Juhtimisarvestus

Raamatupidaja 5
2013/2014
Tartu Kutsehariduskeskus
Lehte Teern
SISUKORD
1. JUHTIMISARVESTUSE AJALUGU JA OLEMUS........................................................3
2. JUHTIMISARVESTUS........................................................................................................4
3. KASUMILVI (TASAKAALUPUNKT) JA PIIRKASUM KMK-ANALSI
KESKSED MISTED..............................................................................................................6
4. KMK-ANALSI MEETODID.........................................................................................
!. SIHTKASUMI SAAMISEKS VAJALIK MGIKIVE JA MGIMAHT...........12
6. OHUTUSVARU..................................................................................................................13
. TEGEVUSVIMENDUS...................................................................................................14
".KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................1!
2
1. Juhtimisarvestuse ajalugu ja olemus
Juhtimisarvestuse ajalugu
Itaalia munk Angelo di Pietro ( elas aastail 1550-1590) pdis ma 15!"# $astal ilmunud
raamatus %&isse'uhatus ma'anduse (ppi'aile) hendada ttmis * 'a turustusraamatupidamise
kahekrdse kir'endamise +aasil# Ta s,itas ka kehtestada vastutuskeskuse arvestuse,
,(ttes k(i-is allksustes kasutusele sissetulekute-,.l'aminekute raamatu / mille kkku,(te
tuli ks krd kuus esitada raamatupidamisele#
0rantsuse raamatupidamise suurku'u Jacqes Savar (1"22-1"90) aktsepteeris ar,estust kui
'uhtimise 1unktsini (sate-e,ust)/ mist(ttu teda ,(iks pidada ka heks 'uhtimisar,estuse
alusepani'aks#
Juhtimisarvestuse olemus
2uhtimisar,estus ehk tsusep(h'enduslik ma'andusar,estus pea+ ta-ama 'uhtimistsuse
lan-etamiseks ,a'aliku in1#
2uhtimistsuste lan-etamine eelda+/ et 'uhid n ,(imelised te-ema p(h'endatud ,alikuid
alternatii,ide ,ahel#
2uhtimise kui prtsessi sate-e,useks n see'uures3
1# Ka,andamine-1irma eesm.rkide m..ratlemine nin- nende saa,utamiseks ,a'aliku
stratee-ia ,.l'at44tamine5
2# 6r-aniseerimine-1irma ressursside krraldamine ka,andatu ellu,iimiseks5
3# Kntrll-1irma 'a selle sade (allksuste) '.l-imine/ et ta-ada nende te-e,use ,asta,us
eesm.rkidele 'a plaanidele5
4# 6tsustamine-ratsinaalse ,aliku te-emine alternatii,ide ,ahel# 6tsustamine ei le
maette 'uhtimis1unktsin/ see n pi-em k(i-i 'uhtimis1unktsinide eraldamatu
kstissa#
3
2. Juhtimisarvestus
2uhtimisar,estust ple (i-e samastada kuluar,estuse-a/ na-u m(nikrd ekslikult tehakse #
7rmiliselt e+akrrektne 'a sisuliselt ,..r n s(nalhend kulu- 'a 'uhtimisar,estus m(istena#
Kuluarvestust on defineeritud kui projekti, protsessi vi asjaga seotud kulude
kindlaksmramise tehnikat vi meetodit.
Finantsarvestuses kasutatakse kuluarvestuse infot finantsaruannete koostamisel.
Juhtimisarvestus ammutab kuluarvestusest infot nii otsuste langetamise kui ka juhtimise
selliste osategevuste nagu eelarvestamine (planeerimine, tegevuse hindamine ja
reguleerimine (controlling) tarvis. Lk 21.

