Ajalaoo kontrolltks kordamine

Maailm 20. Sajandi alguses

Suurbritannia
Sisepoliitika:
Riigikord on parlamentaarne monarhia; parlament on kahekojaline:
lemkoda ehk Lordide koda ja alamkoda ehk Esindajate koda.
Poliitilised parteid:
1) Konservatiivide partei;
2) Liberaalide partei;
3) Terakond.
Suurim probleem Iirimaa ksimuse teravnemine.
Eelarve revolutsioonmaksude jrsk suurendamine suurmaaomanditelt

ja suurtuludeltsotsiaalprogrammide rahastaminevanaduspension,
tervisekindlustuse ja ttuabirahade vljamaksed.
Uued seadused: 8-tunnise tpev menduses; miinimumpalga
sisseseadmine.
Vlispoliitika:
Inglise-Buuri sda 1899-1902.
Impeeriumi kindlustamine: kokkulepe USA-ga Panama ksimuses,
relvastuse suurendamine, vabade alade piiride laiendamine.
Tli Saksamaaga Maroko prast, liit Prantsusmaaga.
Valged kolooniad (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Luna-Aafrika) Briti
ImpeeriumBriti Rahvaste hendus.
Majandus:
Tugev sjalaevastik.
Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas.
Pllumajandus kiratses ehk vili kasvas halvasti.
Tstuse arengutempo kasvas aeglasemalt kui USA-s ja Saksamaal, aga
sama kiirusega Prantsusmaaga.
Tugevad tstusalad: laevaehitus, keemiatstus, elektroonikatstus,
terasetstus.
Juhtroll maailma finantsksimustes.
Majanduse aeglase arengu phjused:
1) Tohutu suur siseturg;
2) Ei rakendatud uut tehnikat, toodeti vanaga;
3) Sltus vlismaisest toodangust;
4) Suur kapitali vljavedu kolooniatesse.
(Majanduses kaotas Inglismaa oma senise juhtrolli, majanduse arengutempos
letasid teda USA ja Saksamaa. Phjuseks tstuse vana siseseade ja rahade
kulutamine elamiseks. Koloniaalimpeeriumi lalpidamine nudis tegelikkuses
rohkem kulusid kui tulu ti.)

Venemaa
Sisepoliitika:
Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917).
Patriarhaalne valitsemisviis- tsaar kui kigi Venemaa kodanike isa.
Poliitilised erakonnad:
1) Stsiaaldemokraatlik Tlispartei (VSDTP);
2) Vabastusliit;
3) alates 1905. Aastast vabadus asutada parteisid ja rhmitusi.
Suur ja kohmakas riigiaparaat ehk riigiorganite ssteem- tugev brokraatia
(ametnikkond).
Kodanikuigused sajandi algul puuduvad.
Sisepoliitikat iseloomustab loosung 1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel
ehk teisisnu:
1) Vene impeeriumi realade tihedam sidumine plisaladega; realade
autonoomia piiramine / kaotamine; seadusandluse htsustamine;
2) isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite
dnastia/ omas piiramatut vimu; konstitutsioon puudus; parlamenti
kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jukal kodanlusel
puudus poliitiline vim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist
opositsiooni kiusati taga jne;
3) Vene igeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele
tegevuse takistamine;
4) venestamine - mittevenelaste rahvuslik rhumine.
Vlispoliitika:
Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sja puhkemiseni (19041905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan vitis. Lasaamine sjas ti
Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid; vhendas Venemaa thtsust.
Keisririig vimsuse demonstratsioon.
Mrtatlemata piirid- laienemine.
Juurdeps maailmamerele- kontroll Musta mere vinade le.
Balkani poliitika- slaavlaste hendamine;
Seotus Kolmikliidu kaudu Saksamaaga.
Majandus:
Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajnud; selgelt agraarne riik;
tstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel.
Indrustrialiseerimine- leminek ksitnduslikust tootmisviisilt tehaselisele.
Majandusele oli iseloomulik vliskapitali vga suur osakaal; tstuse
koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika;
peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad nljahdad).
Pllumajanduse phiprobleemiks oli maaksimus- suur osa maavaldustest
kuulub misnikest suurmaaomanikele, samal ajal valitseb talupoegade hulgas
terav maapuudus. Maareform toimub peale 1905.aaasta revi-I.
Raudteede ehitamine- strateegiline ja majanduslik eesmrk.
Tohutud kirikuvaldused.
Madal ostujud, suurenev rahvaarv, riigivlad.

