Tallinna Kristiine Gümnaasium

KUIDAS SAAVUTADA EDU TIPPSPORDIS JA

ENNETADA VIGASTUSI
Autor: Karl Kramm
11AB klass
Juhendaja: Margus Luik

Tallinn 2022
SISUKORD

SISSEJUHATUS...............................................................................................................3

1. VIGASTUSED...........................................................................................................5

1.1 Vigastuse mõiste ja liigitamine................................................................................5

1.2 Vigastuste ennetamine.............................................................................................5

1.3 Varustus kui vigastuste ennetaja..............................................................................6

2. EDU SAAVUTAMINE.............................................................................................8

2.1 Spordi jagunemine..............................................................................................8

2.2 Spordikoolid kui noorte hüppelaud tippsporti....................................................8

2.3 Tippspordi iseloomustus.....................................................................................9

2.4 Valmisolek..........................................................................................................9

2.5 Kuldreeglid edu saavutamiseks........................................................................10

3. UURIMUSLIK OSA................................................................................................11

3.2 Mängijate intervjuude analüüs...............................................................................11

3.3 Treenerite intervjuude analüüs...............................................................................13

Kokkuvõte.......................................................................................................................15

Kasutatud allikad.............................................................................................................17

1. Lisad.........................................................................................................................19

2. Intervjuud:................................................................................................................20

2.1 Intervjuu Kaspar Leesiga..................................................................................20

SISSEJUHATUS

Käesoleva uurimistöö teema on valitud seetõttu, et tegelen ka ise igapäevaselt

käsipalliga. Seetõttu soovin teada saada, kuidas tulevikus edu saavutada, millega
arvestada ning kuidas ennetada vigastusi. Parim viis seda teada saada on teha
intervjuusid erinevate edu saavutanud käsipalluritega ja küsitleda tippsportlasi
ümbritsevaid ning nendega igapäevaselt tegelevaid inimesi. Käsipallureid on üle kogu
maailma praeguseks üle 19 miljoni. Käsipallis juhtub pidevalt vigastusi, kuid enamasti
on need pigem väiksemad.

Tippsport on antud uurimistöö jaoks elukutse, millega saab igakuiselt raha teenida.
Vigastus on uurimistöö autori jaoks organismi füüsiline kahjustus. Enese treenimine on
väga tähtis spordis, kuna treenimiseta on vigastused kiired tulema. Keegi meist ei tahaks
jätta pooleli käesolevat hooaega või hoopis lõpetada oma karjääri mõne vigastuse tõttu.

Töö eesmärgiks on informeerida inimesi, kes tahavad tippkäsipalli või üldse tippsporti
tulevikus teha või juba teevad, ning uurida, mida on kogenud erinevad käsipallurid,
füsioterapeudid, üldfüüsilise ettevalmistuse treenerid või hoopis käsipallurite agendid.
Soovin ennast arendada ning teada saada, mis mind käsipallurina tulevikus ees ootab.
Kuna käsipall on vigastusterohke spordiala, siis käsitletav uurimistöö otsib vastust ka
küsimusele, kuidas hoiduda vigastustest.

Autor soovib teada saada, mida peaks tegema, et olla edukas tippsordis, millega peab
arvestama spordikarjääris, mis olid sportlaste eesmärgid noorena ja kas nad on oma
eesmärgid saavutanud. Sellest tulenevalt on uurimistöö küsimusteks:
1.          Kuidas ennetada vigastusi?
2.          Kuidas saavutada edu tippspordis?

3
Töö jaguneb kaheks: teoreetiline ning uurimuslik osa. Teoreetilises osas antakse
ülevaade, kuidas saavutada edu tippspordis ning kuidas viia vigastuste risk
minimaalseks. Uurimuslikus osas analüüsib uurimistöö autor Eesti tippkäsipalluritele ja
neid ümbritsevatele inimestele suunatud küsimusi ning võrdleb saadud andmeid teooria
osas esitatatuega.

Kuna uurimistöös on ka vigastuste ennetamise teema, siis on sellega seonduvad

küsimused suunatud peamiselt füsioterapeutidele ning üldfüüsilise ettevalmistuse
treeneritele.
Parimate tulemuste saavutamiseks kasutatakse intervjuu vormi, kuna eelnevatest
uurimistöödest võib autori arvates järeldada, et intervjuud on kõige sisukamad ja tänu
sellele saab sealt palju informatsiooni.
 

4
1. VIGASTUSED

1.1 Vigastuse mõiste ja liigitamine

Vigastus on organismi füüsiline kahjustus või häving (Vigastuste ennetamine, 2022).

Vigastus on iga sportlase jaoks üks halvimatest asjadest, mis karjääri jooksul võib
juhtuda. Treenimisega kaasneb alati risk, et võime ennast vigastada. Tahame seda või
mitte, aga kahjuks nii see on – tegijal juhtub. (Kiho, s.a)

Vigastused jagunevad järgnevalt:

 Kerged traumad on peamiselt lihtsamad vigastused, mis ei tekita organismile ja

kehale suuri kahjustusi või muutusi ning need ei vaja pikka taastumisperioodi ja
ei too endaga kaasa pikemat spordist eemal olemise perioodi.
 Keskmised traumad on juba natukene tõsisemat mõõtu vigastused. Need
tekitavad kehale ja organismile juba selgeid muudatusi ning nendest
taastumisperiood on juba märksa pikem ja küündib kuni 30 päevani.
 Rasked traumad on juba väga tõsised vigastused nagu luumurrud, rasked
liigestraumad jne.  (Füsioteraapia kabinet, 2020)

1.2 Vigastuste ennetamine

Vigastusi ennetav monitooring on hea viis, kuidas teada saada, millised lihased on
sportlasel nõrgad. Sportlased, kes ei ole ennast kunagi vigastanud, ei tunneta enese
vigastamise ohtu. Sportlaste jaoks on iga päev väärtuslik ning kui ei tegele vigastuse
ennetamisega, on vigastuse risk suur. Riski on aga võimalik vähendada enese
tugevamaks treenimisega. Üldkehaline ettevalmistus ehk ÜKE on väga oluline, kuna
sportlastel on suured treeningkoormused ning kui sportlase lihased ei ole tugevad, siis
võib end vigastada lihtsalt. (Kiho, 2021)

5
Enamik liigutusi, mida inimene teeb, saab alguse kehatüve lihaste töötamisest. Tänu
sellele peab vigastuste ennetamiseks treenima oma keha väikseid lihaseid. Kuid ära ei
tohi unustada ka suuri kehatüve lihaseid, milleks on näiteks kõhu- ja seljalihased.
Oluline ei ole, et lihas paistaks välja suur, vaid see, et lihas oleks tugev ja liikuv. Väga
oluline lihas on sportlaste puhul tuharalihas ehk üks suuremaid lihaseid, mis tagab kiire
liikuvuse ja hea stabiilsuse. Mida rohkem me oma kehal ka väikseid lihaseid treenime
ning lihaste tugevusele rõhku paneme, seda suurem on võimalus, et vigastame ennast
vähem. Soovitatav on alati pöörduda mõne füsioterapeudi poole, kes oskab juhendada
ning näeb kõrvalt, kuidas sportlane harjutusi sooritab ning kui palju puhkab harjutuste
seeriate vahepeal. (Mardna, 2015)

Kuna treening lühendab lihaseid, pikaajaline koormus pingestab lihaseid, siis on

venitamine oluline osa vigastuste ärahoidmisest. Oluline on teada, kuidas teha seda õigel
ajal ja õigesti.  Venitada ei ole hea, kui ei ole eelnevalt ennast soojaks teinud.
Venitamise puhul ei tohiks tunda teravat valu. Õigesti venitamine annab lihastele
rahulolutunde, lihased ei ole valusad ega pinges. Venitama peab alati ka vastaslihaseid,
muidu võib vastaslihas, mis hetkel ei ole valus, ikkagi valutama hakata. (Venitamine,
s.a)

Oluline on teha soojendus õigesti, kuna see aitab peale vigastuste ennetamise ja
treeninguks ettevalmistamise aidata nii trennis kui võistlussituatsioonis paremat tulemust
saavutada (Vigastuste ennetamine, 2015). Paljudel sportlastel on väga suured koormused
ning seetõttu on neil ka rohkem vigastusi, mis enamus on tingitud ülekoormusest
(Füsioteraapia kabinet, 2020).