2uhtimisar,estuses na-u i-as teises spetsii1ilises ,aldknnas n ma skuss(na,ara/ mis n
..rmiselt luline# 7aieldamatult n 'uhtimisar,estuses kesksel khal kulud#
K(i-e laiemas laastus n kulu ( 8st/ e9pense) mistahes ma'andusressursi l,utamine#
Kulusid ,(idakse 1irma raamatupidamises ka'astada nii l(pliku kuluna kasumiaruandes
(n.iteks rendikulu) kui ka ,arana +ilansis ( n.iteks ettemakstud rent)#
4
Traditsiniliselt n ette,(tte kaks p(hiaruannet +ilanss 'a kasumiaruanne#
:6&T t.hista+ '.tku,at kulu ( une9pired 8st)/ mis ka'astu+ (saa+ ka'astuda) ,arana
+ilansis#
;<0;=&; t.hista+ l(plikku kulu (e9pired 8st)/ mis ka'astu+ kasumiaruandes#
Tekkep(hises 1inantsar,estuses n kesksel khal tulude ja kulude !ige vastandamise
kontse"tsioon# &ellest l.htudes m..ratakse ka kindlaks/ millal '.tku, kulu tule+ lu-eda
l(plikuks nin- kanda +ilansi akti,aplelt kulu ,(i kadumina kasumiaruandesse#
5
3. Kasumilvi (tasakaalupunkt) ja
piirkasum KMKanal!!si kesksed m"isted
K>K-analsi ,(i+ kasutada uurimaks/ kuidas mitmesu-used nn % mis *kui) alternatii,id
m('uta,ad kasumit# K>K- analsi +'ektiks n 1irma p(hite-e,us (.rite-e,us)#
K>K-analsi rakendamine aita+ ,astata '.r-mistele ksimustele3
1# Kui suur n kasum etteantud m-ik.i+e < krral ?
2# Kuidas m('uta+ kasumit m-ik.i+e ka,andata, suurendamine?
3# Kui suurt lisakasumit n ,(imalik saada ttehiku muutu,kulude ,.hendamisel =
prtsendi ,(rra?
4# Kui pal'u peaks suurendama mki (m-ik.i,et)/ et ka,andatud hinnaalanduse krral
kasumi k-usumma ei ,.heneks?
5# Kui pal'u (kui suure summa eest) tule+ t.ienda,alt kaupa ma/ et suurendada
kasumit etteantud summa ,(rra?
K>K-analsi heks keskseks m(isteks n kasumil$ve"unke ehk kasumil$vi#
Kasumilvi on selline mgimaht (tootmismaht), mille puhul tulude ja kulude kogusummad
on vrdsed (kik kulud on kaetud tuludega) ja pole kasumit ega kahjumit (nn nullkasum).
!gimahu (tootmismahu) suurenedes le kasumilve hakkab ettevte kasumit saama.
Kasumil.,e saa+ ,.l'endada nii naturaalhikutes (tkkides)/ paarides/ tnnides 'ne) kui ka
rahas (m-ik.i+ena)#
K>K-analsi teiseks m(isteks kulude/ mahu 'a kasumi analsimisel n "iirkasum ehk
j$$ktulu / mida ,(i+ ar,utada klmel mel3
1# K-usummas5
0iirkasum ('..ktulu) leitakse k-u m-itulu 'a k(i-i muutu,kulude
,ahena
>-ik.i,e
- >uutu,ad kulud
0II@K$&A> ( '..ktulu)
- 0sikulud
B@IK$&A>
2# Kau+ahiku ( tdan-uhiku) khta5
"
0iirkasum hiku khta leitakse m-ihinna 'a hiku muutu,kulude
,ahena#
CDIKA >CCEIDI=F - CDIKA >AATA7KALA G CDIKA 0II@K$&A>
3# 6sat.htsusena m-ik.i+est ( m-itulust)/ st piirkasumim..rana ehk
'..ktulum..rana#
0iirkasumi k-usumma muutu+ prprtsinaalselt m-imahu
muutumisele/ kuid kau+ahiku (ttehiku) piirkasum n knstantne
suurus#
0II@K$&A> ('..ktulu)
2BBKTALA>BB@G ########################################H 100I
>CCEITALA
&(ltumata sellest/ kas piirkasum ('..ktulu) n ar,utatud kau+ahiku khta ,(i k-usummas/
ka'asta+ ta peale muutu,kulude katmist '.rele '..,at tulu# 0iirkasumi ('..ktulu) ar,elt
kaetakse psi,kulud 'a saadakse kasumit#
0II@K$&A>IT ei thi se-i a'ada +rutkasumi-a# Jrutkasum (-rss pr1it/ -rss in8me/
-rss mar-in) n nn an-lameerika kasumiaruandeskeemi (;estis tuntud kui kasumiaruande
skeem 2) t.htis element/ mis saadakse realiseerimise netok$i%e (m-itulu) 'a mdud
kaupade kulu (mdud tdan-u) omamaksumuse ,ahena#
"iirkasumi (jktulu) ja mgitulu suhet nimetatakse piirkasumimraks. Piirkasumimr
vljendatakse tavaliselt protsentides ja on sisuliselt rentaablusnitaja.
