Häädemeeste Keskkool

MEDITATSIOON. MEDITATSIOONITEHNIKAD.
Uurimistöö

Markus Lõhmus
11. klass
Juhendaja: Rene Kurm

Lubatud kaitsmisele
Õppealajuhataja ...................................... "....."..................2018

Häädemeeste
2018

1
SISUKORD

SISUKORD .......................................................................................................................................... 2
SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3
1. MEDITATSIOONI DEFINITSIOON .............................................................................................. 4
1.1. Meditatsiooni definitsioon................................................................................................... 4
1.2. Meditatsiooni läbiviimine ................................................................................................... 5
1.3. Meditatsiooni kasutegurid ................................................................................................... 6
1.4. Meditatsiooni ohud .............................................................................................................. 6
2. TEADUSUURINGUD MEDITATSIOONI KOHTA ...................................................................... 8
2.1. California ülikooli uuring .................................................................................................... 9
2.2. Montreali ülikooli uuring .................................................................................................... 9
2.3. Maharishi ülikooli uuring .................................................................................................. 10
3. MEDITATSIOONITEHNIKAD .................................................................................................... 11
3.1. "Tugeva otsusekindluse" istumine .................................................................................... 11
3.2. "Mitte midagi tegemise" meditatsioon .............................................................................. 13
3.3. "Vipassana" meditatsioon .................................................................................................. 13
4. MINU MEDITATSIOONIPRAKTIKA ......................................................................................... 15
4.1. Ettevalmistus katse läbiviimiseks...................................................................................... 16
4.2. Katsepäevik ....................................................................................................................... 16
4.3. Katsejärgne järeldus .......................................................................................................... 19
KOKKUVÕTE................................................................................................................................... 20
KASUTATUD ALLIKMATERJALID............................................................................................... 21

2
SISSEJUHATUS

Tänapäevases maailmas, mida iseloomustab suuresti tehnoloogia võidukäik, on oma roll

inimmõistuse selguse säilitamisel. Meditatsioon on väidetavalt üks nendest vahenditest, mis

aitab seda saavutada. Samuti on tänapäeva ühiskonnas kasvanud nõudlus nn

alternatiivmeditsiini järele. Meditatsiooni ja vastavaid tehnikaid soovin selle uurimistöö

käigus lähemalt uurida ja ka ise katsetada.

Teema valikul ajendas mind peaasjalikult isiklik huvi antud valdkonna vastu, ala ebatavalisus

ja selle müstiline aspekt, millest lähtuvalt olen ka püstitanud hüpoteesi, et meditatsiooniga

tegelevad peaasjalikult ainult esoteerikaga seotud inimesed (maagid, mungad, astroloogid

jne.).

Töö eesmärgiks on välja selgitada, mis on meditatsioon ja mida see endast kujutab, kuidas

meditatsiooni harrastatakse, milline on meditatsiooniga kaasnev kasu või kahju, milliseid

teaduslikke uuringuid meditatsiooni kohta on tehtud.

Töö meetoditena on kasutatud materjali kogumist, läbitöötamist, tõlkimist, andmete põhjal

empiirilise katse läbi viimist ja järelduse tegemist.

Kasutatud materjalide hulka kuuluvad teosed, videod, postitused, mida on avaldanud

meditatsiooniga aastaid tegelenud inimesed, kes harrastavad meditatsiooni nii religioossetel

kui ka muudel eesmärkidel. Lisaks on töös välja toodud erinevate teadusuuringute tulemused

meditatsiooni kohta.

Soovin tänada oma juhendajat, Rene Kurmi, kes oli alati abivalmis ja töö läbiviimisel häid

nõuandeid jagas. Lisaks soovin tänada kõikide materjalide autoreid, kes on oma töö ja vaeva

andnud vabakasutusse.

3
1. MEDITATSIOONI DEFINITSIOON

1.1. Meditatsiooni definitsioon

Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib meditatsiooni kui mõtlust, keskendunud mõtisklust.

(EKSS 2009 s.v. meditatsioon). Merriam-Websteri sõnaraamat defineerib meditatsiooni kui

mõtte millelegi fokuseerimist või mentaalse harjutuse läbi viimist, et jõuda kõrgemale

spirituaalse tähelepanu tasemele (Merriam-Webster 2017 s.v. meditation).

Budistlik munk Henepola Gunaratana kirjutab oma raamatus "Mindfulness in Plain English"

(1992), et meditatsiooni ei saa üheselt defineerida, kuna tõenäoliselt on igal maailma

kultuuriruumil oma vaste meditatsioonile (Gunaratana 1992: 23). H. Gunaratana toob välja, et

ka kristlikust kultuuriruumist pärit palvetamist ja kontemplatsiooni võib nimetada

meditatsiooniks, mille eesmärgiks on jumaliku figuuri adresseerimine või keskendumine

pühale esemele (Ibid: 23).

Meditatsioon on paigalistumine ja mõtte vaigistamine, tähelepanu pööramine hetkel

toimuvale ja mitte millelegi muule (Gura 2014: 10:40).

