COMMENT

1. Korp! Vironia ja tema ülesanded

1.1 Korp! Vironia

Korp! Vironia on eesti meesüliõpilasi koondav organisatsioon.

1.2 Korp! Vironia ülesanded

 oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus
 ausameelsuse alalhoidmine ja tõstmine
 sõpruse kasvatamine
 viisakuse ja seltskondlike tavade edendamine
 vastastikune vaimne ja aineline toetamine

 Liikmed

1.3 Liikmete jagunemine staatuse järgi

1.3.1 Liikmete staatus olenevalt vahekorrast ülikooliga

tegevliikmed - immatrikuleeritud üliõpilased
pärisliikmed- konvendi liikmed (värvikandjad majad ja värvikandjad rebased)
lihtliikmed - mustad majad ja rebased.
buršvilistlased e. üliõpilasvilistlased - õpingud ajutiselt katkestanud või eksmatrikuleeritud üliõpilased
pärisburšvilistlased
lihtburšvilistlased
vilistlased - ülikooli lõpetanud tegevliikmed ja vilistlaskokku kirjaliku sooviavalduse alusel vastu võetud õpingud
jäädavalt katkestanud üliõpilasvilistlased
pärisvilistlased
lihtvilistlased

1.3.2 Staatuse muutmine

Staatuse muutmiseks (va. lihtliikmest pärisliikmeks saamiseks) tuleb esitada konvendi eestseisusele kirjalik avaldus,
mille eestseisus konvendile teatavaks teeb ja nimekirjas fikseerib. Liikmete nimekirja koostab konvendi
eestseisus igal semestril.

Buršvilistlasel on võimalus saada vilistlaseks kui tema senine staatus on kehtinud kolm aastat ja vilistlaskogu
otsustab teda enda sekka vastu võtta.

1.3.3 Lihtliikme proponeerimine pärisliikmeks vastuvõtuks

Lihtliiget võib konvendi koosolekul proponeerida (esitada) pärisliikmeks vastuvõtuks mitte enne 4 kuu möödumist
tema lihtliikmeks vastuvõtmisest. Kui proponeeritu leiab konvendis lisaks vähemalt 2 toetajat, otsustatakse see
küsimus peale võimaliku prooviaja möödumist ja proponeeritu küsitlemist konvendi koosolekul. Pärisliikmeks
vastuvõtuks on vaja 2/3 hääletajate toetust. Vastu hääletajad peavad nõudmise korral teatama oma vastuoleku
põhjused.

1.4 Liikmete jagunemine konvendi vanuse järgi

1.4.1 Jaotus
Sõltumatult jagunemisest staatuse järgi jaguneb liikmeskond veel ka konvendi vanuse (ehk Vironia liikmeks oldud
aja pikkuse) järgi:
1. semester - noorrebane (krasser Fuchs)
2. semester - vanarebane (brander Fuchs)

1
 3. ja 4. semester - noor maja (junges Haus)
5. ja 6. semester - vana maja (altes Haus)
7. ja 8. semester - sammaldunud maja (bemostes Haus)

Alates üheksandast semestrist annab iga järgnev semester sammaldunud majale juurde ühe “väga” (“ur-“-i).

Rebane saab noormajaks siis, kui tema liikmeksoleku kolmandal semestril on esimene uus rebane andnud lubaduse
järgida korp! Vironia tavasid. Sama kehtib ka noorrebase vanarebaseks saamise osas.

Noor maja saab vanaks majaks ja vana maja sammaldunud majaks, kui semestri esimesel koosolekul senior ütleb:
“Palun asja juurde jääda, avan konvendi koosoleku!”.

1.4.2 Värvikandja rebane

Värvikandja rebane on rebane, kes on pärisliikmeks vastu võetud.

Värvikandjal rebasel on lisaks säilinud rebase õigustele ja kohustustele ka kõik pärisliikme õigused ja kohustused.

1.4.3 Must maja

Must maja on noor, vana või sammaldunud maja, kes pole saanud värve. Musta maja ainsaks erinevuseks
värvikandjast majast on konvendi koosolekust osavõtu ja värvide kandmise õiguse puudumine.

1.5 Liikmete tähistamine

Vironia liikmete tähistamiseks kasutatakse sõna “viroonlane”, pärisliikmeid tähistatakse ka sõnadega “vironus” ja
“seltsivend.”

Märkimaks rebast kasutatakse lühendit reb! ,maju (nii värvikandjaid kui musti) kes õpivad märgitakse lühendiga
sv!, buršvilistlasi lühendiga b!vil! ja vilistlasi lühendiga vil! Märkimaks neid mitmuses, kirjutatakse vastav lühend
topelt (nt. b!vil!b!vil!). Korp!Vironia liiget kui sellist märgivad lühendid Vir! ja C!V! vironlase nime taga.

1.6 Korp! Vironiasse astumine

Korp! Vironiasse võetakse vastu eesti soost meesüliõpilasi, kes on immatrikuleeritud mõnda üldiselt tunnustatud
kõrgkooli.

Korp! Vironiasse astumisest huvitatu peab esitama konvendile kirjaliku avalduse eestseisuse nimele, milles ta
avaldab soovi saada korp! Vironia lihtliikmeks ning elulookirjelduse (curriculum vitae).

Lihtliikmeks vastu võtmise otsustab kahe soovitaja olemasolul konvendi koosolek lihthäälteenamusega.

Sisseastuja loetakse lihtliikmeks siis, kui ta on andnud lubaduse austada korp! Vironia värve ning järgida korp!
Vironia tavasid ja lipukirja.

Korp! Vironiasse on võimalik astuda ainult lihtliikmena. Korp! Vironias pole võimalik saada kopteeritud liikmeks
(ülikooli lõpetanud isik kes peale avalduse esitamist kohe arvatakse vilistlasteks), kõik peavad läbima rebaseaja.

1.7 Korp! Vironiast lahkumine

1.7.1 Lahkumise viisid

 surma läbi
 konvendi otsusel karistusena
 maksukohustuse täitmata jätmisel (juhtseri seaduse alusel)
 omal soovil

2
 Omal soovil lahkumine
Omal soovil lahkumise korral konstateerib konvendi koosolek vastavat avaldust teadmiseks võttes, kas on tegu
põhjusega (tervislik, aineline, mujale siirdumine, mis teeb korporatsiooni töös osalemise võimatuks; põhimõtete
vastuolu) või põhjuseta lahkumisega.

1.7.2 Uuesti sisseastumine

Põhjusega lahkunu või maksukohustuse täitmata jätmise tõttu väljalangenu võib esitada avalduse uuesti
sisseastumiseks. Vastu võetakse teda lihtliikmena, peale 4 kuu möödumist saab ta automaatselt uuesti
pärisliikmeks (eeldusel et ta varem oli pärisliige). Tema coetuseks jääb see, millesse ta kuulus esmakordselt
Vironiasse astumisel, kuid semestreist lahutatakse maha korporatsioonist eemal oldud aeg.

2. Liikmete kohustused

2.1 Moraalsed kohustused

Korp! Vironia liikmete kohuseks on järgida Vironia põhikirjas püstitatud eesmärke, võtta osa korp! Vironia
üritustest, toimida vastavalt Vironia tavadele ja konvendi otsustele, täita oma ainelised kohustused Vironia vastu,
arendada ja säilitada sõprussidemeid korporatsioonikaaslaste vahel ja käituda kui väärikas viroonlane.

Viroonlase ülesandeks on näidata edu ja tublidust õppetöös ja tegelikus elus, oma isikliku elu korraldamisel.

Korp! Vironia liikme kohus on oma korporatsiooni ja korporatsiooni liikmete au eest välja astuda.

Korp! Vironia liikmed on kohustatud alluma konvendi otsustele ja toimima neile vastavalt.

Seltsivendade kohustuseks on osa võtta Vironia üritustest niivõrd, kui seda ei takista kaugused, aeg või muud
tungivad põhjused.

