18.

sajandi prantsuse filosoofia korfee Franois-Marie Arouet Voltaire (1694 1778)

Essee

Kesoleva essee teema on lhike levaade Voltaire seisukohtadest kirjutamiseks valisin kaheksa

tema Filosoofilise Essee

snaraamatu alusel, ilmunud 1986 aastal kirjastuse Eesti Raamat vljaandes. .

mrksna, millest selguks kirjaniku ja publitsisti Voltaire

filosoofilised vaated. 18. sajandit nimetati valgustusajaks. Prantsusmaal oli hulk haritud inimesi, kes vihkasid katoliku kirikut ja plgasid kiriku mtsi all tehtavaid jkrusi. Tolle aja inimesed olid kll usklikud, kuid nad pigem tunnistasid hte krgemat olevust jumalat, kes ei sekku igapevases elus ja oleks salliv mbritseva suhtes. Alustuseks mistest filossofia. Vanas Kreekas thendas filooofia snasnalt tarkusearmastust ja sellega tegelevaid inimesi kutsuti filosoofideks ehk haritlasteks. Filosoofia omaette teadusharuks kujunes alles 17. sajandil. Filosoofia on pigem meetod kui teadus. Filosoofi jud on oskuses rkida keerulistest asjadest lihtsalt. Kollm kuulsamat valgustusfilosoofi on Voltaire, Rousseau ja Montesquieu. Mis on valgustusfilosoofia? Suurima mjuga kigist valgustajatest oli mees, keda inimkond tunneb tema kirjandusliku varjunime Voltaire all. Ta ige nimi oli Franois Marie Arouet . Ta oli filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg ja ajaloolane, kuid ta tegeles veel metsanduse, rahvastikuloo ja paljude teiste teadustega. Kesksel kohal Voltare`i hiskondlik-poliitilises tegevuses oli vitlus katoliku kiriku vastu. Purustage koletis! oli suure mtleja leskutse. Ta pidas vajalikuks vabastada mistus usulistest eelarvamustest, teha see vabaks, maailma paremaks mistmiseks. Ta ti niteid kiriku kuritegevusest (ususjad, ketserite jlitamine) ja naeris vlja vaimupimedust. Voltaireile kuulub ka lause: Kui jumalat ei oleks, tuleks ta vlja melda. Kiriku mrgine vastane uskus siiski jumala kui algphjuse olemasolusse, kuid arvas, et too ei sekku igapevaellu. Voltaire oli deist (lad.k. dues `jumal)[ENE kd.2 lk.74II 21] Deistide jrgi on olemas jumal kui maailma looja, kesprast loomisakti looduse arengukulgu enam ei sekku. Niisugune arusaam oli mnikord jumala eituse leebeks vormiks. Laiemas mttes thendab deism erinevate jumalaksitluste kogumit. Ise nimetas Voltaire end teistiks. Teism( kr.k theos `jumal`)[EE kd.9lk. 358II 12] on usuline ja filosoofiline arusaam, mille aluseks on ksitus, et on olemas transtendentne

Jumal kui leloomulik olevus. Teismi jrgi on on Jumal maailma looja ja tema tahe kike selles olevat. Selline ksitus on omane kikidele religioonidele. hiskonna mberkorraldamise teed ngi Voltaire reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit. See thendanuks tugeva vimuga kuningas vi keiser korraldab hiskonnaelu mber filosoofide nuannete jrgi. Lootes sellistele mberkorraldustele, korraldas Voltaire kirjavahetust Vene keisrinna Katariina II-ga ja Preisi kuninga Friedrich II-ga. Prantsuse valgustusaja suur mtleja Franois-Marie Arouet deVoltaire oskas just selgitada keerulist lihtsalt. Mis inimene oli Voltaire? Faktid tema elust. Franois-Marie oli juka notari pere viies laps, sndis 1694. Ema suri, kui Franois-Marie oli seitsmeaastane.Tema bioloogiline isa oli tegelikult aadlik ja musketr Rochebrune kellelt pris laps oma kirjanduslikud anded.Voltaire ise on elnud, et ta tuli ilmale kui salakaup. Ametlik isa (ema abikaasa) oli range, kuid kllalt leebe. Poiss osutus osavaks vrsisepaks. Ta sai jesuiitide kolleegiumis hea hariduse, ppis igusteadust, kuid sattus varakult TempleI vabamtlejate ringi ja valis kirjanikutee. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragdia. Kooliaja algaastatel esitleti poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Tolle surma jrel sai Franois'le pranduseks raha raamatute ostmiseks. Noormees valis elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole ldse mingi elukutse. Nnda lks Voltaire ppima juurat, kuid jttis pingud pooleli. Aastatel 1717-1718 oli ta vangis Bastille's. Regent pdis mssumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta ukonnas, Voltaire aga keeldus. Prast maalt vljasaatmist 1726 asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku ssteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734 aastal t "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvtmatuks, 1745 mras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis, pettus ta Friedrich II valgustuses. Peale seda ostis Voltaire endale lossi veitsi piiri lhedale. Nd elas ta oma mttetera jrgi: Kui ollakse noor, tuleb armastada nagu prane, vanana tuleb aga ttada nagu kurat. Elu viimased kuud mdusid Voltaireil Pariisis, kus ta 1778. aastal suri vhki. [1:21]