Meditatsioon on aastasadu vana ajutreeningu vorm. Aju saab treenida täpselt nagu musklit,

pannes seda koormuse alla. (Gura 2014: 6:47) .

Meditatsiooni puhul on oluline tähelepanu. Kui toimuvat tähele panna, võib ka puude

lõhkumine, vee kandmine või tee joomine olla meditatsioon. Iga tegevus on omaette riitus

(Nhat Hanh 1975: 24).

1.2. Meditatsiooni läbiviimine

Mediteerimist ei ole mõtet ajada liiga keeruliseks, eriti algaja jaoks (Gura 2016: 16:24). Aeg,

koht, konkreetne tehnika ei ole olulised. Oluline on, et mediteerija sessiooni läbi viib (Ibid:

16:48).

Kõige olulisem on meditatsiooni harrastada igapäevaselt, muidu ei ole sellest kasu (Gura

4
 2016: 9:16). Mediteerimise puhul on tähtis meeles pidada järgmisi hoiatusi ja olulisi mõtteteri

(Ibid: 10:32):

 esimesel aastal ei tule mediteerimine kellegil hästi välja (Ibid: 10:47);

 esimesel aastal on mediteerimine frustreeriv (Ibid: 11:57);
 oma mõttevoolu pole võimalik kontrollida (Ibid: 12:49);
 mediteerimisel tuleb ette halbu päevi (kui meditatsioon on raske, ebameeldiv) (Ibid: 13:24);
 tegemine on see, mis loeb (isegi, kui sessioon hästi välja ei tulnud) (Ibid: 14:59);
 ainuke võimalus mediteerimisel läbi kukkuda on jätta mediteerimata (Ibid: 15:54).

1.3. Meditatsiooni kasutegurid

Meditatsioon on kõige olulisem inimest arendav harjumus, mida inimene saab oma elus sisse

seada (Gura 2016: 0:20). Meditatsioon aitab saavutada järgmisi efekte:

 kontroll emotsioonide üle (Gura 2014: 4:34);

 vabanemine sõltuvustest (Ibid: 5:02);
 stressi vähenemine (Ibid 4:59);
 tahtejõu suurenemine (Ibid 6:22);
 produktiivsuse ja loovuse suurenemine (Ibid 7:27);
 objektiivsuse suurenemine (Ibid 8:23).

Budistid kirjeldavad inimmõistust kui hullu ahvi, kes kogu aeg ringi jookseb ja keskenduda ei

suuda (Gura 2014: 2:07). Meditatsiooni peamine mõte on saada see ahv kontrolli alla, et elada

oma elu efektiivsemalt (Ibid: 3:50).

"Meditatsiooni mõte on enda isiksuse transformatsioon. See "sina", kes siseneb meditatsiooni

kogemusse ühelt poolt, ei ole see sama sina, kes teiselt poolt välja tuleb. Meditatsioon

muudab sinu iseloomu läbi tunnetusprotsessi, tehes sind väga teadlikuks oma mõtetest,

sõnadest ja tegudest. Sinu arrogants kaob ja vaenulikkus tõmbub kokku. Sinu mõistus muutub

5
 püsivaks ja rahulikuks. Ja sinu elu muutub sujuvamaks. Seega meditatsioon, õigesti

praktiseerituna, valmistab sind ette kohtumiseks elu tõusude ja mõõnadega. See vähendab

sinu pinget, hirmu ja muret. Rahutus väheneb ja kirg laabub. Asjad hakkavad langema

omadele kohtadele ja sinu elust saab heitluse asemel liuglemine. Kõik see toimub läbi

mõistmise. Meditatsioon teravdab sinu kontsentratsiooni ja mõtlemisvõimet. Siis, tükk tüki

haaval, sinu alateadlikud motiivid ja mehhanismid saavad sulle selgeks. Sinu intuitsioon

areneb. Sinu mõtte täpsus suureneb ja tasahaaval jõuad sa otseste teadmisteni asjadest nii,

nagu nad tegelikult on, ilma eelarvamuste ja illusiooniteta." (Gunaratana 1992: 12)

1.4. Meditatsiooni ohud

Osa nähtustest, mis meditatsiooni ajal ilmnevad, võivad olla hirmuäratavad, veidrad ja

negatiivsed võivad saboteerida olemasolevat meditatsiooni praktikat (Gura 2016: 1:40).

Sellised nähtused võivad esineda, kuid ei pruugi. Tegemist on kõrvalmõjudega, mis üldiselt

kestavad paar päeva (Ibid: 2:15). Paljud neist on pika meditatsiooni praktika puhul tavalised

esinema (Ibid: 2:38). Sellised nähtused on:

 ärritus tühiste asjade peale (külmkapi sumin, konditsioneeri hääl) (Ibid: 3:02);
 hinnangulisus oma lähedaste vastu (Ibid: 3:40);
 ootamatud tujukõikumised, kus tuntakse end väga hästi või väga halvasti (Ibid: 4:04);
 üksindustunne (Ibid: 4:46);
 tülgastustunne (Ibid: 4:53);
 viha ja frustratsioon (Ibid: 4:54);
 nutmine (Ibid: 5:25);
 unetus (Ibid: 5:33);
 depressioon, tühisuse tunne (Ibid: 5:48);
 suitsiidsed mõtted (Ibid: 9:10);
 irratsionaale käitumine (Ibid: 9:58);

6
 represseeritud mälestuste ilmsikstulek (Ibid: 13:57) ;
 õudusunenäod, veidrad unenäod (Ibid: 16:02);
 veidrad nägemused (Ibid: 23:40).

