HISKONNA EKSAMIKS 1. Ndishiskonna tunnused, muutused hiskonnas ..

hiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tstuslik kaubatootmine, rahva osalemine hiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimiguste tunnustamine. I. Tstushiskond (konveiertstus, ratsionaalsus, brokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, hiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne hiskond krgeltarenenud tstushiskond, millel on omased krgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised vrtushinnangud. (teenindussektori osathtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses thtsad, tjud spetsialistid, krgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infohiskond arenenud postindustriaalne hiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapevaelus. IV. Teadmushiskond nii majanduses kui ka hiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, ts hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadlaste ja lipilaste krge osakaal Heaoluriigi tunnused, heaoluhiskonna mudelid ..riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja vljamaksete abil tururiskide mju inimese toimetulekule. 2 philist tunnust: a) ressursside lekandmine (valdkonnast valdkonda, rikkamatelt vaesematele) b) pool avalikest kuludest lheb sotsiaalsfri vajadusteks Konservatiivne mudel kindlustusvljamaksed, pensioni summa oleneb kui kaua oled ttanud ja millise palga eest, kogumisfond (pensionisammas), orienteerub rohkem tinimesele, sotsiaalmaksed on retult vikesed ttutele; naise roll kodune. Sotsiaaldemokraatlik mudel igus saada tasuta arstiabi, haridust; solidaarsuse phimte maksumaksjad maksavad makse (sh. tervisekindlustusse), aga tervishoiuteenuseid saavad kik vrdselt. Liberaalne mudel sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu; soosivad inimeste vabadust ja ettevtlikkust Kas Eesti on siirderiik? Ei ole, oleme saavutanud tiesti demokraatliku riigi, oleme linud plaanimajanduselt turumajandusele. Siirdehiskond hiskonna arenguetapp, mille kigus diktaatorlikud vimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega. Demokraatia tunnusjooned: 3 phinuet: KONKURENTS, KODANIKUIGUS, INIMIGUS Kodanikuvabaduste tunnustamine igusriik ja kigi vrdsus seaduse ees Vimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtussteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuhiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huide vljendamiseks Vhemuste igustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajudude le hiskonna jtkusuutlikkus kas Eesti on? ..jtkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse plvkonna vajadused ja pdlused, seadmata ohtu tulevaste plvkondade samasuguseid huve. htegi probleemi ei lahendata teiste arvelt. Jtkusuutlik valitsemine: vim peab olema legitiimne ehk igusprane, valitsemine peab olema efektiivne, lbipaistev ja kodanikke kaasav

2.

I. II. III. 3.

4.

5.