Kokkuvttes oli ta oli imetlusvrse tvimega inimene. Voltaire elas suurejoonelist elu. Ja ta

kasutas oma varandust llalt ja oli teadlik kohustustest, mida vara omamine kaasa toob. Ta oli elunautija, aga peamiselt nautis selle vaimseid klgi. Teda ei kiskunud kaasa krgseltskonna lodevus. Voltaire kutsutakse naervaks filosoofiks. Tnu tema publitsistlikule tegevusele saavutab ta valgustusaja mtlejana suure kuulsuse. Ta oli filosoof, kes rhutas hariduse thtsust ja oli vaenulik katoliku kiriku suhtes. Aastal 1750 ilmus prospekt , mis kutsus inimesi tellimusi andma ilmuma hakkavale Entsklopeediale. Entsklopeedia. oli hist, milles muude vljapaistvate kuulsate meeste krval ka Voltaire [4:163] Nd Voltaire Filosoofiline snaraamat, ilmus tema eluajal kordustrkkidena neli korda. Samas vljaanne jrjest tienes, tuli uusi lisandusi ja parandusi. 18. sajandil oli moes koostada igasuguseid seletavaid snaraamatuid. Nendes ksitleti kikmeldavaid teemasid -fsikast armastuseni. Suurem osa neist ilmus Prantsusmaal. Pealt nha on Voltaire koostatud snastik (1764) lustiline, aga samas sisult vga tsine. Eestikeelne tlge ilmus 1986. aastal. Omaaegses ajalehes Edasi kritiseeris Linnar Priimgi artiklis Voltaire`ist ja voltritusest Voltaire Filosoofilise snaramatu halba eestikeelset tlget ja isikunimede vale kirjapilti. Nimetatud teose phjal ptakse avada mned Voltaire mtted.. Siinjuures valiti esseesse jrgmised misted eestikeelse sisukorra jrjekorras: 1. Jumal 2. Vrdsus 3. Vabadus 4. Mttevabadus 5. Religioon 6. Terve mistus 7. Teist 8. Sallivus Filosoofilise snaraamatu kirjutamine sai alguse Berliinis 1752. 1764 aastal sisaldas see 73 mrksna, mis peagi tusis 118-ni. Eesti keeles on toodud 46 mrksna. See snaraamat viib meid Voltaire`le lhedale. Siin neme tema tsidust, huumorit, irooniat ja peaaegu lapsikut
3

vagadust. Samal ajal on tema Filosoofiline snaraamat paljudele suurimaks komistuskiviks, kuna see tahtlikult solvab usklike arusaamu. Esimene trkk ilmus autorluseta [1:236]. Seejrel tekkisid skandaalid. Raamat pletati nii Amsterdamis kui ka Berliinis. Raamatut kutsuti Kuradi.Kui pletati nooruk (Blasfeemia heksateistkmnene Labarre tuleriidal blasfeemia eest, siis visati tulle ka tema snaraamatueksemplar kr.keeles blasphemia) on tavaliselt otseselt seotud mingi hiskonna phivr-

