vähemalt 300 miljonit. Ettevõte peab
olema tootnud kasumit viimasel aastal.
I-nimekiri- kuuluvad vähemalt kaks aastat tegutsenud ettevõtted, aktsiakapital peab
olema vähemalt 10 miljonit.
Talse on börsiindeks, mis kajastab põhi- ja I-nimekirjas noteeritud aktsiate hindade
muutust. Sulgemisindeks, mis arvutatakse pärast kauplemise lõppu, näitab muutust
võrreldes eelmise börsipäeva sulgemisindeksiga.

Väärtpaberite esmasturg on emissiooniturg , kus toimub emiteeritud väärtpaberite

esmakordne müük ja kus üheks osaliseks on kindlasti emitent ehk väärtpaberite
väljalaskja ning teiseks lepingupooleks investor.

Väärtpaberite järelturu moodustavad investorite vahelised ostu-müügitehingud pärast

esmasturgu nõudmise-pakkumise vahekorrast tuleneva turuhinnaga.

Praktiline töö nr.5. Leia igale mõistele vastav määratlus.

16
Mõiste Määratlus

17
1. Bartertehing a. on likviidne finantsvara, mis on
üldtunnustatud vahetus-ja maksevahendiks
ning mis täidab ka väärtusmõõdu ja
akumulatsioonivahendi funktsioone
2. Raha b. näitab, kui kiiresti ja ulatuslikult saab
mingit vara täielikult konverteerida
sularahaks, et viimane saaks täita vahetus-
ja maksevahendi funktsiooni
3. Sularaha c.ehk näivraha-finantsaktivad, mis täidavad
raha kui akumulatsioonivahendi
funktsiooni ja mida saab kiiresti
konverteerida vahetusvahendiks, näiteks
riigi võlakirjad
4. Likviidsus d. on finantsvarad, mis täidavad
vahetusvahendi funktsiooni, kuid ei ole
akumulatsioonivahendiks, näiteks
krediitkaardid
5. Kaupraha e. on mündid ja paberraha
6. Kvaasiraha f. ehk dekreetraha on paber või mingi odav
metall, mis on valitsuse poolt garanteeritud
ja seaduslikuks maksevahendiks kuulutatud
ja mille väärtuse määrab ära, mida tema
eest osta saab
7. Sümbolraha g. on kaupade ja teenuste omavaheline
vahetamine otse, ilma raha vahenduseta,
mis nõuab vahetajate soovide vastastikust
kokkulangemist
8.Greshami seadus h. väidab, et „halb raha tõrjub hea raha
turult välja“, st. Väheväärtuslik raha
( vaskmündid) tõrjub ringlusest
täisväärtusliku raha ( kuldmündid)
9. Rahaasendajad i. on olla vahetusvahend, väärtusmõõt,
maksevahend ja akumulatsioonivahend
10.Raha funktsioonid j. on vahetusvahendina üldise tunnustuse
pälvinud ekvivalentkaup, rahana kasutatav
kaup

6. Rahvusvaheline kaubandus

18
Ühe riigi majandustegevust saab jagada sise –ja välismajanduseks. Kuna riigid ei suuda
tagada vajalike ressursside puudumiste tõttu kõikide hüvede tootmist, muutuvad oluliseks
välismajanduslikud suhted.
Suletud majanduse korral puuduvad riigil välismajanduslikud suhted. Riigis toodetakse
seda, mida ressursid võimaldavad ja tarbitakse toodetud hüvesid.

Avatud majandusega riigis võivad kaubad ja teenused ületada riigipiire. Sellisel juhul ei
pea kodumaal toodetud kaupu ise tarbima. Mida vähem kasutatakse piiranguid
välismajanduslikes tehingutes, seda avatum on majandus. Riigi piire ületavad nii hüvised
kui kapital. Seoses rahvusvahelise kaubanduse ja investeerimise osatähtsuse
suurenemisega on muutunud vajalikuks välismajanduslikke suhteid reguleerivate
normide kehtestamine e välismajanduspoliitika. Avatud majanduse korral lubatakse
tehinguid välismaiste majandussubjektitega.
Kaupade ja teenuste ostmist välismaalt nim impordiks. Näiteks Eesti peamisteks
impordiallikateks on masinad ja seadmed ning metall ja kütus. Kaupade ja teenuste
müüki välismaale nim ekspordiks. Näiteks Eesti müüb puitu ja tekstiilitooteid.

