Peeter Selg Sattumuslikkus Hegemoonia Õiglus

Sattumuslikkus, hegemoonia ning iglus:
John Rawls ja radikaalne demokraatia

Peeter Selg
Tallinna likool, Riigiteaduste Instituut
Tallinna Tehnikalikool, Avaliku Halduse Instituut
Artikkel ksitleb kriitiliselt ht viimaste kmnendite vastandust poliitilises losoo-
as poliitilise liberalismi (Rawls) ja radikaalse demokraatia (Laclau ja Moue)
vahel. Artikkel pab kivitada potentsiaalset dialoogi nende kahe niliselt lahk-
neva lhenemise vahel. Kokkuvttes nitab artikkel, et vastandus on mdarki-
mine vhemalt hes fundamentaalses mttes: mlemad lhenemised jagavad his-
konnast mtlemisel sama aluseetost. Artiklis nimetatakse seda sattumuslikkuse ee-
toseks ning videtakse, et see on kige fundamentaalsem alusveendumus nii Lac-
lau ja Mouei radikaalse demokraatia kui ka Rawlsi igluse kui ausameelsuse
idee jaoks. Artikkel osutab ka hele kesksele kitsaskohale Laclau ja Mouei lhene-
mises: nende suutmatusele kontseptualiseerida institutsioonilisi korraldusi tulene-
valt nende lemrasest rhuasetust demokraatia dekonstruktiivsele potentsiaalile.
Selles suhtes osutatakse ka Rawlsi ksitluse ilmselgetele eelistele, kuna see pakub ju-
hiseid organiseerimaks demokraatlikke institutsioone.
Mrksonad. Rawls, Laclau ja Moue, radikaalne demokraatia, iglus kui ausameel-
sus, sattumuslikkus
:. Sissejuhatus
Artikkel ksitlebkriitiliselt ht priski kinnistunudvastandust viimaste km-
nendite poliitilises losooas: nimelt opositsiooni John Rawlsi poliitilise li-
beralismi ja nn radikaalse demokraatia vahel. Viimast koolkonda esindab
siinses ksitluses peamiselt Ernesto Laclau ja Chantal Mouei looming. Eri-
nevalt hest mjukast, ent praeguseks juba vaibumismrke ilmutavast konf-
rontatsioonist Rawlsi ja nn kommunitaaride (jt) vahel,
on knealune vas-
Autori aadress. Peeter Selg, Tallinna Tehnikalikool, Avaliku Halduse Instituut, Akadeemia
tee , Tallinn, Eesti. E-post: pselg@tlu.ee.
Korrektsuse mttes olgu osutatud, et kommunitaarid on pigemkriitiline silt, mis omista-

takse enamasti losoodele nagu Michael Sandel, Michael Walzer, Alasdair MacIntyre ja
Charles Taylor, kes hel vi teisel viisil on seadnud ksitavaks liberaalse poliitilise losoo-
Koik autorioigused autoril
Studia Philosophica Estonica (:o:o) .:, ,: Avaldatud Internetis. detsember :o:o
Vrguvljaande ISSN:
www.spe.ut.ee
40 Sattumuslikkus, hegemoonia ning iglus: John Rawls ja radikaalne demokraatia
tandus olnud sna hesuunaline ning leidnud vaid juhuslikku puudutamist
rawlsilike liberaalide leerist. Sellal on aga radikaalsete demokraatide jaoks
rawlsilik (eriti aga habermaslik) ksitlus vi nn arutleva demokraatia kont-
septsioon [deliberative democracy] ldiselt kujunenud heks keskseks krii-
tikaobjektiks, millele vastandudes enda positsiooni mratletakse. Prates
erilist thelepanu Rawlsi loomingu radikaaldemokraatlikule potentsiaalile
ning edendades selle kaudu kriitilist dialoogi nende esmapilgul lahknevate
lhenemiste vahel, annab artikkel panuse hte priski trkamisjrgus aren-
gusse kaasaegses poliitilises losooas nimelt katsesse nha arutlevat ja
radikaalset demokraatia mudelit ksteist tiendavana, mitte niivrd teine-
teist vlistavana. Nende suundumuste vahelise konstruktiivse dialoogi alga-
tamise katsed on siiani keskendunud arutleva demokraatia habermaslikule
versioonile (vt nt Knops ; Norval ). Rawlsilikust leerist pole isegi
mitte ptud sisuliselt vastata radikaalsete demokraatide hlekale kriitikale
(ehkki mdaminnes poetatud mrkusi selle kaheldava vrtuse kohta vib
siit-sealt leida: vt Laden , , n ; Laden , ) rkimata dialoogi
astumisest. Just seda viimast lnka pab kesoleva artikkel tita.
Radikaal-demokraatlikku vlistavat hoiakut antud ksimuses vib kari-
keeritud kujul illustreerida jrgmiste videtega Laclault ja Moueilt. Esiteks:
ei saa olla radikaalset ja pluraalset demokraatiat tlemata lahti universaali
diskursusest [discourse of the universal] ja selle vaikimisi eeldusest, et leidub
privilegeeritud juurdepsupunkt tele (Laclau ja Moue , ).
Teiseks:
hegemoonia on minu jaoks poliitilise analsi keskne kategooria.
Ma mistan seda kui universaali ja partikulaari liigendamise erilist
viisi, mis vldib kaht rmust, fundatsionalistlikku universalismi
Rawls, Habermas ja partikularismi, mis eitab igasuguse vahendava
loogika vimalikkust hitamatute keelemngude vahel. (Laclau ,
)
Vaatluse alla ei tule siinkohal selle vastanduse teine rmus, mida Lac-
lau jaoks kehastavad erinevad postmodernismi vormid (eriti Lyotardi td)
(Laclau , ). Keskendutakse vaid esimesele diagnoositud rmusele.
Ka siin jetakse krvale arutlused seoses he vaieldava momendi, nimelt
Rawlsi ja Habermasi mtlemise samastamisega (srase hitamise proble-
maatilisuse kohta vt nt Rawls c ja Habermas ). Keskendudes an-
a aluseeldused seoses toimija (mina, self ) primaarsuse ja autonoomsusega kogukonna
suhtes. Keegi neist ei identitseeri end selle sildiga ning nende kriitika Rawlsi suhtes ei
moodusta homogeenset tervikut. Nimetatutest on vast Sandel kige phjalikumalt tegele-
nud konkreetselt Rawlsi poliitilise losooa kriitikaga (vt Sandel ), sellal kui nt Taylori
(, ptk), Walzeri (, ptk ), MacIntyrei (, ptk ; , ptk ) kriitika on paika-
pidavam pigem rmusliku nozickliku (Nozick ) liberalism puhul.
Peeter Selg 41
tud ksimuses philiselt Rawlsi losooale, kavatsen nidata, et tema ig-
luse kui ausameelsuse [justice as fairness] kontseptsioonis pole kunagi ol-
nud ega saanudki olla Laclau diagnoositud universalistlikku fundatsiona-
lismi.
Enamgi veel: lppkokkuvtteks nitan, et kogu vastandus on eksi-

tav hes phjapanevas mttes: mlemad lhenemised eeldavad sama fun-
damentaalset eetost oma normatiivsetes hiskonna ideaalides (vastavalt ig-
luse kui ausameelsuse ja radikaalse demokraatia ideaalid). Eetost viks vl-
jendada jrgmiselt: iga hiskondlikus korras osaleja mistab nii seda korda
tervikuna kui ka tema ning kigi lejnute positsioone selles korras mitte
loomulike, vaid sattumuslikena. Ma nimetan seda sattumuslikkuse eetoseks
ning vidan, et see on kige fundamentaalsem alushoiak, mis kujundab nii
Laclau ja Mouei radikaalse demokraatia ideed ja seda toestavat hegemoo-
niateooriat, kui ka Rawlsi iglust kui ausameelsust koos selle keskmes asu-
vate vastastikkuse [reciprocity], avaliku igustamise [public justication] ja
reektiivse tasakaalu [reective equilibrium] ideedega. Sellal kui Rawls ja
tema jrgijad ei aruta nimetatud eetost eraldi, on sel eksplitsiitselt keskne
thtsus radikaalsete demokraatide jaoks, kelle ksitlustes see esineb sageli
hes konstruktivistliku poliitilise ontoloogiaga. Nagu selgitab Laclau pilane
Jason Glynos: selline eetos ei too kaasa ainult kirjeldavat videt, et poliitili-
sed identiteedid ja huvid on konstrueeritud ning et konstrueerimise protsess
on mrav [constitutive], vaid ka normatiivse vite, et nad peaksid olema
sellisena mistetud (Glynos , ). Eetose vtab kokku Laclau ksitlus
vabast hiskonnast: Vaba hiskond ei ole see, kus on sisse seatud inimloo-
musega paremini kohandunud hiskondlik korraldus [social order],
vaid
see, mis on enam teadlik mis tahes korralduse sattumuslikkusest ja ajalooli-
susest (Laclau , ). Nitan, et Rawlsi lhenemise aluseks olev vastas-
tikkuse nue ei ole mistetav ilma, et eeldaksime samalaadset eetost kigile
sotsiaalse koost osalistele.
Jrgnevalt olgura toodudmningadmrkusedenne phiaruteluni jud-
mist. Esiteks, millelegi sarnasele allpool visandatavale sattumuslikkuse ee-
Termin fundatsionalism on eestikeelses losoolises keelekasutuses kinnistunud vhe-

malt epistemoloogias, thistamaks vaateviisi, et tunnetus on rajatud tsikindlale alusele
(vt nt vastavat mrksna Simon Blackburni Oxfordi flosoofaleksikonist Blackburn ,
). Ka moraali- ja poliitikalosooas on miste tarvitusel analoogselt, ent vastavas kon-
tekstis ei ole jutt mitte tunnetusest, vaid (hiskondlikest) normidest ja vrtustest.
Artiklis ettetulevates tlgetes kasutan snale social jrjepidevalt vastet hiskondlik, mitte
sotsiaalne, vltimaks eestikeelse sna sotsiaalne kahethenduslikkust. Erandiks on Rawl-
si vljendid social cooperation ja social system, mis on tlgitud sotsiaalseks koostks
ja sotsiaalseks ssteemiks, kuna vastasel korral oleks tema mratluste eestindustel m-
nevrra tautoloogilisem kla, kui on vastaval originaalil: vrd hiskonna kui ausameelse
hiskondliku [vs sotsiaalse] koost idee (the idea of society as fair system of social
cooperation).
tosega on vihjanud Richard Rorty mitmes oma ts (Rorty , ; ),
mis kujutavad Rawlsi kui mtlejat, kelle jaoks demokraatia on esmasem kui
losooline teoretiseerimine. Siiski arvan, et Rorty ei ole selgitanud Rawlsi
loomingu sisemist loogikat, mis asetab sattumuslikkuse eetose igluse kui
ausameelsuse keskmesse. Thtis erinevus meie lhenemiste haarde osas on
see, et Rorty lhtub philiselt Rawlsi Oiglusteooriast () ning mnest tema
jrgnevast artiklist datel ja datel, sellal, kui mina pan tuvastada
sattumuslikkuse eetost Rawlsi esimestest artiklitest datel ja vaadelda sel-
le rolli ka tema kige viimastes tdes. Ja loomulikult ei pa Rorty valmis-
tada pinnast vimalikuks dialoogiks Rawlsi ning radikaalsete demokraatide
vahel.
Teine kommentaar puudutab viimati mainitud koolkonda ennast. Seda
seostatakse erinevate mtlejatega nagu James Tully, WilliamConnolly, Bon-
nie Honig, David Owen, Jacques Ranciere, Alain Badiou jt, kes hel vi tei-
sel viisil seavad sattumuslikkuse eetose demokraatia sdamesse (vrd Glynos
, ).
Siiski keskendun ma siin peaaegu tielikult ainult Laclau ja

Mouei tdele eelkige kahel phjusel. Esiteks pean nende teost Hegemoo-
nia ja sotsialistlik strateegia. radikaalse demokraatliku poliitika poole (Laclau
ja Moue ) alustrajavaimaks teoseks nende seas, mis pavad radikaal-
se demokraatia ideaali visandada nn postmodernsel ajastul. Teiseks, Laclau
ja Mouei normatiivne ksitlus radikaalsest demokraatiast on olemuslikult
seotud nende hegemoonia ja diskursuse mistetega ning neil on omakorda
thtsaid jrelmeid mitte ainult poliitilise losooa, vaid ka empiirilise poliiti-
kaanalsi jaoks (vrd Laclau b; Howarth et al. ; Jrgensen ja Phil-
lips , ptk ). Kui selgitame nende lhenemise loogikat ning nitame,
et midagi sarnast toimib Rawlsi oiglusteooria alustes, siis vime phimtte-
liselt edendada koguni empiirilist arusaama poliitika korraldusest rawlsili-
kus hiskonnas, mida ksitatakse ausameelse koost ssteemina vabade ja
vrdsete kodanike vahel hest plvkonnast teise (Rawls , ). Siiski jb
siinne arutlus losooliseks ning konkreetsed poliitikaettepanekud jetak-
se tulevaste uurimuste jaoks. Sellegipoolest viitan hele kesksele kitsasko-
hale Laclau ja Mouei ksitluses suutmatusele pakkuda juhatust institut-
siooniliste korralduste osas. Viimane tuleneb nende liigsest rhuasetusest
demokraatia dekonstruktiivsele ja innovatsioonilisele potentsiaalile, mitte
niivrd stabiliseerivaile ja konsensuslikele aspektidele. Sellega seoses osu-
tan ilmselgetele voorustele Rawlsi kontseptsioonis, mis pakub ettepanekuid
korraldamaks sattumuslikkuse eetosega koosklalisi demokraatlikke insti-
Vahel seostatakse radikaalsete demokraatidega ka Jrgen Habermasi, ehkki eelkige seo-

