ATÖ 331 - Ökoloogia ja keskkonnakaitse, Tallinna tehnikakõrgkool

1 Veeringlus
Vesi katab suurema osa Maast ning on pidevas liikumises, mida nimetatakse hüdroloogiliseks
tsükliks ehk veeringeks. Veeringe tagajärjel toimub veevahetus mandrite ja ookeanide vahel ning
põhjavee varude täienemine. Veeringe toimub läbi vee aurumise, kondenseerumise (auru
muutumine vedelikuks) ja sademete, seega on veeringesse kaasatud ka atmosfäär. Veeringet
käivitavaks jõuks on päikeseenergia, mis aurustab veekogudest vett, mis hiljem pilvedes
kondenseerudes mõnes teises piirkonnas sademetena alla sajab. Igal hetkel on maa atmosfääris
ligikaudu 13 000 km3 vett, mis pärineb peamiselt ookeanidest. Aasta jooksul aurub ookeanide
pinnalt atmosfääri 320 000 km3 vett ning sama aja vältel sajab sinna 284 000 vett. Mandrite
kohal aurub aasta jooksul 60 000 km3 vett ning sajab alla 96 000 km3, seega kannab veeringe igal
aastal ookeanidest mandrite kohale suurel hulgal vett, mis lõpuks jõgede kaudu taas ookeani
voolab.

Veeringe on kujunenud välja aastatuhandete jooksul, kuid tänapäevased inimmõjud võivad seda
oluliselt mõjutada. Inimkond võib veeringet mõjutada näiteks globaalse soojenemise,
kõrbestumise ja põhjavee ammutamise kaudu ning nendel muutustel võib olla suur mõju meid
ümbritsevale keskkonnale. Veeringe on ka oluliseks maa kliimat mõjutavaks jõuks. Vee
aurumine ja selle tagajärjel tekkivad pilved ühtlustavad maakera temperatuuri ning jahutavad
kuumasid piirkondasid, samuti aitab veeringlus jaotada niiskust, mistõttu saavad taimed kasvada
ja loomad elada ka piirkondades, kus muidu vett ei oleks. Lisaks on veeringlus oluline
looduslikul vee puhastamisel.

Joonis: Wikimedia Commons (https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Veeringe.png)

1
 ATÖ 331 - Ökoloogia ja keskkonnakaitse, Tallinna tehnikakõrgkool

2 Veeressursid maailmas
Üheks Maal elu võimalikkust tagavaks ressursiks on vesi. Veekogud katavad maa pinnast
ligikaudu 2/3 ning arvestades ruumala, paikneb 99% Maa elupaikadest veekeskkonnas. Võttes
arvesse vaid globaalses veeringluses oleva veemassi jaotub see järgnevatesse osadesse:

Vee paiknemine Kogus, km3 % mageveest

Maailmameri 1 338 000 000 -

Igijää 24 000 000 84,95
Põhjavesi 4 000 000 14,15
Järved 155 000 0,55
Pinnavesi 83 000 0,30
Veeaur 13 000 0,05
atmosfääris
Vesi jõgedes 1 200 0,004
Vesi biosfääris 120 0,0004
Hoolimata vee suurest koguhulgast Maal, on meile kasutamiseks sobilikku magevett siiski üsna
vähe. Magevesi, mida on koguselt 37 464 000 km 3, moodustab vaid 2,8% kogu vee hulgast.
Enamuse mageveevarudest moodustab omakorda igijää (84,95%), mis on meile raskesti
kasutatav. Igapäevast kasutust leiavad peamiselt jõgedes voolav vesi, osa põhjaveest ja mõningal
määral ka järvede vesi, mis moodustavad kokku vähem kui 15% magevee varudest. Üksnes 1%
maailma veevarudest on meile kasutatavad. Selle hulgas on järvedes, jõgedes ja veehoidlates
leiduv vesi ning meile kättesaadav põhjavesi. Seega on meile igapäevaselt kasutatava magevee
hulk vägagi piiratud ning selle kaitsmine ja säästlik kasutamine väga oluline. Mõnel pool
maailmas toodetakse magedat vett ka soolasest veest, kuid see protsess on väga energiamahukas
ja seetõttu ka kallis.