Kaubandusbilanss kajastab ekspordi ja impordi vahet

Kaubandusbilanss= eksport- import

Bilanss on negatiivne kui riik impordib rohkem kui ekspordib kaupu ja positiivne kui
ekspordib rohkem kui impordib kaupu. Mida väiksem on riik ja mida vähem on sellel
riigil vajalikke ressursse kõigi vajalike kaupade ja teenuste tootmiseks, seda suurem on
selle riigi sõltuvus rahvusvahelisest kaubandusest. Riigid spetsialiseeruvad erinevate
kaupade tootmisele. Tootes neid kaupu, mille tootmises ollakse tõest head ja ostes teisi
kaupu sisse, saavutatakse kõrgem heaolu.

Rahvusvahelise kaubanduse tekkimise põhjused:

• Mitmepoolne kasu –kasu kaubavahetusest saavad nii müüjad kui ostjad
• Hindade erinevus-tootmiskulud on erinevates riikides erinevad, mistõttu on
kasulikum importida kui ise toota.
• Ressursside piiratus-kliima, geograafiline asukoht, tööjõud, kapital on jaotatud
ebaühtlaselt ning tootmine võib toimuda erinevate kuludega.
• Toodete mitmekesisus-tarbijate eelistused ja maitsed sunnivad kaupu vahetama ka
siis kui ressursid on ühtlaselt jaotunud. (USA autod ja Jaapani autod)
Rahvusvahelisest kaubandusest tulenevat kasu vaadeldakse absoluutse ja suhtelise eelise
kaudu. Absoluutne eelis ( Adam Smith) mingi kauba osas on riigil siis, kui selle riigi
ettevõtted toodavad seda kaupa teiste riikidega võrreldes kõrgema efektiivsusega tänu
looduslikule või omandatud eelistele ( nt tööoskused ) Lihtsaks efektiivsuse mõõduks on
toodete hulk ressursiühiku kohta. Riik peaks spetsialiseeruma kaubale, mille osas on tal
absoluutne eelis ja ostma sisse neid kaupu, mida ta valmistab vähima efektiivsusega,
tagades nii kõikide ressursside efektiivsema kasutamise.

Eeldades, et riigil on kaupade tootmises absoluutne mahajäämus, saab ta kasu, loobudes

kaupade tootmisest, mille osas on tal suhteliselt suurim majajäämus ja spetsialiseerudes
kaubavahetuses kaupadele, mille osas on tal suhteline eelis. Suhteline eelis ( David

19
Ricardo) mingi kauba osas seisneb selles, et riigi ettevõtted toodavad seda kaupa
suhteliselt väiksemate kulutustega teiste riikidega võrreldes ( kauba tootmise
alternatiivkulu on väiksem). Alternatiivkulu on väljendatav kauba X hulgaga, millest
tuleks loobuda, kui soovitakse toota üks ühik kaupa Y, eeldusel, et ressursid on täielikult
hõivatud.
Kaubavahetus sõltub ka hindadest. Mida kõrgemad on eksportkaupade hinnad võrreldes
importkaupade hindadega, seda kasulikum riigile. Eksporthindade indeksi ja
importhindade indeksi suhet nim kauplemistingimusteks.

Vabakaubandusseks nim rahvusvahelist kaubandust, mille puuduvad igasugused

kaitsemehhanismid ja –tõkked. Vabakaubandust takistavad impordi piiramine ja ekspordi
subsideerimine ( toetamine).
Rahvusvaheline kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse kõigile
rahvusvahelises kaubanduses osalevatele riikidele. Imporditavas harus toob kaubandus
endaga kaasa tootmise vähenemise ning eksporditavas harus tootmise suurenemise.
Liikuma peavad hakkama töö ja kapital nii eri tööstusharude vahel kui ka geograafiliselt.
Imporditavas harus jääb töökohti vähemaks ja eksporditavas harus luuakse töökohti
uurde. Importivas harus peavad ettevõtjad leppima kasumite vähenemisega ning
eksportijate kasumid suurenevad. Vaba kaubandus paneb osa sotsiaalseid gruppe
halvemasse olukorda ja see toob kaasa vajaduse kaubandust piirata.

