MOTIVATSIOONIKIRI

Mina olen Gerli Teesalu, 17-aastane noor, kes elab Kohtla-Järvel. Käisin 10 aastat ühes ja samas
koolis, Kohtla-Järve Järve Koolis (Kohtla-Järve Järve Gümnaasium). Iseloomult olen väga töökas,
rõõmsameelne, hea huumoriga ja alati abistav. Olen alati olnud ka see, kes sulandub uude keskkonda
ning tahab teistega hästi läbi saada.

Viimasel aastal vanas koolis otsustasin aktiivselt hakata tegelema üritustega, olla abikäsi. Mulle
meeldis see töö, mind võeti kohe rõõmuga vastu ja saadi aru, et ma ei taha seal niisama olla. Tahtsin
korraldada oma koolis kõige ägedamaid üritusi ja alati soovisin, et külalistele jääksid need pikemaks
ajaks meelde. Ma ei ole mitte kunagi kuulunud õpilasesindusse, arvates, et ma ei saa hakkama või
tekib ülekoormus. Sellel aastal sain aru, et see oli lihtsalt hirm. See rõõm ja tänutunne, mis mind
valdasid sel ajal, kui lõin kaasa tegevustes, oli meeletu. Sain uusi kogemusi ning imeliste inimestega
tuttavaks, olla ka teiste eeskuju ja õpetaja. Gerli, kui õhtujuht ja aktuste läbiviija, vau milline tunne.
Mitu õpetajat tulid ja kiitsid pärast ürituse lõppu ning ausalt öeldes tundsin, kuidas nägu läks rõõmust
punaseks. Need hetked jäävad mulle meelde.

Olid päevad, kui õppetöö lõppes ja algas teine töö. Olin õpilasesinduse ruumis tegelemas erinevate
kaunistuste, kõnedega ja vahest ka moraalse toetajana. Mulle meeldis olla kasvõi kella 8 õhtuni
koolis, et kõik valmis saada või vähemalt suurema osa tööst. Tihti oligi õhtuid, kui lahkusime sel ajal,
kui koolimaja pandi kinni. Läksime koos valvelauatöötajaga koju.

Miks ma tahan tulla just nüüd õpilasesindusse?

Kohtla- Järve Gümnaasiumis kuulen tihti üht lauset: „Teeme sellest koolist ühe ägeda
kooli!”.Teemegi. Meie koolis on nii palju andekaid ja ettevõtlikke noori, kes juba pärast esimest
nädalat mulle meeldisid. Sooviksin nende inimestega koos töötada ning neid paremini tundma
õppida. Ei unusta ka oma eesmärki: meie kool number 1. Meil on uus maja, uued õpilased, õpetajad
ja eelkõige kool ise. Miks mitte alustada juba esimesel aastal täiega ja võita kõigi teiste südame, ka
nende, kes on Ida-Virumaalt kaugel. Inimesed, kes räägivad meist head, vanemad, kes võivad tuua
oma noored meile õppima,elanikud, kes kõnnivad meie koolist mööda ja naeratavad, turistid, kes
külastavad meie kooli esimesena, kas see poleks imeline? Või on see palju nõutud? Ei ole. Kõik on
tänapäeval võimalik, kui on meeskond.

„VallutaHomne”. Vallutamegi , kuid mitte ainult homse, vaid ka tänase. Kohtla-Järve Gümnaasium
teeb ajalugu. Me loome täiesti uusi üritusi, ei kaota ka vanu traditsioone ja mis peamine, jääme
kõigile silma. Ükskõik, mis meid ees ootab, meie kooli õpilasesindus peab vastu ja teeb imesid. Ja
miks mitte võtta üks naeratav preili Teesalu meeskonda?

Lugupidamisega

Gerli Teesalu (G2)