Arti Ilves

MATERJALIDE JA RESSURSSIDE
PLANEERIMINE

ARUANNE
Õppeaines: ETTEVÕTTE INFORMAATIKA

Tehnikainstituut
Õpperühm: ME2021
Juhendaja: Tavo Kangru

Tallinn 2023
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3
2 ETTEVÕTTE RESSURSID ............................................................................................................. 4
2.1 Põhiandmed ja struktuur ............................................................................................................. 4
2.2 Protsessid .................................................................................................................................... 5
2.3 Ressursid ..................................................................................................................................... 6
3 RESSURSI PLANEERIMINE .......................................................................................................... 8
3.1 Tootmise planeerimine ............................................................................................................... 8
3.2 Ettevõtte protsessi voogdiagramm.............................................................................................. 9
3.3 Tootmise planeerimise lahendused ............................................................................................. 9
4 MRP LAHENDUS .......................................................................................................................... 11
4.1 MRP struktuur .......................................................................................................................... 11
4.2 Info kogumine ja töötlemine..................................................................................................... 11
4.3 Funktsioonid ............................................................................................................................. 11
4.4 Katseandmete valik ja katsetamine........................................................................................... 12
5 KOKKUVÕTE ................................................................................................................................ 13
6 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................................... 14

2
1 SISSEJUHATUS

Ettevõtte juhtimis- ja planeerimisülesannete lahendamine mängib olulist rolli ettevõtte

konkurentsivõimes, mille tõttu tuleb töös kasutatavaid protsesse pidevalt arendada, et pakkuda turul
edukat toodet. Kuid eduka toote valmistamiseks tuleb võimalikult palju vähendada raiskamist, kuna iga
üleliigne operatsioon, tegevus, tööline või materjali raiskamine tähendab, et ettevõte kulutab toote
valmistamisel rohkem raha ja ressursse, kui see tegelikult nõuab. Töö planeerimisel tekivad peamised
kaod inimeste ja masinate ebavajaliku tööga, planeeritud tootmise ebaotstarbeka realiseerimisega ning
kadudega protsessi realiseerimisel. Jaapani keeles on need kolm peamist kadude liiki muda, muri ja
mura. Kadude vähendamiseks tuleb tootmise planeerimisel kasutada mitmeid metoodikaid, kuna
protsesside teostamisel on efektiivsed erinevad lähenemised. Materjali planeerimise süsteem ja müügi
planeerimise süsteem on erinevad teineteisest, mille tõttu on ka oluline kasutada valdavalt erinevaid
meetodeid nende lahendamisel. [1] [2]

3
2 ETTEVÕTTE RESSURSID

Ressursside planeerimine on ettevõttele oluline, kuna see tagab varustuse ja tootmise otstarbeka
materjalivoogude arvestuse ja juhtimise. Üks olulisemaid probleeme on laovarude haldamine, sest see
näitab ettevõtte tõhusust kas liigsete või puudulike laovarude näol. Ressursside planeerimine MRP-
süsteemi abil võib tekitada probleeme, kui vajalikud materjalid, tooted, seadmed j.m muutuvad
ettenägemata põhjustel ning mille pärast peab muutuma ka kogu tootmisplaan. Sellepärast on oluline
arendada välja MRP- struktuur, mis suudab liikuda mööda tootestruktuuri alt üles, muutes vastavalt
tootmis- ja tellimusplaane. [1]

Selles peatükis kirjeldatakse tootmisettevõttes vajalikke tootmiskontseptsioone, tüüpstruktuure,

äriprotsesse, ressursside jaotust ning kuidas erinevad korraldussüsteemid aitavad ettevõttel efektiivselt
ja kasumlikult töötada.

2.1 Põhiandmed ja struktuur

Ettevõtetes mõjutab toodete ja teenuste iseloom oluliselt tehnoloogilisi struktuure, kasutatavaid

masinaid, materjale ja ressursside planeerimist, millest tulenevalt tekib suund teatud tootmistüüpide
poole.