Lihtliikmetele on eelkõige kohustuslik comment-, cantus-, pauc- ja referaattundidest osavõtt. Neist tundidest ja
konvendi üritustest osavõtt on määravaks teguriks lihtliikme vastuvõtmisel pärisliikmeks.

2.2 Ainelised kohustused ja juhtseri seadus

2.2.1 Ainelised kohustused

Vironia liikmed on kohustatud hankima endale Vironia välismärgid ja kandma neid Vironia üritustel. Samuti on
nõutav Vironia lauliku hankimine.

Korp! Vironia sissetulekuallikaks on liikmemaksud ja liikmete annetused. Seetõttu on iga liige kohustatud tasuma
liikmemaksu ja tegema seda tähtaegselt. Maksu tähtaja määrab konvendi koosolek üheaegselt maksumääraga.

Kui maksude tasumine valmistab ainelisi raskusi, siis võib esitada konvendi eestseisusele avalduse maksudest
vabastamiseks, maksetähtpäeva pikendamiseks või maksusumma vähendamiseks. Avalduse rahuldamise
otsustab konvendi koosolek.

Maksude tasumata jätmise pärast Vironiast väljalangenut nimetatakse juhtseriks.

2.2.2 Juhtseri seadus

1. Viroonlane kes tähtajaks pole tasunud oma kohustusi konvendi ees on juhtser.
2. Juhtser ei tohi tarvitada alkohoolseid jooke konvendi ruumes ja üritustel.
3. Kui juhtser ei tasu ühe nädala jooksul peale konvendi koosoleku poolt talle määratud tähtaega oma kohustusi,
langeb ta automaatselt korporatsioonist välja.
4. Kui juhtser või välja langenud viroonlane tasub võlad mille tõttu ta on juhtser või välja langenud, saab ta
automaatselt oma endised õigused tagasi.
5. Konvendil on õigus kustutada liikmete nimekirjast viroonlane, kes on olnud ühtejärge kauem kui 4 kuud välja
langenud.
6. Korporatsiooni nimekirjast kustutatud endist viroonlast võib tema avalduse põhjal uuesti vastu võtta
lihtliikmena, kui ta on oma võlad korporatsiooni ees tasunud.

3
7. Korp! Vironia lipukiri, värvid ja välismärgid

2.3 Lipukiri
Korp! Vironia lipukiri on: Ühisus - Kindlus - Ausus

Lipukiri leiab sümboolse kujutuse vapis: päike on aususe sümbol, sirkel (koosneb sõnade Vivat, Crescat, Floreat
corp! Vironia algustähtedest) sümboliseerib korp! Vironia liikmete ühisust, kindlus kujutab Vironia liikmete
meelekindlust oma sihtide saavutamisel.

2.4 Värvid
Korp! Vironia värvid on: Violett - Must - Valge
Värvid sümboliseerivad: violett - ühisust, must - kindlust, valge - ausust.

2.5 Välismärgid

2.5.1 Korp! Vironia välismärgid

Korp! Vironia kui üliõpilasorganisatsiooni välismärkideks on vapp, lipp, särbid ja värvirapiirid.

Vapi ees toimuvad konvendi koosolekud, uute liht- ja pärisliikmete vastuvõtmised ja muud pidulikud sündmused.
Vapp seinal tähendab seda, et tegu on konvendi korteriga.

Lippu kasutatakse esinduspuhkudel, kommersi ajal lehvib C!Q!-l kommersilipp. Kommersilipp on tavalisest lipust
kolm korda suurema pikkusega.

Särpe Vironia värvides kannavad konvendi eestseisuste liikmed pidulikel konvendi koosolekutel ja
esinduspuhkudel. Samuti kannavad särpe sv!sv! kes lipu ja värvirapiiridega esindavad Vironiat. Vennastusel
kannavad landesvaterid särpe koos värvirapiiridega.

2.5.2 Pärisliikmete välismärgid

 värvitekkel
 värvilindid (kommersilint (30 mm), argipäevalint (20 mm), smokingulint (15 mm) ja frakilint (10 mm))
 märk (miniatuurne värvikilp)
 õlleripats - vestitaskus kantava taskukella küljes olev nahkriba mille esiküljel on Vironia vapp, tagaküljel
omaniku monogramm ja mille otsas ripub värvikilp (selle tagaküljel on hõbesirkel).

 Lihtliikmete välismärgid
Lihtliikmete välismärgiks on must tekkel koos paremal küljel kantava hõbedase Vironia sirkliga tammelehe taustal.

2.6 Välismärkide kandmine

2.6.1 Üldnõuded
Välismärke on lubatud kanda vaid korrektse riietusega.

2.6.2 Tekkel
Teklit ei kanta siseruumides, välja arvatud: 1) konvendis; 2) ruumides, kus peetakse Vironia ametlikke üritusi; 3)
teistes akadeemilistes meesorganisatsioonides.

Tekleid ei kanta naiskorporatsioonide külastamisel, avalikes lõbustusasutustes, saunades ega tualettruumides.

Teklit ei tohi anda kõrvalistele isikutele. Tekli nimetamine mingiks muuks peakatteks on karistatav.

Viroonlase matusel asetatakse tekkel puusärgile ja lahkunu soovi korral pannakse temaga hauda kaasa.

Hümni ja Vironia lipulaulu laulmisel võetakse tekkel peast ja hoitakse parema käega sirmist, vasakul vastu rinda
surutuna. Viimasel juhul ei võta teklit peast lipuvalves olijad..

4
Daami tantsima paludes võetakse tekkel peast ja hoitakse tantsu vältel vasakus käes sirm ülespoole, daam võib
panna käe tekli sisse.

2.6.3 Värvilint
Värvilinte kantakse üle parema õla. Kõiki linte va. frakilinti kantakse võimaluse korral vesti peal. Frakilinti
kantakse särgi peal.

Kantav värvilint ei tohi olla keerdus (erand on kommersi ajal kantav kommersilint). Rebane kes seda märkab, asetab
sõrme keerdus värvilindile ja tal on õigus oma tähelepanelikkuse eest saada 6 pudelit õlut (juhul kui tegu on
naiskorporatsiooni rebasega, asendab õlut šokolaad, shampus vms). Kommersilinti ei tohi kanda muidu kui
ainult kommersi vältel.

Vironuse abiellumisel võib pruudikimp olla seotud Vironia värvides lindiga.

2.6.4 Lihtliige ja pärisliikmete välismärgid

Lihtliikmeil on keelatud kinni võtta välismärkide neist osadest mis on korp!Vironia värvides. Värviteklit tohib
lihtliige hoida vaid sirmist ja värvirapiiri kas terast või tupest. Lihtliikmel on keelatud panna värviteklit endale
pähe.

2.7 Muu korp! Vironiaga seonduv atribuutika

Konvendi üritustel kannab olderman kaelas Vironia värvides nööriga oldermani sarve.

Korp! Vironia liikmed võivad kasutada nimekaarte, millel nende kuuluvus Vironiasse on märgitud järgnevalt:
lihtliikmetel - korp!Vironia, pärisliikmetel - vironus.

3. Korp! Vironia konvent, konvendi eestseisus ja ametnikud

3.1 Konvent
Korp! Vironia kõrgemaks organiks ja tema tegevuse suunajaks on konvent. Konvent koosneb ainult pärisliikmeist.
Buršvilistlased alluvad konvendi jurisdiktsioonile.

3.2 Konvendi eestseisus ja ametnikud

3.2.1 Konvendi eestseisus

Eestseisus esindab korp! Vironiat ja juhib konvendi tegevust vastavalt konvendi otsustele.

Konvendi eestseisusesse kuuluvad:

Senior (esimees) - korporatsiooni siseelu ja välissuhtluse edendaja ja juht, koosolekute ja pidulike ürituste avaja,
uute liikmete vastuvõtja ja värvide kätteandja. Ta ei allu oma ametiaja jooksul juhtseri seadusele.
Subsenior (abiesimees) - seniori abi ja vajaduse korral asendaja
Scriba (kirjatoimetaja) - konvendi kirjavahetuse eest hoolekandja. Protokollib konvendi koosolekuid. Tema
hoole all on konvendi pitsat. Tal võib olla abi (subscriba), kes aga ei kuulu eestseisusesse.