"Oluline on neist nähtustest mitte mõjutatud saada, tehes mingeid järske otsuseid vastukaaluks

nendele hirmudele, ebakindlusele ja negatiivsetele emotsioonidele, mis mediteerija sisemusest

välja tulevad. Meditatsioon toobki mediteerja alateadvusest esile erinevaid nähtusi. Kui seda

ei osata oodata, siis nendele nähtusele reageeritakse ja tehakse kahju enese elule." (Gura 2016:

7:00)

"Kõik on ohtlik. Jaluta üle tee ja sa võid bussi alla jääda. Mine dušši alla ja sa võid oma kaela

ära murda. Mediteeri ja ilmselt tulevad ilmsiks erinevad ebameeldivad situatsioonid sinu

minevikust. Allasurutud material, mis on üpris kaua minevikus peidus olnud, võib olla

hirmutav. Aga selle avastamine on ka hästi tasuv. Mitte ükski tegevus ei ole täielikult

riskivaba, aga see ei tähenda, et me peaks ennast peitma kaitsva kookoni sisse. See ei ole

elamine, vaid enneaegne surm. Viis, kuidas ohuga tegeleda, on teada, kui palju seda täpselt on,

kust võib seda tõenäoliselt leida ja kuidas sellega tegeleda." (Gunaratana 1992: 15)

7
2. TEADUSUURINGUD MEDITATSIOONI KOHTA

Uuritud on meditatsiooni mõju ajule, täpsemalt ajus toimuvatele protsessidele, ka

meditatsiooni võimet kahandada stressi ja ärevust, meditatsiooni mõju tähelepanule,

meditatsiooni tulemuslikust sõltuvustest loobumisel, meditatsiooni mõju neuroloogilistele

haigustele nagu Alzheimeri tõbi (Scientific Benefits of..., Dientsmann 2015).

Samuti on läbi viidud uuringuid meditatsiooni mõju kohta südamele, vererõhule,

immuunsüsteemile (Ibid).

Järgnevalt on ära toodud mõningad meditatsiooni kohta käivad uuringud, mis käsitlevad

meditatsiooni mõju tähelepanule, mõistusele ja tervisele.

2.1. California ülikooli uuring

2010. aastal viisid kolmteist teadlast eesotsas Katherine Macleaniga läbi katselise uuringu

meditatsiooni kohta. Teadlased alustasid oma uuringut informatsiooniga, et kõik väsivad

pärast mingit aega keskendumist. Toodi välja seitsmekümnendatel läbi viidud uuring, mis

leidis, et aastaid meditatsiooniga tegelenud budistlikud mungad sooritasid keskendumisteste

paremini kui meditatsiooniga mitte tegelevad inimesed (Losing Focus..., Cloud 2010)

Uues korraldatud uuringus osales kuuskümmend katsealust, kes jagati võrdselt kahte gruppi.

Katsealused läbisid meditatsioonilaagri, mille käigus tegeldi vähemalt viis tundi päevas

mediteerimisega. Katsealuseid testiti enne laagrit, laagri toimumise ajal ja pärast laagri lõppu.

Katsealused pidid jälgima arvuti monitoril vilkuvaid jooni ja neil klikkama, kui nad nägid

teistest lühemaid jooni. Selleks, et teistest eristuvaid jooni märgata, oli neile tarvis pingsalt

keskenduda. Katsealuste tulemused paranesid kogu katse vältel (Ibid).

Oluline on märkida, et katsealuste puhul paranes vaid nende täpsus, mitte kiirus. See tähendab,

8
et meditatsioon aitab visuaalset stiimulit paremini analüüsida, kuid mitte sellele reageerida

(Ibid).

2.2. Montreali ülikooli uuring

2010. aastal uurisid Montreali ülikooli teadlased, miks Zen meditatsioon aitab valu vähendada.

Viidi läbi katse, kus osalesid kolmteist Zeni meistrit ja kolmteist mitte-mediteerijat. Katse

käigus puutusid katsealused kokku samal hulgal põletava kuumusega, samal ajal mõõdeti

katsealuste aju aktiivsust funktsionaalse magneetilise resonantsi kuvamise (fMRI) skänneri

abil (Mind Over Matter..., 2010 Melnick).

