Teemad on lbisegi. Kasuta otsingut!

IGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!!

Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et

loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel testi vaja lheb (nt maja),
kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lhekski (nt ehted) .
Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kik kunstlikud. Loomulikkusest ja
kunstlikkusest vidakse kll rkida ka teistes thendustes, kuid praegu on jutt
Aristotelese arusaamast.
loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene
loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on koosklas valmistaja kavatsusega,
kunstlikud aga need, mis ei ole koosklas valmistaja kavatsusega (nt ebannestumise
tttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kik kunstlikud.
Loomulikkusest ja kunstlikkusest vidakse kll rkida ka teistes thendustes, kuid
praegu on jutt Aristotelese arusaamast.

Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tnapeval on teaduse
prusmaa. See oli nii, sest

Poliitilistes phjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi.

Teadusi tnapevases mttes ei olnud veel vlja kujunenud ning filosoofia
hlmas kiki teoreetilise uurimist valdkondi.
Filosoofiline meetod vimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi kui teaduslik
meetod. Ei, tollal ei olnudki veel vimalik vrrelda filosoofilist ja teaduslikku
meetodit, sest teadusi tnapevases thenduses polnud veel vlja kujunenud.

Aristotelese metafsikaga on koosklas vita, et

tammetru on vimalikkusena tammepuu vaid siis, kui tammetrust antud

tingimustes tegelikult tamm kasvab. Ei, Aristotelese arvates ei sltu vimalikkuse
olemasolu sellest, kas see vimalikkus realiseerub.
tammetru on vimalikkusena tammepuu (potentsiaalne tamm)- sltumata
sellest, kas temast antud tingimustes tamm kasvab.
kui on tammetru, ei ole tamme; kui on tamm, pole enam seda tammetru; jrelikult
tammetrust ei saa kasvada tamm. Ei, Aristotelese arvates ei saa elda, et kui on
tammetru, siis tamme ldse pole: tamm on esialgu vaid vimalikkusena olemas.
tammetrul ja tammel pole midagi hist: kui on ks, pole enam vi veel teist.

Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutius seda inimest, kes

suudab valida kuldse kesktee millegi liialduse ja puudulikkuse vahel.

kitub nii nagu on tema kohus. Ei, Aristoteles nii ei arvanud - kll aga oli see Uusaja
filosoofi Immanuel Kanti seisukoht.
kes teeb teistele inimestele head. Ei, Aristoteles nii ei arvanud. Siiski on taoline
arusaam eetilisest inimesest pris levinud.

Aristoteles arvas, et inimese hing

on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast.

on surematu ning eksisteerib peale keha surma edasi.
on mtoloogide vljameldis: tegelikult inimesel hinge pole.

Mille poolest on Aristotelese arvates loom ja inimene olemuslikult sarnased, millepoolest

mitte?
Mtlemisvime
ainult inimesele omane
kahel jalal kndimine
ei ole olemuslik
aistingud
inimesel ja loomal hine
paljunemine
inimesel ja loomal hine
Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised.
Seejuures arvas ta, et
teoreetilised teadused on kasutud ning seetttu pole nendega mtet tegelda.
teoreetilised teadused vrivad thelepanu vaid siis, kui neil on mingi praktiline
rakendus
teoreetiliste teaduste vrtus seisneb neis endis ning seetttu vib neid nimetada
vabadeks teadusteks.
Aristoteles eristas nelja liiki phjusi/seletusi. Mis liiki on jrgnevad seletused, miks lepatriinu
lendab?
Tema tiibade rtmiline liikumine tekitab leslkkeju
tegevphjuse kaudu
Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta
sihtphjuse kaudu
Keegi puhus ta npuotsa pealt minema
tegevphjuse kaudu
Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes
kardab, kuid suudab oma hirmust le olla.
kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetttu hirmu.
ei tunne hirmu vheste teadmiste tttu.
Tekkimine on Aristotelese seisukohalt
leminek tegelikult mitteolemiselt vimalikule olemisele
leminek mitteolemiselt olemisele.
leminek vimalikkuselt tegelikkusele (vimalikkuse teostumine)
Milliseid jrgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks vi
eetilisteks)loomutiusteks, milliseid mitte?
vaprus (mehisus)
eetiline loomutius
tasakaalukus
eetiline loomutius
arukus
dianoeetiline loomutius
hulljulgus
polegi loomutius

Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on
asja vliskuju
see, mis teeb asja selleks, mis ta on.
asja vlispinna all peituv materiaalne komponent.
Aristoteles eristas nelja liiki phjusi/seletusi. Millise phjuse kaudu seletatakse nhtusi
alljrgnevates nidetes?
Miks see inimene irvitab? Ta on irvhammas, selleprast.
formaalphjus
Miks see taim on ra kuivanud? Keegi ei kastnud teda, selleprast. tegevphjus
Miks see inimene naerab? Keegi tegi nalja, selleprast.
tegevphjus
Aristoteles liigitas elusolendid taimedeks, loomadeks ja inimesteks. Kas inimesel ja taimel on
midagi hist?
Inimesel ja taimel ei ole midagi hist.
Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine,
paljunemine.
Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mni hing vib prast inimeses
kehastumist kehastuda taimes (nt pldoas)
Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja
loomingulised.Millisesse valdkonda kuuluvad metafsika, fsika, eetika ja luulekunst
(poeesia)?
Metafsika
teoreetiline teadmine
fsika
teoreetiline teadmine
eetika
praktiline teadmine
luulekunst
loominguline teadmine
Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis?
arvuti ilma tarkvarata
kunstlik asi
vaarikamoos
kunstlik
arvuti koos tarkvaraga
kunstlik
koerakutsikas
loomulik asi
lill
loomulik
maja
kunstlik
inimene
loomulik
krbes
loomulik
Millises jrgnevalt toodud nites tunnistatakse viisakus isevrtuseks?
Ants peab viisakust mttetuks peenutsemiseks.
Andres peab oluliseks viisakust, sest viisakus soodustab karjri.
Mardi jaoks on viisakus enesestmistetav.
Kuidas saab otsustada vite Mned koerad svad jtist paikapidavuse le?
Kogemuse phjal.
Deduktiivselt arutledes.
Selle vite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse phjal ega deduktiivselt
arutledes.

Kuidas saab otsustada vite 3+4=9 paikapidavuse le?

Antud vite paikapidavuse le ei saagi otsustada.
Kogemuse phjal.
Deduktiivselt arutledes

Millise vite paikapidavuse le saab otsustada ainuksi (deduktiivse) arutluse phjal?

Kolmnurga sisenurkade summa vrdub kahe tisnurgaga. ige vastust!

Geomeetrias saab vite paikapidavuse le otsustada lhtudes aksioomidest ja
definitsioonidest.
nn ei ole rahas, vaid raha hulgas. Ei, selle vite paikapidavuse le otsustamiseks on
arvatavasti vaja ka kogemust.
Kuu teeb ringi mber Maa he pevaga. Ei, selle vite paikapidavuse le
otsustamiseks on vaja ka kogemust.

Kuidas saab otsustada alljrgnevate videte paikapidavuse le: kas kogemuse phjal,
deduktiivselt arutledes vi ei hel ega teisel viisil?
Ilu on vaataja silmades
ei hel ega teisel viisisl
hall on heledam kui must
deduktiivselt arutledes
Viru hotell on 200 m krgune
kogemuse phjal
5 + 4 = 34
deduktiivselt arutledes
ei ole ige kritiseerida teiste
ei hel ega teisel viisil
puudusi, millest ise vaba ei olda
Millise vite paikapidavuse le saab otsustada kogemuse phjal.

Poisid on meessoost. Ei, selle vite paikapidavuse le saab otsustada ainuksi

arutluse phjal. Teades snade thendusi vib elda, et poisid saavadki ainult
meessoost olla.
2 + 3 = 5. Ei, aritmeetika videte tesus tuleneb arvude definitsioonidest, mitte
kogemusest.
Sgised on aasta-aastalt ikka soojemaks muutunud. Testi, selle vite
paikapidavuse le otsustamiseks on vaja lhtuda kogemusest (teha thelepanekuid
ilma kohta).

Millise vite paikapidavuse le saab otsustada kogemuse phjal?

Kui hes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit.
Kui hel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab
neil planeetidel 3 miljonit olendit.
kski tudeng ei pi virtuaalppes.
Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et
Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea.
Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab.
Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab.

Sokratese iroonia seisnes selles, et

Sokrates mngis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end petada, kuid prast ajas
tolle oma kavalate ksimustega segadusse.
Sokrates tegi no nagu kuulaks vestluskaaslast ning too lks jutuga hoogu, mrkamata,
et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi.
Sokrates mngis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi
aga endale kik ra seletada.
Sokratesega vesteldes veendus vestluskaaslane, et Sokrates on ise kne all olevas
valdkonnas asjatundja.
Sokratesega vesteldes lakkas vestluskaaslane arvamast, et on kne all olevas
valdkonnas asjatundja.
leidis veelgi kinnitust sellele, et ta on testi kne all olevas valdkonnas asjatundja.
Dialoogis \"Laches\" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on
arukas visadus
teadlik riskeerimine.
kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel
Sokratese arvates seisneb tema tarkus selles, et
ta ei vida end teadvat seda, mida ta ei tea.
ta oskab esitada tarku ksimusi, kuigi tal pole erilisi teadmisi.
ta vastab ainult ksimustele, millele ta teab iget vastust.
Sokratese viimased snad olid: \"Kriton, me vlgneme Asklepiosele kuke, rge unustage.\"
Mida see thendas?
Sokrates pidas vajalikuks, et prast tema surma jagataks ta varandus sprade vahel.
Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale
toodaks tnuohver.
Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele vimaldab paremat elu
teispoolsuses.
Sokratese maieutika ehk mmaemandakunst seisnes selles, et
Ta viis oma ksimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi.
Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt viksid midagi ra ppida.
Ta aitas suunavate ksimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata.
Sokrates vrdles oma vestlusi snnitusabiga. Ta eeldas, et
inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik
inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik
inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik

Sokratese arvates seisneb tema tarkus selles, et

ta ei vida end teadvat seda, mida ta ei tea.

ta oskab esitada tarku ksimusi, kuigi tal pole erilisi teadmisi.
ta vastab ainult ksimustele, millele ta teab iget vastust.

Sokrates vrdles oma vestlusi snnitusabiga. Ta eeldas, et

inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik. Ei, sellisel juhul pole vaimset
snnitusabi enam vaja.
inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik. Ei, sellisel juhul
oleks vaja sokraatilist irooniat, mitte snnitusabi.
inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik.

Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida

ta on raamatutest lugenud vi targematelt inimestelt kuulnud. Ei, ainuksi lugemisest

ja kuulamisest ei piisa. Sellest arusaamine on tunnetus ning see on Platoni arvates
millegi muu meeldetuletamine.
inimese hing on eelmises elus kogenud. Ei, nii see pole. Eelmistest eludest vib
Platoni tunnetusteooria kohaselt rkida kll, kuid tunnetus ei lhtu neis kogetust.
inimese hing on n- ninud ideede maailmas enne esimest kehastumist.

Platoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede (eidoste) erinevus selles, et

meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud.

meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on inimlooming. Ei, Platoni
arvates on ideed inimestest sltumatud. Platon ei pidanud silmas ideesid igapevases
thenduses.
meelelise maailma asjad muutuvad aeglaselt, ideed aga tekivad kiiresti. Ei, Platoni
arvates on ideed igavesed, st nad ei teki. Platon ei pidanud silmas ideesid tnapeval
tavaprases thenduses.

Platoni arvates on olemas niteks

inimese-idee, kolmnurga-idee, laua-idee.

igluse-idee, mehisuse-idee, arguse-idee.
juuste-idee, riigi-idee, pori-idee

Platoni ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sjamehed, ksitlised (rahvas).
Ta arvas, et

valitsejaks vi sjameheks saavad vaid need, kellel on vastavad loomulikud eeldused,

ksitliseks vib aga saada igaks. Ei, nii Platon ei arvanud. Igaks tks peavad
Platoni arvates olema loomulikud eeldused.
valitsejad on kige vrtuslikum seisus - teised on vhemvrtuslikud, kuid
vajalikud on nad kik.
valitsejad on riigile kige vajalikum seisus - teised on vhem vajalikud. Ei, Platoni
arvates on kik seisused riigile vajalikud.

Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub?

tisnurkne kolmnurk
ideede maailm
vrdklgse kolmnurga joonis meeleline maailm
teelik Tallinna ja Keila vahel meeleline maailm
Ilus maja Mustamel
meeleline maailm
Ausus
ideede maailm
Arv 7
ideede maailm
poriloik
meeleline maailm
kodanik A iglane tegu
meeleline maailm
50 kruvi, mis ma poest ostsin meeleline maailm
iglus
ideede maailm
Platoni sotsiaalne mt inimeste erineva n- metallisisalduse kohta oli arusaam,
mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kik vidavad end
uskuvat.
mida pidid uskuma kik ideaalse riigi kodanikud.
mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad.
Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida
inimese hing on n- ninud ideede maailmas enne kehastumist.
inimene on kunagi lugenud vi kuulnud.
inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud.
Platoni ideepetuse kohaselt on ilusad need asjad,
milles on kehastunud ilu/kaunidus
milles ei ole inetust
mida peetakse ilusaks
Platoni ideepetuse kohaselt on inetud need asjad
milles keegi ei oska ilu nha.
milles on kehastunud inetus.
milles ei ole ldsegi ilu.
Platoni koopamdi kohaselt
on tde peidus mtilises koopas.
elavad rumalad inimesed kui koopas oma piiratud maailmavaatega.
on meeleltega tajutav maailm kui koobas, kus nhakse vaid varjusid.
Millistest huvidest lhtuvad oma tegudes Platoni ideaalse riigi seisused?
Valitsejad
riigi kui terviku huvidest
sjamehed
riigi kui terviku huvidest
rahvas (ksitlised) isiklikest huvidest
Platoni ideaalse riigi valitsejad juhivad riiki riigi kui terviku huvides, mitte ei lhtu
isiklikest huvidest.

Meelelise maailma asjade ja ideede seost selgitas Platon nii:

asjas kehastub idee.
idee on asja vari. Vastupidi.
ideed kujunevad vastavalt asjadele.
Platoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede erinevus selles, et
meelelise maailma asjad muutuvad kiiresti, ideed aga muutuvad aeglaselt.
meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud.
meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on inimlooming.
Platoni ideaalses riigis peab igaks
oskama kike teha, et vajadusel asendada teisi.
tegema oma loomuprast td.
oma elu jooksul tegema erinevaid tid.
Platoni tunnetusteooria kohaselt
on vaja ppida, sest ainult nii suudab hing meelde tuletada seda, mida ngi
ideede maailmas enne kehastumist.
ei ole vaja ppida, sest kski inimene ei saa tusta krgemale oma loomulikest
vimetest.
ei ole vaja ppida, sest kik teadmised on snnipraselt inimese hinges olemas.
Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida inimese hing
on n- ninud ideede maailmas enne esimest kehastumist.

Stoikute arvates on vabadus

vaid illusioon.
vimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt judu oma tahtmisi ellu viia.
vimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt tarkust tahta vaid seda, mis on
koosklas saatusega.

Saatusest rkides pidasid stoikud silmas

kolme saatusejumalanna ehk moira tahet. Ei, stoikud ei seostanud saatust nende
jumalatega.
maailma loonud jumala tahet. Ei, stoikud ei vastandanud jumalat maailmale.
kigi sndmuste phjuslikku ahelat.
Stoikud nimetasid apaatiaks
inimese seisundit, kes ei oska enam elult midagi tahta ning kes mistab seetttu elu
mttetust.
inimese seisundit, kes elab koosklas saatusega, st ei rmusta ega kurvasta
millegi le.
inimese seisundit, kes on kaotanud kik lootused ning kellele kik nib mttetuna.

Stoikud leidsid, et kurjus on maailmas seetttu, et

jumal ei suuda kurjust likvideerida.
headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta
jumala asi ei ole jlgida maailmas toimuvat
Stoikute arvates on vimalik
muuta oma tahtmisi saatusele vastavaks, st tahta vaid seda, mida on vimalik
saavutada ning seda ka saavutada.
muuta oma saatust oma tahtmiste kohaselt ning saavutada sel teel, mida soovitakse.
valitseda oma saatuse le, kuid seda ainult tugeva tahte korral.
Stoikud arvasid, et
maailma pole vimalik muuta, muuta saab vaid oma arusaama maailmast.
muutes maailma, muutuvad ka arusaamad.
muutes oma arusaamu, saab muuta maailma.
Stoikud nimetasid apaatiaks inimese seisundit, kes
kes hoidub otsustamast asjade le ning seetttu ei pea midagi heaks ega halvaks.
kes on kaotanud kik lootused ning kellele kik nib seetttu mttetu.
elab koosklas saatusega ning seetttu ei rmusta ega kurvasta millegi le.
Milliste videtega nustuksid stoikud?
Kurjuse olemasolul maailmas ei ole mingit seletust (igustust)
Kurjuse olemasolu maailmas testab, et maailm ei ole mistusprane
Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele vimaluse karastuda eluraskustes
Stoikute arvates on vabadus
vimalik vaid siis, kui inimene on piisavalt tark, tahtes vaid seda, mis on
koosklas saatusega.
illusioon.
vimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt judu oma tahtmisi ellu viia.

Stoikud pidasid nne jaoks oluliseks oskust teha vahet hvel (heal), kurjusel (halval) ja
neutraalsel (sellel, mis pole ks ega teine). Mis on mis jrgmises nimekirjas?

snd
nauding
rumalus
iglus
suursugune pritolu
surm
kannatus (valu)
tarkus
rikkus

neutraalne
neutraalne
kurjus (halb)
hve (hea)
neutraalne
neutraalne
neutraalne
hea
neutraalne

Skeptikute arvates tuleb hingerahu saavutamiseks

leppida tegeliku olukorraga. Ei, see pole skeptikute seisukoht. Stoikud ehk arvasid nii.
hoiduda pidamast midagi heaks/halvaks, vrtuslikuks/vrtusetuks jne.
loobuda pdlustest, mis kivad le ju.
Skeptikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest
siis teame tpselt, mida tahame ja mida tegema peame.
siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis juhtub.
siis ei vaeva me oma pead mtlemisega.
Kas otsustamisel (seisukoha vtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos?
Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu.
Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost.
Seisukoha vtmisega mingis ksimuses kaasneb hingerahu.
Mis iseloomustab skeptikute arvates jrgmisi filosoofiakoolkondi?
Dogmaatikud
vidavad, et on te leidnud
Akadeemikud
vidavad, et tde ei saagi leida
Skeptikud
otsivad tde
Tsiasi, et erinevad inimesed vrtustavad erinevaid asju, tendab skeptikute arvates, et
vrtused on suhtelised.
ei saa elda, mis on testi vrtuslik.
mni inimene ei mista, mis on teliselt vrtuslik.
Tsiasi, et me erinevas meeleolus neme maailma erinevalt, tendab skeptikute arvates, et
maailm on tegelikult selline, millisena me teda neme.
mni meeleolu on petlik.
ei saa elda, milline on maailm tegelikult.
Skeptikud olid need, kes vitsid, et
tde ei olegi vimalik leida
tde on alati tde kellegi jaoks
tde ei ole veel leitud, mida tendab teineteisele vastukivate seisukohtade
olemasolu
Tsiasi, et erinevates kultuurides vrtustatakse erinevaid asju, tendab skeptikute arvates, et
mni kultuur ei kndi veel selle mistmiseni, mis on testi vrtuslik.
me ei saa elda, mis on testi vrtuslik.
vrtused ongi suhtelised: kuidas kultuur, nnda ka vrtused.

Demokritos vitis: \"Inimesed lid juhusest iidoli iseendi nutuse katteks\". See thendab, et
tema arvates
pole kski sndmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks
sndmust, mille phjust nad ei tea.
tekitab iga juhuslik (ilma phjuseta) sndmus inimestes nutusetunde.
tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese juetusest.
Demokritos vitis: \"Inimesed lid juhusest iidoli iseendi nutuse katteks\". See thendab, et
tema arvates
tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese juetusest.
tekitab iga juhuslik (ilma phjuseta) sndmus inimestes nutusetunde.
pole kski sndmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks
sndmust, mille phjust nad ei tea.
Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et
on olemas aatomid, muud midagi ei ole.
on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (thjust) ei ole
on olemas aatomid ja thjus
Demokritose arvates on vrv ja lhn omadused, mis
iseloomustavad aatomeid, kuid mitte thjust
iseloomustavad vaid teatud liiki aatomeid.
on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel neid omadusi pole
Demokritos arvas, et juhus
sihiprasuse puudumise thenduses on inimeste vljameldis teadmiste puudulikkuse
varjamiseks. Ei, Demokritos arvas, et maailm ei ole sihiprane ning selles thenduses
juhusest ei pidanud ta juhust vljameldiseks.
phjuse puudumise thenduses on inimeste vljameldis teadmiste puudulikkuse
varjamiseks.
phjuse puudumise thenduses on tiesti reaalne: mnel sndmusel tegelikult ei olegi
phjust.
Millised vited on Demokritose vaadetega koosklas?
Tegelikult pole kski sndmus juhuslik, inimesed aga nimetavad juhuslikuks
sndmust, mille phjust nad ei tea
Vrv ja lhn on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel neid omadusi
pole
Vrv ja lhn iseloomustavad aatomeid, kuid mitte thjust
Demokritose arvates erinevad aatomid ksteisest
kuju, paigutuse korra, asendi, vrvuse ja lhna poolest.
kuju, paigutuse korra ja asendi poolest. Ei, paigutuse korra ja asendi poolest erinevad
aatomite kooslused, mitte aatomid.
ainult kuju poolest.