3.2.2 Konvendi ametnikud

Olderman - konvendi siseelu juht ja rebaste õpetaja, kasvataja, kaitsja ja abistaja. Teda võivad käsutada vaid
tema akad. isa, olderman ja senior. Oldermani äraolekul asendab teda mõni eelnev olderman.
Magister cantandi - korraldab lihtliikmeile cantustunde ja juhatab cantusi ametlikel üritustel.
Magister referendi - korraldab referaatõhtuid ja hoolitseb nende teemavaliku eest, leiab kommersikõnede
pidajad. Tal on õigus ametlikel koosviibimistel määrata kõnesid etteantud teema ja ajaga.
Magister paucandi - pauktundide, tantsukursuste ja igasuguste spordiürituste korraldaja.
Magister bibendi - hoolitseb konvendi korteris ja ametlikel üritustel joogi ja söögi olemasolu eest. Haldab nn.
õllekassat, milles oleva rahaga oma töös opereerib.
Laekur - konvendi kassapidaja ja rahaasjade korrasoleku eest vastutaja. Ta on maksude sissenõudja ja nende
tasumise eest hoolitseja. Varustab eelarve piirides rahaga teisi konvendi ametnikke. Kahe nädala jooksul
peale semestri esimest koosolekut esitab eelmise semestri finantsaruande.

5
 Majordomus - vastutab konvendi korteri, selle sisustuse ja muu korporatsiooni vara korrashoiu ja järelvalve eest.

3.2.3 Eestseisuse ja ametnike valimine

Korp! Vironia eestseisus ja teised ametnikud valitakse kaks korda aastas iga semestri viimasel koosolekul
järgmiseks semestriks või esimesel koosolekul jooksvaks semestriks. Erandi moodustab olderman, kes valitakse
aastaks reeglina üksteisele järgnevaks sügis- ja kevadsemestriks).

Konvendi eestseisuse liikmeteks ja ametnikeks võib valida vaid pärstegevliikmeid ja pärisburšvilistlasi. Erandina
võib oldermaniks olla ka pärisvilistlane.

4. Konvendi koosolek

4.1 Konvendi koosoleku pädevus

 eestseisuse ja teiste konvendi liikmete valimine ja ametist vabastamine
 liht- ja pärisliikmete vastuvõtmine
 tegevuskava vastuvõtmine
 tegevusaruannete kinnitamine
 toimkondade moodustamine ürituste läbiviimiseks
 korp! Vironia tavade vastu eksinute karistamine
 kõikide muude tegevuses esile kerkinud küsimuste arutamine, otsustamine ja lahendamine

 Koosoleku toimumise aeg

Korralised konvendi koosolekud toimuvad ülikooli õppetöö ajal kord nädalas. Nädalapäeva ja aja otsustab konvent
vastavalt võimalustele. Vajaduse korral võib konvendi eestseisus kokku kutsuda erakorralise koosoleku.

Semestri esimene koosolek toimub semestri esimesel, viimane viimasel nädalal. Esimese ja viimase koosoleku
toimumise aega võib vajadusel konvendi otsusega muuta.

Koosolekud algavad akadeemilise veerandiga (cum tempore) - veerand tundi peale väljakuulutatud aega.

4.2 Koosolekust osavõtt ja koosoleku otsustusvõimelisus

Osavõtt koosolekuist on kohustuslik kõigile pärisliikmetele. Põhjendatud puudumistest ja hilinemistest tuleb
eelnevalt informeerida konvendi eestseisust, põhjuseta puudujate ja hilinejate suhtes on konvendil õigus
rakendada karistusi. Pikemaajalise võimetuse korral konvendi töös osaleda tuleb esitada eestseisusele avaldus
kvoorumist ajutise väljaarvamise kohta.

Värvikandjad burš- ja pärisvilistlased võivad konvendi koosolekuist osa võtta, kuid hääleõiguseta. Buršvilistlastel
on lisaks hääleõigus neid puudutavais küsimustes

Konvendi koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 (vajaduse korral ümardatakse üles) konvendi
liikmeist. Otsustusvõimetut koosolekut nimetatakse kõnekoosolekuks.

Konvendi koosolekul kõneldu ja seal tehtud otsused on konvendi siseasi ja nende avalikustamine konventi
mittekuulujatele on keelatud.

4.3 Koosoleku kord ja juhatamine

Koosolek algab koosoleku juhataja sõnadega: “Palun asja juurde jääda, avan konvendi koosoleku!”
Konvendi koosolekut juhatab konvendi senior, tema puudumisel subsenior, tolle puudumisel scriba. Kui kedagi
eestseisusest kohal pole, juhatab koosolekut kohalviibijaist suurima konvendi vanusega pärisliige.
Koosoleku ajal asetseb eestseisus: senior eestseisuse laua taga, subsenior tema paremal ja scriba tema vasemal käel.
Sõna võetakse koosoleku juhataja loal.

6
4.4 Hääletamine ja valimised

4.4.1 Hääletamine
Ettepanekuid hääletatakse nende esitamise järjekorras. Erandi moodustab karistuse hääletamine, kus alustatakse
raskemast karistusest. Hääletatakse kas poolt (pro) või vastu (contra), erapooletuks jääda ei saa. Kehtib
põhimõte, et asja tuleb arutada niikaua kuni kõigil kujuneb oma seisukoht. Hääletamine on avalik, välja arvatud
eestseisuse ja oldermani valimine, kus on salajane hääletamine.

Hääletamisele asudes loetakse ette ettepanek ja küsitakse: “Kes on ettepaneku poolt, palun istuma jääda.” Selle
peale tõusevad püsti need, kes on ettepaneku vastu. Peale häälte lugemist konstateerib koosoleku juhataja
vastavalt olukorrale: “NII palju poolt ja NII palju vastu.” või “Nähtav enamus poolt (vastu). “ “Tänan, seega
otsustatud (ettepanek tagasi lükatud).”

Mitme variandi vahel hääletades loetakse eelnevalt ette kõik variandid. Hääletamisel on kõigil üks poolthääl. Teise
ringi lähevad kaks enim hääli saanud varianti.

Häälte võrdsel jagunemisel otsustab koosoleku juhataja hääl. Koosolekul vastuhääletanu võib nõuda, et koosoleku
protokolli märgitaks tema eriarvamus mingi hääleenamusega vastu võetud otsuse vastu.

Otsuseid tehakse reeglina lihthäälteenamusega. 2/3-list häälteenamust kogu pärisliikmete arvust nõuavad tegevuse
lõpetamine, põhikirja, kodukorra ja konvendi otsuste muutmine.

Põhikirja muutmine nõuab nii konvendi kui ka vil!kogu otsust.

4.4.2 Valimised
Konvendi ametnike (va. eestseisus ja olderman) valimisel lähevad järgmisesse ringi, juhul kui keegi kandidaatidest
ei saa esimeses ringis üle ½ poolthäältest ja uusi kandidaate esitatud pole, kaks enim hääli saanud kandidaati.

Eestseisuse ja oldermani valimine nõuab 2/3 konvendi koosolekust osa võtvate pärisliikmete häälteenamust. Kui
esimeses ringis ükski kandidaatidest vajalikku häälteenamust ei saa, korratakse hääletamisi peale igakordseid
uusi arutelusid, mil võib uusi kandidaate üles seada ja kanditatuure maha võtta, niikaua kui üks kandidaatidest
saab vajaliku häälteenamuse. Aruteludel kandidaadid ei viibi.

4.5 Konvendi rebane

Konvendi rebaseks nimetatakse konvendi koosolekul viimasena värvid saanud pärisliiget. Tema ülesandeks on
konvendi koosolekul mitmesuguste jooksvate ülesannete täitmine (koosolekuruumi korrastamine, sv!sv!
koosolekule sisse kutsumine jne.).