Katses selgus, et Zen meistrite grupp tundis vähem valu, kui mitte-mediteerijate grupp. Selgus,

et Zen meistrid tundsid vähem valu, kui fMRI skänner neuroloogilise tagasiside põhjal

tuvastas. See tähendab, et aju tundis valu, kuid ei tekkinud reaalset valu tunnet (Ibid):

"Kasutades fMRI-d demonstreerisime me, et kuigi mediteerijad olid valust teadlikud, siis seda

aistingut ei protsessitud aju osades, mis haldavad otsustamist, loogikat ja mälu. Me arvame, et

nad tundsid aistingut, kuid ei lasknud protsessil toimuda, hoidudes stiimuli nimetamist

valuliseks." (Rainville, 2010)

2.3. Maharishi ülikooli uuring

Katses osales 201 katsealust. Kõigil katsealustel oli varasemalt diagnoositud koronaarne

südamehaigus. Katsealused jaotati suvaliselt kahte gruppi. Üks grupp osales tervisliku trenni

ja toitumise õppeprogrammis ja teine grupp "transtsendentaalse" meditatsiooni programmis,

mis sisaldab välismaailma blokeerimist ja sisemusele keskendumist. Kõik katsealused jätkasid

oma kirjutatud ravimite tarbimist (Strongest Study Yet...2012, Blue).

Viis aastat hiljem leidsid teadlased, et meditatsiooni grupil on 48% väiksem tõenäosus

südameatakile kui teise grupi katsealustel. Lisaks täheldati meditatsiooni grupi katsealuste

puhul väiksemat vererõhku (Ibid).

9
"Meie uuringu põhiline leid on, et koos tavapäraste ravimeetotidega võivad mõistuse-keha

tehnikad nagu transtsendentaalne meditatsioon mõjutada südamega seotud protsesse."

(Schneider 2012) (Ibid)

Kuigi katse tulemused on muljet avaldavad, tuleb märkida, et katse viidi läbi suhteliselt

vähese katsealuste hulgaga. Lisaks ei tulnud uuringust välja, kuidas võib meditatsioon aidata

südameataki riski vähendada (Ibid).

10
3. MEDITATSIOONITEHNIKAD

Erinevaid meditatsioonitehnikaid on maailmas sadu, kui mitte tuhandeid (Types Of

Meditation..., Dientsmann 2015). Siinkohal on välja toodud need tehnikad, mis on tuntumad,

laiemalt kasutust leidnud ja meditatsiooniekspertide hinnangul kõige tõhusamad.

3.1. "Tugeva otsusekindluse" istumine

Protsessi alustuseks võetakse taimer ja valitakse soovitatavalt pikem ajaperiood, näiteks üks-

kaks tundi (Gura 2015: 8:14). Istuda võib põrandal jalad ristis (vt joonis 1.) või toolil jalad

koos (vt joonis 2.) (Ibid: 8:22). Tehnika seisneb valitud ajaperioodi jooksul mitte liigutamises,

isegi kui esinevad ebameeldivad tunded nagu valu, väsimus või sügelus (Ibid: 8:49). Tehnikat

on soovitatav vähemalt kord elus kogemuse saamiseks proovida (Ibid: 10:02). Tehnika õpetab

mediteerijat olema õnnelik sõltumata olukorrast (Ibid 15:07).

Sellise meditatsiooniviisi eriti radikaalset vormi harrastavad näiteks Hiei mäe zen-budistlikud

mungad, kes end tsivilisatsioonist kaheteistkümneks aastaks eraldavad ja on andud eluaegse

tsölibaadi vande (Ibid: 2:20). Mungad peavad istuma ja mediteerima seitse ja pool päeva

täiesti liikumatult, vahepeal söömata, joomata, magamata (Ibid: 4:40). Tegemist on avaliku

protsessiga, mida on võimalik jälgida (Ibid: 6:54).

Joonis 1. Istumisasend: jalad ristis, põrandal või matil. Allikas: Types of Meditation...,

Dientsmann 2015

11
Joonis 2. Istumisasend: jalad sirgelt, toolil. Allikas: Types of Meditation..., Dientsmann 2015

3.2. "Mitte midagi tegemise" meditatsioon

Istuda võib nii ristatud jalgadega maas kui toolil, jalad sirgelt, istutakse silmad lahti (Ibid:

4:01). Taimeri abil valitakse endale sobiv meditatsiooni kestvuse aeg (Ibid: 4:26). Järgnevad

sammud on:

1. enese vaigistamine, keskendumine hetkele, meditatsiooni teadvustamine (Ibid: 4:49);

2. sügavalt ja aeglaselt sisse/välja hingamine, keskendumine oma hingamisele umbes

kolmkümmend sekundit (Ibid: 5:27);

3. oma mõtete tähele panemine (oluline ei ole mõtete sisu, vaid asjaolu, et mõtted tekivad

ja on olemas) (Ibid: 5:49);

4. mitte midagi tegemine, kõige aksepteerimine (mitte sekkumine toimuvatesse

protsessidesse, mõte liigub vabalt, hingamine toimub vabalt) (Ibid: 6:06).

Meditatsiooni käigus tulevad ilmsiks paljud valulised episoodid minevikust, mälestused ja

emotsioonid. Oluline on neid lihtsalt aktsepteerida, sellistena nagu need on, mitte sekkuda

12
 (Ibid: 7:06).