Eesti on pigem jtkusuutlik: tstetakse pensione (tagatakse normaalne elu), emapalga kehtestamine, sotsmaks 33,3%, mille arvelt tstetakse jtkusuutlikkust, hoolitsemine keskkonna eest (prgi sorteerimine, metsaraie reguleeritud), rahvuskultuuri silitamine (phiseadusega ainult ks riigikeel eesti keel), kunsti silitamine KUMU, haridus riiklikud tellimused. 6. hiskonnaelu sektorid: I. Avalik sektor vimu- ja valitsusasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jms.) II. Erasektor erakapitalil baseeruvad ettevtted; eesmrk teenida kasumit ! III. Mittetulundussektor ehk kodanikuhiskond inimeste tegevuse eesmrgiks pole valitseda ega teenida kasumit; vabatahtlikud hendused (MT-d, sihtasutused, seltsingud) hiskonna kihistus: Sotsiaalne staatus indiviidi positsioon hiskonna sotsiaalssteemis, mille mravad tema pritolu vi omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid. Sotsiaalne mobiilsus inimeste/gruppide liikumine hest hiskonnakihist teise Mille alusel inimgruppe eristatakse? Varanduslik, regionaalne, ideoloogiline ja rahvuslik erisus. 8. Vimu ressursid I. Ainelised kige thtsam lbi aegade on MAA; kapital II. Vaimsed teadmised, oskused, kogemused Vimu teostamise meetodid: I. Sund inimesed alluvad hirmust vgivalla, karistuse ees. II. Autoriteet inimesed kuuletuvad veendumusest, et vimu nudmised on igustatud ja targad. (traditsioonid) 10. Riigivimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi, kontrollida titmist Koguda makse Kasutada vgivalda julgeoleku tagamiseks Otsused on kohustuslikud kigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele Korraldada igapevaelu e. teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises ks keskpunkt ja selge vimuasutuste hierarhia 11. Riigivimu komponendid 1) spetsiaalsed vimuasutused (ministeeriumid, Riigikogu jms.) 2) inimesed, kes on koolitatud valitsemislesannete titmiseks (riigibrokraatia) 3) kirjalikud igusnormid 12. Poliitilistele ideoloogiatele iseloomulikud jooned Konservatism parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkige traditsioonilistele vrtustele, kristlikud vrtused; reformid aeglased; indiviid on oluline; vabaturumajandus; eraomand on thtis; riik peab pakkuma inimesele turvatunnet; moraal; hierarhia(eliit pole mitte ainult paratamatu, vaid vajalik) ja autoriteet. (parempoolsed IRL, Rahvaliit) Liberalism toetab isikuvabadust, rahva osalemine riigipoliitikas; kiired reformid; vabaturumajandus; lauskonkurents ( tsentristid, parempoolsetest Reformierakond) Sotsiaaldemokraatia eraomandi puudumine, vasaktsentristlik ideoloogia; vrdsus omanike ja tliste vahel; thiveksimuste rhutamine; sotsiaalne iglus; riigi majandusse sekkumine stabiilsuse huvides; demokraatia; astmeline maksussteem (vasakpoolsed Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid)

7.

13. Sotsiaalse trjutuse phjused:

Ttus, erivajadustega inimesed, vaesus, rass, vanadus, alkoholism, narkomaania, vhemusrahvused, piirkondlikud tulu- ja infrastruktuuri erisused Kuidas likvideerida? Ttuse vhendamine riik annab laene, mberppekeskused, karjrinustamine Erivajadustega inimesed Maarja Kla programm, spetsiaalsed koolid (Tartu Emaje Kool), viipekeel TVs, ttamisvimalused Vaesus toetused (suurperetoetus, emapalk, lasteraha) 14. Otsene ehk vahetu demokraatia demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud vtavad ise (rahvakoosolekul, hletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Tnapeval on teostamiseks philine viis referendum. Eestis kohalikes omavalitsustes, kus on kergem rahvast poliitikasse kaasata; referendumid: 1992 phiseaduse heakskiitmine, 2003 EL liitumine Esindusdemokraatia ndisdemokraatia peamine vorm, mille tuumaks on rahva nimel vimu teostavate esindajate valimine. Rahvas on oma igused delegeerinud saadikutele, rahva osavtt valitsemisest piirdub hletamisega valimistel. Eestis Riigikogu valimised iga nelja aasta tagant. Osalusdemokraatia kodanikkonna pidev ja mitmeklgne kaasatus poliitikasse. On tugevamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) vi kohalik kodanikualgatus a histegevus (USA). Eestis erinevate kodanikufoorumite ja vrgustike tegevus, nt. Osalusveeb, kodanikuportaal TOM (Tna Otsustan Mina). 15. Valimiste phimtted ldised valida vivad kik tiskasvanud hleiguslikud kodanikud Vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond vi organisatsioon vib les seada oma kandidaadi; hele saadikukohale kandideerib mitu erinevate vaadetega kandidaati; hletajaid ei tohi sedelititmise ajal mjutada; valimispeval on keelatud valimispropaganda. hetaolised kik hled on vrdsed, igal valijal ainult ks hl, kigile kandidaatidele on tagatud vrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Otsesed hletamisigust ei tohi volitada teisele inimesele; kui valija ei saa mingil mjuval phjusel hletada valimiskabiinis, vib ta taotled kodus hletamist. Salajased valija tidab valimissedeli hletamiskabiinis; ei tohi seal kellegagi aru pidada. 1) 2) 3) 4) Valimiste funktsioonid Vahendada vimudele kodanike arvamust Tagada vimu regulaarne ja seadusprane vahetumine Rahva usalduse indikaator (krge vi madal) Hariv funktsioon (informatsioon erinevate ideoloogiate kohta) 16. Peamised valimisssteemid Majoritaarne ehk enamusvalimisssteem: Valimisringkondade arv = parlamendikohtade arvuga Ringkonnast pseb edasi vaid KS (see, kes enamuse saab) lejnud hled lhevad kaotsi Valimisknnis puudub Plussid: Lihtsus; Valimiste tulemusena moodustub tugev heparteiline valitsus Miinused: Kaotsilinud hled; Soosib suuri erakondi Nidisriigid Suurbritannia, Austraalia, Uus-Meremaa, USA