0iirkasumim..ra ,(i+ ar,utada ka tte (kau+ahiku) khta/ 'a-ades he tte piirkasumi
tte m-ihinna-a#
!uutuvkulude ja mgitulude suhet nimetatakse muutuvkulude mraks ja on samuti
arvutatav toote kohta.
!uutuvkulude mra vljendatakse tavaliselt protsentides ja kehtib seos#
Piirkasumimr= 100%-muutuvkulude mr
#. KMKanal!!si meetodid
K
K&K 'kulu( maht( kasum) anal**s( n kulude k.itumise anals/ mis l.htu+ kulude/
m-imahu 'a kasumi ma,ahelisest sesest#
Tin-imused/ mis peaks lema t.idetud/ et kasutada K>K analsi3
1# Te-emist peaks lema ainult hte liiki tdan-u-a
2# Dinnad ei thi s(ltuda m-imahust
3# Tulud 'a kulud peaksid lema lineaarses s(ltu,uses
4# $inus kulusid 'a tulusid m('uta, te-ur n maht/ le'..nud te-urid n k(ik
muutumatud
5# >-itin-imused/ tehnl-ia 'a ttmis,iis '..,ad samaks
"# In1latsini m('u ei ar,estata
K# 7arud ei muutu
!# @aha a'a ,..rtust ei ar,estata
Kulu-maht-kasum analsi p(hieesm.r-iks n leida m-ihinna/ m-imahu/ muutu,kulude
'a psi,kulude k(i-e kasumlikum km+inatsin#
K&K(anal**si teostamiseks on kolm l$henemisviisi#
+# &atemaatiline meetod
;tte,(tte tekkep(hised 1inantstulemused ,(i+ esitada lihtsa ,alemi-a3
Kasum , kogutulu ( kogukulu
Kuna k(ik kulud lii-itatakse kas muutu,kuludeks ,(i psi,kuludeks/ ,(i+ selle ,alemi kir'a
panna ka '.r-miselt3
Kasum , kogutulu - muutuvkulud ( "*sivkulud
;t 1irma k-utulud 'a muutu,kulud s(ltu,ad te-e,usmahust/ ,(i+ kir'utada3
Kasum ,m**gihind . tegevusmaht ( *hiku muutuvkulud . tegevusmaht - "*sivkulud
=BIF;3
7.ike1irma tda+ ar,utilaudu# >uutu,kulud n 3"0 eurt he laua khta/ psi,kulud
!
2! !00 eurt kuus# Lirma m+ laudu hinna-a "00 eurt tkk# 6leta-em/ et kuu 'ksul
makse 200 ar,utilauda#
>illine leks he kuu .rikasum?
