Oj L 2020 230 Full Et TXT

Euroopa Liidu L 230
Teataja
63. aastakäik
Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 17. juuli 2020
Sisukord
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
★ Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1044, 8. mai 2020, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 seoses globaalse soojendamise potentsiaali
väärtuste ja inventuurisuuniste ning liidu inventuurisüsteemiga ja tunnistatakse kehtetuks
komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 (1) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1
★ Komisjoni määrus (EL) 2020/1045, 13. juuli 2020, millega Kreeka lipu all sõitvatele laevadele
kehtestatakse hariliku tuuni püügi keeld Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja
Vahemeres . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7
★ Komisjoni Määrus (EL) 2020/1046, 13. juuli 2020, millega Kreeka lipu all sõitvatele rannalähedase
püügi laevadele kehtestatakse hariliku tuuni püügi keeld konkreetsetes saarestikes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9
OTSUSED
★ Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1047, 15. juuli 2020, millega võimaldatakse Portugalil anda
luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavaid biotsiide . . . . . . . 12
★ Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1048, 15. juuli 2020, millega võimaldatakse Austrial anda
luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavaid biotsiide
(teatavaks tehtud numbri C(2020) 4724 all) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15
★ Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1049, 15. juuli 2020, millega võimaldatakse Prantsusmaal
anda luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavaid biotsiide
(teatavaks tehtud numbri C(2020) 4715 all) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18
★ Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1050, 15. juuli 2020, millega võimaldatakse Hispaanial anda
luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavaid biotsiide . . . . . . . 21
(1) EMPs kohaldatav tekst
ET Aktid, mille pealkiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg
on üldjuhul piiratud.
Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.
★ Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2020/1051, 16. juuli 2020, millega lõpetatakse muudatuste
arvessevõtmist käsitlev kordusuurimine Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate malmist toodete
impordi suhtes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24
SOOVITUSED
★ Nõukogu soovitus (EL) 2020/1052, 16. juuli 2020, millega muudetakse nõukogu soovitust (EL)
2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku
kaotamise kohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26
KODU- JA TÖÖKORRAD
★ Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte juhatuse otsus, 26. mai 2020, millega
kehtestatakse sise-eeskirjad, milles käsitletakse andmesubjektide teatavate õiguste piiramist
seoses isikuandmete töötlemisega FCH 2 JU tegevuse raames . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29
Parandused
★ Nõukogu 17. mai 2019. aasta otsuse (ÜVJP) 2019/797 (piiravate meetmete kohta, millega takistada
liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid) parandus (ELT L 129 I, 17.5.2019) . . . . . . . . . . . . . . . 36
★ Nõukogu 17. mai 2019. aasta määruse (EL) 2019/796 (piiravate meetmete kohta, millega takistada
liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid) parandus (ELT L 129 I, 17.5.2019) . . . . . . . . . . . . . . . 37
17.7.2020 ET Euroopa Liidu Teataja L 230/1
II
(Muud kui seadusandlikud aktid)
MÄÄRUSED
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1044,

8. mai 2020,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 seoses globaalse
soojendamise potentsiaali väärtuste ja inventuurisuuniste ning liidu inventuurisüsteemiga ja
tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1999, milles käsitletakse
energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ)
nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ,
2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning
tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, (1) eriti selle artikli 26 lõike 6 punkti b
ja artikli 37 lõiget 7,
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 525/2013 (2) sätestatud kasvuhoonegaaside heite seire- ja
aruandlusmehhanismiga on kehtestatud eeskirjad kasvuhoonegaaside heite seireks ja aruandluseks kliimapoliitika
raames. Seda mehhanismi käsitlevad sätted on täielikult lõimitud määrusesse (EL) 2018/1999, millega määrus (EL)
nr 525/2013 tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks. Selle mehhanismi raames on vaja vastu võtta
globaalse soojendamise potentsiaali väärtused ja täpsustada inventuurisuuniseid.
(2) Seoses globaalse soojendamise potentsiaaliga kehtestas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste
raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverents, mis toimib nimetatud konventsiooni osaliste 21. konverentsi
tulemusena 2015. aastal vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) osaliste koosolekuna,
oma esimesel koosolekul kasvuhoonegaaside inventuuridega seotud aruandluse jaoks ühise parameetri
kasvuhoonegaaside teisendamiseks CO2-ekvivalentideks. See ühine parameeter põhineb globaalse soojendamise
potentsiaali väärtustel, mis on esitatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) viiendas
hindamisaruandes (3). Globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste puhul tuleks kõnealust ühist parameetrit
arvesse võtta.
(1) ELT L 328, 21.12.2018, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlus
mehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ
kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).
(3) Aruande „Climate Change 2013: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Fifth Assessment Report of the
Intergovernmental Panel on Climate Change“ 8.A liite tabeli 8.A.1 veerg „GWP 100-year“, lk. 731; aruanne on kättesaadav aadressil
https://www.ipcc.ch/assessment-report/ar5/.
