COMMENT

1. Korp! Vironia ja tema ülesanded __________________________________________ 2

2. Liikmed_______________________________________________________________ 2
3. Liikmete kohustused ____________________________________________________ 4
4. Korp! Vironia lipukiri, värvid ja välismärgid_________________________________ 4
5. Korp! Vironia konvent, konvendi eestseisus ja ametnikud ______________________ 6
6. Konvendi koosolek______________________________________________________ 7
7. Üritused ______________________________________________________________ 9
8. Coetus, rebane ________________________________________________________ 12
9. Viroonlase käitumine __________________________________________________ 14
10. Sisse andmise kord ___________________________________________________ 15
11. Leinakord __________________________________________________________ 18
12. Auvahekordade lahendamine __________________________________________ 19
13. Karistamise kord_____________________________________________________ 19

1
1. Korp! Vironia ja tema ülesanded

1.1 Korp! Vironia

Korp! Vironia on eesti meesüliõpilasi koondav organisatsioon.

1.2 Korp! Vironia ülesanded

• oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus
• ausameelsuse alalhoidmine ja tõstmine
• sõpruse kasvatamine
• viisakuse ja seltskondlike tavade edendamine
• vastastikune vaimne ja aineline toetamine

2. Liikmed

2.1 Liikmete jagunemine staatuse järgi

2.1.1 Liikmete staatus olenevalt vahekorrast ülikooliga

tegevliikmed - immatrikuleeritud üliõpilased
pärisliikmed- konvendi liikmed (värvikandjad majad ja värvikandjad rebased)
lihtliikmed - mustad majad ja rebased
buršvilistlased e. üliõpilasvilistlased - õpingud ajutiselt katkestanud või eksmatrikuleeritud üliõpilased
pärisburšvilistlased
lihtburšvilistlased
vilistlased - ülikooli lõpetanud tegevliikmed ja vilistlaskokku kirjaliku sooviavalduse alusel vastu võetud
õpingud jäädavalt katkestanud üliõpilasvilistlased

2.1.2 Staatuse muutmine

Staatuse muutmiseks (va. lihtliikmest pärisliikmeks saamiseks) tuleb esitada konvendi eestseisusele kirjalik
avaldus, mille eestseisus konvendile teatavaks teeb ja nimekirjas fikseerib. Liikmete nimekirja koostab
konvendi eestseisus igal semestril.

Pärast ülikooli lõpetamist võib ülikooli lõpetanu teha konvendi eestseisusele avalduse, kus ta teatab seoses
õpingute lõppemisega oma üleminekust vil!kokku. Eestseisus kontrollib, kas avalduse esitanul ei ole rahalisi
kohustusi konvendi ees, teadvustab toimunust vil!kogu eestseisust ja teeb muudatuse nimekirjas

Buršvilistlasel on võimalus saada vilistlaseks kui tema senine staatus on kehtinud kolm aastat ja vilistlaskogu
otsustab teda enda sekka vastu võtta.
.

2.1.3 Lihtliikme proponeerimine pärisliikmeks vastuvõtuks

Lihtliiget võib konvendi koosolekul proponeerida (esitada) pärisliikmeks vastuvõtuks mitte enne 4 kuu
möödumist tema lihtliikmeks vastuvõtmisest. Kui proponeeritu leiab konvendis lisaks vähemalt 2 toetajat,
otsustatakse see küsimus peale võimaliku prooviaja möödumist ja proponeeritu küsitlemist konvendi
koosolekul. Pärisliikmeks vastuvõtuks on vaja 2/3 hääletajate toetust. Vastu hääletajad peavad nõudmise
korral teatama oma vastuoleku põhjused.

2.2 Liikmete jagunemine konvendi vanuse järgi

2.2.1 Jaotus
Sõltumatult jagunemisest staatuse järgi jaguneb liikmeskond veel ka konvendi vanuse (ehk Vironia liikmeks
oldud aja pikkuse) järgi:

2
 1. semester - noorrebane (krasser Fuchs)
2. semester - vanarebane (brander Fuchs)
3. ja 4. semester - noor maja (junges Haus)
5. ja 6. semester - vana maja (altes Haus)
7. ja 8. semester - sammaldunud maja (bemostes Haus)

Alates üheksandast semestrist annab iga järgnev semester sammaldunud majale juurde ühe “väga” (“ur-“-i).

Rebane saab noormajaks siis, kui tema liikmeksoleku kolmandal semestril on esimene uus rebane andnud
lubaduse järgida korp! Vironia tavasid. Sama kehtib ka noorrebase vanarebaseks saamise osas.

Noor maja saab vanaks majaks ja vana maja sammaldunud majaks, kui semestri esimesel koosolekul senior
ütleb: “Palun asja juurde jääda, avan konvendi koosoleku!”.

2.2.2 Värvikandja rebane

Värvikandja rebane on rebane, kes on pärisliikmeks vastu võetud.

Värvikandjal rebasel on lisaks säilinud rebase kohustustele ka kõik pärisliikme õigused ja kohustused.

2.2.3 Must maja

Must maja on noor, vana või sammaldunud maja, kes pole saanud värve. Musta maja erinevuseks värvikandjast
majast on konvendi koosolekust osavõtu ja värvide kandmise õiguse puudumine.

2.3 Liikmete tähistamine

Vironia liikmete tähistamiseks kasutatakse sõna “viroonlane”, pärisliikmeid ja vilistlasi tähistatakse ka sõnadega
“vironus”. Pärisliikmed ja mustad majad nimetavad üksteist seltsivendadeks.

Märkimaks rebast kasutatakse lühendit reb!,maju (nii värvikandjaid kui musti) kes õpivad märgitakse lühendiga
sv!, buršvilistlasi lühendiga b!vil! ja vilistlasi lühendiga vil! Märkimaks neid mitmuses, kirjutatakse vastav
lühend topelt (nt. b!vil!b!vil!). Korp!Vironia liiget kui sellist märgivad lühendid Vir! ja C!V! viroonlase nime
taga.

2.4 Korp! Vironiasse astumine

Korp! Vironiasse võetakse vastu eesti meesüliõpilasi, kes on immatrikuleeritud mõnda üldiselt tunnustatud
kõrgkooli.

Korp! Vironiasse astumisest huvitatu peab esitama konvendile kirjaliku avalduse eestseisuse nimele, milles ta
avaldab soovi saada korp! Vironia lihtliikmeks ning elulookirjelduse (curriculum vitae).

Lihtliikmeks vastu võtmise otsustab kahe soovitaja olemasolul konvendi koosolek lihthäälteenamusega.

Sisseastuja loetakse lihtliikmeks siis, kui ta on andnud lubaduse austada korp! Vironia värve ja lipukirja ning
järgida korp! Vironia tavasid.

Korp! Vironiasse on võimalik astuda ainult lihtliikmena. Korp! Vironias pole võimalik saada kopteeritud
liikmeks (ülikooli lõpetanud isik kes peale avalduse esitamist kohe arvatakse vilistlasteks), kõik peavad
läbima rebaseaja.

2.5 Korp! Vironiast lahkumine

2.5.1 Lahkumise viisid

• surma läbi
• konvendi otsusel karistusena
• maksukohustuse täitmata jätmisel (juhtseri seaduse alusel)
• omal soovil

3
2.5.2 Omal soovil lahkumine
Omal soovil lahkumise korral konstateerib konvendi koosolek vastavat avaldust teadmiseks võttes, kas on tegu
põhjusega (tervislik, aineline, mujale siirdumine, mis teeb korporatsiooni töös osalemise võimatuks;
põhimõtete vastuolu) või põhjuseta lahkumisega.

2.5.3 Uuesti sisseastumine

Põhjusega lahkunu või maksukohustuse täitmata jätmise tõttu väljalangenu võib esitada avalduse uuesti
sisseastumiseks. Vastu võetakse teda lihtliikmena, peale 4 kuu möödumist saab ta automaatselt uuesti
pärisliikmeks (eeldusel et ta varem oli pärisliige). Tema coetuseks jääb see, millesse ta kuulus esmakordselt
Vironiasse astumisel, kuid semestreist lahutatakse maha korporatsioonist eemal oldud aeg.

3. Liikmete kohustused

3.1 Moraalsed kohustused

Korp! Vironia liikmete kohuseks on järgida Vironia põhikirjas püstitatud eesmärke, võtta osa korp! Vironia
üritustest, toimida vastavalt Vironia tavadele ja konvendi otsustele, täita oma ainelised kohustused Vironia
vastu, arendada ja säilitada sõprussidemeid korporatsioonikaaslaste vahel ja käituda kui väärikas viroonlane.

Viroonlase ülesandeks on näidata edu ja tublidust õppetöös ja tegelikus elus, oma isikliku elu korraldamisel.