ses K. Marxi, J. S. Milli ja J. Deweyni tagasi viiva arusaamaga, et demokraatlikul osalusel
on oluline roll indiviidi eneseteostusel (vt Warren ). Siinses ksitluses, nagu allpool
selgub, kasutatakse seda terminit siiski teises thenduses.
Peeter Selg 43
tutsioone. Ennetamaks aga mitmeid vritimistmisi olgu kohe alguses el-
dud, et artikli taotlus ei ole nidata, et Rawls on tegelikult radikaalne de-
mokraat. Tema teooria eesmrgid on erinevad ning seonduvad just igluse
miste analsiga ausameelsuse ja vastastikkuse terminites. Tema radikaal-
demokraatlik potentsiaal on implitsiitne ning artikli eesmrk on muuta see
eksplitsiitseks, keskendudes sattumuslikkuse eetose rollile tema igluskont-
septsiooni kige alguprasemates momentides. Just viimase rolli selgitami-
ne Rawlsi ksitluses alles avab vimaluse sisuliseks dialoogiks radikaalse de-
mokraatia esindajatega, kelle jaoks hiskondlike suhete sattumuslikkuse r-
hutamine (nii normatiivselt kui deskriptiivselt) on olnud algusest peale esi-
plaanil. Laclau ja Mouei radikaalse demokraatia kontseptsioon pakub so-
biva tlgendusraamistiku muutmaks nhtavaks ning arendamaks edasi se-
da, mida Rawls on eeldanud mnevrra vaikimisi. Ja ka vastupidine kehtib:
radikaalsete demokraatide loomingus on igluse ksimuse pstitus rmi-
selt ldsnaline iglus (nagu heaolu, ausus jne) on ks thi thistaja
[empty signier] teiste seas, mis vib saada poliitilises vitluses mravaks
(vt nt Laclau , ) ning Rawlsi ausameelsuse ja vastastikkuse
ideel phinevast ksitlusest oleks selle koolkonna esindajatel palju ppida.
Ent ksteiselt ppimise vimalikkuse tingimuseks on mlema osapoole fun-
damentaalse hislhtekoha selgitamine. Viimast mistetaksegi antud artik-
lis sattumuslikkuse eetose terminites.
Kolmas mrkus puudutab kitsamalt Laclau ja Mouei teooriate retsept-
siooni. Nende loomingut ei saa ksitleda kui homogeenset tervikut igast as-
pektist, ent on tavaprane vaadelda nende tid teineteist tiendavana radi-
kaalse demokraatia mistega seoses (vt nt Smith ; Torng ; Glynos
). Korrektsuse mttes olgu osutatud, et ka selles kitsamas ksimuses lei-
dub alternatiivseid seisukohti (vt nt Wenman ; omassen ). Ni-
teks Wenman () koguni vastandab Laclau ja Mouei teoreetilisi orien-
tatsioone prast nende Hegemoonia ja sotsialistlikustrateegia ilmumist: post-
marksistlikumas Laclau ksitluses on vhem kohta liberaalsele vrtusplu-
ralismile, kuna radikaalne demokraatlik poliitika eeldab alati mingis mttes
antagonistlikul vastandumisel phineva kollektiivse identiteedi (nt rahva
tahte) konstrueerimist, millele ksikute identiteetide paljusus allutatakse;
rohkem vabariiklikust traditsioonist ammutava Mouei ksitluses on aga
radikaalse demokraatia jaoks just keskne antagonismi vltimine ning vr-
tuste ja identiteetide paljususe alalhoidmine. Vastukaaluks rhutab siinne
ksitlus siiski Laclau ja Mouei lhenemiste fundamentaalset htsust, mis
seisneb arusaamas, et radikaalse demokraatia ideaali ja sellest tuleneva po-
liitika eesmrgiks on just sattumuslikkuse eetose vimalikult ulatuslik kulti-
veerimine hiskondlikes suhetes. Phjus, miks lisaks Laclauja Mouei teed-
rajavale histle (), tsiteeritakse jrgnevas ksitluses valdavalt Mouei
loomingut, tuleneb tigast, et just tema on neist kahest see, kes on jrjepi-
devalt tegelenud radikaalse demokraatia ideaaliga seonduvate normatiivse-
te vaidlustega (sh liberaalide ja kommunitaaride kritiseerimisega), sellal kui
Laclau thelepanu on phiosas seotud hegemoonia mistega seonduvate on-
toloogiliste tpsustustega. Ometigi, nagu allpool neme, pole need kaks ksi-
museasetust teineteisest lpuni sltumatud, kuna nii hegemoonial phineva
poliitika kui radikaalse demokraatia ideaali aluseelduseks on just hiskond-
like suhete sattumuslikkuse ja ajaloolisuse tunnistamine.
Artikkel kulgeb jrgmiselt. Kigepealt selgitatakse, milles seisneb libe-
raalne strateegia poliitilises losooas ja kuidas suhestub sellega ldisemalt
Rawls ning talle vastanduvad radikaalsed demokraadid (alapunkt ). Seej-
rel keskendutakse detailsemalt Mouei agonistlikupluralismi vtmes mis-
tetud arusaamale radikaalsest demokraatiast ning sellest tulenevale Rawlsi
kriitikale (alapunkt ). Jrgneb sattumuslikkuse eetose sgavam selgitami-
ne hegemoonia ning demokraatliku revolutsiooni miste kaudu Laclau ja
Mouei teoorias (alapunkt ) ning ausameelsuse ja vastastikkuse mis-
te kaudu Rawlsi teoorias (alapunkt ). Kahes jrgmises alapunktis ptakse
visandada kriitiline dialoog Rawlsi ja radikaalsete demokraatide vahel kes-
kendudes mistlike isikute (Rawls) ja agonistlike vastaste (Moue) idee-
de hisosale (alapunkt ) ning Rawlsi avaliku igustamise ideesse ktketud
sattumuslikkuse eetosele (alapunkt ). Kokkuvttes (alapunkt ) jutakse j-
reldusele, et ehkki nii Rawlsi kui radikaalsete demokraatide hiskonnateoo-
riates onoluline fundamentaalne hisosa, onjust nende erinevusedsobivaks
lhtekohaks viljakale dialoogile nende lhenemiste vahel.
i. Poliitilise mtlemise liberaalne strateegia ja radikaalsed de-
mokraadid
Rawlsi jaoks on mis tahes liberaalsesse traditsiooni kuuluv igluskontsept-
sioon antud kolme peamise tunnuse kaudu: esmalt teatud phiiguste, -
vabaduste ja vimaluste mratlus. . . teiseks nendele igustele, vabadustele
ja vimalustele erilise prioriteetsuse omistamine. . . kolmandaks, meetmed
kindlustamaks kigile kodanikele ldised vahendid nende iguste ja vi-
maluste thusaks kasutamiseks (Rawls b, ). See asetab tema vaate li-
beraalses traditsioonis nn liberaalse vrdsuse [liberal equality] koolkonda
Kymlicka (, x) mttes ning eristab seda traditsiooni kahest teisest kesk-
sest kontseptsioonitbist: utilitaristlikust liberalismist ja libertarismist.
Nimetatud koolkond on lahutamatult seotud hiskondliku lepingu ideega,
mis viib tagasi vhemalt Hobbesi ja Lockei tdeni. Viimane omakorda on
nii ajalooliselt kui kontseptuaalselt seotud ksitlusega inimese igustest
[the rights of man] (Bobbio , ptk ). Kui paksime avada neid hen-
dava seose veelgi fundamentaalsemal tasandil, sobiks lhtepunktis hsti ks
Peeter Selg 45
iseloomustus Norberto Bobbio krestomaatilisest teosest:
hendav lli inimese iguste doktriini ja lepinguteooria vahel on
nende jaoks hine individualistlik hiskonnakontseptsioon: kontsept-
sioon, mille kohasel ksikisik oma huvide ja vajadustega, mis tnu
hpoteetilise loomuseaduse [law of nature] aktsepteerimisele vta-
vad iguste vormi, on esmane [comes rst] ning eelneb hiskonna
rajamisele. (Bobbio , )
Niisiis, indiviid oma igustega on esmane, hiskond oma normidega on
teisene. hendav lli nende vahel on aga nii vi teisiti aktsepteerimine: toi-
miva hiskonna eelduseks on, et tema tingimustes tegutsevad indiviidid akt-
septeerivad selle hiskonna norme. Ent milline on sellise aktsepteerimise
sobiv vorm? Millel peaks see aktsepteerimine phinema? ldiselt nustu-
takse vhemalt liberaalse vrdsuse traditsioonis, et selleks sobivaks vor-
miks on avalik oigustamine. Liberalism seab igale legitiimsele poliitilisele
korrale nude, et vhemalt phimtteliselt peab see olema avalikult igusta-
tav kigi tema piirangute tingimustes elavate indiviidide jaoks. Selle kaudu
mtestab liberalism juba valgustusajastuni vlja viivat ldlosoolist ideed,
et mistahes hiskondlik organisatsioon peaks olema lbipaistev korraldus
selles mttes, et tema toimingud ja phimtted peaksid olema hsti teada
ning kttesaadavad avalikuks mtestamiseks ja uurimiseks kigi kodanike
jaoks (Waldron , ). Sestap keerleb liberaalse mtte kige philisem
ksimus hel vi teisel viisil avaliku igustamise mber: riigid, institutsioo-
nid ja poliitikaskeemid vajavad avalikku igustamist. Rawls ei ole siin erand:
Arvestades demokraatliku kultuuri mistliku pluralismi [reasonable plura-
lism] tsiasja, on poliitilise liberalismi eesmrk tuua esile fundamentaalsete
poliitiliste ksimuste mistliku avaliku igustamise aluse vimalikkuse tin-
gimused (Rawls b, xix). Nii vi teisiti on poliitika tema jaoks seotud
avaliku igustamisega ja poliitiline flosoofa sellise igustamise vimalik-
kuse tingimuste analsiga. See asetab Rawlsi liberaalse strateegia raames-
se, mis pstitab poliitilisi ksimusi ratsionaalsuse ja moistlikkuse terminites.
Strateegia on normatiivne: see ei eelda, et inimesed on alati ratsionaalsed ja
mistlikud, vaid et me peaksime neist mtlema just nagu nad seda oleksid.
Oleks vhe mttekas ja mitte ainult liberaalse vrdsuse liberaalide, vaid ka
utilitaristide ja libertaaride jaoks igustada midagi tiesti irratsionaalsete
ja ebamistlikke toimijate, vi nagu Rawls seda tihti snastab, ebamist-
like doktriinide pooldajate jaoks. Viimased peaksid olema vlistatud po-
liitilisuse valdkonnast, mida iseloomustab kattuv konsensus [overlapping
consensus] (vt Rawls c). Jrelikult nende doktriinidega lihtsalt ei tege-
leta poliitiliselt.
Just siit algab fundamentaalne poleemika radikaalsete demokraatide
jaoks, kes rhutavad, et sellises ksitluses pole poliitilisuse loomust ldse ta-
batud. Poliitilisus on antagonismi ja vaidlustamise valdkond, mitte konsen-
suse vi arutlemise ala. Valades li tulle nendele kriitikatele viksime elda,
et mistlikkus on Rawlsi jaoks eelkige eetiline dispositsioon. Mistlikud
inimesed soovivad iseenesest [for its own sake] hiskondlikku maailma,
milles nemad vabade ja vrdsetena saaksid teha koostd teistega tingimus-
tel, mida nad kik viksid aktsepteerida. Nad nuavad, et selles maailmas
kehtiks vastastikkus nnda, et kik saaksid tulu hes teistega (Rawls b,
). Lisagemsiia, et Rawlsi kontseptsioonis ei ole mistlikud toimijadmel-
davad ilma, et nad oleksid teatud ulatuses ratsionaalsed (Rawls b, )
ning osutagem, et viimane aspekt on deneeritud suhteliselt traditsioonilis-
tes majanduslikes terminites (Rawls b, ). Juhtumonselge ja lpetatud.
Juba . aastal diagnoosis Carl Schmitt liberalismi fundamentaalse hda:
viimane ei ole isegi mitte ritanud vlja ttada teooriat riigi ja poliitilisuse
kohta, vaid ainult pdnud naelutada poliitilisust eetilisuse klge ja muuta
ta majanduse alamaks (Schmitt , , kaldkiri lisatud). Just poliitilisuse
taandamine eetiliseks lbirkimiseks vi majanduslikuks konkurentsiks on
phjus, miks liberalismei ole vimeline haarama mistahes entiteedi poliitili-
se eksistentsi spetsiikat, nimelt vimelisust vi tahet mratleda ise sbra
ja vaenlase eristust (Schmitt , ). Teisisnu: poliitiline eksistents t-
hendab antagonismi loomist, mitte eetilist lbirkimist vi majanduslikku
konkurentsi.
See on htlasi stardipauk kaasaegsete radikaalsete demokraatide jaoks,
kes seavadsihiks Carl Schmitti vljakutsele vastamise post-poliitilisel ajas-
tul (Moue , ), milles domineerib liberaal-demokraatlik para-polii-
tika: katse depolitiseerida poliitikat hoiak, mille viimaseks losooliseks
igandiks on vahest habermaslik ja rawlsilik eetika oma katsetega de-anta-
goniseerida poliitikat snastades selged reeglid, mida jrgida nnda, et ago-
nistlik menetlus [agonistic procedure of litigation] ei plahvataks prispoliiti-
kaks [politics proper] (iek , ). Poliitika depolitiseerimises sdis-
tavad Rawlsi paljud, kelle meelest ta asendab poliitika teooriaga vi krval-
dab avalikust sfrist telised vastandused(vt Honig ; Barber ,
; Wolin , ; Walzer ). Nagu seda vtab kokku Marchart,
kes esindab post-fundatsionalistlikku poliitilist mtlemist, millest radi-
kaalne demokraatia on ks vimalik projekt: Ei ole mingisugust kahtlust,
et traditsiooniliselt on poliitiline teooria olnud sna vaenulik oma phi-
objekti, poliitika, suhtes. Vga sageli on poliitiline mtlemine Platonist
Rawlsi ja Habermasini huvitatud sellise hea korra maksmapanekust ja
legitimeerimisest, mis lppkokkuvttes muudaks leliigseks mistahes vor-
mis vaidlustamise ja konikti (Marchart , ).
Ent peatugem korraks ja ksigem, mida peetakse silmas sellises mitte-
traditsioonilises ja avalikul igustamisel phinevale vaatele vastanduvas po-
Peeter Selg 47
liitikaksitluses. Kesksed mrksnad nagu vaidlustamine, konikt ja anta-
gonism on juba klanud. Ja kui me eeldame, et Rawlsi katse kseerida po-
liitika reegleid kuidagi poliitikaeelselt, on vale tee, viksime arvata, et polii-
tilised suhted on rmiselt kontrollimatud ja saavad oma telise thenduse
just nimelt seetttu, et nad osutavad fsilise tapmise reaalsele vimalikku-
sele (Schmitt , ). Kas see on vaade poliitikale, mille teostamist radi-
kaalsed demokraadid sooviksid meie hiskonnas? Kindlasti mitte.
ks vti
selle selgitamiseks on Chantal Mouei arusaamradikaalsest demokraatiast,
mida ta mtestab agonistliku pluralismi kaudu.
Ta rhutab, et kui me vastame kaasaegse demokraatia vljakutsetele, siis

