Mis on dementsus? Millised on dementsuse sümptomid?
Dementsus on ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, Dementsuse sümptomid süvenevad aja jooksul ja võivad olla planeerimine) järk-järguline langus. Dementsus ei ole haigus, vaid järgmised: hulk sümptomeid. Dementsuse süvenemisel ei ole inimene • mälu halvenemine (raskused inimeste, kohtade, kuupäevade, võimeline teostama igapäevaelu toimetusi ja on ka ise sellest hiljutiste sündmuste meenutamisel, korduvalt samade küsimuste häiritud. Samuti võivad muutuda nii tema käitumine kui ka isiksuse küsimine); omadused. • raskused keerulisema informatsiooni mõistmisel, Dementsus ei ole vananemise normaalne osa. Normaalse kontsentreerumisel; vananemise puhul süvenevad mäluprobleemid aeglaselt. Sel juhul • vähene otsustusvõime; võib inimene unustada nimesid, telefoni numbreid või asjade • ei mõista oma tegude tagajärgi; paiknemist, kuid tavaliselt mõtleb ta välja lahenduse, kuidas unustatud nime või numbrit leida. Dementne inimene unustab • mõtlemisvõime kahanemine (näiteks ei suuda mõelda, mis rohkem ja tal on probleeme lahenduste leidmise ja asjade järjekorras riideid selga panna); läbimõtlemisega. • suutmatus või püsimatus ülesannete teostamisel ja juhiste järgimisel (näiteks arvete maksmisel, toidu valmistamisel, ostude tegemisel, ravimite võtmisel); Mis juhtudel dementsus avaldub? • emotsioonide vähesus, huvi puudus ümbritseva ja eelnevate Dementsuse sümptomeid kutsuvad esile kahjustunud ajurakud. huvialade vastu; Kõige sagedasem dementsuse põhjus on Alzheimeri tõbi. Dementsust võib põhjustada ka laiaulatuslik insult või mitmed • huvi puudus toidu ja hügieeni järgimise vastu; väiksemad insuldid pikema aja jooksul. Teised seisundid, mis võivad • ärritatavus ja ülereageerimine; põhjustada dementsust on järgmised: • kodust eemale uitamine, eksimine; • Huntingtoni tõbi, • uskumine, et keegi võtab tema raha või esemeid, või et • Sclerosis multiplex, pereliikmed ei ole need, kes nad väidavad end olevat. • vaskulaarsed (ehk veresoontega seotud) haigused • Picki tõbi (ajusagarakõhetumus), Dementsuse süvenemisel häirub kontroll oma kehafunktsioonide üle • Creutzfeldt-Jakobi tõbi, ja võivad tekkida järgmised sümptomid: • Parkinsoni tõbi, • põie- või soolepidamatus;
• alkoholism või uimastavate ainete tarvitamine, • kõikuv kõnnak, seintele toetumine, lõpuks kõndimisvõimetus;
• AIDS. • mälumis- või neelamisraskused, ei mäleta, kuidas süüa;
• raskused rääkimisel ja õigete sõnade leidmisel (millest tingituna Kuidas käituda dementse hooldajana? ärritatus), lõpuks kõnevõimetus; • Püüdke võimalikult vähe muuta dementse päevakavas ja • raskused lugemisel ja kirjutamisel; ümbritsevas. Selgitage välja tema endine rutiin ja säilitage seda • suutmatus ära tunda lähedasi sõpru, pereliikmeid ja esemeid võimalusel muutmatult. (võivad kasutada esemeid vale eesmärgiga: nt suhu panna • Hoidke teda võimalusel tegevustes, millega ta toime tuleb. söögiks kõlbmatuid asju). • Tegevuste teostamiseks andke talle aega, ärge kiirustage tagant. • Tehke tema eest ära ainult need tegevused, milleks ta ise enam Kuidas dementsust diagnoositakse? võimeline ei ole. Tervishoiutöötaja uurib dementse inimese pereliikmetelt või • Leidke ja eemaldage teda ümbritsevad ohud (halvasti sõpradelt, kui kaua on sümptomid kestnud ja kas sümptomid valgustatud kohad, lahtised vaibaääred). tekkisid äkki või järk-järgult. Lisaks füüsilisele läbivaatusele võidakse • Suhelge temaga. Rääkige aeglaselt ja lihtsalt. Vajadusel korrake teostada järgmised analüüsid ja uuringud: oma lauset või