1.3 Varustus kui vigastuste ennetaja

Palju vigastusi tuleb ka halvast varustusest, olgu selleks kas valed jalanõud või mõni
puuduv osa varustusest. Kui tahame viia vigastuste protsenti võimalikult madalaks,
peame ennast varustama parima, oma spordialale kõlbliku ja selle jaoks ette nähtud
varustusega. Treeningutel peab jälgima, et harjutuse tegemine oleks korrektne, igale
harjutusele peame keskenduma ning andma endast parima, et see harjutus korrapäraselt
sooritada. (Füsioteraapia kabinet, 2020)

6
Alati ei pruugi olla kallim spordivarustus just parim. Kuna tänapäeval on spordivarustust
väga palju, on õige valimine üsna keerukas. Alati tuleks enne ostu kurssi viia, mis on
sportlasele sobivaim. (Albert, 2016)

7
2. EDU SAAVUTAMINE

2.1 Spordi jagunemine

Sport jaguneb üldisemalt järgnevaks:
 Saavutussport ehk tippsport on hetkel veel Eesti õigusaktides ja arengukavades
defineerimata. Käesolevaga on see defineeritud kui tipptulemuste saavutamine
läbi võistluste.
 Harrastussport on defineeritud kui võistlus-momendiga liikumisharrastus.
 Liikumissport on enamasti meelelahutuslik liikumine, mille käigus saame
kehalist koormust. (Riigikontrolli aruanne Riigikogule, 2012)

2.2 Spordikoolid kui noorte hüppelaud tippsporti

Eestis tegutsevad järgnevad spordikoolid: Hiiumaa spordikool, Jõhvi spordikool,
Karksi-Nuia spordikool, Läänemaa spordikool, Lääneranna spordikool, Narva Paemurru
spordikool, Narva Energia spordikool, Nõo spordikool, Päri spordihoone, Pärnu
spordikool, Põlva spordikool, Rakvere spordikool, Räpina spordikool, Saaremaa
spordikool, Tallinna spordikool, Tapa valla spordikool, Tartu valla spordikool, Viljandi
spordikool, Võru spordikool. (Spordikoolid, s.a)
Nendest spordikoolidest üle Eesti saavad koguneda parimad sportlased Audentese
spordigümnaasiumi, mis jaguneb omakorda kaheks: Otepää ning Tallinna osakonnaks.
Mõlemas linnas on võimaldatud elamine ühiselamus.
Tallinnas on võimalik treenida järgnevatel spordialadel: kergejõustik, korvpall, võrkpall,
käsipall, laskmine, maadlus, tennis, judo ja ujumine, mis kõik toimuvad majasiseselt.
Majavälisteks aladeks on vehklemine, iluvõimlemine, triatlon, golf, sõudmine ja
purjetamine. Otepääl on aga võimaldatud treenida murdmaasuusatajatel,
suusahüppajatel, laskesuusatajatel, kahevõistlejatel, jalgratturitel ning orienteerujatel.
Tallinnas Tondil asuvas treening ning õppekompleksis on olemas järgnevad rajatised:
kergejõustikuhall, kergejõustikustaadion, pallimängude saalid, maadlus- ja judosaalid,

8
ujula, kangisaal, akrobaatikalinnak, lasketiir ja tennisehall. Otepääl on parimad
võimalused talispordi- ja maastikualade treenimiseks. (Spordigümnaasiumist, s.a)

2.3 Tippspordi iseloomustus

Tippsort on noateral kõndimine. Selleks, et olla maailma parim, on koormused viidud
väga kõrgeks, kus eksimusruumi enam ei ole. Tippsport on tänapäeval elukutse.
Võistluseid on palju, treenimine käib aastaringselt ning taastumiseks on vähe aega. Tase
on viidud tänapäeval nii kõrgeks, et keha ei pea enam vastu ning laguneb. Oleme
jõudnud olukorda, kus noored ei lao omale tuleviku tippsordiks vundamenti alla.
Inimesed muutuvad aina pikemaks ja raskemaks, mis annab omakorda suure koormuse
lihastele ja liigestele. Pallimängudes on asi üsna hull, kuna enamasti, kui oled tipptegija,
ning ees on tähtsad mängud, siis klubi eestvedajaid ei morjenda pisivigastused või
ülekoormus. Arstid võivad küll öelda, et asi ei ole õige, aga vahel võistkondade juhte see
ei kõiguta ja suruvad vigastatud mängijad platsile. Kahjuks peab tõdema, et täiesti tervet
tippsortlast ilmselt olemas ei ole, peaaegu terveid on siiski. (Martinson, 2014)

Sportlaseid viivad edasi nende toetajad ja fännid. Võttes Ott Tänaku või Erki Noole ja
aja, millal neil ei läinud veel nii hästi kui me hetkel teame, olid ikkagi olemas nende
jaoks toetajad ja need, kellele see asi, mida sportlased tegid, korda läks, see viis neid
maailma tippu. (Pauklin, 2020)

2.4 Valmisolek
Koormus on tänapäeva tippsortlastel suur, eriti pallimängualadel kus hooaeg kestab
enamasti sügisest kevadeni ja ettevalmistus periood lisandub sellele juurde. Sportlane
peab olema tugev isiksus. Tippsportlased peavad olema justkui kameeleonid, kes
suudavad või vähemalt peaksid suutma iga olukorraga kohaneda ja sinna sulanduda.
Sportlane peab olema endaga aus, teadma, mis on tema tugevused, nõrkused ja milles
võiks veel parem olla. Olukordi on erinevaid, seda teavad kõik, kuid, et säilitada
baasteadmised oma spordialast, on vaja oma spordiala teha vähemalt üks kord nädalas.
Vastasel juhul unustab keha oma spordiala baasteadmised. (Mitte probleem, 2020)

9
2.5 Kuldreeglid edu saavutamiseks
Toitumine on kõige alus. Ligikaudu 70% sinu edu saavutamise taga on toitumine.
Ülejäänud 30% on treeningute tulemus. Peab olema teadlik, kas menüüs on olemas kõik
vajaminevad vitamiinid ja ained, et keha saaks parima taastumise ning arengu. (Kuidas
vastupidavus, s.a)
Pikalt on räägitud, et edu võtmeks on järjepidevus. Öeldakse, et alles siis, kui oled oma
spordialaga tegelenud 10 aastat või 10 000 tundi, siis hakkad omama tunnetust sellel
spordialal. Viimasel ajal on üha levinum, et juba 6-12 aastaselt peab hakkama treenima
ja mõtestatud tegevusi tegema, et tulevikus teha tippsporti. (AFP/Scanpix, 2011)
Järjekindlus viib sihile. Kõigil on päevi, mis ei ole just parimad, kuid just need päevad
on kõige tähtsamad treenimiseks, see kasvatab inimeses nii järjepidevust, distsipliini kui
eesmärkide saavutamist. Iga päev peaks mõtlema spordile või tegema sporti. 30 minutit
on miinimum, et luua järjepidevus. (Roda, 2020)
Öeldakse, et on eesmärkide püstitamine on väga tähtis. Lisaks püstitamisele on ka tähtis
need endale üles kirjutada, et sa näeksid neid kogu aeg. Peab üles kirjutama nii väiksed
lühiajalised eesmärgid kui ka aega nõudvad eesmärgid, et need oleks silme ees. (Roda,
2020)

10
3. UURIMUSLIK OSA

3.1 Uurimisviisi kirjeldus

Uurimistöö autor kasutas kvalitatiivset uurimisviisi, valides intervjuu, et saada
põhjalikud vastused esitatud küsimustele. Valimiks sai võetud töö autori
tutvusringkonda kuuluvad tippsportlased ja treenerid, kes on tegelenud oma tööga juba
mitmeid aastaid. Nendeks olid mängijatest Jürgen Rooba, Marius Aleksejev, Kaspar
Lees. Treeneritest küsitleti Roger Teori, Martin Aasnat ja Madis Kokkutat.
Ette sai valmistatud küsimused, seejärel saadeti need intervjueeritavatele, et neil oleks
aega ennast eelnevalt küsimustega kurssi viija. Kõik, kellega intervjuu tehti, sai töö
autor isiklikult kokku, et luua mõnus meeleolu ja saada parimad vastused oma
uurimistööle.
Töö autor otsustas kasutada andmeanalüüsi, kus võrdles intervjuust saadud ning teoorias
välja toodud fakte. Samuti võrdles ja analüüsis autor intervjueeritavate vastuseid
omavahel ning tegi seejärel saadud andmete põhjal järeldusi.

