Kuidas leida elu mõtet?

Elu kui selline sai Maal alguse ligikaudu 4 miljardit aastat tagasi. Enamusel
asjadest oli tollal oma tähtis mõte, igast asjast arenes midagi uut. Ja kui mõte puudus,
siis kaotas asi lihtsalt oma eksistentsi ja vajus unustusehõlma. Just tänu mõtte
olemasolule ja arengule – evolutsioonile - oleme meiegi praegu siin.
Enne kui hakata uurima, kuidas leida elu mõtet, tuleks kindlaks teha, mis asi see
elu mõte üldse on. Sa ei saa ju minna metsa puravikke korjama, kui ei tea, millised
need välja näevad. Vale portsu otsa sattudes (olgu nendeks siis kärbseseened või
muud ebamäärased asjandused) võid oma väetist elust hoopiski ilma jääda. Seega siis
elu mõte.
Mina isiklikult arvan, et elu üldisem idee on kanda seda läbi järeltulevate
põlvede tuleviku suunas. Just nii on ju ajast aega toimitud, pigem nagu mingi
ürginstinkti ajendil. Seetõttu ei saa seda ideed eriti üle tähtsustada, kuna see on nii
iseenesestmõistetav. Rahvuslikul tasandil on elu mõte säilitada oma riiki ja kultuuri.
Aga kui rääkida üksikisikutest, siis on asi juba keerulisem. Mõni inimene tähtsustab
oma elu juures edukust, teine jälle armastust ja perekonda. Raske on öelda, mis see
peamine mõte on, ju ta üldise heaolu ja õnnelikkuse kanti kisub.
Nüüd aga kuidas seda mõtet enda jaoks leida. Ühest vastust sellele küsimusele
on peaaegu et võimatu leida. Mina näiteks olen oma elu mõtte enamjaolt suunanud
tulevikule. See, et ma praegu eriti ei tea, kas minu eksisteerimisel ja elamisel ka mingi
point on, ei tähenda, et ma seda tulevikus ei võiks teada. Aga eks ole olevikulgi oma
teatud mõte. Tuleb lihtsalt mingisugune hea tugipunkt leida. Mulle on selleks
tugipunktiks antud juhul kindlasti eksamite sooritamine parima võimaliku
tulemusega. Õnnestumisel oleks järgmiseks sammuks ülikool ja seal püsimine. Aga
kui see eksamite sooritamise asi ja ülikooli minek ka ei õnnestu, pole hullu, tuleb uusi
ja paremaid asju, millest kõvasti-kõvasti kinni hoida. Mingisugune mõte leidub elul
alati. Tuleb vaid osata ringi vaadata ja otsida.
Tegelikult ongi tulevikul elu mõtte leidmisel suur osa mängida. Näiteks on
abituriendid tihtipeale üsnagi lootusetus olukorras, kus tuleb valida õige suund
tulevikuks. Kuid selleks, et tulevik piisavalt helge võiks paista, on vaja teatud
hariduslikke teadmisi või muid andeid nagu kõva käsi spordis või laulmises või milles
iganes. Aga kui neid omadusi ei ole kusagilt võtta, siis pole ka tulevikule kõige
suuremaid lootusi võimalik asetada ja see teeb elamise mõtte leidmise veidike
raskemaks.
Teisalt aga kuidas seda mõtet uuesti leida, kui see kunagi olemas on olnud, aga
siis ühtäkki kadunud kui tina tuhka. Ega see kuigi lihtne olegi. Tean palju inimesi, kes
tänu elu mõtte kadumisele on järjest enam ja enam hakanud alla käima ja polegi enam
uuesti jalgu alla võtnud. Samas eks olegi ju võrdlemisi võimatu pärast libastumist
oma elu uuesti korda saada, kui pole kõrval inimesi, kes aitaks, või siis see inimene
ise ei ole nõus teistelt abi vastu võtma. Raske juhus ühesõnaga. Ei jäägi üle muud, kui
soovitada end lihtsalt kokku võtta ja üritada elule mingi positiivsem suund leida. Mida
varem seda parem, sest mõttetut elu elavatel inimestel on luuserisündroom kiire
tulema.
Elu mõte ongi selline keerukas asi, et kõigile on tema umbmäärane olemasolu
teada, aga juba veidike raskem ülesanne on see mõte üles leida. Eriti kui on nii palju
erinevaid segavaid faktoreid nagu tulevik või minevik.

Urmi Kuningas, AA-31