Inimühiskond, selle koostis ja areng

Rassid, rahvad, usundid

Antropoloogia- teadus, mis tegeleb inimestevaheliste erinevuste otsimisega

ja sarnasuste järgi liigitamisega.
Füüsiline antropoloogia- uurib inimeste väliseid tunnuseid.
Kultuuri antropoloogia- uurib inimeste ühtekuuluvuste keelekasutuse,
käitumise, usundi ja muu sarnase järgi.

Põhirassid- mongoliidne, europiidne, negriidne, (australiidne)

J.A. de Gobineau- prantsuse kirjanik ja diplomaat, kes väitis, et valge rass on

teistest kõrgem.
Eestlased jaotuvad tänapäeval valge põhirassi raames:
1) põhjarassi ja
2) idabalti rassi vahel.

Rahvas- ühe riigi või maa-ala elanikud.

Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool,
religioonil ja teabel, nõuab ka kokkukuuluvustunnet - enese teadvustamist
rahvusena.
Rahva ja rahvuse eristamine on sageli tinglik.
Keskajal määratleti ennast usu kaudu.

(Pan-)Hõimuliikumised:
• Pangermanism- Saksamaa ühendamine, Pangermaani Liit, Hitler.
• Panarabism-islamimaad, püüti ühendada islamimaad, Araabia Liit-
praegu on 21 riiki.
• Panslavism-õigeusk, suurvene šovinism- ründas katoliiklasi, juute
ja sotsialiste.
• Panturkism- Türgi, rahulik
• Soome-ugri hõimuliikumine-keeleteadlased ja etnograafid,
rahumeelne.

Usk- inimese suhe millessegi tema poolt ülimaks peetavasse( Jumalasse,

jumalatesse või vaimudesse)
1/3 maailma rahvastikust on kristlased (Jeesus, Vana testament, Uus
Testament, Piibel)
• Õigeusk( ristimine, salvimine,armulaud,pihtimine, abielu laulatus,
viimane võidmine, preestriks pühitsemine, patriarh, metropoliit,piiskop,
preestrid ja diakonid)
• Katoliiklus(kardinalid, piiskopid, preestrid, diakonid, tsölibaat-
abielukeeld, tonsuur, mungad ja nunnad: dominikaanlased,
benediktlased, fransisklased, jesuiidid)
• Protestantism( M. Luther, leeritamine, anglikaani kirik, baptism,
metodism, adventism, praostkond,praost, peapiiskop, konsistoorium-
kiriku valitsus)

1
Islam (muhamedi usk, omaajaarvamine, koraan, sunna ja šariaat- pühakirjad,
ulemaa- „õpetlaskond“, medres- islamiülikool, ramadan-paast, palverännak
Mekasse.)
• Sunniidid
• Šiiidid
• Dervistid

Budism( Sidharta, buda, nirvaana, bodisattvad, dharmade vool)

• Hinajaana
• Mahajaana- lamaism, laamad, dalai-laama

Hinduism- suurim rahvuslikest usunditest (Hiinas, brahmaanid)

Muud usundid:
• Konfutsiaanlus
• Taoism
• Budism
• Šintoism
• Judaism
• Hõimuusundid
• Uususundid

Tsivilisatsioon- kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna

sees.

Eesti kuulub Lääne tsivilisatsiooni

Spenger 8 tsivilisatsiooni
• Egiptuse, india, babüloonia, hiina, kreeka-rooma, bütsantsi-
araabia, maia ja lääne-euroopa
Tsivilisatsioonid hõlmavad mitmeid maid ja rahvaid
Tsivilisatsioonide kokkupõrked - Külm sõda,
Tsiv. 1 oluline vormija on religioon.

Rahvastikuprotsessid

Rahvastik- mingi üksiku maa-ala elanikkond.