4.6 Üldkoosolek
Vajaduse korral võib kokku kutsuda üldkoosoleku, kus lisaks pärisliikmetele osalevad ka lihtliikmed.

Üldkoosoleku kompetentsi kuulub majanduslike küsimuste otsustamine: eelarvete vastuvõtmine, kassaaruannete

kinnitamine, tegevliikmete ja b!vil!b!vil! maksustamine ja maksude tähtaegade määramine. Peale selle võivad
arutusele tulla ka põhimõttelist laadi küsimused.

Üldkoosolekul on sõna- ja hääleõigus kõigil tegevliikmetel ning sõnaõigus kõigil vilistlastel ja buršvilistlastel.
Buršvilistlaste maksustamise küsimuses on neil ka hääleõigus.

4.7 Pidulik konvendi koosolek

Pidulikke konvendi koosolekuid peetakse seoses kommersside või teiste suursündmustega korporatsiooni elus.
Pidulikest konvendi koosolekutest võivad osa võtta kõik viroonlased. Samuti EKLi korp!ide ja
sõprusorganisatsioonide esindajad. Seltside esindajaid ei kutsuta pidulikele konvendi koosolekutele ja
vennastumisele. Eestseisuse liikmed esinevad särpides.

Piduliku konvendi koosoleku tüüpkava:

 senior avab piduliku konvendi koosoleku
 peokõne või kõne isamaale

7
  Eesti Vabariigi hümn
 tervitused
 EKLi korp!ide esindajad korp!ide vanuse järjekorras
 kirjalikud tervitused, mida senior loeb ette tähtsuse järjekorras
 senior lõpetab piduliku koosoleku

5. Üritused

5.1 Ürituste liigid

Korp! Vironia üritused on: regulaarsed üritused (konvendi koosolekud, rebasetunnid, õlleõhtud), referaatõhtud,
kommersid, perekonnaõhtud, kella-viie-teed, värvipeod, komitaadid, jõuluõhtud, aiapeod, suve- ja talvepäevad,
väljasõidud, poissmeesteõhtud jne.
Üritused jagunevad ametlikeks (regulaarsed ja konvendi otsusel korraldatavad üritused) ja mitteametlikeks.

5.1.1 Kommerss

5.1.1.1 Kommersside toimumine ja kava

Kommersse (lad.k. commercium - läbikäimine) korraldatakse kaks korda aastas: novembri lõpul seoses Vironia
aastapäevaga 26. novembril (aastapäevakommerss) ja mai algul, tavaliselt seoses akadeemilise nooruse
kevadpüha volbriööga õhtul vastu 1. maid (maikommerss).

Kommerssidest võtavad osa kõik viroonlased. Kõige pidulikum on aastapäevakommerss, mis koosneb:
 sv!sv! omavahelisest koosistumisest (vaikne õhtu), mis pole kommersi ametlik osa
 perekonnaõhtust
 pidulikust konvendi koosolekust ja vennastuspeost
 kaatripäevast

Kommersi alguse ja lõpu määrab kommersilipu heiskamine ja langetamine. Juhul kui kommersilipp puudub algab
kommerss perekonnaõhtul kell 0.00 ja lõppeb kaatripäeval kell 24.00.

5.1.1.2 Perekonnaõhtu
Perekonnaõhtust võtavad osa kõik viroonlased koos abikaasade ja vallaliste tütardega ning kutsutud külalised.
Külalisi tuleb eelnevalt proponeerida.

Perekonnaõhtutel ja ka muudel üritustel koos daamidega osalevad rebased (va. abielus rebased) ilma daamita.

5.1.1.3 Vennastuspidu
Vennastusest osavõtjad istuvad pikkade laudade ääres, kusjuures seltsivennad, kes omavahel vennastuvad
(stechbruder’id) istuvad vastakuti. Iga laua otsas istuvad särpidega landesvaterid (tavaliselt üks eestseisuse liige
ja mõni lugupeetum seltsivend/vilistlane) rapiiridega laual.

Senior ja landesvaterid, rapiiriga korduvalt laua vastu lüües, annavad märku vaikuseks.

Senior avab vennastuse sõnadega: “Silencium ad commercium!” ja annab sõna mag. cantandile (“Sõna on magister
cantandil”).

Lauldakse “Hellad vennad…”.

Senior annab sõna kõneks isamaale, millele järgneb vahetult, ilma ametliku alguse ja lõputa Eesti hümn.
Senior annab sõna kõneks Vironiale, millele järgneb vahetult, ilma ametliku alguse ja lõputa Vironia lipulaul.
Senior annab sõna kõneks võitlusvalmidusele. Lauldakse “Kus Eesti rinnus…”.
Senior annab sõna kõneks noorusele. Lauldakse “Gaudeamus igitur…”.
Salmide “Vivat academia” ja “Vivat et respublica” laulmise ajal on võimalik, et tervitatakse püsti tõusmisega
kohalviibivaid õppejõude ja kõrgemad riigiametnikke kes ise sel ajal istuma jäävad.
Laulud järgnevad vahetult kõnedele, laulu ja järgmise kõne vahel on väike vaheaeg.

8
Järgnevalt loetakse ette suusõnalised ja kirjalikud tervitused.
Järgneb vaheaeg, milleks senior annab annab märku sõnadega: “Valmistuda vennastuseks!”.
Peale vaheaega annab senior sõna mag. cantandile.
Lauldakse: “Vaigistage kõne kõmu…”.

Laulu esimese salmi jooksul tõusevad landesvaterid üles ja asuvad oma laua esimese paari taha. Kui laulmisel on
jõutud kohani “Siin on karik…” tõusevad esimesed paarid üles ja landesvaterid annavad neile karika paremasse
kätte. Sõnade pühendatud mõõk sa võta…” ajal annavad landesvaterid neile rapiiri vasakusse kätte. Karikatest
juuakse sõnade “Jooma …” juures kusjuures vennastuva paari käeg on karikatega üksteisest läbihaagitud.
Seejärel ulatatakse karikad taas landesvateritele. Sõnade “Katte mina…” juures torgatakse tekkel rapiiri otsa ja
vennastuva paari rapiirid risti üksteise vastas, hoitakse parema käe kaks sõrme rapiiri teral.

Salme “Siin on karik…” ja “Vaatke läigib…” lauldakse nii mitu korda kui on vennastuvaid paare. Viimase paarina
vennastuvad landesvaterid. Karikad ja rapiirid annavad neile kätte seejuures seltsivennad, kelle kätte jäävad
rapiirid ja karikad vahesalmi ajaks ja kes panevad landesvateritele pähe ka teklid “Siin võta sa…” esimesel
laulmisel.

Vennastuse lõpetab senior sõnadega: “Commercium ex est, fidelitas incipit!”, peale seda kui tema ja landesvaterid
korduvalt rapiiridega vastu lauda lüües selleks on märku andnud.

Seejärel viib vennastuse juhataja samas läbi järelstehhimise.

Vennastunud seltsivennad kirjutavad vastastikku oma kommersi liigi (A!C!,M!C!,B!C!), kuupäeva ja oma nime
stechbruderi kommersilindile.

Vennastusele järgneb koosviibimine kaetud laua juures. Selle kavasse kuuluvad ka rebaseteater ja “Olümpose”
püstitamine.