K$&A>G200 TK H"00 eurt-200 TKH3"0 eurt -2! !00 eurt G 19 200 eurt
$r,utame kasumil.,e# 6l-u < kasumil.,i naturaalhikutes (tk)
>-ihindHte-e,usmaht-muutu,kulude m..r (ar,an muutu,kulud)Hte-e,usmaht-
psi,kuludG0
"00 eurtH<TK*3"0 eurtH < TK- 2! !00G0
"00<-3"0<-2!!00G0
2! !00 2! !00
<G##########################G ################G 120 ar,utilauda
"00-3"0 240
,iin teisel ple
<G 2!!00 /"00-3"0G 120
0ea+ ttma ,.hemalt 120 lauda#
/# Piirkasumist 'j$$ktulust) l$htuv K&K( anal**s
Kstame 7.ike1irma he kuu kasumiaruande nn "iirkasumi0ormaadis1
Kirje Rahas 2hiku kohta
>-itulu 120 000 "00
>uutu,kulud -K2 000 3"0
PIIRKASU&3J44K5U6U 78 999 /79
0si,kulud -2! !00
B@IK$&A> 19 200
0iirkasumi1rmaadis kasumiaruanne n eriti kasulik planeerimisel# Kui 1irma 'uhtknd ar,a+
n.iteks/ et '.r-misel kuul mk suurene+ 10I/ n lihtne kstada eelar,estatud
kasumiaruannet#
9
Kirje Rahas
>-itulu (120tkM kas,10I)H"00 132 000
>uutu,kulud (120tkM kas,10I)H3"0 -K9 200
PIIRKASU&3J44K5U6U :/ 899
0si,kulud -2! !00
B@IK$&A> 24 000
Piirkasumim$$r, j$$ktulum$$r, "iirkasum3 m**gik$ive
Leian piirkasumim..raG 4! 000/120 000G40I
0iirkasumim..r n 40I/ st et m-i suurenemisel 1 eur ,(rra suurene+ piirkasum 40 sendi
,(rra# Kasum suurene+ samuti 40 sendi ,(rra#
>-ik.i+e muutumise m('u kasumile saa+ leida '.r-miselt3
Kasumi muutus,m**gik$i%e muutus ; "iirkasumim$$r
Kui 1irma ka,atse+ n.iteks suurendada m-ik.i,et 15 000 eur ,(rra suurene+
kasum 15 000 H40I G "000 eur ,(rra#
0iirkasumim..ra n hea kasutada/ kui n tar,is ,(rrelda erine,aid tteid# >ida suurem n
knkreetse tte piirkasumim..r/ seda kasulikum see tde n/ kuna i-a mdud hik anna+
suurema piirkasumi summa psi,kulude katmiseks nin- kasumi teenimiseks#
Kasumil$vi, tasakaalu"unkt
Kasumil.,e n ,(imalik leida ka hiku piirkasumist l.htudes# Kuna piirkasum n summa/ mis
'..+ le psi,kulude katmiseks nin- kasumil.,e punktis n nullkasum/ ,(ime ,.ita/ et
kasumil.,epunktis ,(rdu+ piirkasum psi,kulude-a# 7(ttes ar,esse ,eel seda/ et piirkasum
,(rdu+ piirkasumi-a hiku khta/ mis n krrutatud mdud hikute ar,u-a/ saame '.r-mise
,alemi kasumil.,epunkti ar,utamiseks#
Kasumil$vi 'naturaal*hikutes), "*sivkulud3 *hiku "iirkasum
Kasutades eelmise n.ite andmeid ( psi,kulud n 2! !00 eurt nin- hiku piirkasum n 240
eurt)/ saame kasumil.,eks sama suuruse
Kasumil.,i naturaalhikutesG2! !00/240G120 hikut
Kntrll3
120 hikutH ("00-3"0)G 2! !00- see n psikulude katmiseks
10
Kasumil.,e n samuti ,(imalik ar,utada m-ik.i+ena (rahas)3
Kasumil$vi 'm**gik$i%ena), "*sivkulud3 "iirkasumim$$r, j$$ktulum$$r