Korp! Vironia liikme kohus on oma korporatsiooni ja korporatsiooni liikmete au eest välja astuda.

Korp! Vironia liikmed on kohustatud alluma konvendi otsustele ja toimima neile vastavalt.

Seltsivendade kohustuseks on osa võtta Vironia üritustest niivõrd, kui seda ei takista kaugused, aeg või muud
tungivad põhjused.

Lihtliikmetele on eelkõige kohustuslik comment-, cantus-, pauc- ja referaattundidest osavõtt. Neist tundidest ja
konvendi üritustest osavõtt on määravaks teguriks lihtliikme vastuvõtmisel pärisliikmeks.

3.2 Ainelised kohustused ja juhtseri seadus

3.2.1 Ainelised kohustused

Vironia liikmed on kohustatud hankima endale Vironia välismärgid ja kandma neid Vironia üritustel. Samuti on
soovitatav Vironia lauliku hankimine.

Korp! Vironia sissetulekuallikaks on liikmemaksud ja liikmete annetused. Seetõttu on iga liige kohustatud
tasuma liikmemaksu ja tegema seda tähtaegselt. Maksu tähtaja määrab konvendi koosolek üheaegselt
maksumääraga.

Kui maksude tasumine valmistab ainelisi raskusi, siis võib esitada konvendi eestseisusele avalduse maksudest
vabastamiseks, maksetähtpäeva pikendamiseks või maksusumma vähendamiseks. Avalduse rahuldamise
otsustab konvendi koosolek.

Maksude tasumata jätmise pärast Vironiast väljalangenut nimetatakse juhtseriks.

3.2.2. Juhtseri seadus

Juhseri seadus on lisatud tavadele.

4. Korp! Vironia lipukiri, värvid ja välismärgid

4.1 Lipukiri
Korp! Vironia lipukiri on: Ühisus - Kindlus - Ausus

4
Lipukiri leiab sümboolse kujutuse vapis: päike on aususe sümbol, sirkel (koosneb sõnade Vivat, Crescat, Floreat
corp! Vironia algustähtedest) sümboliseerib korp! Vironia liikmete ühisust, kindlus kujutab Vironia liikmete
meelekindlust oma sihtide saavutamisel.

4.2 Värvid
Korp! Vironia värvid on: Violett - Must - Valge
Värvid sümboliseerivad: violett - ühisust, must - kindlust, valge - ausust.

4.3 Välismärgid

4.3.1 Korp! Vironia välismärgid

Korp! Vironia kui üliõpilasorganisatsiooni välismärkideks on vapp, lipp, särbid ja värvirapiirid.

Vapi ees toimuvad konvendi koosolekud, uute liht- ja pärisliikmete vastuvõtmised ja muud pidulikud
sündmused. Vapp seinal tähendab seda, et tegu on konvendi korteriga.

Lippu kasutatakse esinduspuhkudel, kommersi ja Volbri ajal lehvib C!Q!-l kommersilipp. Kommersilipp on
tavalisest lipust kolm korda suurema pikkusega.

Särpe Vironia värvides kannavad konvendi eestseisuste liikmed pidulikel konvendi koosolekutel ja
esinduspuhkudel. Samuti kannavad särpe sv!sv! kes lipu ja värvirapiiridega esindavad Vironiat. Vennastusel
kannavad landesvaterid särpe koos värvirapiiridega.

4.3.2 Pärisliikmete välismärgid

• värvitekkel
• värvilindid (kommersilint (30mm), argipäevalint (20mm), smokingulint (15mm) ja frakilint (10mm))
• märk (miniatuurne värvikilp)
• õlleripats - vestitaskus kantava taskukella küljes olev nahkriba mille esiküljel on Vironia vapp, tagaküljel
omaniku monogramm ja mille otsas ripub värvikilp (selle tagaküljel on hõbesirkel).

4.3.3 Lihtliikmete välismärgid

Lihtliikmete välismärgiks on must tekkel koos paremal küljel kantava hõbedase Vironia sirkliga tammelehe
taustal.

4.4 Välismärkide kandmine

4.4.1 Üldnõuded
Välismärke on lubatud kanda vaid korrektse riietusega.

4.4.2 Tekkel
Teklit ei kanta siseruumides, välja arvatud: 1) korp! Vironia konendikorteris; 2) ruumides, kus peetakse Vironia
ametlikke üritusi; 3) teistes akadeemilistes meesorganisatsioonides.

Teklit ei tohi anda kõrvalistele isikutele. Tekli nimetamine mingiks muuks peakatteks on karistatav.

Viroonlase matusel asetatakse tekkel puusärgile ja lahkunu soovi korral pannakse temaga hauda kaasa.

Hümni ja Vironia lipulaulu laulmisel võetakse tekkel peast ja hoitakse parema käega sirmist, vasakul vastu rinda
surutuna. Viimasel juhul ei võta teklit peast lipuvalves olijad.

Daami tantsima paludes võetakse tekkel peast. Teklit võib tantsu vältel hoida vasakus käes sirm ülespoole.

5
4.4.3 Värvilint
Värvilinte kantakse üle parema õla. Kõiki linte va. frakilinti kantakse võimaluse korral vesti peal. Frakilinti
kantakse särgi peal. Värvilinti kantakse ainult koos lipsuga.

Kantav värvilint ei tohi olla keerdus (erand on kommersi ajal kantav kommersilint). Rebane kes seda märkab,
asetab sõrme keerdus värvilindile ja tal on õigus oma tähelepanelikkuse eest saada 6 pudelit õlut (juhul kui
tegu on naiskorporatsiooni rebasega, asendab õlut šokolaad, šampus vms). Kommersilinti ei tohi kanda
muidu kui ainult kommersi vältel. Kommersi jooksul (alates vaiksest õhtust kuni kaatripäevani) võib kanda
kõiki olemasolevaid kommersilinte.

Vironuse abiellumisel võib pruudkimp olla seotud Vironia värvides lindiga.

4.4.4 Lihtliige ja pärisliikmete välismärgid

Lihtliikmeil on keelatud kinni võtta välismärkide neist osadest mis on korp!Vironia värvides. Värviteklit tohib
lihtliige hoida vaid sirmist ja värvirapiiri kas terast või tupest. Lihtliikmel on keelatud panna värviteklit
endale pähe.

Erandiks on kommersi ajal vennastusel rapiiri hoidmine ja stechbruderi lindile kirjutamine. Samuti olukorras,
kus pärisliikme värvilint on keerdus, peab reb! panema näpud värvilindile ja konstanteerima: “Sv!/vil! N.N.,
Su värvilint on keerdus!” Sel juhul saab reb! vastavalt värvikandjalt 6 õlut.

4.5 Muu korp! Vironiaga seonduv atribuutika

Konvendi üritustel kannab olderman kaelas Vironia värvides nööriga oldermani sarve.

Korp! Vironia liikmed võivad kasutada nimekaarte, millel nende kuuluvus Vironiasse on märgitud järgnevalt:
lihtliikmetel - korp!Vironia, pärisliikmetel - vironus.

5. Korp! Vironia konvent, konvendi eestseisus ja ametnikud

5.1 Konvent
Korp! Vironia kõrgemaks organiks ja tema tegevuse suunajaks on konvent. Konvent koosneb ainult
pärisliikmeist. Buršvilistlased alluvad konvendi jurisdiktsioonile.

5.2 Konvendi eestseisus ja ametnikud

5.2.1 Konvendi eestseisus

Eestseisus esindab korp! Vironiat ja juhib konvendi tegevust vastavalt konvendi otsustele.

Konvendi eestseisusesse kuuluvad:

Senior (esimees) - korporatsiooni siseelu ja välissuhtluse edendaja ja juht, koosolekute ja pidulike ürituste
avaja, uute liikmete vastuvõtja ja värvide kätteandja. Ta ei allu oma ametiaja jooksul juhtseri seadusele.
Subsenior (abiesimees) - seniori abi ja vajaduse korral asendaja, vastutab korporatsiooni värvivara eest,
samuti peab arvestust liikmete kohalkäigu ja karistuste üle.
Scriba (kirjatoimetaja) - konvendi kirjavahetuse eest hoolekandja. Protokollib konvendi koosolekuid. Tema
hoole all on konvendi pitsat. Tal võib olla abi (subscriba), kes aga ei kuulu eestseisusesse.

5.2.2 Konvendi ametnikud

Olderman - konvendi siseelu juht ja rebaste õpetaja, kasvataja, kaitsja ja abistaja. Teda võivad käsutada vaid
tema akad. isa, olderman ja senior. Oldermani äraolekul asendab teda mõni eelnev olderman.
Magister cantandi - korraldab lihtliikmeile cantustunde ja juhatab cantusi ametlikel üritustel.
Magister referendi - korraldab referaatõhtuid ja hoolitseb nende teemavaliku eest, leiab kommersikõnede
pidajad. Tal on õigus ametlikel koosviibimistel määrata kõnesi etteantud teema ja ajaga.
Magister paucandi - pauctundide, tantsukursuste ja igasuguste spordiürituste korraldaja.