Kui on suur hulk tooteid, mida valmistatakse väikeste partiidena, valitakse tellimusjärgne tootmine.
Tavaliselt toimub see väiksemates töökodades ning valmistatavad tooted on näiteks merejahid,
luksusmööbel ja mitmesugused toidud.

Saritootmine on kasulik siis, kui ettevõte valmistab stabiilset harva muutuvat toodete valikut. Suur osa
toodetest valmistatakse sama tehnoloogilise skeemiga. Nende toodete alla kuuluvad
rasketööstusseadmed, elektroonikaseadmed, keemiatooted. Saritootmise eeliseks on osaline
standardimise võimalus.

Timmitud tootmise ehk lean production systems võimaldab paindtootmispinkide abil kasutada vähem
tootmispinda, nõuab vähem materiaal-tehnilisi varusid ja inimtööjõudu. Kuid komplekssemate
tööpinkide seadistamiseks on vaja kõrgelt kvalifitseeritud insener-tehnilisi töötajaid. Kvalifitseeritud
töötajad kaasatakse süsteemi täiustamisel ning olulisel kohal on rühmatöö. Praaktoodangu mahu
vähendamiseks kasutatakse väikesemahulisi partiisid, mis omakorda seab suuremad nõuded

4
planeerimisele. Selle jaoks on oluline luua tõhus süsteem materjalide ja tööde planeerimiseks, et
saavutada kõrged kvaliteedinäitajad ja tootmismahud. [1]

2.2 Protsessid

Äriprotsessiks nimetatakse omavahel seotud tegevuste kogumit, mis on suunatud toote või teenuse
täiendava lisaväärtuse andmisele ning rahuldab üksikklienti. Ettevõttele on oluline protsesside olemus.
Protsesside olemuse järgi liigatatakse need kolme rühma: põhiprotsessid, tugiprotsessid ja abiprotsessid.

Põhiprotsessid on kriitilised organisatsiooni edukaks tegevuseks. Tooteid valmistava ettevõtte

põhiprotsessiks on tootmisprotsess. Kasumliku töö tegemiseks on vaja tootmisprotsessi pidevalt
arendada ja efektiivsemaks muuta. Selle jaoks tuleb tehase planeerimisel võtta arvesse vajalike seadmete
valik, nende asetusplaan ning tootmislogistika.

Tugiprotsessid toetavad põhiprotsesside efektiivset teostust. Toodete tootmisega tegeleva ettevõtte jaoks
on tugiprotsessiks ostu- ja müügitegevus, seadmete korrashoid ja lao logistika. Samas on
kaubandussektori ettevõtetel müügitegevus põhiprotsessiks.

Abiprotsessid toetavad põhi- ja tugiprotsesside edukat kulgemist ning aitavad ettevõttel säilitada
konkurentsivõimet. Tootmisettevõtete peamised abiprotsessid on personali koolitus, prognoosimine,
dokumendihaldus, raamatupidamine jms.

Tootmisprotsess on tegevus, mille tulemusena materjalid ja toorikud töödeldakse vastavaks

valmistoodanguks. Tootmise olemuse määrab kasutatav seadmepark, ettevõtte iseloom (masstootmine,
tellimusele suunatud tootmine), äristrateegia. Tootmisprotsesside ülesehitud jaguneb kaheks:

• Tootmise organisatsiooniline vorm,

• Kasutatavad töötlemismeetodid.

Tootmise organisatsiooniline vorm määrab tootmistüübi, automatiseerituse taseme, tehnoloogia

rakendusviisi. Tellimustele suunatud tootmine nõuab suurt paindlikkust, kuid masstoodangut
iseloomustab suurema või väiksema automatiseeritusega tootmisliinide kasutamine. Töötlemismeetod
on toote valmistamisel tehniline lahendus, et saavutada soovitud funktsionaalsust ja omadusi.