Kaubanduspiirangute kasutamist mõjutavad tegurid:

• Tootmistegurite jaotus
• Heaolu ümberjaotumine
• Stabiliseerumine
Rahvusvahelise kaubanduse lubamine tõstab ühiskonna üldist heaolu, ent mõjutab
sotsiaalseid gruppe erinevalt.
Kaubanduspoliitika vahendeid on palju.
1.Kaubanduspoliitika vahendid, mis mõjutavad kaupade vaba liikumist
a)importi mõjutavad vahendid
b)eksporti mõjutavad vahendid
2.Hinda või kogust reguleerivad vahendid
a)Hinda reguleeriv
imporditoll
b)Koguseid reguleeriv
impordikvoot

Tollimaks
1) kindel tollimaks-määratakse kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana
imporditava kauba koguselt
Nt vihmavari -3kr igalt imporditud tootelt
2)väärtuseline tollimaks –kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba
hinnast Nt 5% tollimaks imporditavale päikesevarjule.
3)Kombineeritud tollimaks esitatakse summana , kus kasutatakse nii väärtuselist kui
kindlat tollimaksu

20
4)Liikuv tollimaks-on seotud teiste teguritega. Selle eesmärgiks on tagada siseturul kindel
hinnatase. Suurus kujuneb imporditava kauba alghinna ja siseturul soovitava hinna
erinevusest.

Tollimaksude kasutamise peamiseks eesmärgiks on töökohtade kaitsmine kodumaal.

Imporditava kauba tollimaks muutab selle kauba võrreldes kodumaise kaubaga kallimaks.
Kodumaine tootja võidab, sest tarbitakse rohkem kodumaist toodangut. Tarbijale kaubad
kallinevad.
Tollimaksude kehtestamine toob kaasa impordi hindade tõusu ja piirab imporditava kauba
kogust. Riik võib kehtestada impordile kvoodi. Ka see võib tuua kaasa hinna tõusu, sest
kodumaine tootja teab, kui palju kaupu välismaised tootjad saavad müüa.
Impordikvoot-on teatud kauba lubatud impordi maht aastas.

Muud kaubanduspiirangud ehk mittetollilised piirangud.

Rahvusvahelise kaubanduse piiramiseks kasutatakse peale tollide ja kvootide veel muid

piiranguid. See on rahvusvaheliste lepingutega reguleeritud.
• vabatahtlikke ekspordipiiranguid ( riigid lepivad kokku)
• subsiidiume. Eksprdisubsiidium on valitsuse rahaline toetus eksportijale
• ekspordimaksud . Vähendavad konkurentsivõimet ja tootjad on sunnitud odavama
hinnaga kodumaal müüma
Kaudsete kaubanduspiirangute hulka kuuluvad:
• Avalike hangete diskrimineerimine-valitsus eelistab kodumaist tootjat
välismaisele.
• Kodumaise tööstuse osaluse kohustus.
• Tehnilised ja administratiivsed piirangud. Ranged nõuded tervishoiule, pakend,
keeruline tolliprotseduur ja asjaajamine.

Vabakaubanduspiirkond on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad

omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need kolmandate riikidega suhtlemisel.
Tolliliit iseloomustab koostöövormi, kus riigid töötavad välja ühtsed tollieeskirjad
kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas.
Üldine Tolli ja Kaubanduskokkulepe ( GATT)
Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO

Praktiline töö nr. 6. Leia igale mõistele vastav määratlus

21
Mõiste Määratlus
1.Duming a. on maks või lõiv, mida võetakse kaubalt
riigipiiri ületamisel
2.Kauplemistingimused b. on riigil, kus alternatiivkulu teatud kauba
toomisel on väiksem
3. Toll c. eeldas, et kahe riigi kaubandus baseerub
absoluutsel eelisel
4. Absoluutne eelis d. on kauba eksportimine tootmiskuludest
madalama hinnaga või kauba müümine
välismaal madalama hinnaga kui kodumaal
5.Alternatiivkulu e. on eksportida või importida lubava kauba
otsene koguseline piirang
6.Kvoot f. on rahvusvaheline kaubandus, millel
puuduvad sellised tõkked nagu tollid või
kvoodid
7. Suhteline eelis g. väljendub selles, et eri riigid võivad toota
kaupu ja teenuseid erineva efektiivsusega
8. Adam Smith h. tähendab kaupade või teenuste
vahetamist teiste kaupade ja teenuste vastu
9.Barterkaubandus i. on väljendatav kauba x hulgaga, millest
tuleks loobuda, kui soovitakse toota üks
ühik kaupa y eeldusel, et ressursid on
täielikult hõivatud
10.Vabakaubandus j. on väljendatavad ekspordihinnahindeksi
ja impordihinnaindeksi suhtena

22