5.1.2 Ametlik õllelaud

Ametlikke õllelaudu võib korraldada nii sageli kui vaja. Ametlikus õllelauas võivad viibida ainult akadeemilistesse
meesorganisatsioonidesse kuuluvad liikmed. Verbumi ja cantuse ajal ei sööda, ei jooda ning ei aeta juttu. Verbumi ja
cantuse ajal ei tohi lauast lahkuda ega lauda tulla. Ametlikul õllelaua puhul kehtib tavalisest koosistumisest rangem
kord.
1) Korp! Vironia ametlikku õllelauda juhatab konvendi olderman. Tema puudumisel konvendi senior. Mõlema
puudumisel juhib õllelauda konvendis viibiv akadeemiliselt vanuselt vanim seltsivend;
2) Viibimine ametlikus õllelauas on rebastele ja noortele majadele kohustuslik;
3) Õllelaua korda rakendatakse pärast õllelaua juhataja poolt ametlikku õllelaua avamist, mis algab sõnadega:
“Kuulutan ametliku õllelaua avatuks”;
4) Ametlikus õllelauas tuleb cantuseks luba küsida mag. cantandilt sõnadega: “Magister cantandi, cantus peto”,
millele mag. cantandi vastab, kas “Habeas”, mis tähendab luba või “Non habeas”, mis tähendab keeldu;
5) Verbumiks tuleb luba küsida mag. referendilt sõnadega “Mag. referendi, Verbum peto” millele mag. referendi
vastab, kas “Habeas”, mis tähendab luba või “Non habeas”, mis tähendab keeldu;
6) Cantuseks ja verbumiks võib luba küsida ka eesti keeles;
7) Kui ametlikus õllelauas puudub mag.cantandi või mag.referendi, siis tuleb vastavaks toiminguks luba küsida
õllelaua juhatajalt;
8) Ametlikust õllelauast lahkumiseks luba küsima ei pea. Juhul, kui tahetakse lahkuda lõplikult selle õhtu
õllelauast, siis tuleb sellest informeerida õllelaua juhatajat;
9) Kui ametliku õllelaua juhataja soovib korraks lauast lahkuda, siis annab ta õllelaua juhtimise üle kas seniorile,
akadeemiliselt vanuselt vanimale seltsivennale või vilistlasele, kes parajasti viibib õllelauas;
10) Ametliku õllelaua juhatajal on õigus karistada õllelaua korra vastu eksinuid. Karistadasaanu käitub vastavalt
tavadele. Õllelaua juhatajal on ametlikus õllelauas õigus karistada muuhulgas ka akadeemiliselt vanuselt
vanemaid seltsivendi, kaasvõitlejaid ja vilistlasi;
11) Õllelaua juhatajal on õigus määrata teatud ajaks õllelaua korra vastu eksinule alkoholirukk. Alkoholirukki võib
määrata maksimaalselt kuni õllelaua lõppemiseni;
12) Õllelaua juhatajal on õigus eemaldada õllelaua korra vastu eksinu väga suurte üleastumiste korral selle õhtu
õllelauast;
13) Õllelaua juhatajat võib ametlikus õllelauas eksimuse korral karistada tema enda olderman, tema akadeemiline
isa või õllelauas viibiv konvendi liige, kelle akadeemiline vanus peab olema vähemalt 9 semestrit;

9
14) Ametliku õllelaua lõpetab õllelaua juhataja sõnadega: “Kuulutan õllelaua ametliku osa lõppenuks!”;
15) Ametlikule õllelauale järgneb mitteametlik õllelaud, kus jäävad endiselt kehtima kõik viisakusreeglid.

5.1.3 Värvipidu
Värvipidu võib korraldada seoses lihtliikme pärisliikmeks vastu võtmisega. Peokulud kannavad värsked
värvikandjad.

5.1.4 Komitaat
Komitaat (lad.k. comes - sõber) on koosviibimine ülikooli lõpetamise puhul. Komitaati võivad korraldada ülikooli
lõpetanud sv!sv! nende endi soovil, ulatuses ja kulul.

5.1.5 Kella-viie-tee
Kella-viie-teesid tantsuga korraldatakse tavaliselt kord semestris, reeglina oktoobris ja märtsis.

5.1.6 Referaatõhtud
Referaatõhtute eesmärgiks on viroonlaste kõneoskuste arendamine ja silmaringi laiendamine. Referaatõhtuid
korraldab mag. referendi.

5.1.7 Rebasetunnid
Rebasetundide eesmärgiks on rebaste tutvustamine korp! Vironia tavade, ajaloo ja tegevusega ning üliõpilaslaulude
õppimine. Rebasetunde viib läbi olderman, laule õpitakse mag. cantandi poolt korraldatavates cantustundides.

5.1.8 Muud üritused

Konvent võib korraldada ka teiste akadeemiliste organisatsioonide külastusi või neid ise külla kutsuda.

Sügis- ja kevadsemestri algul korraldab konvent külalisõhtuid, kuhu kutsutakse kõiki organiseerimatuid eesti
tudengeid, et neile tutvustada korp! Vironiat.

5.2 Külaliste proponeerimine

Kui soovitakse mingile üritusele (va. külalisõhtud) kutsuda külalisi, siis tuleb neid eelnevalt proponeerida. Selleks
on konvendis avalikult välja pandud nimekiri, kuhu tuleb kanda proponeeritava isiku nimi. Kui kellelgi on antud
isiku osalemise suhtes eitav seisukoht, siis on tema osavõtt välistatud.

5.3 Cantuse tegemine ametlikel üritustel

Ametlikel üritustel tohib cantust teha vaid magister cantandi loal. Cantuseks sõnavõtja tõuseb püsti sõnades :
“Silencium ad cantum!” Soologa cantuse korral lisatakse: “Solo cum cori!” Juhul kui cantust hakatakse
juhatama rapiiriga, võib lisaks märku anda ka rapiirilöögiga vastu lauda. Cantust juhatades seisab pärisliige
toolil või muul kõrgemal kohal, lihtliige põrandal. Cantust võib juhatada: rapiiriga (lihtliikmed vaid musta
korviga nn. rebaserapiiriga), tekliga, tekli puudumisel laulikuga. Cantust rapiiriga juhatades ei võeta teklit peast.
Cantus lõpetatakse sõnadega: “Cantus ex est!”, millele järgneb majade “šmollis” ja rebaste “fiducit”. Segiaetud
cantust konstanteeritakse sõnadega: “Falschcantus!” Vaimulike ja leinalaulude korral jäävad “silencium ad
cantum!”, “šmollis!” ja “fiducit!” ära.

6. Coetus, rebane

6.1 Coetuse mõiste

Coetuse moodustavad kõik samal õppeaastal Vironiasse vastu võetud lihtliikmed (rebased).

Coetus on algühik, mis võimaldab lihtliikmeil kontakti üksteisega ja seeläbi Vironia liikmeskonnaga. Coetuse
kokkuhoid paneb aluse kogu Vironia liikmeskonna kokkukasvamiseks ühtseks pereks. Selle sihi saavutamiseks
juhib olderman lihtliikmete kasvatamist niisuguses suunas, et see loob tugeva aluse rebaste omavahelisele
sõprusele ja kokkuhoiule.

10
Samasse coetusesse kuuluvad liikmed on coeterid. Concoeter on liige, kes on samasse coetusesse kuulunud vaid
pool aastat (seega kevadel vastu võetu sügisese jaoks ja vastupidi).

6.2 Rebase olderman

Rebase oldermaniks on see vironus, kes täitis oldermani kohuseid rebase lihtliikmeks saamise semestril konvendis
kus rebane liikmeks võeti. Vahekord olderman - rebane jääb püsima igaveseks.

6.3 Rebase kohustused ja seitse asja

6.3.1 Rebase kohustused

Rebase kohustuseks on osa võtta konvendi üritustest - eriti rebastele korraldatavaist comment- (tavadetund), pauc-
(vehklemistund) ja cantustundidest (laulutund). Puudumine või neilt lahkumine on lubatud ainult oldermani või
vastava magistri loal.

Üritustelt on rebasel lubatud lahkuda keskööl (24.00) oldermani teadmisel ja nõusolekul.

Teisi akadeemilisi organisatsioone võib rebane külastada vaid koos mõne pärisliikmega.

Rebaste ülesandeks on võimalikult kiiresti õppida tundma Vironia tavasid ja toimida neile vastavalt. Tutvuda
kõikide seltsivendadega ja teada nende konvendi vanust. Osutada tähelepanu, viisakust ja abivalmidust kõikidele
sv!sv!, eriti endast vanemaile semestreile. Üritustel on rebaste ülesandeks teha vajalikke ettevalmistusi ruumide
korrastamise jne. näol, vastavalt oldermanilt või tema asendajalt saadud korraldustele.