Epikurose arvates ei ole tarvis karta jumalaid, sest

jumalatele pole omane jlgida maailmas toimuvat ning sekkuda sellesse.
jumalaid polegi olemas (Epikuros oli ateist).
jumalad ei karista iglasi inimesi ning annavad andeks patustele.
Epikuros jagas filosoofia kolmeks: tunnetusteeoria, fsika ja eetika. Tema arvates
vabastavad meid hirmust surma ees teadmised
tunnetusteooria vallas
fsika vallas
eetika vallas
Epikurose arvamus oli, et inimene pdleb loomu poolest
pikemas perspektiivis suurima vimaliku naudingu poole.
ainult kehaliste naudingute poole ning katsub hoiduda kehalistest kannatustest.
naudingute poole ning katsub hoiduda kannatustest.
Millised alljrgnevad vited on Epikurosega koosklas?
Filosoofia peab aitama inimestel nnelikuks saada
Teadmised fsika valdkonnas ei soodusta kuidagi nne
Inimese nn sltub jumala tahtest
Jumalad ei ole iglased, sest maailmas on palju ebaiglust
Jumalad koosnevad aatomitest
Jumalad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud EI
Mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest mnele naudingule vib jrgneda
suurem kannatus
Jumalad sekkuvad inimeste tegevusse (nt soodustades vi takistades nende
ettevtmisi)
Jumalaid pole olemas (sest maailmas on palju ebaiglust)
Jumalad ei jlgi maailmas toimuvat seda tendab kurjuse olemasolu maailmas
Surma pole tarvis karta: me ei kao jljetult, sest hing on surematu
Inimene pdleb oomu poolest naudingute poole ning katsub hoiduda
kannatustest
Surma pole tarvis karta, sest meie eksistents prast surma pole millegi poolest halvem
elust siinilmas
Mned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata arukaid (st rohkem naudinguid
kui kannatusi toovaid) valikuid teha
Surma pole tarvis karta, sest me ei puutu surmaga kunagi kokku
Epikurose seisukoht oli, et inimene pdleb loomupraselt
ainult kehaliste naudingute poole.
nii hinge kui keha naudingute poole.
pikemas perspektiivis suurima vimaliku naudingu poole.

Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest

me ei kao jljetult, sest hing on surematu
me ei puutu surmaga kunagi kokku.
meie eksistents prast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas.
Mni inimene toob oma tegudega endale rohkem kannatusi kui naudinguid. Epikurose arvates
nitab see, et
mned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata igeid (rohkem naudinguid kui
kannatusi toovaid) valikuid teha.
mitte kik inimesed ei ole egoistlikult (omakasupdlikult) meelestatud.
mitte kik inimesed ei pdle naudingute poole ning ei hoidu kannatustest.
Epikuros arvas, et jumalad on olemas ning
nad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud
nad ei jlgi maailmas toimuvat seda tendab kurjuse olemasolu maailmas
nad sekkuvad inimeste tegevusse (niteks soodustades vi takistades nende
ettevtmisi)
Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest
mnele naudingule vib jrgneda suurem kannatus.
mni nauding ei ole taskukohane.
mni nauding on labane.
Aukartusel elu ees eetikast lhtudes
tuleks jrjekindel olles loobuda ldse loomsest ning taimsest toidust, sest need
eeldavad elu hvitamist
vib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vltimatu (nt toidu hankimiseks)
Aukartusel elu ees phineva eetika jrgi on headuse olemuseks elu silitada, soodustada,
tiuslikkuse poole viia. Seejuures
tuleb vahet teha krgema ja madalama, vrtuslikuma ja vhemvrtuslikuma elu
vahel
ei tehta vahet krgema ja madalama, vrtuslikuma ja vhemvrtuslikuma elu
vahel
Millised alljrgnevad vited on Schweitzeri vaadetega koosklas, millised mitte?
Kui egoismi igesti mista, siis anabki see tulemuseks ligimesearmastuse
Kellegi elu vib kahjustada vaid siis, kui see on vltimatu (nt toidu hankimiseks)
Headuse olemuseks elu silitada, soodustada, tiuslikkuse poole viia, tegemata
vahet krgema ja madalama, vrtusliku ja vhemvrtusliku elu vahel
Hrjavitlused on moraalselt igustatud, kui neist on huvitatud piisav hulk inimesi
Loomadel ei ole hinge, nad ei tunne tegelikult valu

Mnd putukat hdas aidates

pame Schweitzeri arvates tagasi maksta osakest ha uuenevast inimkonna
vlast teistele olenditele.
lhtume Schweitzeri arvates egoistlikust huvist: see putukas vib meie aia
viljapuudele ja taimedele kasulik olla
Mida on arvatud sellest, kelle puhul kehtivad kitumisreeglid ehk teisisnu: milline on
solidaarsuse valdkond?
Aukartusel elu ees phineva eetika: solidaarsus hlmab kiki inimesi, kuid mitte
loomi ja taimi. Ei, aukartusel elu ees phinev eetika laiendab solidaarsuse ka
loomadele ja taimedele.
Stoikud ja epikuurlased: solidaardus hlmab kiki vabu inimesi, orje mitte
Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega

Milline vide kellegi arvamuse kohta vastab tele?

David Hume: moraal phineb kategoorilisel imperatiivil
Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei vlista teineteist
Immanuel Kant: eetikas on philine kasulikkus
Descartes oletas, et on olemas limalt vimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon
Descartesi oletuse kohaselt teeks?
Phjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku.
Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks.
Kallutaks inimesi ateismi.
Descartesi arvates on esimene ilmselge tde, milleni prast kiges kahtlemist jutakse
Mtlen,jrelikult olen olemas. Millised tlgendused on sellega koosklas?
Meldud on inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolu
Meldud on ainult keha olemasolu
Meldud on ainult hinge olemasolu
Mtlemine on millestki teadlik olemine
Mtlemine on ainult mingi teoreetilise probleemi le arutlemine
Mtlemine on mistetega opereerimine.
Descartes\'i arvates on kaks substantsi - mtlev ja materiaalne. Kas jrgnevad
objektid/nhtused/protsessid on Descartes\'i arusaama kohaselt vaimsed vi materiaalsed?
Vikerkaar
materiaalne
puu peegeldus veepinnal
materiaalne
kahtlemine
vaimne
vihmapilv
materiaalne
foto inimesest
materiaalne
klma-aisting
vaimne

Descartes\'i arvates ei ole lihtne eristada unengu tegelikkusest, sest

pole ldsegi vlistatud, et kogu elu on vaid ks katkematu uni.
magaja jaoks on unengu sama tsiseltvetav kui rkvelolija jaoks tegelikkus.
ka tegelikkuses vivad meie meeled petta ning tekitada illusioone.
Descartes pidas vajalikuks vhemalt ks kord elus kiges kahelda. Selle tulemusel
hoidutakse tulevikus ldse midagi kindlat vitmast ning siis ei saa ka eksida.
vabanetakse ebakriitiliselt omaks vetud ekslikest arusaamadest.
saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks
Descartes arvas, et teline/tsikindel teadmine
jreldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas jreldub iga teoreem
aksioomidest.
tugineb mistuse abil tdeldud faktide kindlale vundamendile.
tugineb faktide kindlale vundamendile.
Descartes\'i arvates erineb loom inimesest sellepoolest, et
looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga elusorganism.
loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing.
loom mtleb konkreetselt, inimene suudab ka abstraktselt melda.
Descartes jagas filosoofia kolmeks valdkonnaks metafsikaks, fsikaks ja
rakendusteadusteks. Otsest kasu on vaid rakendusteadustest. Milleks on Descartesi arvates
vaja metafsikat?
Metafsika on oma aja ra elanud, filosoofia tuleb temast vabastada.
Metafsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui juurestik viljapuu jaoks
Metafsikat on vaja ainult mtlemisvime arendamiseks.
Descartes oletas, et on olemas limalt vimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon
Descartes'i oletuse kohaselt teeks?

Kallutaks inimesi ateismi.

Phjustaks maailmas kurjust - nii moraalset kui looduslikku.
Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks.

Descartes'i arvates tuleks vhemalt ks kord elus kiges kahelda. Selle tulemusel

vabanetakse ebakriitiliselt omaks vetud ekslikest arusaamadest.

hoidutakse tulevikus ldse midagi kindlat vitmast ning siis ei saa ka eksida.
saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks. See oleks pigem
skeptiku tee.

Descartes'i arvates ei ole lihtne eristada unengu tegelikkusest,

magaja jaoks on unengu sama tsiseltvetav kui rkvelolija jaoks tegelikkus.

sest ka tegelikkuses vivad meie meeled petta ning tekitada illusioone.
sest pole ldsegi vlistatud, kas kogu elu pole vaid ks katkematu uni.

Descartes arvas, et teline/tsikindel teadmine

tugineb faktide kindlale vundamendile.

tugineb mistuse abil tdeldud faktide kindlale vundamendile.
jreldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas jreldub iga teoreem
aksioomidest.

Descartes'i arvates erineb loom inimesest sellepoolest, et

looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga elusorganism.

loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing.
loom mtleb konkreetselt, inimene suudab ka abstraktselt melda.