tustega(niteks phaduse-, juimalateotus). Jumal [2: 145]. Olemuselt on kristlik Jumal, keda kummardas ka Voltairei-aegne Prantsusmaa, kige looja ja valitseja, kelle soovide jrgi maailm toimib. Filosoofide jumalale omistatakse enamasti ligikaudu niisugused omadused: ta on personaalneon isik, ehkki samas kehatu (mittekehastunud); ta on transtsendentne meeltega tajumatu, vljaspool aega ja ruumi; ta on muutumatu, kiketeadev, kikvimas ja tiuslikult hea. Neid jumala philisi, olemuslikke omadusi nimetatakse jumalikeks atribuutideks. Usku Jumalasse vi jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Voltaire on elnud. hed teavad, et on Jumal, ja teised teavad, et ei ole Jumalat, aga keegi ei ole nii tark, et elda, kummal on igus. Voltaire arvates kik kultuurrahvad tunnistasid ht jumalat. [2:148] Indiviidile on tegu ka vaimse toega, kes on valmis alati kuulama ning aitama. Ometi videtakse, et Jumalat pole olemas. Tegu on tnapeva maailma he suurima vaidluspunktiga. Kas testi on Jumal vaid vljameldis? Jumal on paljudes usundites esinev vimas leloomulik olend. Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on jumal lim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine. Voltaire tsiteerib Maximum Trose kne vljavtet [2:150] jumalast Platoni jrgi: inimesel on nrkus kujutleda jumalat inimese nol. Seega on olemas ksainus jumal, kes on kigi Isa jne. Jumalat eitades ,vajutakse jkratesse kirgedesse. . Usust ebausuni on vaid ks samm. Voltaire lpetab Jumala teema nii: kui religioon ei phjusta kodusdu, siis seda vlgneme ksnes filosoofiale. Suur osa ajaloolistest religioonidest on Voltaire arvates puhas ebausk. Need tuleb puhastada ja luua mistusprane religioon, mis soodustab moraali.
Vrdsus[2:.183]. Sotsiaalsest ehk inimestevahelisest vrdsusest kirjuab Voltaire nii: Kik loomad on oma liigis vrdsed. Kik inimesed on vrdsed, kui nad maailmas leiavad kindlustatud lalpidamise viisi ja sobiva kliimaga elupaiga. Inimene on aga orjastanud teist omasugust. 4

Inimesed on vrdses olukorras siis, kui neil poleks mingeid vajadusi. Tegelikuks nnetuseks ei ole ebavrdsus, vaid sltuvus ksteisest. Inimsugu saab eksisteerida siis, kui on hulk kasulikke inimesi, kes ei oma midagi, kes lhevad ja pakuvad ennast teisele inimesele teenuseid.osutama. Kuna inimesed liialdavad kigega, siis on nad ebavrdsuse kruvinud rmuseni. [2:186].Oma sdames on igal inimesel igus end pidada vrdseks teisega. Voltaire vtab oma mtte vrdsusest kokku nii: .., et kokk teeb lunaski kardinalile, kuid ksutada oma isandat talle lunat valmistama?.

Demokraatlikus hiskonnas hinnatakse krgelt nii vabadust kui ka vrdsust. Mida hiskonnalt nutakse, ei ole mitte vimete vrdsus, vaid vimaluste vrdsus. Inimesed ei saa kunagi vrdseks vimete ja muude eluks oluliste omaduste poolest inimesed ei ole suhkrukotid, mida saaks kigi oluliste tunnuste osas vrdseks teha. Vaatamata sellele eeldab iglustunne ikkagi teatud vimaluste vrdsuse garanteerimist. Olukorras, mida kirjeldatakse kui rikkad saavad veel rikkamaks, vaesed jvad veel vaesemakssee kindlasti nii ei ole. Faktilist ebavrdsust tlgendavad hed vrdsete vimaluste puudumisega (laadis: igaks on kll oma nne sepp, kuid igahel pole oma sepikoda), teised aga inimeste snniprase ebavrdsusega.
Vabadusest [2:256). Voltaire toetab Locke`i, kes defineeris vabadust kui meelevalda. Nitena toob ta dialoogi A ja B vahel . Kui inimene kuuleb meeltega kahurimra, kas siis teine inimene saab vabaduse seda mra mitte kuulda? See kuulmine on tahtmatu. Tahtmine pole vaba. Inimene on vaba alati ja kikjal, niipea kui teha seda, mida tahetakse teha.