6
 Ökonoom ehk magister bibendi - hoolitseb konvendi korteris ja ametlikel üritustel joogi ja söögi olemasolu
eest. Haldab nn. õllekassat, milles oleva rahaga oma töös opereerib.
Laekur - konvendi kassapidaja ja rahaasjade korrasoleku eest vastutaja. Ta on maksude sissenõudja ja nende
tasumise eest hoolitseja. Varustab eelarve piirides rahaga teisi konvendi ametnikke. Kahe nädala jooksul
peale semestri esimest koosolekut esitab eelmise semestri finantsaruande.
Majordomus - vastutab konvendi korteri, selle sisustuse ja muu korporatsiooni vara.

5.2.3 Eestseisuse ja ametnike valimine

Korp! Vironia eestseisus ja teised ametnikud valitakse kaks korda aastas iga semestri viimasel koosolekul
järgmiseks semestriks või esimesel koosolekul jooksvaks semestriks, kui konvendi koosolek ei ole
otsustanud teisiti. Erandi moodustab olderman, kes valitakse aastaks (üksteisele järgnevaks sügis- ja
kevadsemestriks) ja kelleks võib olla ka vilistlane.

6. Konvendi koosolek

6.1 Konvendi koosoleku pädevus

• eestseisuse ja teiste konvendi liikmete valimine ja ametist vabastamine
• liht- ja pärisliikmete vastuvõtmine
• tegevuskava vastuvõtmine
• tegevusaruannete kinnitamine
• toimkondade moodustamine ürituste läbiviimiseks
• korp! Vironia tavade vastu eksinute karistamine
• kõikide muude tegevuses esile kerkinud küsimuste arutamine, otsustamine ja lahendamine

6.2 Koosoleku toimumise aeg

Korralised konvendi koosolekud toimuvad ülikooli õppetöö ajal kord nädalas. Nädalapäeva ja aja otsustab
konvent vastavalt võimalustele. Vajaduse korral võib konvendi eestseisus kokku kutsuda erakorralise
koosoleku.

Semestri esimene koosolek toimub semestri esimesel, viimane viimasel nädalal. Esimese ja viimase koosoleku
toimumise aega võib vajadusel konvendi otsusega muuta.

Koosolekud algavad akadeemilise veerandiga (cum tempore) - veerand tundi peale väljakuulutatud aega.

6.3 Koosolekust osavõtt ja koosoleku otsustusvõimelisus

Osavõtt koosolekuist on kohustuslik kõigile pärisliikmetele. Põhjendatud puudumistest ja hilinemistest tuleb
eelnevalt informeerida konvendi eestseisust, põhjuseta puudujate ja hilinejate suhtes on konvendil õigus
rakendada karistusi. Pikemaajalise võimetuse korral konvendi töös osaleda tuleb esitada eestseisusele
avaldus kvoorumist ajutise väljaarvamise kohta.

Kvoorumi moodustavad pärisliikmed, kes ei ole esitanud konvendile avaldust kvoorumist väljaarvamise kohta.

Vilistlased võivad konvendi koosolekust osa võtta, kuid hääleõiguseta. Buršvilistlaste hääleõiguse otsustab
konvent.
Konvendi koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt ½ + 1 kvoorumi liikmeist, kui konvent ei ole
otsustanud teisiti. Otsustusvõimetut koosolekut nimetatakse kõnekoosolekuks.

Kui kaks korda järjest on aset leidnud kõnekoosolek, on kolmandal korral koosolek otsustusvõimeline
olenemata kohalolijate arvust.

Konvendi koosolekul kõneldu ja seal tehtud otsused on konvendi siseasi ja nende avalikustamine konventi
mittekuulujatele on keelatud.

7
6.4 Koosoleku kord ja juhatamine
Koosolek algab koosoleku juhataja sõnadega: “Palun asja juurde jääda, avan konvendi koosoleku!”

Konvendi koosolekut juhatab konvendi senior, tema puudumisel subsenior, tolle puudumisel scriba. Kui kedagi
eestseisusest kohal pole, juhatab koosolekut kohalviibijaist suurima konvendi vanusega pärisliige.

Koosolekut kus valitakse konvendi uut eestseisust, juhatab kohalviibijaist suurima konvendi vanusega pärisliige,
kui konvent ei ole otsustanud teisiti.

Koosoleku ajal asetseb eestseisus: senior eestseisuse laua taga, subsenior tema paremal ja scriba tema vasemal
käel. Sõna võetakse koosoleku juhataja loal.

Konvendi koosoleku juhatajal on õigus teha koosolekut segavatele isikutele märkus. Korduva segamise korral
on koosoleku juhatajal õigus eemaldada koosolekult seda segavad isikud.

Päevakorraküsimuste arutamine toimub kolmes etapis: kuulamine, arutamine, vajadusel ka otsustamine.

Kuulamise käigus esineb ettekandega päevakorraküsimuse tõstataja. Kuulamise ajal teised koosolekul
osalejad sõna ei võta. Sõnaõigus on koosoleku juhatajal täpsustavate küsimuste esitamiseks. Arutamise
käigus võivad koosoleku juhataja loal esitada kõik koosolekust osavõtjad oma arvamust ja küsida
täpsustavaid küsimusi. Otsustamise ajal hääletatakse vajaduse korral eelnevalt formuleeritud ettepanekuid.
Olulisi küsimusi otsustatakse ainult hääletamise teel.

6.5 Hääletamine ja valimised

6.5.1 Hääletamine
Ettepanekuid hääletatakse nende esitamise järjekorras. Erandi moodustab karistuse hääletamine, kus alustatakse
raskemast karistusest. Hääletatakse kas poolt (pro) või vastu (contra), erapooletuks jääda ei saa. Kehtib
põhimõte, et asja tuleb arutada niikaua kuni kõigil kujuneb oma seisukoht. Hääletamine on avalik, välja
arvatud eestseisuse ja oldermani valimine, kus on salajane hääletamine.

Hääletamisele asudes loetakse ette ettepanek ja küsitakse: “Kes on ettepaneku poolt, palun istuma jääda.” Selle
peale tõusevad püsti need, kes on ettepaneku vastu. Peale häälte lugemist konstateerib koosoleku juhataja
vastavalt olukorrale: “NII palju poolt ja NII palju vastu.” või “Nähtav enamus poolt (vastu). “ “Tänan, seega
otsustatud (ettepanek tagasi lükatud).”

Mitme variandi vahel hääletades loetakse eelnevalt ette kõik variandid. Hääletamisel on kõigil üks poolthääl.
Teise ringi lähevad kaks enim hääli saanud varianti.

Häälte võrdsel jagunemisel otsustab koosoleku juhataja hääl. Koosolekul vastuhääletanu võib nõuda, et
koosoleku protokolli märgitaks tema eriarvamus mingi hääleenamusega vastu võetud otsuse vastu.

Otsuseid tehakse reeglina lihthäälteenamusega. 2/3-list häälteenamust kogu pärisliikmete arvust nõuavad
tegevuse lõpetamine, põhikirja, kodukorra ja konvendi otsuste muutmine.

Põhikirja muutmine nõuab nii konvendi kui ka vil!kogu otsust.

6.5.2 Valimised
Konvendi amenike (va. eestseisus ja olderman) valimisel lähevad järgmisesse ringi, juhul kui keegi
kandidaatidest ei saa esimeses ringis üle ½ poolthäältest ja uusi kandidaate esitatud pole, kaks enim hääli
saanud kandidaati.

Eestseisuse ja oldermani valimine nõuab 2/3 konvendi koosolekust osa võtvate pärisliikmete häälteenamust. Kui
esimises ringis ükski kandidaatidest vajalikku häälteenamust ei saa, korratakse hääletamisi peale igakordseid
uusi arutelusi, mil võib uusi kandidaate üles seada ja kanditatuure maha võtta, niikaua kui üks kandidaatidest
saab vajaliku häälteenamuse. Aruteludel kandidaadid ei viibi.

8
6.6 Konvendi rebane
Konvendi rebaseks nimetatakse konvendi koosolekul viimasena värvid saanud pärisliiget. Tema ülesandeks on
konvendi koosolekul mitmesuguste jooksvate ülesannete täitmine (koosolekuruumi korrastamine, sv!sv!
koosolekule sisse kutsumine jne.).

6.7 Üldkoosolek
Vajaduse korral võib kokku kutsuda üldkoosoleku, kus lisaks pärisliikmetele osalevad ka lihtliikmed.

