Deepak Chopra

EDU SEITSE VAIMSET SEADUST

Praktiline juht sinu unistuste titmiseks
Originaali tiitel: Deepak Chopra The Seven Spiritual Laws of Success

Ch
op
ra

Sa oled see, mis on su sgav, liikumapanev soov.

Nagu on su soov, nii on su tahe.
Nagu on su tahe, nii on su tegu.
Nagu on su tegu, nii on su saatus.

Brihadaranjaka Upaniad IV.4.5

SISUKORD

De

ep
ak

TNUAVALDUSED
SISSEJUHATUS
1. PUHTA POTENTSIAALSUSE SEADUS
2. ANDMISE SEADUS
3. KARMA EHK PHJUSE JA TAGAJRJE SEADUS
4. VHIMA PINGUTUSE SEADUS
5. TAHTE JA SOOVI SEADUS
6. KIINDUMATUSE SEADUS
7. DHARMA EHK ELU EESMRGI SEADUS
Kokkuvte ja lppsna
Autorist

TNUAVALDUSED

Tahaksin vljendada oma armastust ja tnulikkust jrgmistele inimestele:

Janet Millsile, et ta hoolitses armastusega selle raamatu eest ideest kuni lpetamiseni vlja.
Rita Choprale, Mallika Choprale ja Gautama Choprale, et nad on seitsme vaimse seaduse elavaks vljenduseks.
Ray Chambersile, Gayle Roseile, Adrianna Nienowle, David Simonile, George Harrisonile,
Olivia Harrisonile, Naomi Juddile, Demi Mooreile ja Alice Waltonile julguse eest ja panuse
eest ngemusse, mis sisendab aukartust, on inspireeriv, krgelennuline, ilis ja elumuutev.
Roger Gabrielile, Brent Becvarile, Rose Bueno-Murphyle ja kogu mu personalile Mind-Body
Medicine Sharp Centeris, et nad on olnud tiivustavaks eeskujuks kikidele me klalistele ja
patsientidele.

Deepak Singhile, Geeta Singhile ja kogu mu personalile Quantum Publicationsis raugematu

energia ja phendumise eest.
Muriel Nellisile kartmatu tahte eest silitada kigis meie pdlustes krgeimat tervikutaset.
Richard Perlile, et ta on nii levaks Minale-toetumise niteks.
Arielle Fordile vankumatu usu eest Mina-teadmisse ja nakatava entusiasmi ning panuse eest nii
paljude inimeste elu uuendamisse.
Ja Bill Elkusile mistmise ja spruse eest.

Ch
op
ra

SISSEJUHATUS

De

ep
ak

Ehkki sellele raamatule on pandud pealkirjaks Edu seitse vaimset seadust, vik selleks olla
ka Elu seitse vaimset seadust, sest need on needsamad printsiibid, mida kasutab loodus kige
loomisel materiaalses olemises kige, mida vime nha, kuulda, nuusutada, maitsta vi puudutada.
Oma raamatus Klluse loomine: rikkuseteadvus kikide vimaluste vljas olen visandanud
sammud, mis tuleb astuda, et juda rikkuseteadvusse, ja mis phinevad looduses toimuva
mistmisel. Edu seitse vaimset seadust moodustavad selle petuse tuuma. Kui see teadmine on
hendatud su teadvusega, siis annab see sulle vime luua pingutusetu kergusega piiramatut rikkust ja kogeda igas pdluses edu.
Edu elus viks defineerida kui nne jtkuvat avardumist ja inimvriliste eesmrkide edenevat
saavutamist. Edu on vime, mis tidab su soove pingutusetu kergusega. Ja ometi on edu saavutamist ja rikkuse loomistki alati peetud rakset td nudvaks protsessiks, ning tihti peetakse
seda teiste arvel toimuvaks. Meil on vaja vaimsemalt lheneda edule ja kllusele kikide
heade asjade klluslikule voolamisele sinu juurde. Vaimse seaduse teadmise ja praktikasse rakendamisega harmoniseerimine ennast loodusega ja loome muretult, rmsalt ja armastades.
Edul on palju aspekte, materiaalne rikkus on ainult ks selle komponentidest. Pealegi on edu
rnnak, mitte aga sihtpunkt. Materiaalne kllus on juhtumisi ks endest asjadest, mis muudavad
rnnaku nauditavamaks. Edu aga sisaldab endas veel head tervist, energiat ja elurmu, tiustavaid suhteid, loovat vabadust, emotsionaalset ja pshilist stabiilsust, heaolutunnet ja meelerahu.
Ja isegi kiki neid kogedes, vime jda teostumata, kui me ei hoolitse jumalikkuse seemnete
eest meis endis. Tegelikult oleme jumalikud, ehkki kanname maske, ja embroseisundis olevad
jumalad ja jumalannad meie sees tahavad tielikult materialiseeruda. Seeprast thendab teline edu imeprase kogemist. See thendab meis oleva jumalikkuse avanemist. See thendab
jumalikkuse tajumist kikjal, kuhu lheme ja mida tajume lapsesilmades, ieilus, linnulaulus.
Hakates kogema oma elu jumalikkuse imeprase vljendumisena ja seda mitte aeg-ajalt, vaid
pidevalt tunneme ra edu telise thenduse.
Enne seitsme vaimse seaduse defineerimist, saagem aru seaduse mistest. Seadus on protsess,
milles avaldumatu saab avaldunuks; see on protsess, milles vaatleja saab vaadeldavaks; see on
protsess, milles ngija saab maastikuks; see on protsess, mille kaudu unistaja avaldab unistuse.
Kogu loodav, kik olemasolev fsilises maailmas on selle tulemus, et avaldumatu on muundamas ennast avaldunuks. Kik, mida neme, on prit tundmatust. Meie fsiline keha, fsiline universum kskik mis, s.o. kik see, mida suudame tajuda oma meelte kaudu on avaldunuks, tuntuks ja nhtavaks muundunud avaldumatu, tundmatu ja nhtamatu.
Fsiline universum pole midagi muud kui Mina, kes kummardub Iseendas tagasi, et kogeda
Ennast vaimuna, meelena ja fsilise mateeriana. Vi teiste snadega, kik loomisprotsessid on

Ch
op
ra

protsess, mille kaudu Mina ehk jumalikkus vljendab Ennast. Liikumises olev teadvus vljendab ennast universumi objektidena igaveses elutantsus.
Kogu loomise allikaks on jumalikkus (ehk vaim); loomisprotsess on liikumises olev jumalikkus
(ehk meel); ja loomise objekt on fsiline universum (mis sisaldab endas fsilise keha). Need
tegelikkuse kolm osa vaim, meel ja keha, ehk vaatleja, vaatlemisprotsess ja vaadeldav on
phiolemuses ks ja seesama. Nad kik tulevad hest ja sellesamast kohast: puhta potentsiaalsuse vljast, mis on tiesti avaldumatu.
Universumi fsilised seadused on tegelikult kogu see liikuva jumalikkuse ehk liikuva teadvuse protsess. Kui mistame neid seadusi ja rakendame neid oma elus, siis saame luua kike,
mida tahame, sest needsamad seadused, mida kasutab loodus metsa vi galaktika vi the vi
inimkeha loomiseks, saavad kutsuda esile meiegi sgavaimate soovide titumise.
Mingem nd edasi edu seitsme vaimse seaduse juurde ja vaadakem, kuidas saame neid rakendada oma elus.
1. PUHTA POTENTSIAALSUSE SEADUS

Kogu loomise allikaks on puhas teadvus... puhas potentsiaalsus, mis pdleb vljendumisele
avaldumatust avaldunusse.
Ja kui mistame, et meie teline Mina on puhta potentsiaalsusega ks, siis astume samasse ritta
juga, mis avaldab kike universumis.

ep
ak

Alguses polnud ei olemist ega olematust,

kogu see maailm oli avaldumatus energia...
ks hingas, hinguseta, Omaenda just,
midagi muud ei olnud...

Loomishmn, Rigveeda

De

Edu esimene vaimne seadus on puhta potentsiaalsuse seadus. See seadus phineb faktil, et me
oma phiolemuses oleme puhas teadvus. Puhas teadvus on puhas potentsiaalsus; see on kikide
vimaluste ja lpmatu loovuse vli. Puhas teadvus on meie vaimne phiolemus. Olles lpmatu
ja piiritu, on see ka puhas rm. Teadvuse teisteks omadusteks on puhas teadmine, lpmatu
vaikus, tiuslik tasakaal, vitmatus, lihtsus ja ndsus. See on meie phiolemuslik loomus. Me
phiolemuslik loomus on puhta potentsiaalsusega ks.
Kui avastad oma phiolemusliku loomuse ja saad teada, kes sa oled tegelikult, siis selles teadmises endas on vime tita iga su unistust, sest sina oled selle, mis oli, on ja saab olema, igavene vimalikkus, mtmatu potentsiaal. Puhta potentsiaalsuse seadust vib nimetada ka htsuse seaduseks, sest elu lpmatu mitmekesisuse alusphjaks on he kikelbiva vaimu htsus.
Pole mingit eraldatust sinu ja selle energiavlja vahel. Puhta potentsiaalsuse vli on sinu enda
Mina. Ja mida enam koged oma telist loomust, seda lhemal oled puhta potentsiaalsuse vljale.
Mina kogemine ehk Minale-toetumine thendab seda, et meie sisemiseks toetuspunktiks on
meie enda vaim, mitte aga meie kogemisobjektid. Minale-toetumise vastandiks on objektiletoetumine. Objektile-toetumise seisundis mjutavad meid kogu aeg Minast vljaspool asuvad
objektid, mille hulka kuuluvad olukorrad, tingimused, inimesed ja asjad. Objektile toetudes otsime pidevalt teiste heakskiitu. Meie mtlemine ja kitumine on pidevas reageeringu ootuses.
Seeprast phineb see hirmul.

ep
ak

Ch
op
ra

Objektile toetudes tunneme ka suurt vajadust asju kontrollida. Tunneme suurt vajadust vlise
ju jrele. Vajadus heakskiidu jrele, vajadus kontrollida asju ja vajadus vlise ju jrele on vajadused, mis phinevad hirmul. Seda liiki jud pole puhta potentsiaalsuse jud ehk Mina jud
ehk tegelik jud. Kogedes Mina judu, tunneme, et selles pole hirmu, et selles pole mingit sundi kontrollimiseks ega mingit vitlust heakskiidu ja vlise ju saavutamise prast.
Objektile-toetumisel on su sisemiseks toepunktiks su ego. Aga ego pole see, kes sa tegelikult
oled. Su ego on su minakujund; ta on sinu hiskondlik mask; ta on osa, mida sa mngid. Su
hiskondlik mask edeneb heakskiidust. Ta tahab juhtida ja teda peab lal jud, sest ta elab hirmus.
Sinu teline Mina su vaim, su hing on neist omadustest tiesti vaba. Ta on kriitika suhtes
immuunne, ta ei kohku hestki vljakutsest ega tunne ennast kellestki madalamal. Ja ometi on
ta samas ka malbe ega tunne ennast kellestki krgemal, sest tunnistab, et kik teised on samuti
seesama Mina, seesama vaim, ainult erinevates maskides.
See ongi phiolemuslik erinevus objektile-toetumise ja Minale-toetumise vahel. Minale-toetudes koged oma telist olemust, mis ei karda htegi vljakutset, mida tunneb austust kikide
inimeste vastu, ega tunne ennast kellestki madalamal; Mina-jud on seega teline jud.
Objektile-toetumisel phinev jud on aga vale jud. Phinedes egol, kestab see jud ainult
seni, kuni on olemas vastav asi. Kui sul on mingi tiitel kui oled mingi riigi president vi aktsiaseltsi juhataja vi kui sul on palju raha, siis see jud, mida sa naudid, kaob koos tiitli, tkoha vi rahaga. Su egol phinev jud kestab ainult seni, kuni kestavad need asjad. Niipea kui
tiitel, tkoht ja raha kaovad, kaob ka jud.
Su Mina-jud on aga jb, sest see phineb Mina tundmisel. Ja Mina-jul on oma teatavad
omadused. See tmbab inimesi sinu poole, ja see tmbab su poole ka asju, mida tahad. See
magnetiseerib inimesi, olukordi ja tingimusi, pannes need toetama su soove. Seda nimetatakse
ka toetuseks loodusseadustelt. See on jumalikkuse toetus; see on toetus, mis tuleb armulikkuse
seisundis olemisest. Su jud on niisugune, et sa naudid suhtlemist inimestega ja inimesed naudivad suhtlemist sinuga. Sinu jud on suhtlemisjud telisest armastusest tuleva suhtlemise
jud.