>eie n.ites li piirkasumim..r 40I/ see-a
Kasumil.,i (rahas)G2! !00/0/4G K2 000
Kntrll3
>k
"00 eurtH120tkGK2000
(see m-isumma kata+ .ra nii muutu,kulud kui psikulud/
psikulu leks 3120tkH tk muutu,kulu hiku hind 3"0G43 200M psi,kulud 2! !00GK2 000)
>uutu,kulud
3"0 eurtH120 tkG43200
0iirkasum
K2000-43200G 2!!00
0sikulud 2!!00
Kasum 0
<# =raa0iline meetod
K>K-analsi n ,(imalik testada graa0iliselt# Eraa1iline anals n n.itlik 'a anna+ hea
le,aate kulu/ te-e,usmahu 'a kasumi ma,ahelistest sestest#
Raha
11
1!0 000

1"0 000 K-utulu k(,er

140 000
Kasumil.,i Kasumi piirknd
120 000 120 hikut ,(i
K2 000 eurt
100 000
K-ukulu k(,er
!0 000

"0 000

40 000
0si,kulude k(,er
20 000
Kah'umi piirknd

0 40 !0 120 1"0 200 240 2!0
5egevusmaht 'tk)
5. $ihtkasumi saamiseks vajalik
m!!gikive ja m!!gimaht
Kasumil.,e ,(rrandit n tstar+ekas teisendada sellisele ku'ule/ et ,alemist leks ,(imalik
leida m-ik.i,et ,(i m-ik-ust/ mis n ,a'alik s,ita,a kasumi (sihtkasumi ) saamiseks#
6letame/ et 7.ike1irma 'uhtknna eesm.r-iks n kuukasum 12 000 eurt# >illine peaks
lema sihtkasumi saa,utamiseks ,a'alik m-ik-us?
12
$ntud lesande lahendamiseks lisame K>K-analsi p(hi,(rrandisse sihtkasumi#
Kogutulu, muutuvkulud > "*sivkulud > sihtkasum
&ihtkasumi saa,utamiseks ,a'alik m**gimaht n ar,utata, ka hiku piirkasumist l.htu,alt#
Sihtkasumi saamiseks P*sivkulud> sihtkasum
vajalik m**gikogus , #############################################
2hiku "iirkasum
Lk 9 n.ite andmete p(h'al leiame tulemuse#
"00H<-3"0H<-2! !00G 12 000
<G 2! !00M12 000/ ("00-3"0)G 40 !00/240G 1K0 hikut
&elleks / et saada kuukasumit 12 000 eurt/ pea+ 1irma mma kuu 'ksul 1K0 ar,utilauda#
Kntrll3
(1K0tkH"00)-(1K0tkH3"0) -2!!00G 102 000-"1 200-2! !00G 12 000 eurt
&ihtkasumi saa,utamiseks ,a'alik m**gik$ive n ar,utata, piirkasumim..rast l.htu,alt#
Sihtkasumi saamiseks P*sivkulud> sihtkasum
vajalik m**gik$ive , #############################################
Piirkasumim$$r
>eie n.ite andmete p(h'al leiame ,a'aliku m-ik.i,e#
&ihtkasumi saamiseks ,a'alik m-ik.i,eG 2! !000M12 000/0/4G 102 000 eurt#
%. &hutusvaru
6hutus,aru n summa/ mille ,(rra eelar,estatud m-ik.i,e leta+ m-ik.i+e
kasumil.,epunktis# >ida l.hemal n te-elik te-e,usmaht kasumil.,ele/ seda suurem n risk/
et 1irma ,(i+ kah'umisse sattuda ( n.iteks m-imahu k(ikumisel)#
Ohutusvaru, eelarvestatud m**gik$ive -m**gik$ive kasumil$vel
$hutusvaru on summa, mille vrra mgikive viks vheneda, ilma et firma kahjumisse
satuks. $hutusvaru vib vljendada ka naturaalhikutes.
