-

Religioon puudutav isiklikku usku, mille le ei ole vimalik pidada ratsionaalset vitlust. Karl Marx(1818-1883)mistis religiooni rahustina, mis vaigistab rhutud ragva valu ja vrandumistunnet, samas aga hoiab neid muutmast oma saatust, sest lplik vastutus arvati olevat vljaspool ajalugu eksisteerival olendil. Durkenheim: religioon on hiskondlik tegur. Uskumused ja tavad vimaldavad nendega seotud inimestel luua hise, hiskondliku identiteedi. Freud:religioosne kitumine aitav inimestel samasugusel viisil nagu unenodki toime tulla oma ngistustega, ilma et see ohustaks nende hiskondlikku seisundit. Mdid on vastused, mida inimkond on paljudele ksimustele andnud. Mdid vljendavad ideed. Vivad ka asju seletada. Lnemaised religioonid nevad oma ajalugu jumala tegevusena. Selline tugev rhuasetus tegelikult toimunud sndmustele erineb idamaidest religioonile lhenemisest, milles rhutatakse inimese teadvuse osa. Seega on ajaloosse, teadusesse suhtumine teistsugune kui lne usunditest(judaism, kristlus, islam). Lnes otsitakse fakte Nt suudlus on kiindumuse ja armastuse smbol; suudlus mitte ainult ei mrgi neid tundeid mingil abstraktsel viisil, vaid on nende tunnete tegelik demonstratsioon. Selles mttes vib smbol olla teostatud mte. ... analsisid usku kui olemuslikult eelteaduslikku pdu mista maailma ja inimkogemust. Ajapikku asendub see teadusliku mistmisega. Nnda oleks tuleviku maailm tiesti ilmalik, kus pole kohta religioonile. 1 suund 2 suund: religioon ei pa midagi seletada vaid pab toime tulla tugeva emotsionaalse kogemusega. Religiooni allikas=hirm, ebakindlus, khklus jne. Religioon on oopium rahvale. Tuimestab rhutute valu ning hoiab neid rhumisele vastu astumast. Rhutud prduvad religiooni poole, et selle abil minna lbi elu, valitsevad klassid aga toetavad religiooni, et rhutuid ohjes hoida. Marx(sotsioloog) religioon seob hiskonna moraalseks kogukonnaks. Max Weber on tnap religioonisotsioloogiat kige rohkem mjutanud tenoliselt. Ratsionaalse valiku teooria: Uusim religioonisotsioloogia ldteooria. Vaatleb religioone kui turul pakutavat kaupa. Tarbijad teevad valiku johtuvalt oma vajadustest ja kauba poolt pakutavast. Thenduse teooria: Weber. Religioon annab inimelule ja k-le thenduse. Seletab ning igustab head ja halba nne. R vib muuta mttekaks seda, mis muidu oleks mttetu. Sekularisatsioonitees: religioon on oma thendust k-s kaotamas. Praegu arvatakse, et on mt. Religioon on lihtsalt muutuv ajas. Religioon on eriti vhemustele rmiselt oluline identiteedielement. Religioonipshholoogia: W.James, S.Freud, C.G.Jung James: Religioosse kohemuse mitmenolisus Freud: religioon on 1 neuroosi vorme. Oli vanulik religiooni suhtes.

Religiooni ja vaimse tervise vahel arvatakse olevat vastastikune seos, pole suudetud testada. On vga tenoline, et usk aitab parandada inimeste vaimset tervist. Usk pakub inimesele thendusraamistikku ning toetavat kogukonda, mis mlemad aitavad toime tulla rohke stressiga. Kriitiline teooria: kaheldakse pmst kiges, nt snade thendus on muutuv jne. Vt ~lk 29-30. Veel nt ajaloos tuuakse vlja kohti mil religioon on toedanud vimulolijaid ja kuidas religiooni muudel viisidel on ra kasutatud. Lk 31 ka. Kriitiline teooria muudab tielikult arusaamist religioonist ning osutab, kui oluline on see idee maailma ajaloole.

Rituaalid Rituaal on smboolne tegevus, milles on kindel seadusprasus. Rituaalide kaudu ptakse toime tulla probleemidega(nt moraalsus, viljakus jnejne). Palju erinevaid tpe: siirderiitused( elukriisi rituaalid), kalendrilised, kommunikatsiooni-, kannatus-, pidutsemise ja paastumise-, poliitilised rituaalid.

Vanaaja usundid Enne 3.at ekr Puuduvad kirjalikud allikad raske on kindlaks teha erinevate objektide thendust Allikad: matmispaigad Ja hauapanused, ohverdamispaigad, jumaluste ja vaimude kujud, altarid, templid Esiajaloo ainestik tuleb paigutada konteksti, milles vib selguda tema algthendus. Kik jreldused on hpoteetilised. Usundid phinesid ratsionaalse valiku teoorial mingis mttes. Olid vastavuses selle aja murede, ametite ja sndmustega(nt niiluse leujutus vana-egiptuses). Religioon on universaalne nhtus ja sama vana kui inimsugu-E. O. James. Pool mil aastat tagasi elanud inimese kolp(pekingi inimene) on lahti murtud kindlast kohast. Eeldatakse, et aju sdi ra inimese eluju omandamiseks- mingi ettekujutus religioonist vi maagiast. Leidub tnapevalgi. Neandertallased 50k a taagsi matsid surnuid, paistab et uskusid mingisse surmajrgsesse ellu1. Jumaluse kuju- emajumalanna kuju(ca 25k ekr). Rhutatud seksuaalses/viljakus Jahil oli kindlasti rituaalne klg nagu tnagi?* Religioon seostus kttimisega- koopamaalingud

Asteegid ja inkad Enne 16sj Poletistlik Lihtrahvalolid oma phapaigad, kus sooritati ohverdamisrituaale, kuid peale nende oli riigireligioon oma organisatsiooni, templite ja ssteemselt arendatud teoloogiaga Ksikirjad, arheoloogilised leiud

Olmeegid- jaaguarikultus 1200-500 ekr Maajad- olmeekide jrglased. Kesk-ameerika. Keeruline, arenenud riigireligioon. Paljude templitega kultuskeskused j linnad. Phiaeg 300-900pkr. Mnevrra psinud tnapevani. Lhtealuseks oli ja on inimeste ja jumalate vaheline leping. Inimohvrid(sda ligati seest vlja), eelkige lapsed. Asteegid: pikeseusund. Jtkasid tolteekide inimohverduste tava. 12sj lpp. Et pikest liikumas hoida , tuli teda toita iga pev inimverega. Asteekide meelest oli ohverdamine pha kohustus Pikese ees. Peamiselt ohverdati sjavange. Arvatakse, et iga aasta ohverdati ~20 000 inimest. Ohverdamise kigus avati ohvri rindkere ja veel tuksuv sda kisti vlja ja annetati jumalatele. * sdurid, kes langesid lahingus vi kes toodi ohvrid hinesid 4 a-ks taevas pikesega, hiljem sndisid taas koolibridena. Talupojad suundusid peale surma klluslikku troopilisse paradiisi. Teised pidid minema klma, hmarasse allilma. Inkad: Cusco piirk 1200a paiku. Mnikord ka inimohvrid. Pikese austamine. Erinevalt teistest panid inkad surnutele kaasa rikkalikud hauapanused, tehti muumiaid. Inkad hvitati 1532 hispaanlaste sissetungi kigus. Jrgneva 50 a-ga vaibus tielikult.