Tegemist on ühe lihtsaima meditatsiooni võttega, kuna eesmärk on mitte millegi tegemine,

seetõttu on raske tehnikas eksida. Samuti ei ole tehnikaks vaja mingeid eelteadmisi või

erioskusi, seetõttu sobib see nii uutele mediteerijatele kui ka eelneva kogemusega

praktiseerijatele (Ibid: 10:53). Oluline on järjepidevus, tehnikat tuleb harrastada igapäevaselt

(Ibid: 19:54).

3.3. "Vipassana" meditatsioon

Vipassana on paalikeelne sõna, mis tähendab "taipamist" või "selgelt nägemist" (Gunaratana

1992: 5). Meditatsiooni eesmärgiks on reaalsuse täielik mõistmine ja arusaamine, kuidas elu

erinevad aspektid töötavad (Ibid).

Vipassana on budistlikest meditatsiooni tehnikatest vanim. Selle käigus areneb mediteerija

järk-järgult, õpib tähelepanu pöörama oma enese eksistentsile (Ibid: 23). Vipassana

mediatsioon on tähelepanu arendamine (Ibid: 15). Vipassana meditatsiooni ettevalmistamine:

 tuleb valida sobiv aeg ja koht, kus meditatsiooni läbi viia (Ibid: 48);
 valida endale mediteerimiseks sobiv aeg, algajatele soovitatavalt 20-30 minutit (Ibid: 51);
 enne alustamist end julgustada, öelda endale innustavaid lauseid (Ibid: 54).

Mediteerima hakates tuleb öelda järgnevaid lauseid:

1. "Olgu ma terve, õnnelik ja rahulik. Hoidku hädad minust eemale. Hoidku probleemid minust

eemale. Tulgu õnn minu õuele. Olgu mul jõudu, et tegeleda vältimatute raskuste ja

väljakutsega minu elus." (Ibid: 55)

2. "Olgu minu vanemad terved, õnnelikud ja rahulikud. Hoidku hädad neist eemale. Hoidku

probleemid neist eemale. Tulgu õnn nende õuele. Olgu neil jõudu, julgust ja tahet, et

tegeleda vältimatute raskuste ja väljakutsega nende elus." (Ibid: 55)

3. "Olgu minu õpetajad terved, õnnelikud ja rahulikud. Hoidku hädad neist eemale. Hoidku

probleemid neist eemale. Tulgu õnn nende õuele. Olgu neil jõudu, julgust ja tahet, et

13
 tegeleda vältimatute raskuste ja väljakutsega nende elus." (Ibid: 55)

4. "Olgu minu sugulased terved, õnnelikud ja rahulikud. Hoidku hädad neist eemale. Hoidku

probleemid neist eemale. Tulgu õnn nende õuele. Olgu neil jõudu, julgust ja tahet, et

tegeleda vältimatute raskuste ja väljakutsega nende elus." (Ibid: 55)

5. "Olgu minu sõbrad terved, õnnelikud ja rahulikud. Hoidku hädad neist eemale. Hoidku

probleemid neist eemale. Tulgu õnn nende õuele. Olgu neil jõudu, julgust ja tahet, et

tegeleda vältimatute raskuste ja väljakutsega nende elus." (Ibid: 55)

6. "Olgu kõik ükskõiksed inimesed terved, õnnelikud ja rahulikud. Hoidku hädad neist eemale.

Hoidku probleemid neist eemale. Tulgu õnn nende õuele. Olgu neil jõudu, julgust ja tahet et

tegeleda vältimatute raskuste ja väljakutsega nende elus." (Ibid: 56)

7. "Olgu minu vaenlased terved, õnnelikud ja rahulikud. Hoidku hädad neist eemale. Hoidku

probleemid neist eemale. Tulgu õnn nende õuele. Olgu neil jõudu, julgust ja tahet et tegeleda

vältimatute raskuste ja väljakutsega nende elus." (Ibid: 56)

8. "Olgu kõik elavad inimesed terved, õnnelikud ja rahulikud. Hoidku hädad neist eemale.

Hoidku probleemid neist eemale. Tulgu õnn nende õuele. Olgu neil jõudu, et tegeleda

vältimatute raskuste ja väljakutsega nende elus." (Ibid: 56)

Selliste sisenduste eesmärk on oma muredest eemalduda, harjutada mõistmist, arusaamist ja

armastust, puhastada oma mõistust. Pärast sisendusi hakkab mediteerija tähele panema seda,

mis ette tuleb. Kõigi nähtusi, mis meditatsiooni ajal pähe tulevad, tuleb vaadata objektiivselt

neid sildistamata (Ibid: 83).

14
4. MINU MEDITATSIOONIPRAKTIKA

Üheks töö eesmärgiks oli läbi viia empiirilise katse. Katse seisnes ühe meditatsiooni tehnika

valimises ja selle harrastamises kuu aja vältel. Katse viisin läbi 2018. aasta aprillis. Otsustasin

kasutada "mitte midagi tegemise" meditatsioonitehnikat. Empiirilise katse eesmärgiks oli

meditatsiooni ja sellega kaasnevaid nähtusi ise kogeda. Mediteerisin igapäevaselt 20 minutit

ja panin pärast sessiooni kirja, mida ma enne, meditatsiooni ajal ja pärast meditatsiooni

tundsin.