me ei peaks lootma erimeelsuse krvaldamisele, vaid selle ohjeldamisele
[containment] nendes vormides, mis tunnustavadliberaaldemokraatlike ins-
titutsioonide olemasolu (Moue , ). Pangem thele, et ta rgib siin
erimeelsusest, mitte antagonismist vaenlaste vahel. igupoolest on de-
mokraatliku poliitika vimalikkuse jaoks mrava thtsusega just viimas-
te muutmine vastasteks [adversaries], keda iseloomustab agonistlik suhe:
Vastupidiselt vaenlastele, kel puuduvad igasugused hised printsiibid ning
kelle vastandumine on antagonistliku loomuga, on vastastel erinevad tl-
gendused histest printsiipidest ning nad vitlevad selle nimel, et nende
tlgendus muutuks hegemoonseks (Moue a, ). Vastaste hised
printsiibid on liberaaldemokraatliku reiimi eetilis-poliitilised printsii-
bid, see thendab, vabadus ja vrdsus kigile (Moue a, ). Moue
vtab kokku: vitlus vastaste vahel. . . on see, mida demokraatlik poliitika
endast teliselt kujutab ja keegi ei peaks pdma lpetada agonistlikku vas-
tandumist (Moue a, ). Mis aga jrgneb, on vide, et just seda ri-
tab teha Rawls ning ldisem diagnoos: igupoolest on just vastase asu-
paiga kaotamine see, mida tema [Rawlsi] lhenemine sihiks seab. Just see
on phjus, miks tema ideaalne demokraatlik hiskond, kui see kunagi rea-
liseeritaks, oleks selline, milles agonistlik vitlus oleks lpetatud (Moue
a, ). Miks Moue nnda arvab? Vastusel on kaks teineteisest sl-
tuvat tahku: tema sattumuslikkuse eetosel phinev agonismi miste ning
tema Rawlsi ksitlus, mis kujutab viimast kui selle eetose hlgajat. Alustan
teisest punktist.
Ranges mttes poleks see muidugi ka Schmitti valik. Rawlsi ja Schmitti poliitilisuse k-
sitluste hendatavuse kohta vt (Vatter ).
Snale agonistlik on loobutud eestikeelse omavaste leiutamisest, kuna sel on vrsna-