L 230/2 ET Euroopa Liidu Teataja 17.7.2020
(3) Kasvuhoonegaaside inventuuri suuniseid tuleks täpsustada vastavalt rahvusvahelistele arengusuundadele. Lisaks
IPCC 2006. aasta suunistele kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta peaksid liikmesriigid ja komisjon võtma
arvesse Pariisi kokkuleppe artiklis 13 osutatud tegevuse ja toetuse läbipaistvusraamistikuga seotud üksikasju,
menetlusi ja suuniseid, mis on esitatud Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva UNFCCC osaliste
konverentsi otsuse 18/CMA.1 (edaspidi „otsus 18/CMA.1“) lisas. Peale selle kutsutakse liikmesriike üles kasutama
kasvuhoonegaaside riiklikke inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2013. aasta lisa märgalade kohta.
(4) Liidu inventuuri kvaliteedi tagamiseks tuleks kehtestada liidu kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi täiendavad
eesmärgid.
(5) Selleks et tagada liidu inventuuri terviklikkus otsuse 18/CMA.1 tähenduses, on vaja kehtestada meetodid ja andmed,
mida komisjon kasutab vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõikele 5 liikmesriigi inventuuriandmetest
puuduvate andmete kohta hinnangute tegemiseks.
(6) Selleks et tagada liidu inventuuri õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja terviklikkus, on vaja
kindlaks määrata liikmesriikide esitatud kasvuhoonegaaside inventuuriandmete esialgsete kontrollide sisu. Täpsuse
hindamine esialgsete kontrollide käigus peaks tagama, et liikmesriigid ei üle- ega alahinda süstemaatiliselt tegelikku
heidet ja sidumist seoses liidu võtmekategooriatega. Lisaks tuleks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja
metsanduse (LULUCF) sektori esialgsed kontrollid viia kooskõlla muudes sektorites tehtavate kontrollidega, kuna
aruandlus, mis käsitleb kasvuhoonegaaside allikatest tulenevat heidet ja nende neeldajates sidumist LULUCFi
sektoris, on kasvuhoonegaaside inventuuriga seotud aruandluse lahutamatu osa ning kuna LULUCFi sektorit on
võetud arvesse 2030. aasta kliimaeesmärkides. LULUCFi sektoris võib maakasutuse ja maakasutuse muutuse kohta
esitatud andmeid võrrelda teabega, mis on saadud liidu ja liikmesriikide programmidest ja uuringutest, nagu
Copernicus ja LUCAS.
(7) Hinnangud, millega täidetakse lüngad riiklikes inventuuriandmetes, et saaks panna kokku liidu inventuuri,
koostatakse kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuri suunistega. Nende hinnangute kindlaksmääramiseks tuleb
kasutada kasvuhoonegaaside globaalse soojendamise potentsiaali väärtusi. Kuna globaalse soojendamise
potentsiaali, inventuurisuuniseid ja liidu inventuurisüsteemi käsitlevad eeskirjad on omavahel sisuliselt seotud, on
asjakohane koondada need ühte delegeeritud määrusesse.
(8) Selleks et tagada kooskõla määruse (EL) 2018/1999 asjakohaste sätete kohaldamise kuupäevaga, tuleks käesolevat
määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021.
(9) Vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 57 ja 58 tunnistatakse määrus (EL) nr 525/2013 kehtetuks alates
1. jaanuarist 2021, välja arvatud selle artikkel 7, mida kohaldatakse 2018., 2019. ja 2020. aasta andmeid
sisaldavate aruannete suhtes. Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 (4) tuleks seetõttu alates 1. jaanuarist
2021 kehtetuks tunnistada, kuid selle artikleid 6 ja 7 tuleks jätkuvalt kohaldada 2019. ja 2020. aasta andmeid
sisaldavate aruannete suhtes,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide nende aruannete suhtes, mis sisaldavad nõutavat teavet 2021. aasta ja sellele
järgnevate aastate kohta.
Artikkel 2
Globaalse soojendamise potentsiaalid
Liikmesriigid ja komisjon kasutavad käesoleva määruse I lisas loetletud globaalse soojendamise potentsiaale
kasvuhoonegaaside inventuuriandmete koostamiseks ja esitamiseks vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26
lõigetele 3–5.
(4) Komisjoni 12. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 liidu inventuurisüsteemi käsitlevate sisuliste nõuete
kehtestamise ning globaalse soojendamise potentsiaali ja rahvusvaheliselt kokku lepitud inventuurisuuniste muudatuste
arvessevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 525/2013 (ELT L 179, 19.6.2014, lk 26).
Artikkel 3
Kasvuhoonegaaside inventuuri suunised
Liikmesriigid ja komisjon koostavad määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõigetes 3–5 osutatud kasvuhoonegaaside
inventuuriandmed kooskõlas järgmisega:
a) valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunised kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride
kohta;
b) Pariisi kokkuleppe artiklis 13 osutatud tegevuse ja toetuse läbipaistvusraamistikuga seotud üksikasjad,
menetlused ja suunised, mis on esitatud Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi
otsuse 18/CMA.1 (edaspidi „otsus 18/CMA.1“) lisas.