sõnastage see ümber. Hästi toimivad ka sõnatud • vereanalüüsid, suhtlemisviisid: koos toimetamine, käest kinni hoidmine jne. • elektroentsefalograafia (EEG ehk aju bioelektriliste • Küsige küsimusi, mis võimaldavad vastata „ja“ või „ei“. potentsiaalimuutuste registreerimine), • Vältige vaidlemist, käskimist ja nõudmiste esitamist. • elektrokardigraafia (EKG ehk südametegevusega kaasnevate • Kuulake, mida dementne Teile ütleb. Püüdke mõista tema elektriliste potentsiaalimuutuste registreerimine), tundeid. • kompuutertomograafia, • Andke talle valikuvõimalusi, kuid piirake neid kahe valikuga. • magnetresonantstomograafia, • Vähendage segavaid tegureid. Näiteks vähendage taustamüra • testid, mis selgitavad inimese kontsentreerumis-, mälu-, (televiisor, raadio), kuid Te temaga vestlete, või kui ta peab arusaamis- ja otsustusvõimet. sööma või süüa tegema. • Ärge planeerige pikemaid reise, mis võivad olla väsitavad ja Kuidas dementsust ravitakse? segadust tekitavad. Lühemad retked ja jalutuskäigud tuttavates kohtades on sobivad. Enamikel juhtudel ei ole võimalik dementsust ravida. Väheste meditsiiniliste seisundite puhul, nagu näiteks entsefaliit (aju • Aidake tal loobuda autojuhtimisest. viirusinfektsioon), saab raviga dementsuse sümptomeid taandada. • Piirake teda korraga ümbritsevate inimeste arvu. Ravimitega on võimalik aeglustada leebemate sümptomite korral • Tundke rõõmu tegevustest, millega ta hästi hakkama saab. Ärge mälukaotust. keskenduge tegevustele, mida ta enam ei suuda. • Kui Te ise ärritute, siis eemalduge ja rahunege. Kuidas vastata dementse probleemsele käitumisele? Dementne inimene võib ärrituda, kui ta ei suuda ennast riidesse MTÜ Epitü pakub dementsete eakate lähedastele tuge ja abi panna või ennast teistele arusaadavaks teha. Ta võib segadusse igapäevaste probleemide lahendamisel. sattuda ja hirmu tunda, kui ei tunne ära oma lähedasi ja oma kodu. Telefon: 6510330 iga päev 07.30 − 18.30 Galina Podberjoznaja Ta võib karjuda, vaielda, öelda halvasti, vanduda, tammuda, http://epity.onepagefree.com/index.php süüdistada lähedasi varguses, kuid seda ei tohi võtta isiklikult. Kõige tähtsam on mõista, et dementne inimene ei vastuta oma käitumise SA Vaimse Tervise Hooldekeskus pakub toetust psüühiliste eest. Probleemne käitumine on dementse inimese puhul sümptom, erivajadustega isikutele ja nende peredele toimetuleku säilitamisel mis tuleneb ajurakkude kahjustumisest. Dementne inimene tavaliselt või parandamisel. Lisaks pakutakse päevast ja ööpäevaringset ise ei tea, et tema käitumine ei ole kohane. Teie vastus sellisele hooldusteenust. käitumisele võib teda rahustada või vastupidi, rohkem ärritada. Aadress: Staadioni 52, 52008 Tartu. Ärge püüdke dementsega vaielda või seletada juhtunut. Selle Telefon: 736 1500 asemel juhtige tema tähelepanu mujale, jääge rahulikuks ja http://www.tartuvthk.ee/ rahustage teda. Püüdke vältida ärritavaid tegevusi. Kui see ei ole võimalik, siis tehke vahepeal puhkepause või minge üle mõnele teisele tegevusele. Kui probleemsed käitumised järsku sagenevad, või lisanduvad uued sümptomid (nt depressioon, unehäired, hallutsinatsioonid, isupuu- dus), võib tegemist olla põhihaiguse süvenemisega. Tagage dementsele inimesele korrapärased külastused pere- või eriarsti (neuroloogi) juurde.
Millised abivõimalused on olemas?
Hoolitsemine dementse inimese eest on raske. See võib mõjutada pereelu ning hooldajate endi vaimset ja füüsilist tervist. Leidke endale inimesed või teenused, kes/mis Teid saaksid aidata.
Koostaja: Jane Freimann, patsiendiinfo koordinaator