4.1. Ettevalmistus katse läbiviimiseks

Ettevalmistus sisaldas katse vahemiku paika panemist, sobiva meetodi valimist. Valituks

osutus "mitte midagi tegemise" meetod, kuna kogutud andmete põhjal sobib see hästi

algajatele, samas on tegemist ka efektiivse meetodiga. Meditatsiooni viisin läbi istudes toolilt,

jalad sirgelt. Meditatsiooni vältel olid minu silmad suletud.

Katse viisin läbi enese toas. Sessiooni pikkuseks võtsin 20 minutit, mis katse jooksul ei

muutunud.

Ainukeseks töövahendiks kasutasin tavaliselt mobiilitaimerit, et määrata meditatsiooni

sessiooni ajaline kestvus.

4.2. Katsepäevik

Järgnevalt on ära toodud seansi kuupäev ja alustamise kellaaeg ja märkmed kogetust:

1. (01.04). Alguskellaaeg - 17:04. Enne mediteerima asumist oli veider tunne. Sees valitses

ärevus. Juba esimestel minutitel oli keskenduda keeruline. Pidevalt tekkis tahe püsti tõusta ja

midagi muud teha. Pidevalt tekkis mõtteid sellest, mida ma täna veel tegema peaksin, mida

teha tahaksin. Pärast lõpetamist valdas mind erakordselt hea tunne, selline kergustunne, nagu

15
kõik oleks täiesti korras.

2. (02.04). Alguskellaaeg – 16:15. Valitses pidev väsimustunne, soov asjaga ühele poole saada.

Selg väsis umbes kümne minuti jooksul ära, aga püüdsin säilitada liikumatut vormi. Mõtted

olid sama segased nagu eelmisel päeval. Eelmise päeva head tunnet ei kordunud, pigem oli

selline ükskõiksus, et läbi see ongi.

3. (03.04). Alguskellaaeg – 18:36. Tunded olid enam vähem samad, mis päev varem. Kuid

seekord hakkas põlv värisema, mis oli kohati väga häiriv. Mõte rändas taas kord väga laialt

ringi.

4. (04.04). Alguskellaaeg – 18:18. Täna tundus meditatsioon erakordselt raske. Kohe pärast

alustamist tekkis tahe niheleda, ära minna, tegeleda hoopis millegi muuga. Selg oli pinge all,

pidevalt pidi enda asendit mugandama. Seansi lõpus oli kergendav tunne, et lõpuks saab end

vabalt liigutada.

5. (05.04). Alguskellaaeg – 17:35. Valitses taas kord igavustunne, soov teha teisi asju ja olla

mujal. Püüdsin seda tunnet endale lihtsalt teadvustada ja edasi istuda. Nägu kippus tegema

kontrollimatuid grimasse, nagu näiteks nina krimpsutamine.

6. (06.04). Alguskellaaeg – 17:27. Tunded olid valdavalt samad, mis eelmine kord. Ei suutnud

paigal püsida, toimus kontrollimatu nihelemine. Püüdsin 20 minutit ära kannatada. Lõpetades

oli taas kord kergustunne, et ometi on see läbi.

7. (07.04). Alguskellaaeg – 18:20. Valdavalt samasugused tunded, nagu iga päev. Kuigi täna

rändas mõte rohkem, see tähendab, et otseseid pingevalusid ma ei täheldanud, pigem olin oma

mõtetes.

8. (08.04). Alguskellaaeg – 11:10. Täna oli üllatavalt kergem, võib-olla asjaolu tõttu, et olin

suhteliselt värskelt ärganud. Tänasel päeval ei pidanud eriti millegi kallal vaeva nägema.

Samas ei toimunud ka midagi erilist, lihtsalt istusin 20 minutit ära.

9. (09.04). Alguskellaaeg – 18:36. Taas kord oli mediteerida raske. Ühe koha peal tegevusetult

paigalistumine oli väga keeruline, pidevalt tekkis tahtmine lõpetada ja teha midagi

kaasahaaravamat.

10. (10.04). Alguskellaaeg – 18:02. Suhteliselt samad emotsioonid, mis alati - tüdimus,

16
väsimus. Katsun endiselt tunnetest teadlik olla ja lihtsalt 20 minutit täis istuda. Pärast on taas

kord üllatavalt hea olla, nagu esimesel päeval.

11. (11.04). Alguskellaaeg – 17:15. Tänase praktika puhul ei juhtunud midagi erilist, samas on

mul selline tunne, et istumine on kergem. Ma küll tunnen tüdimust ja väsimust, aga ma pigem

lihtsalt märkan seda. Ei ole kohest vajadust nendele tunnetele alluda.

12. (12.04). Alguskellaaeg – 16:32. Samasugune tunne, nagu eile. On küll ebameeldivad

tunded, kuid ma ei lase ennast häirida. 20 minutit läheb suhteliselt kiiresti. Pärast lõpetamist

oli hea kergustunne.