Mttevabadusest (lk261). Voltaire selgitab mttevabadust alljrgnevalt.he ajaloolise kahekne nol. Selle taust on: Umbes aastal 1707, kui inglased vitsid Saragossa lahingu, kaitsesid Portugali ja andsid Hispaaniale he kuninga. Inglaste lemjuhataja milord Boldmind, , kes oli saanud lahingus haavata ja hiljem viibis ravil tervisevetel Barges, kus toimus dispuut teise ravilolijaga krahv Mdrosoga. Vestluse kigus juab Mdroso jreldusele , et tal tuleb ise oma peaga mtlema hakata ja vabalt kige le oma arvamust avaldada Vastasel juhul nimetab teine vestleja Boldmind Mdrosot galeeriorjaks. kskik milline ka poleks inimese arvamus mingis ksimuses, Teise filosoofi Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole te monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega elda, kas mingi arvamus on tene vi vr. Kuid isegi kui mni arvamus oleks vr, ei tohiks teda ikkagi keelustada. Vastasel juhul muutuks tde dogmaks ning inimese mtlemisvime taandareneks. See aga oleks kindlasti ebasoovitav tulemus.
5

Religioon [2:335]. Filosoofilises snaraamatus on pikk peatkk Voltaire`i kujuteldavast klaskigust taevasse, mis on tema arvates ige kristlik usk. Enda tuneid kirjeldab Voltaire nii. huline vaim viis klalise hte inimluudega tidetud krbesse need luud olid paigutatud korrapraselt, mille vahelt lksid lbi alleed. Iga allee lpus seisis mees, kes vaatas kurvastavaid surnuid. . Rndaja sai teada, et ollaks lohutamatu ahastuse paigas. Peaingel, kes seda elamust vimendas, jtkas selgitusi, et Voltaire peaks aru saama, et maailmas on kohutavalt palju julmust, mille tulemuseks on vgivaldne surm. Peale juutide ja kristlaste on fanatismi ksis muhameedlasedki. Taevasel rnnakul ngi rndaja kulla- ja hbedakotte etikettidega: Ateistide varandus, kes tapeti 18.-16. sajandini jne. Samas ilutsesid kuhjade otsas ristid, piiskopimitrad ,karjasekepid, paavstitiaarad. Need olid kuulunud kunagi omanikele, kes kaotasid oma elu varanduse prast. Seiklus taevas jtkus. Rndaja teele sattusid tuntud inimesed, kes olid oma eluajal vgivalla ja rvimise vastased. Numa Pompilius (Legendi jrgi teine Rooma kuningas Romuluse jrel. Ta teinud mitmesuguseid sisepoliitilisi mberkorraldusi, kehtestanud seadusi, rajanud templeid, korraldanud usukultust, jaotanud kodanikke seisustesse ja asutanud preestrite ja ksitliste kolleegiume).[5:384IIa14] Jrgmine mees oli eakas rauk Pythagoras. See meesgi pidas iglust esmavajaduseks ja kik ptaagorlased katsusid oma sdametunnistust lbi tugevasti eetilise kogunisti kaks korda pevas. Edasi Zoroaster (kr.k. , aga vanairaani k.Zarathustra, muinasiraani preester ja usu-uuendaja, tegutses ca 628-551 e.m.a. Ida-Iraanis. Ta li kallakuga dualistliku usundipetuse.)[5:549Ia10] vttis oma elu kokku sada petust (nimetatud vravateks) lausega: Kui sa kahtled, kas mingi tegu on hea vi halb, siis jta see hoopis tegemata.! Veel teisigi tarku oli siin, kes olid otsinud ttt ja harrastanud vooruslikku elu. Tagakiusatavate hulgas oli ka nsuninaline Sokrates (teda mrgitati)., kelle saatis surma Anitus alatu laimuga. Kik vanaaja targad nautisid taevas mnusat puhkust. Vaeatud vaevatud jalust ja ksisist haavatud umbes kolmekmneviie aastase meheni, kes oli petanud inimesi motoga.Armastage Jumalat kigest sdamst ja oma ligimest nnda nagu iseennast, sest selles on kik, mis inimesele vaja.(lk. 343). See mees oli videlnud silmakirjatsejatega, kes tema kallal jhkrusi tegid. ige religion seisnebki eelpool eldus. Voltaire lpetab oma ulmelise jutu Ngemus kadus ja sdamesse oli tulnud rahu.

Terve mistus (lk. 363). Rahvalikes tlemistes vljendatakse seda, mis on kigi inimeste sdames. Vanadel roomlastel thendas Sensus communis mitte ainult loomulikku mistust,, vaid ka
humaasust ja tundlikkust. Sensus communis snade kasutamine oli viide sellele,et mitte midagi ei pse hinge muidu kui ainult meelte kaudu. Voltaire arutab lause le: Tervet arusaamist tuleb vga harva