Tsivilisatsiooni hll: muistne Lhis-Ida Mesopotaamiasse asuti umbes 12k aastat tagasi. Sumerid: Babloonia kiilkiri prineb neilt. Asutasid mesopot lunaosa. Nende usun on piirk vanim. Jumalad olid isikustatud loodusjud. * Uruki linn rajati 3000ekr. Akadi riik: umbes 2300 ekr rajas Akadi valitseja Sargon esimese semiitide suurriigi. Gilgame . Assria: 900-612ekr lhis-ida vimsaim riik.

Vana-Egiptus: preesterkuninga maa 3100-30ekr Jumalad on pooleldi loomad, pooleldi inimesed

74-100 lugemata

Plisrahvaste usundid Immanents- jumalik olemus maailmas ja argikogemuses Aasia plisrahvaste usundid ei erista pha eluvaldkonda argisest Siberi usundeis on juhtiv osa amaanidel Kondhid oherdavad siiani(vi lpetasid alles hiljuti) inimesi. Miljon liiget 100-112 viks uuesti lugeda

112-134 lugemata

HINDUISM Tnapeval thistab hinduism pea kiki Hindustani poolsaarel levinud usundeid Hinduismil ei ole ht ajaloolist asjutaja, htset lunastuspetust ega keskset autoriteeti Varaseimad sugemed Induse oru kultuurist 2500-1500ekr. Arvatakse, et Induse oru tsivilisatsioon asendus aarialaste kultuuriga. Veedad: sadade aastate vltel kirjutatud tekstikogudest(aarialaste sanskriti keeles kirjut.). peetakse aegumatuteks ilmutusraamatuteks ja kogu tarkuse varamuks ning peamiseks hinduistliku identiteedi kandjaks. Braahman: rituaalitundja preester 4 hierarhilist astet: 1.braahmanid 2.k atrijad-sdalased e valitsejad 3.vai jadlihtinimesed nende kolma varna(klassi) liikmeid nim 2 korda sndinuiks, sest nad sooritasid riituse millega nad hiskonna tieiguslikeks liikmeteks said. 4. uudradteenijad Dharma: kike hlmav kord. Mras ige kitumise A rama- elujrk Hiljem keskkohal karma-sansaara-mok a petus: *kik olendid taassnnivad maailma(sansaara) *tegude vilju ligatakse tulevastes eludes(karma) * lputute taassndide ahelat iseloomustab kannatus(duhkha) * kannatuses vabanemiseks(mok a) tuleb vhendada tegutsemist ja koguda vaimseid teadmisi. Vaimne teadmine muutus keskseks ja selle saavutamiseks vajalikud enesedistsipliini ning asketismi meetodid arendati vlja hinduistlike joogatraditsioonide ja maailmast lahtitlemise abil. Moodustusid askeetlikud rhmad, kes otsisid vabanemiset ranges lihtsuses. Sndisid d ainism ja budism, mis mlemad eirasid veedade autoriteeti. Veedade traditsioonis muutus ohverdamine haruldlaseks., asendus phendunud kummardamisega. Vi nu, iva, devi Hinduistlik filosoofia: *aja tskliline kulgemine *mikrokosmose ja makrokosmose vaheline seos(iga asi mjutab kogu lejnud universumit) *phjuslikkuse printsiip. Vt lk 141 Dharma( seadmus ): on termin mis thendab universumi klbelist ja metafsilist alust. Ainult Dharma jrgimine ja sellega koosklas olevate kohustuste titmisest mok a saavutamiseks ei piisa. Mok a(lim vabanemine, inimeksistentsi eesmrk): selle saavutamine thendab vabaneda tielikult sansaarast e.kannatusest. mok a saavutatakse siis, kui mistetakse mis on universum ja omaenese teline loomus. Tnap on suur jrgijaskond ainut vedantakoolkonnal. 12 ksku, loe lk 142 vms.

ankara- hinduistlik filosoof ja phak. Aatman- inimese teline olemus? Phad tekstid jaotuvad 2-ks: ruti(mis on kuuldud vi ilmutatud) ja smriti(mis on meelde jetud). Varaseimad veedad 1300-200 ekr Uskumused Tnap mistetakse hinduismi all rikast pluralistlikku religioosset kultuuri, milles on suur hulk tavasid, jumalakummardamise viise ning jumalaid ja jumalannasid. Ei ole htainsat asutajat, phakirja, hierarhiat ega usutunnistust. Thtsaim on eetika, perekond, austus, sbralikkus jnejne Hindud vivad olla poletistid, monoteistid vi monistid(usuvad, et kohu reaalsus on tegelikult ks). On ka ateistlike hindusid. Paljud hindud usuvad, et on olemas ks jumal(brahma) kes vib avalduda mitmel kujul neil pole teiste religioonide vastu mitte midagi kuna teiste religioonide jumalad on lihtsalt Brahma teised kujud. Brahma- looja; Vi nu- silitaja; iva- hvitaja Gane a on iva elevandipeaga poeg. iva sai endale kuidagi poja kelle pea veti teiste jumalate poolt maha ja kui iva sellest teada sai, siis ta kskis tuua esimese mingil kindlal viisil lamava/magava elusolendi pea kes leitakse. Leiti elevant ja nii sai Gane a elevandi pea. Midagi sellist oli... Avataarad- jumala mberkehastused Vt veel uskumusi ~ lk 149-152 Tuuakse ka ohvreid esivanematele(esivanemate def erineb oluliselt meie omast. Hindude jaoks on esivanemad loojad vms, loe). Klassikalise hinduistliku vaate jrgi halveneb maailma seisund vhehaaval, kuni lpuks hvitab tuli kik ja maailm naaseb kaosesse. Peale seda tekib maa uuesti ja ring hakkab otsast peale. Tskli sees on veel erinevaid tskleid, mis koosnevad erinevatest tsklitest. Guru-vaimne juht/petaja ldo...

Usutavad ja phad Ohvrid Populaarseim on kumha mela. Peetakse iga 3 aasta tagant, kordamda 4-s templis. Maailma rahvarohkeim suurpidustus on Allahabadis korraldatav kumbha mela.

Pere ja hiskond Kastissteem on puhtuse alusel, snnitakse vanemate kasti. Mnel juhul on vimalik naisel abielluda ka alt les. Allapoole ei saa. Paljuski on kik sama ka tnap, aga nt kast ei mra enam tkohta ja naised on iseseisvamad. Lvitakse vga palju ka kaugema perega

Elukaaslaste valikus jb viimane sna vanematele. Lk 159 Ma olen hinduist ji lugemata

Hinduism tnap maailmas Teisest usust hinduks pole vimalik tulla(kastiss prast). Kuidagi saab kristluse vi islami nt omaks vtnud hindud tagasi hinduismi juurde tuua. Viimasel ajal on mrgata religiooni politiseerumist, mis ei ki paljude arvates kokku hindude tekspidamistega. India on religioosselt neutraalne maa kuigi hindud on suures lekaalus. Kastissteemi tugevnemine. Tnu gandhile said puutumatud hariduses ja tturul privileegid, viimasel ajal on selle vastu tekkinud opositsioon On toimunud kastidevahelisi sdu(kasti siseste ja kastivliste e puutumatute vahel) Gandhi ti esimest korda Indias naised avalikkuse ette oma iseseisvuskampaania ajal. Naised on nd nii tturul kui ka valitsuses. Elu ei keerle enam ainult meessoost autoriteedi mardamise mber.