Demograafid- teadlased, kes uurivad rahvastiku protsesse.
Arengumaad- III maailm. Kiire rahvaarvu kasv.
Rahvastiku kiire kasvu põhjuseks oli tööstuspööre.
Loomulik iive- sündinute arv ületab surmajuhtude arvu.
Mehhaaniline iive- sisseränne ületab väljarände
Suremuse langus- toiduainete ja arstiabi parem kättesaadavus.
Keskmine eluiga arenenud maades- 70.
Paljudes Euroopa maades on madal sündimus( negatiivne iive).
Beebibuum- sündimus suureneb märgatavalt. Peale II maailmasõda

Demograafe jaotatakse:

2
 • Pessimistid-Inimpopulatsioon kasvad kuni keskkond seda toetab.
Kui inimesed ei suuda ise kasvu pidurdada, peavad rahvaarvu reguleerima
sõda ja nälg.
• Uusmaltusiaanid-ainult ülerahvastuskatastroof suudab panna
Aafrikas ja Aasias elavaid inimesi mõjutada.
• Optimistid-ennustasid, et rahvaarv kasvab 5. miljardini aastaks
2000, aga panid mööda.

Sündimuskontroll
Meditsiinilised vahendid
Probleemid: abort. Mõnes riigis kehtivad abordikeeluseadused. 70%
riikides on abort lubatud. Oluline roll on religioonil.

Rahvastikuränded: sise- ja välisränded( migratsioon)

Välismigratsioon-kolonisatsioon
Põhjused: majanduslik seisund, töökohtade puudus, kliima,
looduskatastroofid, maaomandi küsimus
Migratsioonikvoodid-aastased sisserändajate piirarvud. Paljud riigid
piiravad ka väljarännet: ajude äravoolu tõkestamiseks.
Sunnitööle saatmine- NL, Inglismaa
Orjakaubandus- peamiselt on olnud Aafrika-Ameerika suunaline.
Sõjad-sündrännete põhjus.

Nanseni pass-põgenike ja kodakondsuseta inimeste pass

Repatriatsioon- kodumaale või rahvusriiki asumine

Linnastumine
Peamine siserände suund. Kiirenes tööstuspöördega. 20.saj. hakkasid
tekkima eeslinnad
Arenenud riigid- 72% linnaelanikud
Arengumaad- 34% linnaelanikud
Linnastud e. megalopolis- kokkukasvanud linnad
Rurariseerimine- inimeste maale tagasipöördumine

Majandus ürg-, vana- ja keskajal

Kiviaeg
• Küttimine, kalapüük, korilus
Pronksi- ja rauaaeg
• Karjakasvatus, põlluharimine, kaubavahetus, käsitöö.
Vanaaeg
• Riikluse teke
• Põllumajandus
• Orjade tööjõud- palgata tööjõud
• Naturaalmajandus asendub rahamajandusega.

3
Keskaeg
• Barbarid- rändrahvad
• Valitses naturaalmajandus
• Sunnismaine talurahvas
• Kaubandus: Kaup kauba vastu
• Lääni- ja feodaalkord
• Tsölibaat- vaimulike abielukeeld.
• Liigkasuvõtmine- pangandus ;)
• Hansaliit- Põhja-Euroopa kaubanduslik organisatsioon
• Kolooniavallutused-hinnarevolutsioon, kapitali kuhjumine
ettevõtlike ringkondade kätte
• Gildid ja tsunftid

Põllumajanduse areng

Päris- ja teoorjuslik mõisamajandus.

Pärisorjuslik mõisamaj.- ühekordne omandiõigus. Maa-ala jagunes 2 ossa:

otsene mõisamaa, talupoegade-pärisorjade kasutada olevad maad.
Teotöölised-töötasid palgata. Mõisnik ei suutnud maj. kontrolli all hoida-
varastati palju, töötati võimalikult vähe.
Teorent

Põllumajanduspööre

Maa eraomandus- mõisad muutuvad sõltumatuks

Toimus feodaalse põlisrendiga maades
Kunstväetised
Kolmeväljasüsteem
See pööre muutis inimeste mõtteviisi ja elulaadi- konkurents kasvas
1) Vähenes maaelanikkond
2) Suurenes põllumaj. toodang
3) linnade kasvuga suurenes ostjaskonna kasv

Ületootmiskriisid, maareformid.
Ühistegevus ehk kooperatsiooniliikumine-ühiskauplused,-tapamajad,
põllumaj. Masinate ekspordiühistud, laenu-ja hoiuühistud.