De

Kuidas saama oma elus rakendada puhta potentsiaalsuse seadust, kikide vimaluste vlja? Kui
tahad nautida puhta potentsiaalsuse vlja hid omadusi, kui tahad tielikult kasutada puhtale
teadvusele igiomast loovust, siis peab sul olema sellele ligips. ks viis sellele vljale ligi
psemiseks on igapevane vaikimine, meditatsioon ja kritiseerimisest hoidumine. Ka aja
veetmine looduses annab sulle ligipsu selle vlja igiomastele omadustele: lpmatule loovusele, vabadusele ja ndsusele.
Vaikimise praktiseerimine kujutab endast otsuse tegemist endale teatud aja vtmiseks, selleks,
et lihtsalt Olla. Vaikuse kogemine thendab ka perioodilist rkimisest hoidumist. See thendab
ka perioodiliselt niisugustest tegevustest hoidumist, nagu televiisori vaatamine, raadio kuulamine vi raamatu lugemine. Kui sa ei anna endale kunagi vimalust kogeda vaikust, siis tekitab
see su sisemises dialoogis rahutuse.
Varu endale vahetevahel natuke aega, et kogeda vaikust. Vi otsusta lihtsalt iga pev teatud aja
vltel olla vait. Viksid teha seda kaks tundi, vi kui see tundub palju, tee seda ks tund. Ja
pikemate ajavahemike jrel koge vaikust pikemat aega jrjest terve peva vi kaks peva vi
isegi terve ndal.
Mis toimub siis, kui alustad niisugust vaimset kogemist? Algul muutub su sisemine dialoog
veelgi tormilisemaks. Tunned suurt vajadust rkida asjadest. Tunnen inimesi, kes, olles otsustanud pikemat aega vaikida, lhevad esimesel paaril peval lausa meeletuks. kki hakkavad
nad tundma tungivat vajadust ja murelikkust. Aga jdes edaspidigi kindlalt vaikseks, hakkab
nende sisemine dialoog vaibuma. Ja peagi muutub vaikus sgavaks. See toimub selleprast nii,

De

ep
ak

Ch
op
ra

et mne aja jooksul annab meel alla; ta mistab, et pole mingit mtet kia ikka edasi ringiratast,
kui sina Mina, vaim, valikutegija ei kavatsegi hakata rkima, ja kik. Sisemise dialoogi rahunedes hakkad sa siis kogema puhta potentsiaalsuse vlja liikumatust.
Vaikuse perioodiline praktiseerimine sulle sobival kujul on ks viis kogeda puhta potentsiaalsuse seadust. Veeta iga pev teatud aeg mediteerides, on teine. Ideaalolukorras peaksid mediteerima vhemalt kolmkmmend minutit htul ja kolmkmmend minutit htul. Mediteerimise
kaudu pid kogema puhta vaikuse ja puhta teadlikkuse vlja. Selles puhta vaikuse vljas on
lpmatu vastastiksuhte vli, lim loomisepinnas, kus iga asi on lahutamatult seotud kige
muuga.
Viiendas vaimses seaduses, tahte ja soovi seaduse, ned, kuidas saad sellesse vlja tuua nrga
tahteimpulsi, ja su soovide titmine toimub spontaanselt. Aga esmalt pead kogema liikumatust.
Liikumatus on esimene nue su soovide avaldumisele toomiseks, sest liikumatuseks on su
hendus puhta potentsiaalsuse vljaga, mis vib orkestreerida sinu jaoks lpmatu hulga detaile.
Kujuta endale ette, et viskad tiigi liikumatusse vette vikese kivikese ja jlgid vee virvendamist. Natukese aja prast, siis kui virvendamine lakkab, viskad teise vikese kivikese. See ongi
tpselt seesama, mida teed, kui lhed puhta vaikuse vlja ja tood sinna oma tahtmise. Selles
vaikuses hakkab isegi nrgima tahtmine virvendama le alusphjaks oleva universaalse teadvuse pinna, mis hendab iga asja kige muuga. Kui sa aga ei koge oma teadvuses liikumatust,
kui su meel on sama tormine nagu ookean, siis vid kll visata temasse kasvi Empire Stat
Buildingi, ja ometi ei mrka sa midagi. Piiblis on mte: Ole vaikne ja tea, et mina olen Jumal. See on vimalik aga ainult mediteerides.
Teine viis pseda ligi puhta potentsiaalsuse vljale on hoiduda kritiseerimisest. Kritiseerimine
on asjade pidev hindamine igeteks vi valedeks, headeks vi halbadeks. Kui sa kogu aeg hindad, liigitad, mrgistad, analsid, siis tekitad suurt rahutust oma sisemises dialoogis. See rahutus ahendab energiavoolu sinu ja puhta potentsiaalsuse vlja vahel. Sa pigistad sna otseses
mttes kokku mtetevahelise thimiku.
Thimik on aga sinu hendus puhta potentsiaalsuse vljaga. See on puhta teadlikkuse seisund,
see vaikne ruum mtete vahel, see sisemine liikumatus, mis hendab sind telise juga. Kui
aga pigistad selle thimiku kokku, siis pigistad kokku oma henduse puhta potentsiaalsuse ja
lpmatu loovuse vljaga.
Raamatus Imede kursus on palve, mis tleb: Tna ei kritiseeri ma midagi, mis toimub.
Kritiseerimisest hoidumine loob su meelde vaikuse. Seeprast on hea mte alustada oma peva
selle otsustusega. Ja kogu peva vltel tuleta endale meelde seda videt iga kord, kui tabad ennast kritiseerimiselt. Kui seda kogu peva rakendada tundub olevat liiga raske, siis vid lihtsalt
endale elda: Jrgmise kahe tunni jooksul ei kritiseeri ma midagi vi Jrgmise tunni jooksul
kogen kritiseerimisest hoidumist. Seejrel vid pikendada seda aega jrk-jrgult.
Vaikuse, mediteerimise ja kritiseerimisest hoidumise teel psed esimesse seadusesse - puhta
potentsiaalsuse seadusesse. Kui hakkad juba psema, siis vid nendele kolmele lisada neljandagi komponendi regulaarse ajaveetmise vahetus henduses loodusega. Ajaveetmine looduses vimaldab sul tunnetada elu kikide elementide ja judude harmoonilist vastastikust toimimist, ja annab sulle htsustunde kogu eluga. Olgu see siis jgi, mets, mgi, jrv vi mererand aitab hendus looduse arukusega sul ikka pseda puhta potentsiaalsuse vlja.
Sa pead ppima hendusse astuma oma olemuse sisima phiolemusega. See teline phiolemus on krgemal vikesest egost. Ta on kartmatu; ta on vaba; ta on immuunne kriitika suhtes;
ta ei karda htegi vljakutset. Ta pole kellestki madalamal ega kellestki krgemal, ja ta on
maagiline, saladuslik ja vluv.
Psemine su telisse phiolemusse annab sulle vimaluse heita pilk suhtlemispeeglisse, sest
kogu suhtlemine on sinu suhtlemise peegeldus sinu enesega. Niteks, kui sinus on s, hirm vi
puudub turvatunne raha, edu vi millegi muu suhtes, siis need on sinu isiksuse philiste aspek-

ep
ak

Ch
op
ra

tide s, hirmu ja turvalisuse puudumise peegeldused. kski rahasumma ega mingi edukus
ei lahenda neid olemis phiprobleeme; ainult suur lhedus Minaga toob telise tervenemise. Ja
kui oled tark oma telise Mina tundmises kui saad tegelikult aru oma telisest loomusest, siis
ei tunne sa ennast iial sdi, ei karda midagi, ega puudu sul turvatunne raha vi klluse vi
oma soovide titmise prast, sest sa mistad, et kogu materiaalse rikkuse phiolemuseks on
eluenergia, s.o. puhas potentsiaalsus. Puhas potentsiaalsus on aga sinu igiomane loomus.
Ja sa psed ikka paremini ligi oma telisele loomusele, sa saad spontaanselt ka loovaid mtteid, sest puhta potentsiaalsuse vli on ka lpmatu loovuse- ja puhta teadmise vli. Austria filosoof ja poeet Franz Kafka tles kord: Sul pole vaja toast vlja minna. J istuma oma laua
rde ja kuula. Sul pole vaja isegi kuulata, lihtsalt oota. Sul pole vaja isegi oodata, lihtsalt pi
muutuma vaikseks ja liikumatuks ja ksildaseks. Maailm pakub siis ennast vabatahtlikult sulle,
et vtaksid tal maski eest. Tal pole muud valikut, ta hakkab ekstaasis veerema su jalgade ees.
Universumi kllus universumi klluslik esiletoomine ja ohtrus see on looduse loova meele
vljendumine. Mida paremini oled hlestatud looduse meelele, seda parem ligips on sul ta
lpmatule, piiramatule loovusele. Aga esmalt tuleb sul letada oma sisemise dialoogi tormitsemine, et henduda selle ohtra, kllusliku, lpmatu, loova meelega liikumatust. See vaikse,
piiramatu, lpmatu meele oivaline kombinatsioon dnaamilise, piiratud, individuaalse meelega
on hel ja samal ajal liikumatuse ja liikumise tasakaal, mis vib luua kike, mida sa iganes tahad. Vastandite liikumatuse ja dnaamilisuse hel ja samal ajal kooseksisteerimine teeb sul
sltumatuks olukordadest, tingimustest, inimestest ja asjadest.
Kui tunnustad vaikselt seda vastandite oivalist kooseksisteerimist, siis astud samasse ritta energiamaailmaga kvantsupiga, mittemateriaalse mitteainega, mis on materiaalse maailma allikaks. See energiamaailm on voolav, dnaamiline, elastne, muutuv, igavesti liikuv. Ja ometi on
see ka muutumatu, liikumatu, rahulik, igavene ja vaikne.
Liikumatus ksi on loovuse potentsiaalsus, liikumine ksi on oma vljendumise teatud aspekti
piiratud loovus. Aga liikumise ja liikumatuse kombinatsioon vimaldab sul vallandada oma
loovust kikidesse suundadesse kikjale, kuhu su thelepanujud sind viib.
Kuhu sa ka ei lheks liikumise ja tegevuse keskel, kanna endas oma liikumatust. Siis ei varja su
mber olev kaootiline liikumine su ligipsu loovuse varamule, puhta potentsiaalsuse vljale.
PUHTA POTENTSIAALSUSE SEADUSE RAKENDAMINE
Viin puhta potentsiaalsuse seaduse ellu, otsustades astuda jrgmised sammud:

De

1. Astun hendusse puhta potentsiaalsuse seaduse vljaga, vttes iga pev aega olla vaikne,
lihtsalt Olla. Istun ka ksinda vaikses meditatsioonis vhemalt kaks korda pevas umbes
kolmkmmend minutit hommikul ja kolmkmmend minutit htul.
2. Vtan iga pev aega, et suhelda loodusega ja jlgida vaikselt arukust igas elusolendis.
Istun vaikselt ja jlgin pikeseloojangut vi kuulan mere vi je kohinat vi lihtsalt nuusutan lillelhna. Omaenda vaikuse ekstaasis, ja suheldes loodusega, naudin ajastute elutukset, puhta potentsiaalsuse ja piiramatu loovuse vlja.
3. Harjutan hoidumist kritiseerimisest. Alustan oma peva otsustusega Tna ei kritiseeri
ma midagi, mis toimub, ja kogu peva jooksul tuletan endale meelde, et ma ei kritiseeriks.

2. ANDMISE SEADUS
Universum ttab dnaamilise vahetuse teel...andmine ja saamine on universumi energia voolu
erinevad aspektid.
Ja oma valmisolekuga anda seda, mida ise otsime, hoiame oma elus ringlemas universumi klluse.