3.2 Mängijate intervjuude analüüs

Mida tegid selleks, et oled saavutanud edu?
Kõik kolm intervjueeritavat laususid just kui ühest suust, et nende edukuse taga on just
rohke trenni tegemine olgu selleks kas jõutreeningud või pallisaalis treenimine. Kaspar
Lees tõi välja distsipliini ning sõnas sealjuures: „Kui mingisugust tulemust tahta, siis on
ainuõige vaeva näha ja endast kõik anda ja eks siis mingil hetkel, kui sa kõvasti tööd
teed, tulevad ka tulemused“ (Lisa 2.1).
Milline on olnud suurim takistus sinu karjääris ja kuidas sa selle ületasid?
Intervjuu käigus tuli välja, et igal sportlasel oli antud küsimusele erinev vastus.
Marius Aleksejev sõnas, et tema üheks suurimaks takistuseks on olnud „üle mõtlemine“,
öeldes, et tema arvates parim viis sellega toimetulekus on olnud mediteerimine. Marius
Aleksejev lisas „Inimloomus on laisk ja nii ka minu puhul, kui olen jätnud meditatsiooni
tagaplaanile, on näha ka probleeme väljakul.“

11
Kaspar Lees tõi omaltpoolt välja vigastused. Lees rääkis oma õlavigastusest, millega ta
õnneks operatsioonile minema ei pidanud, kuid nentis siiski, et peale vigastuspausi oli
nii vaimselt kui füüsiliselt raske ennast tippvormi ajada. Lisas juurde veel, et tema kui
nii-öelda poolprofessionaalil on võib-olla veel vahest väsimusest tulenevad takistused.
Jürgen Rooba rääkis välismaale siirdumisest. Mainides, et Eestist välismaale minekuks
on vaja teha palju individuaalset tööd ja proovida alati endast märku anda erinevatele
agentidele ja akadeemiatele.
Mis on olnud peamised reeglid, millest oled tippsporti tehes lähtunud?
Antud küsimusele vastates märkisid kõik kolm sportlast ära distsipliini, rutiini ja tugeva
iseloomu vajalikkuse. Sportlased rääkisid justkui ühest suust, et mida rohkem teed tööd
ja näed vaeva, seda kaugemale jõuad.
Kui palju on sinu karjääris olnud vigastusi?
Selle küsimuse juures vastused erinesid. Marius Aleksejev tõi välja, et temal on olnud
sääreluumurd, mille tõttu oli ta võistlustest eemal ligi kaks aastat. Nii Kaspar Lees kui
Jürgen Rooba rääkisid, et neil on olnud peamiselt väiksemat sorti vigastused.
Kuidas valmistud mängudeks?
Kõik kolm sportlast rääkisid, et tänapäeval peamiseks ettevalmistuseks on vastaste
videoanalüüs. Seejuures lisati, et võistluspäeval tahavad nad üldiselt olla omaette ning
valmistuda vaimselt mänguks.
Kas sina õpid rohkem  kaotusest või võidust?
Marius Aleksejev ja Jürgen Rooba olid kindlad, et kaotusest õpib rohkem, kuna siis
arutad enda jaoks mängu käigu pulkadeks, kuid sõnavad, et alati peab võidu üle
rõõmustama ja uhkust tundma. Kaspar Lees arvas, et mõlemast peab oskama õppida
sama palju, lisades, et enamasti saab võitudest õppida just konkreetse vastase vastu.
Millised isikuomadused peaksid tippsportlasel olema?
Intervjuude käigus toodi välja järgnevaid isikuomadusi: distsipliin, analüüsivõime,
positiivsus, järjepidevus, nahaalsus. Jürgen Rooba sõnas veel: „Tippsportlane peab
olema juba isiksuselt eeskuju. Eelkõige eeskuju iseendale. Jälgima oma unetunde,
toitumisharjumusi ning omama treeningutel eesmärki.“
Mida soovitad noorele tippupürgijale?

12
Sellele küsimusele vastates toodi samuti välja distsipliin, järjepidevus ja eesmärkide
püstitamine. Kaspar Lees lisas omalt poolt: „Kui sportlasel on tahtmist, võimekust ja
andekust, siis tuleb enda eest seista ja püüelda tippu.“
Kas soovitad sportlastel siirduda noorena välismaale?
Marius Aleksejev oli intervjuud andes täiesti kindel, et peaks minema välismaale, kuna
see arendab sind nii sportlasena kui lihtsalt vaimselt. Kaspar Lees ja Jürgen Rooba
rääkisid, et kindlasti peab enne tegema analüüsi, kas on mõtet minna välismaale, kui
näiteks on Eestis sama kõva tase või isegi kõvem.

3.3 Treenerite intervjuude analüüs

Kui tähtis on tippsportlase jaoks füüsiline vorm?
Treenerid andsid intervjuudes väga põhjalikud vastused oma mõtetest ning sõnasid, et
füüsiline vorm on tähtis nii lapsena kui ka tippsportlasena. Martin Aasna sõnas: „Kui
sportlane on füüsiliselt tugev, siis sinu vigastuste tõenäosus langeb.“
Kui tähtis on jälgida sportlase individuaalset arengut?
Toodi välja, et nii füüsiline areng, vaimne areng kui ka tehniline areng on asjad, mida
peab kindlasti jälgima. Võistkonna spordi juures, kus on üldine treeningplaan enamasti
tervel meeskonnal sarnane, peavad treenerid siiski suutma jälgida sportlaste
individuaalset arengut.
Kui oluline on keha ja vaimu valmisolek treeninguks?
Treenerite vastused siin kohal erinesid. Roger Teor tõi välja, et väga tähtis on distsipliin
ja see kuidas sul läheb ka eraelus, kuna inimene võtab selle ikkagi treeningule kaasa.
Martin Aasna rääkis, et tema arvates on see väga tähtis, kuid ääretult individuaalne.
Madis Kokkuta sõnas: „See on kõige alus ja loob pinnase, mille peale saab treeningul
ehitada uusi tasandeid.“
Kas vigastusi on palju tänapäeva tippspordis?
Madis Kokkuta teadis rääkida, et vigastusi on olnud palju spordis varasemalt ja on ka
siiani. Seejuures tõi ta välja toitumise, taastumisprotsessid ja treeningprotsessid, kui
nendele ei pööra piisavalt tähelepanu, on ka vigastumise oht suurem. Roger Teor rääkis,
et vigastusi on tema arvates tänapäeval vähem, kui oli seda kakskümmend aastat tagasi,
kuna nii sport kui teadlikkus, kuidas treenida ja millele rõhku panna, on arenenud.
Martin rääkis, et vigastuste juures on aspekte, mida jälgida tohutult. Rääkides