5
Ettevõtte pideva arengu jaoks tuleb äri- ja tootmisprotsesse pidevalt täiustada ja parandada. Üks
populaarne meetod selle jaoks on Kaizen. Selle peamiseks eesmärgiks on pidevate paranduste tegemine,
tulemuste hindamine ja reguleerimine. Tooteid valmistavas ettevõttes oleks kaizen’i protsessi osa
operatsioonide standardimine, nende hindamine ja võrdlemine soovituga, uuenduste kavandamine
tootlikkuse tõstmiseks, uute parandatud operatsioonide standardimine ning kogu eelneva tsükli
kordamine. Kaizen’i lähenemist iseloomustab kvaliteet, kõikide töötajate kaasamine, soov parandada,
inimeste koostöö. [2]

2.3 Ressursid

Tootmiseks on vaja ressursse: inimesi, masinaid, tehnoloogiaid, materjale ja raha. Tootmissüsteemis on

inimressursi ülesandeks täisajaga või perioodiliselt süsteemi hallata. Kuid inimesed erinevad
tootmisvahenditest. Igal inimesel on oma eesmärgid ja kindlad nõudmised keskkonnale. Organisatsiooni
edukaks töötamiseks on oluline töötajate kompetentsus, motiveeritus, ressursside efektiivne kasutus ja
vastastikune usaldus. Inimese tööjõud on ettevõttele kulukas ning on vajalik läbimõeldud tööjõu
planeerimine. Tööjõu kulude vähendamiseks saab kasutada masinaid, et erinevaid operatsioone
automatiseerida. [3]

Tootmises oleneb tootmiskeskkonna asendiplaan valmistatavast tootest. Väikese toodangumahuga (1-

100 ühikut/aasta) töökojas toimub tootmine individuaaltellimustel või väikeste partiidena, mille tõttu on
otstarbekas kavandada töökoda võimalikult paindlikuna. Keskmise tootmismahuga (100-1000
ühikut/aasta), kus on suuremad partiid, võib kasutada protsessipõhist asendiplaani. Selliselt võiksid
treipingid olla ühes sektsioonis ja freespingid teises. Omakorda saab tootmise jagada osakondadeks, kus
trei- ja freespingid on oma osakonnas ning laselõikur ja painutuspink on oma osakonnas, kuna masinad
kasutavad väga erineva kujuga toorikumaterjale. [2]

Ettevõtte tootmiseks vajaminevate materjalide ostmisel tuleb lähtuda kuluoptimaalsest soetamisest.

Nõutav materjal peab olema piisavas koguses, õigel ajal ja nõutava kvaliteediga. Liiga vara tarnitud
materjal tähendab liigseid laokulusid ning hilinenud materjal tähendab tootmisseisakut. Materjalid saab
jagada nelja kategooriasse:
• Toormaterjal- vajalik otseselt toote valmistamiseks;
• Abimaterjal- vajalik toote valmistamisel, aga täidab abifunktsiooni (liim, kruvid);

6
• Ressurss- materjal, mis otseselt tootesse ei kuulu, kuid on kaudselt valmistamisel vajalik (energia,
määrdeained);
• Ostutooted- valmistooted, mida valmistatava toote juures vahetult kasutatakse. [2]

7
3 RESSURSI PLANEERIMINE

Microsoft Excel võimaldab ressursiplaneerimise süsteemi ehitada täpselt selliste parameetritega nagu
ettevõttel vajalik on. Luua saab mitmeid arvutustabeleid, lisades sinna näiteks materjalide kilohinnad,
tarnekuupäevad ja saatmiskulud. Trei- ja freespinkidele on võimalik arvutada otsene tunnihind võttes
arvesse pingi soetusmaksumuse, pinnahõivekulu, töötunnid jms. Kasutades arvutusfunktsioone saab neid
parameetreid kiiresti mitme pingiga välja selgitada. Toote omahinna arvutamisel saab eelnevatest
arvutustabelitest infot uue tabeliga ühildada, mis võimaldab efektiivselt ja kiirest uue tellimuse hinna
välja arvutada, et kliendile hinnapakkumine saata.

