1.

Rahanduse mõiste- Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise

protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks
2. Raha põhifunktsioonid -
Vahetusvahend – on kõikide teiste hüviste vastu vahetatav ja seega kaubavahetust hõlbustav
vahend, Arvestusühik – raha kui hüvistes sisalduva kasulikkuse mõõtmise ja seda kasulikkust
kajastavate hindade avaldamise vahend, Akumulatsioonivahend – raha reaalväärtus M/P, kus
M on raha ja P hinnad, Laenamisvahend
3. Raha liigid (kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha) -
Kaupraha - ehted, relvad, karusnahad, kariloomad ehk kõik see, mida inimesel vaja võis
minna
Metallraha - Metallikangid
Paberraha - Paberist raha
Krediitraha - Raha, mis põhineb usaldused. Ei ole tagatud väärismetalliga
4. Raha omadused - Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus
5. Raha likviidsuse püramiid - Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart,
jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Seega
sularaha on kõige likviidsem ning pikaajalised riigi võlakirjad kõige vähem likviidsed.
6. Kullastandardi olemus - Kullastandard on süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla
koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga
kullatagavara
7. Bretton Woodsi süsteemi olemus - Selle põhiideeks oli USA dollariga fikseeritud
vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga
8. Raha ajalugu Eestis - Kaupraha, mündid (1681. a.), Valitsejariigi raha (kuni 1918), Eesti
mark (1918. a.), Eesti kroon (1928. a.), Vene rubla (1940.a.), idamark (1941.a), Vene rubla
(1944.a), EEK (1992.a), EUR (2011)
9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest -
Metallrahasüsteem - aluseks mingi väärismetall
Paberrahasüsteem - käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse
määratud paberist rahasedelid ehk paberraha
Arveldus - ehk kontorahasüsteem - elektrooniline ehk e-raha
Kinkekaardid, taaratsekid
10. Rahapoliitika olemus, eesmärgid - Majanduse üldine kasv, Hindade stabiilsus, Kõrge
tööhõive, Maksebilansi tasakaal. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi
majanduspoliitikast. Tema eesmärkideks on kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne
majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss. Tehakse vahet leebe ja range
rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm
rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada.
11. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid) - Avaturuoperatsioonid (nt
struktuurioperatsioonid), Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus), Kohustuslik reserv
(liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid)'
12. Rahaagregaadid -
 M0 (rahabaas) = sularaha ja pankade vahendid Keskpangas (reservid)
 M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused •M2 = M1 + tähtajalised hoiused
 “Raha asendajad” –säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm
13. Eesti Panga ülesanded
 Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises
 Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja
finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu
 Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja
arendamine
  Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse
korraldamises
14. Hinnastabiilsuse kasulikkus -1) aitab vältida inflatsiooni-deflatsiooni 2)aitab tuvastada
muutusi suhtelistes hindades 3)aitab vältida nn inflatsiooniriski preemiat 4)edendab
ressursside tõhusat kasutamist 5)säilitab sotsiaalse ühtekuuluvuse ja stabiilsuse
15. Eurosüsteem - Eurosüsteem on euroala rahapoliitika teostaja, mis koosneb Euroopa
Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada
hinnastabiilsus euroalal. Samuti on Eurosüsteemi ülesanne kaitsta finantsstabiilsust ja
edendada Euroopa finantslõimumist
16. Maastrichti kriteeriumid -
 Riigi rahandus – valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst.
Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele
mõõduka kiirusega
 Vahetuskurss – riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s
ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena
 Hinnastabiilsus – riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme
kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem
kui 1,5% võrra
 Intressimäärad – riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes
kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära
rohkem kui 2 protsendi võrra
 Õiguslik lähenemine – hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga
 Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist,
maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut
17. Euroala kujunemine
1992 pandi Maastrichti lepinguga alus Euroopa Majandus- ja rahaliidule, mille eesmärk on
kindlustada ühtlane majanduskasv ja hoida hinnatõus kontrolli all
• 1999 võtsid 11 EL liikmesriiki euro kasutusele kontorahana
• 2002 võtsid 12 EL liikmesriiki euro kasutusele sularahana
• 2007 võttis euro kasutusele Sloveenia
• 2008 võtsid euro kasutusele Küpros ja Malta
• 2009 võttis euro kasutusele Slovakkia
• 2011 võttis euro kasutusele Eesti
18. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel)
Keskpank laenab pangandussüsteemile raha ja võtab selle eest intressi. Kuna keskpank on
monopolistlik rahapakkuja, saab ta määrata küsitava intressi suuruse.
19. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte -
Euroopa Liidu asutamislepinguga on sätestatud euroala toimime ühe nurgakivina põhimõte, et
liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest.
20. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused
eelarvest -
Euroopa Liidu eelarve kulud:
• Jätkusuutliku kasvu toetamine – suurendada EL liikmesriikide majanduskasvu ja
luua uusi töökohti (investeeringud teadusesse, transpordivõrkudesse, täiend- ja
ümberõpe jne) (47%)
• Loodusvarade tõhus kasutamine – põllumajandustoetused (29%)
• Vabadus, turvalisus, õigus – meetmed terrorismi, kuritegevuse ebaseadusliku
sisserände jm vastu (1%)
• EL ülemaailmne roll – maailma vaesemate riikide toetus (6%)
• Halduskulud – EL institutsoonide kulutused personalile (6%)
 EL eelarve tulud
• Nn heaolumaks – põhineb liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul (66%)
• Käibemaksul põhinevad omavahendid (ca 15%)
• Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud) (ca 15%) – Euroopa Liitu mitte
kuuluvate riikide kaupadele ühtse tollitariifiga kehtestatud erinevatest tollimaksudest
kogunevad vahendid
• Muud tulud (4%)
21. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu
 Täielikkus – kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves
 Selgus – tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk
oleks üheselt määratletud
 Ühtsus – kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu
 Täpsus – tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi
kohta
 Eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks
 Kvalitatiivne – võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette
nähtud
 Kvantitatiivne – kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb
 Avalikkus – eelarvedebatid riigikogus
 Reaalsus – kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete
arvutustega
22. Riigieelarve funktsioonid
Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi
raha. Kinnitatakse seadusena.
23. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused
Riigieelarve – teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon
Eelarve periood – ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib
Eelarve eelnõu – valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse
kõrgema võimuorgani poolt ja reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostab
rahandusministeerium
Eelarve menetlus – eelarve eelnõu koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise,
aruande koostamise ja kinnitamise protsess
Eelarve täitmine – tulude koondamine ja kulude ja kulutuste jaoks vahendite
assigneerimise protsess
Assigneerimine – kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks
Eelarve defitsiit – summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid
Eelarve ülejääk – summa, mille võrra tulud ületavad kulusid
24. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted
 Kulude vähendamine
 Maksude suurendamine
 Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine
 Riigivarade müük
25. Riiklikud maksud Eestis, millest moodustuvad suurimad tulud eelarvesse
Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks,
tollimaks
26. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurima
kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2015. aastal
Riigieelarve tulud: Tulumaks, Käibemaks (20,8%), Sotsiaalmaks (27,9%), Aktsiisid (10%),
Tollimaks
Riigieelarve kulud: Haridus, Vabaaeg (kultuur, regioon), Tervishoid, Keskkonnakaitse,
Majandus (12%), Avalik kord ja julgeolek, Sotsiaalne kaitse (34%) Üldised
valitsussektori teenused (18%)
27. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu)
Kindlaksmääratud kulu – kulusummat ei tohi ületada ega kanda järmisesse aastasse
(enamus kuludest)
Arvestuslik kulu – võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu)
Ülekantav kulu – võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse (investeeringud
28. Riigieelarve menetluse protsess
Etapid: *eelarve eelnõu koostamine, *vastuvõtmine, *eelarve täitmine, *muutmine,
*aruande koostamine, *kinnitamise protsess
29. Eelarve täitmise protsess (kes korraldab ja kuidas korraldatakse)
Koostab KOV ning esitab selle volikogule kinnitamiseks:
*Bilanss
*Tulude ja kulude aruanne
*Reservfondi kasutamise aruanne
*Muud volikogu poolt ettenähtud andmed
30. Eelarve koostamise meetodid, nende eelised ja puudused
 Statistiline meetod – iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal
 Nullmeetod – igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest
31. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus
*eelarve eelnõu koostamine, *vastuvõtmine, *eelarve täitmine, *muutmine, *aruande
koostamine, *kinnitamise protsess
32. Kohalikud maksud, nende sisu
*Müügimaks – maksavad valla/linna alal kauplemisluba omavad FIEd ja juriidilised
isikud; *Reklaamimaks – ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt, reklaamidelt;
*Paadimaks – maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 m pikkuste
paatide, jahtide, kaatrite omanikud; *Teede- ja tänavate sulgemismaks –
demonstratsioonide, rongkäikude jm ürituste korraldamise (samuti ehituse) puhul, kui
sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku vm osa sulgemine; *Parkimistasu –
kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil
33. Suurimad tululiigid ja kululiigid KOV eelarves
Tulud: Maksud, materiaalse ja immateriaalse vara müük, tulud varadelt, toetused,
sealhulgas välisabi, trahvid, tasandusfond- riigieelarvest eraldatud vahendid KOV-le
Kulud: Haridus, tervishoid, kultuur, keskkonnakaitse, majandus
34. Finantssüsteemi ülesehitus
1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted
35. Finantsasutuste liigitus ja selgitused
 Krediidiasutus – ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal
vastutusel laenu
 Kindlustusselts – ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest
hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju
 Väärtpaberivahendajad – kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad
ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad
väärtpaberite järelturul (nt investeerimispangad)
36. Tagatisfondi olemus
“Hoiused koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga hüvitatakse täies
ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas /…/”
37. Investeerimishoiuse olemus, riskid
Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline
hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. Riskid: lepingu
alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv,
intressitulu on maksustatav
38. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid
Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha
väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. Liigid: klassikaline avatud
investeerimisfond – investeeritakse erinevatesse varaklassidesse (aktsiafond,
võlakirjafond, rahaturufond, kinnisvarafond); Riskid: algne hoiusumma ja tootlus ei
ole garanteeritud, kasum on tulumkasustav.