Suured kulutused relvastusele.

Vikesed talumajandid ei suuda toime tulla.
Agraarreform (Stolpin).
Vljarndamine (poolakad, baltlased).

1905. aasta revolutsioon

Phjused:

Soov laiendada kodanikuvabadusi.

Soov reformida senist aegunud riigikorraldust.
Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud misnikega.
Vljaastumised realadel olid seotud ka venestamispoliitikaga.
Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionrid / esseerid ja
Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tlispartei / VSDTP) kihutust jne.

https://sites.google.com/site/konspektid/esileht/ajaloo-kursuse-materjal/

Saksamaa
Sisepoliitika:

Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia keisririik;

kahekojaline parlament oli suhteliselt nrga vimuga
Valitususjuhiks riigikantsler;
Suuremad erakonnad:
1) Rahvusliberaalid;
2) Vabakonservatiivid;
3) Edupartei
4) Sotsiaaldemokraadid
Saksamaa oli liiduriik;
Seoses vlispoliitika aktiviseerumisega kasvas ovinism- marurahvuslus;
suurriiklik patriotism (vastandub vikerahvaste natsionalismile). Sakslaste
ovinism vljendus vikerahvaste rhumise suurendamises, eriti poolakate
saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis plistele Poola aladele.
Tlisklassi vitlus iguste eest- tliste kaitseseadused
Vhemrahvusluse probleem;
Aadli ja kodanlase kokkusulamine.

Majandus: Kiiresti arenev riik, majanduse kasvutempolt II kohal peale USA-d.

Arenesid just uued tstusharud.
Kiire arengutempo
Krupp, Simens, AEG;
Rauatootmine, setstus, elektrotehnika, autod, elektri- ja keemiatstus,
uued tstusharud
Laevastiku loomine (Tugevuselt II peale Inglismaad)
Militariseerumine

Vlispoliitika:
Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa vlispoliitika Euroopa-keskne. Saksamaa
eesmrgiks oli saada tugevaimaks riigiks Euroopa mandril ehk kehtestada
Saksa lemvim Euroopas.
Vitlus lemvimu prast maailmas.
Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur
laevastik (Inglismaa jrel II kohal enne Esimest maailmasda).
Lhis-Ida poliitika;
Maroko kriisid 2905 ja 1911.
Riigikord:

Konstutsiooniline kaksikmonarhia;
Alates 1867. Aastast hine rahandus- vlis- ja kaitsepoliitika, eraldi
phiseadused, haldus ja seadusandlus.
Mitmeparteiline;
Personaalunioon (Austria keiser oli htlasi ka Ungari kuningas);
Reaalunioon (Omad seadused);

Majandus:

Turumajandus;
Linnades arenenud tstus, pllumajandus;
Kontrastid- moodsad suurlinnad, mahajnud maapiirkonnad.

Sisepoliitika:
Parlamendis olid esindatud peaaegu kik rahvusrhmad, oli otsuste
vastuvtmine raskendatud;
Kikide rahvuste poliitilised grupid asetasid esikohale rahvuslikud
probleemid, nudes maksimaalselt laialdast autonoomiat;
Rahvusksimus;
Sotsiaalprobleemid.
Vlispoliitika:
Seotus Saksamaaga;
1882. aastal Kolmikliit Saksamaa ja Itaaliaga;
Huvide kokkuprge Venemaaga Balkanil;
Probleemid Itaaliaga, Tgi valduste prast Balkanil;
Pe saavutada lemvimu Balkanil.