Exceli peamine puudujääk on inimeste andmesisestusvead, kuna Exceli arvutustabelitesse tuleb tihti
töötajatel käsitsi andmeid sisestada. Hawaii Ülikooli uuringu kohaselt ilmneb 88% arvutustabelites vigu.
Selle tõttu võivad integreeritud ja ühises võrgus olevad ERP süsteemid olla palju efektiivsemad ja
töökindlamad. Üks sellistest süsteemidest on MRPEasy. [4]

3.1 Tootmise planeerimine

Tootmise planeerimisel on ettevõttel eesmärgiks vähendada omahinda, et saada teiste konkurentide seas
eelise. Samal ajal tuleb aga parandada kvaliteeti ja vähendada tellimuseks kuluvat aega. Tootmise
planeerimiseks on mitmeid lahendusi, mis aitavad ettevõttel planeerida nii igapäeva tegevusi kui ka
pikema perioodi tegevusplaani. [3]

Agregaatplaneerimise eesmärk on analüüsida, arendada ja hooldada tootmisplaani. Rohkem on rõhutud

pideva pausideta tootmist. Agregaatplaneerimist kasutatakse peamiselt, et ennetada müüginumbreid,
laoseisu ja tootmismahtu 3-12 kuud tulevikus. [5]

Operatiivne planeerimine hõlmab ettevõtte igapäevategevusi. Selle eesmärk on muuta pikemaajalised

eesmärgid kategoriseerida tegevusteks, mida saab järk-järgult lahendama hakata. Oluline on kaasata kõik
organisatsiooni osakonnad, et kõik töötajad pürgiksid sama eesmärgi poole. [6]

Ressursiplaneerimine korraldab ja loetleb projekti edukaks lõpuleviimiseks vajalikud ressursid. Hea

ressursside plaan suudab näidata täpselt, kui palju on vaja algmaterjali, mis masinaid ja nende tööaega ja
üldist tööaega toote valmistamiseks. [7]

8
3.2 Ettevõtte protsessi voogdiagramm

Ettevõtte projektipõhine tootmine algab projektijuhist, kes vaatab üle toote või teenuse kirjelduse.
Kirjelduse põhjal luuakse CAD mudel, millest saadakse vajalike materjalide ja operatsioonide loetelu.
Projektijuht teeb nende põhjal kliendile hinnapakkumise ja tarneaja. Kui kliendile hinnapakkumine ei
sobi tuleb projektijuhil leida viise hinnapakkumise muutmiseks materjalide või operatsioonide arvelt.
Peale hinnapakkumise kinnitust saadetakse tellimuse info MRP süsteemi ja andmebaasi. Laost
vaadatakse, kas on olemas vajalikud ostutooted. MRP süsteem loob tootmistellimuse, mille abil saab teha
tootmisplaani võttes arvesse eelnevalt kontrollitud laoseisu ja üldplaani.

Joonis 1. Ettevõtte protsessi voogdiagrammi näidis.

3.3 Tootmise planeerimise lahendused

MRPEasy on tootmise planeerimise tarkvara, mis tekitab selge ülevaate ettevõtte andmebaasidest
tootmise planeerimise lihtsustamiseks. Varude juhtimine on täpsem ja tarnekindlus suureneb.
Programmil on palju valikulisi funktsioone, mille abil saab ettevõte tellida sellise paketi, mis on kõige
sobilikum. Lisaks saab programmi integreerida teiste tarkvaradega nagu raamatupidamisprogrammid
Xero ja Quickbooks. [8]

9
MRPEasy põhifunktsioonid:
• Tarneahela juhtimine
• Lao ja varude juhtimine
• Tootmise planeerimine
• Seadmete töökoormuse planeerimine ja kontroll
• Tööjõu planeerimine
• Mahukas juhtimisstatistika
• Dünaamiline ümberplaneerimine ühe nupuvajutusega
• Suur valik keeli ja valuutasid