Üldkoosoleku kompetentsi kuulub majanduslike küsimuste otsustamine: eelarvete vastuvõtmine, kassaaruannete

kinnitamine, tegevliikmete ja b!vil!b!vil! maksustamine ja maksude tähtaegade määramine. Peale selle
võivad arutusele tulla ka põhimõttelist laadi küsimused.

Üldkoosolekul on sõna- ja hääleõigus kõigil tegevliikmetel ning sõnaõigus kõigil vilistlastel.

6.8 Pidulik konvendi koosolek

Pidulikke konvendi koosolekuid peetakse seoses kommersside või teiste suursündmustega korporatsiooni elus.
Pidulikest konvendi koosolekutest võivad osa võtta kõik viroonlased. Samuti E!K!L!-i korp!korp!-ide ja
sõprusorganisatsioonide esindajad. Seltside esindajaid ei kutsuta pidulikele konvendi koosolekutele ja
vennastumisele. Eestseisuse liikmed esinevad särpides.

Piduliku konvendi koosoleku tüüpkava:

• senior avab piduliku konvendi koosoleku
• peokõne või kõne isamaale
• Eesti Vabariigi hümn
• tervitused
• EKLi korp!ide esindajad korp!ide vanuse järjekorras
• kirjalikud tervitused, mida senior loeb ette tähtsuse järjekorras
• senior lõpetab piduliku koosoleku

7. Üritused

7.1 Ürituste liigid

Korp! Vironia üritused on: regulaarsed üritused (konvendi koosolekud, rebasetunnid, õlleõhtud), referaatõhtud,
kommersid, perekonnaõhtud, kella-viie-teed, värvipeod, komitaadid, jõuluõhtud, aiapeod, suve- ja
talvepäevad, väljasõidud, poissmeesteõhtud jne.
Üritused jagunevad ametlikeks (regulaarsed ja konvendi otsusel korraldatavad üritused) ja mitteametlikeks.

7.1.1 Kommerss

7.1.1.1 Kommersside toimumine ja kava

Kommersse (lad.k. commercium - läbikäimine) korraldatakse kaks korda aastas: novembri lõpul seoses Vironia
aastapäevaga 26. novembril (aastapäevakommerss) ja mai algul, tavaliselt seoses akadeemilise nooruse
kevadpüha volbriööga õhtul vastu 1. maid (maikommerss).

Kommerssidest võtavad osa kõik viroonlased. Kõige pidulikum on aastapäevakommerss, mis koosneb:
• sv!sv! omavahelisest koosistumisest (vaikne õhtu), mis pole kommersi ametlik osa
• perekonnaõhtust
• pidulikust konvendi koosolekust ja vennastuspeost
• kaatripäevast

Kommerssidele ja muudele pidulikele üritustele võib kutsuda ka sõprusorganisatsioonide esindajaid. Suuremate

juubelite puhul ka E!K!L! korporatsioone ja muid korp! Vironia jaoks olulisi külalisi.

9
7.1.1.2 Perekonnaõhtu
Perekonnaõhtust võtavad osa kõik viroonlased koos saatjatega ja vallaliste tütardega ning kutsutud külalised.
Külalisi tuleb eelnevalt proponeerida.

Perekonnaõhtutel ja ka muudel üritustel osalevad rebased (va. abielus rebased) ilma daamita.

7.1.1.3 Vennastuspidu
Vennastuspidu viib läbi korraldava konvendi senior. Juubelikommersside vennastuse juhtimisel võivad osaleda
ka teiste konventide ja vil!kogu eestseisused.

Vennastusest osavõtjad istuvad pikkade laudade ääres, kusjuures vennastuspartnerid (stechbruder’id) istuvad
vastakuti. Iga laua otsas istuvad särpidega landesvaterid (tavaliselt üks eestseisuse liige ja mõni lugupeetum
seltsivend/vilistlane) rapiiridega laual.

Senior ja landesvaterid, rapiiriga korduvalt laua vastu lüües, annavad märku vaikuseks.

Senior avab vennastuse sõnadega: “Silencium ad commercium!” ja annab sõna mag. cantandile (“Sõna on
magister cantandil”).

Lauldakse “Hellad vennad…”.

Senior annab sõna kõneks isamaale, millele järgneb vahetult, ilma ametliku alguse ja lõputa Eesti hümn.
Senior annab sõna kõneks Vironiale, millele järgneb vahetult, ilma ametliku alguse ja lõputa Vironia lipulaul.
Senior annab sõna kõneks võitlusvalmidusele. Lauldakse “Kus Eesti rinnus…”.
Senior annab sõna kõneks noorusele. Lauldakse “Gaudeamus igitur…”.
Salmide “Vivat academia” ja “Vivat et respublica” laulmise ajal on võimalik, et tervitatakse püsti tõusmisega
kohalviibivaid õppejõude ja kõrgemad riigiametnikke kes ise sel ajal istuma jäävad.
Laulud järgnevad vahetult kõnedele, laulu ja järgmise kõne vahel on väike vaheaeg.

Järgnevalt loetakse ette suusõnalised ja kirjalikud tervitused.

Järgneb vaheaeg, milleks senior annab annab märku sõnadega: “Valmistuda vennastuseks!”.
Peale vaheaega annab senior sõna mag. cantandile.
Lauldakse: “Vaigistage kõne kõmu…”.

Laulu esimese salmi jooksul tõusevad landesvaterid üles ja asuvad oma laua esimese paari taha. Kui laulmisel
on jõutud kohani “Siin on karik…” tõusevad esimesed paarid üles ja landesvaterid annavad neile karika
paremasse kätte. Sõnade pühendatud mõõk sa võta…” ajal annavad landesvaterid neile rapiiri vasakusse
kätte. Karikatest juuakse sõnade “Jooma …” juures kusjuures vennastuva paari käeg on karikatega üksteisest
läbihaagitud. Seejärel ulatatakse karikad taas landesvateritele. Sõnade “Katte mina…” juures torgatakse
tekkel rapiiri otsa ja vennastuva paari rapiirid risti üksteise vastas, hoitakse parema käe kaks sõrme rapiiri
teral.

Salme “Siin on karik…” ja “Vaatke läigib…” lauldakse nii mitu korda kui on vennastuvaid paare. Viimase
paarina vennastuvad landesvaterid. Karikad ja rapiirid annavad neile kätte seejuures seltsivennad, kelle kätte
jäävad rapiirid ja karikad vahesalmi ajaks ja kes panevad landesvateritele pähe ka teklid “Siin võta sa…”
esimesel laulmisel.

Vennastuse lõpetab senior sõnadega: “Commercium ex est, fidelitas incipit!”, peale seda kui tema ja
landesvaterid korduvalt rapiiridega vastu lauda lüües selleks on märku andnud.

Seejärel viib vennastuse juhataja samas läbi järelstehhimise.

Vennastunud seltsivennad kirjutavad vastastikku oma kommersi liigi (A!C!,M!C!,B!C!), kuupäeva ja oma nime
stechbruderi kommersilindile.

Vennastusele järgneb koosviibimine kaetud laua juures. Selle kavasse kuuluvad ka rebaseteater ja “Olümpose”
püstitamine.

10
7.1.2 Ametlik õllelaud

Ametlikke õllelaudu võib korraldada nii sageli kui vaja. Ametlikus õllelauas võivad viibida ainult
akadeemilistesse meesorganisatsioonidesse kuuluvad liikmed. Verbumi ja cantuse ajal ei sööda, ei jooda
ning ei aeta juttu. Verbumi ja cantuse ajal ei tohi lauast lahkuda ega lauda tulla.

