Tere, austatud õpetaja (õpetajad) ja õpilased !

Mina olen Kristen Plaado ja minu teema on:

“Minna ei taha, kuid jääda ei saa”

 Alustuseks loeksin ma tsitaadi J.F.K poolt, kes oli USA 35. president

“Ärge küsige, mida saab kodumaa teie jaoks teha. Küsige, mida saate teie

kodumaa jaoks teha.”

Selle tsitaadi esitas ta rahvale oma vande andmise tseremoonial. Tänapäeval,

kus inimesed on harjunud ainult saama, on selline mõttekäik päris värskendav.

Kõigil kodanikel on riigi kaitsmisel täita oma roll. Vahel võib juhtuda, et meile

sattunud roll on ebameeldiv või raske aga sellest pääsu meil ei ole. Ühest

ebamugavasse rolli sattunud inimrühmast tahaksingi rääkida

Tahaksin tutvustada teile Nursipalu polügooni ja seal elavate inimeste ette

kerkinud muredest . Nursipalu polügoon on praeguse Eesti riigile väga oluline

kaitseehitis. Kuulajatele, kes ei tea, mis asi on polügoon, siis selle definitsioon

on:

Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli ehk polügoon on maa- või mereala koos

selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppe ehitistega.

Harjutusväljadel korraldatakse laskmisi ja lõhketöid, katsetatakse relvi,

lahingumoona ja muud tehnikat.

Kaitseväe teemad ei ole mulle võõrad, kuna olen ise seotud Kaitseliidu

noorteorganisatsiooni ehk Noorte kotkastega, siis on ka minu jaoks tähtis Eesti

riigi turvalisus. See treeningala paljudele endistele ja tulevatele kaitseväelastele,

kes otsustavad aega teenima minna Lõuna-Eestisse.

1. Inimesed, kes elavad tulevase Nursipalu polügooni laienduse aladel, on

sunnitud lahkuma. Mõnedele inimestele pakutakse ka hüvitisi, aga kõigile seda

võimalust pole pakutud. Nursipalu tulevase laienduse alale jääb umbkaudselt

20 majapidamist. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on teinud pakkumise

kompenseerida talude omastamise, see summa on tavaliselt sadades tuhandetes,

kuid erandkorras võib see summa ulatuda üle miljoni euro. Elari Kalmaru,

Harjutusväljade portfellijuhti tsiteerides: “Kindlasti on Luhametsas neid inimesi

rohkem, kes oleksid valmis müüma ja kindlasti on inimesi, kes ei taha sellest

midagi kuulda.”. Aga see tõstatab küsimuse, mida teeb riik nende

majapidamistega, kes ei soovi oma vara riigile müüa? Riik soovib leida ikkagi

lahenduse, mis on mõlemale osapoolele sobiv. Kui ei leita sobivat lahendust ja

majapidamise omanik ei ole nõus oma maad riigile kompensatsiooni eest ära

andma, on riigil õigus isiku maa sundvõõrandada, Sundvõõrandamine ehk

rekvireerimine on riigi poolt sundkorras vara endale võtmine kas tasu eest või

ajutiselt.. Sõja ajal võib riik näiteks rekvireerida vilja, toiduaineid, loomi.
2.Mille jaoks on vaja üldse polügooni Eestile? Me oleme ju nii väikesed ja

liitlased aitavad meid vajaduse korral. Kuigi meie riik võib olla väike, on vaja

välja treenida tulevasi põlvesid riigikaitseks. Jah, liitlased võivad tulla appi.

Kui mõni agressorriik tungib Eestisse, rakendub NATO 5. artikkel, mille

kohaselt käsitletakse ühe liikme ründamist rünnakuna kogu alliansi vastu.

Olukorras, kus liitlased peavad meile appi tulema, läheb aega, et nende tankid,

raskesuurtükid, jalaväe soomusmasinad ja soomuslahingumasinad jõuaks

meieni. Selle jaoks peabki olema Eesti Kaitsevägi alati valmis kaitsma meie

riiki. Selleks, et Eesti kaitsevägi seda teha saaks, peaks olema kaitseväe

kiirreageerimise struktuuri liikmed, tegevväelased ja reservväelased aktiivselt

välja koolitatud ja ei oleks oma oskusi ajapikku ära unustanud. Praeguseks

hetkeks on mobilisatsiooniks väljakoolitatud 230 000 inimest. Mobilisatsioon

on sõjaks või muuks hädaolukorraks valmistumine riigi ressursside

koondamise ja korraldamise teel. Uus riigikaitse arengukava näeb ette 2031.

aastaks suurendada kõiki riigikaitse osasid. Selle sama plaani järgi soovitakse

suurendada tegeväelaste arvu, kaitseväelaste ja ajateenijate arvu. Sellel

eesmärgil ongi vaja riigil laiendada polügoone ja suurendada tehnika ja

relvastuse peale kuluvat raha.

3. Nüüd jõuamegi pealkirja „Minna ei taha kuid jääda ei saa“ raske sisuni.

Olukord on mõlemale osapoolele keeruline, kuna riik ja kodanik peavad

leidma ühise kesktee, kus leitud lahendus sobib mõlemale. Probleemide

 suurust oleks saanud vähendada kui inimesi oleks hakatud kaasama

aruteludesse varem. Seetõttu on tänane olukord raskendatud, kuna konflikt on

lastud väga teravaks. Riik on alati tugevamal positsioonil kuid ta ei tohi seda

kuritarvitada. Lahendus peab olema selline, kus usaldus riiki ei saa kahjustada

kodanike poolt. Sundvõõrandamine kui lahendus on äärmine variant. peab

sammuti andma maksimaalselt atraktiivse pakkumise, mis sobib kodanikule

kui ka riigile. Antud juhul on vajadus lahenduse järgi suurem just riigi poolel.

Kokkuvõtvalt tahaks öelda, et alati on lihtne hoida kõrvale teravatest teemadest

kuid ma proovisin endal seisukoha kujundada. Minu kui kodaniku arvamus võib

aga ei pea kokkuminema teiste arvamustega. Ei saa öelda, et ma olen erapooletu,

kuna toetan tegelikult polügooni ehitust. Suuremat polügooni on vaja, et saaks

treenida tänapäevase sõjatehnikaga. Ukraina näitel näeme kui oluline roll on

sõjalisel ettevalmistusel selles piirkonnas, kus me elame. Lahenduse leidmisel ei

tohi sõita hoolimatult üle oma kodanike huvidest. Ma lõpetuseks kasutaksingi

Kaitseväe suurõppuse SIIL motot „ Iga okas loeb“ riigikaitse võime algab meie

iga ühe kaitsetahtest. See pärast on riigile oluline leida lahendus, kas või kallis

aga ikkagi piirkonna inimestele kasulik.