13
käsipallist, siis on väga palju vigastusi just kontaktvigastused, mille ärahoidmine on
raske. Kolm treenerit tõdesid, et vigastusi spordis on siiani palju.
Kas vigastusi on võimalik ära hoida?
Intervjuude käigus sain teada, et vigastusi täielikult ära hoida ei ole võimalik, kuna
paljustki sõltub sellest, kuidas toitud ja keskkonnast, kus parasjagu treenid. Tänapäeval
on viidud sportlased väga suurte koormusteni, millest tulenevalt on neil palju
ülekoormusvigastusi.
Kas Eesti jätkub noori kes soovivad tegeleda spordiga?
Madis Kokkuta rääkis: „Noori, kes soovivad spordiga tegeleda on palju ja on alati
olnud.“ Ta lisas, et probleem võib olla ka treenerites, kes ei ole motiveeritud treenima.
Martin Aasna ja Roger Teor rääkisid, et see oleneb spordialast. Eestis on
populaarsematel spordialadel kindlasti noori piisavalt, näiteks jalgpallis, korvpallis ja
võrkpallis, kuid kui läheme spetsiifilisemaks, näiteks võtame käsipalli, tennise või
suusatamise, siis võiks neid olla rohkem.
Mis seisus on noorsportlased füüsiliselt?
Sarnaselt eelmise küsimusega olid Roger Teor ja Martin Aasna samal meelel, et varem
oli palju neid, kes käisid tänaval mängimas, mis andis neile hea füüsilise vormi alla,
mida sai treeningutes järjest paremaks muuta. Tänapäeval kahjuks on see jäänud
väheseks ehk siis on noorte füüsiline vorm enamasti kehv. Madis Kokkuta rääkis, et
kahjuks ei ole noorsportlased vähemalt Eestis väga heas vormis, kuid oleneb paljustki
noorest endast.
Mida soovitad noorele tippupürgijale?
Sellele küsimusele vastates toodi välja: distsipliini, järjekindlus, uudishimu, eesmärkide
püstitamist ja julgust küsida endast targematelt nõu.
Kui palju annab juurde osalemine kursustel välismaal ja kas soovitad minna noortel
välismaale?
Treenerid olid kindlad, et välismaised koolitused tulevad kindlasti kasuks ja ei jookse
mööda külge maha. Ning soovitavad minna välismaale, kui tekib võimalus. Muidugi
peab olema kriitiline selle koha pealt, mida kuuled ja mida endale sisendad.
3.4 Teooria ja intervjuude analüüs
Intervjuudes toodi välja palju erinevaid nippe, mida on sportlased ise kasutanud, et
saavutada edu tippspordis. Rusikareegleid on siiski päris mitmeid, mis on sportlastele

14
taganud edu. Teooria osast saab lugeda, et põhiliseks edu saavutamis viisideks on õige
toitumine, järjepidevus ja järjekindlus treeningutes ja eesmärkide püstitamine.
Intervjuudest leiame, et edu saavutamise taga on distsipliin, järjekindlus, uudishimu,
eesmärkide püstitamine ja julgus küsida targemalt. Järjekindlus ja eesmärkide
püstitamine olid rusikareeglid, mis kattusid intervjuudes ja teoreetilises osas.
Nii teooria osas kui ka intervjuudest sain põhjalikult teada, kuidas ennetada vigastusi,
ehk näiteks lihastreening on ülimalt oluline. Igal spordialal on erinevad lihased, mis
peaksid olema just kõige tugevamad. Üldiselt, et saavutada edu spordis ja tagada
minimaalne vigastuste oht, on vaja tugevaid kerelihaseid (kõhulihased, seljalihased
jms). Peab tõdema, et üldfüüsiline treening on hea viis, kuidas vigastuste tõenäosus viia
minimaalseks, kuid vigastusi siiski ei saa sajaprotsendiliselt ära hoida, kuna olustik
mõjutab palju sportlaste vigastuste tõenäosust. Intervjuudest saab teada, et oma keha
tundmine on vajalik. Sportlased, keda autor küsitles, olid hästi enda eest hoolt kandund
ja mainisid, et tunnevad oma keha hästi, mis on oluline asi, et vältida vigastusi.
Enamjaolt oli tipptegijate intervjuudest välja loetav ning allikatest uuritud info väga
kasulik ning osati kattuv. Intervjuudest ja teooria osast saadud vastused olid väga
informatiivsed ja vajalikud edu saavutamiseks tippspordis, seejuures väheste
vigastustega.

Kokkuvõte
Uurimistöö oli autori jaoks väga informatiivne. Uurimistöö valmistaja sai vastused oma
uurimisküsimustele, mille oli püstitanud tööd alustades. Edu saavutamiseks on palju
viise ja iga inimene peab leidma oma viisi, mis talle sobib, kuid rusikareeglid on siiski
olemas. Järjekindlus ja eesmärkide püstitamine olid rusikareeglid, mis kattusid
intervjuudes ja teoreetilises osas. Vigastuste ennetamiseks on tähtis treenida füüsiliselt
oma keha, kuna tugev ja hästi arenenud muskulatuur aitab ennetada vigastusi. Peale
füüsilise võimekuse on sportlastele väga tähtis just vaimne pool. Tähtis on säilitada
külma närvi ja nautida seda, mida teed. Eestis on olemas head treening tingimused, et
ennast treenida ning seejärel välismaale suunduda. Sportlastele on väga tähtsaks osaks
puhkus. Kui sportlane on puhanud, saab ta treenida täiel võimsusel ja

15
ülekoormusvigastuste oht on väiksem. Kõigi nende tulemuste jõudmiseks tegi
uurimistöö autor intervjuusid ja uuris erinevatest allikatest lisainformatsiooni.

16
Kasutatud allikad

Albert, M. (23.11.2016). LOENG: Õige spordivarustusega maksimaalne nauding

treeningust ja keskendumine üksnes sooritusele. Delfi Sport.
https://sport.delfi.ee/artikkel/76367581/loeng-oige-spordivarustusega-maksimaalne-
nauding-treeningust-ja-keskendumine-uksnes-sooritusele (24.11.2021).

Kiho, M. (s.a). Vigastuste ennetamine. https://martinkiho.com/vigastuste-ennetamine/

(23.11.2021).

Kuidas vastupidavus spordis, õige toitumise abil maksimaalseid tulemusi saavutada?

(s.a). https://www.fitnessforlife.ee/kuidas-vastupidavus-spordis-oige-toitumise-abil-
maksimaalseid-tulemusi-saavutada/ (21.03.2022).

Martinson, J. (10.10.2014). Tippsport on noateral kõndimine. Delfi Sport.

https://sport.postimees.ee/2949443/tippsport-on-noateral-kondimine (06.01.2022).

Mitte probleem, vaid võimalus! Praegu on ideaalne hetk, et karjäärile põhi alla laduda.
(17.04.2020). https://uustasetreeningus.ee/mitte-probleem-vaid-voimalus-praegu-on-
ideaalne-hetk-et-karjaarile-pohi-alla-laduda/ (12.12.2021)

Pauklin, P. (22.08.2020). NOORED OLÜMPIALE | Paavo Pauklin: Tippspordi

talumatu hind. Delfi Sport. https://sport.delfi.ee/artikkel/91299563/noored-olumpiale-
paavo-pauklin-tippspordi-talumatu-hind (07.01.2022).
Riigi tegevus tippspordi toetamise. (24.01.2012). https://www.spordiinfo.ee/est/g22s171
(21.03.22)

Spordigümnaasiumist. (s.a). https://audentes.ee/spordigumnaasium/ uldinfo/

spordigumnaasiumist/ (30.03.2022).

17
Spordikoolid. (s.a). https://www.eesti.ee/et/asutuste-kontaktid/haridusasutused/
huvikoolid (30.03.2022).
Venitamine. (s.a). http://www.spordivigastused.ee/vigastuste-ennetamine/venitamine
(23.11.2021).

Vigastuste ennetamine. (11.02.2022).

https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vigastused (23.02.2022)

Vigastuste ennetamine. (18.08.2015). Delfi Sport.

https://sport.delfi.ee/artikkel/72237755/vigastuste-ennetamine (24.11.2021).