6.3.2 Seitse asja

Korporatsiooni üritustel on rebastel kohustus kaasas kanda oma 7 asja:
1. ümbrik margiga
2. paber
3. kirjutusvahend
4. tikud või välgumihkel
5. 10 krooni väikestes kupüürides
6. avaja
7. liikmete nimekiri

Lisaks peavad rebasel alati kaasas olema ka korgitser. Reb!-le oleks soovitav omandada ka korp! Vironia laulik.

6.4 Vanemate semestrite õigused rebaste suhtes

Vanematel semestritel ja eriti konvendi ametnikel on õigus anda rebastele täita mitmesuguseid ülesandeid, lasta neil
pidada lühikõnet või teha cantust, neid Vironia tavade ja ajaloo teadmise osas kontrollida, kergelt aasida jne.
Antavad ülesanded ei või olla põhjustatud isikliku kasu saamise soovist. Vajaduse korral võib rebast seejuures
kiita või laita sisseandmisega.

Vajaduse korral on vanemail semestreil õigus kutsuda rebast enda juurde meldima. Selleks määrab meldima kutsuja
kindlaks aja ja koha, kus meldimine aset leiab. Kokkulepitud ajal saabub õlleklaasi ja õllega varustatud rebane,
olles ukse taga enne klaasi täis valanud. Rebane meldib nurgas sõnadega: “Sv!/b!vil!/vil! N.N., olen paraad”, ja
joob peale kutsujapoolset loaandmist (sõnadega “palun”, “välja juua”) klaasi tühjaks.

6.5 Rebase õigused

Kui rebane tunneb, et tema kohustamises, karistamises või temaga käitumises on mindud liiale, võib ta apelleerida
oldermanile või vajaduse korral esitada teda solvanud sv!le väljakutse.

Rebane on maksukohustuste täitmisel soodustatud seisundis, tema maksumäärad on väiksemad kui majadel.
Eraviisiliste koosviibimiste puhul on rebane vabastatud repardist (arvete tasumise võrdsest jagamisest osavõtjate
vahel).

Rebastest vanemad semestrid ei tohi rebastelt võtta vastu midagi, mis võiks rebastele tekitada materiaalseid
kulutusi, küll võib aga rebane võtta vanemalt semestrilt. Samuti ei tohi vanemad semestrid laenata rebastelt raha
ega anda ülesandeid, mis võiksid rebasele tekitada väljaminekuid, ilma neid ette kompenseerimata.

11
6.6 Akadeemiline isa
Lihtliige võib valida rebaseaasta vältel endale akadeemilise isa, kelleks võib olla üks vanemaid semestreid. Soovi
korral võib antud seltsivend sellest ka keelduda. Akadeemilise isa kohuseks on hoolitseda, et tema akadeemiline
poeg omandaks Vironia tavad ja kasvaks kokku konvendi eluga, olles seega abiks oldermanile tema töös.
Akadeemilised pojad, isad, vanaisad jne. moodustavad akadeemilise perekonna keda seovad sidemed kogu
eluks. Vahekord isa - poeg on rangelt vabatahtlik ning ei ole seotud mingite ametlike õiguste - kohustustega.

6.7 Leibcantus
Rebane valib endale üldiselt lauldavatest lauludest ühe (soovitatavalt kaks) leibcantuse, mida ta peab olema
suuteline juhatama koosviibimistel cantust tehes. Cantuse tegemisel peavad coeterid üksteist toetama.

6.8 Rebaseteater
Kommerssidel esinevad rebased vennastuspeol nn. rebaseteatriga. Selleks koostavad rebased ühisloominguna
lühinäidendi, milles tavaliselt esitatakse koomilisi seiku konvendi või üldisest üliõpilaselust.

6.9 Rebaste lend

Rebastel on võimalik korraldada nn. rebaste lende. Rebaste lennul lahkuvad kõik rebased mingil üritusel salaja
konvendist, siirdudes seltsivendadele teadmata paika. Peidus tuleb olla (3) 1 päeva ja selle järel tuleb ühe päeva
jooksul üks rebane kuidagi konvendi korterisse sokutada. Vanemate semestrite ülesandeks on kindlaks teha
rebaste asukoht, või takistada nende ilmumist avastamatult konvendi korterisse. Kui see seltsivendadel
ebaõnnestub, peavad nad kõik rebaste lennuga seonduvad kulud kandma.

7. Viroonlase käitumine

7.1 Käitumise üldnõuded

Viroonlast on alati iseloomustanud viisakus, korrektne käitumine ja hea tooniga kooskõlas olev keelepruuk. Selle
nõude vastu eksinuid võidakse karistada konvendi poolt kuni eemaldamiseni Vironiast kas ajutiselt või jäädavalt.

7.2 Viroonlaste omavaheline suhtlemine

Korp! Vironia liikmed tarvitavad omavahelises suhtlemises “sina” vormi. Erandina on lubatud kasutada “teie”
vormi endast tunduvalt vanema vilistlasega suheldes, kuni too pole teinud ettepanekut “sina” peale üle minna.

Omavahelises suhtlemises kehtib vanuse printsiip. Viisakust ja tähelepanu osutatakse kõigepealt koosviibijaist
vanimale semestrile, siis temast nooremale jne.

Viroonlaste omavahelises suhtlemises, eriti aga konvendi korteris, valitseb vaba, seltsivendlik ja sõbralik toon. Küll
aga omistatakse tähtsust seltsivendade konvendi vanusele ja käitutakse sellele vastavalt. On lubatud naljatamised
ja omavaheline aasimine, mis aga ei tohi muutuda solvamiseks ja seega esile kutsuda väljakutseid, s.o. tekitada
auvahekordi. Rangelt on karistatav nn. tegelikuks saamine, mis seisneb seltsivenna füüsilise isiku puudutamises
tahtega teha talle halba.

7.3 Käitumine külalistega ja tervitamine

Korp! Vironia üritustel koheldakse külalisi erilise tähelepanu ja hoolitsusega. Kõiki külalisi (väljaarvatud
kaasvõitlejad teistest EKLi korpidest) tervitatakse tekli tõstmisega sirmist (tekeldades). Viroonlane tekeldab neid
vilistlasi (ka EKLi korp!ide vilistlasi), kes on vilistlaseks saanud enne tema Vironiasse astumist.

Et kutsutud külalised on samaaegselt kõikide viroonlaste külalised, iseloomustab asjaolu, et külalisi korp! Vironia
üritustele võib kutsuda vaid proponeerimise korras, s.o. konvendi teadmisel ja nõusolekul.

7.4 Käitumine väljaspool Vironiat

Igapäevases elus väljaspool konvendi korterit kohandab viroonlane oma käitumist vastavalt ümbruskonnale,
arvestades kohalikke kombeid ja olukordi.

12
Seltskondlikus keskustelus väldib viroonlane korp! Vironia, selle ürituste kui ka enese kui viroonlase esiletõstmist
kuivõrd seltskond sellest ise huvitatud pole. Tagasihoidlikus Vironiasse puutuvais küsimustes on alati
iseloomustanud tublit viroonlast.

7.5 Riietumine
Rõivastumisel näitab viroonlane head maitset, eriti seltskondlikel koosviibimistel kus esinetakse Vironia
välismärkides. Frakki võib erandina kanda ka päeval kui on tegemist Vironia esindamisega (koos lipu ja
värvirapiiridega), samuti kontsertidel.

7.6 Alkohoolsete jookide tarvitamine

Alkohoolsete jookide tarvitamine on viroonlasele lubatud, kuid seltskondliku viisakuse piires. Taunitav on alkoholi
kuritarvitamine, eriti rebaste puhul. Alkohoolsete jookide tarvitamine pole kellelegi kohustuseks; kiituseks või
laituseks sissevõtmisel on lubatud tarvitada ka laual olevaid (parasjagu joodavaid) karastusjooke või vett.