line kla ka inglise keeles ning, nagu tekstist selgub, sellele terminile vastaval mistel on
omakorda tihe seos mistega, mille thistamiseks eesti keeles onjuba ammugi kinnistunud
vrsnaline termin antagonism. Eestikeelne ligikaudne snonm terminile agonist-
lik viks olla vistluslik, kuna vanakreekakeelne sna A , millest see on tuletatud,
viitas nii spordivistlusele kui ka niteks teatud tpi vaidlusele kahe vanakreeka draama
tegelaskuju vahel.
. Rawls Mouei tlgenduses
Mrava thtsusega on Moue jaoks probleem, et rawlsilik ratsionaalne
poliitiline konsensus. . . mis ei phineks helgi vlistamise vormil (Moue
a, ) on igupoolest demokraatiavaenulik. Mis sellisest vaatest jrel-
dub, on, et niipea, kui srane konsensus on saavutatud, ei saa seda legitiim-
selt vaidlustada (Moue a, ). Seega, teline vimalus legitiimselt
vaidlustada olemasolevat konsensust on Mouei jaoks demokraatiale ise-
loomulik. See on normatiivne vide. Ent tal on selle toetuseks ka ontoloogili-
si eeldusi: kski riik vi poliitiline korraldus, isegi mitte liberaalne, ei saa
eksisteerida ilma mingisuguses vormis vlistamiseta (Moue a, ).
Taolise poliitilise ontoloogia valguses on loomulik melda, et iga poliitiline
kord on hel vi teisel viisil vlistanud teatud eluvormid, et ennast korrana
moodustada. Hoolimata Rawlsi osutustest, et iglus kui ausameelsus on
poliitiline, mitte metafsiline (vrd Rawls d), nustub ta kindlasti sel-
lise minimalistliku ontoloogilise vitega: ei ole olemas hiskondlikku maa-
ilma ilma kadudeta: see thendab, ei ole hiskondlikku maailma, mis ei v-
lista mnesid eluviise, mis realiseerivad mingil erilisel viisil teatud vrtusi
(Rawls , ). Teisisnu: []iglases liberaalses hiskonnas vib olla pal-
ju rohkemruumi kui teistes hiskondlikes maailmades, ent see ei saa kunagi
olla ilma kadudeta (Rawls , ). Sestap ei paista erimeelsus Mouei ja
Rawlsi vahel olevat ontoloogiline.
Kuid millised oleksid normatiivsed jrelmid sellisest arusaamast his-
kondlikumaailma kohta? Kas juaksime totaalsesse pluralismi mistahes vr-
tustessteemi lputu vaidlustatavuse vormis? See ei oleks Mouei lahen-
dus: demokraatlik hiskond ei saa kohelda legitiimsete vastastena neid, kes
seavad tema alusinstitutsioonid ksitavaks (Moue b, ). Pluralis-
mile on olemas piirid. Siiski on thtis, et pluralismi piiridega seonduvaid
vlistamisi vetaks sellena, mis nad on (see thendab, vlistamistena, mis
eeldavad teatud vormis rhumist), selmet varjata neid ratsionaalsuse loori
taha (Moue a, ). Ja loomulikult on selline varjamine ks peamisi
etteheiteid Rawlsile. Mouei lahendus oleks tunnistamine, et pluralistliku
demokraatia spetsiika ei seisne domineerimise vi vgivalla puudumises,
vaid sellise institutsioonide kogumi rajamises, mille kaudu neid saab piirata
ja vaidlustada (Moue a, ).
Nagu hsti teada, on Rawls erinevalt Moueist ulatuslikult visandanud
institutsioonilist raamistikku igluse kui ausameelsuse jaoks oma kolmes
kige philisemas monograaas (vt Rawls , ; b, ; ,
) ning koguni katsetanud kontseptsiooni avardamist rahvusvahelise-
le hiskonnale (vt Rawls b, ). Nii et probleemei saa Mouei jaoks
olla selle normatiivse aspekti eiramises Rawlsi poolt, vaid selles, kuidas ta
antud ksimusega tegeleb. Mouei jaoks on mrav, et vlistamisi vaadel-
Peeter Selg 49
daks poliitilistes, mitte moraalsetes terminites (Moue b, , kaldkiri
lisatud). Seega: [m]ned nudmised vlistatakse mitte selleprast, et need
kuulutatakse kurjuseks, vaid kuna nad seavad kahtluse alla demokraatlikku
poliitilist hendust mratlevad institutsioonid (Moue b, ).
Ta lisab siia tpsustuse: nende institutsioonide loomus ise on samuti osa
agonistlikust debatist, kuid et srane debatt aset leiaks, on tarvilik hise
smboolse ruumi olemasolu (Moue b, ). ldine jreldus on, et de-
mokraatia vajab koniktset konsensust [conictual consensus]: konsensust
vabaduse ja vrdsuse eetilis-poliitiliste vrtuste osas, lahknevust nende tl-
genduses (Moue b, ). Seega: [t]uleb tmmata eraldusjoon nende
vahel, kes otsekohe lkkavad need vrtused tagasi ja nende vahel, kes neid
aktsepteerides vitlevad koniktse tlgenduse nimel (Moue b, ).
Moue osutab seejrel, et hoolimata tema positsiooni nilisest sarna-
susest liberaalsele teoreetikule nagu John Rawls, seisneb mratu erinevus
nende vahel jrgnevas: Rawlsi jaoks phineb selline eraldusjoone tmbami-
ne ratsionaalsusel ja moraalsusel, sellal kui mina vidan, et piiri tmbamine
legitiimse ja mittelegitiimse vahele on alati poliitiline otsus ja peaks seetottu
jma alati avatuks vaidlustamisele (Moue b, , kaldkiri lisatud).
Sdistus on siin selge: Rawlsi ssteem on suletud ning alustrajav konsen-
sus tema visandatud hiskonnas on teispool poliitilist vaidlustamist, kuna
see vljendab universaalset ratsionaalsust ja moraalsust:
Vastupidiselt Rawlsile ja Habermasile, ei pa ma esitada liberaalset
demokraatiat kui mudelit, mille valiks iga ratsionaalne indiviid ideali-
seeritud tingimustes. Sel viisil mistan ma poliitilistesse institutsioo-
nidesse ktketud normatiivse dimensiooni loomust eetilis-poliitili-
sena, osutamaks, et see viitab alati spetsiilistele praktikatele sltudes
konkreetsest kontekstist, ning et see ei ole universaalse ratsionaalsuse
vljendus. (Moue b, )
Jttes taas krvale Rawlsi ja Habermasi hele pulgale asetamise, peaksi-
me mrkima, et Mouei Rawlsi ksitluse viks kindlasti hlmata standard-
maketti [standard blueprint], nagu seda nimetab Anthony Simon Laden,
Rawlsi pilane ja ks mjukaimaid tema tde alaseid eksperte nooremast
plvkonnast. Laden vtab fenomeni kokku jrgmiselt:
Rawlsi loomingu struktuuri standardmakett koosneb neljast omava-
hel seotud elemendist: () Rawls tegeleb suurlosoolise projektiga;
() konkreetsemalt, ta arendab vlja teooria selle sna traditsioonili-
ses mttes; () see teooria on hobbesilik selles mttes, et ta algab pih-
ta inimratsionaalsuse ksitlusest; ja () see seab sihiks nidata igluse
ratsionaalsust oma keskse osa kaudu, milleks on argument algposit-
sioonist kahe iglusprintsiibi valiku kasuks. (Laden , )
Vib elda, et selline makett on hel vi teisel viisil kujundanud Rawlsi-
alast kirjandust kogu selle ulatuses alates poolehoidvatest eksegeesidest (vt
Kukathas ja Pettit ) kuni poolehoidvate kriitikateni (vt Habermas ;
Dworkin , ; Nozick , ), mittepoolehoidvatest kriitika-
test (vt Sandel ) mittepoolehoidvate krvaleheitmisteni (vt Laclau ,
; , ; , ). Kui mistame rawlsilikku ettevtmist nii-
viisi, on tema tsiseltvetavus radikaalsete demokraatide jaoks vgagi prob-
lemaatiline. Rawls ei esita isegi asjakohaseid ksimusi, rkimata rahulda-
vate vastuste pakkumisest. Demokraatia phiprobleem ei seondu Laclau ja
Mouei jaoks hiskondlike institutsioonide ratsionaalse igustamisega. As-
jakohane on pigem demokraatiaga sobivate vimusuhete ettekujutamine,
kuna mistahes hiskondlik objektiivsus moodustatakse lbi vimuaktide
(Moue b, ) ning ratsionaalsus pole kunagi objektiivne vi lpuni
lbipaistev.
Niisugune on lhidalt Mouei Rawlsi ksitlus. Toomaks esile siia kuulu-
vaid veelgi fundamentaalsemaid erimeelsusi, analsin jrgnevalt ht kesk-
seimat kategooriat, millel rajaneb radikaal-demokraatlik visioon poliitikast
ja vimust. Jutt on hegemoonia mistest ning see viib meid veelgi otsese-
malt Mouei Rawlsi kriitika aluste juurde ning tema normatiivse jrelmini,
millele viitasime juba lal, et demokraatlikus hiskonnas peab mistahes po-
liitiline otsus jma alati avatuks vaidlustamisele.
{. Hegemoonia, demokraatia ning sattumuslikkuse eetos Laclau
ja Mouei tdes
Nagu selgitab Moue, on lisaks antagonismi kategooriale just hegemoonia
miste kige kesksemidee selgitamaks poliitilisuse probleemi (Moue b,
).
Hegemoonia kategooria on aluseks sellele, mida viks nimetada sattu-
muslikkuse eetoseks Laclau ja Mouei tdes. Nende raamistikus on hege-
moonne ja sattumuslik omadused, mis vastastikku teineteist eeldavad. He-
gemoonia on vimu vorm: [s]elle vimaldavaks tingimuseks on, et mingi
partikulaarne hiskondlik jud vtab enese peale temaga radikaalselt his-
mdutu totaalsuse esindamise (Laclau ja Moue , x). Seega, kui mingi
partikulaarne jud (tleme Fhrer vi Solidarno) esindab temaga his-
mdutut totaalsust (nt Saksa rahva tahet vi Poola rahva tahet), siis on
meil tegemist hegemoonse suhtega. Ja see partikulaar funktsioneerib hege-
moonse universaalsusena (Laclau ja Moue , x). Sellisest denitsioo-
nist on selge, et mistahes hiskondlike judude identiteeti peab mistma
sattumuslikuna, mitte kseerituna, vastasel korral poleks selline mberkor-
raldamine (liigendus [articulation] Laclau ja Mouei terminites) meldav:
Hegemoonia jaoks on tarvilik nue, et elemendid, mille loomus ei mra
neid ette astuma pigem ht tpi korraldusse kui teise, sellegipoolest liitu-
vad mingi vlise vi liigendava praktika tulemusena (Laclau ja Moue ,
Peeter Selg 51
xii). Seega, hegemoonia eeldab kikide hiskondlikke suhete sattumuslik-
kust. See on aga ontoloogiline hoiak, olgugi, et phjalikult esitatud postst-
rukturalismi, analtilise losooa ja pshhoanalsi kaudu (vt Laclau ja
Moue , ptk ). Iseenesest ei ole see abiks normatiivsete vaidluste korral,
mis on kesksed vastandumises liberalismile. Ent viimaseid silmas pidades
vib kigepealt telda, et sellise ontoloogia taga ei ole midagi muud kui de-
mokraatia enda idee (ning viimasel on selged normatiivsed kaasthendus-
ed).
Laclau ja Moue osutavad, et hiskondlike suhete sattumuslikkuse ha
kasvav nhtavus kui hegemoonia tingimus ei ole universaalne, vaid demok-
raatlik areng: Ma mistan demokraatiat kui reiimi, mis teeb tielikult nh-
tavaks hegemoonse sideme sattumusliku iseloomu (Laclau , ). Tasub
meeles pidada, et Laclau ja Mouei alguprane hegemoonia miste otsing
marksismi traditsioonist kib ksikes sellelele traditsioonile omaste tota-
litaarsete vi antidemokraatlike tendentside vltimisega, eriti mis puudu-
tab sama miste kasutust bolevistlikus keelepruugis (Lenin, Trotski). Vii-
mases olid hegemoonial selgelt sulgevad konnotatsioonid ning praktikas
thendas see Partei ontoloogilist ankurdamist avangardi rolli. Partei kehas-
tas tlisklassi telisi huvisid. Niisuguse hegemoonia mistmisega kaas-
nes ka marxismi kui objektiivse ja Ajaloo telist olemust tabava teaduse
epistemoloogiline eelisseisund (Laclau ja Moue , ). Laclau ja Moue
vastandavad Antonio Gramscist lhtuvat demokraatlikku ksitlust hege-
mooniast kui liigendusest (Laclau ja Moue , ) sellistele totalitaar-
setele hegemoonia ideedele, mis kalduvad varjama hegemoonsete sidemete
sattumuslikkust ning esitama olemasolevaid vimusuhteid kui loomulikke.
Ent nad rhutavad, et isegi Gramsci ksitlusel hegemooniast kui moraalsest
ja intellektuaalsest juhtimisest (Laclau ja Moue , ) olid piirid de-
mokraatliku hegemoonia praktika seisukohast (Laclau ja Moue , ).
Hoolimata Gramsci kaldumisest kikide hiskondlike suhete sattumuslik-
kuse tunnistamise suunas, tugineb ta siiski essentsialistlikule fundamen-
taalse klassi mistele (Laclau ja Moue , ) ning sattumuslikkuse rol-
lil olid tema ksitluses seega piirangud hegemoonia miste jaoks, mis oleks
tielikult sobilik demokraatliku ajastu jaoks. Hegemoonia kui sattumus-
liku liigendamise vormi on poliitika ha enam vtnud selles hiskondliku
reaalsuse raamistikus, mida Laclau ja Moue nimetavad demokraatlikuks
