20

15

Mrdimetsa VI t- ja mttetalgud . 16.mai 2015

80

MATI TAMM
MAAELU MTTETALGUD

EPA MEHHANISAATORID
MARGUSEL
Mai 1985

ATK Juhtimise Krgem

Kool
Juhtimise kateeder
Kateedrijuhataja Mati Tamm
https://www.scribd.com/doc/13296
3625/MEENUTUSI-MAAELU-MOTTETALGU
TE-ALGUSEST

MRKSNAD MATIST

Majandisisene majandamine
Taluseadus ENSV 6.dets. 1989
Plumajandusreform
Pllumeeste liidud
Hoiu-laenuhingud
Maamajanduskoda
Konsulentide hing
POLIITIKA/TARVITAJATE HISUS

PLLUMAJANDUSREFORM

Kige demokraatlikum reform Eestis, mravaks sai

lbiviijate ausus ja informeeritus. Seadus andis
kontseptuaalsed tegevussuunad, kuid praktiline
tegevus ja tulemused jeti kohapeal mratud vi
valitud isikute otsustada. Reformi ksitlevad
rakendusaktid olid tihti soovituslikud, tosaku suuruse
arvutamise variante ja metoodikaid oli palju ning
reformikomisjonid tlgendasid neid erinevalt. Igas
majandis erinev lahendus, mis vimaldas endiste
hismajandite vtmeisikute huvide eelistamist. Kes oli
aktiivne sai aktiivsed phivahendid, kes passiivne see
sai passiivsed phivahendid (N: traktor/bilansis olev
suurfarmi haljastus tosaku katteks).

AGA KESTAB VEEL

Maareformi lpuleviimise thtajad (MaaRs 40)
Valla- vi linnavalitsus esitab hiljemalt 2014. aasta 31. jaanuaril
maavanemale nimekirja ehitistest, mille omaniku kasuks
seatakse hoonestusigus, mrkides iga ehitise puhul ra, kas
hoonestusiguse seadmise avaldus on esitatud vi mitte

Valla- vi linnavalitsus koostab ehitise teenindamiseks vajaliku

maa piiride kulgemise ettepaneku hiljemalt 2015. aasta 31.
detsembril.
Kui isik ei ole esitanud hoonestusiguse seadmise avaldust,
algatab valla- vi linnavalitsus vi maavanem hiljemalt 2015.
aasta 31. jaanuaril hoonestusiguse seadmise menetluse
Kohalik omavalitsus esitab taotluse maa munitsipaalomandisse
saamiseks hiljemalt 2016. aasta 30. juunil.

MAAREFORM

Kige kiiremini lbiviidud reform (v.a. rahareform). Reformi

alguses lbiviimise thtaegu ei stestatud. 1996.a. juunis
otsustas Riigikogu, et alates 1. jaanuar 1997.a. tagastab ja
kompenseerib riik pllumajandusreformi kigus
tagastamata vi kompenseerimata histatud vara
pllumajandusreformi kigus mratud vrtuses EVP-ga
Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Alates 1.
detsembrist 1997. a. sundlpetamise thtaega
mramata. Tegelikult leidis vrtuslik vara he kuni kahe
aastaga omaniku-kasutaja, hilisem tegevus oli (iguslike)
tagajrgede likvideerimine. Selles mttes nnestunud
reform, sest pikk mberjagamise aeg ei ole hiskonnale
tervislik. Kolhoosikord Eestis likvideeriti lplikult alles
2009.a. (Viiratsi Riigimajand).

Foorumil 2011

Pllumajandusreformi seaduse vljattamise

trhma kuulunud Mati Tamme snul algas
reform juba talude loomisega
kaheksakmnendate aastate lpul. Just siis
loodi taluliit ja kehtima hakkas Eesti NSV
taluseadus. Omakeskis arutati maareformi
vajadust ja erastamise vimalikkust.
Mina pooldasin seisukohta, et maa tuleks
vimalikult kiiresti erastada. Tahtsin, et
tootmisksustest saaksid suurtalud ja
tkodadest histud, rkis Tamm.

20 aastat hiljem (2011)

Mati Tamme arvates lks suure

erastamislaine harjal paremini neil
inimestel, kes lbisid reformi varem, sest
nemad judsid erastamiseks valmistuda.
Hiljem selleni judnuile sai loodetud edu
asemel sageli osaks pankrot.
Foorumil osalenute hinnangul ti reform
edu vaid neile majanditele, mida suures
erastamislaines laiali ei tassitud, vaid
mille omanikud asutasid koos osahingu.