Ch
op
ra

Seda rna anumat thjendad sa ikka ja jlle, ning tidad selle ha uue eluga.
Seda vikest pillirooflti oled sa kandnud le mgede ja orgude ning
puhunud selle lbi igavesti uusi viise...
Su lputud annid tulevad mulle vaid nendele mu vga vikestele ktele.
Ajastud mduvad, ja ikka sa kallad, ja ikka on titmiseks ruumi.
Rabindranath Tagore, Gitandali

De

ep
ak

Edu teine vaimne seadus on andmise seadus. Seda seadust viks nimetada ka andmise ja saamise seaduseks, sest universum tegutseb dnaamilise vahetuse teel. Miski pole staatiline. Su
keha on dnaamilises ja pidevas vahetuses universumi kehaga; su meel ja kosmose meel mjutavad teineteist dnaamiliselt; su energia on kosmilise energia vljendus.
Eluvool pole midagi muud kui kikide olemisvlja struktureerivate elementide ja judude harmooniline vastastikune mjutamine. See elementide ja judude harmooniline mjutamine tegutseb sinu elus andmise seadusena. Et su keha ning su meel ja universum on pidevas ja dnaamilises vahetuses, siis on energia ringlemise peatamine nagu verevoolu peatamine. Alati kui
verevool peatub, hakkab veri kmpuma, kalgenduma, tarduma. Seeprast peadki andma ja
vtma vastu, et hoida oma elus ringlemas jukust ja kllust (inglise keeles affluence).
Sna affluence tuleb ladinakeelsest affluere, mis thendab kuhugi voolama. Sna affluence
thendab klluslikult voolama. Raha smboliseerib tegelikult eluenergiat, mida vahetame, ja
eluenergiat, mida kasutame universumi teenimiseks. Teine sna raha thistamiseks inglise
keeles on currency (eesti keeles raha, valuuta; kive, ringlus), mis peegeldab ka energia voolavat loomust. Sna currency tuleb ladinakeelsest snast currere, mis thendab jooksma vi
voolama.
Selleprast ongi nii, et kui peatama raha ringlemise kui me ainus tahtmine on hoida kinni oma
rahast ja koguda seda siis, et raha on eluenergia, peatame ka ta tagasituleku oma ellu. Et
hoida seda energiat meie juurde tulemas, peame pidama teda ringluses. Nagu jgi peab ka raha
voolama lakkamatult, muidu hakkab ta tarduma, lmmatama ja summutama omaenda elujudu.
Ringlemine hoiab raha elus ja elujulisena.
Iga suhe on andmise ja vtmise suhe. Andmine kutsub esile saamise ja saamine kutsub esile
andmise. See, mis lheb les, peab tulema ka alla; see, mis lheb vlja, peab tulema ka tagasi.
Tegelikult on saamine seesama, mis andmine, sest andmine ja saamine on universumis energiavoolu erinevad aspektid. Ja kui peatad nendest he voolamise, siis sekkud vahele looduse
arukusse.
Igas seemnes on totus tuhandeteks metsadeks. Aga seemneid ei tule koguda; seeme peab
edastama oma arukuse viljakale maapinnale. Tema andmise kaudu voolab ta nhtamatu energia
materiaalsesse avaldumisse.
Mida rohkem annad, seda rohkem saad, sest sa hoiad universumi klluse ringlemas oma elus.
Tegelikult kik elus olev vrtuslik ainult mitmekordistub, kui seda antakse. See, mis andes ei
mitmekordistu, pole andmist ega saamist vrt. Kui tunned, et oled andmisteo lbi midagi kao-

ep
ak

Ch
op
ra

tanud, siis polnud su andmistegu teline ega phjusta suurenemist. Kui annad vastumeelselt,
siis pole selle andmise taga ldse energiat.
Tahe on see kige thtsam asi su andmise ja saamise taga. Alati tuleb tahta luua nne andjale ja
saajale, sest nn on elutoetav ja elutoitev ning seetttu tekitab suurenemist. Vastutasu on otseselt proportsionaalne andmisele, siis kui see on olnud tingimusteta ja sdamest. Seeprast peab
andmistegu olema rmurikas meeleseisund peab olema niisugune, milles tunned rmu
andmisteost enesest. Siis suureneb andmise taga olev energia palju kordi.
Andmise seaduse praktiseerimine on tegelikult vga lihtne: kui tahad rmu, anna teistele
rmu; kui tahad armastust, pi andma armastust; kui tahad thelepanu ja hindamist, pi andma
thelepanu ja hindamist; kui tahad materiaalset kllust, siis aita teistel saavutada materiaalne
kllus. Tegelikult on kige kergem viis saada seda, mida tahad, see, et aitad teistel saada, mida
nemad tahavad. See printsiip toimib vrdselt hsti nii ksikisikute, hingute kui ka rahvuste
puhul. Kui tahad olla nnistatud kikide heade asjade poolest elus, siis pi vaikselt nnistama
kiki teisi heade asjade poolest elus.
Isegi andmismttel, nnistamismttel vi lihtsal palvel on teiste mjutamise jud. See on selleprast nii, et taandatuna oma phiolemuslikku seisundisse, on meie keha energia ja informatsiooni lokaliseeritud kimp energia ja informatsiooni universumis. Oleme lokaliseeritud teadvuskimbud teadlikus universumis. Sna teadvus viitab rohkemale kui lihtsale energiale ja informatsioonile see viitab energiale ja informatsioonile, mis on elav nagu mte. Seeprast
oleme mttekimbud mtlevas universumis. Ja mttel on muundamisjud.
Elu on teadvuse igavene tants, mis vljendab arukuse impulsside dnaamilise vahetusena mikrokosmose ja makrokosmose vahel, inimese keha ja universaalse keha vahel, inimese meele ja
kosmilise meele vahel.
Kui pid andma seda, mida otsid, siis aktiviseerid ja kujundad seda tantsu ilusa, energilise ja
elujulise liikumisega igavese elutuksumisega.

De

Parim viis rakendada andmise seadust alustada kogu ringlemisprotsessi on otsustada, et iga
kord, kui puutud kellegagi kokku, annad talle midagi. See ei pea olema materiaalne asi; see
viks olla lill, kompliment vi palve. Tegelikult on andmise kige vimsamad vormid mittemateriaalsed. Hoolivuse, thelepanelikkuse, lembuse, hindamise ja armastuse annid on mned
nendest kige hinnalisematest andidest, mida vid anda, ja need ei maks sulle midagi. Kohtudes kellegagi, vid vaikselt teda nnistada, soovides talle nne, rmu ja naeru. Niisugune
vaikne andmine on vga vimas.
ks asi, mida mulle petati lapseplves, ja mida minagi petan oma lastele, on mitte iialgi
minna kellegi juurde midagi kaasa toomata mitte iialgi kedagi klastada, ilma talle kingitust
kaasa toomata. Vid elda: Kuidas saan anda teistele, kui mul hetkel pole eneselgi kllalt?
Aga sa vid tuua lille. he lille. Vid tuua vikese kirjakese vi kaardi, mis rgib midagi su
tunnetest inimese vastu, keda sa klastad. Vid tuua komplimendi. Vid tuua palve.
Tee otsus anda kikjal, kuhu lhed, kigile, keda ned. Niikaua kui annad, saad ka ise. Mida
enam annad, seda suurema usalduse saavutad selle seaduse imeprasesse toimesse. Ja kui saad
rohkem, siis suureneb su andmisvimegi.
Meie teline loomus on klluslik ja ohter; oleme loomu poolest klluslikud, sest loodus toetab
iga vajadust ja soovi. Meil ei puudu midagi, sest me phiolemuslik loomus on puhta potentsiaalsuse ja lpmatute vimalustega. Seeprast pead teadma, et sulle on igiomane kllus, sltumata sellest, kui palju vi kui vhe raha sul on, sest kogu rikkuse allikas on puhta potentsiaalsuse vli see on teadvus, mis teab, kuidas rahuldada kik vajadusi, kaasa arvatud ka rm,
armastus, naer, rahu, harmoonia ja teadmine. Kui taotled esmalt neid ja mitte ainult endale,
vaid ka teistele, siis kik muu tuleb slle spontaanselt.

ANDMISE SEADUSE RAKENDAMINE

Viin andmise seaduse ellu, otsustades astuda jrgmised sammud:

Ch
op
ra

1. Kikjale, kuhu lhen, ja igahele, keda kohtan, toon kingituse. Selleks vib olla kompliment, lill vi palve. Tna annan ma midagi igahele, kellega puutun kokku, ja nii alustan
oma ja teiste elus rmu, jukuse ja klluse ringlemisprotsessi.
2. Tna vtan tnulikult vastu kik annid, mis elul on pakkuda mulle. Vtan vastu
looduseannid: pikesevalguse ja linnulaulu helid vi kevadised vihmahood vi talve
esimese lume. Olen avatud ka saamisele teiste inimeste kest, tulgu see materiaalse kingituse, raha, komplimendi vi palvena.
3. Teen otsuse hoida kllus ringlemas oma elus, andes ja saades elu kige kallimaid ande
hoolivust, lembust, hindamist ja armastust. Iga kord, kui kohtan kedagi, soovin neile
vaikselt nne, rmu ja naeru.
3. KARMA EHK PHJUSE JA TAGAJRJE SEADUS

Iga tegu tekitab energiaju, mis prdub samasugusel viisil tagasi meie juurde... mida klvame,
seda ka likame.
Ja kui valime teod, mis toovad nne ja edu teistele, siis on meie karma viljaks nn ja edu.

ep
ak

Karma on inimliku vabaduse igavene kinnitamine.

Meie mtted, me snad ja teod on selle vrgu niitideks,
mille viskame enda mber.

Svami Vivekananda

De

Edu kolmas vaimne seadus on karma seadus. Karma on nii tegu kui ka selle teo tagajrg; ta
on htaegu phjus ja tagajrg, sest iga tegu tekitab energiaju, mis prdub meie juurde samasugusel viisil tagasi. Karma seaduse kohta pole midagi teadmata. Igaks on kuulnud vljendit
mida klvad, seda ka likad. On ilmselge, et kui tahame oma elus luua nne, siis peame ppima klvama nneseemneid. Seeprast thendabki karma teadlikku valikutegemist.
Phiolemuslikult oleme sina ja mina lpmatud valikutegijad. Oma elu igal hetkel oleme selles
kikide vimaluste vljas, kus meil on ligips lpmatule hulgale valikutele. Mned neist
teeme teadlikult, samal ajal kui teised teeme ebateadlikult. Aga parim viis mista ja maksimaalselt kasutada karma seadust on saada teadlikuks valikutes, mida teeme igal hetkel.
Kas see sulle meeldib vi mitte, aga kik, mis toimub praegusel hetkel, on sinu minevikus tehtud valikute tagajrg. Kahjuks teevad paljud meist valikuid ebateadlikult, ja seeprast ei pea me
neid valikuteks ja ometi on nad seda.
Kui mul tuleks sind solvata, siis kige tenolisemalt teeksid sa valiku: olla solvunud. Kui mul
tuleks teha sulle kompliment, siis kige tenolisemalt valiksid sa: olla rmus vi meelitatud.
Aga mtle selle le: see ju ikkagi on valik.
Viksin sind haavata ja viksin sind solvata, ja sina viksid teha valiku: mitte solvuda. Viksin
teha sulle komplimendi ja sina viksid teha valiku: mitte lasta sellel meelitada ennast.
Vi teiste snadega, enamus meist ehkki oleme lpmatud valikutegijad on muutunud tingitud reflekside kimpudeks, mida inimesed ja olukorrad pidevalt vallandavad prognoositava-

De

ep
ak

Ch
op
ra

teks kitumismallideks. Need tingitud refleksid sarnanevad Pavlovi tingimustest sltuvaks