Ameerika hendriigid
Majandus:
Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast mdus 19.sajandi
lpukmnenditel).
Selle phjused:
1) odav tjud (pidev sissernne);
2) kasutamata maavarad,
3) liberaalne turumajandus,
4) uue tehnoloogia kiire juurutamine;
5) pllumajanduse baseerumine vikefarmidel,
6) panganduse ja laenussteemi areng.
Probleemiks suur konkurents, mille tagajrjel tekkisid monopolid.
Sisepoliitika:
Presidentaalne vabariik.
Kaheparteiline ssteem:
1) traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam
lunaosariikides;
2) Vabariiklik Partei (konservatiivne) phjas;
piirati monopolide tegevust;
vhendati tollitariife;
aktiivne tlisliikumine > ametihingute loomine oma huvide kaitseks;
vastuolud erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide vahel (N: neegrid, uued
immigrandid);
Riigipeaks on president;
Seadusandlik vim on kahekojalisel Kongressil: Senat ja Esindajatekoda;
Ameerika individualism on parim maailmas;
Tlisklassi olukord sarnane Euroopa omaga madalad palgad, kehvad
ttingimused, pikad tpevad;
Linnastumine ja sisemigratsioon.
Vlispoliitika:
Isolatsionistlik vlispoliitika;
Aktiivselt sekkuti sjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult Kesk- ja Luna-Ameerika
siseasjadesse;
1898-1899 peetud sjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba (viimane ji
iseseisvaks, aga USA kontrolli all) ning Filipiinid;
Kasvas USA huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga;
Wilson pooldas USA aktiivset sekkumist maailmapoliitikasse
USA rolli suurendamist maailma asjades kaasa rkimisel, kuid phimteteks
lahtiste uste ja vrdsete vimaluste poliitika ning rahvaste vaba
enesemramine;
Vike sjavgi (100000 meest);
Vimas laevastik.

Sjad
1) USA Hispaania 1898
Phjus:
USA hakkas toetama Kuubal ja Filipiinidel toimuvat rahvuslik-vabastuslikku
liikumist.
Tagajrjed:
Pariisi rahuga pidi Hispaania loovutama USA-le Puerto Rico, Filipiinid ja
Guani Kuubal oli USA okuptsioon 4 aastat.
2) Suurbritannia Buuri sda 1899-1902
Phjus:
Inglismaa soovis vallutada Luna-Aafrika rikast ala (kuld, teemant), kuid
Buurid hakkasid vastu.
Tagajrjed:
Oranje ja Transvaal muudeti Briti kolooniateks ning buurid said amnestia,
kompensatsiooniks sjakahjude eest ja kultuuriantonoomia ehk osalise
iseseisuvuse.
3) Vene Jaapani sda 1905-1905
Phjus:
Koloniaaltli Jaapaniga Manduuria ja Korea prast.
Tagajrg:
Portsmonthi rahu- sja vitjaks arvati Jaapan, kes rahulepingu slmimisel
sai endale juurde mitmeid uusi maa-alasid, nagu Mandukuo, Luna-Sahhalin
ja Kuriili saared, lisaks veel Liavdongi poolsaare rendiiguse ja lemvimu
Koreas.

Thtsamad kolooniad riikidel:

Inglismaa: Uus-Meremaa, Austraalia (dominioon), Kanada (dominioon), LunaAafrika Liit;
Venemaa: puudusid;
Saksamaa: Kongo, Edela-Aafrika, Kamerun, Togo (Aafrika);
Austria-Ungari: puudusid;
USA: Alaska, Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid.

Sjalised liidud
Antant 1907 : Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa
Miks see loodi?
Loodi kolmikliidu vastu, sest see tekitas ohtu.

Kolmikliit 1882 : Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia

Miks see loodi?
Kolmikliit loodi, sest Saksamaa vajas tuge, oli nrgenenud ning vajas liitlasi.

Misted:
Rassism- Inimeste majanduslik, poliitiline vi sotsiaalne diskrimineerimine nahavrvi
alusel.
ovinism- rmuslik suurriiklik patriotism.
Natsionalism- Oma rahvuse tunnustamine- rahvuslus
Autonoomia- Mingi piirkonna igus lahendada ise oma siseprobleeme osaline
iseseisvus.
Dominioon- Briti Rahvaste henduste Liit, millel kigil on oma riigissteem, kuid
ametlikult valitsejaks Inglismaa troon.
Pogromm- Stiihiliselt (iseeneselik) puhkenud vgivald mingi vhemusrahvuse vastu.
ufraelt- naisiguslane.
Liberalism poliitiline vaade, mis mrab kigile iguse ja vrdsuse.
Antisemitism- Vihavaen juutide vastu, juudivastasus.
Imperalism- Suurriigi pd oma vimu- ja mjupiirkonda laiendada maailmas.
Koloonia- Poliitiliselt ja majanduslikult sltuv territoorium, mis pole emamaa osa
ning asub sellest tavaliselt kaugel.
Sotsialism- Vaade, mis propageerib poliitika ja majanduse vallas ranget riiklikku
regulatsiooni eesmrgiga hiskondlikku rikkust vrdsemalt jaotada.
Monopol- Turuseisund, kus mingit teenust vi toodet pakub ainult ks mja.