8. Sisse andmise kord

8.1 Sisse andmise viisid

Sisse võib anda kiituseks või laituseks, mõlemal juhul nii lauluga kui lauluta. Viroonlane kel on rohkem kui 9
semestrit, võib nõuda, et talle antaks sisse lauluga. Sisse ei tohi anda kommersil ega külaliste juuresolekul.

8.2 Kes võib kellele sisse anda

Sisseandmisel maksab vanuse printsiip - sisse võib anda vanem coetus nooremale või coeter coeterile. Rebane
teisele rebasele sisse anda ei saa.
Erandid:
1. Vähemalt 6 rebast võivad anda sisse noorele majale, kui nad on temaga üksi ruumis. Samal tingimusel
võivad 12 rebast anda sisse vanale ja 18 rebast sammaldunud majale. 24 rebast võivad sisse anda juba kellele
tahes. Peale sisseandmist peavad reb!reb! kinni püüdma karistusklaasi, mille sissesaanu õhku viskab. Kui
klaasi kinnipüüdmine ebaõnnestub, karistatakse rebaseid nurka saatmisega.
2. Viroonlane kes on vanem kui 9 semestrit võib sisse anda enesest vanemale, kui leidub teisi sv!sv!, kes teda
oma semestritega toetavad, nii et nende kokkupandud semestrite arv ületab sisse saava viroonlase semestrite
arvu. Toetajaks võib olla ükskõik kui vanad semestrid, isegi rebased, kuigi nende abi tavaliselt ei kasutata.

3. Sisse võetav jook

Sisse võetakse laual oleva joogi või veega comment-kohasest klaasist. Sissevõtja valib ise millisega neist ta sisse
võtab. Erandina võib vilistlane lasta tuua endale meeldivat jooki. Laituseks võetakse sisse ühekorraga, klaasi
vahepeal suult võtmata.

8.3 Comment-kohased klaasid

 õlu, limonaad, vesi – comment-klaas (ca 200 ml ümmargune siledaseinaline klaas)
 vein - veiniklaas
 viin, konjak ja muud kanged alkoholid - tavaline napsuklaas

 Sisse andmise põhjuse küsimine

Sisseandmise põhjust võivad rebased küsida vaid oldermani käest. Majad kuni 9 semestrini võivad põhjust küsida
peale sisseandmist, majad kel on rohkem kui 9 semestrit ja vilistlased võivad põhjust küsida enne sissevõtmist.

8.4 Lauluta sisse andmine

8.4.1 Rebasele sisse andmine

8.4.1.1 Kiituseks sisse andmine rebasele

Kiituseks antakse rebasele sisse sõnadega:
 “Rebane, võta kiituseks sisse”
 “Reb” N.N., palun kiituseks sisse võtta”

13
Rebane võtab sisse laua ääres seistes. Peale meldimist “Sv!/b!vil!/vil! N.N. olen paraad”, võtab rebane peale
sisseandja poolset loaandmist (sõnaga “Palun”) vaba suurusega sõõmu, mispeale ta võib maha istuda ja
ülejäänud koguse omavalitud aja ja tempoga ära juua.

8.4.1.2 Laituseks sisse andmine rebasele

8.4.1.2.1 Sõnad millega rebane saadetakse nurka

 “Nurka”
 “Mine nurka”
 “Reb! üks klaas”
 “Võta sisse”

 Rebase meldimine
Rebane meldib nurgas, seistes näoga seina poole (vaba nurga puudumisel võib selle ajutiselt tekitada ka mööblit
ümber paigutades, raamatust moodustades jne.), hoides täidetud klaasi rinna kõrgusel sõnadega “Sv!/b!vil!/vil!
N.N. olen paraad!”

8.4.1.2.2 Sõnad millega sisseandja annab loa juua

 “Palun”
 “Välja juua”
mispeale rebane joob klaasi tühjaks,
 “Üks, kaks, kolm, väljajuua”
Sõna “üks“ peale alustab rebane joomist, sõna “väljajuua” juures peab klaas saama tühjaks.

Laituseks sissesaanud rebase klaas on “must”, mistõttu ei tohi teda pesemata lauale asetada.

8.4.1.2.3 Küüneproov
Soovi korral võib rebaselt peale sissevõtmist nõuda küüneproovi. Sel juhul proovitakse klaasist tilgutada ärajoomata
jooki sisseandja küüne peale. Kui tilk tuleb, saab rebane uuesti sisse.

8.4.2 Majadele sisse andmine

Noored majad võtavad sisse laua ääres püsti seistes, vanemad semestrid võtavad sisse laua ääres istudes, meldides
sõnadega “Sv!/b!vil!/vil! N.N./reb!reb! olen paraad!”. Peale sisseandja poolset loaandmist (sõnaga “Palun”)
juuakse oma soovi kohaselt, soovitatavalt tühjaks.

8.5 Lauluga sisse andmine

8.5.1 Rebasele lauluga sisse andmine

8.5.1.1 Rebasele lauluga laituseks sisseandmine

Der Fucks der hat Verschiss gemacht,
Zum lirum larum leier,
Drum wird er schleusslich ausgelacht,
Zum lirum larum leier.

Zieh, Füchslein, zi-a-i-a,

Dreck bis an die Kni-a-i-a,

Morgen wollen wir Hafer dreschen,

Dann sollst du die Heckslein fressen,
;;Zieh, Füchslein, zieh,
Zieh, Füchslein, zieh;;

Rebane hakkab jooma sõna “zieh” juures ja joob kuni sisseandja hüüab “väljajuua” või “absetzen”.

14
8.5.1.2 Rebasele lauluga kiituseks sisseandmine
Der Fucks der hat es brav gemacht,
Zum lirum larum leier,
Drum wird er nicht mehr ausgelacht,
Zum lirum larum leier.
;;Brav, Füchslein, brav;;

Rebane hakkab jooma sõna “brav” juures ja joob niikaua ja nii palju kui soovib. Laul lõpetatakse siis kui rebane
lõpetab joomise.

8.5.2 Majadele lauluga sisse andmine

8.5.2.1 Majadele lauluga laituseks sisse andmine

Uns’rem jungen Hause ,(altem Hause/bemooster Hause/Philister Hause olenevalt vanusest/vilistlane olemisest)
uns’rem jungen Hause,
ist ein Pech widerfahren.
;;Zieh, junges Haus, zieh,
Zieh, junges Haus, zieh;;

Noor maja hakkab jooma sõna “zieh” juures ja joob niikaua kuni neid sõnu korratakse.

Vana maja hakkab jooma sõna “zieh” juures ja joob niikaua kui ta tahab. Joogi lõppedes lõpetatakse laulmine.

Sammaldunud majad ja vanemad hakkavad jooma laulu esimeste sõnade juures ja joovad nii kaua kuni soovivad.
Joogi lõppedes lõpetatakse laulmine.

8.5.2.2 Coeterile laituseks sisse andmine

Coeter annab coeterile sisse ainult lauluga ja laulab seejuures ainult sisseandja. Põhjus tuleb ütelda enne. Klaas
juuakse kohe laulu alguses tühjaks. Kui vil! annab sisse oma coeterile (ja ka vastupidi), siis laulab ta kui coeter.
Lauldakse:
Meinem lüben coeterich,
meinem lüben coeterich,
ist ein Pech widerfahren!
;;Zieh, coeterich, zieh,
Zieh, coeterich, zieh;;

8.5.2.3 Majadele lauluga kiituseks sisse andmine

Kiituslaul “Feurige Bomben” kehtib kõikidele majadele.

8.5.3 Laulu toetamine lauluga sisseandmisel

Lauluga sisseandmisel võibad laulu toetada kõik kes on vanemad kui sissesaaja (va. brander Fuchs krasser Fuchsile
sisseandmisel).

8.6 Iseenesele sisse andmine

Enesekaristamine toimub vaikselt, meldimata, rebased nurgas, majad ja vilistlased lauas.

8.7 Rebase eest sisse võtmine

Kui keegi leiab, et mingile rebasele on sisse antud põhjendamatult või tema süü läbi, võib ta rebase eest ise sisse
võtta. Seejuures võtab ta sisse nagu rebane.