muutmisega. Pavlov on selle poolest kuulus, et ta testas katseliselt, et kui iga kord kella helistades annad koerale midagi sa, siis peagi hakkab koeral slge erituma ka siis, kui helistad
ainult kella, sest koer on seostanud he rritaja teisega.
Tingimustest sltuvaks muutumise tagajrjena on enamusel meist korduvad ja prognoositavad
reageeringud keskkonna rritajatele. Nib, et meie reageeringud inimestele ja olukordadele
vallanduvad automaatselt, ja me unustame, et need on ikkagi valikud, mida teeme oma elu igal
hetkel. Me lihtsalt teeme neid valikuid ebateadlikult.
Kui sa astud hetkeks krvale ja vaatled valikuid, mida valikutegemisel teed, siis just sellesama
vaatlemisega viid sa kogu protsessi ebateadlikust piirkonnast teadlikku piirkonda. See teadliku
valikutegemise ja vaatlemise protseduur on vga juduandev.
Kui teed mingi valiku kskik millise vid ksida endalt kahte asja, kigepealt: Mis on
selle minu poolt tehtava valiku tagajrjed? Oma sdames tead sa otsekohe, mis need on. Teiseks: Kas see valik, mida ma praegu teen, toob nne mulle ja inimestele mu mber? kui vastus on jah, siis tee see valik. Kui vastus on ei, kui see valik toob kurvastust kas sulle vi
inimestele su mber, siis ra tee seda valikut. Niisama lihtne see ongi.
Sellest valikute lpmatust hulgast on igal sekundil ainult ks valik niisugune, mis loob nne nii
sulle kui ka inimestele su mber. Ja kui sa teed selle he valiku, siis on selle tulemuseks kitumisviis, mida nimetatakse spontaanseks igeks teoks. Spontaanne ige tegu on ige tegu igel
hetkel. See on ige reageerimine igale situatsioonile, nii nagu see toimib. See on tegu, mis toidab sind ja kiki teisi, keda su tegu mjutab.
Vga huvitav mehhanism on see, et universum peab aitama sul teha spontaanselt igeid valikuid. See mehhanism on seotud tunnetega sinu kehas. Su keha kogeb kahesuguseid tundeid:
ks on mugavustunne, teine on ebamugavustunne. Hetkel, mil teed teadlikult valikut, pra thelepanu oma kehale ja ksi oma kehalt: Kui teen selle valiku, mis siis juhtub? Kui su keha
saadab mugavustunde, siis on valik ige. Kui su keha saadab ebamugavustunde, siis pole see
valik kohane.
Mnel inimesel on mugavus- ja ebamugavustunne pikesepimiku piirkonnas, aga enamusel on
see sdame piirkonnas. Vii oma thelepanu teadlikult sdamesse ja ksi oma sdamelt, mida
teha. Siis aga oota reageeringut fsilist reageeringut tunde kujul. See vib olla nrgimal
tundetasemel aga see on, sinu kehas.
Ainult sda teab iget vastust. Enamus inimestest arvab, et sda on puderjas ja sentimentaalne.
Aga ta pole. Sda on intuitiivne; ta on holistlik, ta on kontekstiline, ta on suhtesolev. Ta pole
orienteeritud vidule-kaotusele. Ta toksib kosmilisse arvutisse puhta potentsiaalsuse, puhta
teadmise ja lpmatu organiseeriva ju vlja ja vtab kik arvesse. Vahetevahel vib see isegi
tunduda mitte ratsionaalsena, aga sdamel on arvutamisvime, mis on palju hoolikam ja palju
tpsem kui see, mis jb ratsionaalse mtte piiridesse.
Vid kasutada karma seadust raha ja klluse ja kikide heade asjade voolamise loomiseks enda
juurde igal ajal, millal tahad. Esmalt pead aga teadvustama endale, et valikud, mida teed oma
elu igal hetkel, loovad su tulevikku. Kui tuletad endale seda regulaarselt meelde, siis kasutad
tielikult ra karma seaduse. Mida enam tood oma valikuid teadlikkuse tasemele, seda enam
teed neid valikuid, mis on spontaanselt iged nii sinu enda kui ka sinu mber olevate inimeste
jaoks.
Kuidas on aga lood mineviku karmaga ja kuidas mjutab see sind praegu? Saad mineviku karma heaks teha kolme asja. ks neist on karmavlgade maksmine. Enamus inimesi valib selle
ebateadlikult muidugi. Vib-olla valid sinagi selle. Vahel kaasneb nende vlgade maksmisega
suur kannatus, aga karma seadus tleb, et universumis ei j iial kski vlg maksmata. Selles
universumis on tiuslik arvepidamisssteem ja kik on jvas siia-sinna energiavahetuses.

ep
ak

Ch
op
ra

Teine asi, mida saad teha, on teisendada ehk muuta oma karma palju soovitavamaks kogemuseks. See on vga huvitav protsess, milles, oma karmavlga makstes, ksid endalt: Mida saan
ppida sellest kogemusest? Miks see toimub ja missugune on snum, mille kiksus mulle sellega annab? Kuidas saan selle kogemuse muuta kasulikuks oma kaasinimestele?
Seda tehes, otsi vimaluseseemet ja seo siis see vimaluseseemne dharmaga, oma elu eesmrgiga, millest rgime edu seitsmendas vaimses seaduses. See vimaldab sul muundada oma
karma uueks vljendumiseks.
Niteks, kui sa spordimnge mngides murrad oma jala, siis viksid ksida: Mida saan sellest
kogemusest ppida? Mis on see snum, mille universum saadab mulle? Vib-olla on snum
see, et sul on vaja tempot aeglustada ja olla jrgmisel korral oma keha vastu hoolikam ning thelepanelikum. Ja kui su dharmas on ette nhtud petada teistele seda, mida tead ise, siis ksides: Kuidas saan teha selle kogemuse kasulikuks oma kaasinimestele?, vid otsustada jagata
pitut, kirjutades raamatu spordimngude mngimisest turvaliselt. Vi kujundad hoopis erilise
jalatsi vi jalasretoote, mis hoiab ra sinu poolt kogetud vigastuse.
Makstes oma karmavlga, muudad sa sel viisil nnetuse endale kasulikuks ja see vib tuua
sulle rikkust ja titumist. See on su karma teisendamine positiivseks kogemuseks. Tegelikult
pole sa oma karmast vabanenud, vaid oled vimeline vtma karmasndmuse ksile ja looma
sellest uue ja positiivse karma.
Kolmas viis karmaga tegelemiseks on karma letamine. Karma letamine thendab temast
sltumatuks saamist. Karma letamine toimub thimiku, Mina, Vaimu kogemise teel. See sarnaneb mrdunud riidetki pesemisega veevoolus. Iga kord, kui pesed seda, eemaldad sellest
mned plekid. Pesed aga ikka ja jlle, ja iga kord saab see natuke puhtamaks. Sa pesed ehk
letad oma karmaseemneid, minnes thimikku ja tulles jlle sealt vlja. Seda teed muidugi meditatsioonis.
Kik teod on karmasndmused. Tassi kohvi joomine on karmasndmus. See tegevus tekitab
mlu ja mlul on vime ehk potentsiaalsus tekitada soovi. Ja soov tekitab jllegi teo. Sinu hinges kasutatavaks tarkvaraks on karma, mlu ja soov. Su hing on teadvuskimp, milles on karma,
mlu ja sooviseemned. Teadvustades endale need avaldumiseseemned, muutud teadlikuks tegelikkuse generaatoriks. Saades teadlikuks valikutegijaks, hakkad sa genereerima tegusid, mis
arendavad sind ja su mber olevaid inimesi. See ongi kik, mida sul on vaja teha.
Niikaua kui karma on arendatav nii Mina kui ka kigi suhtes, keda Mina mjutab on karmaviljaks nn ja edu.

De

KARMA EHK PHJUSE JA TAGAJRJE SEADUSE RAKENDAMINE

Viin karma seaduse ellu, otsustades astuda jrgmised sammud:
1. Tna vaatlen oma valikuid, mida igal hetkel teen. Ja nende pelga vaatlemisega teadvustan nad endale. Tean, et parim viis valmistuda ette kskik milliseks hetkeks tulevikus,
on olla tiesti teadlik olevikus.
2. Valikut tehes esitan endale alati kaks ksimust: Mis on selle valiku tulemused, mida ma
teen? ja Kas see valik toob teostumist ja nne mulle ja nendele, keda see mjutab?
3. Palun sdamelt juhatust: et ta juhataks mind oma mugavus- vib ebamugavustundega.
Kui valik tundub mugav, siis jtkan vabalt. Kui valik tundub ebamugav, siis peatun ja
vaatan oma sisemise pilguga oma teo tagajrgi. See juhtimine vimaldab mul teha
spontaanselt igeid valikuid mu enda ja kikide nende jaoks, kes on mu mber.

4. VHIMA PINGUTUSE SEADUS

Looduse arukus toimib pingutusetu kergusega...muretuse, harmoonia ja armastusega.
Ja kui rakendame harmoonia, rmu ja armastuse jud, siis loome edu ja head nne pingutusetu kergusega.

Ch
op
ra

Terviklik olend teab minemata, neb

vaatamata ja saavutab tegemata.
Lao-zi

De

ep
ak

Edu neljas vaimne seadus on vhima pingutuse seadus. See seadus phineb faktil, et looduse
arukus toimib pingutuseta kerguse ja hoogsa muretusega. See on vhima teo, vhima vastuseisu
printsiip. Seeprast on see harmoonia ja armastuse printsiip. ppides selgeks selle ppetunni
looduselt, tidame kergesti oma soove.
Jlgides loodust ttamas, ned, et see toimub vhima jupingutusega. Rohi ei pa kasvada, ta
lihtsalt kasvab. Kalad ei pa ujuda, nad lihtsalt ujuvad. Lilled ei pa itseda, nad itsevad.
Linnud ei pa lennata, nad lendavad. See on nende igiomane loomus. Maa ei pa prelda
omaenda telje mber; maa loomuseks on prelda peadpritava kiirusega ja tuhiseda lbi
maailmaruumi. Beebide loomuseks on olla ndsuses. Pikese loomuseks on paista. Thtede
loomuseks on vilkuda ja sdelda. Ja inimese loomuseks on avaldada oma unistusi fsilises
vormis kergelt ja pingutuseta.
Veedateaduses, India ajastutevanuses filosoofias, tuntakse seda printsiipi pingutuse kokkuhoiu
printsiibina ehk tee vhem ja saavuta rohkem. Lpuks juad seisundisse, milles sa ei tee midagi ja saavutad kik. See thendab, et on vaid nrk idee ja siis see idee avaldubki pingutuseta.
See, mida ldiselt nimetatakse imeks, on tegelikult vhima pingutuse seaduse vljendus.
Looduse arukus toimib pingutuseta, hrdumisteta, spontaanselt. Ta on ebalineaarne; ta on intuitiivne, holistlik ja toitev. Ja kui oled loodusega harmoonias, kui tunned kindlalt oma telist
Mina, siis vid kasutada vhima pingutuse seadust.
Vhim pingutus rakendub, kui su tegusid phjustab armastus, sest loodust hoiab koos armastusenergia. Kui taotled vimu ja kontrolli teiste inimeste le, siis raiskad asjata energiat. Kui
taotled raha vi vimu oma ego jaoks, siis kulutad energiat, jlitades nne-illusiooni, selle
asemel, et nautida antud hetke nne. Kui taotled raha ainult oma isikliku kasu huvides, siis likad katki energiavoolu enda juurde ja sekkus looduse arukuse vljendumisesse. Aga kui su tegusid phjustab armastus, siis ei toimu energia raiskamist. Kui su tegusid phjustab armastus,
siis su energia mitmekordistub ja koguneb ja lemrase energia, mida kogud ja naudid, vib
suunata looma kike, mida tahad, kaasa arvatud ka piiramatut rikkust.
Vid pidada oma fsilist keha energia kontrollimise seadmeks: ta suudab genereerida, talletada ja tarvitada energiat. Kui tead, kuidas genereerida, talletada ja tarvitada energiat thusalt,
siis suudad luua kskik kui suure rikkuse. Su egole osutatav thelepanu tarbib suurima hulga
energiast. Kui su sisemine toepunkt on ego, kus otsid vimu ja kontrolli teiste inimeste le vi
teiste heakskiitu, siis raiskad energiat.
Kui see energia vabastada, siis vib suunata selle teise kanalisse ja kasutada millegi niisuguse
loomiseks, mida tahad. Kui su sisemiseks toepunktiks on su vaim, kui oled kriitika suhtes immuunne ega karda htegi vljakutset, siis vid rakendada armastusejudu ja kasutada energiat
loovalt klluse ja arengu kogemiseks.
Raamatus Unengemise kunst tleb Don Juan Carlos Castanedale: .... enamus meie energiast lheb meie enesethtsuse lalhoidmisele... Kui suudaksime kaotada natukenegi sellest

enesethtsusest, toimuks meiega kaks ebatavalist asja. ks on see, et vabastaksime oma energia
pdest silitada seda meie illusoorset suurust; ja teine, et varustaksime end kllaldase energiaga, et... heita pilk universumi tegelikule suurusele.