D ainism India usund Lhenenud mitmeks vooluks. Vgivallatus, taimetoitlus Sarnane budismile Erakud pidid elama kodutuna, sltusid ilmikutest D ainism likas suurt kasu kuningakodade toetusest. Pole piiblile vastavat phakirja, on suur hulk phasi tekste Tekstide phadus ei sltu nende vanusest Sarnane ka hinduismile(sansaara ahel, mtiskletakse hinge olemuse le) pilaste tekstikogu kannab nime Kaheteistkmneosaline korv . D ainistid(mitte kik) aktsepteerivad seda Mahavira jutluste koguna. D ainismi kolm kalliskivi: ige usk, ige teadmine, ige kitumine. Pole vga thtis Suur osa d ainismi petusest tegeleb hinge olemusega ja maailma ktkeist vabanemisega. Igal elusolendil on hing, mis on suletud sansaarasse, mis seob hinge maise eksistentsiga. Aheldatud hing kannatab isegi siis, kui ihu, millesse ta on sndinud, elab nnelikku elu. Phakud= d inad Peale mok a saavutamist muututakse siddha ks. Siddhadel pole keha, nad elutsevad maailmakiksuse krgeimas osas, kus valitsevad pidev lim teadmine ja ndsus, ning neil pole mingisugust kokkupuudet maiste ja ilmalike sndmustega.

Hinged viibivad sansaara ktkeis karma toimimise tagajrjel. Kuna karma aheldab hinge sansaarasse, ei ole ige nimetada htki karmat heaks.Karma meelitab hinge puhtast loomusest eemale. D ainistid ei usu jumala kui looja olemasolu, seega nimetatakse d ainismi mnikord ateistlikuks usundiks. See on vr. D ainism austab vabanenud hingi jumalike olenditena. Hing on keha tlepanev/edasiviiv jud. Hinged on igavesed, neid pole loodud ja neid ei saa hvitada. Iga hing snnib uuesti teise kehasse mber(seetttu austavad kiki elusolendeid. Igaks vib mber sndida teistsugusesse kehasse, ning tulevikus vib igast olendist saada siddha. Vgivallast hoidumine on kige peamine. 3mil+ d ainisti, enamik indias. Kogudus jaguneb neljaks: nunnad, mungad ning naissoost ja meessoost ilmikud. Koguduses sisemine hierarhia. Vabaneda vib ksnes askeedina. Askeedid peavad liikuma ainult jala, sest sidukid vivad putukatele ja loomadele haiget teha. Rnnak katkeb ajutiselt vihmaperioodil, mil reisimine vib viga teha arvukalt sigivatele putukatele. Askeedid on usulise ideaali elavad nited ja kehastavad d ainismi petust. Ei sda ka kartulit ega juurvilju Askeete austatakse Ilmikud austavad askeete, kes austavad d inasid D inad(~jumalad) oma kummardajatega ei suhestu kuidagi. Ohvreid tuuakse selleks, et smboliseerida palveldaja loobumist maisest varast. Paast on thtsal kohal. Kaheksa aine pud a 1 osa: palveldaja asetab taldrikule peotie riisi, moodustades riisiteradest svastika. Haakrist smboliseerib 4 vimalikku olendite rhma kelle hulka mber sndida. Ma olen d ainist on lugemata Askeedid peavad rndama jalgsi ja ei tohi Indiast lahkuda probleemid vlismaiste d ainistidega kuna askeedid mngivad ilmikutele eluthtsat rolli. Askeetidel on riitustel, petamisel, vandetotuste vastuvtmisel, pgitsemisel ja teremooniate korraldamisel suur roll.

Budism Buda on tiitel, mis thendab virgunut. Isik keda tuntakse Buddhana elas tenoliselt 5sj ekr Phja-Indias. Nimi: Siddhartha Gautama

Budism on lnes kasutusele vetud termin, et thistada usundit, mida selle jrgijad nimetavad enamasti lihtsalt dharmaks. Dharma thendab nii petust kui ka asjade olemust. Raskesti mistetav, mitme thendusega miste. Budistid ei rhuta mitte Buddhat ennast, vaid tema petust. Buddhat hoiti peale sndi eemale kigist elu varjuklgedest, et temast saaks riigile vgev juht ja mitte rahva vaimne juht jnejnejne... elas karmi elu kuhu kuulusid mtlus, eraklus ja askees kuni leidis te ja sai virgunuks. Buddhat ei huvitanud Jumala-ksimus: budistlik traditsioon ei tunne Jumalat kui loojat. Elu on kannatus, kannatuse phjuseks on meie teadmatus ja oskamatus mista asjade telist olemust. ks meie mistmatuse peamisi phjusi seisneb oskamatuses nha, et kik, mida kogeme, on ebapsiv. Kannatuse phjus on ka meie soov kramplikult asjadest kinni hoida. Sansaara, karma jne sarnane d ainismiga. mbersndimiste ahelat on vimalik lpetada ainult kigist asjadest lahtilaskmise abil. See peab toimuma sgavaimal tasandil, kuhu jutakse meditatsiooni kaudu. Teadvusevoo lakkamise seisundit nim budistid valgustuseks (sanskriti k nirvana) Lhe budismis tekkis ainult kloostritraditsiooni, mitte petuse enda alusel. On ka petluslikult erinevaid koolkondi tekkinud. Mttetu on knelda kahest budismi koolkonnast- theravaadast ja mahajaanast. Theravaada on kloostritraditsioon, mahajaana ei ole. Ei ole omavahel vrreldavad. Teoreetiliselt vidakse olla theravaada jrgija ja mahajaana vaadete pooldaja. Mahajaana on eelkige nhemus sellest, mida budism endast kujutab. Buda ei thenda lihtsalt virgunut, budal on ka teisi vimeid, niteks tiuslik kaastunde vime jms. Budaks saamiseks on vaja palju mbersnde ja kannatuste vabatahtlikku enda peale vtmist,e t olla vimeline lpuks budana inimesi aitama. Mahajaana on tee budaks prgijatele, nad on andnud sellekohases totuse ja neid nimetatakse bodhisattvateks(vis algselt thendada virgunu-kandidaadid ) Hinduismi ja islami levik indiasse phjustas 14 sj paiku budismi tieliku kadumise Indiast. Elukeskkonnast lhtuvalt on algusest peale peetud vimalikuks maagiat(rituaalid): Tantrad- maagilised vormelid Mandalad phad ringid Eriti tugev vgi arvatakse olevat teooria jrgi rituaalsel seksil. Kuna virgunud buda asub krgemal kikidest maistest sekeldustest, siis soovitatakse seksuaalkontakte niisuguste partneritega, keda tavalises elus sotsiaalselt ei aktsepteerita. mitte igas ringkonnas! Selliseid budismi sekte on peetud ja peetakse ka tnapeval rmiselt kahtlustratavaiks.