39. Aktsiate liigitus ja olemus (kasvu-, dividendi-, väärtusaktsiad)
Aktsiad – omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis näitavad selle omaniku õigust osale
ettevõtte varast või kasumist.
Kasvu- ettevõttelt oodatakse keskmiselt kiiremat käibe ja kasumi kasvamist, dividende
enamasti ei maksta
Dividendi- makstakse tuur keskmisest paremaid dividende
Väärtusaktsia- kauplemine suhteliselt madalal hinnatasemel võrreldes ettevõtte
fundamentaalsete näitajatega
40. P/E suhtarv
Analüüsitakse aktsia turuhinna (P) ja kasum aktsia kohta (E) suhet ehk mitu korda on aktsia
hind suurem teenitud tulust
P
P/E  P – aktsia turuhind, EPS – puhaskasum aktsia kohta
EPS
41. Dividenditootlus (reaalne ja jooksev dividenditootlus)
Dividenditootlus näitab protsentuaalset dividendi tulumäära mingis perioodis
(harilikult aastas). – mtea kas see on õige :D
Reaalne dividenditootlus – dividend / aktsia soetushind (see on jagamismärk!!)
Jooksev dividenditootlus – dividend / aktsia turuväärtus
42. Pikaks ja lühikeseks müümine
Pikaks müümine – aktsiate ostmine laenuga, panustamine hinna tõusule.
Lühikeseks müümine – aktsiate hinna langusele panustamine ehk lühikese positsiooni
võtmine
43. Efektiivse turu teooria
Efektiivse turu teooria väidab, et turg reageerib kohe uuele infole, mistõttu ühelgi investoril ei
õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada
44. Võlakirjade liigitus erinevate kriteeriumite alusel ja olemus
1)Lühiajalised (treasuri bills) – tähtaeg on kuni 1 aasta
2)Keskmise pikkusega (treasuri notes) – tähtaeg kuni 7 aastat
3)Pikaajalised – tähtaeg kuni 50 aastat
Võlakirjad müüdi odavamalt maha- võlakirja intressi kasv
45. Võlakirjade tulususe ja intressimäära seosed
Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike
tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka
võlakirja nimiväärtuse.
46.Börsiindeksi olemus-Suhtarv, mis väljendab kurside ja hindade muutumist börsil
47. Arbitraaz - tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaupa odavalt ja
müüa teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata
48. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused
Efektiivne turg on turg, kus kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt
kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades. Ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja
pidevalt keskmisest suuremat riski võtmata teenida keskmisest suuremat kasumit.
Omadused: *võrdse riski korral ei saa ükski investor teenida lisatulu; *hinnad väljendavad
alati finantsvara õiget väärtust; *hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnamuutus
vaid peale uusi uudiseid. Eeldused: *Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid ja kõigil
on eesmärgiks teenida spekulatiivset ekstrakasumit; *Piisavalt suur käive; *Informatsioon
liigub kindlaid kanaleid pidi; *Investorid on ratsionaalsed; *Täieliku konkurentsi eeldus.
49. Mulliteooria
50. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus
51. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid
Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss)
Tehingu iseloom (ostukurss – kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt
majandussubjektidelt; müügikurss – kurss, millega pank müüb majandussubjektidele
mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes
valuutatehingutes)
Tehingu objekt (sularahakurss – kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha;
deviisikurss e ülekandekurss)
Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss – välisvaluuta hind noteeritakse
koduses valuutas; mahunoteering e kaudne kurss – koduse valuuta hind noteeritakse
välisvaluutas; ristkurss – ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise
valuuta vahetuskursile)
Tehingu toimumise aeg (hetkekurss – kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis
lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss – lepitakse
vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus)
52. Ostujõu pariteedi teooria
Ostujõu pariteet teooria tuleneb ühe hinna seadusest ja tähendab seda, et valuutakurss
võrdsustab erinevate valuutade ostujõu, elimineerib erinevate riikide hinnatasemete
erinevuse(hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist).