Maailma mastaabis kasutatakse magevett peamiselt kolmeks otstarbeks – põldude niisutamiseks,

tööstusprotsessides ja majapidamistes olmeveena. Kasutatavast veest 90% kulub põldude
niisutamisele, 7% tööstuses ning 3% majapidamistes. Olenevalt piirkonnast võib kunstliku
niisutamise osakaal olla ka palju väiksem, kuid globaalsel skaalal on see üks suurimaid vee
kasutamise otstarbeid. Seega saaksime palju vett säästa just niisutamiselt, kuid erinevalt
mitmesugustest tööstusprotsessidest on niisutamisel vee säästmine palju keerulisem. Tööstuses
on võimalik sageli vett korduvalt kasutada, kuid niisutamisel see sageli võimalik ei ole. Ühe kg
taimse biomassi kasvatamiseks kulub sõltuvalt liigist 150 kuni 1000 m 3 vett ning vee kulu on
võimalik vähendada peamiselt niisutussüsteemidest aurava ja pinnasesse imbuva vee arvelt.

2
 ATÖ 331 - Ökoloogia ja keskkonnakaitse, Tallinna tehnikakõrgkool

Joonis: Magevee kasutus erinevates maailma piirkondades.

2.1 Veeressursside vähenemine

Hoolimata vee suurest koguhulgast on üha suuremaks probleemiks kasutuskõlbliku vee hulga
vähenemine. Lisaks eluprotsessidele on vesi möödapääsmatuks komponendiks suurema osa
tööstusprotsesside. Eelpool mainitud 1% maailma vees on kõik, mis on meil kasutada
joogiveeks, pesemiseks, niisutussüsteemide ja tööstuse jaoks. Inimkonna ja tööstuse kasvades
kasvab ka nõudlus vee järele ning see on viinud puhta vee varu kahanemisele. Tänapäeva
ühiskond kasutab ja raiskab rohkem vett, kui eales varem. Viimase sajandi jooksul on inimkonna
veetarve kasvanud kuus korda ning olnud populatsiooni kasvust kaks korda kiirem, Järgnevas
tabelis on esitatud näiteid veekulu kohta erinevates tööstusprotsessides.

Toode Veekulu, l

1 purk puuviljakonservi 40
1 kg paberit 100

1 t tsementi 4500

1 t terast 12 000

1 t puuvillast riiet 260 000

Vee kasutuse kasv on tekitanud tänapäeval olukorra, kus mageda ja puhta vee varud on
vähenemas ning veekasutus ületab jätkusuutlikke koguseid. Seetõttu on veedefitsiit mitmel pool
maailmas kujunenud oluliseks keskkonnaprobleemiks. Globaalses mastaabis asub ligi 60%
maismaast veevaeguse tsoonis ning ligikaudu kolmandik inimkonnast kannatab magevee

3
 ATÖ 331 - Ökoloogia ja keskkonnakaitse, Tallinna tehnikakõrgkool

vähesuse all. See tähendab, et rohkem kui miljard inimest, ligikaudu iga kuues inimene, kannatab
joogivee puuduse või selle halva kvaliteedi all. Rahvusvaheliste normide järgi peetakse vee
tarbimist vähem kui 1000 m3 aastas veepuuduseks. On riike, kus magevett veetakse juba sisse või
toodetakse soolasest mereveest.

Joonis: Veeressursi kasutamine maailmas (Joonis. IWMI - Water for food, water for life: a
comprehensive assessment of water management in agriculture)

International Water Management Institute (IWM) jagab maailma piirkonnad vastavalt vee
kättesaadavusele neljaks kategooriaks:

Vähene või puuduv veedefitsiit (Little or no water scarcity) – neis piirkondades on vett
võrreldes kasutatavate ressurssidega küllaldaselt ning jõgedes leiduvast veest kasutatakse
inimese poolt vähem kui 25%.

Füüsiline veedefitsiit (Physical water scarcity)– rohkem, kui 75% jõgede vooluhulgast on
kasutatakse põllumajanduse, tööstuse ja olmevajaduste jaoks. Veeressursside kasutus on
ületamas või juba ületanud jätkusuutlikku taset.

4
 ATÖ 331 - Ökoloogia ja keskkonnakaitse, Tallinna tehnikakõrgkool

Läheneb füüsilisele defitsiidile (Approaching physical water scarcity) – rohkem kui 60%
jõgede vooluhulgast kasutatakse inimkonna poolt.

Majanduslik veedefitsiit (Economic water scarcity) – looduses leidub veeressursse, kuid nende
kasutuselevõtuks ei ole piisavalt investeeritud.