18
1. Lisad
Küsimustik:

Mängijate intervjuu küsimustik:

Mida oled teinud edu saavutamiseks?
Milline on olnud suurim takistus sinu karjääris ja kuidas sa selle ületasid?
Mis on olnud peamised reeglid, millest oled tippsporti tehes lähtunud?
Kui palju on sinu karjääris olnud vigastusi? Kuidas valmistud mängudeks?
Kas sina õpid rohkem kaotusest või võidust? (Põhjenda)
Millised isikuomadused peaksid tippsportlasel olema?
Mida soovitad noorele tippupürgijale?
Kas soovitad sportlastel noorena siirduda välismaale? (Põhjenda)
Kui tähtis on tippsportlase jaoks füüsiline vorm? (Põhjenda)

Treenerite intervjuu küsimustik:

Kui tähtis on jälgida sportlaste individuaalset arengut? (Põhjenda)
Kui oluline on keha ja vaimu valmisolek treeninguks?
Kas tänapäeva tippspordis on vigastusi palju? (Põhjenda)
Kas vigastusi on võimalik ära hoida? (Põhjenda)
Kas Eesti jätkub noori, kes soovivad spordiga tegeleda?
Mis seisus on noorsportlased füüsiliselt?
Mida soovitad noorele tippupürgijale?
Kui palju annab juurde osalemine kursustel välismaal ja kas soovitad minna noortel
välismaale?

19
2. Intervjuud:

2.1 Intervjuu Kaspar Leesiga

Mida oled teinud edu saavutamiseks?
Ma arvan, et selle taga on kõva töö ja distsipliin. Ma olen üldiselt selline
distsiplineeritud inimene. Kui mingisugust tulemust tahta, siis on ainuõige vaeva näha ja
endast kõik anda ja eks siis mingil hetkel, kui sa kõvasti tööd teed, tulevad ka
tulemused. See on järjepidev töö olnud ja endal peab kõva võitlusvaim olema igas
mõttes. Ma arvan, et see viib sihile, vähemalt mind on viinud.
Milline on olnud suurim takistus sinu karjääris ja kuidas sa selle ületasid?
Mõtlesin sellele pikalt ja ma arvan, et mingil hetkel oli selleks paus õlavigastuse tõttu.
Kuigi ma operatsioonile ei pidanud minema, pärssis see siiski veidi mu tegevust nii
vaimselt kui füüsiliselt. Võib-olla oli peale seda raske tagasi tulla, aga üldiselt ma ei
ütleks, et selliseid takistusi oleks olnud. Sellised mõõnaperioode hooaja vältel ikka on,
aga jah, takistusi kui selliseid eriti ei olegi olnud. Praegu olen poolprofesionaal: käin
tööl ning vahepeal on väsimus natukene takistuseks saanud, eriti vanemaks saades.
Mis on olnud peamised reeglid, millest oled tippsporti tehes lähtunud?
Selle koha pealt on nagu esimesel küsimusel: tuleb hoida distsipliini, režiimi. Ikkagi on
vaja teha tööd, vaeva näha ja reeglitest kinni pidada, toitumine, unerežiimid ja kõik
muud asjad, mida ei saa unarusse jätta. Ikka see sama töökus noorest saadik. Ei tohi
jätta trenne vahele ja tuleb olla valmis ka selleks, et tuleb teha individuaalset tööd. Olen
mõelnud alati seda, et nii-öelda võistkonna trennidest ei piisa ja endaga tuleb ise ka
vaeva näha ja mõelda rohkem selle ala kohapealt, et olla tasemel.
Kui palju on sinu karjääris olnud vigastusi?
Ei saa öelda, et ei ole olnud. Aga pigem olnud pisikesed vigastused ja olen kiiresti ravi
saanud. Olen suutnud vist nii hästi toimetada ja oma keha tunda nende aastate jooksul,
et olen suutnud suurtele vigastustele vastu seista. Ei ole olnud midagi hullu, oli
õlavigastus, millest tulin välja ilma operatsioonita ja nüüdseks on korras.
Kuidas valmistud mängudeks?
Olenevalt perioodist nooremana ühtemoodi ja nüüd vähe teistmoodi. Noorena oli
rituaale vähem. Aga enne mänge tahan üksi individuaalselt analüüsida vastaseid ja oma
tegevust. Kuulata muusikat, maha rahuneda, proovida kainet pead ja külma närvi

20
säilitada. Analüüsida asjad läbi ja siis lõpuks tühjendada oma pea ning olla valmis
tulevaks mänguks.
Kas sina õpid rohkem  kaotusest või võidust? (Põhjenda)
Sellele on raske vastata. Nagu öeldakse, et kaotusest õpib rohkem. See on minu arvates
sellepärast, et kui võidad, siis on emotsioon laes, ei mõtle enam mängule. Aga olen
üldiselt analüüsiv inimene ning analüüsin võite ja kaotuseid. Mina arvan, et mõlemast
saab õppida. Lihtsalt jah, kaotuse puhul võtad rohkem lahti selle olukorra ja mängu, mis
läks kehvasti. Äkki õpib ikkagi kaotusest rohkem? Võit ei ole ka alati ilus, on
igasuguseid kobinaid ja ka nendest saab õppida. Mõlemad on ikka õppematerjal.
Millised isikuomadused peaksid tippsportlasel olema?
Distsipliin, järjepidevus, nahaalsus kui räägime spordist ja võistlusspordis, siis peab
tahtma võita, peab olema võidujanuline. Kui me räägime tippsportlase elust, siis seal on
palju rutiini: trenn, magamine, söök, trenn, magamine, söök. Selle juures peab suutma
säilitada pea suhteliselt teravana. Midagi ei tule kergelt, kõigeks on vaja palju tööd.
Andekad peavad töötama ja vähem andekad peavad veel rohkem saavutuste nimel tööd
tegema.
Mida soovitad noorele tippupürgijale?
Soovitan seda, et tänapäeval on nii palju erinevaid võimalusi ja kui sa oled valinud
näiteks käsipalli, siis tuleb selle nimel tööd teha. Tuleb unistada ja nende unistuste
nimel töötada. Palju on vaja individuaalset tööd teha. Mina olen alati olnud selle poolt,
et kui tahad spordis läbi lüüa, pead endaga tegelema. Lisaks treeningutele on oluline
mänguanalüüs, vastaste analüüs jne. Kui sul on tahtmist, võimekust ja andekust, siis
tuleb enda eest seista igas mõttes ja püüelda tippu.
Kas soovitad sportlastel noorena siirduda välismaale? (Põhjenda)
Kui me räägime pallimängudest ja eelkõige käsipallist, siis kindlasti. Ma ei ole selle
poolt, et minna välismaale selleks, et olla välismaal või saada paarsada eurot rohkem,
aga klubi on nõrgem. Ka meil Eestis on tekkinud sellisid klubisid, kus tegeletakse
mängijatega. Kui on võimalus seda õhku nuusutada ka Eestis, siis ma ei kiirustaks. Aga
samas, kui on taustauuring tehtud ja kui on mingi hea akadeemia või mingi
duubelvõiskond, kellel on kõva nii-öelda esimene võistkond ja sinu vastu tuntakse huvi,
siis loomulikult tuleks kaaluda minemist. Iga noorsportlane unistab saada kõrgemale ja

21
kaugemale kui Eesti, ent tuleks teha selline kaalutletud otsus ja mitte kohe tormata. Kui
aga võimalus on, siis loomlikult.