Proportsionaalne ehk vrdeline valimisssteem

Valimisringkondi 1-20 Ringkondadest pseb parlamenti mitu saadikut, nimekirja alusel (kinnine/avatud) Thtsaim phimte on, et iga erakonna nimekiri saab parlamendis vrdeliselt nii palju kohti, kui on le riigi saadud hlte protsent Valimisknnis 4-5%, Eestis 5% Plussid: Soosib ka vikseid parteisid; Hled ei lhe kaotsi Miinused: Keerukas ssteem; Valitsuskriiside tekkimise vimalus, killustunud Nidisriigid Eesti, Soome, Holland Jagatakse isiku-, ringkonna- ja kompensatsioonimandaate. 17. Erakond tegevuse eesmrk on saada vimule ja luua poliitikat, tegeletakse poliitika kigi valdkondadega, teavitamise sihtgrupiks valijaskond ning teavitamise viisiks on thelepanu pdmine meedias. Erakond peab olema registreeritud riregistris; tegutseb phikirja ja programmi alusel; kindel koosseis. Survegrupp tegevuse eesmrgiks on mjutada poliitikat, avaldades survet vimulolijatele, ksitleb hte probleemi, sihtgrupiks on vimulolijad ja teavitamise viisiks lobism. Puudub kindel phikiri ja koosseis. Otsene surve ptakse mjutada parlamendiliikmeid, ministreid ja tippametnikke. Selline kitumine iseloomustab eesktt rilisi gruppe, kes hendavad mne majandusala eliiti. Kaudne surve avaliku arvamuse kujundamise teel; kirjutatakse vi rgitakse hel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse reklaamikampaaniaid ja massiaktsioone. Iseloomustab edendamisgruppe. (radikaalsed, kes ei tee koostd vimudega nt. Greenpeace; nus koostga nt. Eesti Lastevanemate Liit) 18. Parlament (Eestis Riigikogu) demokraatliku riigi krgeim seadusandlik organ. Koosneb saadikutest (101); hekojaline Praegune Riigikogu valiti 2007.aastal. Riigikogu td juhatab Riigikogu juhatus, mille kooseisus on: 1) esimees Ene Ergma 2) 1.aseesimees Kristiina Ojuland 3) 2.aseesimees Jri Ratas Riigikogu jagatakse struktuuri alusel: Formaaliguslik - juhatus (igapevat) ja komisjonid Poliitiline koalitsioon(parteid, mis kuuluvad valitsusse), opositsioon(parteid, mille saadikud on ainult parlamendis) Koalitsioonis: Reformi Erakond, IRL, Sotsiaaldemokraatlik Erakond lesanded: algatada, menetleda ja vtta vastu seadusi, erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Opositsioonis: Keskerakond, Rohelised, Rahvaliit lesanded: kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda alternatiive. Fraktsioon on he erakonna saadikute rhm parlamendis. Seal arutatakse lbi, kuidas kituda seaduseelnude menetlemisel ja hletamisel, samuti astutakse les omapoolsete seaduseelnudega. Komisjonid on parlamendi torganid; need jaotuvad: 1) Alatised nt. Vliskomisjon, kultuurikomisjon 2) Ajutised nt. Riigi eelarve kontrolli komisjon