Tänapäeva põllumajanduse probleemid

Ületootmine- ladudesse kogunevad tohutud varad.

EL- toetab põllumajandust ja samas piirab väliskonkurentsi(tollid, kvoodid)
Makstakse peale tootmise vähendamisele
Sotsialistlikes riikides puudus maa eraomandus. Toiduainete nappus
Arengumaades( paljudes) on põllumaj. pööre veel toimumata. Probl. on
looduslikud tingimused.

4
Tööstuse areng
Tööstuspööre toimub siis, kui tsunftitöö ja manufaktuurid asenduvad
vabrikutööstusega, kus tootmine on suurelt jaolt mehhaniseeritud.
Algas Inglismaal –tekstiilinduses
Keskaeg: Väiketootmine, tsunftid, manufaktuurid
Murrang tehnika arengus
Aurujõud
Ketrusvabrikud
Patarei, elektripirn, elektrijaam, sisepõlemismootor.
Metallurgia areng - teras
Masinaehitus
Transport - raudtee, autod, aurulaevad, lennukid
Side- morsegraaf, telefon, raadioside
Tööstuspöördega kaasnesid:
1) panganduse kiire areng
2) kaubanduse kiire laienemine
3) kutsehariduse kiire kasv

Töölisparteid, ühised kindlustuskassad, ameti-ja kutseühingud, ühistud,

ühislasteaiad, kindlustusseltsid
Vanaduspension
Seisuslik ühiskond ja klassiühiskond

Fordism

Henry Ford
Pidev töö liikuval töölindil e. konveieril. Tõstis tööviljakust
Tootmisjääkide oskuslik ärakasutamine

Teenindus- ja infoühiskond

Elektronarvutite seeriatootmine- teaduslik-tehnilise pöörde tippsaavutus.

Küberneetika:
1. tehnoküberneetika- keerukad automaatseadmed
2. majandusküberneetika-majandussüsteemide toimimine
3. Neuroküberneetika-närvitalitlused

Tuumaenergia
Tuumarelva ametlikeks valdajaiks on olnud 5 ÜRO Julgeoleku nõukogu alalist
liikmesriiki: USA, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina RV
Kvantelektroonike- laser

Rahvamajandus:
1) Hankiv sektor
2) Töötlev sektor
3) Teenindav sektor

5
Tänapäeva ühiskonnale on seatud omaseks informatsiooni tähtsustumine.
Peapõhjuseks on arvutite levik. Mida arenenum maa, seda asendamatumaks
on arvutid muutunud. Info valdamine on võrdne kapitali omamisega.

Arvutivõrgud, kosmosetehnika, televisioon.

Arenenud riikide kohta on öeldud: kõrgeltarenenud tööstusühiskond,
postindustriaalne ühiskond, postmodernistlik, tarbimis-,
keskklassiühiskond.

Majandusarengu probleemid:
1. Reostus suureneb ( tarbitakse rohkem hapniku, kui fotosünt. teel
toodetakse)
1.1. Kasvuhooneefekt
1.2. Osooniaugu laienemine
2. Loodusvarade röövmajandamine( taastumatute loodusvarade kiire
ärakasutamine
2.1. Raiskamist soodustav tarbimisstiil
2.2. Energiakriis
OPEC- naftarikaste arengumaade ühendus.

Immigratsiooni probleemid: suureneb rahvastikuränne vaesematest

piirkondadest Euroopa ja Põhja-Ameerika riikidesse.

Sotsialistlik ühiskond

Bolševistlikule sotsialismile on omane:

1) totalitaarne parteidiktatuur riigi, majandus elu ja vaimuelu üle
2) kogu maa riigistamine ja talurahva sundkollektiviseerimine
3) Suurtööstuse arendamine
4) Tsentraliseeritud juhtimiskorraldus
5) Sallimatus teisitimõtlejate suhtes
Täiskasvanud pidid olema riigipalgal. Ei võinud olla eraettevõtlust
Riiklik planeerimine- majanduse plaanipärane, teaduslik arendamine ja
suunamine.( viisaastakud)
Turumajandus asendati käsumajandusega.
Nomenklatuur- salastatud loendid ametikohtadest, kus ametisse määramise
ja sealt vabastamise pidid kinnitama vastavad parteiorganid.Mida kõrgem
nomenklatuurne ametikoht, seda suuremaid eeliseid see kaasa tõi.