Artikkel 4
Kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi eesmärgid
1. Komisjon haldab liidu kasvuhoonegaaside inventuurisüsteemi, hoiab seda toimivana ja täiustab seda pidevalt
järgmiste kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi eesmärkide alusel:
a) liidu kasvuhoonegaaside inventuur on terviklik, milleks vajaduse korral kohaldatakse asjaomase liikmesriigiga
konsulteerides määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõikes 5 sätestatud menetlust;
b) liidu kasvuhoonegaaside inventuurisüsteemis esitatakse läbipaistvalt liikmesriikide koondandmed
kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise kohta ning ülevaade liidu võtmekate
gooriatega seotud metoodikakirjeldustest ja kajastatakse läbipaistvalt liikmesriikide allikatest pärineva heite ja
neeldajates sidumise osakaalu liidu kasvuhoonegaaside inventuuris;
c) kasvuhoonegaaside allikatest pärinev liidu heide ja nende neeldajates sidumine aruandeaasta kohta kokku on
võrdne liikmesriikide poolt kõnealuse aasta kohta määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõigete 3–5 kohaselt
esitatud kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise summaga;
d) liidu kasvuhoonegaaside inventuur sisaldab järjepidevaid aegridu allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise
kohta kõigi aruandeaastate jaoks.
2. Komisjon ja liikmesriigid suurendavad võimaluse korral kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride võrreldavust,

püüdes vajaduse korral suurendada meetodite, tegevusandmete, märgendite ning selle kooskõla, kuidas liikmesriigid
jaotavad allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise.
3. Liidu inventuuri kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi eesmärgid täiendavad liikmesriikides rakendatavate

kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammide eesmärke.
4. Liikmesriigid tagavad kasvuhoonegaaside riikliku inventuuri jaoks kasutatavate tegevusandmete, heitekoefitsientide ja

muude parameetrite kvaliteedi.
Artikkel 5
Andmelünkade täitmine
1. Määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõike 5 kohased komisjoni hinnangud liikmesriikide esitatud inventuuriandmete
täiendamiseks põhinevad järgmistel meetoditel ja andmetel:
a) kui liikmesriik on eelmisel aruandeaastal esitanud asjaomast allikakategooriat käsitlevate hinnangute järjepideva
aegrea ja:
i) kõnealune liikmesriik on esitanud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 2 aasta X – 1 kohta
kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed, mis sisaldavad puuduvat hinnangut, võetakse aluseks
kõnealused kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed;
ii) kõnealune liikmesriik ei ole vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 2 esitanud aasta X – 1 kohta
kasvuhoonegaaside ligikaudseid inventuuriandmeid, kuid liit on koostanud hinnangu kõnealuse liikmesriigi
kasvuhoonegaaside ligikaudse heite kohta aastal X – 1 kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikli 26
lõikega 2, võetakse aluseks kõnealused liidu kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed;
iii) liikmesriigi kasvuhoonegaaside ligikaudseid inventuuriandmeid ei ole võimalik kasutada või selle tulemuseks
võib olla energeetikasektori puuduvate hinnangute puhul väga ebatäpne hinnang, võetakse aluseks
energiastatistikaandmed, mis on saadud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ)
nr 1099/2008 (5);
iv) kasvuhoonegaaside ligikaudseid inventuuriandmeid ei ole võimalik kasutada või selle tulemuseks võib olla
muude kui energeetikasektori puuduvate hinnangute puhul väga ebatäpne hinnang, võetakse aluseks
hindamismetoodika, mis on kooskõlas kasvuhoonegaaside riiklikke inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta
suuniste (kd 1) jaotises 2.2.3 esitatud, lünkade täitmist käsitlevate tehniliste juhistega, kasutades vajaduse
korral Euroopa statistikat;
b) kui asjaomast kategooriat käsitlevas allikast pärit heite või neeldajas sidumise hinnangus on tehtud andmete
esitamisele eelnenud viimase läbivaatuse raames tehnilisi parandusi vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 38
lõike 2 punktile d ning kui asjaomane liikmesriik ei ole esitanud läbivaadatud hinnangut, võetakse aluseks
meetod, mida kasutas tehnilise paranduse arvutamiseks ekspertidest koosnev ülevaatusrühm;
c) kui ei ole saadaval esitatud hinnangute järjepidevat aegrida asjakohase allikakategooria kohta, võetakse aluseks
hindamismetoodika, mis on kooskõlas kasvuhoonegaaside riiklikke inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta
suuniste (kd 1) jaotises 2.2.3 esitatud, lünkade täitmist käsitlevate tehniliste juhistega.