John Locke eristas intuitiivset, demonstratiivset ja meelelist tunnetust. Millist liiki tunnetusel
phinevad (Locke\'i arusaama kohaselt) jrgmised teadmised?
Kolmnurga sisenurkade summa = kahe tisnurgaga
demonstratiivne tunnetus
Neli on suurem kolmest
intuitiivne tunnetus
Hetkel on minuga hes ruumis veel 2 inimest
meeleline tunnetus
John Locke eristas kahesugust kogemust vlist ja sisemist. Kummast kogemusest prinevad
jrgmised teadmised?
Tean, mis on kiusatus
sisemine kogemus
Tean, milline on punane vrv
vline kogemus
Tean, kuidas neb vlja maja
vline kogemus
Tean, kui klm on j
vline kogemus
Tean, mis on ebakindluse tunne
sisemine kogemus
Tean, mis vrvi on loojuv pike
vline kogemus
Tean, kuidas maitsevad maasikad
vline kogemus
Tean, mis on heameel kordaminekust sisemine kogemus
Mis liiki on John Locke\'i arvates jrgmised ideed?
Pikese-idee
liitidee (substantsi idee)
inimese idee
liitidee (ldidee)
phjuse/tagajrje idee
liitidee (suhteidee)
John Lockei seisukoht oli, et
mne inimese mistuses on snniprased teadmised, mne inimese mistuses mitte.
mistuses pole mingisuguseid snnipraseid teadmisi.
mistuses pole snnipraseid teadmisi valmis kujul, on vaid teadmised, millest ei olda
teadlikud.
Locke eristas primaarseid ja sekundaarseid omadusi. Erinevus seisneb selles, et

primaarsed omadused on kehadel ka siis, kui keegi neid ei taju - sekundaarsed

aga vaid siis, kui neid tajutakse.
primaarsed omadused on inimeste jaoks olulised, sekundaarsed aga vheolulised.
primaarseid omadusi uurivad loodusteadused, sekundaarseid aga ei saagi nende
ebamrasuse tttu teaduslikult uurida.

Locke'i tunnetusteooria on empiristlik, sest ta arvas, et

ilma kogemusteta on teadmised thised.

ilma kogemuseta ei jua me mingite teadmisteni.
kik teadmised prinevad kogemusest.

Locke'i arvates moodustab inimmistus vrdlemise teel suhteid, nagu niteks

maja, inimese ja mtlemise ideed.

phjuse/tagajrje, vana/noore, isa ja ema ideed.
Sokratese, Pikese ja Rooma ideed.

Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on

valdavalt mratud snnipraste vimetega.

valdavalt mratud kasvatuse ja harjutamisega.
tielikult mratud kasvatuse ja harjutamisega.

John Locke vitis empiristina, et

ilma kogemusteta ei jua me mingite teadmisteni.
kik teadmised prinevad kogemusest.
ilma kogemusteta on teadmised thised.
John Locke\'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on
tielikult mratud kasvatuse ja harjutamisega.
valdavalt mratud kasvatuse ja harjutamisega.
valdavalt mratud snnipraste vimetega.
John Lockei arvates on inimmistus vimeline abstraheerimise teel moodustama ldideesid.
Abstraheerimine seisneb selles, et
mtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud
vaadeldavat objekti
mtteliselt jetakse krvale need omadused, mis ei iseloomusta kiki
vaadeldavaid objekte
mtteliselt tstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vhemalt mnd
vaadeldavat objekti
Miks pidas Bertrand Russell algphjuse argumenti sarnaseks mtteviisiga, et maailm toetub
elevandile ja elevant kilpkonnale?

Mlemad on ajast ja arust, sest tuginevad mtidele.

Mlemad on ebajrjekindlad; algphjuse argument eeldab, et Jumal on algphjus, kuid
Jumal on ju vaid mtteline objekt, mis ei saa midagi phjustada.
Mlemad on ebajrjekindlad; algphjuse argument eeldab, et kigel peab olema
phjus, kuid Jumalal ikkagi polevat phjust.

Millised tunnusjooned sobivad Russelli arvates iseloomustama filosoofiat, teadust, teoloogiat?

Spekulatiivsus
teoloogia ning filosoofia
tugineb mistusele, mitte autoriteedile teadus ja filosoofia
sisaldab kiki tpseid teadmisi
teadus
dogmaatilisus
teoloogia
Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmrk omaette, vaid teadmised on jud. See thendab, et

miski pole vimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka
kasutada.
miski pole vimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega.
teadmistega varustatuna saab vimaluste piires muuta loodust, kuid ei saa
rikkuda loodusseadusi.

Vanad roomlased uskusid, et Neptunusele ohverdamine pstab merennetustest, kuigi

mnikord hukkusid merel ka ohvreid toonud inimesed. Baconi arvates thendas see, et
inimestel on kalduvus mitte mrgata fakte, mis nende seisukohtadele vastu
rgivad.
inimestel on kalduvus uskuda jumalatesse, kes hvardavad, mitte aga Jumalasse, kes
armastab.
mnikord ohverdati valesti vi hoopis valele jumalale.

Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmrk omaette, vaid teadmised on jud. See thendab, et
miski pole vimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega.
miski pole vimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka
kasutada.
teadmistega varustatuna saame vimaluste piirides muuta loodust, kuid ei saa
rikkuda loodusseadusi.
Francis Bacon eristas nelja liiki inimmistuse iidoleid. Milles nad seisnevad?
vetakse ebakriitiliselt omaks teooria, mis meeldib
teatri-iidolid
isiklikud eelarvamused mjutavad seda,
koopaiidolid
kuidas me sndmusi tlgendame
kasutatakse snu ja fraase, mille thendust ei teata
turuiidolid
Bacon eristas kolme liiki petlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt?
Tavalised empiirikud on nagu sipelgad, kes ainult koguvad materjali
Ratsionalistid on nagu mblikud, kes lhtuvad iseendas peituvast materjalist
Telised empiristid on nagu mesilased, kes koguvad materjali ja ttlevad seda.

Millised alljrgnevad vited on koosklas Lotmani artikliga?

Saatana ajastuks kutsuvad ajaloolased 15. sajandit
Teaduse ja tehnika areng muutis renessansiajal elu tervikuna vhem
prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus
Renessansiaja teadus oli pigem esoteeriline ning salaprane
Massiline nidade pletamine (mitukmmend nida korraga) toimus Euroopas 14.-15. saj
Paljudes linnades pletati phapeviti kuni 50 "nida" korraga. Millisest ajastust on jutt?
12. - 15. sajandist
Ajavahemikust 16. sajandi lpp - 17. sajandi algus
Renessanss esines pimeda keskaja prandi - rassilise tagakiusamise, niaprotsesside ja veriste
ususdade - kigi nende koletiste vastu vitlejana ning ulatas mistuse teatepulga 17.-18.
sajandi ratsionalistidele ja valgustajatele - selline on Lotmani snul levinud progessimt; faktidega too arusaam
koosklas ei ole.
- nii vib Lotmani arvates kujundlikult iseloomustada keskaja ning renessansiaja
seost
"Saatana ajastuks" kutsuvad ajaloolased
15. sajandit ("Niahaamer" ilmus 15. sajandi alguses)
16. - 17. sajandit
Renessansiaja teadust iseloomustas

pigem esoteerilisus ning salaprasus

sarnaselt klassikalise teadusega tulemuste kontrollitavus ning meetodite selgus

Lotmani arvates teaduse ja tehnika areng renessansiajal

muutis elu tervikuna prognoositavamaks; suurenes inimese kontroll elu le
muutis elu tervikuna vhem prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus
Millised videtest on Schopenhaueriga koosklas?
hirm surma ees nitab rumalust
surm on testi hirmuratav, kui isegi loomad seda kardavad.
hirm surma ees ei lhtu mingitest ratsionaalsetest kaalutlustest
me kardame surma, sest surm thendab, et meid ei ole
kui kardaksime surma seeprast, et surm on mitteolemine, peaksime kartma ka
mitteolemist, mis eelnes meie snnile.
kui kardaksime surma, sest see on mitteolemine, on surmahirm phjendatud ning tuleb
leppida mttega, et inimene on surelik.
surmahirm kaoks, kui melda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid olemine).
meie snnile eelnenud mitteolemine erinev phimtteliselt surmale jrgnevast
mitteolemisest.

Igavledes tundub aeg venivat, lbutsedes aga nib aeg lendavat. Schopenhaueri arvates nitab
see, et
ebameeldivat on palju kergem mrgata kui meeldivat.
igavlevatel inimestel on alati palju aega, lbutsevatel pole kunagi aega.
loodus petab inimesi taolise nilisusega, sest muidu kurnaksid inimesed lbutsedes
liialt oma organismi.
Schopenhaueri arvates aitab intelligentsus
vltida igavust ning mttetuid tegusid.
edasi juda oma ametialal (tehes karjri).
leida palju spru, kelle seltsis mnusalt aega veeta.
Schopenhaueri arvates on armastus looduse praktiseeritav pettus. See thendab et
ainult kainele mistusele tuginedes hoiduksid inimesed laste soetamisest ning
loodus on sunnitud inimsoo silimiseks armastuse abil kaine mistuse relvituks
tegema.
ainult kainele mistusele tuginedes muretseksid inimesed endile palju jrglasi,
suutmata neid enam lal pidada; loodus meelitab armastuse abil inimesed
lastetegemiselt krvale.
valdava enamuse inimeste mtlemisvime on puudulik ning nad ei mista vajadust
lapsi soetada; loodus on inimsoo silimiseks sunnitud meelitama neid armastuse abil
lapsi soetama
Schopenhauer vitis, et meie maailm on halvim vimalikest. Millises mttes vimalikest?
Halvim kigist meldavatest maailmadest.
Halvim neist maailmadest, mida positiivselt mtlevad inimesed heaks peaksid
Halvim tegelikult vimalikest maailmadest; veel halvem maailm ei saaks
tegelikkuses eksisteerida.
Schopenhauer vitis, et maailm on kujutlus. See thendab, et

niteks maju, puid, lilli ja taevakehasid ei oleks, kui poleks tajuvat subjekti (nt
inimest).
niteks majad, puud, lilled ja taevakehad oleksid ka siis, kui poleks tajuvat subjekti
(nt inimest).
kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest), siis niteks maju ei oleks - kll aga oleksid
niteks puud, lilled ja taevakehad.

Schopenhaueri arvates aitab intelligentsus (vaimurikkus)

leida palju spru, kelle seltsis mnusalt aega veeta.

edasi juda oma ametialal (tehes karjri).
vltida igavust ning mttetuid tegusid.

Kui palju varandust (raha, asju jms) on vaja, et olla nnelik? Schopenhauer arvas, et
peaks omama nii palju varandust, et ei peaks tl kima.
nne ei saa rajada rikkusele, sest "rikkus sarnaneb mereveega..."
peaks kuuluma vhemalt keskklassi.
Iga nauding tekitab vajaduse uute naudingute jrele (tavaprane ei suuda meid enam
rahuldada). Schopenhauer arvas, et

see on hea: just selleprast inimesed pavadki elus edasi juda (nt karjri teha) ning
mitte jda hele kohale manduma.
see on halb laste puhul, sest nemad ei oska piiri pidada (tahavad ha uusi mnguasju
jne).
sellest tulenevalt ei suuda me nautida seda, mida oleme saavutanud; sellest
jreldub, et me ei suuda ldse elu nautida.