revolutsiooniks. Viimase phiiseloomustuse laenavad nad Claude Leforti
tdest. Raamatus, mis avaldati paar aastat prast Laclau ja Mouei vas-
tavat teost, vtab Lefort oma positsiooni selles ksimuses kige selgemalt
kokku jrgmiselt:
demokraatiat kehtestatakse ja hoitakse alal kindlusmarkerite lagune-
mise [dissolution of the markers of certainty] kaudu. See juhatab sisse
ajaloo, milles inimesedkogevadfundamentaalset mramatust seoses
vimu, iguse ja teadmiste alustega ning sestap ka mina ja teise vahe-
liste suhete alusega kigil hiskondliku elu tasemetel. (Lefort ,
)
Demokraatlik revolutsioon on Laclau ja Mouei jaoks hiskondlike
suhete moodustumise mrkimisvrne teisenemine, mis viib tagasi Prant-
suse Revolutsioonini: See lahkulmine ancien regimeist. . . pakkus diskur-
siivseidtingimusi, mis vimaldasidesitada erinevaidebavrdsuse vorme mit-
telegitiimsete ja mitte-loomulikena ning muuta nad nnda samavrseks
kui rhumise vormid (Laclau ja Moue , ). Teisisnu: demokraatlik
revolutsioon on ldnimetus nendele hiskondlikele protsessidele, mis on
jrk-jrgult viinud Lne tsivilisatsiooni hierarhilisest ja ebavrdsusi loo-
mulikena esitavast hiskonnast sellise hiskonna vormini, mis ha enam
mistab ebavrdsusi mitte-loomulike ja sattumuslikena. ldiselt: Laclau
ja Moue nevad seda revolutsiooni kui vrdsuse idee avardumist ha uu-
tesse hiskonna sfridesse: Tliste ja antikapitalistlike vitluste kujune-
mine heksateistkmnendal sajandil oli otsustav moment selles protsessis,
ent see polnud ainuke ega viimane: nn uute hiskondlike liikumiste vit-
lused viimastel kmnenditel onjrgmine etapp demokraatliku revolutsiooni
svendamises (Laclau ja Moue , ).
Seega, tuginemine kindlusmarkerite lagunemisele ja sattumuslikkuse
rhutamine hiskondlike suhete liigendamisel ei ole Laclau ja Mouei jaoks
pelgalt ontoloogiline hoiak, mis nende jaoks kujuneb radikaalseks konstruk-
tivismiks (Laclaua, ). See oneetos, mis kibksikes nende normatiiv-
poliitiliste ettepanekutega. Viimased kehastuvad nende jaoks radikaalse de-
mokraatia projektis, mida mistetakse poliitika sellise vormina, mis ei p-
hine mitte hiskondlikkuse olemuse [essence of the social] dogmaatilisel
postuleerimisel, vaid, vastupidi, mistahes olemuse sattumuslikkuse ja mit-
methenduslikkuse jaatamisel (Laclau ja Moue , ). Oleme ninud,
et praktilis-poliitilised ettepanekud Moueilt, kes mtestab sama projek-
ti agonistliku pluralismi terminites, seisnevad eetilis-poliitilise konsensuse
sisseseadmises vabaduse ja vrdsuse fundamentaalsete vrtuste osas nn-
da, et nende tlgendus jks tielikult avatuks ja vaidlustatavaks: Konsensus
liberaal-demokraatlikus hiskonnas onja alati saabolema hegemoonia
vljendus ja vimusuhete kristalliseerumine (Moue , ). Teisisnu:
iga konsensus on sattumuslik ning selle eitamine oleks antidemokraatlik. Me
neme nd, milles seisneb erinevus vaenlaste ja vastaste vahel: viimased
tunnustavad iseenda hiskondliku positsiooni sattumuslikkust. igupoolest
peavad vastased tunnustama koigi hiskondlike positsioonide sattumuslik-
kust. See thendab, et nad peavad mnma, et kigi hiskondlike positsioo-
nide muutumine, mberjaotumine, mberpratavus ja vaidlustatavus on
Peeter Selg 53
reaalsed vimalikkused nende hiskonnas. Vastased jagavad sattumuslik-
kuse eetost, vaenlased mitte.
Siin tuleks aga tstatada oluline alternatiivse tlgenduse vimalus. Kas
poleks adekvaatne telda, et see, mis eristab vaenlasi vastastest, on tik,
et viimased on moistlikud rawlsilikus mttes ning seega on nende vitlus
hegemoonia nimel agonistlik, mitte antagonistlik lahing vimu nimel hes
selle schmittiliku vimaliku rmusega fsilise tapmise reaalsusest? Ma
nitan, et vastus sellele pikale ksimusele on jaatav ning sattumuslikkuse
eetos on aluseks Rawlsi mistlikkuse mistele ning tema igluse teooriale
fundamentaalselt. Et seda teha, peame oma vaated Rawlsiga seoses mber
orienteerima ning hlgama tema loomingu ksitluste standardmaketi.
. iglus, demokraatia ning sattumuslikkuse eetos Rawlsil
Laden pakub vlja, et peaksime edendama Rawlsi ksitluse alternatiivset
maketti [alternative blueprint], vttes selle kokku jrgnevalt:
() Rawlsi projektid on fokuseeritumad ja kitsamad kui ldiselt arva-
takse; () ta tegeleb pigem losooa kui kaitsega, mitte losoolise
teooriaga; () tema argumendid on meldud pigem toimima avalike
igustustena, mitte deduktsioonidena inimloomuse vi ratsionaalsu-
se kohta kivatest eeldustest; () tema saavutuse keskne idee ja krg-
punkt on avaliku mistuse [public reason] idee ja sellega kaasnev pilt
poliitilisest arutlusest [deliberation], ning algpositsiooni argumendi
thtsus seisneb selles, et see on ks vimalik suund igustamaks ig-
lusprintsiipe avalikult. (Laden , )
Kavatsen arendada Ladeni maketti ning radikaliseerida tema ht tien-
davat mtet: kui Rawlsi loomingu kese on poliitilise arutluse mudel plura-
listlikus demokraatias, siis ei peaks me temast mtlema kui peamiselt libe-
raalist ja egalitaarist, vaid eelkige kui demokraadist (Laden, , kald-
kiri lisatud). Ma pakun vlja maketi, mille valguses viks algatada kriitilise
ideedevahetuse Rawlsi ja radikaalsete, mitte ainult arutlevate [deliberative]
demokraatide vahel. Mis puutub viimati mainitud debatti, siis Joshua Cohen
onilmselt selle ksimuse tuntuimksitleja (vt nt Cohen). Ent isegi tema
leiab, et Rawlsi lhenemises on selgeid piiranguid, kuna viimane videtavalt
eeldab hstikorraldatud hiskonnas moraalset ksmeelt igluse fundamen-
taalsisude [fundamentals of justice] osas (Cohen , ). Kuna poliitika
ja moraal on phimtteliselt erinevad, jreldab ta: [o]n ebamistlik oodata
sama igluskontseptsiooni aktsepteerimist kigi liikmete poolt ning arva-
tavasti on see demokraatliku poliitika voorus, et nad on eri meelel (Co-
hen , ). Ma nitan, et Rawlsi ldine vaade on selle vitega koosklas.
Peaksime ksima: mis oleks kui fundamentaalne ksmeel, mida Rawls eel-
dab, ei ole mingisuguse substantsiaalse moraalikontseptsiooni, vaid ainult
formaalse eetose osas: et iga hiskondlikku positsiooni mistetakse sattu-
muslikuna? Laclau ja Moue kindlasti toetaksid sellist ksmeelt. Vidan, et
just see sama sattumuslikkuse eetos kujundab kogu Rawlsi iglusteemalist
ritust.
Kuidas Rawls sattumuslikkuse probleemiga tegeleb? Paistab olevat liht-
ne viis demonstreerida, et tema eesmrk antud ksimuse ksitlemisel on
sattumuslikkuse mjude tasallitamine igluse teooriast. Algpositsioon on
konstrueeritud hiskondlikest ja loomulikest sattumustest abstraheerumi-
seks, sest hiskonna baasstruktuuri jaoks iglusprintsiipe valides peame
nullima spetsiiliste sattumuste mjud, mis asetavad inimesed vastasseisu
ja ahvatlevad neid hiskondlikke ja loomulikke asjaolusid nende endi eeli-
seks ra kasutama (Rawls , ). Ja sobiv viis selle abstraktsiooni saa-
vutamiseks on teadmatuse loor [veil of ignorance] (Rawls , ; vt ka
, ). Siiski, kui me neme algpositsiooni argumendi thtsust selles, et
see on ks vimalik suund igustamaks iglusprintsiipe avalikult nagu La-
deni alternatiivne makett soovitab, siis peaksime seda tunnistama pelgalt
esitusseadmena [expository device], mis vtab kokku need tingimused [st
piirangud ausale sotsiaalsele koostle] ja aitab esile tuua nende jrelmid
(Rawls , ). Algpositsioon on vahend mingi eesmrgi tarvis. Mis on
see eesmrk? Vastust tuleks otsida ausameelsuse tingimuste ksitlusest ene-
sest. Rawlsi alguprane siht datest on visandada igluskontseptsioon,
mis realiseerib ausameelsuse miste kige kesksemaid nudeid ning pak-
kuda seelbi toimiva alternatiivi domineerivatele utilitaristlikele igluskont-
septsioonidele. Viimasedontielikult vimetudhaarama vastastikkuse [reci-
procity, mutuality] ideed, mis Rawlsi jrgi on sisemiselt omane nii igluse
kui ausameelsuse ideele.
Vastastikkuse nue on ks kesksemaid ideid tema kige loetumas artiklis
iglus kui ausameelsus (Rawls a). ks smptomeid tolle idee kesk-
susest on, et samal aastal, mil ilmus Oiglusteooria, avaldas Rawls ka artik-
li iglus kui vastastikkus (e), mis oli tegelikult materjal tema kont-
septsiooni petamiseks Harvardi tudengitele . aastal (Freeman , x).
Selles artiklis tleb ta otse: fundamentaalne korraga nii igluse kui ka ausa-
meelsuse jaoks on vastastikkuse miste (Rawls e, , kaldkiri lisatud).
Judes selle miste juurde sedastab ta kigepealt: praktika on osapoolte
jaoks koosklas vastastikkuse mistega kui keegi ei tunne, et selles osalemise
kauduonteda vi kedagi teist ra kasutatudvi sunnitudjrele andma nud-
mistele, mida nad legitiimseks ei pea (Rawls e, ). Pangem thele, et
sellises iseloomustuses ei ole thtis ainult kellegi tunne enese, vaid ka teis-
te suhtes koik perspektiivid puutuvad vastastikkuse seisukohalt asjasse.
Ent ksimus pole pelgalt tunnetes. Veidi tehnilisemalt teldes: sina ja mina
oleme vastastikkuse suhtes kui nii sina kui ka mina vime vastastikku akt-
Peeter Selg 55
septeerida printsiipe, mis mratlevad meie positsioone deneeriva prakti-
ka. Sellised nudmised on Rawlsi vastastikkuse miste aluseks, mis omakor-
da on fundamentaalne ausameelsuse ja igluse jaoks: [j]ust see asjaolu, et
vabadel ja vrdsetel isikutel, kellel puudub ksteise le mjuvim, on vi-
malik printsiipe vastastikku tunnustada, muudab vastastikkuse miste nii
ausameelsuse kui igluse jaoks fundamentaalseks (Rawls e, ). ig-
luse ja ausameelsuse mistmisel vastastikkuse terminites on mitmeid olulisi
tagajrgi. Neid on parem esitada he Rawlsi jaoks keskse teema, utilitarist-
like igluskontseptsioonide vastaste argumentide valguses. Artiklis iglus
kui ausameelsus liigub Rawls ausameelsuse idee kaudu igluse idee juurde
nagu ta mistab seda hiskondlike praktikate terminites:
Praktika on iglane, kui ta on koosklas printsiipidega, mille vastas-
tikust esitamist ja tunnustamist vib mistlikult oodata kigilt selles
osalejatelt, kui nad on sarnastes tingimustes ning kui neilt nutakse
eelnevat kindlat kohustumist, ilma et oleks teada, milline saab olema
nende konkreetne olukord (Rawls a, )
Kritiseerides utilitarismi kasutab ta orjuse nidet, selgitamaks vastas-
tikkuse kesksust oma igluse ksitluses. Nide on siin, nagu mujalgi (vt ka
Rawls a, ; b, ; e, ) valitud lihtsuse kaalutlusel,
ent osutab tema raamistiku ldisemale loogikale. Muidugi ei vida Rawls,
et utilitaristide arvates orjus ei ole ebaiglane. Pigem peavad viimased seda
ebaiglaseks printsiipide phjal, mille tunnustamist ei oleks mistlik ooda-
ta kikidelt asjassepuutuvatelt osapooltelt, kui nad oleksid asetatud vastas-
tikkuse nude alusel. Utilitarism voimaldab. . . vita, et orjus on ebaiglane
selleprast, et orjapidaja saadavad eelised ei kaalu les orjapidamise puudusi
orja ja hiskonna jaoks tervikuna, mida selline suhteliselt ebaefektiivne t-
korraldus koormab (Rawls a, ). Seevastu iglus kui ausameelsus ei
luba orjapidaja eeliseid ldse kaaludagi (Rawls a, ). Phjus on vga
lihtne: Kuna viimase positsioon ei vasta printsiipidele, mida vidakse vas-
tastikku tunnustada, ei saa orjapidaja eeldatav kasu mingil moel leevendada
praktika ebaiglust (Rawls a, ). Vastastikkuse idee muudab nhta-
vaks orjuse olemusliku vasturkivuse seoses iglusega: Kuna orjus ei ole
koosklas printsiipidega, mida nad viksid vastastikku tunnustada, vib eel-
dada mlema [s.t nii orja kui orjapidaja] nustumist, et orjus on ebaiglane