2. Komisjon koostab asjaomase liikmesriigiga konsulteerides ja temaga tihedas koostöös lõikes 1 osutatud hinnangud
aruandeaasta 31. märtsiks.
3. Asjaomane liikmesriik kasutab lõikes 1 osutatud hinnanguid riiklike inventuuride esitamiseks ÜRO kliimamuutuste
raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4.
Artikkel 6
Esialgsed kontrollid
Esialgsed kontrollid, mida komisjon teeb vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõikele 4, võivad hõlmata järgmist:
a) selle hindamine, kas liikmesriik on esitanud andmed kõigi kategooriate kohta, mida nõutakse otsuse 18/CMA.1 lisas
esitatud ja Pariisi kokkuleppe artiklis 13 osutatud tegevuse ja toetuse läbipaistvusraamistikuga seotud üksikasjades,
menetlustes ja suunistes, ning kõigi määruse (EL) 2018/1999 V lisas osutatud kasvuhoonegaaside kohta;
b) selle hindamine, kas allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise andmete aegread on järjepidevad;
c) selle hindamine, kas liikmesriikides kasutatud heitekoefitsiendid on võrreldavad, võttes arvesse IPCC vaikeväärtusi
riikide eri olude jaoks;
d) märgendi „ei ole hinnatud“ kasutamise hindamine juhul, kui on olemas IPCC 1. määramistasandi meetodid ja märgendi
kasutamist ei ole põhjendatud vastavalt otsuse 18/CMA.1 lisa punktile 32;
e) kasvuhoonegaaside inventuuri esitamiseks tehtud ümberarvutuste analüüs, sealhulgas see, kas ümberarvutuste aluseks
on metoodikamuudatused;
f) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi alusel teatatud kasvuhoonegaaside tõendatud heitkoguste ja määruse
(EL) 2018/1999 artikli 26 lõike 3 kohaselt teatatud kasvuhoonegaaside heite andmete võrdlus;
g) Eurostati võrdleva lähenemisviisiga ja liikmesriigi võrdleva lähenemisviisiga saadud tulemuste võrdlus;
h) Eurostati sektoripõhise lähenemisviisiga ja liikmesriigi sektoripõhise lähenemisviisiga saadud tulemuste võrdlus;
i) selle hindamine, kas liikmesriik on lahendanud liidu varasemate esialgsete kontrollide ja ülevaatuste käigus tõstatatud
küsimused ning rakendanud UNFCCC kohaste ülevaatuste raames esitatud soovitusi;
j) allikatest pärineva liikmesriikide heite ja neeldajates sidumise hinnangute täpsuse hindamine seoses liidu võtmekate
gooriatega;
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1).
k) liikmesriikide esitatud, liidu võtmekategooriatega seotud metoodikakirjelduste läbipaistvuse ja täielikkuse hindamine;

l) maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise
seire ja aruandluse hindamine vastavalt määruse (EL) 2018/1999 V lisa 3. osale, sealhulgas võtmekategooriate
määramine, millise määramistasandi meetodit kasutati, ning esitatud maakasutuse ja maakasutuse muutuse andmete
võrdlus liidu ja liikmesriikide programmidest ja uuringutest saadud teabega.
Artikkel 7
Kehtetuks tunnistamine
Delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021, kui käesoleva määruse artiklis 8
sätestatud üleminekusättest ei tulene teisiti.
Artikkel 8
Üleminekusäte
Erandina käesoleva määruse artiklist 7 kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 666/2014 artikleid 6 ja 7 jätkuvalt nende
aruannete suhtes, mis sisaldavad aastate 2019 ja 2020 kohta nõutud andmeid.
Artikkel 9
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 8. mai 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
LISA
GLOBAALSE SOOJENDAMISE POTENTSIAALID
Akronüüm, üldnimetus või keemiline nimetus Globaalse soojendamise potentsiaal
Süsinikdioksiid (CO2) 1
Metaan (CH4) 28
Dilämmastikoksiid (N2O) 265
Väävelheksafluoriid (SF6) 23 500
Lämmastiktrifluoriid (NF3) 16 100
Fluorosüsivesinikud (HFCd)
HFC-23 CHF3 12 400
HFC-32 CH2F2 677
HFC-41 CH3F 116
HFC-125 CHF2CF3 3 170
HFC-134 CHF2CHF2 1 120
HFC-134a CH2FCF3 1 300
HFC-143 CH2FCHF2 328
HFC-143a CH3CF3 4 800
HFC-152 CH2FCH2F 16
HFC-152a CH3CHF2 138
HFC-161 CH3CH2F 4
HFC-227ea CF3CHFCF3 3 350
HFC-236cb CF3CF2CH2F 1 210
HFC-236ea CF3CHFCHF2 1 330
HFC-236fa CF3CH2CF3 8 060
HFC-245fa CHF2CH2CF3 858
HFC-245ca CH2FCF2CHF2 716
HFC-365mfc CH3CF2CH2CF3 804
HFC-43-10mee CF3CHFCHFCF2CF3 või (C5H2F10) 1 650
Perfluorosüsivesinikud (PFCd)
PFC-14, perfluorometaan, CF4 6 630
PFC-116, perfluoroetaan, C2F6 11 100
PFC-218, perfluoropropaan, C3F8 8 900
PFC-318, perfluorotsüklobutaan, c-C4F8 9 540
perfluorotsüklopropaan c-C3F6 9 200
PFC-3-1-10, perfluorobutaan, C4F10 9 200
PFC-4-1-12, perfluoropentaan, C5F12 8 550
PFC-5-1-14, perfluoroheksaan, C6F14 7 910
PFC-9-1-18, C10F18 7 190
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/1045,

13. juuli 2020,
millega Kreeka lipu all sõitvatele laevadele kehtestatakse hariliku tuuni püügi keeld Atlandi ookeanis
ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise
kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,
(1) Nõukogu määrusega (EL) 2020/123 (2) on kehtestatud kvoodid 2020. aastaks.