Õllelauas ei suitsetata. Ametlikul õllelaua puhul kehtib tavalisest koosistumisest rangem kord:
1) Korp! Vironia ametlikku õllelauda juhatab konvendi olderman. Tema puudumisel konvendi senior. Mõlema
puudumisel juhib õllelauda konvendis viibiv akadeemiliselt vanuselt vanim seltsivend;
2) Viibimine ametlikus õllelauas on rebastele ja noortele majadele kohustuslik;
3) Õllelaua korda rakendatakse pärast õllelaua juhataja poolt ametlikku õllelaua avamist, mis algab sõnadega:
“Kuulutan ametliku õllelaua avatuks”;
4) Ametlikus õllelauas tuleb cantuseks luba küsida mag. cantandilt sõnadega: “Magister cantandi, cantus
peto”, millele mag. cantandi vastab, kas “Habeas”, mis tähendab luba või “Non habeas”, mis tähendab
keeldu;
5) Verbumiks tuleb luba küsida mag. referendilt sõnadega “Mag. referendi, Verbum peto” millele mag.
referendi vastab, kas “Habeas”, mis tähendab luba või “Non habeas”, mis tähendab keeldu;
6) Cantuseks ja verbumiks võib luba küsida ka eesti keeles;
7) Kui ametlikus õllelauas puudub mag.cantandi või mag.referendi, siis tuleb vastavaks toiminguks luba
küsida õllelaua juhatajalt;
8) Ametlikust õllelauast lahkumiseks luba küsima ei pea. Juhul, kui tahetakse lahkuda lõplikult selle õhtu
õllelauast, siis tuleb sellest informeerida õllelaua juhatajat;
9) Kui ametliku õllelaua juhataja soovib korraks lauast lahkuda, siis annab ta õllelaua juhtimise üle kas
seniorile, akadeemiliselt vanuselt vanimale seltsivennale või vilistlasele, kes parajasti viibib õllelauas;
10) Ametliku õllelaua juhatajal on õigus karistada õllelaua korra vastu eksinuid. Karistadasaanu käitub
vastavalt tavadele. Õllelaua juhatajal on ametlikus õllelauas õigus karistada muuhulgas ka akadeemiliselt
vanuselt vanemaid seltsivendi, kaasvõitlejaid ja vilistlasi;
11) Õllelaua juhatajal on õigus määrata teatud ajaks õllelaua korra vastu eksinule alkoholirukk. Alkoholirukki
võib määrata maksimaalselt kuni õllelaua lõppemiseni;
12) Õllelaua juhatajal on õigus eemaldada õllelaua korra vastu eksinu väga suurte üleastumiste korral selle õhtu
õllelauast;
13) Õllelaua juhatajat võib ametlikus õllelauas eksimuse korral karistada tema enda olderman, tema
akadeemiline isa või õllelauas viibiv konvendi liige, kelle akadeemiline vanus peab olema vähemalt 9
semestrit;
14) Ametliku õllelaua lõpetab õllelaua juhataja sõnadega: “Kuulutan õllelaua ametliku osa lõppenuks!”;
15) Ametlikule õllelauale järgneb mitteametlik õllelaud, kus jäävad endiselt kehtima kõik viisakusreeglid.

7.1.3 Värvipidu
Värvipidu võib korraldada seoses lihtliikme pärisliikmeks vastu võtmisega. Peokulud kannavad värsked
värvikandjad.

7.1.4 Komitaat
Komitaat (lad.k. comes - sõber) on koosviibimine ülikooli lõpetamise puhul. Komitaati võivad korraldada
ülikooli lõpetanud sv!sv! nende endi soovil, ulatuses ja kulul.

7.1.5 Kella-viie-tee
Kella-viie-teesi tantsuga korraldatakse tavaliselt kord semestris, reeglina oktoobris ja märtsis.

7.1.6 Referaatõhtud
Referaatõhtute eesmärgiks on viroonlaste kõneoskuste arendamine ja silmaringi laiendamine. Referaatõhtuid
korraldab mag. referendi.

7.1.7 Rebasetunnid
Rebasetundide eesmärgiks on rebaste tutvustamine korp! Vironia tavade, ajaloo ja tegevusega. Rebasetunde viib
läbi olderman, laule õpitakse magister cantandi poolt korraldavates cantustundides.

11
7.1.8 Muud üritused
Konvent võib korraldada ka teiste akadeemiliste organisatsioonide külastusi või neid ise külla kutsuda.

Sügis- ja kevadsemestri algul korraldab konvent külalisõhtuid, kuhu kutsutakse kõiki organiseerimatuid eesti
tudengeid, et neile tutvustada korp! Vironiat.

7.2 Külaliste proponeerimine

Kui soovitakse mingile üritusele (va. külalisõhtud) kutsuda külalisi, siis tuleb neid eelnevalt proponeerida.
Selleks on konvendis avalikult välja pandud nimekiri, kuhu tuleb kanda proponeeritava isiku nimi. Kui
kellelgi on antud isiku osalemise suhtes eitav seisukoht, siis on tema osavõtt välistatud.

7.3 Cantuse tegemine ametlikel üritustel

Ametlikel üritustel tohib cantust teha vaid magister cantandi või õllelauajuhataja loal. Cantuseks sõnavõtja
tõuseb püsti sõnades : “Silencium ad cantum!” Soologa cantuse korral lisatakse: “Solo cum cori!” Juhul kui
cantust hakatakse juhatama rapiiriga, võib lisaks märku anda ka rapiirilöögiga vastu lauda. Cantust juhatades
seisab pärisliige toolil või muul kõrgemal kohal, lihtliige põrandal. Cantust võib juhatada: rapiiriga
(lihtliikmed vaid musta korviga nn. rebaserapiiriga), tekliga, tekli puudumisel laulikuga. Cantus lõpetatakse
sõnadega: “Cantus ex est!”, millele järgneb majade “šmollis” ja rebaste “fiducit”. Segiaetud cantust
konstanteeritakse sõnadega: “Falschcantus!” Vaimulike ja leinalaulude korral jäävad “silencium ad
cantum!”, “šmollis!” ja “fiducit!” ära.

8. Coetus, rebane

8.1 Coetuse mõiste

Coetuse moodustavad kõik samal õppeaastal Vironiasse vastu võetud lihtliikmed (rebased).

Coetus on algühik, mis võimaldab lihtliikmeil kontakti üksteisega ja seeläbi Vironia liikmeskonnaga. Coetuse
kokkuhoid paneb aluse kogu Vironia liikmeskonna kokkukasvamiseks ühtseks pereks. Selle sihi
saavutamiseks juhib olderman lihtliikmete kasvatamist niisuguses suunas, et see loob tugeva aluse rebaste
omavahelisele sõprusele ja kokkuhoiule.

Samasse coetusesse kuuluvad liikmed on coeterid. Concoeter on liige, kes on samasse coetusesse kuulunud vaid
pool aastat (seega kevadel vastu võetu sügisese jaoks ja vastupidi).

8.2 Rebase olderman

Rebase oldermaniks on see vironus, kes täitis oldermani kohuseid rebase lihtliikmeks saamise semestril
konvendis kus rebane liikmeks võeti. Vahekord olderman - rebane jääb püsima igaveseks.

8.3 Rebase kohustused ja seitse asja

8.3.1 Rebase kohustused

Rebase kohustuseks on osa võtta konvendi üritustest - eriti rebastele korraldatavaist comment- (tavadetund),
pauc-(vehklemistund) ja cantustundidest (laulutund). Puudumine või neilt lahkumine on lubatud ainult
oldermani või vastava magistri loal.

Üritustelt on rebasel lubatud lahkuda keskööl (24.00) oldermani teadmisel ja nõusolekul.

Teisi akadeemilisi organisatsioone võib rebane külastada vaid koos mõne pärisliikmega.

Rebaste ülesandeks on võimalikult kiiresti õppida tundma Vironia tavasid ja toimida neile vastavalt. Tutvuda
kõikide seltsivendadega ja teada nende konvendi vanust. Osutada tähelepanu, viisakust ja abivalmidust
kõikidele sv!sv!, eriti endast vanemaile semestreile. Üritustel on rebaste ülesandeks teha vajalikke
ettevalmistusi ruumide korrastamise jne. näol, vastavalt oldermanilt või tema asendajalt saadud
korraldustele.

12
8.3.2 Seitse asja
Korporatsiooni üritustel on rebastel kohustus kaasas kanda oma 7 asja:
1. ümbrik margiga
2. paber
3. kirjutusvahend
4. tikud või välgumihkel
5. 10 krooni väikestes kupüürides.
6. avaja
7. liikmete nimekiri

Lisaks peab rebasel võimaluse korral kaasas olema ka korgitser. Reb!-le oleks soovitav omandada ka korp!
Vironia laulik.

8.4 Vanemate semestrite õigused rebaste suhtes

Vanematel semestritel ja eriti konvendi ametnikel on õigus anda rebastele täita mitmesuguseid ülesandeid, lasta
neil pidada lühikõnet või teha cantust, neid Vironia tavade ja ajaloo teadmise osas kontrollida, kergelt aasida
jne. Antavad ülesanded ei või olla põhjustatud isikliku kasu saamise soovist. Vajaduse korral võib rebast
seejuures kiita või laita sisseandmisega.

Vajaduse korral on vanemail semestreil õigus kutsuda rebast enda juurde meldima. Selleks määrab meldima
kutsuja kindlaks aja ja koha, kus meldimine aset leiab. Kokkulepitud ajal saabub õlleklaasi ja õllega
varustatud rebane. Rebane meldib nurgas sõnadega: “Sv!/b!vil!/vil! N.N., olen paraad”, ja joob peale
kutsujapoolset loaasndmist (sõnadega “palun”, “välja juua”) klaasi tühjaks. Kõik meldimise seotud reb!
kulutused kannab meldima kutsuja.