13
>eie n.ites
6hutus,aru G m-ik.i,e * m-ik.i,e kasumil.,i punktis/ lk 11#
6hutus,aruG 120 000-K2 000G4! 000
7.ike1irma m-ik.i,e ,(iks ,.heneda maksimaalselt 4! 00 eur ,(rra/ ilma et 1irma
kah'umisse satuks#
$hutusvaru vib vljendada ka protsentuaalselt %ohutusvaru mrana (osathtsusena
mgikibest)#
Ohutusvaru m$$r, ohutusvaru3 eelarvestatud ' tegelik) m**gik$ive
>ida suurem n hutus,aru sat.htsus m-ik.i+est/ seda kindlam n 1irma tule,ik# &uur
hutus,aru ,iita+ 1irmamakse,(imelisusele time tulla m-i ettear,amatu lan-use-a ,i
kulude kas,u-a
>eie n.ites#
6hutus,arum..rG 4! 000/120 000G40I
'. (egevusv"imendus
Te-e,us,(imendus ka'asta+ 1irma te-e,usriski nin- teda iselmustatakse psi,kulude
sat.htsuse-a k-ukuludest/ see-a mida suurem n psi,kulude sat4htsus k-ukuludes/ seda
suurem n 1irma te-e,us,(imendus#
&uur te-e,us,(imendus t.henda+/ et m-ik.i+e ,.ikese prtsentuaalse muutuse-a kaasne+
suur prtsentuaalne muutus p(hite-e,uskasumis (.rikasumis)# &uure te-e,us,(imenduse-a
1irma p(hite-e,uskasum (.rikasum) n m-ik.i+e k(ikumiste suhtes tundlikum kui ,.ikese
te-e,us,(imenduse-a 1irma ma#
Te-e,us,(imenduse n.ide #
14
7.ike1irma m-itulu 120 000 / muutu,kulud K2 000/ psi,kulud 2! !00# 6letame/ et
'uhtknna ar,ates suurene+ m-ik.i,e '.r-misel kuul 20I ,(rra#
?$itajad @aasandmed Aelarvestatud
kasumiaruanne
Protsentuaalne
muutus
>-itulu 120 000 144 000 M20I
>uutu,kulud K2 000 !" 400 M20I
0iirkasum/2..ktulu 4! 000 5K "00 M20I
0si,kulud 2! !00 2! !00 0I
Brikasum 19 200 2! !00 M50I
>-ik.i+e 20-prtsendilise suurenemise-a kaasne+ .rikasumi 50-prtsendiline suurenemine#
&ee n tin-itud psi,kulude m('ust# 0si,kulud '..,ad m-ik.i+e suurenedes muutumatuks
nin- mida suurem n psi,kulude sat.htsus k-ukuludes/ seda suurem n ka
te-e,us,(imenduse e1ekt#
Lirma te-e,us,(imenduse aste n leita, '.r-mise ,alemi-a3
Te-e,us,(imenduse asteG piirkasum/.rikasum
Te-e,us,(imenduse asteG4! 000/19 200G2/5
&aadud tulemust ,(i+ t(l-endada nii/ et m-ik.i+e muutumisel 1I ,(rra muutu+ .rikasum
2/5I ,(rra# Teiste s(nade-a/ m-ik.i+e muutus n I ,(rra t+ kaasa .rikasumi muutumise
2/5nI ,(rra# Kui m-ik.i,e ,.hene+ 10I ,(rra/ ,.hene+ .rikasum 25I ,(rra
).Kasutatud kirjandus
2aan $l,er/ Lauri @ein+er- # 2uhtimisar,estus# Tallinn3 Fee+et /2002#
15