ette;mida thendab see lause? Vga paljude inimeste juures on see viga, et hes kainelt tehtud otsuses, vib jrgneda uus otsus teises asjas, milles rngalt eksitakse. Ta toob nite araablasest kes tpisteadustes (matemaatika keemia, astronoomia) on vga kompetentne,
kuid samas usub , et prohvet Muhamed on pistnud pool kuud oma laia varrukasse. Voltaire arutleb miks selline mistuse langus toimub. Sellise uskumuse, et kuu vib olla varrukas phjustab hirm. Araablasele on eldud, kui ta nii ei usuks sattub tema hing surmajrgselt Nirvana asemel kuristikku. Ku-na kogu aeg korrutatakse,et olete jumalasalgaja, aru kaotanud ja on vimalik vaia otsa pistmine. Kiksee tekitab kabuhirmu. Tegelikult ta ei usu sellist juttu ja teeb pingutusi , et uskuda Ta ei julge tunnistada, et kuud pole varrukas. See nitabki, et tal iget aru pole. Teist[2:370] Selle mrksna puhul defineerib Voltaire taas inimest, kes kindlalt usub limasse Olendisse, kes on kige looja, on hea ja vimas. Teist ei tea , kuidas Jumal karistab,nnistab ja andestab. Teist teab, et Jumala tegutsemine on ige. Teisti usku ei kiguta miski ja ta allub kuulekalt Jumalale. Teist mrkab mnda tagajrge ja midagi vlispidist. Ta on veendunud, et jumalik hoolitsus on kikjal olnud alati. Teist ei kuulu kuhugi sekti, mis kik rgivad ksteisele vastu. Teist on lihtne jumalakummardaja, sest see usk on olnud kigil rahvastel, kuigi need ksteise keelest aru ei saa. Teisti jumal ei tseremoonitse vlispidiselt. Tema Jumal on teha head. Ja olla kuulekas. Teist abistab viletsat ja kaitsed rhutut Ta ei kisenda muhameedlase moodi Vaata ette, kui sa ei tee palvernnakut Mekasse! Hda sulle

Sallivus [2:372]. Omasnutsi vitles Voltaire kige enam sallimatuse vastu. Kuivrd oluline on sallivus tnapeva maailmas? Sallivus ehk tolerantsus on omadus, mis thendab teiste inimestega arvestamist ning erinevate kultuuride, ideoloogiate ja vaadetega leppimist vi nende tunnustamist. Ilma sallivuseta ei saaks hiskonnad toimida, kuid on nha, et selle olemus inimeste seas vheneb. Viimane tegur on hiskonda kaasa toonud palju konflikte ja probleeme, millele ptakse leida hiselt lahendusi. Milles ikkagi seisneb sallivuse thtsus? sallivust saab liigitada kahte moodi trjutus ja htekuuluvus. Eestlaste jaoks on trjutus liialt tuttav. Venelaste ja meie rahva suhted pole kunagi olnud eriti lhedased. Alustades juba 1990.nendate algusest koos Eesti iseseisvumisega ja lpetades 2007. aasta 28.aprillil toimunud pronkssduri
7

rahutustega. Meil on raske leppida, et peame elama koos rahvaga, kes on meile nii palju liiga teinud. See phjustab pidevalt lahkarvamusi ja pinge ei ole tnaseni kuhugile kadunud. Kahe rahvuse vahelisi suhteid pingestab ka meedia ja sna-vabadus ning mingil mral isegi poliitikud. Eesti riigis puudub rahvuslik sallivus, mille saavutamine nib vga raske. Kik teavad, kui oluline on iga rahva jaoks htekuuluvustu nne koos ollakse vimelised korda saatma suuri tegusid.Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teise riigi kommete, eriprade, traditsioonide ja puudustega, ei saa nimetada ennast sallivateks. Niteks pidev sda, mis toimub Gaza tsoonis Iisraeli ja Palestiina vahel. Kaua on on sditud jtkuvalt.Afganistanis ja Iraagis. Krib PhjaAafrika. Voltaire on oma Filosoofia snaraamatus kirjutanud: Sallivus on inimeste prisosa. Inimestel on palju nrkusi ja eksimusi , ksteisele tuleb andestada oma rumalused see on esimene loodusseadus.. Ta toob nite vanadest roomlastest. Roomlased jtsid eluiguse kikidele kultustele, isegi juutide ja egiptlaste omale, mida nad ometi vga plgasid. Rooma riik sallis neid kultusi selleprast. Et egiptlased ega juudid ei pdnud ra kaotada vana keisririigi religiooni. Lpetuseks mned radikaalsed seisukohad.. Mis on Voltairei kuulsaim lause? Ecrasez l inflame ehk Hvitage koletis (koletise all mtles Voltaire katoliku kirikut). Mis on Voltairei arvates parim riigikord? Valgustatud absolutsim ehk haritud valitsejale kuulub tiuslik vim. Mille eest kritiseeris Voltaire Prantsusmaa Pikesekuningat Louis XIV-t? Louis XIV thistas Nantes`i edikti, mis oli Prantsusmaal andnud hugenottidele vrdsed igused katoliiklastega.
Sisukad on aforismid:

y y y

Kuulaja ei mista rkijat, rkija ei saa ka ise aru, mida rgib. See on filosoofia. Mehed teevad seadusi, naised kombeid. Pole ainustki inimest, kelles poleks midagi plgusvrset, kedagi, kelles poleks midagi kuradist. Kuid siiski on vhe neid, kes meile rgivad, kuidas nad toda kuradit taltsutavad. Snad on vga tarvilikud mtete peitmiseks.
8

y y

Me harjume hsti knelema, kui loeme sageli neid, kes on hsti kirjutanud. . Armasta tde ja andesta vead.

Kasutatud kirjandus 1. Carl-Gran Ekerwald, "Voltaire elu ja mtteviis". Odamees,Tallinn 2003

2. "Filosoofiline snaraamat". Eessna: Victor Hugo. Eesti Raamat, Tallinn 1986 3. Linnar Priimgi.Votaire`ist ja voltritusest. Edasinr.239 (11169) 18. okt. 1986 4. Edmund Jacoby.50 klassikut .Filosoofid. Mtlejaid antiigist tnapevani. Tea.Tallinn

2006
5. Antiigileksikon.Valgus Tallinn 1985 6. Aleksander Aspel."Voltaire. Valgustusajastu geenius". Sari Suurmeeste elulood, nr 41,

EKS, Tartu 1937, 160 lk

7. 50 klassikut. Filosoofid. Mtlejaid antiigist tnapevani. TEA, Tallinn 2006 8. Filosoofia leksikon Eesti Raamat Tallinn 1965 [452ab]

10

Prantsuse hiskond tollal oli suhteliselt naeruvrne. Kuigi listati haridust ja haritust, moonutas seda phimtet siiski usufanatism ja ldine despootia ning hiskonna naiivsus ja pretsioossus. Haridus oli rohkem moenarrus, kui selle jrgimine eetilistel eesmrkidel, nagu ritas teha Kohtlane, siiiski sattudes ernevatesse pardustesse vabameelse, tema jaoks ratsionaalse mtlemise prast. Niteks kui ta seisis ja ootas tund aega klmas jevees, oodates ristimist. Huroon ritas asju vtta objektiivselt, kuid ebannestus, sest vastuseks sai tihti ajad ja kombed on muutunud stiilis repliike. Teoses Kohtlane naeruvristabki voltaire hiskonna silmakirjalikkust ja valelikkust, asetades tegelase Kohtlane krvalseisja rolli pilguga hiskonda vaatlema. Tulles teisest kultuurist, siiski olles vaimselt samal tasemel, oskab Kohtlane tihti leida vigu prantslaste ideoloogias, esitades ksmusi niteks Piibli kohta, millele keegi vastata ei suuda. Ideoloogia, mida jrgitakse, kuigi ei teata, miks tpselt - sisemine vastandlikkus. Selliselt kitudes Voltaire ei halvusta haritust, vaid nendib lihtsalt, et areng pole inimestel nii kaugele judnud, et eemaldada vagatsust, eelarvamusi, fanatismi, silmakirjalikkust. Samuti on protagonist kohutavalt vabameelne hing. Kuigi palju prantslased soovivad nha end sarnastena, on enamus neist siiski vaid teiste jljendajad, pioneere on vhe. Kokku tuleb ks farss, kus kiidetakse heaks srased lollused nagu isegi pretsioosne kneviis ? la see tugitool vtab sind enda embusse.
Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse.

11

See levis peamiselt 17.18. sajandil koos valgustusega, eriti Inglismaal. Samuti vis deism thendada seisukohta, et ige religioon on "loomulik religioon", mis tuleneb inimmistusest ja inimloomusest ning millel pole pistmist ametlike kiriklike institutsioonidega. Deism ldiselt eitas mstikat, imesid ja ilmutust ning phjendas religioonimistuse, loodusseaduste ja moraali kaudu.

...

... Ohutum muidugi on teha midagi selle vastu oma sdametunnistust. Selle saladus, saame nautida elu ja ei ole karta surma.

12