De

ep
ak

Ch
op
ra

Vhima pingutuse seadusel on kolm komponenti kolm asja, mida vid teha, et teostada printsiip tee vhem ja saavuta rohkem. Esimeseks komponendiks on vastuvtmine. Vastuvtmine
thendab lihtsalt seda, et teed otsuse: Tna vtan vastu inimesed, olukorrad, tingimused ja
sndmused, nii nagu kik toimub. See thendab, et ma tean, et praegune hetk on just nii, nagu
see peabki olema, sest kogu universum on nii, nagu ta peab olema. Praegune hetk see, mida
sa just nd koged on kikide nende hetkede kulinatsioon, mida oled kogenud minevikus.
Praegune hetk on nii, nagu see on, sest kogu universum on nii, nagu ta on.
Kui vitled praeguse hetke vastu, siis vitled tegelikult kogu universumi vastu. Selle asemel
vid teha aga otsuse, et tna ei vitle sa kogu universumi vastu, videldes antud hetke vastu.
See thendab, et praeguse hetke vtad vastu tielikult ja lplikult. Vtad asjad vastu nii, nagu
need on, mitte aga nii, nagu sa tahaksid, et need praegusel hetkel oleksid. Sellest on thtis aru
saada. Sa vid soovida, et asjad oleksid tulevikus teisiti, aga praegusel hetkel tuleb sul asjad
vastu vtta nii, nagu need on.
Kui tunned end he inimese vi olukorra poolt petetuna vi rritatuna, siis pea meeles, et tegelikult ei reageeri sa sellele inimesele vi olukorrale, vaid selle inimese vi olukorra poolt tekitatud tunnetele. Need on sinu tunded, ja sinu tunded pole kellegi teise viga. Kui tunned selle
ra ja mistad seda hsti, siis oled valmis vastutama selle eest, kuidas sa tunned, ja oled valmis
seda muutma. Ja kui suudad asjad vastu vtta nii, nagu need on, siis oled nus vastutama ka
oma olukorra ja kikide sndmuste eest, mida pead probleemideks.
See viib meid vhima pingutuse seaduse teise komponendi juurde; milleks on vastutus. Mida
thendab vastutus? Vastutus thendab seda, et sa ei sdista oma olukorra prast kedagi ega
midagi, sina ise kaasa arvatud. Kui oled vtnud vastu selle olukorra, selle sndmuse, selle
probleemi, siis thendab vastutus sulle vimet reageerida olukorrale loovalt, reageerida olukorrale nii, nagu see on praegu. Kik probleemid sisaldavad vimaluseseemneid ja selle teadvustamine lubab sul vtta praeguse hetke ja muundada see paremaks.
Kui sa kord juba teed nii, siis muutub iga niinimetatud rritav olukord sulle vimaluseks luua
midagi uut ja ilusat, ja iga niinimetatud piinaja vi trann muutub su petajaks. Tegelikkus on
tlgendamine. Ja kui otsustad tegelikkust tlgendada sel viisil, siis saab su mber olema palju
petajaid ja palju arenguvimalusi.
Alati, kui oled vastamisi tranni, piinaja, petaja, sbra vi vaenlasega (nad kik on ks ja seesama), tuleta endale meelde: Praegune hetk on just niisugune, nagu see peab olema. kskik
milliseid suhteid oled tmmanud oma ellu, on need praegusel hetkel just need, mida vajad oma
elus praegusel hetkel. Kikide sndmuste taga on varjatud mte, ja see varjatud mte teenib
sinu enda arengut.
Vhima pingutuse seaduse kolmas komponent on kaitsmatus, mis thendab, et oled teadvustanud endale kaitsmatuse ja oled loobunud vajadusest panna teisi uskuma vi neid veenda oma
seisukoha igsuses. Kui vaatled inimesi enda mber, siis ned, et nad veedavad heksakmmend heksa protsenti oma ajast kaitstes oma seisukohti.
Kui sa vaid loobud vajadusest kaitsta oma seisukohta, siis selle loobumisega saavutad ligipsu
tohutule energiale, mille varem raiskasid ra.
Kui asud kaitsele, sdistad teisi, ja ei vta vastu antud hetke ega allu sellele, siis kohtab su elu
vastuseisu. Iga kord, kui kohtad vastuseisu, tea, et kui pingestad olukorda, siis vastuseis vaid
suureneb. Sa ei taha ju jigalt seista nagu ks krge tamm, mis raksatab tormis ja langeb maha.
Selle asemel tahad olla elastne nagu pilliroog, mis paindub tormis ja jb ellu.

Ch
op
ra

Loobu tielikult oma seisukoha kaitsmisest. Kui sul pole kaitsta htegi punkti, siis ei lase sa
vaidluselgi sndida. Kui teed seda jrjekindlalt kui lpetad vitlemise ja vastuseismise - , siis
koged tiel mral olevikku, ja see on kingitus. Keegi tles mulle kord: Minevik on ajalugu,
tulevik on saladus ja praegune hetk on kingitus. Seeprast nimetataksegi praegust hetke (inglise
k. present) kingituseks (inglise k. present).
Kui vtad omaks oleviku ja saad sellega heks, siis koged tuld, hgust, ekstaasisdelust, mis
tuksub igas elavas aistivas olendis. Kui muutudes sellega lhedaseks, hakkad kogema seda
vaimu juubeldamist kiges elavas, siis snnib sinus rm, ja sa vtad endalt kohutavad kaitsmise, pahameele ja haavumise koormad ning takistused. Alles siis muutub lbusaks, muretuks,
rmsaks ja vabaks.
Selles rmsas, lihtsas vabaduses tead sa igasuguse kahtluseta sdames, et see, mida tahad, on
sulle kttesaadav, alati kui tahad seda, sest su tahtmine tuleb nnetasemelt, mitte aga mure- ja
hirmutasemelt. Sul pole vaja igustada; lihtsalt teata endale oma tahe, ja sa koged oma elu igal
hetkel titumist, meelehead, rmu, vabadust ja iseseisvust.
Tee otsus kia vastupanutut teed. See on tee, mille kaudu looduse arukus avaneb spontaanselt,
hrdumise ja pingutuseta. Kui sul on juba oivaliselt kombineeritud vastuvtmine, vastutus ja
kaitsmatus, siis koged, et elu voolab pingutusetu kergusega.
Kui jd kikidele seisukohtadele lahti ega ole jigalt kiindunud ainult hte - , siis voolavad
su unistused ja soovid koos looduse soovidega. Siis vid kiindumuseta vabastada oma tahtmised, ja lihtsalt oodata iget aastaaega, mil su soovid ilmitsevad tegelikkusesse. Vid olla kindel, et kui aastaaegu on ige, siis su soovid testi tulevad avaldumisele. See on vhima pingutuse seadus.
VHIMA PINGUTUSE SEADUSE RAKENDAMINE

ep
ak

Viin vhima pingutuse seaduse ellu, otsustades astuda jrgmised sammud:

De

1. Praktiseerin vastuvtmist. Tna vtan vastu inimesed, olukorrad, tingimused ja sndmused, nii nagu need toimuvad. Tean, et praegune hetk on just niisugune, nagu see peabki
olema, sest kogu universum on niisugune, nagu ta peabki olema. Ma ei vitle kogu universumi vastu, videldes praeguse hetke vastu. Vtan vastu tielikult ja lplikult. Vtan
asjad vastu nii, nagu need praegusel hetkel on, mitte aga nii, nagu soovin, et need oleksid.
2. Vtnud asjad vastu nii, nagu need on, vtan endale vastutuse oma olukorra ja kikide
nende sndmuste eest, mida pean oma probleemideks. Tean, et vastutuse vtmine thendab, et ma ei sdista oma olukorra prast kedagi ega midagi (mina ise kaasa arvatud).
Tean sedagi, et iga probleem on maskeeritud vimalus, ja et vimaluste suhtes erk olemine lubab mul vtta praegust hetke ja muuta seda endale kasulikumaks.
3. Tna jb mu teadlikkus kaitsmatusse. Loobun vajadusest kaitsta oma seisukohta. Ma ei
tunne mingit vajadust keelitada vi veenda teisi minu seisukohta vastu vtma. Jn
avatuks kikidele seisukohtadele ega ole jigalt kiindunud neist hessegi.

5. TAHTE JA SOOVI SEADUS

Igas tahtes ja soovis on igiomastena sees selle titmise mehhanism... tahtel ja soovil on puhta
potentsiaalsuse vljas lpmatu organiseeriv jud.
Ja kui toome tahte puhta potentsiaalsuse viljakasse pinda, siis paneme selle lpmatu organiseeriva ju ttama meie heaks.

Ch
op
ra

Alguses oli soov, mis oli meele esimene seeme;

targad, olles mediteerinud oma sdames, on oma
tarkusega avastanud henduse eksisteeriva ja mitte-eksisteeriva vahel.
Loomishmn, Rigveeda

De

ep
ak

Edu viies vaimne seadus on tahte ja soovi seadus. See seadus phineb faktil, et energia ja informatsioon eksisteerivad kikjal looduses. Tegelikult pole kvantvlja tasemel ldse olemaski
midagi muud, kui vaid energia ja informatsioon. Kvantvli on just nimelt ainult teine nimesilt
puhta teadvuse ja puhta potentsiaalsuse vljale. Ja seda kvantvlja mjutavad tahe ja soov.
Uurigem seda protsessi ksikasjalikumalt.
is, vikerkaar, puu, rohukrs, inimkeha jaotatuna oma phikomponentideks, on energia ja informatsioon. Kogu universum on oma philoomuselt energia ja informatsiooni liikumine.
Ainus erinevus sinu ja puu vahel seisneb informatsiooni ja energia sisalduse erinevuses teie kehades. Materiaalsel tasemel olete te mlemad, sina ja puu, moodustatud htedest ja samadest
ringkigus liikuvatest elementidest: peamiselt ssinikust, vesinikust, hapnikust, lmmastikust ja
teistest elementidest pisitillukestes kogustes. Viksid osta neid elemente paari dollari eest mnest vastavast kauplusest. Seeprast ei erinegi sina ja puu mitte ssiniku vi vesiniku vi hapniku poolest. Tegelikult vahetate sina ja puu ju teineteisega lakkamatult oma ssinikku ja hapnikku. Tegelikult erinete teie kaks energia ja informatsiooni poolest.
Looduse skeemis oleme sina ja mina priviligeeritud liik. Meil on nrvissteem, mis suudab
saada teadlikuks lokaliseeritud vlja informatsiooni sisust, milles trkab meie fsiline keha.
Kogeme subjektiivselt seda vlja oma mtete, tunnete, emotsioonide, soovide, mlestuste, instinktide, impulsside ja uskumustena. Objektiivselt kogeme sedasama vlja fsilise kehana ja
fsilise keha kaudu kogeme seda vlja maailmana. Aga kik see on ks ja seesama. Seeprast
kuulutasidki muistsed ngijad: Mina olen too, sina oled too, kik on too ja too on kik, mis
on.
Sinu keha ei ole lahus universumi kehast, sest kvantmehaanika tasemetel pole kindlaid piirjooni. Sa sarnaned vnlemisega, lainetega, vnkumisega, rullumisega, keerisega, lokaalse rahutusega suuremal kvantvljal. Suurem kvantvli universum on sinu avardunud keha.
Inimese nrvissteem pole mitte ainult suuteline saama teadlikuks omaenese kvantvlja informatsioonist ja energiast, vaid kuna inimese teadvus on oma suureprase nrvissteemi tttu
lpmatult elastne, siis suudad sa ka teadlikult muuta informatsioonisisu, mida tekitab su fsiline keha. Sa vid teadlikult muuta omaenda kvantmehaanilise keha energia- ja informatsioonisisu, ja seega mjutada oma avardunud keha oma keskkonna, oma maailma - energia- ja informatsioonisisu ja panna selles asju avalduma.
Selle teadliku muutuse phjustavad kaks omadust, mis on teadvusele igiomased: thelepanu ja
tahe. Thelepanu annab energiat ja tahe muundab. Kik see, millele prad oma thelepanu,
muutub su elus tugevamaks. Kik see, millelt vtad ra oma thelepanu, nrtsib, laguneb ja
kaob. Teiselt poolt vallandab aga tahe energia ja informatsiooni muundamise. Tahe organiseerib omaenda titumise.

ep
ak

Ch
op
ra

Tahtekvaliteedi suunamine thelepanu objektile orkestreerib lpmatu hulga aegruumi sndmusi

tekitama tahetud tulemust, tingimusel, et tahtja peab kinni teistest edu vaimsetest seadustest.
See on seetttu nii, kuna tahtel on thelepanu viljakas pinnases lpmatu organiseeriv jud.
Lpmatu organiseeriv jud kujutab endast judu organiseerida lpmatut hulka aegruumi sndmusi, kiki hel ja samal ajal. Neme selle lpmatu organiseeriva ju vljendumist igas rohukrres, igas unapuuies, oma keha igas rakus. Neme seda kiges elavas.
Looduse skeemis on iga asi vastastiksuhtes ja henduses kige muuga. Metsmiseja tuleb maa
seest vlja ja sa tead, et tuleb kevad. Linnud hakkavad rndama teatavas suunas teatud ajal
aastas. Loodus on smfoonia. Ja seda smfooniat orkestreeritakse vaikselt loomise limas pinnases.
Inimkeha on selle smfoonia teine hea nide. ksainus rakke teeb umbes kuus biljonit asja sekundis, ja ta peab teadma, mida teevad samal ajal kik teised rakud. Inimkeha vib mngida
muusikat, tappa pisikud, sigitada last, lugeda luuletusi ja jlgida thtede liikumist, kike hel ja
samal ajal, sest lpmatu vastastiksuhete vli on tema informatsioonivlja osa.
Inimliigi nrvissteemi juures on thelepanuvrne see, et ta vib teadliku tahte kaudu ksutada
seda lpmatut organiseerivat judu. Tahe inimliigis pole kinnistatud ega lukustatud energia ja
informatsiooni jika vrgustikku. Ta on lpmatult elastne. Vi teiste snadega, niikaua kuni sa
ei astu le teistest loodusseadustest, vid sa oma tahte abil sna tsises mttes ksutada loodusseadusi oma unistuste ja soovide titmisele.
Sa vid panna kosmilise arvuti selle lpmatu organiseeriva juga ttama enda heaks. Sa vid
minna loomise limasse pinnasesse ja tuua sisse tahte, ja tahte sissetoomisega aktiviseerid lpmatut vastastiksuhete vlja.
Tahtmine paigaldab alusphja pingutuseta, spontaansele, hrdumiseta puhta potentsiaalsuse
voolule, mis otsib vljendumist avaldumatust avaldunusse. Ainus asi thele panna on see, et
kasutaksid oma tahet inimkonna heaoluks. See toimub spontaanselt, kui oled henduses edu
seitsme vaimse seadusega.