Phad tekstid

Buda ise ei kirjutanud midagi, ainult petas. Esimestel sajanditel anti budistlike tekste edasi eranditult suuliselt. Ka tnapeval on budismis vga suur thtsus suulisel petamisel. Esimesed tekstid pandi kirja esimest korda 1sj ekr. Kaanon Mne sj jooksul sai kaanon enam-vhem praeguse kuju. Theravaada = vanemate petus . Seega on theravaada hoitav kaanoni versioon ainukene, mis on tnase pevani silinud iidses India keeles. paali kaanon Kui tekste anti edasi suuliselt, oli mis tahes uute, olgugi et videtavalt Buddhalt endalt prinevate likude sisseviimine praktiliselt vimatu. Tantrad on rituaalse maagiaga seotud tekstid. Sangha budistlik kogukond 4 ilsat tde: y ilis tde dukkha st: olemuse keskmes asuvad ebatiuslikkus ja rahuldamatus y ilis tde dukkha phjusest; dukkha phjus on iga vi janu, janu meeleliste naudingute jrele, janu edasise eksistentsi jrele ja janu hvingu jrele y ilis tde dukkha lakkamisest: dukkga lakkab vastavalt phjuse ja tagajrje seadusele(see thendab, et kui iga hvib, ei saa ka dukkha tekkida) y ilis tde teest dukkha lakkamiseni: kaheksaastmeline tee. Kaheksaastmeline tee, mis viib kannatuste lppemiseni: y ige arusaamine y ige meelestatus y ige knelemine y ige tegutsemine y ige eluviis y ige kavatsus y ige mtlemine y ige enesetunnetus Tihti taandatakse need 8 kolmele kategooriale: moraal, keskendumine/meditatsioon ja teadmine Vt eluratas lk 200 Moraal. Kige thtsamaks peetakse elus: y Hoiduda mis tahes olendi kahjustamisest y Hoiduda selle vtmisest, mis pole antud y Hoiduda seksuaalsetest vrtegudest y Hoiduda vale rkimisest y Hoiduda kigest, mis viks tuhmistada vi mrgitada meelt(narko, alko) Meditsiooni l on meele puhastamine Elu jtkub ka peale surma, aga usulise tegevuse eesmrgiks ei ole surmajrgne seisund.

Pere ja hiskond Mungad on tielikult loobunud kodust ja perest. Ilmikud jrgivad liikumist perekonna krvalt. Mungad sltuvad ilmikutest umbes nagu d ainism. Natukene leebem, kui budiste kuskil piirkonnas palju pole, siis saadakse ka muud moodi hakkama. Abielu on ilmalik. Budism pole teistlik religioon. Budistid pole alati olnud rahumeelsed. Jaapani budistid toetasid 20 sj jaapani militariseerimist, seda kritiseeriti alles peale Nagasaki ja Hiroshima pommitamist. Sarnaseid asju on juhtunud ka mujal. Vietnamis Saigonis stas nt 1 munk ennast 1963 protesti mrgiks plema. Tnapeval on tegu suure usuga kuigi erinevates piirkondades on selle sisu natukene muutunud Saab teiste uskudega lbi hiskondlik aktiivsus jka kaastundel rajanev usuelu vivad eksisteerida ksikespositiivne osa k-st.

Sikhism Saanud alguse India lhistel ~500a eest y Nanak I guru. Kadus 3-ks pevaks vee alla ja tuli veest vlja pomisedes, et pole ei hindusi ega muslimeid Oluline on elada siinilmas normaalset,korraprast elu, mediteerides armastusega te le ja toetades teisi oma ausa kitumisega y Riidepamp peas Hiljem sai guru pos perekonnas pritavaks Phad tekstid Thtsaim kirjateos ? Adi Granth (lisuur hmnikogu, kirjutatud gurude poolt) 10 inimesest gur, siis anti juhtimine Adi Granthi hoolde 1708 A G austatakse kui inimesest guru, kannab tiitlit Sri Guru Granth Sahib. Peab kohal viibima pea kigil kodustel ja tseremoniaalsetel puhkudel On ka teisi pasi tekste Uskumused Austavad Jumalat kige loojana Kasutatakse jumala kohta mitu nimi, tegu on ikkagi rangelt monoteistliku usundiga Tolerantsed. Kik usundid on iged, kogu inimkond on k isu . Jumal on kujutu temast ei saa kuju jms teha. Pannakse pahaks Inimesed saavad juhtida oma saatust kuigi on olemas hukam(maailmakiksuse toimimise ja inimeste igapevaelu taga olev jumalik juhtimine. Mukti ~mok a. Vaimne vabadus, mis viib hinemisele lima Vaimuga. Hing= surematu

Usutakse karmat Hindu tradits. Uskumuse kohaselt tuleb olendil, enne kui ta snnib inimesena, lbida 8 400 000 olemise vormi Sndide-surmade ahel(awagaun) Sikh peab elama ausa majaperemehe elu, uskudes Jumala ainulisusesse ja kigi inimeste vrdsusesse, teenides leiba ausate vahenditega ning jagades seda teistega. Dharmsal- vooruse tee Sikhid ei usu k-st loobumisse hljates oma kohustused kogukonna ees Usutavad, -phad ksikisiku palvuse vi koguduse jumalateenistuses on A G-s kirja pandud gurude looming Kitumispik: y Sikh peab tusma varahommikul, pesema end ning lugema seejrel erinevaid hmne y Pikeseloojangul tuleb lugeda Rahira tekste y Enne voodisseminekut peab esitama Sohila kiidulaulu y Iga palvekorra lpetab sikgi palve(ardas) Gurdwara- 1 sikhide kogukonna kesksemaid asutuse. Phamu. Guru- viitab Guru Granth Sahibile + dwara- vrav/koda. Gurpurb- guru + purb( pha pev ). 4 suurt aastas Kuldne tempel. Pere ja k Eitab kastiss-i(ebavrdsus), aga siiski on sikhide kogukonnas kasti kuuluvusel thtis roll. Iga suguvsa peab tradits ameteid, isajrgne vim, prilus Abielu= sikhide kogukonna vundament. Eitatakse tslobaati. 1 vaim kahes kehas y Puudub vaste snale lahutus kuigi on teoreetiliselt vimalik alates 1955. Vga harva y Kaasa ainult samast kastist, ei tohi olla suguvsast ega oma/ema klast. y Abielust tpsemalt lk 235 y Palju punast abielu tseremoonial Ttre sndi thist vaikselt, pojasndi suure peoga ja tseremooniaga Prilus isaliini pidi Ainult poeg tohib sooritada vanemate hingede pstmiseks matuseriitusi Turban Pletusmatus Tnap maailmas Pand ub jagati 1947 India ja Pakistani vahel, palju jamasi. Brittide India vallutamine jne. Oli oht sulanduda hte hindudega Tahtsid oma osariiki, said(india osana). Sellest motiveerituna taheti veel enamat, lks sjaks. 1984 Amritsari sndmused(Indira Gandhi, Kuldse Templi rndamine, atendaat jnejne)

Sikh on igaks, kes: y Usub hteainumat Jumalat, kmmet guru ja nende petusi ning A G-d y Usub phitsuse(amrit) vajalikkusse ja thtsusse y Ei jrgi htegi teist usundit. Preestriteta usun. Keeld nt juukseid ligata, tubakat tarvitada Kokku ~16 mil sikhi. Umbes 1 mil usas/kanadas/inglismaal/jne.