Schopenhauer rkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine thendab seda, et

inimene pib oma snniprast iseloomu (isikupra) tundma.
omamata sndides mingit ettemratust, kujundab inimene iseennast oma tegudega.
inimene kujundab oma snniprast iseloomu vastavalt oma tahtmisele.
Iga nauding tekitab vajaduse uute naudingute jrele (tavaprane ei suuda meid enam
rahuldada). Schopenhauer arvas, et
see on halb laste puhul, sest nemad ei oska piiri pidada (tahavad ha uusi mnguasju
jne).
see on hea: just selleprast inimesed pavadki elus edasi juda (nt karjri teha) ning
mitte jda hele kohale manduma.
sellest tulenevalt ei oska me nautida seda, mida oleme saavutanud; jrelikult ei
oska me ldse elu nautida.
Schopenhaueri arvates on suguinstinkt:
ainuke inimlik tung, mis vimaldab naudinguid meie halvimas tegelikult vimalikus
maailmas.
inimlik tung, mille kaudu loodus seab indiviidi liigi teenistusse: ilma selleta
sureks inimkond vlja.Schopenhauer arvas testi, et armastus on looduse
praktiseeritav pettus.
inimlik tung, mis annab tunnistust, et kunagi aegade alguses olid mees ja naine ks
olend; lahutatutena pdlevad nad nd ihuliselt teineteise poole.
Schopenhauer vitis, et maailm on kujutlus. See thendab, et :
niteks maju, puid, lilli ja taevakehasid ei oleks, kui poleks tajuvat subjekti (nt
inimest).
niteks majad, puud, lilled ja taevakehad oleksid ka siis, kui poleks tajuvat subjekti (nt
inimest).
kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest), siis niteks maju ei oleks - kll aga oleksid
niteks puud, lilled ja taevakehad.Ei, see ei olnud Schopenhaueri seisukoht. Antud
juhul ei ole oluline, kas kne all olevad asjad on kellegi valmistatud vi mitte

Schopenhauer rkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine thendab seda, et

inimene pib oma snniprast iseloomu (isikupra) tundma.
inimene kujundab oma snniprast iseloomu vastavalt oma tahtmisele.
omamata sndides mingit ettemratust, kujundab inimene iseennast oma tegudega.
Schopenhaueri snul on erakordsete vaimuannetega inimesed seltsimatud. Selle phjuseks on
tema arvates, et
mida rohkem on inimeses vaimsust, seda vhem on tal raha ning seetttu ka spru.
mida rohkem on inimeses vaimsust, seda rohkem tahab ta rkida, kuid keegi ei taha
teda kuulata
mida rohkem on inimeses vaimsust, seda vhem vajab ta seltskonda.
Dante Alighieri kirjeldas "Jumalikus komdias" prgut. Kui tal oleks tulnud kirjeldada
paradiisi, siis Schopenhaueri arvates
oleks isegi selline snameister nagu Dante sattunud raskustesse, sest meie
tegelikus maailmas ei oleks ta leidnud ainest selle jaoks.
poleks see paradiis oluliselt erinenud meie tegelikust maailmast.
oleks see paradiis meelitanud inimesi oma illusoorse heaoluga ning nrgestanud neid
tegelikus eluvitluses.
Schopenhauer eristas sarnaselt Kantile asja iseeneses asjadest meie jaoks ning vitis, et ilma
tajuva subjektita pole objekti. See thendab, et
kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks asju meie jaoks (st puid, mgesid jne)
kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks ldse midagi olemas.
kui poleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid teistsugused (nt ei aretataks uusi
unasorte).
Millist inimest viks Kierkegaardi kohaselt iseloomustada jrgmised vited?

Ta astub oma tegudega le igasuguste eetika piiride

Miski pole talle pha
Rutiinses kohusetitmises on midagi levat
Kuuldus, et praegu on hsti trendikas tmmata vesipiipu,
rgitaks teda vesipiipu hankima

religioosne inimene
esteet
eetik
filister

Tarvis on vlja uurida selle inimese vanus, sugu, pritolu, tkoht ja sissetulekud ning selle
phjal vib julgelt ennustada, milline saab olema tema seisukont antud ksimuses selline
mtteavaldus viks Kierkegaardi kohaselt illustreerida

eksistentsialismi
eetilist rigorismi
nartsissism.
essentsialismi. Jah, need on testi essentsialistlikud mtteavaldused, sest eeldatakse,
et on mingid olemuslikud seadusprasused

Milline on Kierkegaardi arvates (religioosse) usu ja absurdi seos?

Absurd on see, mis letab mistust ning ainult absurdi saabki uskuda
Absurdsena nib see, millest veel aru ei saada; esialgu tuleb sellesse uskuda, hiljem
saadakse ka aru ning siis pole enam vaja uskuda
Absurd on ilmne vasturkivus ning uskuda sellesse on vimatu

Millised vited on Nietzsche vaadetega koosklas?

leinimene - see, kes suudab taluda olemaolu mttetust, vajamata hiskonna

poolt pakutavaid asendusvrtusi - rahvust, rikkust, edukust jne.
leinimene - see, kes on teistest le, st valitseb karja le
leinimene - kige kohanemisvimelisem inimeste seas - see, kes jb olelusvitluses
ellu
Kurjale kurjaga mittevastamise phimte iseloomustab Nietzsche arvates
tsivilisatsiooni - erinevalt barbaarsetest hiskondadest, kus valitseb veretasu phimte
Kurjale kurjaga mittevastamise phimte reedab Nietzsche arvates tegelikult
argade soovi delegeerida kttemaks jumalale
Kurjale kurjaga mittevastamise phimte on Nietzsche arvates ainus asi ristiusus, mis
on inimkonda edasi viinud

"Vimu tahe" on

Nietzsche phiteos, milles ta phjendas vimuka aaria rassi leolekut teiste rasside
suhtes
kogumik, millesse on koondatud valimik mrkmeid ja fragmente, mida
Nietzsche ei olnud trkiks ette valmistanud
Nietzsche nooruses kirjutatud uljas teos, millest vib vlja lugeda tema vaimustuse
kigest saksaprasest

Mida arvaks Hegel?

Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaa ning kogu maailma ajalugu hoopis
teistsugune.
Kui poleks olnud Hitlerit, oleks sndmused kulgenud samamoodi ka ilma temata vi
temataolise suurkujuta.
Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal vimule tulnud suurkuju, kes
toiminuks ldjoontes samamoodi kui Hitler.
Hegeli arvates
rahvas ei tee ajalugu, ajalugu teevad vaid maailmaajaloolised isiksused.
on teline ajaloo liikumapanev jud rahvas, mitte nn suurkujud.
ei mra inimesed ajaloo kulgu maailmavaim kasutab inimesi ra.

Millised vited on koosklas Hegeli arusaamaga vabadusest?

Nii orjal kui vabal inimesel on kohustused. Ei, ainult vabal inimesel on kohustused.
Ori omavolitseb (kuni keegi teda ei takista).
Orja teguviis on tingitud vlisest sundusest.
Vaba inimese teguviis on tingitud mistusprastest phimtetest.
Vabadus ja paratamatusei vlista teineteist: vabadus on sisemine paratamatus.
Vabadus ja paratamatus vlistavad teineteist: ei saa olla vaba, alludes paratamatusele.
Vabadus ja paratamatus ei vlista teineteist: kellegi vabadus thendab kellelegi
paratamatust.

Hegeli vabaduseksituse kohaselt seisneb vaba inimese ja orja erinevus selles, et

vaba inimene ei kuulu kellelegi, ori kuulub aga isandale

vaba inimene suudab ise otsustada mis on tema jaoks hea ja mis on halb, ori ei suuda.
vaba inimene kitumine lhtub mistusprastest phimtetest, orja teguviis on
aga tingitud vlisest sundusest.

Hegeli snul lpeb maailmaajalooliste isiksuste elu reeglina kurvalt (nad surevad noorelt,
tapetakse vms). Selle phjuseks arvab Hegel olevat, et
rahvas ei oska oma juhte hinnata.
maailmaajalooline isiksus on oma t teinud ning tema edasised kavatsused pole
enam koosklas ajaloo loogikaga.
maailmaajaloolised isiksused ei oska suhelda rahvaga.

Maailmamistuse kavalus seisneb Hegeli arvates selles, et

suurkujul on vimalik ra kasutada inimeste isiklikud huvid oma eesmrkide
saavutamiseks.
suurkujul jb mulje, et tema teeb ajalugu; tegelikult teeb ajalugu organiseerunud
rahvas.
inimestel jb mulje, justnagu teeksid nemad ajalugu; tegelikult on nad vaid
maailmavaimu triistad.

Anselmi ontoloogilise jumalatestuse kohaselt

on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mttelise objektina.
ei saa Jumal tegelikkuses eksisteerida Jumala miste vastuolulisuse tttu.
saab Jumal olemas olla vaid mttelise objektina, sest tegelikus maailmas ei saa olla
tiuslikku olendit.
Jumal on paratamatult olemas ka tegelikkuses, sest muidu poleks Jumal enim,
millest on vimalik melda.
Jumal on olemas mttelise objektina, kuid tegelikkuses mitte.
on Jumal paratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju loonud maailma
peab Jumal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes meldakse teda tegelikult
olemasolevana

Otstarbekohasuse argumendi (jumalatestuse) kohaselt:

on Jumal loomad keskkonnaga kohandanud (nt on jkarul elukeskkonnale
sobiv karvkate).
on meie maailm inimliku arusaamise kohaselt kige otstarbekamalt loodud.
on otstarve igal inimese teol - kskik kui rumal ta piiratud inimmistusele ei tunduks.

on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, sest muidu poleks Jumal enim,

millest on vimalik melda.
on Jumal paratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju loonud maailma
peab Jumal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes meldakse teda tegelikult
olemasolevana
ei saa olla korrapra ja otstarbekohasust ilma suunava juta; maailma
korrapra on Jumala looming
tendab maailma ebatiuslikkus, et ta on kellegi (eeldatavasti) Jumala loodud, sest kui
ta oleks ise tekkinud, oleks ta tiuslik
tendab maailma tiuslikkus, et ta on loodud mitme jumala poolt
on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna)ksteisega sobivaks
loonud.
testab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole ldsegi otstarbekohaselt loodud.