8.5 Rebase õigused

Kui rebane tunneb, et tema kohustamises, karistamises või temaga käitumises on mindud liiale, võib ta
apelleerida oldermanile või vajaduse korral esitada teda solvanud sv!le väljakutse.

Rebane on maksukohustuste täitmisel soodustatud seisundis, tema maksumäärad on väiksemad kui majadel.
Eraviisiliste koosviibimiste puhul on rebane vabastatud repardist (arvete tasumise võrdsest jagamisest
osavõtjate vahel).

Rebastest vanemad semestrid ei tohi rebastelt võtta vastu midagi, mis võiks rebastele tekitada materiaalseid
kulutusi, küll võib aga rebane võtta vanemalt semestrilt. Samuti ei tohi vanemad semestrid laenata rebastelt
raha ega anda ülesandeid, mis võiksid rebasele tekitada väljaminekuid, ilma neid ette kompenseerimata.

8.6 Akadeemiline isa

Lihtliige võib valida rebaseaasta vältel endale akadeemilise isa, kelleks võib olla üks vanemaid semestreid.
Soovi korral võib antud seltsivend sellest ka keelduda. Akadeemilise isa kohuseks on hoolitseda, et tema
akad. poeg omandaks Vironia tavad ja kasvaks kokku konvendi eluga, olles seega abiks oldermanile tema
töös. Akadeemilised pojad, isad, vanaisad jne. moodustavad akadeemilise perekonna keda seovad sidemed
kogu eluks. Vahekord isa - poeg on rangelt vabatahtlik ning ei ole seotud mingite ametlike õiguste -
kohustustega.

8.7 Leibcantus
Rebane valib endale üldiselt lauldavatest lauludest ühe (soovitatavalt kaks) leibcantuse, mida ta peab olma
suuteline juhatama koosviibimistel cantust tehes. Cantuse tegemisel peavad coeterid üksteist toetama.

8.8 Rebaseteater
Kommerssidel esinevad rebased vennastuspeol nn. rebaseteatriga. Selleks koostavad rebased ühisloominguna
lühinäidendi, milles tavaliselt esitatakse koomilisi seiku konvendi või üldisest üliõpilaselust. Reb!teatrit võib
esitada ka muudel korp! Vironia üritustel.

13
8.9 Rebaste lend
Ühel korral oma rebaseks oleku jooksul on rebastel võimalus korraldada rebaste lendu. Rebaste lennu eesmärk
on süvendada coetuse sidet ja võimaldada rebastel teineteist tundma õppida, samuti võiksid rebased lennu
ajal tutvuda vilistlastega.

Lennust võtavad osa ainult rebased, mitte aga mustad majad. Coetus, kes korra on juba lennanud, seda enam
uuesti teha ei saa. Enne lendu minekut on rebased kohustatud uurima Vironia tavasid, k.a. käesolevat teksti,
samuti koguma andmeid eelnenud lendude kohta, kasutades Vironia albumeid ja Õllevikke.

Lend seisneb kõigi rebaste lahkumises konvendist. Soovitavalt toimub lend mõne vilistlase juurde, kes on
nõustunud rebaseid vastu võtma, varjama ja abistama. Kui sellist vilistlast pole võimalik leida, võivad
rebased pidada rebaslendu ka kusagil mujal. Rebaslend on korp! Vironia ametlik üritus, seega kehtivad
lennu ajal rebaste jaoks kõik tavad, nagu tekli kandmine, vanusprintsiip, loomulikult ka viisakus.

Tallinna ja Tartu konvendi rebased võivad lendu korraldada eraldi, kuigi äärmiselt soovitav oleks see läbi viia
ühiselt.

Lennu alguses jätavad rebased konventi nähtavale kohale (eestseisuse lauale, teadetetahvlile või postkasti) teate
oma lendumineku kohta, lisades ka lennu alguse kellaaja.

Sellele teatele märgitud ajast alates peavad rebased ennast 24 tundi värvikandjate eest varjama. Rebastel pole
keelatud linnas varjamine. Varjamisel võivad rebaseid abistada vilistlased ja teise konvendi rebased, aga ka
teiste korporatsioonide rebased. Mõlema konvendi majad aga teevad kõik enesest oleneva rebaste leidmiseks
ja nende konventi pääsemise takistamiseks.

24 tunni möödudes võivad rebased hakata tungima konventi. Seda tuleb teha võimalikult kiiresti, kuid mitte
hiljem kui 3×24 tunni jooksul alates reb!lennu teatamisest. Lend loetakse õnnestunuks, kui mõni rebane
pääseb konvendi ruumidesse, ning leiab võimaluse tõsta täidetud soppen ning tervitada mõnda värvikandjat
või musta maja sõnadega: "Proosit, sv! N!N! Kusjuures sv! nime mitteteadmine toob kaasa küll rebase
karistamise, kuid ei põhjusta lennu läbikukkumist.

Kui mõlema konvendi rebased lendavad koos, võivad nad tagasi tulla ükskõik kumma konvendi korterisse.
Konvendi ruumidesse pääsemiseks peavad rebased kasutama mõistust ja mitte jõudu. Lubamatu on uste,
akende või lukkude füüsiline lõhkumine. Rebane peab enne seltsivenna tervitamist olema kahe jalaga
konvendi ruumides.

Rebaste lend loetakse läbikukkunuks, kui mõni pärisliige või must maja kohtub lennu ajal mõne rebasega,
samuti ka siis, kui rebased ei ilmu 24 tunni jooksul pärast lennu lõppu konventi. Seltsivend võib rebasega
kohtumisel peatada rebase sõnadega: "Rebane, seis!", või mingil muul moel rebasele tema avastamisest
märku anda. Kui rebane on juba pääsenud konvendi ruumidesse ning seltsivend ja rebane märkavad ja
tervitavad teineteist üheaegselt, antakse õigus rebasele ning lend loetakse õnnestunuks.

Juhul, kui rebaste lend õnnestub, katavad majad omast taskust (st. mitte konvendi kassast) kõik rebaste lennu
jooksul tehtud kulutused, mille kohta nood esitavad kviitungeid. Kulude hulka loetakse toit, jook, ruumide
rentimine, kütus, sidearved jne. Lennu õnnestumise korral ei tohi rebaseid selle eest karistada. Samuti ei tohi
rebaseid karistada nende kohustuste täitmatajätmise eest, mille täitmine pidi toimuma lennu ajal (näiteks
valves olemine või koristamine).

Kui lend ebaõnnestub, saavad rebased karistada nii ebaõnnestunud lennu eest kui ka täitmata jäänud kohustuste
eest.

9. Viroonlase käitumine

9.1 Käitumise üldnõuded

Viroonlast on alati iseloomustanud viisakus, korrektne käitumine ja hea tooniga kooskõlas olev keelepruuk.
Selle nõude vastu eksinuid võidakse karistada konvendi poolt kuni eemaldamiseni Vironiast kas ajutiselt või
jäädavalt.

14
9.2 Viroonlaste omavaheline suhtlemine
Korp! Vironia liikmed tarvitavad omavahelises suhtlemises “sina” vormi. Erandina on lubatud kasutada “teie”
vormi endast tunduvalt vanema vilistlasega suheldes, kuni too pole teinud ettepanekut “sina” peale üle
minna.

Omavahelises suhtlemises kehtib vanuse printsiip. Viisakust ja tähelepanu osutatakse kõigepealt koosviibijaist
vanimale semestrile, siis temast nooremale jne.

Viroonlaste omavahelises suhtlemises, eriti aga konvendi korteris, valitseb vaba, seltsivendlik ja sõbralik toon.
Küll aga omistatakse tähtsust seltsivendade konvendi vanusele ja käitutakse sellele vastavalt. On lubatud
naljatamised ja omavaheline aasimine, mis aga ei tohi muutuda solvamiseks ja seega esile kutsuda
väljakutseid, s.o. tekitada auvahekordi. Rangelt on karistatav n.n. tegelikuks saamine, mis seisneb
seltsivenna füüsilise isiku puudutamises tahtega teha talle halba.

9.3 Käitumine külalistega ja tervitamine

Korp! Vironia üritustel koheldakse külalisi erilise tähelepanu ja hoolitsusega. Kõiki külalisi (väljaarvatud
kaasvõitlejad teistest EKLi korpidest) tervitatakse tekli tõstmisega sirmist (tekeldades). Viroonlane tekeldab
neid vilistlasi (ka EKLi korp!ide vilistlasi), kes on vilistlaseks saanud enne tema Vironiasse astumist.

Et kutsutud külalised on samaaegselt kõikide viroonlaste külalised, iseloomustab asjaolu, et külalisi korp!
Vironia üritustele võib kutsuda vaid proponeerimise korras, s.o. konvendi teadmisel ja nõusolekul.