13. (13.04). Alguskellaaeg – 19:03. Mediteerimisel mingeid uusi tundeid või nähtusi ei

täheldanud. Taas kord andis tunda selga, mis sirgelt istumisest pinges oli.

14. (14.04). Alguskellaaeg – 12:04. Mingil põhjusel vajusid mediteerimise ajal silmad

pidevalt lahti, mis kohati häiris meditatsiooni protsessi. Sellest hoolimata jätkasin protsessiga,

nagu tavaliselt.

15. (15.04). Alguskellaaeg – 13:53. Protsess oli tavaline, pöördelisi muutusi ei toimunud. 20

minutit läks üpriski kiiresti ja märkamatult.

16. (16.04). Alguskellaaeg – 18:04. Tänane sessioon oli erakordselt raske. Käed värisesid,

vasak põlv värises, hingamises tekkisid ebaühtlased rütmid. Krimpsutasin nina ja kiristasin

hambaid, mõtlesin ikka, et millal kakskümmend minutit läbi saavad.

17. (17.04). Alguskellaaeg – 17:42. Enamuse ajast olin sügaval mõtetes, seega ei tundnud

mingit märkimisväärset valu või mingeid muid aistinguid. Lõpu poole täheldasin

tüdimustunnet.

18. (18.04). Alguskellaaeg – 17:32. Tavaline sessioon, ei ole midagi uut raporteerida.

19. (19.04). Alguskellaaeg – 19:00. Motivatsioon mediteerida ei olnud suur, aga ikkagi, nagu

enesele kohustuseks võetud sai, otsustasin seda teha. Mõtted uitasid ja juurdlesid, mida muud

saaks istumise asemel teha ja mida peaks veel tänase päeva jooksul tegema. Nagu tehnikale

kohale, lasin neil mõttetel lihtsalt olla.

20. (20.04). Alguskellaaeg – 17:34. Täna oli taas kord meditatsioon mingil põhjusel väga

valuline, ühe koha peal istuda oli väga raske ja meditatsiooni ajal tahtsin pidevalt taimerit

17
vaadata, et millal 20 minutit läbi saab.

21. (21.04). Alguskellaaeg – 12:38. Sessioon oli oluliselt kergem võrreldes eilsega, ei olnud

valusid või tungi niheleda. Mõttevool oli isegi üllatavalt rahulik, suutsin paremini keskenduda.

22. (22.04). Alguskellaaeg – 13:44. Ei toimunud midagi uut, tavaline sessioon, mõtted uitasid

ringi, 20 minutit läks kiirelt.

23. (23.04). Alguskellaaeg – 15:35. Täna läks kõik väga rahulikult. Sessiooni ajal ei tekkinud

kibelemist, pärast sessiooni oli samuti stoilise rahu tunne, et tulgu, mis tuleb, kõik on alati

korras.

24. (24.04). Alguskellaaeg – 16:12. Taas kord esines raskusi, nagu näiteks ebaühtlast

hingamist ja kannatamatust. Mõtlesin jälle, millal sessioon läbi saab.

25. (25.04). Alguskellaaeg – 12:17. Pärast meditatsiooni tundsin suurt energiapuhangut, nagu

oleks suuteline maratoni jooksma. Millest selline tunne tuleneb, ei oska ma määratleda.

26. (26.04). Alguskellaaeg – 18:36. Tänase seansi kohta ei ole midagi uut lisada. Ei tekkinud

mingeid emotsioone või tundeid.

27. (27.04). Alguskellaaeg – 15:14. Tänasel päeval kerkisid mõtesse erinevad mured ja

kohustused, mis kõik on vaja järgmise nädala jooksul ära teha. See tekitas ebakindla ja

ebastabiilse tunde.

28. (28.04). Alguskellaaeg – 20:38. Sees oli kerge väsimus, tõenäoliselt hilise aja tõttu, aga

see ei seganud. Mingeid valusid või negatiivseid mõtteid ei tekkinud.

29. (29.04). Alguskellaaeg – 17:45. Mõte liikus pidevalt asjaolule, et katse ongi peaaegu läbi

ja uskumatu, et see tehtud sai.

30. (30.04). Alguskellaaeg – 16:30. Täna oli mediteerida lihtne, tõenäoliselt, kuna tegemist oli

viimase päevaga. Lõpetades oli hea olla, nagu oleks pika matka läbi teinud ja nüüd võib rahus

olla.

4.3. Katsejärgne järeldus

Katse läbiviimine osutus keerulisemaks, kui alguses võis oletada. Kõige keerulisem oli katse

18
puhul tegevusetult paigal istuda, pidevalt tekkis soov teha midagi muud. Ennast tuli palju

tagant sundida, et katse igapäevaselt läbi viia.

Katse käigus oli positiivse elamusega päevi üheksa, neutraalsete tunnetega päevi üheksa ja

negatiivsete nähtusi kaksteist.