(2) Komisjonile esitatud teabe kohaselt on hariliku tuuni varu püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja
Vahemeres Kreeka lipu all sõitvate või Kreekas registreeritud laevade puhul ammendanud 2020. aastaks eraldatud
kvoodi.
(3) Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru teatav püük,
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Kreekale 2020. aastaks lisas osutatud hariliku tuuni varu püügiks Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres
eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Kreeka lipu all sõitvatel või Kreekas registreeritud laevadel on keelatud püüda artiklis 1 nimetatud kalavaru alates lisas
esitatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist
püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 13. juuli 2020
Komisjoni nimel
presidendi eest
komisjoni liige
Virginijus SINKEVIČIUS
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) Nõukogu 27. jaanuari 2020. aasta määrus (EL) 2020/123, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja
kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT
L 25, 30.1.2020, lk 1).
LISA
Nr 08/TQ/123
Liikmesriik Kreeka
Kalavaru BFT/AE45WM
Liik Harilik tuun (Thunnus thynnus)
Piirkond Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri
Kuupäev 22.6.2020 kell 24.00
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/1046,

13. juuli 2020,
millega Kreeka lipu all sõitvatele rannalähedase püügi laevadele kehtestatakse hariliku tuuni püügi
keeld konkreetsetes saarestikes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise
kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,
(1) Nõukogu määrusega (EL) 2020/123 (2) on kehtestatud kvoodid 2020. aastaks.
(2) Komisjonile esitatud teabe kohaselt on hariliku tuuni varu püük konkreetsetes saarestikes Kreeka lipu all sõitvate või
Kreekas registreeritud rannalähedase püügi laevade puhul ammendanud 2020. aastaks eraldatud kvoodi.
(3) Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru teatav püük,
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Kreekale 2020. aastaks lisas osutatud hariliku tuuni varu püügiks konkreetsetes saarestikes eraldatud kvooti käsitatakse
ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Kreeka lipu all sõitvatel või Kreekas registreeritud rannalähedase püügi laevadel on keelatud püüda artiklis 1 nimetatud
kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Kõnealustel rannalähedase püügi laevadel on keelatud pardal hoida, ümber
paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) Nõukogu 27. jaanuari 2020. aasta määrus (EL) 2020/123, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja
kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT
L 25, 30.1.2020, lk 1).
Komisjoni nimel
presidendi eest
komisjoni liige
Virginijus SINKEVIČIUS
LISA
Nr 07/TQ/123
Liikmesriik Kreeka (rannalähedase püügi laevad)
Kalavaru BFT/AVARCH
Liik Harilik tuun (Thunnus thynnus)
Piirkond Konkreetsed saarestikud Kreekas (Joonia saared), Hispaanias (Kanaari saared)
ja Portugalis (Assoorid ja Madeira)
Kuupäev 17.6.2020 kell 24.00
OTSUSED
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1047,

15. juuli 2020,
millega võimaldatakse Portugalil anda luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud
lämmastikku sisaldavaid biotsiide
(ainult portugalikeelne tekst on autentne)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse
biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 55 lõiget 3,
olles konsulteerinud alalise biotsiidikomiteega
(1) Määruse (EL) nr 528/2012 I lisa hõlmab toimeaineid, mille puhul on mõju keskkonnale või inimeste või loomade
tervisele soodsam. Neid toimeaineid sisaldavatele toodetele võib seega anda loa lihtsustatud menetlusega. Määruse
(EL) nr 528/2012 I lisasse kantud lämmastiku suhtes on kehtestatud piirang, et seda ainet tuleb kasutada piiratud
kogustes kasutusvalmis balloonides.
(2) Lämmastik on vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 86 kiidetud toimeainena heaks tooteliiki 18 kuuluvates
biotsiidides, s.o insektitsiidides kasutamiseks (2). Lämmastikku sisaldavate heakskiidetud biotsiidide kasutamine on
lubatud mitmes liikmesriigis, sealhulgas Portugalis ning selliseid biotsiide tarnitakse gaasiballoonides (3).