(Rawls a, ).
Ent peatugem korraks ning kaalugem, mis veel on vastastikkuse mis-
tes eeldatud, tstatades he liberaalsest strateegiast tuleneva tpksimuse:
mis mttes oleks orjapidajast ratsionaalne nustuda, et orjus on ebaiglane?
Esitagemseda niimoodi: mida tleks orjapidaja Vana-Kreekas aastat eKr
Rawlsile, kes osutab, et orjus ei phine printsiipidel, mida tema ja tema or-
jad viksid vastastikku tunnustada, kui nad oleksid vabad ja vrdsed ning
neil puuduks teineteise le mjuvim? Vib arvata, et ta kostaks: Ja mis
siis? Ning see oleks tepoolest ratsionaalne vastus. Miks? Sest vastastikku-
se nue klaks ratsionaalselt koigi praktika osapoolte jaoks vaid siis, kui nad
kik mistaksid reaalsena vimalust sattuda koigisse praktika poolt vimal-
datavatesse positsioonidesse. Kui orjapidaja neks reaalsena vimalust sattu-
da orjade positsiooni, oleks temast ratsionaalne pidada orjust ebaiglaseks.
Teisisnu: vastastikkuse nue eeldab, et kik praktikasse kaasatud osapoo-
led mistaksid selle erinevaid positsioone sattumuslike, mitte kseeritute
vi loomulikena. Ning see kaalutlus mista hiskondlikke positsioone
sattumuslikena oleks tiesti mttetu orjapidajate seas Vana-Kreekas
aastat eKr.
Ja muidugi on ta mttekas praegu sna ilmselgetel phjustel, mida aru-
tasime lal: me elame demokraatlikul, mitte hierarhilise hiskonna ajas-
tul. Nagu juhib thelepanu Cohen (, ) oli osa iglusteooria foonist
[background] Rawlsi jaoks arusaam, et on krvale heidetud usk ksee-
ritud loomulikust korrast, mis sanktsioneeriks hierarhilise hiskonna (Co-
hen , ). Rawls muidugi ei esita ajaloolist ksitlust, kuidas tema iglus-
teooria foon on esile kerkinud. Ent just siin saab rakendada lal ra toodud
Laclauja Mouei ksitlust demokraatlikust revolutsioonist, muutmaks esk-
plitsiitseks seda, mida Rawls on vaikimisi algusest peale eeldanud oma vas-
tastikkuse nudega: nimelt, sattumuslikkuse eetost. Vastastikkuse nue eel-
dab kigi hiskondlike positsioonide (olgu nad mratletud rikkuse, vi-
mu, austuse jmterminites) sattumuslikkuse aktsepteerimist ning nende loo-
mulikkuse vi jumalikkuse eitamist. Vastasel korral oleks see nudmine
lihtsalt irratsionaalne domineerivate positsioonide hivajate jaoks. Pangem
aga thele, et kui me esitasime oma ksimuse nnda: Mis tingimustel oleks
vastastikkuse nue ratsionaalne? siis me ei eeldanud, et see nue on ratsio-
naalne. Ja kui me vitsime, et see oleks ratsionaalne ainult osapoolte vahel,
kes jagavad sattumuslikkuse eetost, ei eeldanud me, et selle eetose jagamine
oleks ratsionaalne iseenesest. Me osutasime, et see on tervemistuslik de-
mokraatliku revolutsiooni kontekstis Laclau ja Moue mttes. Sel viisil ei
ole ratsionaalsus igluse kui ausameelsuse/vastastikkuse jaoks fundamen-
taalne, millest dedutseerida tema ettekirjutusi (nagu seda esitab standard-
makett). Vtame selle kokku jrgmiselt: vastastikkuse ratsionaalsuse jaoks
on fundamentaalne sattumuslikkuse eetos, mis ise ei ole ei ratsionaalne ega
irratsionaalne, vaid lihtsalt demokraatlik.
Rawls ei ole ksi oma rhuasetuses vastastikkuse mistele hiskon-
nast mtlemises. See on olnud oluline ka arutleva demokraatia esindaja-
tele (vrd Benhabib , ), kes lhtuvad Habermasist. Viimane asetab sel-
le idee kommunikatiivse ratsionaalsuse idee keskmesse (Habermas ,
). ldisemalt teldes: vastastikkuse idee ei ole mingi enneolematu mt-
Peeter Selg 57
tevlgatus, mille peale Rawls juhtumisi tuli. See on vaikimisi kohal mitme-
tes hiskondliku lepingu traditsiooni esindaja ts alates Hobbesist (Rawls
, ) ja Rousseaust (Rawls , ), kuni Kantini vlja (Rawls ,
) ning on olnud isegi selliste mtlejate ad hoc kaalutluste seas nagu John
Stuart Mill, keda tavaliselt seostatakse utilitarismi traditsiooniga (Rawls ,
; , , ).
Rawls arendab sellest ideest olemuslikult demokraatliku kriitika utilita-
rismi pihta. Ehkki varasemal perioodil rhutab ta vhe, et tema utilitaris-
mi kriitika on rangelt demokraatlik, osutab Rawls vastavale seosele otsesnu
oma kpsemates tdes, seostades seda eksplitsiitselt vastastikkuse nude-
ga. Demokraatliku mtte ajaloos on tema jaoks kaks prominentset arusaama
hiskonnast: esiteks mitmesuguste lepinguliste [contractual] lhenemisteni
viiv ksitlus neb hiskonda kui vabade ning vrdsetena ksitatud koda-
nike vahelise sotsiaalse koost [social cooperation] ausameelset ssteemi
(Rawls , ); teiseks, peamiselt utilitarismi vooludes arendatud ksitlus
mistab hiskonda kui sotsiaalset ssteemi [social system], mis on organi-
seeritud tootmaks suurimat hvet summerituna kigi tema liikmete phjal
(Rawls , ). Phimtteline erinevus nende vaadete vahel seisneb sel-
les, et hiskonna kui ausameelse sotsiaalse koost idee on sna loomuli-
kult mratletud nnda, et see hlmab endasse vrdsuse. . . ja vastastikkuse
ideed, sellal kui utilitarismis ksitletakse vrdsuse ja vastastikkuse ideed ai-
nult kaudselt kui miskit, mida peetakse normaaljuhul vajalikuks hiskond-
liku heaolu summa maksimeerimiseks (Rawls , ).
Nende argumentide taustal, mida oleme esitanudvastastikkuse idee ning
tema seoste kohta sattumuslikkuse eetosega, vime nha uues valguses Rawl-
si alguprast projekti nagu see on visandatud tema Oiglusteooria eessna
mrkustes:
Mu ambitsioonid selles raamatus oleksid tielikult saavutatud, kui see
vimaldaks kellelgi nha selgemini selle [utilitarismile] alternatiivse
igluskontseptsiooni peamisi struktuurilisi tunnuseid, mis on imp-
litsiitselt olemas lepingu traditsioonis, ning juhataks teed edasistele
arendustele. Traditsioonilistest vaadetest, ma usun, on just see kont-
septsioon kige ligilhedasem meie kaalutletud iglusotsustele ning
moodustab kige sobivama moraalse aluse demokraatlikule hiskon-
nale. (Rawls , viii)
Selles ligus on phimtteliselt esitatud kik elemendid, mis kujunda-
sid Rawlsi mtlemist tema Oiglusteooriale eelnenud tdes: () utilitarismi-
le elujulise alternatiivi pakkumine () hiskondliku lepingu idees vaikimi-
si ktketud ideede kohaldamise kaudu selliselt, et () saavutataks vastavus
meie kaalutletud oiglusotsustele demokraatliku hiskonna moraali konteks-
tis. Siinse ksitluse valguses viks elda, et neid kolme momenti hendab
htseks tervikuks just vastastikkuse nue koos sinna kuuluva sattumuslik-
kuse eetosega.
Me oleme juba osutanud, et viimane on aluseks Rawlsi kige originaal-
semale aspektile tema utilitarismi kriitikas. Sellest tuleneb ka teine lal vi-
sandatud element: asetumine hiskondliku lepingu traditsiooni, mis leiab
oma rawlsiliku vljenduse algpositsiooni argumentatsioonis. Siin on kesk-
ne vastandus jrgmine: iglus kui vastastikune kokkulepe kigi asjasse puu-
tuvate osapoolte vahel vs iglus kui parim administratiivne korraldus (mille
direktiivid viksid samahsti tulla ka levalt poolt vi olla mratud salaja
seni, kuni nad testi on iglased/thusad). hiskonnast vastastikkuse ter-
minites mtlemine suunab Rawlsi sna loomulikul moel eelistama esimest
varianti ning panustama lepingulisele ksitlusele, mille kaudusnastada alus
vimalike iglusprintsiipide avalikuks igustuseks nnda, et kaasatud olek-
sid kik kodanikud.
Vastastikkuse nue viib otseselt ka kolmanda elemendini: vaateni, et ig-
luse printsiibid ja nende igustus oleksid koosklas meie kaalutletud ig-
lusarusaamadega demokraatlikus hiskonnas. Rawlsi jrgi peaksid printsii-
bid tulenema meie jagatud fundamentaalsetest vrtustest ning kohalduma
neile vastavalt ja neid sobival viisil tpsustama. See kolmas element on ref-
lektiivse tasakaalu idee sdames. Antud seosega tegeletakse tpsemalt all-
pool, ent praeguseks piisab kui osutame, et Rawlsi jaoks on thtis mitte pel-
galt printsiipide iglus vaadelduna mingist neutraalsest igaviku vaatepunk-
tist, vaid ka see, et me kik viksime phimtteliselt olla nende autorid ja
seega kaasatud nende sisu liigendamisse.
Esitatudargumentide valguses seoses Rawlsi vastastikkuse miste ja his-
kondlike positsioonide sattumuslikkuse tunnustamisega vime elda, et va-
jadus spetsiiliselt demokraatliku igluse miste jrele on kujundanud ko-
gu alguprast pdlust snastada igluse kui ausameelsuse kontseptsioo-
ni, mitte kerkinud esile nn hilise Rawlsiga (vrd Laden , ; Selg
, ) . Millised on selle vahetud tagajrjed Rawlsi t radikaal-
demokraatlikutlgenduse jaoks? Lhenensellele ksimusele visandades krii-
tilise dialoogi tema ning Mouei vaadete vahel.
o. Agonistlikud vastased ja mistlikud isikud
Nd saab selgitada, miks ma vitsin lal, et moueilikud vastased peavad
olema moistlikud rawlsilikus mttes, et agonistlik suhe (vastandina anta-
gonistlikule) oleks nende vahel vimalik. Selle teesi sisu oli tegelikult ju-
ba esitatud siis, kui osutasin, et Rawlsi jrgi mistlikud isikud soovivad
iseenesest [for its own sake] hiskondlikku maailma, milles nemad vaba-
de ja vrdsetena saaksid teha koostd teistega tingimustel, mida nad kik
viksid aktsepteerida. Nad nuavad, et selles maailmas kehtiks vastastikkus
Peeter Selg 59
nnda, et kik saaksid tulu hes teistega (Rawls b, , kaldkiri lisa-
tud). See on eetiline (vi eetilis-poliitiline) dispositsioon iseenda ja teiste
suhtes, mida Rawls peab sobivaks nendele, kes arutlevad avaliku mistuse
[public reason] raames fundamentaalsete poliitiliste ksimuste le. ks mo-
ment vrib toodud tsitaadis eriti toonitamist: mistlikkuse kategooria on
Rawlsi ksitluses vahetult seotud vastastikkuse nudega. Vttes arvesse aga
meie analsi vastastikkuse ja sattumuslikkuse eetose seosest, vime elda,
et mistlikud isikud ei ole midagi muud kui kodanikud, kes tunnustavad
igahe kikehlmava doktriini [comprehensive doctrine] kaudu deneeri-
tud positsiooni sattumuslikkust. Rawls vtab kik oma argumendid seoses
mistlike kikehlmavate doktriinidega kokku lhendatud (ent vga ilme-
tul) viisil jrgmiselt:
() Mistlikud inimesed ei poolda kik sama kikehlmavat doktrii-
ni. . . . () Pooldatakse paljusid mistlike doktriine, millest mitte kik
ei saa olla tesed vi iged (hinnatuna mingi kikehlmava doktriini
vaatenurgast). () Ei ole ebamistlik pooldada kskik millist mist-
liku doktriini. () Teised, kes pooldavad meie omast erinevaid mist-
likke doktriine, on, me mname, samuti mistlikud, ja kindlasti mit-
te sel phjusel ebamistlikud. () Minnes kaugemale mingi doktriini
mistlikkuse tunnustamisest ja kinnitades oma usku sellesse, ei ole
me ebamistlikud. () Mistlikud isikud leiavad, et on ebamistlik
kasutada poliitilist vimu, kui neil peaks see olema, represseerimaks
teisi doktriine, mis on mistlikud, ent nende endi omadest erinevad.
(Rawls a, )
Rhutagem veelkord, et vastastikkuse nue hes sellega kaasneva sat-
tumuslikkuse eetosega on kohal igas siin tehtud tpsustuses. Klauslit ()
viks lugeda kui hegemoonse (vastandina repressiivse/rhuva) ning Laclau
ja Mouei radikaalse demokraatiaga htesobiva poliitika vormi heakskiit-
mist mistlike isikute poolt. Hegemoonia gramscilikus (moraalse ja intel-
lektuaalse juhtimise) mttes, mitte rhuv vim, on sobiv poliitika vorm
mistlikele, st sattumuslikkuse eetost jagavatele, isikutele. Sama kehtib ka
moueilike vastaste kohta. htlasi pakub see ka tausta mtestamaks, miks
Rawls eeldab, et tuleb tmmata eraldusjoon legitiimsete ja mittelegitiimse-
te nuete vahele avalikus mistuses. Avaliku mistuse idee puudutab seda,
