Absolutism ja parlamentarism Carol-Cendra Zopp

Absolutism Prantsusmaal

-Tugevnesid dünastiate ja rahvaste vahelised vastuolud

- Reformatsiooni vastu tekkisid usulised vastuolud
- Tekkisid rahvusriigid

Absolutistlik monarhia

-Valitsejal piiramatu võim

-17.-18.saj absolutistlik valitsemisviis suuremas osas Euroopas (va šveits, holland ja poola)
-Absolutistlikes riikides oli monarh

Võim:

1. Valitsusjuht 2. Sõjaväe ülemjuhataja 3. Ülemkohtunik 4. Tihti ka kirikupea

Henry IV (1594-1610) tegemised:

-Alustas Kanadasse asumaa rajamist
-korrastas Prantsusmaa rahanduse
-Ehitas kanaleid
-tegeles protektsionistlikku majanduspoliitikaga
-Õhutas manufaktuuride rajamist

Tegemised mis aitasid kaasa absolutismi tekkele:

Majanduslik ühtsus
Siiditööstus
Protektsionism
Kirjanduslikud salongid

Monarh toetus valitsemisel alalisele sõjaväele ja järjest kasvavale ametnikkonnale

Uusaegne majanduspoliitika, mis põhines merkantilismil. Riigi eesmärgiks oli soodustada

kaupade väljavedu, vähendada sissevedu ja et riigikassa täituks sissevoolavast kullast ja
hõbedast

Kuidas saavutati? - Aidati kaasa manufaktuuride loomisele ja kaitsti siseturgu kaitsetollidega

Enamikes riikides jäid absolutismiajastul püsima seisuslikud esinduskogud ning nemad andis
monrahile nõu

Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse Louis XIII valitsusaega (1610-1643) kuid

Reaalne võimutäius kuulus 1624.aastast kardinal Richelieule(1585-1642) kätte.

Richelieu eesmärgik : kuningavõimu ja Prantsusmaa vägevuse suurendamine

Kuidas saavutati? -piirati kõrgaadli võimu ja lammutati nende kindlustused

Riigi usulise ühtsuse saavutamiseks peeti sõdu hugenottidega

Habsburgide nõrgestamiseks astus katoliiklik Prantsusmaa kolmekümne aastasesse

sõtta(1618-1648)

Sõja tagajärjed: Saksamaa majanduse arengu peatumine Saksamaad ei üritata muuta

rahvusriigiks. Eeldus, et Prantsusmaa tõusuks Euroopas juhtivaks.
Rootsi muutus suurvõimuks ja Šveitsi ja Hollandi sõltumatuse kinnitamine

1648 olnud Vestfaali rahu oli esimene rahvusvaheline rahukongress Euroopas mis tagas
järgmsied põhimõtted:

Suveräänsuse põhimõte ( Mittevahelesegamine teise riigi siseasjadesse)

Jõudude tasakaalu printsiip

Louis XIV valitsusaeg (1643-1715)

Kungina kõrval tegutses esimese ministrina kardinal Mazarin

Prantsusmaal hakati taga kiusama hugenotte ning Neile kehtestati kõrgem maksukoormus,
suleti kirikud ja tühistati 1685 Nantes`i edikt

Peale seda lahkus sealt umb 0.5 mil hugenotti

Kultuuri areng ja muutused

Versailles`i õukonnaelu, mood, peod, köögikunst ja etikett muutusid jäljendatavaks kogu

Euroopas
Prantsuse keel asendas diplomaatias kasutatud ladina keele
Luksuslik õukonnaelu soodustas kirjanduse, muusika ja teaduse arengut

1715-1774 Louis XV
1774-1792 Louis XVI
Elizabeth I surma järel (1603) sai Inglismaal troonile Stuartite dünastia

Inglismaad valitses Šoti kuningas James I (Mary Stuarti poeg,valitses 1603- 1625) …ja tema
poeg Charles I (1625-1649)

Pikk parlament, (1640-1648)

1640 oli Charles I sunnitud laiali saadetud parlamendi taas kokku kutsuma

Parlament koosnes kahest kojast:

Ülemkojast- sinna kuulusid päritavate kohtadega kõrgaadlikud ja vaimulikud

Alamkojast- selle valimisõigus oli varandusliku tsensuse alusel umbes viiendikul meestest

Parlamendi ja kuninga vastasseis kasvas üle kodusõjaks (1642-1648)

Sest Maksuküsimustes ja kuninga ja parlamendi volituste suuruses ei jõutud nõusse

Inglismaa kodusõda

Sõjas osalesid distsiplineeritud ja usuliselt motiveeritud äärmus puritaanide st koosnev ratsavägi

ja sõjas kandus sõjaline ülekaal parlamendi sõjaväe poolele.

Oliver Cromwelli (1599-1658) juhtimisel vallutati Londoni ja puhastas parlamendi oma

vastastest.
Cromwell valitses sõjaväelise diktatuuri abil eluaegse lordprotektorina

Peale sõda põgenes Charles I Šotimaale ning peale seda pikk parlament koosnes peamiselt
anglikaani kiriku liikmetest. Päraparlament mõistis Charles I kui türanni ja rahvavaenlase surma

1660 toimus Stuartite restauratsioon

Charles II (valitses 1660-1685) kuulutas välja usuvabaduse ja amnestia ning taastas vahepeal
kaotatud parlamendi ülemkoja ja piirangud kuningavõimule

Parlamendi alamkotta toimusid üle pika aja valimised ning sealt moodustus kaks rivaalitsevat
rühmitust: Toorid-Kuningavõimu toetajad ja anglikaanid VÕI Viigid ehk usulise tolerantsi
pooldajad

1685-1688 valitses James II

William III (Valitses 1689-1702)
„Õiguste seadusega” kindlustati Inglismaal parlamentarism:

Kõik seadusandlikud aktid tuli kinnitada parlamendi mõlema koja poolt

Parlamendisaadikutele sätestati sõnavabadus
Parlamendi alamkoja enamuspartei määras ametisse ministrid ja teised kõrgemad ametnikud