Intervjuu Marius Aleksejeviga

Mida oled teinud edu saavutamiseks?
Minu edu on tulnud rohke trenni tulemusena. Ma tõsimeeli usun, et olen siia ellu
sündinud sportlaseks ja kuna mulle on alati trenni meeldinud teha, siis see ongi toonud
edu.
Milline on olnud suurim takistus sinu karjääris ja kuidas sa selle ületasid?
Minu suurim takistus karjääris on olnud “üle mõtlemine”. On olnud perioode, kus olen
selle ohjeldamiseks tegelenud meditatsiooniga ja väga häid tulemusi saavutanud.
Inimloomus on laisk ja nii ka minu puhul, kui olen jätnud meditatsiooni tagaplaanile, on
näha ka probleeme väljakul. Ühesõnaga, probleem tuleb ja läheb, ei maksa üle mõelda.
Mis on olnud peamised reeglid, millest oled tippsporti tehes lähtunud?
Kõva töö tasub varem või hiljem ära. Rutiini ja distsipliini peab olema. Tavaline
tervislik eluviis ja oma keha eest hoolitsemine; muidugi on oluline ka vaimne pool.
Kui palju on sinu karjääris olnud vigastusi? 
Suurim vigastus karjääris on olnud sääreluu murd, mille tõttu olin eemal ligi kaks aastat.
Küünarnuki operatsioon on justkui väravavahtide kutsehaigus. Selja-puusa põrutus ning
pisemaid vigastusi on olnud veel. Olen juba 39-aastane ehk karjääri peale väga palju ei
olegi.
Kuidas valmistud mängudeks?
Põhiline ettevalmistus mängudeks on vastaste videoanalüüs, mille käigus püüan endale
selgeks teha, mis on vastaste lemmiktegevused mänguplatsil. Püüan parandada enda
vigu, kui on midagi eelnevates mängudes viltu läinud.
Kas sina õpid rohkem  kaotusest või võidust?(Põhjenda)
Mina isiklikult õpin kaotustest rohkem, sest peas hakkan kohe analüüsima, mis läks
valesti. Võidust peaks alati tundma suurimat rõõmu, kuid leian igast asjast mingi vea,
mis on minu puhul probleem.
Millised isikuomadused peaksid tippsportlasel olema?
Rutiinitaluvus, distsipliin, analüüsivõime, positiivsus (oska tunda võidust rõõmu) ja
oskus lülituda eraelust välja, kui tekib vajadus.

22
Mida soovitad noorele tippupürgijale?
Distsipliin, rutiinitaluvus, alaüüsivõime. Kui sulle on antud anne, siis võta kõrgem
eesmärk ja teadmine, et see ei ole lühike projekt. See „ohverdus” tasub ära hiljem, mitte
ühe aasta pärast. Ära pabista, sinu eesmärk on see, mida sa endale sead.
Kas soovitad sportlastel noorena siirduda välismaale? (Põhjenda)
Mina soovitan alati minna välismaale! Eesti „konnatiiki“ saab alati tagasi tulla.
Välismaa aga arendab sind 100% nii sportlasena kui inimesena.

Intervjuu Jürgen Roobaga

Mida oled teinud edu saavutamiseks?
Edu saavutamiseks olen proovinud kõvasti trenni teha. Seda nii pallisaalis kui ka
jõutreeningutes. Kuna Eestis pole tase nii kõrge, siis teadsin, et olla piisavalt hea
välismaale suundumiseks, pean iseseisvalt rohkem pingutama.
Milline on olnud suurim takistus sinu karjääris ja kuidas sa selle ületasid?
Väga palju takistusi kui selliseid ei ole ette tulnud. Tooksin ehk välja, et oli raske
välismaale siirduda. Selleks, et eestlasena käsipallis karjääri teha, on kindlasti vajalik
välismaal kanda kinnitada. Aga kahjuks pole siinne liiga atraktiivne välismaa klubidele
ja agentidele, mistõttu pead ise olema väga talendikas ja lisaks sellele peab olema palju
õnne ja tutvusi. Noorena hakkasin ise aktiivselt klubisid otsima, saates hooajati kohati
isegi ligi 1000 e-maili erinevatesse liigadesse. Samuti proovisin saada kontakti erinevate
agentidega, kes saaks mind samuti aidata. Läbi oma e-mailide käisin mitmel korral
testimas, kuid lõpuks sain esimese lepingu tänu agendile. Siinkohal Eesti mängija jaoks
on sama oluline anda endast märku nii interaktiivselt kui ka sportlike tulemuste abil. Ja
mainin veel, et koondises osalemine tuleb kindlasti väga kasuks.
Mis on olnud peamised reeglid, millest oled tippsporti tehes lähtunud?
Peamised reeglid on minu jaoks suhtumine ja iseloom. Vahet pole, kus hetkel viibid ja
mis meeskonda kuulud, kui tahad olla tippsportlane, siis pead olema esmalt oma peas ja
rutiinis tippsportlane. Kuulama oma keha, hoolitsema oma vaimse poole eest ning
vaatama, mis taldrikul on. Rahasumma ei muuda inimest kohe tippsportlaseks.
Kui palju on sinu karjääris olnud vigastusi? 
Õnneks on minu karjäär olnud vigastuste vaene. Pead olema enda ja oma keha suhtes
aus. Pead tunnetama, millal on aeg pisut pidurit tõmmata ja millal võid täisvõimsusel

23
treenida. Väga oluline on uni ja korralik toitumine, sest nendel hetkedel keha puhkab ja
saab vajalikku energiat
Kuidas valmistud mängudeks?
Minult on palju küsitud, et kas mul on mingi teatud rutiin, mida enne mänge jälgin.
Nooremana proovisin erinevaid lähenemisi, olgu selleks siis muusika kuulamine, koti
kokku panek kindlas rütmis, palli puhastamine jne. Kuid vanemana sain aru, et kui
omad kindlat rutiini ja mingil põhjusel ei saa seda teha, siis justkui ei ole mänguks
valmis. Seetõttu ei oma ma hetkel kindlat süsteemi, vaid pigem võtan hästi vabalt ja
tunnetan oma energiat. Kui käib avavile, siis läheb lahti ja selleks hetkeks proovin olla
väga rahulik ja võtta seda kui järjekordset maksimaalset treeningut.
Kas sina õpid rohkem  kaotusest või võidust? (Põhjenda)
Minu jaoks on kindlasti oluline, mis tulemusega meeskond mängu lõpetab. Suures
pildis, tulemustest hoolimata, analüüsin peas oma mängu läbi: nii visked kui muud
individuaalsed sooritused. Mõtlen, mis oli mu vigade põhjus ja proovin järgmine kord
kas siis treeningul või mängus neid parandada.
Millised isikuomadused peaksid tippsportlasel olema?
Tippsportlane peab olema juba isiksuselt eeskuju. Eelkõige eeskuju iseendale. Jälgima
oma unetunde, toitumisharjumusi ning omama treeningutel eesmärki. Kui tunned, et
need punktid on paigas ja suudad neid jälgida, siis on protsess ülesmäge.
Mida soovitad noorele tippupürgijale?
Noorele soovitakski omada eelmises punktis välja toodud omadusi ja usaldada protsessi.
Eelkõige peab olema suurem eesmärk/unistus ja siis jagama selle tee sinna
väiksemateks eesmärkideks. Kui hakkad saavutama väikseid eesmärke, siis ühel hetkel
jõuad ka oma unistuseni. Aga pead arvestama, et alati tuleb tagasilööke, millest õppida
ja edasi minna.
Kas soovitad sportlastel noorena siirduda välismaale? (Põhjenda)
Kõik sõltub inimese enda valmisolekust. Mõni on küps juba päris noorelt ja mõni
hiljem. Seda nii füüsiliselt kui vaimselt. Eks kindlasti arengu mõtted on hea minna juba
varakult. Kuid teisalt, kui vaimselt ei ole selleks valmis, siis võib isegi karjäär pooleli
jääda.