kuidas poliitilist suhet tuleks mista. Nood, kes heidavad krvale konsti-
tutsioonilise demokraatia koos selle vastastikkuse kriteeriumiga, heidavad
muidugi krvale ka avaliku mistuse idee (Rawls b, ). Nende jaoks
vib poliitiline suhe olla sbra ja vaenlase oma. . . vi see vib olla jreland-
matu vitlus maailma vi kogu te vitmise nimel (Rawls b, ). (See
oleks bolevistlik hegemoonia vorm, millele Laclau ja Moue vastandavad
gramsciliku arusaama.) Poliitiline liberalism ei tegele nondega, kes mtle-
vad niimoodi, lisab Rawls (Rawls a, ). Phjus selliseks mitte-tegele-
miseks on selge, sest ebamistlikud doktriinid on need, mille printsiibid
ja ideaalid ei rahulda vastastikkuse kriteeriumit ning mis erinevatel viisidel
ei suuda kehtestada vrdseid phivabadusi (Rawls a, ). Rawls v-
tab kokku: Kuna vastastikkuse kriteerium on avalikku mistust ja selle si-
su mratlev olemuslik koostisosa, heidab poliitiline liberalismkik sellised
doktriinid krvale (Rawls a, ). teldes sama asja moueilikes ter-
minites: nood doktriinid vlistatakse, mis seavad kahtluse alla demokraat-
liku poliitilist hendust mratlevad institutsioonid (Moue b,
). Mlemad vlistused phinevad sattumuslikkuse eetose keskseks sead-
misel demokraatlike suhete mtestamisel.
Ent Moue viks sellegipoolest osutada, et ehkki Rawlsi avalikus mis-
tuses on kesksel kohal vastastikkus (koos sattumuslikkuse eetosega), on tema
enda mudel demokraatiaga paremini sobiv, kuna viimases on nende insti-
tutsioonide loomus ise. . . samuti osa agonistlikust debatist (Moue b,
, kaldkiri lisatud) sellal kui Rawlsi ssteemis on nende sisu paika pan-
dud lplikult ja alatiseks (Moue , ). Vastus sellistele sdistustele
nuab sattumuslikkuse eetose rolli edasist selgitamist Rawlsi teoorias.
,. Reektiivne tasakaal ja avaliku igustamisaluse sattumuslik-
kus
Phimtteliselt thendab siin peituv etteheide jrgmist: ehkki Rawls ei ta-
ha kiki poliitilisi erimeelsusi juba losoolise teooria tasandil ette ra la-
hendada, on tema hstikorraldatud hiskonnas lubatavad erimeelsused seo-
tud eelkige tema pakutavate iglusprintsiipide rakendamisega (nt kohtus,
seadusandluses vi ka konstitutsioonilistes vaidlustes), sellal kui printsiibid
ise, nende igustus ning nendest tulenevad institutsioonid on oma phisisu
poolest paika pandud ning poliitiliselt agendalt maha vetud. Moue pole
sedalaadi sdistustes ksi ning temaga klavad kokku ka sarnased kriiti-
kad habermaslikust leerist (vrd McCarthy ). Habermas ise on sedasta-
nud, et Rawlsi kontseptsioon vidab end vlja ttavat iglase hiskonna
ideaali, sellal kui kodanikud kasutavad seda siis platvormina, millelt hinnata
olemasolevaid korraldusi ja poliitikaid (Habermas , ). Rawlsi vastust
tasub tsiteerida tervikuna:
kodanikud tsiviilhiskonnas ei kasuta igluse kui ausameelsuse ideed
[losoolt kui eksperdilt saadud] platvormina, millelt hinnata ole-
masolevaid korraldusi ja poliitikaid igluses kui ausameelsuses ei ole
losoolisi eksperte. Hoidku jumal selle eest! Ent kodanike mtle-
mises peavad lppude lpuks olema mingisugused ideed igusest ja
iglusest ning mingisugune alus nende le arutlemiseks. Ning lo-
sooa uurijad vtavad osa nende ideede snastamisest, ent alati kui
kodanikud teiste seas. (Rawls c, , nurksulud originaalis)
Peeter Selg 61
See thendab, et institutsioonide loomus ise ja nende igustamine on
mistetudavalikuja vastastikuse ettevtmisena, mis pabkaasata kik mist-
likud kodanikud. Vtkemniteks Rawlsi kuulus algpositsioon. Viimase sisu
ise on sattumuslik, alati avatud vaidlustamistele ja revideerimistele ning ka
sellisena tunnustatud. See on seotud vastastikkuse ja sattumuslikkuse ksit-
lusel phineva oigustamise vormiga: reektiivse tasakaalu ideega. Viima-
ne hlmab protseduuri, mis seisneb kooskla leidmises (erinevatel ldisuse
astmetel) meie jagatud igluse kontseptsiooni (printsiibid koos nende igus-
tusega, st algpositsiooni argumendiga Rawlsi spetsiilises ksitluses) ja meie
kaalutletud oiglushinnangute [considered judgments of justice] vahel. Rawlsi
ksitluses vib see vtta kitsa vormi: kui mingi igluskontseptsiooni sobivust
kaaluv isik, kes esialgselt, ilma alternatiivseid igluskontseptsioone kaalu-
mata vtab selle kontseptsiooni omaks ja viib oma muud otsustused selle-
ga koosklla, siis me tleme, et see isik asub kitsas reektiivses tasakaalus
(Rawls , ; , ). Teiseks, avara reektiivse tasakaaluni jutak-
se siis, kui keegi on hoolikalt kaalunud alternatiivseid igluskontseptsioone
ja nende kasuks rkivate kikvimalike argumentide judu (Rawls ,
; , ). Ja kolmandaks, reektiivne tasakaal vib vtta ldise vormi.
Rawlsi jaoks on hstikorraldatud hiskond selline hiskond, mida thusalt
reguleerib avalik igluskontseptsioon. Melgem, et iga sellise hiskonna ko-
danik on saavutanud avara (aga mitte kitsa) reektiivse tasakaalu (Rawls
, ; , ). Ent Rawls selgitab:
kuna kodanikud tunnistavad, et nad nustuvad sellesama poliitilise
igluse avaliku kontseptsiooniga, on reektiivne tasakaal samal ajal
ldine: ht ja sama kontseptsiooni jaatatakse igahe kaalutud otsus-
tustes. Nnda on kodanikud saavutanud ldise ja avara reektiivse
tasakaalu, mille puhul me viksime elda ka, et see on tielik. (Rawls
, ; , ).
Selline onluguhstikorraldatud hiskonnas, ideaalis, mille poole peaksi-
me pdlema: Niisuguses hiskonnas pole mitte ksnes olemas avalik vaa-
tepunkt, millest lhtudes kik kodanikud saavad oma nudeid vaagida, vaid
seda vaatepunkti ka tunnistatakse vastastikku sellisena, mis on nende kigi
poolt tielikus reektiivses tasakaalus heaks kiidetud (Rawls , ; ,
). Oluline on see, et tegu on ideaaliga, mida ei saa kunagi tielikult saa-
vutada, ehkki Rawls usub, et iglus kui ausameelsus viks meid sellele lhen-
dada (Rawls , ). Seega, vitlus reektiivse tasakaalu nimel jtkub
lputult (Rawls b, ) ja seda ei saa krvaldada. See thendab, et nii
printsiipide kui ka nende igustamise (algpositsiooni) struktuur on ja peab
olema vaidlustatav tsiviilhiskonna kodanike poolt, kelle leldine moist-
likkuse kriteerium on ldine ja avar reektiivne tasakaal (Rawls c, ,
kaldkiri lisatud). Seega on vastastikkuse kriteerium ja sinna ktketud nue
tunnustada kigi hiskondlike positsioonide sattumuslikkust radikaliseeri-
tud Rawlsi ksitluses igustamisest. Algpositsioon ei ole losoolt koda-
nikele platvormina kasutamiseks annetatud nutikas mttevlgatus: need
oleme sina ja mina ning nnda kik kodanikud aja jooksul, kshaaval
ning hendustes siin ja seal , kes otsustavad algpositsiooni kui esitusva-
hendi vooruste ning temast tulevate printsiipide le (Rawls c, , n
). Kuidas teisiti saakski see olla losoo puhul, kes asetab vastastikkuse
nude igluse miste sdamesse?
Kuid me vime arendada moueilikke vastuviteid veelgi edasi ning
elda midagi sellist: isegi kui kik mistlikud kodanikud, kes tunnustavad
enda ja kikide teiste positsioonide sattumuslikkust, on algpositsiooni voo-
ruste allikaks, peavad nad ikkagi hindama algpositsiooni mitte midagi
muud. Seega on ikkagi veel ilmselgeid piiranguid demokraatlikule vaidlus-
tamisele Rawlsi visioonile avalikust mistusest. Vastuseks viksime osuta-
da, et Rawls tunnistab mitte ainult algpositsiooni sisu, vaid ka selle staatuse
sattumuslikkust oma ldises vastastikkuse kriteeriumile phinevas raamis-
tikus:
Igahel meist peavad olema printsiibid ja juhised, millele apelleerida
selliselt, et see kriteerium oleks rahuldatud. Olen vlja pakkunud, et
ks viis tuvastada neid printsiipe ja juhiseid on nidata, et nendega
nustutaks selles, mida Poliitilises Liberalismis nimetatakse algposit-
siooniks. Teised leiavad, et erinevad viisid nende printsiipide tuvas-
tamiseks on mistlikumad. . . (Rawls a, )
Nnda avab Rawls tee erinevate tlgenduste paljususele, mis on koos-
klas vastastikkuse kriteeriumiga, vites kigepealt, et avaliku mistuse sisu
onantudpoliitiliste igluskontseptsioonide perekonna, mitte he [kontsept-
siooni] kaudu ning selgitades: Nende [kontseptsiooni] vormide piirav tun-
nusjoon on vastastikkuse kriteerium, mida mistetakse rakendatuna vabade
ja vrdsete kodanike vahel, keda ise peetakse mistlikeks ja ratsionaalseteks
(Rawls a, ). Vib vabalt juhtuda, et teatud faasis juavad mistlikud
kodanikud reektiivse tasakaaluni, mis ei vaja algpositsiooni kui esitussea-
deldist ldse. Oluline on siin, et reektiivse tasakaalu idee toob vastastik-
kuse kriteeriumi otse igustamise sdamesse. Rawls on koguni osutanud,
et tieliku reektiivse tasakaaluga paaris olev igustamise idee [on] mitte-
fundatsionalistlik sellisel viisil: helgi poliitilise igluse kaalutud otsustuse
erilisel liigil vi ldisuse konkreetsel tasandil pole ettenhtud kanda avali-
ku igustamise koguraskust (Rawls , ; , , kaldkiri lisatud).
Seega, ei saa demokraatlik igustamise protsess phimtteliselt olla suletud.
Selle kige fundamentaalsemad aspektid on vastupidiselt radikaalsete de-
mokraatide tuntud sdistustele avatud vaidlustamisteks ja mberliigen-
dusteks. See puudutab muuhulgas ka era- ja avaliku sfri, poliitilise ja
Peeter Selg 63
kikehlmava doktriini sobivat eristusjoont. Viimane aspekt tuleb eriti sel-
gelt esile Rawlsi nn avaliku poliitilise kultuuri avarast vaatest [wide view
of public political culture], mis ktkeb jrgmist lisatingimust:
mistlikke kikehlmavaiddoktriine, religioosseidvi mittereligioos-
seid, vib avalikku arutlusse [public discussion] sisse tuua igal hetkel,
eeldusel, et ettenhtudajal [indue course] esitatakse sobivaidpoliitili-
si phjendusi ja mitte ainult kikehlmavast doktriinist tulenevaid
phjendusi , mis on piisavad toetamaks seda, mida need sisse too-
dud kikehlmavad doktriinid vidavad end toetavat (Rawls a,
).
Selle valguses ei saa nustuda Mouei maalitudpildiga Rawlsist vi libe-
raalidest ldisemalt, kelle jrgi justkui viksid erimeelsused olla pagenda-
tud erasfri ja kattuv konsensus loodud avalikus sfris (Moue a, ).
Parafraseerides feministe: privaatne vib vabalt saada poliitiliseks ja po-
liitilist valdkonda iseloomustav kattuv konsensus, ei ole lplik, vaid mber-
liigendatav. Niisugune mberliigendatavus ei thenda, et me ei peakski kok-
kuvttes pdlema mingi htse poliitilise igluskontseptsiooni poole. Siit
tuleneb vaid, et [k]ige mistlikum poliitiline kontseptsioon on meie jaoks
selline, mis jrelemtlemisel sobitub kige paremini kikide meie kaalutud
veendumustega ning korrastab nad sidusaks vaateks. Me ei suuda helgi aja-
hetkel saavutada sellest enamat (Rawls , ; , ).
Srane igustamise idee on plvinud palju thelepanu nii nendelt, kes
on seda pdnud rakendada erinevate praktikate analsiks (Daniels )
kui ka neilt, kes vidavad, et sellise tsirkulaarse ksitluse nol ei ole meil
ldse tegu igustamisega. (Brandt ; Hare ; Haslet ). Viimati too-
dud kriitikatele vastamise asemel viksime vlja pakkuda ldise orientat-
sioonimuutuse reektiivse tasakaalu alases vaidluses: peaksime temast mt-
lema mitte kui igustamise universaalsest, vaid kui demokraatlikust vormist,
mis tugineb vastastikkuse nudele ning aktsepteerib mis tahes igustamis-
aluse sattumuslikkust. Reektiivset tasakaalu viks mista kui kige radi-
kaalsemat demokraatlikku igustamise strateegiat, mida vib leida liberaal-
sest oigluskontseptsioonide traditsioonist. Liberaalsete kontseptsioonide si-
sude
liigendamine reektiivse tasakaalu idee kaudu on Rawlsi liberaalne