Sotsialismi plusse ja miinuseid:

Plussid:
1. sobib varajase tööstusühiskonna tasemel olevatele riikidele
2. tööpuudust ei olnud
3. kõigile tagati minimaalne elatustase
4. levitati kirjaoskust

6
Miinused:
1. kvaliteedi langus
2. toodang jäi lattu seisma -plaanimaj. tagajärjel
3. alatootmiskriis
4. esmavajalike asjade defitsiit
5. inimeste edukust ei hinnatud
Riiklik tööhõivepoliitika- sunnismaisuse põhimõtte.

Tänapäevased sotsialistlikud maad:

1. Hiina RV
2. Vietnami Sotsialistlik Vabariik
3. Laose Rahvademokraatlik Vabariik
4. Kuuba
5. Põhja-Korea

Vaesed ja rikkad riigid

Tsükliline vaesus- majandusmured süvendavad majanduskriisidele jalgu

jäänutel ja lõppevad kriisist väljumisega.
Isiklik ja piirkondlik vaesus- sellega tegeleb sotsiaalhoolekanne.
20. saj. maid liigitatakse majandusliku seisundi järgi.
Kõige vaesemaid Kolmanda maailma maid nimetatakse ka Neljandaks
maailmaks.
Rahvakogutoodang-RKT- aasta jooksul toodetud teenuste ja kaupade
kogusumma).
Rahvatulu-maa majandusobjektide pool teenitud tulu.
Teised heaolunäitajad, mis on seotud rahvatuluga: keskmine eluiga,
kirjaoskus, haridustase, toiduainete tarbimine, voodikohtade arv haiglates,
arstide ja õpetajate arv ühe elaniku kohta.
Tihti on rahvatulu jaotatud ebaühtlaselt rikaste ja vaeste vahel.

Miks III maailma maad on vaesed:

1) Endised kolooniad
2) Looduslikud tingimused
3) Geograafiline asend
4) Kultuurilised ja usulised eripärad
5) Poliitiline ebastabiilsus
6) Ajude äravool

Arengupoliitika:
Erinevad teooriad:
• Alaarenguteooria- arengumaad ei kasuta oma võimalusi( maavarad)
• Puuduva komponendi teooria-nad on vaesed selle pärast, et nende
majandussüsteemis on midagi puudu( loodusvarad, kapital, tehnilised
oskused või ka väliskaubandus, haridus)

Maailmapank-arenguabi, võlausaldaja.
ÜRO- võttis vastu NIEO, selle kohaselt tuleb vähemarenenud maade
seisundit parandada väliskaubanduse stabiliseerimise tasandil.

7
Rahandus-ja majanduspoliitika

Kullastandard- rahvuslikud vääringud e. valuutad on seotud riigi kullavarude

ja kulla hinnaga.Rahakurss sõltub kullakursist. Paberraha sai pankades
enam-vähem vabalt kulla vastu vahetada. I võttis kasutusele Suurbritannia.
Devalveerimine- rahvusvaluuta vahetuskursi langetamine.

Bretton Woodsi süsteem:

Rahvusvaheline rahakursside süsteem. Toetus kahele alusele: dollarile ja
kullale.Dollar muutus maailmarahaks.
Selle tagamiseks loodi
1) Rahvusvaheline valuutafond
2) Maailmapank
NL kokkuleppega ei ühinenud.
70ndatel oli dollari vahetamine kullaks lõpetatud ja sellega lõpetas Woodsi
süsteem oma olemasolu.

Euroopa valuutasüsteem:

ECU- Euroopa Valuutasüsteem. Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid.