24
Intervjuu Madis Kokkutaga
Kui tähtis on tippsportlase jaoks füüsiline vorm? (Põhjenda)
Füüsiline vorm on aluseks selleks, et mängija suudaks läbi mängu näidata kõrget
kvaliteeti tehniliste elementide sooritamisel ja samuti aitab see kaasa paremate otsuste
tegemisele mängus. Kui füüsiline vorm on kehv, siis väsib keha ja tekib rohkem
lohakusvigu ning mängija ei suuda õpitud asju väljakul rakendada.
Kui tähtis on jälgida sportlaste individuaalset arengut? (Põhjenda)
Kui üldine treeningplaan võib olla võistkonnal sama, siis igat mängijat tuleb jälgida
individuaalselt ning vastavalt sellele nende treeninguid seada. Individuaalse arengu
jälgimine on väga tähtis - tuleb jälgida nii füüsilist, tehnilist kui ka vaimset arengut ja
vajadusel sekkuda protsessidesse ning neid vastavalt muuta.
Kui oluline on keha ja vaimu valmisolek treeninguks?
See on kõige alus ja loob pinnase, mille peale saab treeningul ehitada uusi tasandeid.
Kas tänapäeva tippspordis on vigastusi palju?(Põhjenda)
Vigastusi on olnud alati ja need jäävad alati osaks spordist. Kindlasti on vigastusi pigem
palju ja võib öelda, et neid annaks paremini ennetada. Tihti on see sümbioos paljudest
erinevatest asjadest: halb toitumine/uni ehk taastumisprotsessid, halb treeningprotsess,
kui ei pöörata piisavalt tähelepanu vigastuste ennetustööle, ühekülgne tegutsemine
treeningutel, vaimne väsimus jne.
Kas vigastusi on võimalik ära hoida? (Põhjenda)
Ära hoida on võimalik mingi % vigastusi, aga 100% ei ole. Vigastusi on võimalik
vähendada, kui pöörata lisaks treeningutele tähelepanu ka toitumisele ja unele. Vaja on
tegeleda üldfüüsilise treeninguga ja vigastusi ennetavate harjutustega.
Kas Eesti jätkub noori, kes soovivad spordiga tegeleda?
Noori, kes soovivad spordiga tegeleda, on palju ja on alati olnud. Pigem on probleemiks
see, et kui need noored spordi juurde jõuavad, siis kas on klubide juures piisavalt
haritud ja motiveeritud treenerid, kes neid suudavad aidata ning eluteel suunata.
Mis seisus on noorsportlased füüsiliselt?
Noorsportlased ei ole väga heas füüsilises vormis. See on alati individuaalne ja otseselt
sõltuvuses seotud klubiga, kus noor treenib.
Mida soovitad noorele tippupürgijale? 

25
Soovitan noorel võtta õppust ja kuulata/lugeda praeguste või endiste tippsportlaste
lugusid. Soovitan leida mentor või keegi, kes on kursis tippu jõudmiseks vajalikke
protsessidega. Samuti soovitan leida enda jaoks need esmased eesmärgid, mille kaudu
jõuda juba järgmiste etappideni ning seejärel kaardistada järgmised sammud kuni tipuni
välja.
Kui palju annab juurde osalemine kursustel välismaal ja kas soovitad minna
noortel välismaale?
Alati on hea kuulata teiste arvamusi või ideid. Mida rohkem näed, kuidas teised oma
asju teevad, siis selle läbi saad alati ka end parandada. Kedagi ei saa ega peagi
kopeerima, kuid alati on midagi kõrva taha panna ja enda repertuaari üle tuua.
Aitab kindlasti palju. Ise olen väga suur lugeja ja loen palju välismaiseid autoreid, kes
on tipptasemel. Eestis kahjuks tehakse asju lõdvalt ja ei ole liialt palju teadlikke inimesi.
Ega see kindlasti mööda külge maha ei jookse! Mida rohkem uurid, seda rohkem ka
tead!

Intervjuu Roger Teoriga

Kui tähtis on tippsportlase jaoks füüsiline vorm? (Põhjenda)
Väga! Tähendab, ütleme niimoodi, et see on oluline asi nii lapsena treenides kui tippu
jõudes. Sellega on vaja tegeleda, see on aspekt sinu karjääri juures, mis nõuab
tähelepanu. Jõud tähendab, et oled füüsiliselt rohkem võimekas. Mis tähendab, et saad
ennast sportlasena tugevamaks ja aktiivsemaks pidada. Jõud on spordi alus!
Kui tähtis on jälgida sportlaste individuaalset arengut? (Põhjenda)
Väga tähtis! Kuigi mõnel talendikal sportlasel tundub, et ta ei pea lisaks näiteks
jõusaalis käima. Treener peegeldab seda, mida on vaja arendada, milles nõrk oled ja
samas paneb ka sportlast mõtlema ja analüüsima treenigu käigus. Nii õpib ka sportlane
ennast paremini tundma.
Kui oluline on keha ja vaimu valmisolek treeninguks?
Selles mõttes, kui tahad edu saavutad, siis peab olema distsipliini ja vaimset pingutust
olles alati kohal ja tehes oma asjad ära. Pühenduda tuleb 100%. Vaimne tervis on
oluline, mis tähendab ka seda, et sa ei keskendu ainult spordile. Sul on ka muud asjad
elus, mis aitavad sul kaasa: sõbrad, pere. Kui nendega on hästi, siis aitab see ka olla
mentaalselt tugev spordisaalis. Niikaua, kui suudad hoida end tugevana, naudid ja leiad,

26
et see on sinu asi, siis on kõik positiivne. Väsimus mängib rolli! See on suur riskitegur,
mis võib soodustada riski teket. Sportlased, kes suudavad spordi kõrvalt tegeleda kooli
või mõne muu asjaga ning ennast sellest olenemata tippu viia, siis müts maha nende ees.
Kui sportlane on pikalt väsinud, siis peaks ta leidma kindlasti selle aja, et puhata. Muidu
võib tulla kergelt vigastusi.
Kas tänapäeva tippspordis on vigastusi palju? (Põhjenda)
Mina arvan, et tänapäeval on vähem vigastusi võrreldes nt 20 aasta tagusega. Sport
areneb ja areneb ka teadlikkus treenimisest, koormusmahtudest ning kõik sellega
seonduv. Töö kahjuks või õnneks otsa ei ole saanud.
Kas vigastusi on võimalik ära hoida? (Põhjenda)
Vigastust ei saa totaalselt ära hoida. Kontaktspordipõhiselt näiteks, on võistlustel ikkagi
suur risk. Üleüldiselt tuleb tegeleda füüsilise treenimisega. See on esimene asi, mis aitab
hoida vigastustest eemal. Muidugi on seal palju muid asju: toitumine, magamine, vee
tarbimine, stressitase, elurütm, unerütm jms. Seda on võimalik kontrollida, ka see aitab
ennetada vigastusi. Palju on tänapäeval ülekoormusvigastusi, kuna sport on
intensiivsem.
Kas Eesti jätkub noori, kes soovivad spordiga tegeleda?
Usun, et varasemalt oli palju n-ö tänavasporti, kus noored mängisid tänavatel.
Tänapäeval ei ole kahjuks väga neid, kes tänavatel treeniks. Enamus noori tahavad teha
nii-öelda populaarseid alasid, kuna seal on nende sõbrad, olgu selleks kas jalgpall või
korvpall.
Mis seisus on noorsportlased füüsiliselt?
Varasemalt oli palju tänavasporti, mis tagas noortel hea füüsilise vormi. Toon siinkohal
näite: olen läinud profivõistkonna juurde ja näinud probleeme, mida oleks pidanud
lahendama 10, 14, 16-aastaselt. See on ka nii öelda pidur, mis vähendab tõenäosust
jõuda profispordini.
Mida soovitad noorele tippupürgijale? 
Soovitan olla uudishimulik, teha endale väikseid eesmärke, mida saad ületada.
Distsipliin on väga tähtis. Loe ja uuri teistelt, kes on tipus! Naudi! Kui on kirg spordis,
siis on kergem tekkima distsipliin. Tegele iseendaga, näiteks unerežiim paika. Ära karda
küsida targematelt. Püsi uudishimulik!