53. Hetketehingute mõiste
1. Hetketehing on tehing, mille ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval.
54. Forwardtehingu olemus
1. Forwardtehing on tehing, mille puhul kasutatakse lepingut, mille järgi kindlustatakse
endale tulevikus vajaminev summa välisvaluutat kursiga, millega on arvestused tehtud
ja mida loetakse vastuvõetavaks majanduseesmärkide saavutamiseks.
55. Valuutaoptsioon
Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni
väljaandja ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse kas osta
optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat
teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või
ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani.
56. Välisvaluuta odvanemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist
Plussid: *Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb; *Import kaubad odavamaks –
tarbijate ostujõud suureneb; *Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine
mõjub soodsalt intressimääradele
Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate
ettevõtete majanduslik olukord halveneb – töötajate vallandamine; *Eesti majanduse
 välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga
paraneb.
57. Inkassoarvelduse olemus
58. Inkasso plussid ja miinused
Plussid
Importija  Krediidivõimalus, kui on määratud
kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks
 Võimalus maksta pärast kauba
kohalejõudmist
Eksportija  Säilib teatud kontroll kauba ja
dokumentide üle
 Pangatasud saab lülitada kauba hinda
 Võimalus paluda välispanka aidata
säilitada kontrolli kauba üle
Miinused
 Võimalik, et maksenõue tuleb täitsa
koheselt ja seetõttu ei pruugi olla
võimalust kontrollida kauba kvaliteeti
või õigeaegset saabumist
 Kui importija on veksli aktsepteerinud,
tuleb tal see maksetähtajal tasuda
 Puudub tagatis selle kohta, et kaup
reaalselt ka kohale jõuab
 Kontroll kauba üle kaob kohe peale
veksli aktsepteerimist
 Võimalikud protesti- või kohtukulud
 Risk, et dokumente ja kaupa ei
aktsepteerita

59. Akreditiivi olemus

Kasutatakse suuremate kaubatehingute puhul, kui ostja ja müüja vaheline ärisuhe on uus ja
puudub piisav info partneri äritegevuse ja maksevõime kohta, puudub usaldus, üks või
mõlemad partnerid asuvad majanduslikult või poliitiliselt kõrge riskitasemega piirkondades,
kaup valmistatakse tellimustööna, riikide seadused ja kaubandustavad nõuavad akreditiivide
kasutust, tehingu sooritamiseks on vaja panga lühiajalist finantseerimist.
60. Akreditiivi plussid ja miinused
Plussid Miinused
Importija  Saab küsida kauba importimiseks  Maksekohustus
vajalikke dokumente panga ees säilib
 Võimalus saada odavamat hinda igal juhul
 Kontroll kauba liikumise üle  Avatud akreditiivi
 Maksmine pärast dokumentide ei saa muuta ilma
esitamist eksportija
 Maksetähtajaga akreditiiv annab nõusolekuta
krediidivõimaluse
Eksportija  Importija maksevõime garanteerib  Vead dokumentides
pank põhjustavad
 Akreditiivi ei saa tagasi võtta ega makseviivitusi või
tühistada ilma akreditiivi saaja koguni maksmisest
nõusolekuta keeldumise
 Makse on garanteeritud panga  Akreditiivi
poolt ka maksetähtajaga akreditiivi tingimused peavad
puhul olema täidetavad
 Tagasivõetav
akreditiiv

61. Mõisted
Elukindlustus – kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja
valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule
Isikukindlustus – kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma,
õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul
Kindlustusagent – tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kes esindab
kindlustusseltsi huve
Kindlustusandja – kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja
lepingus ettenähtud kindlustushüvitise
 Kindlustusjuhtum – seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või
tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või –
hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või –hüvitise väljamaksmise
kohustus
Kindlustusleping – leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, tüüptingimustest,
eritingimustest ning kindlustuspoliisist
Kindlustusmaakler – tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik,
kesesindab kindlustusvõtja huve
Kindlustuspreemia – kogutud kindlustusmaksete summa
Kindlustusperiood – ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid
Kindlustusrisk – kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosus, mida arvestatakse tariifide
väljatöötamisel
Kindlustusväärtus – rahasumma, millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle
ehituslik maksumus e taastamisväärtus
Kindlustussumma – summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma
piirmääraks
62. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast)
I sammas – riiklik solidaarsusprintsiibi pension
II sammas – kohustuslik kogumispension
III sammas – vabatahtlik kogumispension
63. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad
Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15
a staažiga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65