8.8 Majale laituseks sisseandmine kui sisseandjaks on tema olderman

Kui majale annab laituseks sisse tema olderman, siis võtab maja sisse nagu rebane. Juhul kui sissesaaja on ise
olderman, lähevad temaga koos nurka ka tema rebased (ja nende rebased jne.), kes sel ajal, kui nende olderman
sisse võtab, kooris uluvad.

15
9. Leinakord

9.1 Leina algus

Lein algab viroonlase surmast teada saamisel.

9.2 Üritused leina ajal

Leina ajal ei laulda ega tantsita. Leina korral jäävad ära konvendi pidulikud üritused, koosviibimised, peod. Pidada
on lubatud ametlikke koosolekuid ja laulda lahkunu leibcantust, vaimulikke ja isamaalisi laule.

9.3 Leina katkestamine

Lein katkeb kommersi kolmeks ametlikuks päevaks või konvendi eriotsusega.

9.4 Välismärgid leina ajal ja viimne auvalve

Leina korral on looriga kaetud lipp, särbid ja värvirapiiride korvid, samuti värviteklid ja rebaseteklite sirklid.
Võimalik viimane auvalve surma läbi lahkunud seltsivenna põrmu juures toimub konvendi korteris vapi ees, mis
on kaetud musta looriga.

9.5 Leina kestvus

Tegevliikme surma korral kestab lein peale matusepäeva 2 nädalat, vil! ja b!vil! puhul 1 nädal. EKLi kuuluva või
Vironiaga kartellis oleva korporatsiooni liikme surma korral on leina kestvuseks üks päev (matusepäev).
Muudel juhtudel otsustab leina kestvuse konvent või eestseisus.

10. Auvahekordade lahendamine

Auvahekordi lahendatakse vastavalt EKLi auvahekordade lahendamise korrale.

11. Karistamise kord

11.1 Eksimuste arutamine

11.1.1 Sisseanne
Vironia põhikirja, kodukorra ja distsipliini vastu eksimiste korral toimub asjade arutamine vastavate kirjalike
sisseannete põhjal. Sisseannet tegema - kaebust tõstma - peab kas eksinu ise, mõni konvendi ametnik või
ükskõik milline viroonlane, kes on eksimisest teadlik. (Tõstan enese (reb!/sv!/b!vil!/vil! N.N.) peale kaebuse, et
…)

Alljärgnevaid norme rakendatakse ka aukohtu korras ilmsiks tulnud ja aukohtu protokollis fikseerimist leidnud
korrarikkumiste puhul. Alus asja arutamiseks on niisugusel puhul aukohtu protokoll.

Sisseande arutamine langeb kolme ossa:

 asjaolude sisuline arutamine
 konstataasi tegemine
 karistuse määramine

 Väljaütelus
Enne asja sisulist arutamist antakse asjaosalistele sõna väljaüteluseks. Vajaduse korral esitatakse talle küsimusi.

Ühtegi asja ei saa arutada ilma asjaosalise väljaüteluseta, väljaarvatud juhul, kui ta sihilikult ei ilmu konvendi ette ja
seega konvendi tööd takistab. Kui asjaosaline ise ei saa konvendi ette ilmuda, võib ta volitada kedagi teist oma
eest väljaütelust tegema.

Peale väljaüteluse tegemist lahkub asjaosaline ruumist, kuhu teda võib tagasi kutsuda täiendavate väljaüteluste
tegemiseks, ning algab asjaolude sisuline arutamine.

16
11.2 Konstataasi tegemine ja karistuse määramine
Konstataasi tegemisel ja karistuse määramisel hääletatakse raskuse järjekorras alates raskeimast
konstataasist/karistusest.
Konstataasi ja karistuse teeb koosoleku juhataja asjaosalisele teatavaks kohe peale seda kui konvent on vastava
otsuse teinud. (Mõlemad seisavad ja võtavad otsuse kuulamise ajaks tekli peast. “Konvent konstateeris Sinu
juures … ja määras Sinule karistuseks …”, “Konvent otsustas kaebuse Sinu peale (Sinu kaebuse enese peale)
jätta järelduseta.”).

Karistuste kohta peetakse karistuste raamatut, milles igale karistatud seltsivennale avatakse eri lehekülg.

11.3 Karistuse kehtima hakkamine

Karistused hakkavad kehtima üks nädal peale otsuse tegemist ja väljakuulutamist. (Erand: karistused “eluks ajaks
korporatsioonist” ja määramatuks ajaks korporatsioonist välja heitmine” ning pärisliikmete puhul “määramatuks
ajaks konvendist välja heitmine” hakkavad maksma otsuse tegemisega.)

11.4 Appelleerimine otsuse peale ja otsuse muutmine

Ühe nädala jooksul peale karistuse väljakuulutamist on karistatul õigus otsuse peale apelleerida. Enne apellatsiooni
sisulist arutamist otsustab konvent lihthäälteenamusega, kas on põhjust apellatsiooni vastu võtta (esile on
kerkinud uued asjaolud, mis polnud teada eelmisel asja arutamisel). Alles peale apellatsiooni vastu võtmist
asutakse küsimuse sisulisele arutamisele. Konstataasi ja karistusmäära muutmine nõuab 2/3 häälteenamust.

11.5 Karistuste jagunemine

11.5.1 Jagunemine raskuse järgi

 karistused punktidega
 konvendist välja heitmine - lakkimine (ainult pärisliikme korral)
 korporatsioonist välja heitmine - rukkimine

Sõnu “välja heitmine” ei kasutata tavaliselt nendest karistustest rääkides. Öeldakse: “N nädalat
konvendist/korporatsioonist”. Karistus antakse teada formulatsiooniga: “Konvent määras Sulle N nädalat
konvendist/korporatsioonist.”

11.5.2 Punktidega karistused

 hoiatus - 1 punkt
 noomitus - 2 punkti
 vali noomitus - 4 punkti
 vali noomitus kahekordse jõuga - 8 punkti

Seltsivennal, kellel viimase aasta jooksul on kogunenud 12 punkti (üks summatsioon) arvestatakse need ümber
karistuseks: pärisliikmel üks kuu konvendist, lihtliikmel korporatsioonist.

11.5.3 Konvendist või korporatsioonist välja heitmine

 1 nädalaks
 2 nädalaks
 1 kuuks
 2 kuuks
 4 kuuks
 99 aastaks
 määramatuks ajaks
 eluks ajaks

Lakitul puudub õigus osaleda konvendi koosolekul ja kanda värve. Lakitu värvid jäävad tema kätte.

Rukituga ei tohi läbi käia, v.a. kui see pole vältimatult vajalik seoses majanduslike põhjuste või alluvuslike
olukordadega. Rukituga läbikäimise eest karistatakse. Rukkida võib ka mitteliikmeid, ka teisi organisatsioone.

17
11.6 Karistusega väljaheidetu tagasiastumine
Eluks ajaks korporatsioonist välja heidetu ei saa korporatsiooni liikmeks tagasi astuda.

Pärisliige, keda on karistatud korporatsioonist välja heitmisega, tuleb korporatsiooni tagasi lihtliikmena - tähtajalise
karistuse puhul karistusaja möödumisel automaatselt, tähtajatu karistuse puhul tema sellekohase avalduse põhjal.
Vastavat avaldust võib ta teha kui tema karistuse kehtima hakkamisest on möödunud vähemalt 4 kuud. Tema
uuesti vastuvõtmisel kehtib tavaline lihtliikmeks vastu võtmise kord.

Lihtliiget, keda on karistatud määramatuks ajaks korporatsioonist välja heitmisega, võib uuesti lihtliikmeks vastu
võtta tema sellekohase avalduse põhjal, kui tema karistuse kehtima hakkamisest on möödunud vähemalt 4 kuud.

Korporatsioonist karistusega väljalangenu võib pärast uuesti sisseastumist peale nelja kuu möödumist esitada
konvendile palve oma endiste semestrite tagasisaamiseks.

18