1991.a. sõlmiti Maastrichti lepingud, mis näevad ette liikmesvaluutade
asendamise euroraha vastu

Pangandus ja raharinglus:
Eestis:
1. äri- e. kommertspangad- teg. aktsiaseltsi vormis
2. ühistegelikud krediidiasutused- ühispangad, laenu-hoiuühistud.
Kehtivad ranged reeglid firmajuhi suhtes
Keskpangad teostavad raha emissiooni( käibelelaskmist). Eesti Pank- juhi
määrab president 5 aastaks.
Äripangad peavad osa oma rahast üle kandma keskpanka, seda nimetatakse
kohustuslikuks reserviks.( Eestis on 10%)
Diskontomäär- tähendab intressimäära, millega äripangad saavad
keskpangalt raha laenata.
1992. aasta rahareform:
1) Eesti kroon
2) Krooni saab vahetada välisvaluuta vastu
3)Eesti Pank avaldab infot oma kulla ja konventeeritava valuuta reservi
suuruse kohta( kord kuus)
4) Keskpangal on devalveerimine keelatud(vääringu kursi alandamine)

Fiskaalpoliitika

Valitsuse pädevuses on eelarve- ja maksupoliitika( Fiskaalpoliitika).

Eelarvesummade jaotus sõltub valitsuse poliitilisest kursist.

8
Eelarve puudujääk kaetakse laenude ja võlakirjadega.
Tulud-peamised maksud.

Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, kohustuslikud kindlustusmaksed

Kaudsed: aktsiis, käibemaks, tollimaks.
Tulumaks:
1. Proportsionaalne- kõigil ühesugune.
2. Progresseeruv- astmeline.
Kehtivad maksusoodustused ja maksuvaba miinimum.
Makse makstakse mitte ainult riigile, vaid ka kohaliku omavalitsusele.

Vabakaubandus ja protektsionism

Vabakaubandus- liberaalne maj. poliitika. Maj. tugineb eraettevõtlusel.

Vabakonkurents välismaaga.
Protektsionism-siseturu kaitse kõrgete tollidega ning ka oma maa
eksportkaupade riiklik subsideerimine.

Keynes´ianism
Kahe probleemi lahendamiseks: tööpuudus ja tootmise langus. Kasutati
inflatsiooni( raha on palju ja see on odav). Kullastandardi ajal see praktiliselt
puudus. Uus Kurss (Roosevelt).
Deflatsioon- inflatsiooni ajal käibele lastud raha kõrvaldamine.

Monetarism
Raha hulga mõju hindadele ja tootmisele. Raha käsitleti kaubana, mille hind
väheneb, kui pakkumine kasvab. Kulud ja tulud on tasakaalus. Inflatsiooni
püüti pidurdada.
Rakendused: Parempoolsed valitsused, reaganoomika, thatcherism. Sobib
sotsialismijärgsetele maadele.

Ettevõtluse vormid
1. FIE- 1 ettevõtja
2. Täisühing- 2 või rohkem üksikettevõtjad liituvad
3. Usaldusühing- täisosanikud ja usaldusosanikud( lihtsalt
rahapaigutajad)
4. OÜ ja AS(suurettevõte, kehtib auditkontroll)- piiratud vastutusega
äriühingud
5. Ühistud e. kooperatiivid- teenuste või hüvede pakkumine

Väärtpaberid
Väärtpaberid on ametlikus vormis ja korras välja antud dokumendid, mis
tõendavad mingi osamaksu tasumist või laenu andmist.
Aktsiad- suur risk, intressid kõrged
Osatähed

9
Võlakirjad e. obligatsioonid- risk on väike, intress madal-
Hoiusertifikaadid

Väärtpaberitebörs- sooritatakse valuuta ostu-müügitehinguid.

Raamatupidamine
Majandusaasta raamatupidamise aastaaruanne:
1. Aktiva- näitab varade kasutamist
1) Käibevara –kasutuses alla 1 aasta ( rahalised vahendid,ainelised
vahendid)
2) Põhivara-kasutuses üle 1 aasta
1. 2. Passiva- näitab varade päritolu
1) Võõrkapital
2) Omakapital

Riik, poliitika, õigus

Demokraatia ja kodanikuühiskond

Demokraatia- rahvavalitsus, rahvavõim.