9.4 Käitumine väljaspool Vironiat

Igapäevases elus väljaspool konvendi korterit kohandab viroonlane oma käitumist vastavalt ümbruskonnale,
arvestades kohalikke kombeid ja olukordi.

Seltskondlikus keskustelus väldib viroonlane korp! Vironia, selle ürituste kui ka enese kui viroonlase
esiletõstmist kuivõrd seltskond sellest ise huvitatud pole. Tagasihoidlikus Vironiasse puutuvais küsimustes
on alati iseloomustanud tublit viroonlast.

9.5 Riietumine
Rõivastumisel näitab viroonlane head maitset, eriti seltskondlikel koosviibimistel kus esinetakse Vironia
välismärkides. Frakki võib erandina kanda ka päeval kui on tegemist Vironia esindamisega (koos lipu ja
värvirapiiridega), samuti kontsertidel.

9.6 Alkohoolsete jookide tarvitamine

Alkohoolsete jookide tarvitamine on viroonlasele lubatud, kuid seltskondliku viisakuse piires. Taunitav on
alkoholi kuritarvitamine, eriti rebaste puhul. Alkohoolsete jookide tarvitamine pole kellelegi kohustuseks;
kiituseks või laituseks sissevõtmisel on lubatud tarvitada ka laual olevaid (parasjagu joodavaid)
karastusjooke või vett.

10. Sisse andmise kord

10.1 Sisse andmise viisid

Sisse võib anda kiituseks või laituseks, mõlemal juhul nii lauluga kui lauluta. Viroonlane kel on rohkem kui 9
semestrit, võib nõuda, et talle antaks sisse lauluga. Sisse ei tohi anda kommersil ega külaliste juuresolekul.

10.2 Kes võib kellele sisse anda

Sisseandmisel maksab vanuse printsiip - sisse võib anda vanem coetus nooremale või coeter coeterile. Rebane
teisele rebasele sisse anda ei saa.
Erandid:
1. Vähemalt 6 rebast võivad anda sisse noorele majale, kui nad on temaga üksi ruumis. Samal tingimusel
võivad 12 rebast anda sisse vanale ja 18 rebast sammaldunud majale. 24 rebast võivad sisse anda juba
kellele tahes. Peale sisseandmist peavad reb!reb! kinni püüdma karistusklaasi, mille sissesaanu õhku
viskab. Kui klaasi kinnipüüdmine ebaõnnestub, karistatakse rebaseid nurka saatmisega.

15
 2. Viroonlane kes on vanem kui 9 semestrit võib sisse anda enesest vanemale, kui leidub teisi sv!sv!, kes
teda oma semestritega toetavad, nii et nende kokkupandud semestrite arv ületab sisse saava viroonlase
semestrite arvu. Toetajaks võib olla ükskõik kui vanad semestrid, isegi rebased, kuigi nende abi tavaliselt
ei kasutata.
3. Õllelaua juhataja võib korp! Vironia ametlikus õllelauas sisse anda temast vanemale semestrile, kui
viimane on rikkunud ametliku õllelaua korda.

10.3 Sisse võetav jook

Sisse võetakse laual oleva joogi või veega comment-kohasest klaasist. Sissevõtja valib ise millisega neist ta
sisse võtab. Erandina võib vilistlane lasta tuua endale meeldivat jooki. Laituseks võetakse sisse ühekorraga,
klaasi vahepeal suult võtmata.

10.4 Comment-kohased klaasid

• õlu, limonaad, vesi - commentklaas (ca 200 ml ümmargune siledaseinaline klaas)
• vein - veiniklaas
• viin, konjak ja muud kanged alkoholid - tavaline napsuklaas

10.5 Sisse andmise põhjuse küsimine

Sisseandmise põhjust võivad rebased küsida vaid oldermani käest. Majad kuni 9 semestrini võivad põhjust
küsida peale sisseandmist, majad kel on rohkem kui 9 semestrit ja vilistlased võivad põhjust küsida enne
sissevõtmist.

10.6 Lauluta sisse andmine

10.6.1 Rebasele sisse andmine

10.6.1.1 Kiituseks sisse andmine rebasele

Kiituseks antakse rebasele sisse sõnadega:
• “Rebane, võta kiituseks sisse”
• “Reb” N.N., palun kiituseks sisse võtta”

Rebane võtab sisse laua ääres seistes. Peale meldimist “Sv!/b!vil!/vil! N.N. olen paraad”, võtab rebane peale
sisseandja poolset loaandmist (sõnaga “Palun”) vaba suurusega sõõmu, mispeale ta võib maha istuda ja
ülejäänud koguse omavalitud aja ja tempoga ära juua.

10.6.1.2 Laituseks sisse andmine rebasele

10.6.1.2.1 Sõnad millega rebane saadetakse nurka

• “Nurka”
• “Mine nurka”
• “Reb! üks klaas”
• “Võta sisse”

10.6.1.2.2 Rebase meldimine

Rebane meldib nurgas, seistes näoga seina poole (vaba nurga puudumisel võib selle ajutiselt tekitada ka mööblit
ümber paigutades, raamatust moodustades jne.), hoides täidetud klaasi rinna kõrgusel sõnadega
“Sv!/b!vil!/vil! N.N. olen paraad!”

10.6.1.2.3 Sõnad millega sisseandja annab loa juua

• “Palun”
• “Sisse võtta”
• “Välja juua”
mispeale rebane joob klaasi tühjaks,
• “Üks, kaks, kolm, väljajuua”

16
 Sõna “üks“ peale alustab rebane joomist, sõna “väljajuua” juures peab klaas saama tühjaks.

Laituseks sissesaanud rebase klaas on “must”, mistõttu ei tohi teda pesemata lauale asetada.

10.6.1.2.4 Küüneproov
Soovi korral võib rebaselt peale sissevõtmist nõuda küüneproovi. Sel juhul proovitakse klaasist tilgutada
ärajoomata jooki sisseandja küüne peale. Kui tilk tuleb, saab rebane uuesti sisse.

10.6.2 Majadele sisse andmine

Noored majad ja vanemad semestrid võivad võtta sisse laua ääres istudes, meldides sõnadega “Sv!/b!vil!/vil!
N.N./reb!reb! olen paraad!”. Peale sisseandja poolset loaandmist (sõnaga “Palun”) juuakse oma soovi
kohaselt, soovitatavalt tühjaks.

10.7 Lauluga sisse andmine

10.7.1 Rebasele lauluga sisse andmine

10.7.1.1 Rebasele lauluga laituseks sisseandmine

Der Fucks der hat Verschiss gemacht,
Zum lirum larum leier,
Drum wird er schleusslich ausgelacht,
Zum lirum larum leier.

Zieh, Füchslein, zi-a-i-a,

Dreck bis an die Kni-a-i-a,

Morgen wollen wir Hafer dreschen,

Dann sollst du die Heckslein fressen,
;;Zieh, Füchslein, zieh,
Zieh, Füchslein, zieh;;

Rebane hakkab jooma sõna “zieh” juures ja joob kuni sisseandja hüüab “väljajuua” või “absetzen”.

10.7.1.2 Rebasele lauluga kiituseks sisseandmine

Der Fucks der hat es brav gemacht,
Zum lirum larum leier,
Drum wird er nicht mehr ausgelacht,
Zum lirum larum leier.
;;Brav, Füchslein, brav;;

Rebane hakkab jooma sõna “brav” juures ja joob niikaua ja nii palju kui soovib. Laul lõpetatakse siis kui rebane
lõpetab joomise.

10.7.2 Majadele lauluga sisse andmine

10.7.2.1 Majadele lauluga laituseks sisse andmine

Uns’rem jungen Hause ,(altem Hause/bemooster Hause/Philister Hause olenevalt vanusest/vilistlane
olemisest)
uns’rem jungen Hause,
ist ein Pech widerfahren.
;;Zieh, junges Haus, zieh,
Zieh, junges Haus, zieh;;

Noor maja hakkab jooma sõna “zieh” juures ja joob niikaua kuni neid sõnu korratakse.

17
Vana maja hakkab jooma sõna “zieh” juures ja joob niikaua kui ta tahab. Joogi lõppedes lõpetatakse laulmine.

Sammaldunud majad ja vanemad hakkavad jooma laulu esimeste sõnade juures ja joovad nii kaua kuni
soovivad. Joogi lõppedes lõpetatakse laulmine.

10.7.2.2 Coeterile laituseks sisse andmine

Coeter võib coeterile sisse anda lauluga, laulab seejuures ainult sisseandja. Põhjus tuleb ütelda enne. Klaas
juuakse kohe laulu alguses tühjaks. Kui vil! annab sisse oma coeterile (ja ka vastupidi), siis laulab ta kui
coeter.
Lauldakse:
Meinem lieben coeterich,
meinem lieben coeterich,
ist ein Pech widerfahren!
;;Zieh, coeterich, zieh,
Zieh, coeterich, zieh;;

10.7.2.3 Majadele lauluga kiituseks sisse andmine

Kiituslaul “Feurige Bomben” kehtib kõikidele majadele.