De

Tahe on tegelik jud soovi taga. Tahe ksi on vga vimas, sest tahe on soov ilma kiindumuseta tulemusse. Soov ksi on nrk, sest enamiku inimeste soov on thelepanu koos kiindumusega. Tahe on soov koos range liitumisega kikide teiste seadustega, aga eriti kiindumatuse
seadusega, mis on edu kuues vaimne seadus.
Tahtmine koos kiindumatusega viib elukesksesse, olevikuhetke teadlikkusse. Ja kui tegevus
tehakse olevikuhetke teadlikkuses, siis on see kige thusam. Su tahe on tuleviku jaoks, aga su
thelepanu on olevikus. Nii kaua, kui su thelepanu on olevikus, avaldub su tahe tuleviku
jaoks, sest tulevikku luuakse olevikus. Pead oleviku vastu vtma nii, nagu see on. Vta vastu
olevik ja taha tulevikku. Tulevik on midagi niisugust, mida vid alati luua kiindumatu tahte
kaudu, aga sa ei peaks iial vitlema oleviku vastu.
Minevik, olevik ja tulevik on kik teadvuse omadused. Minevik on mletamine, tulevik on etteaimamine; olevik on teadlik olemine. Seeprast kujutab aeg endast mtte liikumist. Nii minevik kui ka tulevik snnivad kujutluses; ainult olevik, s.o. teadlik olemine, on tegelik ja igavene.
Ta on. Ta on potentsiaalsus aegruumi, mateeria ja energia jaoks. Ta on igavene vimalustevli,
mis kogeb ennast abstraktsete jududena, olgu need siis valgus, soojus, elekter, magnetism vi
gravitatsioon. Need jud pole ei minevikus ega tulevikus. Nad lihtsalt on.
Nende abstraktsete judude tlgendamine meie poolt annab meile konkreetsete nhtuste ja
vormi kogemuse. abstraktsete judude mletatavad tlgendamised loovad minevikukogemuse,
nendesamade abstraktsete judude etteaimatavad tlgendamised loovad tuleviku. On olemas
teadvuse omadused. Kui need omadused vabastatakse minevikukoormast, siis muutub tegevus
olevikus viljakaks pinnaseks tuleviku loomisele.

Ch
op
ra

Tahe, mis phineb sellise oleviku kiindumatul vabadusel, teenib katalsaatorina mateeria,
energia ja aegruumi sndmuste igeks henduseks, et luua kskik mida, mida aga soovid.
Kui sul on elukeskne, olevikuhetke teadlikkus, siis kujuteldavad takistused mis on rohkem
kui heksakmmend protsenti tajutavatest takistustest lagunevad ja kaovad. Allesjvad viis
kuni kmme protsenti tajutavatest takistustest vib mber muuta vimalusteks he-eesmrgilise tahte kaudu.
he-eesmrgiline tahe on thelepanu see omadus, mis on paindumatult kinnistatud oma eesmrgile. he-eesmrgiline tahe kujutab endast oma thelepanu hoidmist tahetaval tulemusel
niisuguse paindumatusega, et sa absoluutselt vldid seda, et takistused tuleksid kulutama ja
hajutama su koondatud thelepanu. On vimalik vlistada kiki takistusi tielikult ja terviklikult oma teadvusest. On vimalik silitada vankumatut selgust, olles phendunud oma eesmrgile tugeva sooviga. See on hteaegu kiindumatu teadlikkuse juda ja he-eesmrgiline koondatud, tahe.
pi rakendama tahtejudu ja sa saad luua kike, mida soovid. Sa vid saavutada tulemusi ka
pingutuse ja pdmise kaudu, aga selle eest pead maksma. Hinnaks on stress, sdameatakid ja
sinu immuunssteemi halvenenud talitlus. Palju parem on astuda jrgmised viis sammu tahte ja
soovi seaduses. Kui jrgid neid viit sammu oma soovide titmiseks, siis tekitab tahe omaenda
ju:

De

ep
ak

1. Libise thimikku. See thendab, koonda end sellesse vaiksesse ruumi mtete vahel,
mine vaikusese Olemisetasemele, s.o. oma olemuslikku seisundisse.
2. Seadnud end sisse selles Olemise seisundis, vabasta oma tahtmised ja soovid. Kui oled
tegelikult thimikus, siis pole htegi mtet, htegi tahtmist, aga olles vlja tulemas thimikust olles sellel henduskohal thimiku ja mtte vahel tood sisse tahte. Kui sul
on rida eesmrke, vid need les kirjutada, ja koondada oma tahte nendele enne, kui lhed thimikku. Kui tahad, niteks, edukat karjri, siis lhed thimikku selle tahtega, ja
tahe on juba seal nrga vilkumisena su teadvuses. Vabasta oma tahtmised ja soovid thimikus thendab istutada need puhta potentsiaalsuse viljakasse pinda ja oodata nende
idepuhkemist, siis kui aeg on selleks ige. Sa ei taha kaevata les oma soovide seemneid, et nha, kas need kasvavad, ega siduda end jigalt selle viisi klge, kuidas nad
avanevad. Sa tahad nad lihtsalt vabastada.
3. J Minale-toetumise seisundisse. See thendab, j oma telise Mina teadlikkusse
oma vaimu, oma hendusse puhta potentsiaalsuse vljaga. See thendab ka ra vaata
ennast maailma silmade kaudu ega luba teiste arvamustel ega kriitikal ennast mjutada.
Abistav viis silitada seda Minale-toetumise seisundit on jtta oma soovid enda teada;
ra jaga neid kellegi teisega, kui vaid siis, kui neil teistel on tpselt samad soovid, mis
sinulgi ja nad on sinuga lhedaselt seotud.
4. Loobu oma kiindumusest tulemusse. See thendab loobumist oma jigast kiindumusest
teatud tulemusse ja elamist mramatuse tarkuses. See thendab oma elurnnaku iga
hetke nautimist, isegi kui sa ei tea tulemust.
5. Lase universumil tegelda ksikasjadega. Sinu tahtmistel ja soovidel, kui need on
vabastatud thimikus, on tohutu organiseeriv jud. Usalda ja lase sel tahtmise lpmatul
organiseerival jul orkestreerida sinu eest kiki detaile.
Pea meeles, et sinu teline loomus on puhta vaimu loomus. Kanna oma vaimuteadvust kikjal,
kuhu ka lhed, vabasta rnalt oma soovid ja universum tegeleb sinu eest ksikasjadega.

TAHTE JA SOOVI SEADUSE RAKENDAMINE

Viin tahte ja soovi seaduse ellu, otsustades astuda jrgmised sammud:

6. KIINDUMATUSE SEADUS

Ch
op
ra

1. Koostan nimekirja kikidest oma soovidest. Kannan seda nimekirja kaasas kikjal, kuhu
lhen. Vaatan seda nimekirja enne vaikusse ja meditatsiooni minekut. Vaatan seda enne
magama minekut htul. Vaatan seda, kui rkan hommikul les.
2. Vabastan oma soovide nimekirja ja annan selle le loomise sasse, uskudes kindlalt, et
kui nib, et asjad ei lhe minu tahtmist mda, siis on selleks olemas phjus, ja et kosmilisel plaanil on minu jaoks kavatsusi, mis on palju levamad isegi nendest, mida olen
kujutlenud.
3. Tuletan endale meelde, et rakendan olevikuhetke teadlikkust kikides oma tegudes.
Keeldun lubamast, et takistused tarbiksid ja hajutaksid praegusel hetkel mu thelepanu
vrtust. Vtan vastu oleviku, nagu ta on, ja toon enda tuleviku avaldumisele oma sgavaimate, kige kallimate tahtmiste ja soovide kaudu.

Kiindumatuses on mramatuse tarkus...mramatuse tarkuses on vabadus me minevikust,

tuntust, s.o. minevikusltuvuse vanglast.
Oma valmisolekuga astuda tundmatusse, kikide vimaluste vlja, allutame end loovale meelele, kes orkestreerib universumi tantsu.

ep
ak

Nagu kaks kuldset lindu, kes istuvad hel ja samal puul,

elavad lhimad sbrad, ego ja Mina, hes ja samas kehas.
Esimene sb elupuu magusaid ja hapusid vilju,
samal ajal kui teine vaatab kiindumatult pealt.
Mundaka Upaniad

De

Edu kuues vaimne seadus on kiindumatuse seadus. Kiindumatuse seadus tleb, et omandamaks
midagi fsilises universumis, tuleb sul loobuda oma kiindumatusest sellesse. See ei thenda,
et peaksid loobuma tahtmisest luua oma soovi. Sa ei loobu oma tahtmisest ja sa ei loobu soovist. Sa loobud oma kiindumusest tulemusse.
See on vga vimas asi. Hetkel, mil loobud oma kiindumusest tulemusse, hendades he-eesmrgilise tahtmise kiindumatusega, saadki selle, mida soovid. Mida iganes tahad, saad omandada kiindumatuse kaudu, sest kiindumatuse phineb khklematul usul sinu telise Mina
jusse.
Kiindumus aga, teiselt poolt, phineb hirmul ja turvatunde puudumisel vajadus turvalisuse
jrele phineb aga telise Mina mittetundmisel. Rikkuse, ohtruse vi kige muu fsilises
maailmas oleva allikaks on Mina; teadvus on see, kes teab, kuidas rahuldada iga vajadust. Kik
muud on smbolid: autod, majad, rahathed, riided, lennukid. Smbolid on ajutised, need tulevad ja lhevad. Smbolite jlitamine on nagu maa asemel kaardile elama asumine. See loob
murelikkust; see lpeb sellega, et tunned end seestpoolt nsa ja thjana, sest vahetad oma
Mina ra oma Mina smbolite vastu.
Kiindumus tuleb vaesusteadvusest, sest kiindume alati smbolitesse. Kiindumatus on snonmiks rikkusteadvusele, sest kiindumatuse puhul on alati loomisvabadus. Ainult kiinduma-

De

ep
ak

Ch
op
ra

tust osalemisest vivad tekkida rm ja naer. Siis luuakse rikkusesmboleid spontaanselt ja