Antiikdemokraatia- rahvakoosolekud, viiesajanõukogu, vandekohus.

Otsene demokraatia-kodanikud kogunevad ühte kohta riigiasju otsustama.

Tänapäeval pole see eriti võimalik.

Esindusdemokraatia-toimub rahvaesindajate valimine üleriikliku

esinduskokku.(parlament).
Kaasaegse demokraatia tunnusjooned:
1. Rahvas on kõrgema võimu kandja
2. Rahvas teostab võimu oma esindajate kaudu
3. Valimistel on kõigil täisealistel kodanikel hääleõigus ning kõik hääled
on võrdsed
4. Valitsus tugineb valijate enamusele, mis vajab korrapärast uuendamist
uute valimiste näol
5. Rahvasaadikud tegutsevad oma ametialal iseseisvalt, oma parema
äratundmise järgi
6. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
7. Opositsioon on dem. loomulik osa
8. Demokraatlikud vabadused.
9. Sõltumatu kohtuvõim

Kodanikuühiskond
Tsiviilühiskonna peamine tunnus on inimeste vaba koondumine
mitmesugusteks ühendusteks( huvi- ja mõjurühmad).

10
Selle vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik
koondumine on keelatud ja takistatud. Seal kehtivad poolkohustuslikud
massiorganisatsioonid.

Kodanikuühiskonna eelduseks on:

1. Ühingu-
2. Koosoleku-
3. Sõnavabaduse ning sõltumatu ajakirjanduse olemasolu.

Kodanikuühiskond on demokraatliku riigikorra peamiseks eelduseks.

Riik ja selle tunnused.

Riik on ühiskonna vorm, mida iseloomustab kindel elukorraldus.
1. Riigi kohustuslikeks tunnusteks on:
1) territoorium (maismaa, territoriaalvesi, õhuruum, maapõu)
2) rahvas (kodanikud ja mittekodanikud)
3) täiesti iseseisev e suveräänne riigivõim.

2. Erinevad riigivormid:
1) Asumaad – maad, mis on emamaa ülemvõimu all, pole suveräänsed.
2) Ülemerealad – emamaa tavalised osad
3) Protektoraadid – territooriumid, mis on mõne suveräänse riigi kaitse
all. Ise nad suveräänsed ei ole.
4) Unitaarriigid e sisemiselt korralduselt ühtsed. Suveräänsus kuulub
jagamatult riigivõimule. Omavalitsuste piirid, õigused ja ülesanded määrab
kindlaks riigivõim
5) Autonoomsed piirkonnad – võivad esineda ka muidu ühtse riigi
koosseisus. Võimupiirid on laiemad kui harilikel omavalitsustel. Enamasti
kinnitatakse autonoomsete piirkondade eriõigused mingi erilepingu,
eriseaduse või põhiseadusega.
6) Föderatsioon e liitriik – koosneb autonoomsetest osariikidest
(liidumaadest, provintsidest jne). Riigivõim on jagatud 2-ks tasandiks: osa
valdkondi on antud föderaal- e keskvõimu pädevusse, mõnes valdkonnas
on osariigid säilitanud suveräänsuse.
7) Konföderatsioon e riikide liit – ühendus, mille liikmesriigid on
säilitanud suveräänsuse. Ühist riigipead või ühtset keskvalitsust pole.
8) Personaal- ja reaalunioon – monarhiate puhul. Tegemist on 2 või
enama riigiga, millel on ühine monarh.
1) 9) Dominioon – tavalisest asumaast veidi suuremad õigused.
Tänapäeval täiesti iseseisvad riigid, neid seob ainult kuninganna isik.