Zoroastrism Ajalooline levaade Sndis kolmanda aastatuhandel ekr indoeurooplaste muinasusundist. Maailmausundite esimene suur prohvet Zarathu tra 600 ekr vi ~1200 ekr(tenolisem) Iseloomulik on usundi isikliku aspekti thtsustamine Sugudel vrdsed igused. Tulev teha valik hea ja kurja vahel(taevas ja prgu). Kannavad valgest puuvillasest riidest valmistatud vesti taolist srki, et tuletada meelde kurjuse judude vastu peetavat vitlust Jumal = looja. Tarkuse Isand(Ahura Mazda), helde valitseja, kigi sber. Kurjust phjustab Kurjuse Vaim(Angra Mainju). Jumala vaenlane. Saatan ei ole langenud ingel. Jumalast ei tulene midagi halba. Jumal li maailma ja inimesed endale abiliseks vitsluses kurjuse vastu Viimaks tusevad surnud le, peetakse kohut. Kurjad prgu, iged elavad jumalaga igaveses tiuses Jeesuslast klastasid 3 idamaa tarka ehk maagi. Need olevat olnud meedialaste preestrite seisusesse kuuluvad maagid. Z oli jeesuse ajal maailma vimsaim religioon(mitte iisraelis). Ajapikku taandus Tnap iraanis leidub siiani usklike hoolimata vgivaldsest tagakiusamisest. Kutsutakse zoroastristideks ~25 000 tk. Koos parsidega on kokku 115 000. Elukoht erinev. Parsid= indias Uskumused Tekstide aluseks on Zarathu tra enda petus Materiaalne elu on osa ei ole kuri. Kuri on vgivald, kaos, hvitamissoov Mtoloogia jrgi tekkis mehe seemnest taim mille lehed eraldusid ja tekkis esimene inimeste paar. Haigused kannatused on Angra Mainju poolt Riituste keskmes on tuli Inimese kohus on maailma eest hoolt kanda ja seda nautida saatan on vrasse, heasse maailma suletud vaimolend, mitte nagu tavaliselt kui selleks on inimese hing

Puudub petus prispatust. Igaks vastutab ise enda eest. Pere ja K Rahvus on oluline kriteerium zoroastristiks saamisel Mehed = suguvsa juhid, aga perekonnas on naistel neist suurem vim Parsid on krgelt haritud tna kogukonnasisesele rohkele heategevusele. Iraanis pole olukord nii roosiline(pole teiste iraanlastega vrdseid vimalusi) ilmalik usk. Eitab asketismi, tslibaati jne. Inimene peab ppima nnelik olema ja nne levitama Rituaalsel puhastamisel on 3 astet. I pha nriga kinni ja lahti sidumine 5x pevas, samal ajal loetakse palveid II nahn-tseremoonia. Rituaalne pesemine phitsetud vaimuliku juhatusel, kes ise pesemiskohal ei viibi vaid loeb palveid. Enne pulmi nt vi 40 peva peale snnitust jms III 9 peva ja d kesteb bare num-tseremoonia tuletemplis. Pha srki ja nri kantakse kogu elu leminekuriitused: y Zoroastristiks phitsemine(7-9a laps) y Abielu y Matus- surnukeha alasti ringikujulisese taevale avatud torni( vaikuse torn ). Jetakse raipesjatele lindudele, luukeredel lastakse kuivada ja seejrel asetatakse silmed torni keskosas nsusesse, kus luud tolmuks muutuvad. Ausa varanduse omamine on voorus Heategevus vga thtis Tnap Kasutasid indiasse tulnud inglaste vimalusi ra olid vastuvtlikud lne kultuurile Tugevad ilmalikud mjutused, kultuuri hbumine(paljud vlismaal) Mned on loobunud srgist ja nrist Hiljuti on zoroastrism olnud mrgataval tusuteel Rituaalid on paljudes kohtades tagaplaanil vi kadunud

Judaism
Ajalugu Ksitab end nii, et tuleb 3000+ a tagusest ajast Moosesest kellelt prineb Toora Sai alguse 6sj ekr lpu poole 1 tempel + snakoogid Jeruusalemm rstati 70pkr roomlaste poolt, tempel hvitati. Juba ennem polnud juutide elu lihtne Sagedased lestusud, lbi ajaloo vihatud rahvas Mnikord sdistatakse siiani juute selles, et nad tarvitavad paasapgade ajal kristlike laste verd ja sooritavad rituaalseid mrvu.

14-16sj paljud juudid = rahalaenajad jms(muud ametid olid keelatud) Igal pool, kuhu nad siirdusid, oli juudi pagulastel tohutu mju Juutidel oli tihtipeale vimeid mida valitsejad hindasid(veti tavaliselt soojalt vastu), aga nad tegelesid tihti ametitega nagu rahalaenajad ja olid seetttu alamklassi seas suuresti platud Judaismi harud Ortodoksne judaism- eesmrk on silitada traditsioonilist judaismi. Toora-keskne eluksitus. Ususeaduste keskne. Kige suuremad nudmised liikmetele. Reformistlik judaism- sai alguse 19sj saksamaalt. Muudeti usutavandit, jumalateenistuse korda. Loobuti toitumisalastest seadustest. Palved tlgiti, muudeti liturgiat.mmehed ja naised polnud enam jumalateenistusel eraldi. Jtkuvalt arenev, kige edumeelsem. Rituaalne Seadus on teisel kohal eetilise petuse krval. Naisrabid. Konservatiivne judaism- 19sj lpp reformistidele vastukaal. Rahva silitamine kige thtsam. Hassiidid ultraortodoksed. Mustad kuued, oimulokid. Mitte-juudi maailmas eraldatud. 18sj poola. 13 usuprintsiipi:

y y y y y y y y y y y y y -

Usk looja ja ettemratuse olemasolusse Usk tema htsusesse Usk tema kehatusse Usk tema igavikulisusesse Usk, et kummardada tuleb ainult teda Usk prohvetite snadesse Usk, et Mooses oli kigist prohvetitest suurim Usk, et Mooses sai Toora ilmutuse Siinail Usk ilmutatud Seaduse muutumatusesse Usk, et jumal on kiketeadev Usk iglasesse tasusse siinses ja tulevases maailmas Usk messia tulekusse Usk surnute lestusmisse

mberlikamine on phaliku lepingu mrk Phad tekstid

3 peamist tekstitraditsiooni:

y y y -

Tanah(heebrea phakiri) Mi na(seaduse eeskirjad ja traktaadid)

Talmud(Mi na ja Toora kommentaarid) Tanah: toora terminil 3 phithenduset: Phakirja viis esimest, traditsiooniliselt Moosesele omistatud raamatut Kogu juudi phakiri(kirjalik Toora)

Rabide eetikapetus(suuline Toora) Talmute pikem versioon on ~4 miljonit sna pikk.

y y y

Uskumused

Usk hte jumalasse thendab juutide jaokse, et on 1 maailm ja 1 inimkond Toora- jumal ilmutas Siinai mel Moosesele suulise ja kirjaliku Toora. Otse jumalalt. Prohvetiraamatud anti prohvetikuulutuste teel. lejnud raamatud pigem pha vaimu vahendusel Siinai mel ilmutati ka Seaduse seletused Jumala ilmutus on kahekordne Jumala ilmutatud ksud jagunevad kahte rhma: 1)mrused, mis puudutavad rituaalseid toiminguid, mille iseloomulikuks tunnuseks on inimeste kohustused Jumala vastu; 2) otsused, mis koosnevad rituaalsetest seadustest, mis oleksid k-s kasutusele vetud ka siis, kui need poleks J poolt mratud. Eshatoloogia on petus viimseist asjust- maailma lpust, surmajrgsest elust, taevast ja prgust Tnap juudi maailmas on laialt levinud ebakindlus usu phitekspidamise suhtes(holokaustvalitud rahvast tapeti) Pere ja K

Usu primine emaliini pidi, kuigi juudi usku on vimalik ka prduda Kaheksandal peval peale sndi tehakse mberlikamine, poisile antakse heebrea nimi. 13a saab poiss tisealiseks e. ksu pojaks (bar-mitsva ks) 12 a saab tdruk tisealiseks e. ksu ttreks (bat-mitsva) Palvetamine 3x pevas Tefillin palverihmad(argipeviti vib peale panna). Pea peal mustast nahast karvikeses 4 palvekirja Mezuza- uksepiida kljes prgamendil ma-palve(1. Palve mis elus pitakse, kohe kui laps rkima hakkab) kapslis. Ka elutoa uksepiidal. Toit peab olema ko er(juudi toiduseaduste jrgi sobiv ja puhas), naine vastutab. Trdukutele on kige thtsam ppida varakult kuidas juudi kodu korras hoida. Sabat- thtsaim usupha. Mlestab maailma loomist ja psemist Egiptusest. Td ei tohi teha, palju keelde. Lahutus on vimalik viimases hdas. Tegeletakse pigem siinse kui surmajrgse eluga Usutavad ja phad