10.7.3 Laulu toetamine lauluga sisseandmisel

Lauluga sisseandmisel võibad laulu toetada kõik kes on vanemad kui sissesaaja (va. brander Fuchs krasser
Fuchsile sisseandmisel).

10.8 Iseenesele sisse andmine

Enesekaristamine toimub vaikselt, meldimata, rebased nurgas, majad ja vilistlased lauas.

10.9 Rebase eest sisse võtmine

Kui keegi leiab, et mingile rebasele on sisse antud põhjendamatult või tema süü läbi, võib ta rebase eest ise sisse
võtta. Seejuures võtab ta sisse nagu rebane.

10.10 Majale laituseks sisseandmine kui sisseandjaks on tema olderman

Kui majale annab laituseks sisse tema olderman, siis võtab maja sisse nagu rebane. Juhul kui sissesaaja on ise
olderman, lähevad temaga koos nurka ka tema rebased (ja nende rebased jne.), kes sel ajal, kui nende
olderman sisse võtab, kooris uluvad.

11. Leinakord

11.1 Leina algus

Lein algab viroonlase surmast teada saamisel.

11.2 Üritused leina ajal

Leina ajal ei laulda ega tantsita. Leina korral jäävad ära konvendi pidulikud üritused, koosviibimised, peod.
Pidada on lubatud ametlikke koosolekuid ja laulda lahkunu leibcantust, vaimulikke ja isamaalisi laule.

11.3 Leina katkestamine

Lein katkeb kommersi kolmeks ametlikuks päevaks või konvendi eriotsusega.

11.4 Välismärgid leina ajal ja viimne auvalve

Leina korral on looriga kaetud lipp, särbid ja värvirapiiride korvid, samuti värviteklid ja rebaseteklite sirklid.
Võimalik viimane auvalve surma läbi lahkunud seltsivenna põrmu juures toimub konvendi korteris vapi ees,
mis on kaetud musta looriga.

18
11.5 Leina kestvus
Tegevliikme surma korral kestab lein peale matusepäeva 2 nädalat, vil! ja b!vil! puhul 1 nädal. EKLi kuuluva
või Vironiaga kartellis oleva korporatsiooni liikme surma korral on leina kestvuseks üks päev (matusepäev).

Muudel juhtudel otsustab leina kestvuse konvent või eestseisus.

12. Auvahekordade lahendamine

Auvahekordi lahendatakse vastavalt E!K!L!-i auvahekordade lahendamise korrale.

13. Karistamise kord

13.1 Eksimuste arutamine

13.1.1 Sisseanne
Vironia põhikirja, kodukorra ja distsipliini vastu eksimiste korral toimub asjade arutamine vastavate kirjalike
sisseannete põhjal. Sisseannet tegema - kaebust tõstma - peab kas eksinu ise, mõni konvendi ametnik või
ükskõik milline viroonlane, kes on eksimisest teadlik. (Tõstan enese (reb!/sv!/b!vil!/vil! N.N.) peale
kaebuse, et …)

Alljärgnevaid norme rakendatakse ka aukohtu korras ilmsiks tulnud ja aukohtu protokollis fikseerimist leidnud
korrarikkumiste puhul. Alus asja arutamiseks on niisugusel puhul aukohtu protokoll.

Sisseande arutamine langeb kolme ossa:

• asjaolude sisuline arutamine
• konstataasi tegemine
• karistuse määramine

13.1.2 Väljaütelus
Enne asja sisulist arutamist antakse asjaosalistele sõna väljaüteluseks. Vajaduse korral esitatakse talle küsimusi.

Ühtegi asja ei saa arutada ilma asjaosalise väljaüteluseta, väljaarvatud juhul, kui ta sihilikult ei ilmu konvendi
ette ja seega konvendi tööd takistab. Kui asjaosaline ise ei saa konvendi ette ilmuda, võib ta volitada kedagi
teist oma eest väljaütelust tegema.

Peale väljaüteluse tegemist lahkub asjaosaline ruumist, kuhu teda võib tagasi kutsuda täiendavate väljaüteluste
tegemiseks, ning algab asjaolude sisuline arutamine.

13.2 Konstataasi tegemine ja karistuse määramine

Konstataasi tegemisel ja karistuse määramisel hääletatakse raskuse järjekorras alates raskeimast
konstataasist/karistusest.
Konstataasi ja karistuse teeb koosoleku juhataja asjaosalisele teatavaks kohe peale seda kui konvent on vastava
otsuse teinud. (Mõlemad seisavad ja võtavad otsuse kuulamise ajaks tekli peast. “Konvent konstateeris Sinu
juures … ja määras Sinule karistuseks …”, “Konvent otsustas kaebuse Sinu peale (Sinu kaebuse enese
peale) jätta järelduseta.”).

Karistuste kohta peetakse karistuste raamatut, milles igale karistatud seltsivennale avatakse eri lehekülg.

13.3 Karistuse kehtima hakkamine

Karistused hakkavad kehtima üks nädal peale otsuse tegemist ja väljakuulutamist. Erand: karistused “eluks ajaks
korporatsioonist” ja määramatuks ajaks korporatsioonist välja heitmine” ning pärisliikmete puhul
“määramatuks ajaks konvendist välja heitmine” hakkavad maksma otsuse tegemisega.

19
13.4 Appelleerimine otsuse peale ja otsuse muutmine
Ühe nädala jooksul peale karistuse väljakuulutamist on karistatul õigus otsuse peale apelleerida. Enne
apellatsiooni sisulist arutamist otsustab konvent lihthäälteenamusega, kas on põhjust apellatsiooni vastu
võtta (esile on kerkinud uued asjaolud, mis polnud teada eelmisel asja arutamisel). Alles peale apellatsiooni
vastu võtmist asutakse küsimuse sisulisele arutamisele. Konstataasi ja karistusmäära muutmine nõuab 2/3
häälteenamust.

13.5 Karistusete jagunemine

13.5.1 Jagunemine raskuse järgi

• karistused punktidega
• konvendist välja heitmine - lakkimine (ainult pärisliikme korral)
• korporatsioonist välja heitmine - rukkimine

Sõnu “välja heitmine” ei kasutata tavaliselt nendest karistustest rääkides. Öeldakse: “N nädalat
konvendist/korporatsioonist”. Karistus antakse teada formulatsiooniga: “Konvent määras Sulle N nädalat
konvendist/korporatsioonist.”

13.5.2 Punktidega karistused

• hoiatus - 1 punkt
• noomitus - 2 punkti
• vali noomitus - 4 punkti
• vali noomitus kahekordse jõuga - 8 punkti

Seltsivennal, kellel viimase aasta jooksul on kogunenud 12 punkti (üks summatsioon) arvestakse need ümber
karistuseks: pärisiliikmel üks kuu konvendist. Lihtliikme karistamisulatuse otsustab konvent.

13.5.3 Konvendist või korporatsioonist välja heitmine

Konvendist või korporatsioonist võib välja heita määratud või määramatuks ajaks. Lakitul puudub õigus osaleda
konvendi koosolekul ja kanda värve. Lakitu värvid jäävad tema kätte.

Rukituga ei tohi läbi käia, v.a. kui see pole vältimatult vajalik seoses majanduslike põhjuste või alluvuslike
olukordadega. Rukituga läbikäimise eest karistatakse. Rukkida võib ka mitteliikmeid, ka teisi
organisatsioone.

13.6 Karistusega väljaheidetu tagasiastumine

Eluks ajaks korporatsioonist välja heidetu ei saa korporatsiooni liikmeks tagasi astuda.

Pärisliige, keda on karistatud korporatsioonist välja heitmisega, tuleb korporatsiooni tagasi lihtliikmena -
tähtajalise karistuse puhul karistusaja möödumisel automaatselt, tähtajatu karistuse puhul tema sellekohase
avalduse põhjal. Vastavat avaldust võib ta teha kui tema karistuse kehtima hakkamisest on möödunud
vähemalt 4 kuud. Tema uuesti vastuvõtmisel kehtib tavaline lihtliikmeks vastu võtmise kord.

Lihtliiget, keda on karistatud määramatuks ajaks korporatsioonist välja heitmisega, võib uuesti lihtliikmeks
vastu võtta tema sellekohase avalduse põhjal, kui tema karistuse kehtima hakkamisest on möödunud
vähemalt 4 kuud.

Korporatsioonist karistusega väljalangenu võib pärast uuesti sisseastumist peale nelja kuu möödumist esitada
konvendile palve oma endiste semestrite tagasisaamiseks.

20