19. PRESIDENTALISM President on keskne poliitiline figuur, tidab riigipea ja sarnane Seadusandlik vim on parlamendil PARLAMENTARISM Presidendil vaid esindusroll

valitsusjuhi kohustusi Valijamehed valivad presidendi President on tugevalt seotud tidesaatvavimuga Vimude lahusus suurim

Parlamendi valimine rahva poolt Riigipeal vetoigus

Presidendil esindusroll, tseremoniaalsed kohustused Valitsus vahetub eale presidendi Riigipeal on igus slmida vahetumist rahvusvahelisi kokkuleppeid Nide: USA

Rahvas valib otse vaid parlamendi Riigipea on iseseisev erapooletu vimuinstitutsioon Seadusandlik ja tidesaatevvim on vga tugevas seoses Nide: Suurbritannia

20. Valitsus riigi tidesaatva vimu organ. Koosneb peaministrist ja teistest ministritest. Minister valitsuse liige, ministeeriumi poliitiline juht; ei pea tegevusala tpselt teadma. Eestis on 13 ministrit ( 2tk - portfellita, st. pole ministeeriumit). Ministeerium titevvimu asutus, mis tegeleb teatud elu valdkonna korraldamisega. Eestis on 11 ministeeriumit. Kantsler ministeeriumi igapevase elukorralduse juht. Peab tundma valdkond. Valitakse viieks aastaks. Riigikantselei titevvimuorgan, mille lesanne on tegeleda valitsuse igapevase asjaajamisega ja anda vlja Riigi Teatajat. Riigikantseleid juhib riigisekretr, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Hetkel ametis Heiki Loot. 21. Brokraatia (ehk ametnike vimu) funktsioonid: Poliitika elluviimine alamastme ametnikud suhtlevad peamiselt kodanikega, krgemad poliitika kujundajatega. Valmistavad ministritele materjale istungiteks ette. Ssteemi stabiliseerija selge hierarhia, tjaotus ja kirjalikud standardsed tegevusjuhised. Ametnik ei tohi osaleda aktiivselt poliitikas, viib otsuseid ellu, aga ei kavanda. Ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevahelise suhtluse koordineerimine, ametnike taseme- ja tiendkoolitus. 22. Kohtussteem Eestis Kohtu peamine lesanne on mista IGUST !(so.hiskonnas kehtivate kirjapandud normide kogum) Eesti kohtussteem on 3-astmeline. Alustatakse alati esimesest astmest. Mandri-Euroopa ehk germaani igusssteem. I astme kohtud: 1) Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja vrteoasju. Harju, Viru, Prnu ja Tartu maakohus 2) Halduskohus arutab haldusasju (ks osapool on nrgem, tavaliselt - riik vs. tsiviilisik) Tallinn, Tartu Tsiviilprotsess: esitatakse mingisugune nue ehk hagi. Toimub kahe eraisiku vahel. Protsessis osalevad: Hageja nude esitaja Kostja kelle vastu hagi esitatakse Kohtunik mistab igust; (kohtunikul peab olema juriidiline haridus, ei tohi kuuluda erakond, eluaegne amet, ametisse mrab president) Ei pea olema tunnistajaid, advokaate. Kriminaalprotsess seadusega kirja pandud kuriteod, mille eest on mratud karistused. Protsessis osalevad: Kohtualune/salune Kannatanu/kannatanu esindaja