Kige pham ese on seaduserull Jom kippur(lepituspev)- kige tundekllasem pev aastas Hanuka- templi taasphitsemine u 164 ekr. 8 htut. Taasphitsemisel leiti templist 1 kruus li, mis oleks pidanud 1 htu vastu pidama, aga pidas 8. Holokaust

1933-45 Kristall surmalaagrite eelmng(rstati ja sdati)

Tapeti 6 miljonit juuti Tekitas tugevaid teoloogilisi ksimusi

Tnapeva maailmas 13 miljonit juuti le poole juutidest on ilmalikud Pinged erinevate harude vahel Mned ortodoksed juudid ei kiida Iisraeli olemasolu ldse heaks. Nende meelest on riigi silitamiseks kasutatav militarism vastuolus judaismi phivrtustega. Iisraellaste ldlevinud seisukoht, mida jagavad ka juudid vljaspool, on see, et iisrael peaks olema tugev selleks, et pakkuda varjupaika kogu maailma juutidele, et pakkuda turvatunnet ja tulevikulootust Juudiks olemine ei thenda ilmtingimata rabiinliku traditsiooni jrgimist Rabiinlik judaism: keskaegsete ravide religioon. Nad laiendasid Talmudi tlgendamist ning lid ususeaduste jms kogumikke kogukonna vajadustest lhtuvalt. Loe 308-310 harude kirjeldusi veel Humanistlikud juudid(hiljutine leiutis) nt eitavad kike leloomulikku.vga tugevad vastuolud lisaks sellele ka muudes nt iisraeli ksimuses.

Kristlus Jeruusalemmast sai keskus 313 Rooma riigiusuks 1054 suur kirikulhe. Lahknesid ida-(igeusu) ja lne-(katoliku) kirik Reformatsiooniajastu 16sj(pkr) y Arvati, et keskajal oldi kirikut ilustatud. Luther ja Zwingli tahtsid uuesti viia usu vastavusse phakirjaga Marx: inimene mtles jumala vlja, et leida temas maj ja sots raskuste puhul lohutust Feuerbach: jumal on inimese olemuse projektsioon Freud: religioon on illusioon, soovide titumine Jeesus Elas ja suri Rooma impeeriumi remaal. Eluajal kaugematel maadel tundmatu. Peaaegu kik mis teame phineb Uuel Testamendil Evangeeliumide jrgi sndis 4sj ekr(raamatus oli nii, aga 4 ja 1 on numpadil ksteisele vga lhedal. Muude raamatu sndmustega ei taha eriti kokku langeda see 4sj ekr) ja ei elanud palju kauem kui pisut le 30a. Prines lugupeetud,a ga mitte lugupeetud perekonnast Jutlused erinesid teiste juudi usu jutlustajate omadest

Oli populaarne(vhemalt esialgu) ja kujutas ohtu juudi usukorraldusele. lemkihile ei meeldinud Jrk-jrgult tema populaarsus kahanes, sest pettusid need, kes ootasid sjalist messiat ja poliitilist vabastajat. Harud 16 sj reformatsiooni kigus eraldusid katolikust protestantlikud usutunnistused ja need omakorda hakkasid paljunema. Idakirikud igeusukirikud alates 5sj Katoliku- suurim, 960mil liiget Anglikaani kirik- reformeeriutd kirik, samas ka katolik Luterlik: saksa, skandinaavia peamiselt. Lutheri reformatsioonist Reformeeritud kirikud ja vabakirikud Babtistid: ei risti lapsi Metodistid: 18sj anglikaanist, eriti usas Jnejnejne Phad tekstid Piibel koosneb raamatutest, mis on kirjutatud erineval ajal, erinevates kultuuripiirkondades ja ajaloolistes oludes, eri keeltes ja stiilides enam kui 1000 a vltel. Kristlased loevad end muistse iisraeli usundi seaduslikeks prijateks ja seetttu peavad nad heebrea keelse piibli raamatuid(Vana Testamenti) kas tielikult kanoonilisteks tekstideks vi phakirja osadeks. Eriti oluline on Uus Testament Protestantlikus kristluses 18sj tekkinud valgustusliikumisele oli iseloomulik usk inimmistusse kui limasse te kriteeriumisse ning Piiblisse suhtuti lihtsalt kui inimkonna usulise arengu kirjalikku lesthendusse, mitte kui jumalikku ilmutusse.

Uskumused Monoteism Inimene loodud J no jrgi, kuid hakkas oma Loojale vastu ning tunneb hirmu kohtumistmise ees Usk sellesse, et J, kes on iglane kohtumistja on htlasi ka armuline ja halastav Usk sellesse, et jumal ilmutas end iisraeli rahvale ja nimetas teda enda rahvaks Usk sellesse, et kunagi J kehtestab oma vimu patuse maailma le, vabastab rahva ja lkitab Messia kes valitseb neid igavesti Vana Testamendi Seaduses stestatud moraalireeglite jrgimine. Erinevus juutidest on nt see, et juudid ei arva, et Jeesus = messia Pha Vaim toimib iga kristlase elus, ta vabastab patust ja suurendab armastust. Vib ksitleda ka kui jumala esindajat.

Jumala Kolmainuse ksitus on kristlusele eriomane. Jumal ilmutab end kolmel eri viisil, aga on ikkagi 1 Aegade jooksul on kirik endale mingi hetk vtnud lausa jumaliku rolli ja on usutud, et jumal pstab lppkokkuvttes kik, hoolimata sellest, kuidas nad maises elus kitunud on.

Usutavad ja phad Ristimine Idas pole olnud reformatsiooni Reformatsioon pras thelepanu Piiblile, ning taunis kombetalitluste teatraalsust ja vrvikirevust. Rhk lks petusest aru saamisele ja selle mistmisele(ladina keelest ei saanud keegi mhkugi aru) 20sj tekkis nt neliphiliikumine, suundumus on pigem vaimust juhitud kui snast juhitud . Jumalateenistusele omane spontaanne enesevljendus. On vga erinevaid jumalateenistuste pidamise viise. Enne reformatsiooni thtsustati askeesi, ei thtsustatud perekonda Patriarhaalne Katoliku kirik pidas prostitutsiooni paratamatuks paheks. Islam Ajalooline levaade Tekkis Araabia poolsaarel Meka linnas ~610 pkr. Inimesed olid tuttavad juutide ja kristlaste tekspidamistega kuna seal kandis oli juudi kogukondi ja mned olid omaks vtnud ristiusu. Koraan koosneb Muhammadi jumalalt saadud snumitest Oma eluajal li Muhammad usundi ja rajas riigi(vallutas 630 Meka). Pris palju vgivalda. Tehti Sriasse ja Iraaki rvretki, et enda liidus rahu hoida, kariloomi ja muud sjasaaki hankida. Vallutasid eelnevast sjast kurnatud Btsantsi ja Prsia + Egiptus, Sria, Iraak ning tungisid edasi Iraani aladeni. Saja aasta vltel judsid vallutada P-Aafrika kuni ookeaninid, tungisid siis le mere ja vtsid Hispaania ja L-Prantsusmaa. Laienesid veel vga palju. Pha sda(d ihaad) ei peetud usu levitamiseks vaid sjasaagi saamiseks. Inimesi ei sunnitud usku le vtma(raamaturahvaid mitte, paganaid kll). Hindusi koheldi kui raamaturahvaid, sest nende petlased olid monoteistid(inimesed ise tavaliselt mitte). htsus ja erinevused Islamis Jagunevad sunniitideks ja iiitideks(jah, 3 i-d on raamatus ka). Jaguneti kaheks kuna ei leitud ksmeelt kuidas juhtida islami kogudust prast Muhammadi surma.