(3) Lämmastikku võib ka ümbritsevast õhust kohapeal toota. Kohapeal toodetud lämmastik ei ole praegu liidus
kasutamiseks heaks kiidetud ning seda ei ole kantud määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse ega komisjoni delegeeritud
määruse (EL) nr 1062/2014 (4) II lisas esitatud biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete läbivaatamis
programmi lisatud ainete loetellu.
(4) Vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõikele 3 esitas Portugal 11. veebruaril 2020 komisjonile taotluse
erandi tegemiseks kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punktist a, et anda luba ümbritsevast õhust kohapeal
toodetavat lämmastikku sisaldavatele biotsiididele, mis on nähtud ette kultuuripärandi kaitsmiseks (edaspidi
„taotlus“).
(5) Kultuuripärandit võivad hävitada mitmesugused kahjurid putukatest mikroorganismideni. Selliste organismide
olemasolu võib põhjustada nii konkreetse kultuuriväärtuse enda kadumise kui ka tekitada ohu, et kahjurid levivad
ka teistele läheduses asuvatele objektidele. Asjakohase töötluseta võivad objektid pöördumatult kahjustuda, mis seab
kultuuripärandi tõsisesse ohtu.
(6) Kohapeal toodetud lämmastikku kasutatakse väga väikese hapnikusisaldusega kontrollitud keskkonna (anoksilise
keskkonna) loomiseks alalistes või ajutistes suletud telkides või kambrites, kus viiakse läbi töötlus, et tõrjuda
kahjureid kultuuripärandiks olevatel objektidel. Lämmastik eraldatakse ümbritsevast õhust ja pumbatakse
töötlemistelki või -kambrisse, kus lämmastiku osakaal õhus suureneb ligikaudu 99 %ni ja vastavalt kaob hapnik
peaaegu täielikult. Töötlemisalale pumbatava lämmastiku niiskus määratakse vastavalt töödeldavast objektist
tulenevatele nõudmistele. Kahjuritel ei ole töötlemistelgis või -kambris loodud tingimustes võimalik ellu jääda.
(7) Nagu taotluses märgitud, võimaldas viimastel aastakümnetel kultuuripärandi objektide töötlemiseks
lämmastikupõhise anoksilise keskkonna loomise meetodi väljatöötamine kultuuriasutustel (muuseumid, arhiivid,
raamatukogud, säilitus- ja restaureerimiskeskused jne) loobuda varem kasutatud väga mürgiste ainete kasutamisest.
(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 30. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/89/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et
kanda toimeaine lämmastik selle I lisasse (ELT L 199, 31.7.2009, lk 19).
(3) Lubatud ainete loend on kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/et/information-on-chemicals/biocidal-products
(4) Komisjoni 4. augusti 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012
osutatud tööprogrammi kohta, milles käsitletakse kõigi biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete süstemaatilist läbivaatamist
(ELT L 294, 10.10.2014, lk 1).
(8) Portugali esitatud teabe kohaselt on kohapeal toodetud lämmastiku kasutamine ainus tõhus kahjuritõrjemeetod,
mida saab kultuuriasutustes kasutada igat liiki materjalide ja nende kombinatsioonide puhul, ilma et see muudaks
esemete makroskoopilisi ja molekulaarseid omadusi. Seda meetodit saab kasutada eriti tundlike materjalide (näiteks
etnograafiline pärand, muumiad, kaasaegne kunst) töötlemiseks nende säilitamise eesmärgil.
(9) Anoksilise keskkonna ehk muudetud või kontrollitud keskkonna meetod on loetletud standardis „EN 16790:2016
Kultuuripärandi säilitamine – integreeritud tõrje kultuuripärandi kaitse eesmärgil“ ja lämmastikku kirjeldatakse
standardis kui enimkasutatud vahendit anoksilise keskkonna tekitamiseks.
(10) Kahjurite tõrjeks on olemas ka muid meetodeid, nagu gammakiirguse, termošokkide (kõrged või madalad
temperatuurid) või mikrolainete kasutamine. Lisaks võib sel eesmärgil kasutada ka muid toimeaineid. Portugali
sõnul on aga kõigi selliste meetodite puhul piirangud seoses materjalidega, mida nendega saab töödelda.
(11) Nagu taotluses märgitud, kasutatakse kultuuriasutustes muid toimeaineid nende ohtlikkuse tõttu väga vähe. Pärast
selliste ainetega töötlemist võivad töödeldud esemetel säilinud jäägid aja jooksul keskkonda sattuda, mis on inimeste
jaoks terviseoht. See on eriti asjakohane külastajatele avatud kultuuriasutuste puhul.