Algphjuse argumendi (jumalatestuse) kohaselt

on Jumal iseenese phjus ning kige muu phjuste ahela esimene phjus
ei ole Jumala olemasolul phjust, kuid Jumal on kige muu olemasolu esimene
phjus.
ei ole Jumal ldse maailmaga seotud - seda tendab kurjuse olemasolu.
on kigel maailmas toimuval vline phjus, kuid Jumal on iseenese phjus.
on maailm ja Jumal igavesed ning neil pole kummalgi phjust.
Kuidas suhtus Prantsuse filosoof Voltaire (1694-1778) vitesse, et ninad on loodud prillide
jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)?

Voltaire ei nustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma (ka inimese)

loonud.
Voltaire ei nustunud sellega, sest tegelikult li inimene prillid nina jrgi, mitte
aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks.
Voltaire nustus selle vitega, sest nina sobivus prillide kandmiseks tendab maailma
otstarbekohasust ning seega Jumala olemasolu.

Milline jrgnevatest videtest on koosklas nominalismiga?

Reaalselt on olemas partikulaarid (nt raamatud kooli raamatukogus),

universaalid (nt raamat kui selline) on vljameldis.
Reaalselt on olemas nii universaalid (nt koer kui selline) kui ka partikulaarid (nt koer,
keda ngin eile).
Reaalselt on olemas universaalid (nt kolmnurk kui selline), partikulaarid (nt
kolmnurga joonis) on vaid nivus.
Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmistuse loodud
ldmisted.

Kas jrgnevates lausetes rgitakse lauast/toolist universaali vi partikulaari thenduses?

Laud on smisel ja kirjat tegemisel kasutatav mbliese
universaal
Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega
partikulaar
See laud jb kigile jalgu
partikulaar
Akna all olevale toolile pandi hunnik raamatuid
partikulaar
See tool ei kannata rasket inimest
partikulaar
Tool on istumiseks meldud mbliese
universaal
Realismi seisukohalt on reaalsela. partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt
inimene kui selline) on vljameldis.
partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt inimene kui selline) on
vljameldis.
nii universaalid (nt inimene kui selline) kui ka partikulaarid (konkreetsed
inimesed)
universaalid (nt inimene kui selline), partikulaarid (konkreetsed inimesed) on vaid
nivus, meelelise maailma illusioon

Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on koosklas jrgmised vited?

Reaalselt on olemas konkreetsed objektid
realism, konseptualism,
nominalism
Reaalselt on olemas universaalid
realism
Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, nominalism, konseptualism
universaale reaalselt pole olemas

Millises jrgnevatest videtest rgitakse majast universaali thenduses?

Maja on inimeste jaoks meldud laut.

Endale maja ostmine kib paljudele le ju.
Selles majas elasid enne inimesed, nd aga on ta thi.

Mistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal vlja kolm arusaama.
Millisega neist on koosklas vide: "Usk ja mistus kivad ksikes, kuid usk on see, mis
juhib mistust, mitte vastupidi."
See vide on koosklas arusaamaga: "Credo quia absurdum."
See vide on koosklas arusaamaga: "Credo ut intellegam."
See vide on koosklas arusaamaga: "Intellego ut credam." Ei, selle seisukoha jrgi
kivad usk ja mistus kll ksikes, kuid mitte usk ei juhi mistust, vaid vastupidi:
mistus juhib usku.
Protagorase seisukoht oli, et
ei saa kindlalt vita, kas jumalad on olemas vi ei ole.
jumalaid ei ole olemas.
on vaid ks Jumal.

Gorgias vitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest

Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist.
Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei
ole.
Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida.
Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tnapeval on teaduse
prusmaa. See oli nii, sest
Majanduslikel phjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi.
Teadusi tnapevases mttes ei olnud veel vlja kujunenud ning filosoofia hlmas
kiki teoreetilise uurimist valdkondi.
Filosoofiline meetod vimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi
Kommenteerides arvamust, et Gorgias lks kaugemale kui vib minna terve mistus, viitas
Hegel sellele, et
kski tsiseltvetav filosoof pole linud vastuollu terve mistusega.
kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mistusega vita, et Maa tiirleb mber
Pikese.
kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mistusega vita, et Maa on universumi keskel
Protagorase relativismiga on koosklas vide
Tde ei ole veel keegi leidnud.
Millistena asjad nivad meile normaaltingimustes, sellised nad ka tegelikult on.
Millisena asi kellelegi nib, selline ta ongi tema jaoks.
Protagorase relativismiga on koosklas vide:
Ilus on see, mille enamus inimestest ilusaks tunnistab.
Ilu on vaataja silmades.
Ilus on see, milles on kehastunud ilu kui selline.

Vana Testamendi Iiobi raamatus on read: \"Jehoova on andnud ja Jehoova on vtnud: Jehoova
nimi olgu kiidetud.\" (Ib, 1, 21). Kuidas tlgendati seda videt keskaja religioosses
filosoofias?
Ennemuiste valitses Iisraelis kuningas Jehoova, kelle ebaiglus oli laialt tuntud. Iiob,
kes ebaigluse all kannatas, arvas siiski, et valitsejatele ei tohi vastu hakata.
Hdade ja nnetuste sgavamate phjuste mistmiseni inimmistus ei kndi
(Jumala teod on mistetamatud).
Mtiline Jehoova, keda ennemuiste peeti hdade ja nnetuste phjuseks, kutsus
inimestes esile viha, mida vljendab ka Iiobi sarkastiline kiiduavaldus.

Mistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal vlja kolm arusaama. Millised
neist eeldasid mistuse ja usu omavahelist kooskla, millised mitte?
Usun, sest see on absurd
mistus ja usk ei ole koosklas
Usun, selleks et mista
mistus ja usk on koosklas
Mistan, selleks et uskuda
mistus ja usk on koosklas
Millised vited on koosklas jrgmiste arusaamadega usu ja mistuse vahekorrast?
Usun, sest see on absurd
Jumalatestused on kohatud, sest usul pole
mistusega midagi hist
Usun, selleks et mista
Jumalatestused aitavad mistust usuga koosklla
viia
Mistan, selleks et uskuda Jumalatestused annavad usule aluse
Kaasajal on John stuart Milli arvates ekstsentrilisus
hiskonna jaoks ohtlik
soovitav avaliku arvamuse trannia murdmiseks.
Kes jrgib tavasid, teeb midagi ainult selleprast, et nii on kombeks, see
toimib John Stuart Milli arvates arukalt, sest miski pole olulisem kui teiste heakskiit
ei tee John Stuart Milli arvates valikuid ning ei arenda seetttu oma vaimseid ja
klbelisi vimeid.
Kui indiviid (st kindlasti tiskasvanud inimene) tahab tegutseda vastavalt oma arusaamadele
ainult teda ennast puudutavates asjades, siis John Stuart Milli arvates

peaks tal selleks tielik igus olema. Ainus piirang inimese tegevusvabadusele on
ju: ta ei tohi teisi hirida
peaks ikkagi arvestama ldsuse arvamusega - olgugi, et ldsuse huvid otseselt mngus
pole

John Stuart Milli snul pole idamaadel enam ajalugu, sest

1. sest tava on nd seal kige algus ja ots; tde ja igus thendaavd inimese
painutamist tava jrgi, isikuprasus on kadunud
2. isikuprasuse sajanditepikkuse kultiveerimise tttu on isikuprasusest saanud eesmrk
omaette; eneseimetlus aga hiskonda edasi ei vii.
Kuni inimkond on ebatiuslik, seni on erinevate eluviiside katsetamine John Stuart Milli
arvates

vajalik, sest ainult nii selgub erinevate eluviiside vrtus. Isikuprasuse vaba
areng on ka ks heaolu philisi komponente
lubamatu, sest oma peaga vib inimene jumal teab mida vlja melda; lhtuda tuleks
ikkagi tavadest ning ldsuse arvamusest. Isikuprasusel pole mingit vrtust

Kas John Stuart Milli arvates on vahet, kas kirjutada ajakirjanduses, et varga le tuleks
omakohut mista vi rkida seda varga kinni pdnud rritunud rahvahulgale?

Ei, Milli arvates kuuluvad mlemad nited mttevabaduse rubriiki; mttevabadus

peaks aga olema tielik
Jah, Milli arvates on teine variant otsene leskutse ebaseaduslikule tegevusele,
esimene aga vaid arvamusavaldus

John Stuart Milli snul on juba triviaalseks muutunud tde, et maailma valitseb avalik
arvamus. Need, kelle arvamusi nimetatakse avalikuks arvamuseks,

on Milli snul omaks vtnud ainult sellise eeskneleja vaated, kes on isikupra tttu
testi vrib arvamusliidri rolli.
moodustavad Milli snul kollektiivse keskprasuse; ka keskprasuse
eestknelejad on ise keskprased

Millised on John Stuart Milli arvates kaasaegse inimese jaoks tpilised ksimused puudutagu asi teisi vi olgu puhtisiklik ?

"Mis mulle meeldib? Mis minu loomuse ja kalduvustega sobib?"

"Mis on minu positsioonile sobilik? Mida tavaliselt teevad minust krgema
positsiooniga ja paremas ainelises olukorras inimesed?"

Oletame, et vide Maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest on tene. Pragmatismi

ksituses thendab see, et

selliseid aatomeid tegelikult olemas ei ole, kuigi sellest eeldusest lhtudes on vimalik
sihipraselt tegutseda.
lhtudes eeldusest, et maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest, on
vimalik sihipraselt tegutseda, kuid pole mtet ksida, kas need aatomid ka
tegelikult olemas on.
sellised aatomid on tegelikult olemas ning sellest eeldusest lhtudes on vimalik
sihipraselt tegutseda.

Pragmatismi teteooria kohaselt on tesed

vited, mis on koosklas teiste testeks tunnistatud videtega.

vited, mis on koosklas tegelikkusega.
uskumused, mis n- ttavad, millest lhtudes saab sihipraselt tegutseda.

Millised on koosklas Pierce'i vaadetega?

Usu kinniatmise teaduse meetodi jrgi on tde seisukoht, milleni ksmeelselt
jutakse, kui ollakse mingit probleemi piisavalt uurinud.
Usu kinnitamise teaduse meetodit jrgides tunneb teadlane huvi vaid nende
infoallikate vastu, mis kinnitavad tema arvamust.
Usu kinnitamise teaduse meetodi kohaselt on inimeste maailmavaadet tarvis riiklikult
suunata.
Milliste videtega oleks nustunud Charles Peirce?
Vhemalt ks kord elus tuleks kiges kahelda.
Kui kahtleksin kiges, viksin siiski kindel olla, et kahtlen.
Kiges kahelda on vimatu, sest iga kahtlus eeldab uskumusi.
Kahtluse all pidas Peirce silmas
kasvi hetkelist kahevahelolekut (mingi teguviisi vi seisukoha valimisel).
otsustusest hoidumist, millega kaasneb hingerahu.
mingi seisukoha ekslikuks vi kitumisviisi ebaigeks pidamist

Mis onCharles Peircei arvates on mtlemise ainus vahetu phjus?