Sunniidid koguduse ksmeel Umbes 85% on sunniidid. Eespool olevale ksimusele on vastuseks: keegi ei vi saada progvetina Muhammadi jrglaseks, sest Koraan viis Jumala ettehoolduse ilmutamise tielikult lpule ja kuulutas Muhammadi prohvetluse pitseriks, viimaseks prohvetiks. Kaliif valitakse Quarai i himu meesliikmete hulgast, sest ka Muhammad prines sellest. sunniitide jaoks on imaam see, kes juhib koguduse palvusi, samal ajal kui iiidid peavad imaami vaimse valguse substantsi kehastuseks ja phakirja tlgendajaks ariaat: K elu stestav kikehlmav seadus. Aja jooksul kujundatud. Tnap korraldab valitsus ariaadi jrgimist, pole enam riigivimust krgemal olevat kaliifiinstitutsiooni vaja. Thtis on luuga ja phistada k struktuurid, mille raames kogudus vib jrgida Jumala seatud kohustusi. iiidid isikuvim ja juhtija Usulist vimu kehastab ainuksi imaam. Imaam: 3 tpi islami usujuhid y Kohaliku kogukonna rituaalpalvuse juht, kes on sageli ka koraanipetlane, kes sellest tuleneva autoriteediga tidab kohaliku kogukonna juhi lesandeis y Laiemas thenduses islami koolkondade rajaja, niteks islami igukoolkondade rajaja, ka antakse seda tiitlit silmapaistvatele islami petlastele y iiitide kogukonnas ainulaadne, erilise vaimse autoriteedi, teadmiste ja karismaga eestpalvetaja, jumaliku valgustuse vahendaja, kelleta poleks tnapeval vimalik mista jumaliku ilmutuse thendust. Imaamile omistatakse vime tlgendada Koraani jumaliklu inspiratsiooni alusel ja ilmeksimatult. Seetttu nimetavad iiidid end seatud ja mratud rahvaks. Koguduse juhi vim prilik Sufism Sufid ei ole omaette rhmitis ega uskkond, nad on lihtsalt muslimid, kes pavad Jumalale lheneda vaimse puhastumise kaudu. Sufismi tuumaks on armastus Jumala vastu. Sufi on inimene, kelle sda on selle maailma saastast puhastunud.

Phad tekstid Muslimite jaoks kujutsab Koraan endast Jumala sna lima ilmutuse leskirjutust. Vljavte taevas hoitavalt tahvlilt, millel on kirjas Jumala snad. Lisaks Koraanile on veel 1 phade tekstide kogu primuste kogu e.prohvetlik tava. Mahukam kui Koraan, on eeskujuks igapevase elu korraldamisel. Igaks kes Koraani phe pib on lugupeetud isik Koraanis on enam kui 6200 salmi.

Koraan koostati 632-634, aga ilmenis erinevused piirkonniti ja 649 vi 650 lasti koostada ametliku Koraani tekst. Koraan tunnistab ka Moosesele antud Toorat, Taavetile antsu psalme ja Jeesusele antud kuulutusi. Uskumused Tielik monoteism. Jumal on lim, igavene ja kikvimas. Neb kike ning on kikjal ja kiges. Universumi looja. Jumalal on 99 nime. Usk inglitesse. Inglitel puudub sugu, neid on palju. Suurim inglitest on Gabriel, kelle kaudu judis Muhammadile Koraan. Gabriel on Pha Vaimu rollis. Inglid peavad arvet iga inimese tegude le, ingel rebib prast surma inimesest vlja hinge, kuulutab viimse kohtupeva algust.teised inglid valvavad ja juhivad prgut.

Usutavad ja phad Kik peab toimuma vastavuses Jumala kskudega. Jumala teenimise ja argielus toimuva vahel ei ole mingit erinevust. muslim thendab inimest, kes elab vastavuses Jumala tahtega. islam thendab jumalale alistumise, jumalaga rahus elamist. Palvuse, millele eelneb kohustuslik rituaalne pesemine, on pevas viis. Noga Mekas asuva Kaaba suunas Aastas 354 peva Esimene islami tugisammas ahada ehk usu tunnistamine. Kui usku tunnistatakse araabia keeles ja siira tahtega, siis thendab see kohustust kuuletuda Jumalale ja jrgida prohveti teed. Teine islami tugisammas: salaat- liturgiline palvus(5x pevas) Kolmas: palvus on otseselt seotud almuse(zakat) andmisega, mis on kolmas tugisammas. histegevuse tugisammas. 2.5% aastatulust ~ ariaat- islami seadus, mille aluseks on Koraan ja sunna. ariaati peetakse jumalikuks seaduseks. Sunna: islami igusssteemi allikas, millest suurem on ksnes Koraani autoriteet. Selles osutatakse muhammadi snadele ja tegudele ning vhemal mral ka neljale esimesele kaliifile. Paast(kuu aega ei tarvitata pevavalguse ajal ldse toitu ega jooki) on islami neljas tugisammas. Viies thtis kohustus on sooritada vimaluse korral vhemalt kord elus had ehk palvernnak Mekasse ja selle mbrusesse. Tpsem kirjelduse 379-381

Islami seadus ariaat ehk jumala ksu tee, islami usuline seadus. Lhtub otseselt jumalikust ilmutusest ja tal on 4 peamist allikat:

Koraan Sunna(kuni 7000 primuslikku teksti) Id ma ehk koguduse vi vaimulikkonna ksmeelne tekspidamine Qujas: esimese 3 allika phjal tehtud loogilised jreldused. ariaadi nuded on jaotatud 5-ks selle jrgi mida ja kui tsiselt jumal on kskinud vi keelanud teha. Hlmab kiki eluvaldkondi. Tihtipeale painutatakse vi pehmendatakse ariaati. Paljudes eluvaldkondades on ariaat asendatud uute koodeksitega, mis on enamasti le vetud Lnest. Trgis thistati ariaat tielikult. y y y y

Teadus, kunst ja kultuur Vga palju teaduslike avastuse lk 385 Asjad ja nende kujutised on teineteisega maagilises seoses, ilmselt just seetttu keelati kujutada olendeid realistlikult.

Pere ja k Perekond on muslimi elu ja k peamisi aluseid, koguduse psimise ja julgeoleku 1 nurgakivisid. Koraan ja hadith id on tis perekonnaelu ja selle korralduse kohta kivaid eeskirju, piiranguid ja hoiatusi. Abieluvliste sugete peale vaatab islam vga halvasti. Abielu eeldab mlema partneri nusolekut, aga sunnitud abiellumise vi aupstmise eest ei ne phakiri ette mingit karistust. Koraan lubab polgaamiat. Mees vib abielluda kuni 4 korda(naine 1 mehega ainult). Seda ei tule vaadata kui luba ohjeldamatuks suguliseks lbikimiseks, vaid kui mndust olukorras, kus abielu kaudu on vaja abistada leske vi vaeslast. Nt sja puhul tuleb sellist asja ette. Lubatakse lahutust, kuid see on jumalale kige vastumeelsem. On piiranguid kergekeliste lahutuste vltimiseks. Lapsed: poisse ja tdrukuid hinnatakse hevrra krgelt. Lastele ei ole lubatud halba teha. Lahutuse korral hooldusigus emale, esmane vastutus lasub muidu isal. Mehe roll on kanda hoolt oma naise ja laste eest. Naise l on kodu korras hoida ja lapsi kasvatada. Vrdsust abielus kajastab mitmes Koraani salmis rhutatud mehe ja naise vahelist usulist vrdsust.