27
Kui palju annab juurde osalemine kursustel välismaal ja kas soovitad minna
noortel välismaale?
Aitab kindlasti palju. Ise olen väga suur lugeja ja loen palju välismaiseid autoreid, kes
on tipptasemel. Eestis kahjuks tehakse asju lõdvalt ja ei ole liialt palju teadlikke inimesi.
Ega see kindlasti mööda külge maha ei jookse! Mida rohkem uurid, seda rohkem ka
tead!

Intervjuu Martin Aasnaga

Kui tähtis on tippsportlase jaoks füüsiline vorm?(Põhjenda)
Ma arvan, et füüsiline vorm tippsportlase jaoks, olenemata spordialast, on äärmiselt
tähtis. Põhjuseks on ilmselge potentsiaalne võimekus olla parem sportlane. Tänu sellele,
et oled füüsiliselt võimekas ja nagu teaduslikud tööd näitavad, et kui oled füüsiliselt
tugev, siis sinu vigastuste tõenäosus langeb. Eriti vigastuste puhul, mis on mittekontakti
põhised ja vigastused, mis on seotud ülekoormusega võivad väheneda 50-60% võrra.
Füüsilised näitajad on väga tähtsad, et tippu jõuda!
Kui tähtis on jälgida sportlaste individuaalset arengut? (Põhjenda)
Olenevalt sellest, kas me räägime füüsilisest arengust või vaimsest arengust. Iga asja
jaoks on oma aspektid, mida vastavalt spordialale tuleb jälgida. Füüsilise ettevalmistuse
treener ja füsioterapeut jälgivad, et liigutused oleksid tehtud bio-mehaaniliselt õigesti ja
võimalikult efektiivselt, et vältida energia lekkeid ja toimuks füüsiline areng. Tuleb
säilitada sportlase arengu järjepidevus.
Kui oluline on keha ja vaimu valmisolek treeninguks?
Minu arvates on see väga tähtis, kuid see on ülimalt individuaalne. Enamasti on siiski
sportlastel asi pigem füüsilisest väsimusest. Nüüd, omandades paremaid kogemusi ja
teadmisi, olles kokku puutunud paljude sportlastega, kes on erinevatel tasemetel. Tean,
et paljud sportlased on väga suurel osal mõjutatud sellest, kuidas erinevad stressorid
neid mõjutavad. See vaimne pool on ülimalt tähtis. Kui tahame maksimaalseid sooritusi,
siis peab see füüsiline valmisolek treeninguks olema 100%.
Kas tänapäeva tippspordis on vigastusi palju?(Põhjenda)
Kui räägime vigastustest, siis kindlasti tuleb aru saada, kas me räägime
kontaktivigastustest või mitte. Räägime hoopis ülekoormusvigastustest. Mis spordialast
räägime? Aspekte, mida jälgida, on tohutult. Kui võtame näiteks golfi, siis

28
kontaktvigastusi muidugi olla ei saa, sest puudub kontakt. Kui võtta sama spordiala, siis
70% vigastustest on ülekoormusvigastused. Järjepidevast ühest ja samasugusest
liigutusmustrist. Kui räägime käsipallist, siis väga paljud vigastused on kontaktipõhised,
tänu mängu iseloomule ja põhiliselt punktid, mis sportlastel vigastada saavad. Käsipallis
on erinevad liigesed, näiteks põlved, hüpeliigesed, randmed, küünarnukid ja õlad.
Kindlasti sõltub vigastuste arv vastavalt tasemele. Noorte seas on vigastusi üsna palju,
kuigi see võiks olla kindlasti madalam. Aga just siis, kui treeningul ei ole õiget
järelevalvet, tekivad vigastused. Kui võtta profispordis, siis seal juhtub vigastusi ja see
on täiesti paratamatu. See, mida profisportlased peavad vaimselt ja füüsiliselt taluma, on
enneolematu. Selleks ongi meeletu treenerite tiim meeskondade taha pandud, kes
nendega tegelevad, testivad jne, et vigastusi vähem oleks ja risk madalam oleks. On
ütlus: parim asi, mida sa omada saad, on võimekus võistelda.
Kas vigastusi on võimalik ära hoida? (Põhjenda)
Täielikult ära hoida ei ole võimalik! Sellepärast, et vigastused on
mitmedimensioonilised. Vigastus ei ole lihtsalt see, et mõnest kõõlusest või lihasest
käib läbi erinevas suunas mingisugune jõud/pinge/surve, vaid seal on ka stressorid
mängus. Ehk me räägime sellest, et teadus on väga selgelt korduvalt näidanud, et
noorsportlastel ja ka ülikoolitasemel sportlastel on vigastuste oht ja vigastuste
tekkimistihedus tunduvalt suurem näiteks eksamiperioodidel. Me saame teha ennetavat
tööd läbi erinevate füsioterapeutide. Nad saavad teha vigastusi ennetavaid harjutusi,
millega nad suunavad koormust kindlatele lihasgruppidele, mis saavad antud spordialal
väga palju pinget. Samuti on olulised taastumismeetodid. Kõige alus on muidugi tark
treening, hea toitumine ja hea uni. Selliste asjadega saame vähendada riski, kuid me ei
suuda ennetada.
Kas Eesti jätkub noori, kes soovivad spordiga tegeleda?
Siin saan rääkida ainult enda perspektiivist. See on jällegi niivõrd spordispetsiifiline.
Kui rääkida näiteks jalgpallist, siis noori kindlasti on. Kui võtame käsipalli, siis võiks
neid rohkem olla. Kui võtame spetsiifilise taustaga spordiala, siis nendes spordialades
on noorte hulk madalam. Kõige atraktiivsemad on need, mis on kõige populaarsemad:
korvpall, jalgpall, võrkpall.
Mis seisus on noorsportlased füüsiliselt?

29
Väga keeruline on vastata. Minu enda nooruspõlves oli palju õues mängimist, mis andis
meie generatsioonile hea füüsilise vormi. Näen ÜKE treenerina, kui minuni jõuab noor,
kes tegeleb spordiga, eriti kui räägime võistkonnaspordist, siis see noor ei ole füüsiliselt
pooltki nii võimekas, kui olid noored aastaid tagasi. Lihtsalt sellepärast, et
põhimõtteliselt puudub hoovisport. Vähe on väljas tegevust. Palju on statsionaarset
tegevust. Mis ei ole muidugi halb või vale. Sellele ei saa silti külge panna, et seda ei tohi
või seda peab, see on tänapäeva noorte elu osa. Võib-olla on lihtsalt asi balansist väljas.
Noored jõuavad väheste oskustega minu juurde. Ei osata joosta, hüpata jne. Treenerid
peavad alustama rohujuure tasandilt, et midagi üldse ehitada. Püramiid on täpselt nii
kõrge, kui suur on selle põhi.
Mida soovitad noorele tippupürgijale? 
Kannatlikkus, eelkõige kannatlikkus. Distsipliin! Distsipliin on tähtsam kui
motivatsioon, kuna kui sul ei ole motivatsiooni ja sul säilib distsipliin, siis sa teed selle
pealt oma asjad ära. Oluline on õpihimu, tuleb säilitada endas põnevus selle spordi koha
pealt. See on muidugi minu arvamus.
Kui palju annab juurde osalemine kursustel välismaal ja kas soovitad minna noortel
välismaale?
Ma ütleks seda, et kui tahta tegeleda tippspordis, siis bakalaureuse kraad spordierialal
on täiesti paratamatu. Seda on lihtsalt vaja, sest töös läheb vaja tunnistusi ja koolituste
sertifikaate, mida ei saa omandada, kui sul ei ole kõrgharidust. Palju sellest oleneb, kas
seal on keegi, kes reaalselt oskab õpetada asju, mida vajad. Kindlasti ei ütleks, et
välismaale minek on parem kui Eestis olemine, kui seal on tundmatud nimed, kes ei
oska sind arendada.

30