11
Riigikorrad ja valitsemisvormid

1. valitsemisvormide skeem:

vabariik(riigipea valitav)

diktatuur demokraatia

totalitaarne autoritaarne otsene esindus demokraatia

parlamentaarne
presidentaalne

monarhia (päritav võim)

absoluutne monarhia konstitutsiooniline monarhia

(diktatuur) (demokraatia)

2. valitsemisvormid:
1) monarhia – ainuvalitsus, võim päritav.
2) teokraatia – vaimulik ja ilmalik võim lahutamata ning usujuht on
ühtlasi riigijuhiks.
3) autokraatia – isikuvõim, isikuvalitsus, autoritaarne diktatuur
4) türannia e hirmuvalitsus – massiline vägivald ja ohjeldamatu omavoli.
5) despootia – türannia idamaades.
6) diktatuur – ainuvalitsus, sõjavälise riigipöörde teel võimule tulnud
režiim.
7) aristokraatia – võim kuulub teatud ringkonnale.
8) oligarhia – kildkonnavalitsus, võim kinnisel seltskonnal.
9) nomenklatuur – iseloomulik diktatuurile, kus on valitseva ringkonna
jaoks loodud privileegide e eesõiguste süsteem.
10) demokraatia – rahvavõim
11) ohlokraatia e anarhia – jõuguvalitsus, maailmavaade, mis eitab riiki.

12
3. presidentaalse ja parlamentaarse valitsusvormi võrdlus:

PRESIDENTAALNE PARLAMENTAARNE

Riigi juht president. Riigi juht peaminister.

Presidenti valitakse otse.
President on seotud mingi
erakonnaga.
Presidendil lõplik veto õigus (õigus
lükata vastuvõetud seadusi tagasi).
Presidendi valib riigikogu.
President peab olema poliitiliselt
erapooletu.
President ei saa lõplikult otsustada.

4. valitsemisvormide segasüsteem ja šveitsi süsteem:

1) segasüsteem e peaministerlik-presidentlik valitsemisvorm – riigipeal
laiad võimupiirid. Valitsuse eesotsas on parlamendi ees vastutav
peaminister, kuid presidendile on jäetud võimalus valitsuse poliitika
mõjutamiseks.
2) šveitsi süsteem – föderatiivne vabariik, 2 kojalised parlamendid,
parlamendil on suur võim, teda ei saa ennetähtaegselt laiali saata.
Presidendiks on üheks aastaks nimetatud mõni valitsuse liige; president
juhib edasi oma ministeeriumi ning juhatab valitsuse koosolekuid, muid
õigusi tal pole.

Demokraatia.

1. otsese ja esindusdemokraatia võrdlus:

OTSENE DEMOKRAATIA ESINDUSDEMOKRAATIA

Rahvavõim, kodanikud kogunesid Selle kohaselt pole kõigil kodanikel

ühte kohta riigiasju otsustama vaja seaduste tegemises ja riigiasjade
otsustamises osaleda isiklikult, piisab
esindajate valimisest üleriiklikku
esinduskokku.

2. demokraatia kujunemise eeldused:

1) üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus.
2) Ajakirjanduse laialdane levik.
3) Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine
4) Kodanikuühiskonna kujunemine.
3. enamusdemokraatia ja leppedemokraatia
1) enamusdemokraatia – ühel poliitilisel jõul parlamendis selge
enamus. Sellel jõul, kelle käes on nii seadusandlik kui täidesaatev võim,
on vabad käed oma poliitilise kursi elluviimiseks.
2) Leppedemokraatia – ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis
selget enamust. Valitsuse moodustamine eeldab mitme jõu kokkulepet.
Ükski erakond ei saa oma valimiseelset programmi täiel määral ellu viia,
sest tuleb teha järeleandmisi koalitsioonipartneritele.

13
4. riigivõimu kolmikjaotus e võimulahusus:
võimulahusus on selline süsteem, kus võim ei ole koondunud ühe isiku
kätte. See on demokraatia tähtis tunnus.
1) seadusandlik e legislatiivne võim – parlament e Riigikogu
2) täidesaatev e eksekutiivne riigivõim – valitsus
3) kohtuvõim – Riigikohus.

Õigus
Hageja-isik, kes on esitanud kohtule avalduse. Tuleb tasuda riigilõiv
Kostja- isik, kelle vastu on protsess suunatud

Õiguse liigid
Tsiviilõigus
Tööõigus
Eraõigus
Riigiõigus
Kriminaalõigus

Karistuste liigid:
Rahatrahv
Õiguste äravõtmine
Arest
Vabaduskaotus

Allikas: Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Avita, Tallinn 1996

14