Parema ülevaate ja juhtimise saamiseks kogu ettevõttest võib kasutada ka ERP süsteeme nagu mindbox,
mis pakuvad lisaks tootmise planeerimisele ka logistika planeerimist, töötajate info ja palga haldamist
ning majandusliku olukorra ülevaadet ja arenemiskohti. [9]

10
4 MRP LAHENDUS

4.1 MRP struktuur

MRP struktuur on jaotatud mitmesse Exceli arvutustabelisse. Algandmeteks olid materjalid ja nende
tarnijate tabel, kus oli materjali kirjeldus, koostis ja hind, seadmete otsese kulu tabel, kus on välja
arvutatud tootmises kasutatavate masinate tunnihind ja BOM, kus on kirjas toodete mass, materjal,
tootekood ja kas koostus esineb ostutooteid. Nende põhiandmete abil saab tootmisplaani tabelisse
genereerida partii kogust arvestades toodetele tootmise algus- ja lõppkuupäeva ning kulu ettevõttele.
Mitme toote ja tellimuse puhul saab luua ka tootmisgraafiku.

4.2 Info kogumine ja töötlemine

Töötlemispinkide puhul on vaja koguda infot soetushinna, energiavajaduse, pinnahõive,

operaatorikulude, hoolduskulude, kasutusea ja töökoormuse kohta, et arvutada seadme otsene tunnine
kulu. Materjalidega on vaja materjali hinda kilogrammi või meetri kohta, materjali koodi, koostist ja
tarnijat.

CAD tarkvaras tuleb igale valmistatavale detailile luua tootekood ja mis materjalist toode on. Koostude
puhul on iga toote jaoks vaja teha BOM (bill of materials), mille info saab saata Excelisse või ettevõtte
poolt valitud MRP programmi.

Kõige selle info abil saab arvutada operatsioonide kulu ja tootmisplaani, kus on kirjas partii tootmisaeg
ja kulu.

4.3 Funktsioonid

BOM arvutustabelis on teine leht, kus on BOO (bill of operations). Seal on võimalik arvutada kogu
tsükliaeg ja kogu tsükli kulu. Kogu tsükliaja jaoks tuleb korrutada valmistatavate detailide kogus üldise
tõhususe ja masinate tõhususe korrutisega. Kogu tsükli kulu jaoks tuleb sellele tehtele lisada iga
operatsiooni minutihind. Saadud tsükliaeg on ühenduses ka tootmisplaani tabeliga, kus see kajastub.

11
Seadme otsese kulu tunnis saab teada järgmise valemiga:

𝑆𝑒𝑎𝑑𝑚𝑒 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑛𝑒 𝑘𝑢𝑙𝑢

𝑂𝑡𝑠𝑒𝑛𝑒 𝑘𝑢𝑙𝑢 = + 𝑒𝑛𝑒𝑟𝑔𝑖𝑎 𝑡𝑢𝑛𝑛𝑖ℎ𝑖𝑛𝑑 + 𝑜𝑝𝑒𝑟𝑎𝑎𝑡𝑜𝑟𝑖 𝑡𝑢𝑛𝑛𝑖ℎ𝑖𝑛𝑑
𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑛𝑒 𝑡öö𝑘𝑜𝑜𝑟𝑚𝑢𝑠 × 𝑡𝑒𝑔𝑒𝑙𝑖𝑘𝑢 𝑘𝑜𝑜𝑟𝑚𝑢𝑠𝑒 %

Materjalide kulu BOM tabelis on saadud materjalide loendi tabelist. Materjalide loend on ühenduses
BOM tabeliga ning loendis on kirjas erinevate toorikute kilohind ja hind meetri kohta. Korrutades detaili
kaalu ja kasutatava materjali kilohinna saab arvutada detaili kulu.

Tootmisplaani tabelis on tunnine läbi lase saadud jagades minutiline tsükliaeg 60, et saada tsükliaeg
tunnis ning see omakorda partii kogusega läbi korrutades. Minutiline tsükliaeg saadud ühenduses olevast
BOO tabelist. Ehk kui tsükliaeg muutub uue tootmistehnoloogia abil lühemaks on muutust kohe näha ka
tootmisplaani tabelis.