Kahtluse tekitatud rritus.
Inimesele omane uudishimu.
Inimesele omane teadmishimu.
Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise meetodit. Millise meetodiga on koosklas
jrgmised vited?
Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jutakse
teaduse meetod
ksmeelselt mingile seisukohale, mis ongi tde
Need, kes mtlevad teismoodi kui mina, vrivad plastust kangekaelsuse meetod
Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata
autoriteedi meetod
Peirce'i arvates tuleb uskumuste vrdlemiseks
vrrelda nende uskumuste snastusi.
vrrelda eeldusi, millest need uskumused lhtuvad.
vrrelda neist uskumustest lhtuvaid teguviise.

Kui inimene tunneb huvi vaid nende infoallikate vastu, mis kinnitavad tema arvamusi ning
plastab neid infoallikaid, mis rgivad tema arvamustele vastu, siis Peirce'i arusaama
kohaselt on tegemist

usu kinnitamise kangekaelsuse meetodiga

vankumatu usuga, mis ei vaja kinnitust
usu kinnitamise autoriteedi meetodiga

James eristas elavaid ja surnud hpoteese. Erinevust ngi ta selles, et

elavaid hpoteese pooldatakse praegu, surnuid aga ei poolda enam keegi.
elavad hpoteesid on need, mis viivad ajalugu edasi (nad on progressiivsed), surnud
hpoteesid on aga tagurlikud.
elavad hpoteesid on need, mille vastu antud inimene huvi tunneb, surnud aga
need, mille suhtes antud inimene on kskikne.
Usutahe on Jamesi arvates
inimese kalduvus mitte huvituda kindlatest teadmistest, vaid ainult usust.
inimese vime jda uskuma ilma testusteta.
inimese vime teadlikult kujundada oma uskumusi.
James eristas determinismi indeterminismist. Kumba seisukohaga (Jamesi ksituses) on
koosklas jrgmised vited?
Inimeste teod on head vi halvad, sest inimese tahe on vaba
indeterminism
Vimalikkus on avaram miste kui tegelikkus
indeterminism
Kik mis on vimalik, teostub; mis ei teostu, see polnudki vimalik determinism

James'i arvates on indeterminismi alust pooldada vaid eeldades, et tegelik maailm

on tiuslik.
ei ole veel tiuslik.
on ja jb halvimaks vimalikest.
William Jamesi seisukoht oli, et
enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad ning see on
tiesti igustatud.
enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks
olla.
inimesed usuvad mistusega olenditena vaid seda, mis on kllaldaselt phjendatud.
Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. Jamesi
arvates
ei saa teadus otsustada, kummal on igus.
nitab teadus lppude lpuks, et materialismi seisukoht on ekslik
nitab teadus lppude lpuks, et teismi seisukoht on ekslik.

James'i arvates saab inimese tegusid moraalselt hinnata

vaid siis, kui pooldada arusaama, et mitte kik sndmused pole determineeritud
vaid siis, kui pooldada arusaama, et kik sndmused on determineeritud
sltumata sellest, kas pooldada determinismi vi indeterminismi
James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks?
mure oma saatuse prast ning soov seda mjutada.
jumalik ilmutus, millele mni inimene on vastuvtlikum kui teised.
poliitilised huvid, sest religioon annab vimaluse inimestega manipuleerida.
Spengler vitis, et iga kultuur hukkub kord. See thendab, et
hvib ka inimkond, st kultuurikandjad.
hvib krgkultuur, alles jb isikupratu massikultuur.
inimesed jvad, kuid ei ole enam kultuuri (vrtuste ssteemi) - juhul kui ei
snni uut kultuuri.
Spengler eristas kultuuri tsivilisatsioonist. Tema arvates
on tsivilisatsioon kultuuri hiline, hbumise staadium, mil kultuuri vaimne
potentsiaal on ammendunud
on kultuur tsivilisatsiooni varane staadium, mil kujuneb tsivilisatsiooni vaimne
potentsiaal.
saab kultuuri tsivilisatsiooniks nimetada alates sellest ajast, kui inimsuhteid ei
reguleeri enam barbaarsed traditsioonid (nt veretasu phimte), vaid seadused.

Spengler rkis erinevate kultuuride heagsetest sndmustest. Tema arvates elasid

kultuuriliselt hel ajal
Platon ja Hegel
Schopenhauer ja Epikuros
Locke ja Protagoras
sofistid ja epikuurlased
Bacon ja Hegel
Spengleri arvates erineb loodusteaduse tunnetusmeetod ajaloo omast. Erinevus seisneb selles,
et
ajaloolane seletab ajaloosndmusi matemaatilisel kujul vljendatud ajalooseaduste
abil, loodusteadlane kasutab nhtuste mistmiseks analoogiat.
loodusteadlane seletab nhtusi matemaatilisel kujul vljendatud loodusseaduste
abil, ajaloolane kasutab ajaloosndmuste mistmiseks analoogiat
loodusteadlane seletab nhtusi matemaatilisel kujul vljendatud loodusseaduste abil
ning kasutab nende mistmiseks analoogiat, ajaloolane ei kasuta kumbagi meetodit.
Millised on koosklas Spengleri vaadetega?
Kultuur on tsivilisatsiooni varane staadium, mil kujuneb tsivilisatsiooni vaimne
potentsiaal.
Tsivilisatsioon on kultuuri hiline, hbumise staadium, mil kultuuri vaimne
potentsiaal on ammendunud.
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma on kaks erinevat kultuuri, mis ei ole teineteisega
vrreldavad.
Iga kultuur hukkub kord.
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma on Spengleri arvates

Lne-Euroopa kultuuri arengu esimesed silmapaistvad etapid.

kaks erinevat kultuuri, mis ei ole teineteisega vrreldavad.
nited kultuuri kahest staadiumist - itsengu ja mandumise staadiumist.

Sartrei arvates nu ksimine

vabastab meid valiku tegemisest ja vastutusest, sest meie eest otsustab keegi teine.
ei vabasta meid valiku tegemisest ega vastutusest, sest me valime, kelle kest nu
ksida ning kas seda nu kuulda vtta.
ei vabasta meid valiku tegemisest, sest me valime, kelle kest nu ksida ning kas
seda nu kuulda vtta, kuid vabastab meid vastutusest.
Sartre'i arvates erineb asja olemasolu inimese eksistentsist sellepoolest, et

asjad on olemas enne inimest ning inimene kohandab oma eksistentsi asjade
maailmaga.
asi on selline, milliseks ta on tehtud, inimene aga selline, milliseks ta ise ennast
teeb. Sartrei arvates inimene vastutab oma eksistentsi eest, sest:inimene on see
kelleks ta end ise teeb.
asi on kunstlik, inimene aga kasvab loomulikul teel selliseks, nagu talle on mratud
kasvada.

Sartre'i arvates sisetunne

ei vabasta meid vastutusest oma tegude eest, sest kunagised valikud (teod) on
kujundanud ka sisetunde.
vabastab meid vastutusest oma tegude eest, sest ei saa ju minna vastuollu iseendaga.
vabastab meid vastutusest oma tegude eest vaid juhul, kui tegemist on telise
sisetundega.

Sartre arvas, et kui nnestuks testada Jumala olemasolu, siis

oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema lult ra.
ei muutuks midagi: isegi kui Jumal oleks olemas, peaks inimene kik valikud
sooritama ksi, mahajetuna.
osutuks eksistentsialistlik inimeksistentsi ksitlus ekslikuks, sest inimene ei peaks
enam ise otsustama, mis on hea ja mis on halb.
Millised alljrgnevad vited on Weberiga koosklas?
Kalvinism on kapitalismi vaimu kujunemiseks soodsam kui luterlus, sest nuab
inimeselt krgete eetiliste standardite sstemaatilist jlgimist
Benjamin Franklini jutustatud ideaal on vaid soovitused edukaks riks
Massachussettsis (Benjamin Franklini kodu) vis leida kapitalismi vaimu
ilminguid juba enne kapitalistlikku majandust. Seetttu vib elda, et kapitalismi
vaim tekitab muutusi majanduses
See Hollandi laevakapten, kes kasumi nimel kasvi prgust lbi sidaks ja laeval
purjed krvetaks kehastab ainult kapitalismile omast rahatungi
Niline voorus on Benjamin Franklini arvates piisav, kui ta toob kasu nagu
telinegi voorus
Kalvinism
nuab inimeselt sstemaatilist, metoodilist heade tegude sooritamist
peab vimalikuks inimese tegude "saldot" parandada heategudega, kui saldo on
pattude lbi "miinusesse linud"
Max Weberi arvates esindasid tema ajal traditsionalistlikku tssesuhtumist eelkige
vallalised naised. Uue, ratsionaalsema tkorralduse omaksvtmisel paistsid silma erandlikult
silma vaid

vga noorelt vanemad kaotanud tdrukud

pietistliku usulise kasvatuse saanud tdrukud
seksuaalselt vabameelsed tdrukud

Max Weber vitis, et Massachussettsis (Benjamin Franklini kodumaal) vis leida kapitalismi
vaimu ilminguid juba enne kapitalistlikku majandust. Seetttu pooldas ta pigem vaadet, et

kapitalismi "vaim" tekitab muutusi majanduses. Jah, Max Weber ei nustunud

seetttu nn ajaloolise materialismi vastupidese vitega.
kapitalismi "vaimu" tekitavad muutused majanduses
kapitalismi "vaim" ning majandus on teineteisest sltumatud

Suhtuda oma tsse kui kutsesse (sks Beruf) - taoline meelelaad on Max Weberi arvates

kiiresti tekitatav piisavalt krge palga maksmisega

kauakestva kasvatuse tulemus
teatud inimestel snniprane

Max Weberi arvates on kapitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma tsse kui
kutsesse (sks Beruf)

ratsionalistliku ellusuhtumise vltimatu tulemus

ratsionalistlikust ellusuhtumisest sltumatu

Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on

lisaks soovitustele edukaks riks ka eluviisi (eetose) propaganda

vaid soovitused edukaks riks

Kalvinistlik askees on

oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse

irratsionaalsest kasutamisest
n- lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et
lubas abielluda ning laste saamise eesmrgil suguelu.
n- lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist

Kalvinismi thtsaim dogma on Max Weberi snul petus

ettemratusest ehk predestinatsioonist

Isa, Poja ning Pha Vaimu kolmainsusest
transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks

Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus

inimkonda kogu tema ajaloo jooksul, mitte ainult kapitalistlikku hiskonda
ainult kapitalistlikku hiskonda, kus seda moraalselt hukka ei misteta
Kui inimene juba on piisavalt jukas, kas ta siis peab kalvinismi kohaselt td tegema?