Advokaat ehk kaitsja Prokurr ehk sdistaja (esitab sdistus, pakub karistuse) Tunnistajad Kohtunik 2 abi rahvakohtunikud (25-70a, valitakse kohaliku omavalitsuse poolt viieks aastaks) Karistused: rahatrahv, arest (kuni 2 kuud), vanglakaristus (kuni 20 aastat vi eluaegne) Kui ei olda tulemusega rahul on vimalus edasi kaevata ehk apelleerida II astme kohtusse. II astme kohus Ringkonnakohus (Tallinn, Tartu) 3 kohtunikku otsustavad, kas muuta eelnevat karistust vi otsust. Kui ikka ei olda rahul vib esitada kassatsiooni ehk edasikaebuse Riigikohtusse. III astme kohus Riigikohus (krgeim kohus) lesanded: 1) vaadata lbi kassatsioonid, teha lplik otsus (va. inimigustega seotud keissid) 2) phiseadusliku jrelvalvekohus (igus prduda: 1) presidendil, kui parlamendis vastu vetud seadus on phiseadusega vastuolus; 2) iguskantsleril) iguskantsler oma tegevuses sltumatu ametiisik, kes teostab jrelvalvet seadusandliku ja tidesaatva riigivimu ning kohaliku omavalitsuse igust loovate aktide phiseadusele ja seadustele vastavuse le. Tal on igus teha ettepanek krgete riigiametnike kriminaalvastutusele vtmiseks. Ametisse nimetab Riigikogu enamus presidendi ettepanekul 7 aastaks. Hetkel ametis - Indrek Teder 23. Kohalik omavalitsus - igus lahendada kiki kohaliku elu ksimusi, mis thendab, et riik ei tohi otsustamist endale vtta. ksusteks on linnad (33) ja vallad (194). Maakonnad on Eestis 1.jrgu haldusksused; maakonna haldusorganiks on maavalitsus. Maavanem on riigi esindaja maakonnas; ametisse nimetab Vabariigi valitsus regionaalministri ettepanekul; 5 aastaks. lesanded: 1) juhib maavalitsuse td 2) esindab maakonnas riigi huve 3) annab oma tegevusest aru regionaalministrile 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist maavalitsuse koosseisu kuuluvad riigiteenistujad jms. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse vabadel valimistel 4 aastaks. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve ning igus koguda ja kehtestada kohalikke makse. Samuti saab toetust riigieelarvest. Vallavanem vallavalitsuse juht, kes valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. lesanded: kirjutab alla mrustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele korraldab vallavalitsuse td ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning juhatab vallavalitsuse istungit esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse arvulise koosseisu ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku vallavalitsuse koosseisu muutmiseks vastutab valla sisekontrolli korraldamise eest Linnapea linnavalitsuse juht lesanded: ldjuhtimine

 linna esindamine sisekontroll suhtlemine avalikkusega 24. igusaktide jrjestus: 1) Phiseadus (Phiseadus 3 lg 1; 102) 2) Phiseaduslikud seadused (Phiseadus 104 lg 2) 3) Seadused ( Phiseadus 65; 105) 4) Seadlused (Phiseadus 109) 5) Mrused (Phiseadus 87) 6) Kohaliku omavalitsuse igusaktid (Phiseadus 139) 25. Euroopa Liidu institutsioonid (esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, tidesaatev vim, kohus ja sltumatu keskpank) I. Euroopa lemnukogu kohtumine II. Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide ja Euroopa Komisjoni presidendi Vhemalt 2 korda aastas tippkohtumised Arutatakse, kuidas peaks EL toimima Ksitletakse ksimusi, milles ei suudeta madalamal astmel kokku leppida Juhatab eesistujariik, milleks on hetkel Tehhi; (Eesti peaks saama 2018)