4.4 Katseandmete valik ja katsetamine

Loodud programm töötab hästi, kui kõik vajalikud tabelid on vigadeta ja sisestatud arvud on õiges
vormingus. Muutes väärtusi ühes tabelis, kajastuvad muutused teistes ühendatud tabelites. Probleeme
võib tekkida, kui tuleb süsteemi selgitada kõrvalisele isikule, näiteks uuele töötajale. Arvutustabeleid on
mitu tükki ja paljudes on mitu alalehte, kus andmeid peab sisestama. Vigade tekkimise tõenäosus on suur
eriti kui toodete valik on lai ja tellimusi palju. Süsteemi edasi arendamisel tuleks tabelitele panna
selgemad nimetused, kuna praegused jäid ebamääraseks või tuleks kõik tabelid koondada ühte faili, kus
on nendest parem ülevaade ja lihtsam hallatavus.

12
5 KOKKUVÕTE

Aruandes sai põhjalikumalt uuritud, miks on ettevõtetel vaja tegeleda ressursside planeerimisega,
millised on peamised tootmisstruktuurid ning ressursside liigid ja nende eripärad. Tõin välja Exceli
eelised ja puudujäägid tootmise planeerimisel ning võrdlesin neid MRPEasy tarkvaraga. Uurisin tootmise
planeerimise erinevaid võimalusi nagu näiteks, millal on vaja kasutada agregaatplaneerimist ja millal
operatiivplaneerimist.

Selgitasin Excelis tehtud MRP süsteemi lahendust. Kirjutasin, millist infot süsteem töötamiseks vajab,
mida tuleb lisada CAM programmis detailide kirjeldusse ning milliseid funktsioone programm kasutab
ja kuidas arvutustabelid omavahel ühenduses on. Lõpuks kirjeldasin, mis töötas süsteemi juures ja mida
tuleks tulevikus parandada. Järgmiseks oleks huvitav uurida praeguse töökoha ressursside planeerimise
süsteemi, kuna kasutame samuti Excelit. Praeguse uurimise järeldusena usun, sarnane tarkvara nagu
MRPEasy võib tootlikkust ja materjalide soetamist tõhusamaks muuta.

13
6 VIIDATUD ALLIKAD

[1] Hillar-Endel Kabral, Tootmine ja operatsioonijuhtimine. Tallinna Tehnikaülikool, 2007.

[2] Kristo Karjust et al., Uuenduslik tootmine. TTÜ Kirjastus, 2011.
[3] Jaak Lavin, Terviklik tootmine. Lavin Kirjastus, 2021.
[4] Mrp. Team, „Why manufacturing software is better than Excel? - MRPeasy software“, Blog for
Manufacturers and Distributors, 25. jaanuar 2016. https://manufacturing-software-
blog.mrpeasy.com/why-manufacturing-software-solutions-are-much-better-than-excel/ (vaadatud
27. august 2023).
[5] M. Keup, „What Is Aggregate Planning? Strategies & Tips“, ProjectManager, 18. august 2021.
https://www.projectmanager.com/blog/what-is-aggregate-planning (vaadatud 27. august 2023).
[6] P. Landau, „Operational Planning: How to Make an Operations Plan“, ProjectManager, 24. veebruar
2023. https://www.projectmanager.com/blog/operational-planning-make-operation-plan (vaadatud
27. august 2023).
[7] „Resource Planning Guide“, ProjectManager. https://www.projectmanager.com/guides/resource-
management (vaadatud 27. august 2023).
[8] Urmo Tätte, „TOOTMISE PLANEERIMISE TARKVARA JUURUTAMINE ETTEVÕTTES“,
TTK lõputöö, 2017.
[9] „Business Management Systems“, Mindbox, 23. mai 2023. https://mindboxgroup.com/pl/business-
managment-systems/ (vaadatud 27. august 2023).

14