Ei, sest td tuleb teha vaid siis, kui see on vajalik enda vi perekonna lalpidamiseks
Jah, peab, sest Jumal on igahele mranud kutse; kutsealane t on inimese
kohus

Max Weberi arvates kapitalistliku vaimu kandja

naudib oma rikkust vaid "kutsealase rahulduse" mttes; ri muutub eesmrgiks

omaette
armastab rikkusest tulenevat vimu ja lugupeetust ning suursugust elu; ri on vaid
vahend hea elu tarvis

Inimene, kes on huvitatud pigem (vimalikult vikese pingutusega) teatud summa teenimisest
kui vimalikult palju teenimisest, on Max Weberi iseloomustuse kohaselt

laiskuse kehastus
traditsionalismi esindaja
kapitalistliku vaimu kehastus

Mida oleks arvanud Benjamin Franklin inimese kohta, kes viks teenida pevas 20 , kuid
veedab terve peva hoopis pubis, kulutades seal 5?

too inimene ei kulutanud tna midagi

too inimene kulutas tna 25. Testi, ka teenimata raha lheb Franklini arvates
kulude alla
too inimene kulutas tna 5

Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes kasumi nimel kasvi prgust
lbi sidaks ja laeval purjed krvetaks"

inimkonnas kogu ajaloo jooksul esinevat "rahatungi"

kapitalistlikku vaimu

Kutsealase tubliduse vljendust neb kapitalismi vaim

legaalses rahateenimises
kolleegide-asjatundjate tunnustuses
isiklikult t tulemusega rahulolemises

Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on

dentelmen
krediidivriline aumees
suurlinlik dndi

Luteri usu jrgi vis Jumala armu prast patust elujrku uuesti taastada patukahetsuse ja
pihtimisega, kalvinismi jrgi mitte. Kumb arusaam mjus Max Weberi arvates soodsalt
kapitalismi vaimu kujunemisele?

Kalvinism, sest see nuab inimeselt krgete eetiliste standardite sstemaatilist

jrgimist
Luteri usk, sest see arvestab inimloomuse nrkusega
Luteri usk ega kalvinism ei mjutanud kumbki mitte kuidagi kapitalismi vaimu
tekkimist.

Niline voorus on Benjamin Franklini arvates

silmakirjalikkus
piisav, kui ta toob kasu nagu teline vooruski
psetee neile, kellel rahakott ei vimalda teliselt vooruslik olla

Sstemaatilised head teod on kalvinismi kohaselt (Max Weberi ksitluses) inimese jaoks

mrk ravalitusest, igavesele elule mratusest

vahend ndsuse (igavese elu) saavutamiseks

Kalvinismi kohaselt plvib ainult vike osa inimesi igavese elu. Kes nimelt,

selle otsustab Jumal inimese tegude jrgi, kusjuures patukahetsus leevendab

patukoormat
selle on Jumal oma vgevuse ilmutamiseks juba ette otsustanud
selle otsustab Jumal inimese tegude jrgi, patukahetsus ei thista pattu

Kapitalismi vaimu laadne mtteviis oleks antiik- ja keskajal

saanud kui ihnsus plguse osaliseks

leidnud tunnustust, kui vaid keegi oleks seda jutlustanud
leidnud tunnustust, kui vaid majandusolud oleksid seda vimaldanud

Arusaam, et pshholoogia lesanne on uurida inimese kitumist, mitte tema hinge,

inimloomust vms, iseloomustab positivismi kohaselt
metafsilist mtlemist
positiivset mtlemist.
teoloogilist mtlemist.
Millises jrgmises lauses on loogilise positivismi kohaselt kategooriaviga?
Viiest raamatust moodustuva aritmeetilise jada summa on 15.
Nelinurgal on viis nurka.
B-kategooria juhiluba annab iguse juhtida autot, mille registrimass on le 3500 kg.
Millised jrgnevatest lausetest on loogilise positivismi kohaselt vited (mtestatud laused)
ning millised mtteta laused?
2+7=23
vide
1+5=kahekordistus
see on mtteta lause
J tihedus on vee tihedusest viksem vide
Metafsika elimineerimiseks tunnetussfrist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis

demonstreerida, et metafsilised teooriad on inimestele pigem kahjulikud kui

kasulikud
loogilise analsi tulemusel nidata, et metafsilistel teooriatel puudub
tunnetuslik mte
metafsilised teooriad kogemuse phjal mber lkata

Lause Inimesed svad plastiliini

on loogilise positivismi kohaselt ilmselt vr ning seetttu mttetu.

on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav ning seetttu tunnetusliku
mttega.
ei ole loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav, sest ta on ilmselt vr.

Loogilise positivismi kohaselt vib lause mttetus tuleneda kategooriaveast. Millises

jrgmises lauses on kategooriaviga?

Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3. Testi, kauboid ei kuulu arvude

kategooriasse ning seetttu ei saa rkida ka aritmeetilisest keskmisest.
Kahe paaritu arvu korrutis on paarisarv. See on vr vide, kuid kategooriaviga siin
pole.
Kassidele meeldib mrada. Selles lauses kategooriaviga pole. Viks koguni arvata, et
see on tene vide

Kas lause Homme sajab taevast pussnuge on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav?

Ei, see lause pole verifitseeritav, sest homset veel pole ning seetttu ei saa kuidagi
kindlaks teha, kas lause on tene vi mitte.
Ei ole, sest pussnuge taevast kindlasti sadama ei hakka.
Jah, see lause on verifitseeritav: tuleb homseni oodata ning vaadata, mis taevast
alla sadama hakkab.

Milline jrgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudovide?

Andres ja Klli on teineteisest 10 cm vrra pikemad.
Iga paaritu arv on jrgnevast paarisarvust he grammi vrra kergem.Testi, see
on pseudovide: grammatiliselt korrektne, kuid kategooriavea tttu mtteta lause.
Munevad, kuid loeb lugenud.
Vide, et Maa liigub (mber oma telje ning mber Pikese), on Feyerabendi arvates vastuolus
faktidega
juhul, kui fakte tlgendatakse Aristotelese fsika valguses (st ilma inertsiseadust
snastamata).
juhul, kui lhtuda Maa taustssteemist; Pikese taustssteemist lhtudes vastuolu
kaob.
ning seetttu jb le vaid imestada, miks tnapeval seda videt pooldatakse.

Feyerabendi arvates on mtoloogia, legendid jms mitteteadused

teaduse seisukohalt vhemvrtuslikud kui teadus.
objektiivselt vhemvrtuslikud kui teadused.
objektiivselt vrtuslikumad kui teadused.
Veendumus, et on olemas teaduslik meetod, on Feyerabendi arvates
vastuolus koolipikutes levinud teaduse kirjeldusega.
vastuolus teaduse tegeliku ajalooga.
koosklas teaduse tegeliku ajalooga.

Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et

teaduse vit teiste mtlemisviiside (niteks maagia ning religiooni) le tuleneb tema
objektiivsest ja kriitilisusest.
teadlased on lhtunud alati ainult faktidest ning suhtunud oma teaduslikku teooriasse
kriitiliselt.
ei leidu htegi reeglit vi phimtet, mida teadlased poleks rikkunud.

Prata thelepanu hpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi arvates

mttetu, sest teadusliku meetodi ks peamisi reegleid nuab, et hpotees peab olema
koosklas faktidega.
arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue tlgenduse
korral vib kaduda ka vastuolu.
vajalik, sest nii osatakse neid hpoteese paremini kritiseerida.

Feyerabendi arvates oli Koperniku heliotsentriline teooria enne Galileid vastuolus

faktidega
Feyerabendi arvates peaks arenenud inimene rikastama oma mtlemist erinevate
mtlemistraditsioonide (ka niteks mstika ja maagia) tundmappimisega.

Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et

sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. Ei, Comte arvas, et matemaatika
moodustab aluse kigile teistele teadustele.
kige vanem teadus on matemaatika ning kige noorem sotsioloogia.
kige konkreetsem teadus on matemaatika ning kige abstraktsem sotsioloogia.
Comte eristas mtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus:
"Maailmas on palju kurjust seetttu, et inimene on loomult kuri."

See on metafsiline mtteviis.

See on teoloogiline mtteviis.
See on positiivne mtteviis.

See, mida inimene neb, sltub Kuhni arvates

nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on ppinud ngema (nt
kaardilugemise puhul).
ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju nha seda, mida pole.
ksnes vaatlustingimustest: niteks vib ht ja sama asja nha erineva nurga alt
Kuhni arvates on he paradigma asendamine teisega teaduses
harv nhtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid rmine abinu.
sage nhtus: ebaklade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased
kohe vanast paradigmast.
vimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks jrjekindlalt edasi ht ja
sama paradigma.

Paradigmavahetus on Kuhni snul nagu usuvahetus. See thendab, et

paradigmavahetusega kaasneb alati ka religiooni vahetus.
uue paradigma omaksvtmisel mngivad otsustavat rolli inimese religioossed
veendumused.Religioossed veendumused vivad testi Kuhni arvates rolli mngida
uue paradigma omaksvtmisel, kuid selle vrdlusega tahtis ta midagi muud elda.
pole mingit garantiid, et uus paradigma osutub vanast paremaks vib ainult
loota ja uskuda.
Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes
teadusele tpiline kriitiline hoiak.
usaldav, kohati lausa ebakriitiline hoiak.
teadusele ebatpiline kriitiline hoiak.
Kuhni arvates vib elda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus
klikuks prast revolutsiooni. Selle nitega
illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade
klassifikatsioon.
viitas Kuhn kahethenduslikule kujundile, illustreerides mtet, et prast
teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena.
tahtis Kuhn nidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe.
Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetttu, et

Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (niteks ha uute epitsklite

lisamise tttu).
lakati uskumast Piiblit, mille jrgi Maa on Universumi keskel.
Koperniku astronoomia oli faktiliselt tpsem.

Kuhni arvates
on uuem teooria tesem vanast.
on tde kll olemas, kuid ei saa kindlaks teha, kas ollakse teni judnud.
ei tuleks teaduse arengut ldse seostada te mistega.