Euroopa Parlament koosneb hetkel 27 liikmesriigi saadikutest (kokku 785), kes esindavad 492 miljonit kodanikku saadikud valitakse otsevalimistel 5 aastaks (jrgmised valimised 2009.a juunis) Eestist hetkel A.Tarand, M. Mikko, S. Oviir, T. Savi, T. Kelam, K. Saks Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt rahvaarvule Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiate kaupa fraktsioonidesse Vetoigus, vib laiali saata Euroopa Komisjoni avaldades umbusaldust Kolme liiki phivolitused: igus anda seadusandlikke akte, rahandusalased volitused, jrelevalve tidesaatva vimu le asub Strasbourgis, teised tkohad Brssel ja Luxembourg

III. Euroopa Komisjon Euroopa Liidu tidesaatev organ Koosneb 27 volinikust (5 aastat ametis), kelle kinnitab ametisse Euroopa Parlament Teostab Euroopa Liidu hispoliitikat, tidab eelarvet ja kindlustab lepingute titmise Komisjoni peamine lesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve Asub Brsselis, komisjoni presidendiks hetkel J.M.Barroso (2004-2009) Eestist Siim Kallas, asepresident, tvaldkond haldusksimused IV. Euroopa Liidu Nukogu ehk Ministrite Nukogu Euroopa Liidu philine otsuseid tegev institutsioon Jagab seadusandlikku ja eelarvealast vimu europarlamendiga

Igast liikmesriigist ks minister (27) Euroopa Liidu igusaktide vastuvtmine ELi hine vlis- ja julgeolekupoliitika Liikmesriikide ldise majanduspoliitika koordineerimine ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga Otsused vetakse vastu hletamise teel, ministril on hli vastavalt oma riigi rahvaarvule (kokku on hli 345,sh. Eestil 4 hlt) V. Euroopa Kohus - Euroopa Liidu krgeim kohtuvim; asub Luxembourgis - Igast liikmesriigist ks kohtunik - ELi igusakt on limuslik rahvusliku seaduse suhtes - Igal ELi kodanikul on igus paluda kohtult abi 26. Majandusressursid Tootmistegurid jagunevad kolmeks: LOODUSVARAD KAPITAL TJUD Maa Reaalkapital (hooned jms) (ettevtlikkus) Kliima Finantskapital 27. SKP sisemajanduse koguprodukt; peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. SKP arvutamisel lhtutakse vaid lpptarbimisest ja ei arvestata vahetarbimist. THI tarbijahinnaindeks; indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. 28. Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme pidev kasv Phjused: Nudlusinflatsioon nudlus on suurem kui pakkumine, hinnad tusevad; Eestis ehitusbuumi ajal saadi lihtsalt laene, elati le oma vimete. Tootmiskulude kasv ehk pakkumise vhenemine Import ja inflatsioon ollakse olulistes kaubandussuhetes riigiga, kus on inflatsioon, importkaupade hinnatusu tagajrjel tuseb ka kohalike kaupade hind Struktuurne inflatsioon lhikese ajaga siirdub nudlus hest valdkonnast teise Oluliste ressursside hinnatus nt. elekter Mju: hindade tus, tarbijate ostuvime langeb, majanduse mberstruktureerimine; laenuvtja on paremas seisus kui laenuandja, kuna rahavrtus langeb inflatsiooni tttu 29. Riigieelarve finantsaruanne, kuhu on kantud riigi eeldatavate tulude ja kulude plaan. Koostatakse rahandusaastaks 1.jaanuar-31.detsember Uue eelarve koostamist alustatakse juba mrtsis. Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Riigieelarveseaduse menetlemine, 3 lugemist Riigikogus, min.51 hlt (enamus peab poolt olema) Vastu vtab (hiljemalt viimaseks veebruari kuupevaks) Riigikogu Tulud: le 80% - maksudest ( le 30% - sotsiaalmaks, ~20% - kibemaks, 12-13%- tulumaks) lejnud riigilivudest ( nt. nimevahetus, pass, autojuhiload) Kulud: 3 kige kulukamat valdkond sotsiaalvaldkond, tervishoid, haridus ja teadus 30. Depressioon ehk majanduslangus kogutoodang langeb, ttus kasvab mrkimisvrselt Majanduse lekuumenemine phjustatud liigsest nudlusest, mis toob kaasa krge inflatsioonitaseme ja toodangu vga kiire kasvu 31. Aktiivne tpoliitika riik pab tpuudust ennetada; uute tkohtade loomine, mberppevimaluse pakkumine Passiivne tturupoliitika riik tegeleb tpuuduse tagajrgede leevendamisega; abirahad jms.