3 Veereostus
Lisaks ressursside liigsele kasutamisele on maailma veevarude säilimiseks oluline aspekt ka
reostus. Saasteained võivad hüdrosfääri jõuda erinevaid teid pidi ning seetõttu on selle
reostuskoormus tänapäeval eriti suur. Veereostuseks nimetatkase kõike mis satub vette ning võib
põhjustada kahju inimestele, teistele liikidele või ökosüsteemidele, mis sellest sõltuvad. See, kas
veekogu peetakse saastunuks, oleneb selle kasutamise eesmärgist, vees leiduvate kahjulike ainete
hulgast, aine mõju suurusest ja sellest kui kaua aine seal püsib ning

Veereostus on enamasti inimtekkeliste põhjustega, kuid vahel võivad seda põhjustada ka

looduslikud protsessid. Näiteks mitmesugused looduslikud mürgised kemikaalid. Enamasti
võivad veevarusid saastada tööstusest tekkivad saasteained, põllumajanduse heitveed,
olmeheitveed ning ka koos sademetega atmosfäärist alla sadavad ained. Veekogu reostumisel
kulgeb selle taastumine (puhastumine) väga aeglaselt. Maailma järvede keskmine täieliku
veevahetuse aeg on 100 aastat. Jõgede veevahetus on võrreldes järvedega kiire, kuid sealne
reostus kandub kiiresti edasi ookeanidesse või põhjavette. Põhjavee vahetumise aeg on aga väga
pikk ning mõõdetav sadade või tuhandete aastatega.

Kõige lihtsamateks vee kvaliteedi kriteeriumiteks on vee maitse, lõhn ja värvus. Puhtal veel ei
ole üldjuhul maitset, lõhna ega värvust. Kui vesi on nendest karakteristikutest ühegi suhtes
olulisel määral silmapaistev, on ilmselt tegemist mingite lisaainetega selles ning vett ei tohiks
vähemalt joogiks tarvitada. Sagedased veereostusele viitavad märgid on ka äkiline hulgaline
kalade suremine, kõhuprobleemid sama vett kasutavate inimeste seas. Alati ei ole aga saastunud
veel selliseid tunnuseid ning vee kvaliteedi hindamiseks on tarvis läbi viia mitmesuguseid
analüüse. Veekogude puhul võib üldisel tasemel eristada nelja tüüpi reostust:

● mehaaniline reostus
● keemiline reostus
● bioloogiline reostus
● soojusreostus

Mehaaniline reostus
Mehaaniline reostus on keemiliselt neutraalne ning võib pärineda nii looduslikest kui ka
antropogeensetest (inimtekkelistest) allikatest. Looduslikeks mehhaanilise reostuse allikateks
võivad olla näiteks mineraalne ja orgaaniline hõljum, kuid selle tekkepõhjused võivad olla

5
 ATÖ 331 - Ökoloogia ja keskkonnakaitse, Tallinna tehnikakõrgkool

inimtekkelised. Näiteks suureneb hõljumi hulk vees lageraiete tagajärjel. Suure hõljumi hulgaga
veekogudele on iseloomulik vee sogasus ja väike läbipaistvus. Suur hõljumi hulk veekogudes
põhjustab sageli veekogu liigirikkuse vähenemist. Vees olev hõljum settib veekogude põhja ning
selle tagajärjel muutuvad need mudasteks. Selle tagajärjel kaovad veekogudes mitmed
liigirühmad – näiteks on suure hõljumi hulgaga veekogud ebasoodsad vees elavatele
lülijalgsetele.

Keemiline reostuse hulgas on olulisteks saasteaineteks raskemetallid, mis pärsivad

mitmesuguseid elusorganismide talitusi. Raskemetallid satuvad keskkonda läbi mitmesuguste
tööstusprotsesside ning mitmesugustest jäätmetest.

Bioloogiline reostus kujutab endast mitmesuguseid baktereid ja muid haigustekitajaid, mis veega
levida võivad. Kõige otsesemaks bioloogilise reostuse allikaks võib olla näiteks reovee ja
joogivee kokkupuutumine, mille tagajärjel võivad joogivette sattuda erinevad haigustekitajad
nagu näiteks koolera. Bioloogilise reostuse näiteks on ka vetikate vohamine veekogudes, mis on
sageli seotud veekogudesse jõudvate liigsete toitainetega.