pingutuseta. Kiindumusega oleme abituse, lootusetuse, maiste vajadust, thiste murede, vaikse
meeleheite ja tsiduse vangid need on keskprase argielu ja vaesusteadvuse selged tunnused.
Teline rikkusteadvus on vime saada kike, mida tahad, alati, kui tahad, ja vhima pingutusega. Et phineda selles kogemuses, pead phinema mramatuse tarkuses. Selles mramatuses leiad sa vabaduse luua kike, mida tahad.
Inimesed otsivad lakkamatult turvalisust, ja sa leiad, et turvalisus on tegelikult vga rike asi.
Isegi kiindumus rahasse on turvatunde puudumise mrgiks. Viksid elda: Kui mul on x miljonit dollarit, siis olen turvaline. Siis olen rahaliselt sltumatu ja lahkun ametist. Siis teen kiki
neid asju, mida ma tegelikult tahan teha. Aga seda ei toimu iialgi ei toimu iialgi.
Need, kes otsivad turvalisust, jlitavad seda kogu elu, iial seda leidmata. Turvalisus jb tabamatuks ja lhiajaliseks, sest see ei saa kunagi tulla ainult rahast. Kiindumus rahasse loob alati
ebaturvalisust, hoolimata sellest, kui palju raha sul pangas on. Tegelikult tunnevad need mned
inimesed, kellel on kige rohkem raha, ennast kige ebaturvalisemana.
Turvalisuse otsimine on illusioon. Muistse tarkuse traditsioonides asub kogu selle dilemma lahendus ebaturvalisuse tarkuses, mramatuse tarkuses. See thendab, et turvalisuse ja kindluse
otsimine on tegelikult kiindumus tuntusse. Ja mis on see tuntu? Tuntu on meie minevik. Tuntu
pole midagi muud kui mineviku-tingimustest sltuvaks muutumine. Selles pole mingit arengut
absoluutselt mitte mingit. Ja seal, kus pole arengut, on stagnatsioon, entroopia, korratus ja
langus.
Teiselt poolt on mramatus puhta loovuse ja vabaduse viljakaks pinnaseks. Mramatus thendab igal me elu hetkel astumist tundmatusse. Tundmatu on kikide vimaluste vli, mis on
alati vrske, alati uus, alati avatud uute avaldumiste loomisele. Ilma mramatuse ja tundmatuta
on elu vaid vananenud mlestuste kulunud kordamine. Sinust saab mineviku ohver, ja sinu piinajaks tna on su mina, mis on silinud eilsest.
Loobu oma kiindumusest tuntusse, astu tundmatusse ning sa astud kikide vimaluste vljasse.
Sinu tahtevalmiduses astuda tundmatusse on mramatuse tarkus. See thendab, et su oma elu
iga hetk pakub erutust, seikluslikkust, saladuslikkust. Sa hakkad kogema elu lbusust sinu
enda vaimu maagiat, phitsemist, elavnemist ja juubeldamist.
Iga pev vid oodata erutusega seda, mis vib juhtuda kikide vimaluste vljas. Kogedes
mramatust, oled igel teel ra siis sellest loobu. Sul ei pea olema tielikku ja jika ettekujutust sellest, mida hakkad tegema jrgmisel ndalal vi jrgmisel aastal, sest kui sul on vga
selge ettekujutus sellest, mis peaks toimuma, ja sa kiindud sellesse jigalt, siis vlistad sa terve
vimaluste piirkonna.
Kikide vimaluste vlja heks iseloomulikuks jooneks on lpmatu vastastiksuhe. Vli vib
orkestreerida lpmatu hulga aegruumi sndmusi, et tekitada tahetud tulemuse. Kui oled aga
kiindunud, siis sulgub su tahe jika meeleseisu ja sa kaotad voolavuse, loovuse ja spontaansuse,
mis on vljale igiomane. Kiindudes klmutad oma soovi vlja lpmatust voolavusest ja paindlikkusest, klmutad oma soovi jigaks srestikuks, mis sekkub kogu loomisprotsessi.
Kiindumatuse seadus ei lhe vastuollu tahte ja soovi seadusega eesmrgi-pstitamisega. Sul
on alles tahtmine minna teatud suunas, sul on ikka eesmrk. Aga punkti A ja punkti B vahel on
lpmatu hulk vimalusi. Olles sisse toonud mramatuse, vid sa muuta suunad kskik mis
hetkel, kui vaid leiad krgema ideaali, vi kui leiad midagi veel erutavamat. Ja siis on vhem
tenoline, et surud probleemidele peale lahendusi, see aga vimaldab sul jda vimaluste
suhtes erksaks.
Kiindumatuse seadus kiirendab kogu arenguprotsessi. Kui mistad seda seadust, siis ei taha sa
enam lahendusi peale suruda. Sest surudes probleemidele peale lahendusi, lood juurde uusi
probleeme. Kui suunad aga oma thelepanu mramatusele ja jlgid mramatust, kui ootad

Ch
op
ra

samal ajal lootusrikkalt lahenduse ilmumist kaosest ja segadusest, siis see, mis ilmub, on muinasjutuline ja erutav.
Erksuse seisund sinu ettevalmistatus olevikus, mramatuse vljas leiab su eesmrgi ja su
tahtmise ning lubab sul tabada vimaluse. Mis on see vimalus? See vimalus sisaldub igas
probleemis, mis sul elus on. Iga ksik probleem, mis sul elus on, on vimalusseeme millekski
paremaks. Kui sul juba kord on see taju, siis avaned tervele vimaluste piirkonnale ja see
hoiab elavana saladuslikkuse, imeprasuse, pnevuse, seikluslikkuse.
Vid suhtuda igasse oma probleemi nagu millegi parema vimalusse. Vid jda erksaks vimaluste suhtes, phinedes mramatuse tarkuses. Kui su valmisolek kohtab vimalust, siis ilmub lahendus spontaanselt.
Seda, mis sellest vlja tuleb, nimetatakse tihti heaks nneks. Hea nn aga pole midagi muud
kui valmisolek ja vimalus saavad kokku. Kui need kaks on hendatud kaose erksa jlgimisega, siis ilmub ka lahendus, mis on arenemise mttes kasulik nii sulle kui ka kikidele nendele, kellega puutud kokku. See on tiuslik eduretsept, ja see phineb kiindumatuse seadusel.
KIINDUMATUSE SEADUSE RAKENDAMINE

Viin kiindumatuse seaduse ellu, otsustades astuda jrgmised sammud:

ep
ak

1. Tna annan enda kiindumatusele le. Luban endale ja enda mber olijatele vabadust olla
nii, nagu nad on. Ma ei suru neile jigalt peale oma arvamust selle kohta, kuidas asjad
peaksid olema. Ma ei suru probleemidele lahendusi juga peale, luues sellega uusi
probleeme. Osalen kiges kiindumatult.
2. Tna suhtun mramatusesse kui oma kogemuse philisse koostisosasse. Kui olen valmis mramatust vastu vtma, ilmuvad probleemist, segadusest ja kaosest lahendused
spontaanselt. Mida mramatumad asjad nivad, seda turvalisemana tunnen ennast, sest
mramatus on minu tee vabadusele. Mramatuse tarkuse kaudu saavutan oma turvalisuse.
3. Astun kikide vimaluste vlja ja aiman ette seda elevust, mis vib tekkida, kui jn
avatuks lpmatule hulgale valikuile. Astudes kikide vimaluste vlja, kogen elu kogu
lbusust, seikluslikkust, maagilisust ja salaprasust.

De

7. DHARMA EHK ELU EESMRGI SEADUS

Igahel on elu eesmrk...ainulaadne anne ehk eriline talent, millest anda teistele.
Ja kui sulatame selle ainulaadse ande teiste teenimisega hte, siis kogeme omaenese vaimu
ekstaasi ja juubeldamist, mis on kikide eesmrkide lim eesmrk.
Ttades oled flt, mille sdame kaudu muutub tundide sosistamine muusikaks.
Ja mida thendab ttada armastusega? See thendab kududa riiet niitidega, mida tmmatakse
sinu sdamest, otsekui tuleks su armsamail kanda seda riiet...
Kahlil Gibran, Prohvet

Ch
op
ra

Edu seitsmes vaimne seadus on dharma seadus. Dharma on sanskritikeelne sna, mis thendab
elu eesmrki. Dharma seadus tleb, et oleme avaldunud fsilises kujus lima eesmrgi saavutamiseks. Puhta potentsiaalsuse vli on jumalikkus phiolemuses, ja jumalikkus vtab inimese kuju lima eesmrgi saavutamiseks.
Vastavalt sellele seadusele on sinul ainulaadne anne ja selle ande ainulaadne vljendamisviis.
On midagi niisugust, mida sina saad teha paremini kui kski teine kogu maailmas ja iga
ainulaadse ande ja selle ande ainulaadse vljendamise jrele on ka ainulaadsed vajadused. Kui
need vajadused on kohandatud su ande loova vljendamisega, siis on see sde, mis loob kllust.
Su annete vljendamine loob vajaduste rahuldamiseks piiramatut rikkust ja ohtrust.
Kui saaksid kasvatada lapsi selle mttega pris sndimisest peale, siis neksid mju, mis sellel
nende elule on. Tegelikult tegin mina oma lastega just niimoodi. Rkisin neile ikka ja uuesti,
et selleks, miks nad siin on, on oma phjus, ja et nemad ise peavad leidma selle phjuse. Nelja
aasta vanuselt hakkasid nad seda minult kuulma. petasin neid ka umbes samavanuselt mediteerima, ja tlesin: Ma ei taha, et te iial muretseksite elatise teenimise prast. Kui te ei suuda
elatist teenida siis, kui olete suureks kasvanud, pean mina teid lal, nii et rge siis selleprast
muretsege. Ma ei taha, et te keskenduksite sellele, et koolis hsti ppida. Ma ei taha ka seda, et
keskenduksite parimate hinnete saamisele vi parimates kolledites kimisele. Tegelikult tahaksin, et koondaksite ennast ksimusele, kuidas saate inimkonda teenida ja mis on teie ainulaadsed andes. Sest mlemal teil on ainulaadne anne, mida kellelgi teisel pole, ja te vljendate
seda annet oma erilisel viisil, mida kellelgi teisel ei ole. Nad judsid selleni, et kisid siiski
parimates koolides, said siiski parimaid hindeid, ja isegi kolledis olid nad selle poolest ainulaadsed, et olid rahaliselt iseseisvad, sest nad on ennast koondanud sellele, mida nad on siin
andmas. Selline siis on dharma seadus.

De

ep
ak

Dharma seaduses on kolm komponenti. Esimene komponent tleb, et igaks meist on siin, et
avastada oma teline Mina, et avastada iseseisvalt, et meie teline Mina on vaimne, et phiolemuslikult oleme vaimolendid, kes on avaldunud fsilisel kujul. Meie pole inimesed, kellel
on vahetevahel vaimseid kogemusi otse vastupidi: oleme vaimolendid, kellel on vahete-vahel
inimlikke kogemusi.
Igaks meist on siin, et avastada oma krgemat Mina ehk oma vaimset Mina. See on dharma
seaduse esimene teostamine. Peame avastama enda jaoks, et meis on embroseisundis jumal
vi jumalanna, kes tahab sndida, et saaksime vljendada oma jumalikkust.
Dharma seaduse teiseks komponendiks on meie ainulaadsete annete vljendamine. Dharma
seadus tleb, et igal inimesel on ainulaadne anne. Sul on anne, mis oma vljendumiselt on
ainulaadne, nii ainulaadne, et sellel meie planeedil ei ole praegu mitte kedagi, kellel oleks see
anne, vi kes vljendaks seda annet niimoodi. See thendab, et on ks asi, mida vid teha sina,
ja on ks viis selle tegemiseks, mille poolest oled parem, kui keegi teine kogu meie planeedil.
Seda hte asja tehes, kaotad sa ajatunnetuse. Vljendades seda ainulaadset annet, mis sul on
vi paljudel puhkudel rohkemat kui hte ainulaadset annet viib selle ande vljendamine su
ajatusse teadvusse.
Dharma seaduse kolmandaks komponendiks on inimkonna teenimine see thendab, teenida
oma kaasinimesi ja esitada endale ksimusi: Kuidas saan aidata? Kuidas saan aidata kiki
neid, kellega puutun kokku? kui hendad oma ainulaadse ande vljendamisvime inimkonna
teenimisega, siis kasutad tielikult ra dharma seaduse. Ja hendades oma vaimsuse puhta potentsiaalsuse vlja kogemisega, pole mingilgi viisil vimalik, et sa ei pseks piiritu klluse
juurde, sest see ongi tegelik viis saavutada kllust.

ep
ak

Ch
op
ra

See pole ajutine kllus: see on jv, sinu ainulaadse ande, selle viisi, kuidas sa seda vljendad,
ja kaasinimeste teenimise ja neile phendumise prast, mille sa avastad, kui esitad ksimuse:
Kuidas saan aidata?, selle asemel, et ksida: Mida on selles minu jaoks?
Ksimus: Mida on selles minu jaoks? kujutab endast ego dialoogi. Ksimus: Kuidas saan
aidata? on vaimu sisemine dialoog. Vaim on sinu teadlikkuse see valdkond, kus koged oma
ainulaadsust. Nihutades oma sisemise dialoogi ksimuselt Mida on selles minu jaoks? ksimusele Kuidas saan aidata? lhed automaatselt egost krgemale oma vaimu valdkonda. Samal ajal kui meditatsioon on kige kasulikum viis siseneda vaimu valdkonda, viib su sisemise
dialoogi lihtne nihutamine ksimuse peale Kuidas saan aidata? ka vaimu juurde, sellesse sinu
teadlikkuse valdkonda, kus koged oma ainulaadsust.
Kui tahad kasutada dharma seadust maksimaalselt, siis tuleb sul teha mitu otsust.
Esimene otsus on: hakkan vaimse praktika teel otsima oma krgemat Mina, kes on mu egost
krgemal.
Teine otsus on: hakkan otsima oma ainulaadseid andeid ja leidnud les oma ainulaadseid anded, hakkan nautima, sest nautimine toimub siis, kui lhen ajatusse teadlikkusse. Siis olen ndsuseseisundis.
Kolmas otsus on: hakkan endalt ksima, mil viisil olen kige paremini kohandatud teenima
inimkonda. Vastan kindlasti sellele ksimusele ja seejrel rakendan ellu. Kasutan kindlasti oma
ainulaadseid andeid, et teenida oma kaasinimeste vajadusi hendan need vajadused oma sooviga teisi aidata ja teenida.
Istu ja tee nimekiri vastustest jrgmisele kahele ksimusele. Ksi endalt, et kui sul poleks vaja
muretseda raha prast, ning sul oleks tohutu palju aega ja raha, mida sa siis teeksid. Kui sa ikkagi teeksid seda, mida teed praegu, siis oled dharmas, sest sinus on vaimustus selle vastu,
mida teed sa oledki juba vljendamas oma ainulaadseid andeid. Siis ksi endalt: mil viisil
saan kige paremini teenida inimkonda? Vasta sellele ksimusele ja rakenda vastus ellu.
Avasta oma jumalikkus, leia les oma ainulaadne anne, teeni sellega inimkonda, ja sa suudad
genereerida kogu rikkust, mida tahad. Kui su loovad vljendumised hinevad su kaasinimeste
vajadustega, siis voolab rikkus spontaanselt avaldumatust avaldunusse, vaimuriigist vormimaailma. Hakkad oma elu kogema jumalikkuse imeprase vljendumisena mitte ainult
vahete-vahel, vaid kogu aeg. Ja hakkad tundma telist rmu, ja edu telist thendust sinu
oma vaimu ekstaasi ja juubeldamist.
DHARMA SEADUSE RAKENDAMINE