32. Tpuuduse phjused: Struktuurne tpuudus ttajate haridus ja kvalifikatsiooni tase ei vasta majanduse nudmistele. Regionaalne teatud regioonis niteks suletakse mingi suurtandja; Hooajaline teatud ajal on rohkem td, nt. pllumajanduses soojal ajal Tskliline phjustatud majanduse muutusest (majandustus tpuudus vike, langus tpuudus suur) Siirdeline vabatahtlik enamasti, seotud mberppega, asud kohe tagasi tle; tkohe vahetamine

33. Sotsiaalpoliitika jaguneb Eestis kolmeks: Sotsiaalkindlustus igaks panustab ise sotsiaalsete riskide vastu. Siia lheb raha sotsiaalmaksust 33,3% (pensioni I sammas 20%, tervisekindlustus 13%, ttuskindlustus 0,3%, NB! Alates 1.juuni 2009 - 1%) Sotsiaaltoetused konkreetsed summad, mida makstakse sotsiaalsete riskidega inimestele; nt. lastetoetus, snnitoetus, matusetoetus Sotsiaalhoolekanne toimib solidaarsuse phimttel, st. kik abivajajad saavad abi, olenemata oma rahalisest panusest; nt. munitsipaalelamu, petaja Sotsiaalhoolekannet finantseeritakse: 1) kohalike omavalitsuste eelarvetest; 2) riigieelarvest; 3) vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja fsiliste isikute vahenditest; 4) muudest vahenditest. 34. Vlismajanduspoliitika , vajalik kuna ressursid on riikide vahel ebavrdselt jaotunud Eestil on thtsaimad kaubandussuhted Euroopa Liiduga Tolliliit ELi liikmete vahel tolle kehtestatud pole Kvoot kauba sisse- ja vljaveo koguseline vi vrtuseline piirang Brs organiseeritud kauplemisssteem, mis pakub vimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja vrtpaberivahendajatele Aktsia omandiigust tendav vrtpaber, mis annab iguse ettevtte tulevasest tulust osa saada Mittetollilised piirangud kehtestatakse tootmisstandardid, tehnilised nuded ja/vi tervishoiustandardid, mille titmine on kohustuslik vaid need kehtestanud riigis; riigiti vga erinevad WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon; sai alguse GATTist (1948) - Alates 1995 uue nimetusega - 153 liiget; Eesti hines 1999 - lesanne: lihtsustada kaubandust kigi riikide vahel - Aktsepteerib barjridena ainult tollimakse IMF Rahvusvaheline Valuutafond; loomises lepiti kokku 1944. -185 liiget; Eesti liitus 1992 - rahvusvahelise rahassteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon - peamised tegevusvaldkonnad: majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi - peakorter Washingtonis 35. Euroopa Liidu 4 vabadust: KAUPADE, KAPITALI, TEENUSTE JA ISIKUTE vaba liikumise tagamine ELi liikmesriikide piires.

EMU Euroopa Majandus- ja Rahaliit (1988) Veti kasutusele hine raha ja rahapoliitika; riigid hakkasid majanduspoliitikat omavahel rohkem koordineerima. Euro: 1999, 1.jaan. esmakordselt arveldusrahana kibel 2002, 1.jaan. sularahana kibel Hetkel on euro kasutusel 16 ELi liikmesriigis: Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Kpros, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Soome