(12) Portugali esitatud teabe kohaselt avaldab termošokk (külmutamine või kuumutamine) mitmele materjalile
ebasoovitavat mõju. Temperatuuri tõus või langus võib põhjustada kultuuripärandi objektidele, eriti nende
orgaanilistele komponentidele pöördumatut kahju. Termilised protsessid ei sobi tavaliselt selleks, et töödelda maale
või mitmevärvilisi esemeid, mis sisaldavad vaha-, õli- või valgupõhiseid materjale, sest töötlemise käigus võivad
materjalide temperatuuritundlikud omadused muutuda, põhjustades esemetele pöördumatut kahju. Lisaks võivad
kõrged temperatuurid põhjustada liimitud esemete puhul liimi pehmenemist ning naha ja velääni kokkutõmbumist.
(13) Taotluses esitatud teabe kohaselt ei ole balloonilämmastiku kasutamine kultuuriasutuste jaoks sobiv alternatiiv, kuna
sellel on praktilisi puudusi. Balloonides sisalduva aine kogus on piiratud, mistõttu on vajalik sage transport ja eraldi
ladu. Mõne ajaloolise muuseumihoone põrandatele võib tekkida ülekoormus, mida põhjustab vajaliku arvu
balloonide kaal. Lisaks tekitaks esemete töötlemine balloonilämmastikuga kultuuriasutustele suuri kulusid.
(14) Nagu taotluses märgitud, on paljud kultuuriasutused viimastel aastakümnetel investeerinud töötlemiskambrite
ehitamisse ja lämmastikugeneraatorite ostmisse. Kuna kohapeal toodetud lämmastiku abil tekitatud anoksilise
keskkonna meetod on mitmekülgne ja sobib kõikide materjalide töötlemiseks, kasutatakse seda kultuuripärandi
säilitamisel väga laialdaselt.
(15) Nõue, et kultuuriasutused kasutaksid erinevaid kahjuritõrjemeetodeid, millest igaüks sobib konkreetsete materjalide
ja esemete jaoks, selle asemel, et kasutada üht juba kasutusel olevat meetodit, mis sobib kõikide materjalide puhul,
tekitaks kultuuriasutustele lisakulu ning muudaks nende jaoks keerulisemaks eesmärgi saavutamise loobuda
integreeritud tõrje raames ohtlikumate toimeainete kasutamisest.
(16) Arutelud, mille raames käsitleti määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõike 3 kohast võimalikku erandit kohapeal
toodetud lämmastiku suhtes, toimusid biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste komisjoni eksperdirühma
mitmel koosolekul (5) 2019. aastal.
(17) Lisaks korraldas Euroopa Kemikaaliamet komisjoni palvel pärast seda, kui Austria oli esitanud esimese samalaadse
taotluse erandi tegemiseks kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavate toodete suhtes, seda taotlust käsitleva avaliku
konsultatsiooni, mis võimaldas kõigil huvitatud isikutel esitada oma seisukohad. Valdav enamik laekunud 1 487
märkusest pooldas erandi lubamist. Paljud vastajad tõid välja olemasolevate alternatiivsete meetodite puudused:
termiline töötlemine võib kahjustada teatavaid materjale; muude toimeainete kasutamisel jäävad objektidele
mürgised jäägid, mis järk-järgult vabanedes keskkonda satuvad; balloonilämmastiku kasutamine ei võimalda
kontrollida töödeldaval alal suhtelist õhuniiskust, mis on mõne materjali töötlemise puhul vajalik.
(5) Biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste komisjoni eksperdirühma 83., 84., 85. ja 86. koosolek, mis peeti määruse (EL) nr 528/
2012 rakendamiseks vastavalt 2019. aasta mais, juulis, septembris ja novembris. Koosolekute protokollid on kättesaadavad aadressil
https://ec.europa.eu/health/biocides/events_en#anchor0
(18) Kaks rahvusvahelist organisatsiooni, mis esindavad muuseume ja kultuurimälestisi – Rahvusvaheline Muuseumide
Nõukogu ja rahvusvaheline mälestiste ja kultuuriväärtuslike paikade nõukogu – kavatsevad esitada taotluse
kohapeal toodetud lämmastiku kandmiseks määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse, mis võimaldaks liikmesriikidel
lubada kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavaid tooteid, ilma et oleks vajalik rakendada kõnealuse määruse
artikli 55 lõike 3 kohast erandit. Sellise taotluse hindamine, asjaomase aine kandmine määruse (EL) nr 528/2012
I lisasse ning tootele loa saamine nõuab siiski aega.
(19) Taotlusest nähtub, et Portugalis ei leidu sobivaid alternatiive, kuna kõigil praegu kättesaadavatel alternatiivsetel
meetoditel on puudusi nende sobimatuse tõttu kõigi materjalide töötlemiseks või ebapraktilisuse tõttu.
