Riigi valitsemise vormid

Riigi mõiste: riik on ühiskonna vajadustest tekkinud avalik-õiguslik organisatsioon.

Riigi tunnused on:
1) rahvas
2) territoorium
3) riigiorganid

Riigivõim jaguneb kolmeks:

1) seadusandlik võim (seda teostab parlament, kes töötab välja seadusi)
2) täidesaatev võim (seda teostab valitsus, kes viib seadusi ellu)
3) kohtuvõim (esindajaks kohtuorganid, kes valvavad seaduste täitmise üle)

Põhimõtet, et võimu kolme haru teostajateks on erinevad inimesed ja institutsioonid, nimetatakse

võimude lahususeks. Võimude lahusus on oluline demokraatia tunnusjoon.

Riigi valitsemise vorme on kaks:

1) vabariik – seda iseloomustab kõrgemate riigiorganite valitavus
Vabariik jaguneb omakorda kaheks:
 parlamentaarne vabariik (valitsus vastutab parlamendi ees, parlamendi võim on suur).
Selline on ka Eesti
 presidentaalne vabariik (valitsuse moodustab president, presidendi võim on suur).
Näiteks Soome, Venemaa, USA

2) monarhia – seda iseloomustab suguluse alusel päritav ainuisikuline võim

Ka monarhia jaguneb kaheks:
 absoluutne monarhia (e piiramatu kuningavõim – kogu võimutäius kuulub ühele
isikule, valitsejale). Ajaloos on absoluutset monarhiat palju esinenud, tänapäeval
haruharva (Brunei sultaniriik)
 konstitutsiooniline e parlamentaarne e piiratud monarhia (kuningas jagab võimu
parlamendi ja valitsusega, on olemas põhiseadus)

Tänapäeva Euroopa kuningriigid on konstitutsioonilised monarhiad ja väga arenenud ning

demokraatlikud riigid. Näiteks Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Suurbritannia.

Riigi korralduse vormid

Riigi korraldus (ka: geograafiline jaotus) tähendab seda, kas riik on üks tervik või koosneb
paljudest suurte õigustega osadest.
Riigi korralduse vorme on kaks:
1) unitaarriik – see on ühtne riik, millesse ei kuulu iseseisvaid osi. Riigil on ühtne
seadusandlus, ühtsed võimu- ja valitsusasutused. Selline on näiteks Eesti Vabariik (NB!
maakond on meil haldusüksus, maakonnal pole iseseisvaid õigusi)
2) föderatsioon e liitriik – see on riik, mille osad on suhteliselt iseseisvad. Parim näide on
Ameerika Ühendriigid, kus osariikidel on laialdased õigused hariduse, kultuuri jm vallas.
Üksnes välispoliitika ja julgeolek on rangelt ühtne ja keskvõimu kontrolli all.
Föderatsioonid on ametlikult veel Kanada, Saksamaa, Šveits.