De

Viin dharma seaduse ellu, otsustades astuda jrgmised sammud:

1. Tna hoolitsen armastusega embroseisundis oleva jumala vi jumalanna eest, kes elab
sgaval mu hinges. Pran thelepanu minus olevale vaimule, kes elustab nii mu keha
kui ka meelt. ratan enda sellele sgavale liikumatusele oma sdames. Kannan ajatu,
igavese Olendi teadvust keset ajaga-seotud kogemust.
2. Koostan oma ainulaadsete annete nimekirja. Seejrel loendan kik need asjad, mida
mulle meeldiks teha vljendades oma ainulaadseid andeid. Kui vljendan oma ainulaadseid andeid ja kasutan neid inimkonna teenistuses, siis kaotan ajatunnetuse ja loon kllust nii enda kui ka teiste elus.
3. Ksin endalt iga pev: Kuidas saan teenida? ja Kuidas saan aidata?. Vastused nendele ksimustele lubavad mul aidata ja teenida armastusega mu kaasinimesi.

Kokkuvte ja lppsna
Tahan teada Jumala mtteid....lejnud on detailid.
Albert Einstein

De

ep
ak

Ch
op
ra

Universaalne meel korraldab elegantse tpsuse ja vankumatu intelligentsusega kik, mis toimub miljardites galaktikates. Tema arukus on viimne ja lim, ja ta lbib olemise iga kiudu: vhimast suurimani, aatomist kosmoseni. Kik elav on selle arukuse vljendus. Ja see arukus
toimib seitsme vaimse seaduse kaudu.
Kui vaatad kskik millist rakku inimese kehas, siis ned selle talitluse kaudu nende seaduste
vljendumist. Iga rakk, olgu see siis maorakk vi sdamerakk vi peaajurakk, on sndinud
puhta potentsiaalsuse seaduses. DNA on tiuslik nide puhtast potentsiaalsusest; tegelikult on
see puhta potentsiaalsuse materiaalne vljendumine. Seesama DNA, olles olemas igas rakus,
vljendab ennast erineval viisil, selleks, et tita just selle raku ainulaadseid nudmisi.
Iga rakk ttab ka andmise seaduse kaudu. Rakk on elus ja terve, kui ta on tasakaaluseisundis.
See tasakaaluseisund on titumise ja harmoonia seisund, ja seda silitatakse pideva andmise ja
vtmise teel. Iga rakk annab igale teisele rakule ja toetab teda, ja saab omakorda toidetud iga
teise raku poolt. Rakk on alati dnaamilises voolamisseisundis ja voolamine ei katke kunagi.
Tegelikult on voolamine rakuelu phiolemus ise. Ja ainult seda andmisvoolu silitades suudab
rakk saada ja sel viisil jtkata oma vibreeruvat elu.
Iga rakk teostab oivaliselt karma seadust, sest tema arukusse on sisse ehitatud kige kohasem ja
tpselt ige reageering igale olukorrale, nii nagu see aset leiab.
Ka vhima pingutuse seadust teostab iga keharakk suurepraselt: ta teeb oma td vaikse thususega rahuliku virguse seisundis.
Tahte ja soovi seaduse kaudu rakendab iga raku iga tahtmine looduse arukuse lpmatut organiseerivat judu. Isegi ks lihtne tahtmine, nagu on seda suhkrumolekuli metaboliseerimine ainevahetuses, vallandab sndmuste smfoonia kehas, kus on vaja kindlatel hetkedel eritada tpsed
kogused hormoone, et muundada suhkrumolekul puhtaks loomisenergiaks.
Muidugi vljendab iga rakk kiindumatuse seadust. Ta pole kiindunud oma tahtmiste tulemusse.
Ta ei vrata ega komista, sest ta kitumine on elukeskese, olevikuhetke teadlikkuse funktsioon.
Iga rakk vljendab ka dhrama seadust. Iga rakk peab avastama omaenda allika, krgema Mina;
ta peab teenima oma kaaslasi, ja vljendama oma ainulaadseid andeid. Sdamerakkudel, maorakkudel ja immuunrakkudel on kigil allikas krgemas Minas, puhta potentsiaalsuse vljas. Et
nad on hendatud otse selle kosmilise arvutiga, saavad nad vljendada oma ainulaadseid andeid pingutusetu kerguse ja ajatu teadlikkusega. Ainult oma ainulaadseid andeid vljendades
saavad nad silitada oma terviklikkust ja kogu keha terviklikkust. Iga inimese kehas oleva raku
sisemine dialoog on: Kuidas saan aidata? Sdamerakud tahavad aidata immuunrakke, immuunrakud tahavad aidata mao- ja kopsurakke, peaajarakud kuulavad ja aitavad kiki teisi
rakke. Igal inimese kehas oleval rakul on ainult ks funktsioon: aidata kiki teisi rakke.
Vaadates omaenda keha rakkude kitumist, vime nha seitsme vaimse seaduse kige erakordsemat ja thusamat vljendamist. See on looduse arukuse geniaalsus. Need on Jumala mtted
lejnu on detailid.
Edu seitse vaimset seadust on vimsad printsiibid, mis vimaldavad sul saavutada enesemeisterlikkuse. Kui sead oma thelepanu nendele seadustele ja rakendad selles raamatus visandatud
sammud, siis ned, et suudad avaldumisse tuua kike, mida tahad kogu kllust, raha ja edu,
mida soovid. Ned sedagi, et su elu muutub igas mttes rmsamaks ja klluslikumaks, sest
need seadused on ka vaimsed eluseadused, mis teevad elu elamisvrseks.

Ch
op
ra

Nende seaduste rakendamisel su igapevaelus on oma loomulik jrjestus, mis vib aidata sul
neid meeles pidada. Puhta potentsiaalsuse seadust kogetakse vaikuse kaudu, meditatsiooni
kaudu, kritiseerimisest hoidumise kaudu, loodusega suhtlemise kaudu, aga seda aktiviseerib
andmise seadus. Phimte on siin see, et tuleb ppida andma seda, mida taotled ise. Nii aktiviseeridki puhta potentsiaalsuse seaduse. Kui taotled kllust, anna kllust; kui taotled raha, anna
raha; kui taotled armastust, hindamist ja lembust, siis pi andma armastust, hindamist ja lembust.
Oma tegudega andmise seaduses aktiviseerid karma seaduse. Sa lood head karmat ja hea karma
muudab elus kik kergeks. Sa mrkad, et sul pole vaja teha suuri jupingutusi, rahuldamaks
oma soove, mis viib su automaatselt vhima pingutuse seaduse mistmiseni. Kui kik on kerge
ja toimub pingutuseta ja su soovid hakkavad tituma, siis hakkad spontaanselt mistma tahte ja
soovi seadust. Oma soovide titmine pingutuseta kergusega teeb sulle kergeks praktiseerida
kiindumatuse seadust.
Lpuks, kui hakkad mistma kiki neid laltoodud seadusi, hakkad sa koondama end oma telisele eesmrgile, mis juhib su dharma seadusesse. Selle seaduse kasutamise kaudu, vljendades oma ainulaadseid andeid ja rahuldades kaasinimeste vajadusi, hakkad sa looma, mida iganes tahad, mil iganes tahad. Sa muutud muretuks ja rmsaks, ja su elu muutub piiramatu armastuse vljenduseks.
Oleme rndurid kosmilisel rnnakul thetolm, mis keerleb ja tantsib lpmatuse pristes ja
keeristes. Elu on igavene. Aga elu vljendused on rikesed, hetkelised, mduvad. Budismi
rajaja Gautama Buddha tles kord:

ep
ak

See meie elu on niisama mduv nagu sgispilved.

Vaadata olendite sndi ja surma on nagu
vaadata he tantsu liigutusi.
ks eluaeg on nagu vlgushvatus taevas,
tormates mda nagu mgijgi alla jrsust mest.

Autorist

De

Oleme peatunud hetkeks, et kohtuda teineteisega, kia koos, armastada, saada osa. See on hinnaline hetk, aga see on mduv. See on ks vike vahepala igavikus. Kui osaleme hoolivuses,
muretuses ja armastuses, siis loome kllust ja rmu teineteisele. Ja siis on see hetk olnud elamisvrne.

DEEPAK CHOPRA on maailmakuulus juhtfiguur vaimu-keha meditsiini ja inimliku potentsiaali alal. Ta on arvukate menuraamatute autor, nende hulgas Ageless Body, Timeless Mind
(Vananematu keha, ajatu vaim); Quantum Healing (Kvanttervendamine); ja Creating
Affluence (Klluse loomine), nagu ka arvukate audio- ja videoprogrammide autor, need
mjuvad soodustavalt tervisele ja heaolule. Ta raamatuid on tlgitud enam kui kahekmne
viide keele, ja ta peab laialdaselt loenguid Phja-Ameerikas, Luna-Ameerikas, Indias, Euroopas, Jaapanis ja Austraalias. Kesoleval ajal on ta Mind-Body Medicine and Human Potential
at Sharp Healthcare Instituudi peadirektor San Diegos, Kalifornias.
GLOBAL NETWORK FOR SPIRITUAL SUCCESS
Post Office Box 1001
Del Mar, California 92014

VAIMSE EDU GLOBAALNE VRGUSTIK

Kallis sber!

ep
ak

Ch
op
ra

Edu seitsmes vaimses seaduses kirjeldan hid omadusi ja nendega seotud phimtteid, mis
on aidanud minul ja arvutul hulgal teistel saavutada vaimset rahulolu ja materiaalset edu. Kirjutan Sulle, kutsudes Sind hinema minuga, ja potentsiaalselt miljonite teistega le kogu maailma, Vaimse Edu Globaalsesse Vrgustikku, mis phineb nende vimsate juhtprintsiipide igapevasel rakendamisel.
Osavtt Vrgustikust on lahti igahele, kes tahab rakendada seitset vaimset seadust. Olen leidnud, et eriti hea on kontsentreeruda igal ndalapeval hele seadusele, alustades phapeval
puhta potentsiaalsuse seadusega ja lpetades laupeval dharma seadusega. Kui hoiad oma thelepanu vaimsel seadusel, siis muundab see tielikult Su elu, nagu see on teinud minu eluga,
ja kui me prame heskoos iga pev oma thelepanu hele ja samale seadusele, siis vime
peagi saavutada edukate inimeste kriitilise massi, mis vib muundada elu meie planeedil.
Sprade rhmad le kogu maailma on juba hakanud koondama end iga pev hele seadusele.
Nagu olen teinud seda oma personali ja spradega, soovitan alustada perekonna, sprade vi
kaastliste rhmaga, mille liikmed kohtuvad ks kord ndalas, et ksitleda oma vaimsete seaduste rakendamisest tulenevaid kogemusi. Kui kogemused on dramaatilised, nagu need vahel
on, kutsun Sind neid les kirjutama ja posti teel mulle saatma.
hinemaks Vaimse Edu Globaalse Vrgustikuga, on Sul vaja vaid saata meile oma nimi, aadress ja, kui soovid, telefoninumber ja/vi e-maili aadress laltoodud postkasti aadressil, ja meie
saadame Sulle rahakoti suuruse kaardi, millel on seitse seadust ja informeerime Sind Vrgustiku arengust.
Vrgustiku rajamine kujutab endast he minu kige sdamelhedasema unistuse titumist.
Olen kindel, et hinedes Globaalse Vrgustikuga ja rakendades Seitset Vaimset Seadust, saavutad Sa vaimset edu ja oma soovide titumise. Ma ei suudaks soovida Sulle suuremat nnistust.
Sdamlike tervituste ja parimate soovidega

De

Deepak Chopra