Pärast katse läbimist tundub mulle, et ma suhtun asjadesse vabamalt. Kui varem muretsesin

oma kohustuste pärast pidevalt, siis nüüd suudan neid muresid võtta rahulikkusega, need ei

ole häirivad.

Olen väga rahul, et katse läbi viisin, see oli huvitav kogemus. Ühest küljest tundub

mediteerimine mulle kui enesepiinamine, sest enda ühe koha peal paigal hoidmine võib tõesti

olla kohati valuline. Samas pärast, kui see kõik juba toimunud on, on tunne väga hea, vaba ja

muretu.

Katse põhjal teen järelduse, et emotsionaalselt positiivne mõju on meditatsioonil inimesele

kindlasti. Arvestades meditatsiooni komponente (ühe koha peal paigalolek, tegevusetult

istumine), arendab meditatsioon ka tahtejõudu ja motivatsiooni.

19
KOKKUVÕTE

Uurimustöö käigus töötati läbi erinevaid meditatsiooni harrastajate poolt kirjutatud teoseid,

millest kõik antud töös kajastamist ei leidnud. Samuti töötati läbi erinevaid veebiallikaid ja

videosid. Selgus:

 meditatsioon on väga lai mõiste, kuid peamiselt peetakse selle all silmas vaikset
mõtisklust või mõtete peatamist;

 meditatsiooniga võib tegeleda igaüks, kellel on selleks soovi, kuid tuleb arvestada, et
pikemaajalise kasu saavutamiseks tuleb meditatsiooniga tegeleda vähemalt aasta;

 meditatsiooniga käib kaasas hulk kasutegureid, millest osad on leidnud ka teaduslikku

kinnitust;

 mediteerija peab arvestama, et pikemajalisema praktiseerimise korral võib

meditatsioon esile kutsuda negatiivseid kogemusi;

 erinevaid meditatsioonitehnikaid on üle maailma palju, need varieeruvad vastavalt

religioossetele ja kultuurilistele tavadele;

 empiirilise katse tulemusel selgus, et väikesed ent arvestatavad kasutegurid on

meditatsioonil olemas.

Algselt püstitatud hüpotees selle kohta, et meditatsiooniga tegelevad vaid esoteerika

valdkonnas tegutsevad inimesed (maagid, nõiad, mungad, astroloogid jt.), ei leidnud kogutud

materjalide põhjal kinnitust. Võttes arvesse töös välja toodud teaduslikke uuringuid ja

ekspertide hinnanguid, samuti empiirilist kogemust, osutus esitatud hüpotees valeks.

Tulevikus pakub meditatsioon ka edaspidi uurimisainet, sest paljusid meditatsiooniga

kaasaskäivad efekte ei ole siiamaani suudetud teaduslikult seletada. Samuti ei saa teaduslikult

määrata erinevate tehnikate vahet, kuna tehnikaid on väga palju.

20
KASUTATUD ALLIKMATERJALID

Cloud, J. (2010 10. august) Losing Focus? Studies Say Meditation May Help Loetud

aadressil http://content.time.com/time/health/article/0,8599,2008914,00.html

Dientsmann, G. (2015) Scientific Benefits Of Meditation – 76 Things You Might Be Missing

Out On Loetud aadressil https://liveanddare.com/benefits-of-meditation/ (03.05.2018)

Dientsmann, G. (2015 28. jaanuar) Types Of Meditation - An Overview Of 23 Meditation

Techniques Loetud aadressil https://liveanddare.com/types-of-meditation (03.05.2018)

Eesti keele seletav sõnaraamat (2009) Aadressil http://www.eki.ee/dict/ekss/

Gunaratana, H. (1992) Mindfulness in Plain English. Somerville, Massachussets: Wisdom

Publications

Gura, L. (2014 19. oktoober) How To Meditate - The No Bullshit Guide to Meditation

Kuulatud aadressil https://www.youtube.com/watch?v=wirV265ZYSw&t=668s

Gura, L. (2015 16. august) Meditation Techniques: Do Nothing – The Simplest Meditation

Possible Kuulatud aadressil https://www.youtube.com/watch?v=e4yipKfO8nA

Gura, L. (2015 23. august) Meditation On Steroids – How To Get The FASTEST Meditation

Gains https://www.youtube.com/watch?v=cub6kY0oHZc&t=2139s

Gura, L. (2016 12. juuni) Meditation For Beginners Kuulatud aadressil

https://www.youtube.com/watch?v=fXmG1x1ih1U&t=112s

Gura, L. (2016 9. oktoober) The Dark Side Of Meditation Kuulatud aadressil

https://www.youtube.com/watch?v=uZpIvU6ny_M

Melnick, M. (2010 9. detsember) Mind Over Matter: Can Zen Meditation Help You Forget

About Pain? Loetud aadressil http://healthland.time.com/2010/12/09/mind-over-matter-can-

zen-meditation-help-you-forget-about-pain/

Merriam-Webster Dictionary (2017) Aadressil https://www.merriam-webster.com/

Nhat Hanh, T. (1975), Ho, M. (tõlk) (1976) The Miracle of Mindfulness. Boston,
Massachussets: Beacon Press

21