Ida-Aastia usundid Targad ja surematud: Hiina usundid

Hiina religioon on ainulaadne, see on ainsana arenenud eraldatuses, saamata mjutusi teistelt maailmausunditelt.

Shang(1766-1122 ekr) Selle ajastu inimesed elasid vaimude ja v gede maailmas, need mjutasid otseselt elavate elu, tuues nne ja nnetust ning nudes ohvreid ja lepitust. Kuigi me shangi ajastust palju ei tea, on tolle aja ja Hiina hilisema religiooni vaheline jrjepidevus ilmne. See avaldus usus looduses toimivasse tasakaalu, selline ksitus sai hiljem tuntuks kui yin-yang i konseptsioon: looduses toimivad vastandjud. Teine Hiina religiooni ajaloo vltel lbinud mte on pidev mure rahva heaolu prast. Hiinlaste arusaamades inimkonna sidemeis krgeimate jududega ning teiste inimestega on valdav hoole ja osaduse tunnetamine(mitte aukartus ja hirm)

Konfutsianism Konfutsianismi thistav hiinakeelne termin ru viitab sellele kui intellektuaalsele kultuurile laiemas thenduses. Tavaliselt loetakse seda filosoofiaks. Samas on tegu ikkagi ka religiooniga. Konfutsianism seab esikohale inimsuhete eetiline thenduse, leides klbluse lhtealuse jumalikust transtsendentsusest. Kofutsianism on hiskonnaeetika ssteem, mida petas Kong Fuzi ning millele anti keiserlik tunnustus 2.sj pkr. Selle kohta, kas konfutsianism on vi ei ole religioon, leidub erinevaid arvamusi(raamatu def) Ren(inimsus) saavutatakse pika ja raske eneseharimise ja klbelise arenemise varal. Taeva ja Maa meel, mis snnitab kik asjad, on inimlikkus(ren). Inimene, kes on mateeria-energia(qi), muutub Taeva ja Maa meelega(li) hinedes elavaks. Seetttu on headus ja inimlikkus tema elu peamine osa.

Taoism Mnes mttes konfutsianismi vastand. Konfutsianism pab muuta inimesi nii ilmalikus kui ka religioosses thenduses tiuslikuks nende maisuses. Taoism seevastu eelistab k-d eirata, keskendudes kaemuslikult loodusele ja otsides eneseteostust spontaansuse ja transeetilisuse vallas. Tao, metafsiline absoluut, on ilmselt varasema isikulise Jumala miste filosoofiline transfromatsioon. Tee, mida ta petab ja mille sihiks on htsus kiksusega, phineb passiivsel andumusel ja mstilisel kaemusel. Kong Fuzi jrgija eesmrk oli saada targaks, et olla kasulik k-le. Taoisti eesmrk oli saada surematuks. Taoistid ei arvanud iialgi, et tao viks olla teadlikult toimiv jumal. Enamik usklikest hiinlastest tunnistab segu kigist kolmest suurest religioonist(ka budism).

Sinkyo: Korea traditsiooniline usund Inimkond esksisteerib maailmaga hes rtmis. Loodusjud isikustatakse Mina ja kosmiline kord. Mt loojast thtsustab ettemratud kosmilist korda, mida korealased peavad jrgima. Mina ja saatus. ... Mina ja lunastus. Et leida tee tagasi kaotatud paradiisi , tuleb teha rituaalseid ohverdusi. Kivi altarile paigutamin hoiab jalgu hrdumise eest. Altarile slitamine on mrgiks soovile puhastude, et peletada kurjad vaimud. Patt ei ole pelk 1 inimese astumine isikustatud jumala tahte vastu, vaid kosmilise kooskla ldine hirimine. Mina ja krgeim olend. Korealased lugesid lugusid oma jumalate kohta loodusest. Konfutsianismist, taoismist ja budismist on mningaid asju le vetud ja mnikord nende thendust muudetud, mis on sinkyo-d tugevdanud.

Traditsioonide gobeln: Jaapani usundid Jaapani religioon hendab erinevaid, enam kui 2000-aastase ajaloo jooksul tekkinud primusi. Paljud jrgivad rohkem kui 1 usundit. Shinto: Shinto: on esiajaloolisest jaapanist prinevate usuliste tavade kogum. Iga shinto tempel on rajatud mingil kindlal phjusel Shinto templi peasaali ei siseneta kunagi, sest see on paik, kus asub kami ise. Igal templil on kahest pst ja kahest piktalast vrav ksik klastaja jb tavaliselt seisma palvesaali ette, poetab ohverduskarpi mndi, tmbab kellukese vi krapi kljes rippuvat nri, plaksutab 2 korda ksi, kummardub hetkeks palveks, plaksutab veel kord ning lahkub. Kella helin ja kte plaksutamine peab kamile teada andma, et palvetaja on kohale judnud. Phamuid 3 tpi: y Kohaliku thtsusega phamud, milles asub kohalik kami y he teatud liiki kultuse phamud, nt Inari phamud, mida klastatakse ris edu saavutamise eesmrgil. Neid on igal pool y Riikliku ja poolpoliitilise thtsusega phamud.

Shinto tavad: Tavad kuuluvad suures osas eraelu valdkonda Phamuid klastatakse ka perekondlike sndmuste puhul, niisama vi nt uuel aastal.

Bahai usund Ajalooline levaade 1819 sndis Prsias(iraan tna) pika nimega tp, lhidalt Bab. Kuulutas, et on Jumala snumitooja ja kik jutud. Phjustas vimukandjate pahameele, 1850 hukati.

Tema jrgija saadeti Bagdadi asumisele ja ta hakkas kuulutama, et on ka jumala snumitooja. Pagendati veel paar korda edasi kuni lpuks ji Akko lhedusse elama ja tegutsema. Jrgija nimi oli Baha u llah. Baha u llah nimetas oma poja enda jrglaseks. Poeg reisis ja moodustas kogukondi. Teda kutsuti kirikutesse, mo eedesse ja snagoogidesse jne. 5mil bahaid Phad tekstid Baha u llah kirjutas umbkaudu 100 td, milles ta vastas oma jrgijate ja teiste ksimustele. Neid teoseid ksitletakse usundi phakirjana. Uskumused petus vidab, et selles materiaalses maailmas on elu eesmrk ilmutada limal vimalikul mral selliseid vaimseid vrtusi nagu armastus, iglus, kannatlikkus, kaastunne, tarkus, siirus ja usalduvrsus. Igas inimeses on head. Iga pev palvetatakse, loetakse phasid tekste ja mediteeritakse ning igal aastal peetakse paastu. Igasugune preesterlus vi religioosne juhtimine on keelatud. Tuleb pelda te poole. Baha u llah(edaspidi B -.-) vitel on olemas lim reaalsus, mida lnemaailma usundid nimetavad Jumalaks. J on piiritlematu ja meie mistus ei suuda seda piirtlematut mista. B vidab, et ta on jumala ilmutajate ahelas viimane. tleb, et on maailma pstja.