strateegia kontseptualiseerimaks iglust, mida tlgendatakse vastastikkuse
nude ja sattumuslikkuse eetose kaudu. Siit jreldub loomulikult, et reek-
tiivne tasakaal ei saa olla kunagi lplik ning onalati sattumuslik, avatudvaid-
lustamisele ning sltuvuses arengutest meie hiskonnas nagu ka poliitilises
mtlemises ja praktikas.
St, phiiguste, -vabaduste ning vimaluste, nende erilise prioriteedi ja efektiivsete kasu-
tamismeetmete stestamine (Rawls b, ). Vt ka mrkusi seoses liberaalse strateegiaga
alapunktis lal.
Ent see strateegia avab viimase vimaliku suuna Rawlsi radikaal-demo-
kraatlikuks kriitikaks: hoolimata fundamentaalsest avatusest ja mis tahes i-
gustuse sattumuslikkuse tunnistamisest, seavad reeksiooni ja kaalutletud
hinnangute nuded reektiivses tasakaalus ikkagi piirid poliitilisele vaid-
lustamisele. Nagu Moue seda vljendab: Rawlsi teoorias on kired poliiti-
ka vallast krvaldatud (Moue , ). See sdistus tepoolest osutab
hele piirile normatiivsete igluskontseptsioonide jaoks, mida viks mingil-
gi arusaadaval moel pidada liberaalseteks: nad ei saa tielikult vlja llitada
reeksiooni ja phineda tiesti lbipaistmatutel afektidel. Ent sellest ei j-
reldu, et liberaalide jaoks niisuguseid igustusviise meie tegelikus maailmas
ei eksisteeriks. Ka ei thenda see, et Rawlsi-sugused liberaalid sooviksid i-
gustusest vimusuhteid vlja juurida. Valgustusajastust prinevat lbipaist-
va hiskonna ideaali, millega me alustasime, tuleb vtta sellena, mida ta on:
ideaalina. Laclau on pakkunud vlja hea vormeli iga kogukonna tielikku-
se jaoks: see peab olema olemuslikult saavutamatu, et olla pragmaatiliselt
vimalik (Laclau , ). Argumentidest, mis sai toodud seoses Rawlsi
igustusstrateegiaga on selge, et just sarnane mttelaad on omane reektiiv-
se tasakaalu ideele: ei oleks mtet rkida reektiivsest tasakaalust kui tielik
ja lplik reektiivne tasakaal oleks vimalik. Siiski pole olemas liberaalset
viisi knelemaks igustamisest ilma igasuguse reeksioonita see on ai-
nus piir, mis on seatud poliitilisele vaidlustamisele. Liberaalne iglus eeldab
igustust, millel onnormatiivne mitte pelgalt eksistentsiaalne thendus, ise-
ranis reaalses lahinguolukorras reaalse vaenlase vastu (Schmitt , ).
Ja nagu oleme ninud, radikaalsed demokraadid nustuksid liberalismiga
selles osas kui eeldada, et on mingiski arusaadavas mttes vimalik knel-
da vastastest. See on n- viimane ratsionalismi jnuk nii Rawlsi kui ka
Laclau ja Mouei ksitluses. Siiski pole Rawlsi teoorias midagi, mis a priori
vlistaks kired vi hegemoonsete loogikate rolli meie kaalutletud hinnangu-
te konstrueerimisel. ks vimalik seletus viimaste kujunemisele vib vabalt
olla seotud hegemoonsete praktikatega, mis liigendavad meie reeksiooni
sisenevaid keskseid vrtusi. Nii hegemoonse liigendamise kui ka reektiiv-
se tasakaalu piirid on samad: nad kaotavad oma thtsuse, kui demokraatlik-
ku sattumuslikkuse eetost peetakse asjakohatuks ning usutakse end olevat
leidnud mingi absoluutse aluse hiskondlikele korraldustele.
8. Jreldus: liberalism, demokraatia ning sattumuslikkuse insti-
tutsionaliseerimine
Moue deklareerib, et pluralistlik ja radikaalne demokraatia vajab institut-
sioone, mis pakuksid smboolse raamistiku vabadusele ja vrdsusele kigi
jaoks ning et just selles raamistikus saaksid vastased videlda nende vr-
tuste omapoolsete tlgenduste hegemoonia nimel. Teisest kljest jtab ta aga
Peeter Selg 65
tpsustamata, milliseid institutsioone silmas peetakse ning kes/mis oleks so-
biv toimija nende teostamiseks. On videtud, et Laclau ja Mouei lhene-
mises on kaks vastastikku seotud puudujki: Esimene puudutab jrelmeid
nende ontoloogilisest rhuasetusest erimeelsusele kui hiskondlikueluldi-
selt ja demokraatiat konkreetsemalt lesehitavale alusele. Teine puudutab
vhest thelepanu osutamist vajadusele institutsionaliseerida demokraatlik-
ke korraldusi (Norval , ). On tsi, et nende lhenemisest ei leia
htki konkreetset institutsioonilise raamistiku ettepanekut, mis sobiks ra-
dikaalse demokraatia projektiga. Laclau koguni rhutab, et ldine demok-
raatiateooria vib ainult piiritleda selle [demokraatia] koostise dimensioo-
ne [constitutent dimensions], kuid peab olema vga ettevaatlik nende insti-
tutsioonilise liigendamise osas. Just seetttu, et see liigendus on sattumus-
lik ajalooline asi, ei saa seda mratleda ldise demokraatiateooria tasandil
(Laclau , ). Sestap on meil ainult vga ldised ettepanekud seoses ra-
dikaaldemokraatliku eetosega nagu demokraatlikusse arutlusse nende toi-
mijate kaasamine, kes seni on olnud otsustusprotsessist vlistatud. Demok-
raatia on ainult siis radikaalne kui see hlmab katset anda poliitiline hl
vaeslapsele [underdog] (Laclau , ). Siin aga peitub olemuslik ras-
kus: kuna potentsiaalse demokraatliku arutluse koostisosi pidevalt teisen-
datakse ja avardatakse, on seda arutlust vimalikuks muutev institutsiooni-
line raamistik samuti varieeruv. Radikaalne demokraatia ei saa olla kinnis-
tatud hegi a priori kseeritud institutsioonilise valemi klge (Laclau ,
). Muidugi ei eeldaks ka Rawls demokraatiale mingisugust a priori raa-
mistikku, ent Laclau peab siin silmas midagi veel rmuslikumat: radikaal-
se demokraatia vaatepunktist peaks demokraatia ise olema piiritletud teis-
pool mis tahes normatiivset institutsioonilist sisu (Laclau , ). Seega
on meil vga ldised radikaal-demokraatliku eetose iseloomustused: Tu-
leb edendada teatud konkreetseid, substantsiaalseid eesmrke demokraatli-
ku poliitilise vistluse [competition] kigus, ent samal ajal mnda nende
eesmrkide sattumuslikkust (Laclau , ).
Olen vitnud, et just samasugune sattumuslikkuse eetos on igluse kui
ausameelsuse kige fundamentaalsemate eesmrkide aluseks. Nagu teada,
on hsti-korraldatud hiskonna institutsioonide visandamine olnud Rawlsi
teooria pidev teema. heks lhtekohaks tema projekti radikaaldemokraat-
likuks tlgendamiseks oleks nende institutsiooniliste ettepanekute kaalumi-
ne sattumuslikkuse eetose terminites. See vib tuua esile nendes peituva
demokraatliku potentsiaali ning pakkuda aluse poliitika demokraatlikuks
organiseerimiseks nendega koosklastuva hiskonna erinevates sfrides.
Niteks onks tema enimdiskuteeritudettepanekuidnnerinevuse printsiip.
Rawls on selgelt osutanud, et selles printsiibis on implitsiitselt teatud sga-
vam vastastikkuse idee ning viimane on tema jaoks hoiak, et hiskondli-
kud institutsioonid ei tohiks ra kasutada loomulikest vimekustest vi alg-
setest hiskondlikest positsioonidest vi elu jooksul osaks saavast heast vi
halvast nnest tulenevaid sattumuslikkusi, vljaarvatud viisil, mis toob tulu
kigile, sealhulgas vhim eelistatuile (Rawls , ). Kui heidame kr-
vale stereotbi, et Rawls on universalistlik fundatsionalist vime selles
printsiibis nha just nimelt eetost, mis viib vaeslapsele poliitilise hle and-
miseni.
Lpetuseks olgutoonitatudjrgmist: kuigi keskendusinRawlsi ning Lac-
lau ja Mouei lhenemise sarnasustele mrgatavalt rohkem, kui see on ta-
vaks poliitilise losooa alases kirjanduses ldiselt, ei pdnud antud ar-
tikkel nidata, et radikaal-demokraatlik ja rawlsilik-liberaalne ksitlus on
identsed. Nende teooriate vahelisi lahknevusi nii eesmrkides kui fookustes
on erialakirjanduses palju kaardistatud ja pigem kutsub artikkel les mtes-
tama neiderinevusi uuest vaatepunktist kui vastavaidkontseptsioone vas-
tastikku tiendavaid ja arendavaid perspektiive. Rawlsi losofeerimise lh-
tepunkt on teistsugune kui Laclaul ja Moueil ning johtub peamiselt tarvi-
dusest pakkuda alternatiivi date liberaalse poliitilise losooa raamisti-
kus domineerivatele utilitaristlikele ksitlustele iglastest institutsioonidest.
See ajendab teda esitama igluse miste lepingulist [contractual] tlgendust
ning kasutama mtteeksperimente nagu algpositsioon [original position]
ja reektiivne tasakaal visandamaks igluse mistet, mis oleks sattumus-
likkuse eetosega koosklas ning viks vljendada meie kaalutletud hinnan-
guid [considered judgments] demokraatlikus hiskonnas. Tema meetodiva-
likut vib pidada pelgalt strateegiliseks, mis tuleneb otseselt tema rhuase-
tusest oigluse probleemile liberaalses raamistikus, erinevalt niteks hegemoo-
nia probleemist demokraatlikus raamistikus (Laclau ja Mouei lhtepunkt).
Kuid Rawlsi meetodivalikus pole midagi paratamatult sellist, mis vlistaks
tema teooriast igasuguse igluse ja igustuse sattumuslikkust eeldava hege-
moonse loogika. Nagu ngime, osutab ta oma hilisemates tdes, et tema
kuulus algpositsioon on pelgalt ks vimalik viis selgitamaks vastastikkuse
ja sattumuslikkuse eetosega htesobivaid printsiipe.
Peaksime veel osutama hele teisele kurioossele aspektile seoses ra-
dikaaldemokraatliku eetose teostamisega. Hoolimata sellest, et Laclau ja
Moue ei esita htki konkreetset normatiivset ettepanekut nende projekti
institutsiooniliseks korralduseks, osutavad nad vajadusele teostada seda li-
beraaldemokraatliku riigi kontekstis: Seda lesehitavate printsiipide koos-
lust vimude lahusus, ldine valimisigus, mitme partei ssteem, kodani-
kuigused jne tuleb kaitsta ja konsolideerida. Just nende poliitilise kogu-
konna phimiste printsiipide raamistikus on vimalik edendada tnapeva
demokraatlike nudmiste koguulatust. . . (Laclau ja Moue , )
Kui me vtame Rawlsi igluse kui ausameelsuse kontseptsiooni nen-
Peeter Selg 67
de lesehitavate printsiipide konsolideerimise ja kaitsena, siis on vastas-
tikkune intellektuaalne viljastamine radikaalsete demokraatide ja rawlsiliku
iglusksitluse vahel teostatav. Kui tunnistame oma kaalutletud iglushin-
nangute sattumuslikku ja hegemoonset iseloomu helt poolt ja vastastikku-
se vajalikkust koniktide leevendamisel teiselt poolt, siis vime juda radi-
kaaldemokraatlikuarusaamani iglastest institutsioonidest. Viimasedvivad
anda ssteemse vljenduse meie pdele anda poliitiline hl vaeslapsele
igluse nimel, ent ei sulge nende poliitilist mberliigendamist vimalike tu-
levaste vaeslaste jaoks ega ignoreeri mistahes poliitilise otsuse hegemoon-
set iseloomu. iglus Rawlsi jaoks on nagu hegemoonia Laclau ja Mouei
jaoks: ks viis realiseerida demokraatia enda potentsiaali.
Tnusnad
Artikli valmimist on toetanud ETFi grant nr : Nimetamise vim his-
konnas ja kultuuris ning ETFi grant nr : Vimusuhete ja poliitilise
kommunikatsiooni semiootilise analsi perspektiivid.
Kirjandus
Barber, B. (). e Conquest of Politics. Liberal Philosophy in Democratic
Times, Princeton University Press, Princeton.
Benhabib, S. (). Claims of Culture. Equality and Diversity in the Global
Culture, Princeton University Press, Princeton.
Blackburn, S. (). Oxfordi flosoofaleksikon, Vagabund, Tallinn. Tlki-
nud Mrt Vljataga ja Bruno Mlder.
Bobbio, N. (). Liberalism and Democracy, Verso, London. Tlkinud
Martin Ryle and Kate Soper.
Brandt, R. (). A eory of the Good and the Right, Oxford University
Press, Oxford.
Cohen, J. (). For a democratic society. S. Freeman (toim.), e Camb-
ridge Companion to Rawls, Cambridge University Press, Cambridge, lk
.
Cohen, J. (). Deliberation and democratic legitimacy. D. Matravers ja
J. Pike (toim.), Debates in Contemporary Political Philosophy. An Antholo-
gy, Routledge, London, lk .
Daniels, N. (). justice and justifcation. Refective Equilibrium in eory
and Practice, Cambridge University Press, Cambridge.
Dworkin, R. (). Taking Rights Seriously, Harvard University Press,
Cambridge, MA.
Freeman, S. (). Editors preface. S. Freeman (toim.), john Rawls, Collec-
ted Papers, Harvard University Press, Cambridge, MA, lk ixxii.
Glynos, J. (). Radical democratic ethos, or, what is an authentic political
act?, Contemporary Political eory i: .
Habermas, J. (). Moral Consciousness and Communicative Action, MIT
Press, Cambridge, MA. Tlkinud Christian Lenhardt and Shieny Weber
Nicholsen.
Habermas, J. (). Reconciliation through the public use of reason: Re-
marks on John Rawlss political liberalism, e journal of Philosophy
i: .
Hare, R. M. (). Rawls theory of justice, e Philosophical Quarterly
i: ; .
Haslet, D. W. (). What is wrong with reective equilibria?, e Philosop-
hical Quarterly ,: .
Honig, B. (). Political eory and the Displacement of Politics, Cornell
University Press, Ithaca.
Howarth, D., Norval, A. ja Stavrakakis, Y. (toim.) (). Discourse eory
and Political Analysis. Identities, Hegemonies and Social Change, Manc-
hester University Press, New York.
Jrgensen, M. ja Phillips, L. (). Discourse Analysis as eory and Met-
hod, Sage Publications, London.
Knops, A. (). Agonism as deliberation: On Moues theory of democ-
racy, e journal of Political Philosophy :: .
Kukathas, C. ja Pettit, P. (). Rawls. A eory of Justice and Its Critics,
Stanford University Press, Stanford.
Kymlicka, W. (). Contemporary Political Philosophy. An Introduction,
tr, Oxford University Press, Oxford.
Laclau, E. (). êw Refections on the Revolution in Our Time, Verso,
London.
Laclau, E. (a). Introduction. E. Laclau (toim.), e Making of Political
Identities, Verso, London, lk .
Laclau, E. (). Emancipation(s), Verso, London.
Laclau, E. (). Politics, polemics and academics: An interview by Paul
Bowman, Parallax : .
Peeter Selg 69
Laclau, E. (). Identity and hegemony: The role of universality in the
constitution of political logics. J. Butler, E. Laclau ja S. iek (toim.),
Contingency, Hegemony, Universality. Contemporary Dialogues on the Lef,
Verso, London, lk .
Laclau, E. (). Democracy and the question of power, Constellations 8:
.
Laclau, E. (). Glimpsing the future. O. Marchart ja S. Critchley (toim.),
Laclau. A Critical Reader, Routledge, London, lk .
Laclau, E. (). On Populist Reason, Verso, London.
Laclau, E. (toim.) (b). e Making of Political Identities, Verso, London.
Laclau, E. ja Moue, C. (). Hegemony and Socialist Strategy. Towards a
Radical Democratic Politics, Verso.
Laclau, E. ja Moue, C. (). Post-Marxism without apologies, êw Lef
Review :oo: .
Laclau, E. ja Moue, C. (). Preface to the second edition, Hegemony
and Socialist Strategy. Towards a Radical Democratic Politics, tr, Verso,
London, pp. viixx.
Laden, A. (). Reasonably Radical. Deliberative Liberalismand the Politics
of Identity, Cornell University Press, Ithaca.
Laden, A. (). e house that Jack built: Thirty years of reading Rawls,
Ethics ::: .
Lefort, C. (). Democracy and Political eory, Polity Press, Cambridge.
Tlkinud David Macey.
MacIntyre, A. (). Afer Virtue. A Study in Moral eory, University of
Notre Dame Press, Notre Dame.
MacIntyre, A. (). Vhose justice? Vhich Rationality?, University of Notre
Dame Press, Notre Dame.
Marchart, O. (). Post-Foundational Political ought. Political Dipe-
rence in âncy, Lefort, Badiou and Laclau, Edinburgh University Press,
Edinburgh.
McCarthy, T. (). Kantian constructivism and reconstructivism: Rawls
and Habermas in dialogue, Ethics :o: .
Moue, C. (). e Return of the Political, Verso, London.
Moue, C. (a). Deconstruction, pragmatism and the politics of democ-
racy. S. Critchley ja C. Moue (toim.), Deconstruction and Pragmatism,
Routledge, London, lk .
Moue, C. (b). Democracy, power and the political. S. Benhabib
(toim.), Democracy and Diperence, Princeton University Press, ,
p. Princeton.
Moue, C. (). Introduction: The Schmitts challenge. C. Moue (toim.),
e Challenge of Carl Schmitt, Verso, London, lk .
Moue, C. (). e Democratic Paradox, Verso, London.
Moue, C. (a). e limits of John Rawlss pluralism, Politics, Philosophy
o Economics {: .
Moue, C. (b). On the Political, Routledge, London.
Norval, A. (). Democratic decisions and the question of universality:
Rethinking recent approaches. O. Marchart ja S. Critchley (toim.), Laclau.
A Critical Reader, Routledge, London, lk .
Nozick, R. (). Anarchy, State, and Utopia, Basic Books, New York.
Rawls, J. (). A eory of justice, Harvard University Press, Cambridge,
MA.
Rawls, J. (a). Constitutional liberty and the concept of justice.
S. Freeman (toim.), john Rawls, Collected Papers, Harvard University
Press, Cambridge, MA, lk .
Rawls, J. (b). Distributive justice. S. Freeman (toim.), john Rawls, Col-
lected Papers, Harvard University Press, Cambridge, MA, lk .
Rawls, J. (c). e domain of the political and overlapping consen-
sus. S. Freeman (toim.), john Rawls, Collected Papers, Harvard University
Press, Cambridge, MA, lk .
Rawls, J. (d). Justice as fairness: Political not metaphysical. S. Freeman
(toim.), john Rawls, Collected Papers, Harvard University Press, Cambrid-
ge, MA, lk .
Rawls, J. (e). Justice as reciprocity. S. Freeman (toim.), john Rawls, Col-
lected Papers, Harvard University Press, Cambridge, MA, lk .
Rawls, J. (). Lectures on the History of Moral Philosophy, Harvard Uni-
versity Press, Cambridge, MA.
Rawls, J. (). justice as Fairness. ARestatement, Harvard University Press,
Cambridge, MA. E. Kelly (toim.).
Rawls, J. (a). iglus kui ausameelsus. J. Lipping (toim.), Kaasaegne polii-
tiline flosoofa. valik esseid, EYS Veljesto Kirjastus, Tartu, lk . Tl-
kinud Kaido Floren.
Rawls, J. (b). e Law of Peoples with e Idea of Public Reason Revisi-
ted, Harvard University Press, Cambridge, MA.
Peeter Selg 71
Rawls, J. (a). e idea of public reason revisited, Political Liberalism.
Expanded Edition, Columbia University Press, New York, lk .
Rawls, J. (b). Political Liberalism. Expanded Edition, Columbia Univer-
sity Press, New York.
Rawls, J. (c). Reply to Habermas, Political Liberalism. Expanded Edition,
Columbia University Press, New York, lk .
Rawls, J. (). Lectures on the History of Political Philosophy, Harvard Uni-
versity Press, Cambridge, MA.
Rawls, J. (). iglus kui ausmeelsus: Taasesitus II, Akadeemia ii:
. Tlkinud Tanel Vallime.
Rorty, R. (). Priority of democracy to philosophy, Objectivity, Relati-
vism, and Truth. Philosophical Papers Vol. :, Cambridge University Press,
Cambridge, lk .
Rorty, R. (). Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus, Vagabund, Tallinn.
Tlkinud Mrt Vljataga.
Sandel, M. (). Liberalismand the Limits of justice, Cambridge University
Press, Cambridge.
Schmitt, C. (). e Concept of the Political, Chicago University Press,
Chicago. Tlkinud George Schwab.
Selg, P. (). Kes kardab John Rawlsi?, Akadeemia ii: .
Smith, A. M. (). Laclau and Moupe. e Radical Democratic Imaginary,
Routledge, London.
iek, S. (). Carl Schmitt in the age of post-politics. C. Moue (toim.),
e Callenge of Carl Schmitt, Verso, London, lk .
Taylor, C. (). Philosophy and the Human Sciences. Philosophical Papers
Vol. :, Cambridge University Press, Cambridge.
omassen, L. (). Reading radical democracy: A commentary on Clive
Barnett, Political Geography i{: .
Torng, J. (). êw eories of Discourse. Laclau, Moupe, iek,
Blackwell, Oxford.
Vatter, M. (). e idea of public reason and the reason of state: Schmitt
and Rawls on the political, Political eory o: .
Waldron, J. (). eoretical foundations of liberalism, Philosophical Qu-
arterly ,: .
Walzer, M. (). Spheres of justice. A Defence of Pluralism and Equality,
Basic Books, New York.
Walzer, M. (). Philosophy and democracy. D. Matravers ja J. Pi-
ke (toim.), Debates in Contemporary Political Philosophy. An Anthology,
Routledge, London, lk .
Warren, M. (). e self in discursive democracy. S. K. White (toim.), e
Cambridge Companion to Habermas, Cambridge University Press, Camb-
ridge, lk .
Wenman, M. A. (). Laclau or Moue? Splitting the dierence, Philo-
sophy o Social Criticism i: .
Wolin, S. (). Politics and Vision. Expanded edition, Princeton University
Press, Princeton.
Contingency, Hegemony and Justice: John Rawls and radical
democracy
e paper concentrates on a controversy in recent decades political thought be-
tween political liberalism of Rawls and radical democracy (represented in this pa-
per by Laclau and Moue). e article tries to initiate a potential dialogue between
these seemingly divisive approaches. In conclusion the paper maintains that the
whole controversy is misguided in one fundamental respect: both approaches sha-
re the same underlying ethos in envisioning societythe ethos of contingency. It
is argued that it is the most fundamental tenet informing both Laclau and Moues
theory of hegemony with its complementary idea of radical democracy, and justice
as fairness conceived in terms of reciprocity with its accompanying idea of public
justication and reective equilibrium. e article points to a central impasse in
Laclau and Moues approach: its incapability to conceptualize institutional arran-
gements due to their overemphasis on the deconstructive potential of democracy.
In this respect the obvious merits of Rawls conception are highlighted in view of
his proposals for organizing democratic institutions.
Keywords. Rawls, Laclau and Moue, radical democracy, justice as fairness, contin-
gency

Peeter Selg Sattumuslikkus Hegemoonia Õiglus

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Peeter Selg Sattumuslikkus Hegemoonia Õiglus

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Sattumuslikkus, hegemoonia ning iglus:

John Rawls ja radikaalne demokraatia

Korrektsuse mttes olgu osutatud, et kommunitaarid on pigemkriitiline silt, mis omista-

Enamgi veel: lppkokkuvtteks nitan, et kogu vastandus on eksi-

Termin fundatsionalism on eestikeelses losoolises keelekasutuses kinnistunud vhe-

Siiski keskendun ma siin peaaegu tielikult ainult Laclau ja

Vahel seostatakse radikaalsete demokraatidega ka Jrgen Habermasi, ehkki eelkige seo-

Ta rhutab, et kui me vastame kaasaegse demokraatia vljakutsetele, siis

Snale agonistlik on loobutud eestikeelse omavaste leiutamisest, kuna sel on vrsna-

liigendamine reektiivse tasakaalu idee kaudu on Rawlsi liberaalne

You might also like