(20) Kõigi nende argumentide põhjal on asjakohane järeldada, et kohapeal toodetud lämmastik on oluline Portugali
kultuuripärandi kaitsmiseks ning sobivaid alternatiive ei ole. Seetõttu tuleb Portugalile anda võimalus lubada
kohapeal toodetud lämmastikust koosnevate biotsiidide kättesaadavaks tegemist ja kasutamist kultuuripärandi
kaitseks.
(21) Kohapeal toodetud lämmastiku võimalik kandmine määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse ja sellele järgnev
liikmesriikide loa andmine kasutada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevaid tooteid nõuab aega. Seetõttu on
asjakohane lubada erand selliseks ajavahemikuks, mis võimaldab alusmenetlused lõpule viia,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Portugal võib lubada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevate biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist
kultuuripärandi kaitseks kuni 31. detsembrini 2024.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stella KYRIAKIDES

15. juuli 2020,
millega võimaldatakse Austrial anda luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud
(teatavaks tehtud numbri C(2020) 4724 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)
EUROOPA KOMISJON,
(1) Määruse (EL) nr 528/2012 I lisa hõlmab selliseid toimeaineid, mille puhul on mõju keskkonnale või inimeste või
loomade tervisele soodsam. Neid toimeaineid sisaldavatele toodetele võib seega anda loa lihtsustatud menetlusega.
Määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse kantud lämmastiku suhtes on kehtestatud piirang, et seda ainet tuleb kasutada
piiratud kogustes kasutusvalmis balloonides.
biotsiidides, s.o insektitsiidides kasutamiseks (2). Biotsiidid, mis sisaldavad heakskiidetud lämmastikku, on lubatud
mitmes liikmesriigis, sealhulgas Austrias. Selliseid biotsiide tarnitakse gaasiballoonides (3).
(3) Lämmastikku võib ka kohapeal välisõhust toota. Kohapeal toodetud lämmastik ei ole praegu liidus kasutamiseks
heaks kiidetud ning seda ei ole kantud määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse ega komisjoni delegeeritud määruse (EL)
nr 1062/2014 (4) II lisas esitatud biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete läbivaatamisprogrammi lisatud
ainete loetellu.
(4) Vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõikele 3 esitas Austria 26. juunil 2019 komisjonile taotluse erandi
tegemiseks kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punktist a, et anda luba kohapeal välisõhust toodetavat
lämmastikku sisaldavatele biotsiididele, mis on nähtud ette kultuuripärandi kaitsmiseks (edaspidi „taotlus“). Austria
esitas oma 3. septembri 2019 kirjas lisateabe kohapeal toodetud lämmastiku muuseumides kasutamise ning
sobivate alternatiivide puudumise kohta.
ka teistele läheduses asuvatele objektidele. Asjakohase töötluseta võivad esemed pöördumatult kahjustuda, mis seab
(6) Kohapeal toodetud lämmastikku kasutatakse väga väikese hapnikusisaldusega kontrollitud keskkonna loomiseks
alalistes või ajutistes suletud telkides või kambrites, kus viiakse läbi töötlus, et tõrjuda kahjureid kultuuripärandiks
olevatel objektidel. Lämmastik eraldatakse ümbritsevast õhust ja pumbatakse töötlemisotstarbelisse telki või
kambrisse, kus lämmastiku osakaal suureneb ligikaudu 99 %ni ja vastavalt hapnik kaob peaaegu täielikult.
Töötlemisalale pumbatava lämmastiku niiskus määratakse vastavalt töödeldavast objektist tulenevatele nõudmistele.
Kahjuritel ei ole töötlemisotstarbelises telgis või kambris loodud tingimustes võimalik ellu jääda.
(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(ELT L 294, 10.10.2014, lk 1).
(7) Austria esitatud teabest ilmneb, et kohapeal toodetud lämmastiku kasutamine on ainus tõhus meetod kahjurite
tõrjeks, mida saab kasutada muuseumikollektsioonides, näitustel ja kultuurimälestistes leiduvate igat liiki
materjalide ja materjalide kombinatsioonide puhul ilma neid kahjustamata; selline lämmastik on tõhus kõigi
teadaolevate kultuuripärandi kahjurite vastu nende kõigis arenguetappides.
(8) Anoksia ehk muudetud või kontrollitud keskkonna meetod on loetletud standardis EN 16790:2016
„Kultuuripärandi säilitamine – integreeritud tõrje kultuuripärandi kaitse eesmärgil“ ja lämmastikku kirjeldatakse
standardis kui enimkasutatud vahendit anoksia tekitamiseks.
(9) Kahjurite tõrjeks on olemas ka muid meetodeid, näiteks töötlemine madalal temperatuuril, kuumtöötlemine ja
reguleeritud niiskusega kuuma õhuga töötlemine. Lisaks võib kasutada muid biotsiidseid toimeaineid. Austria sõnul
on kõigil neil meetoditel puudused kahjustuste tõttu, mis võivad konkreetsetele materjalidele töötlemise käigus
tekkida ning seega ei saa neid eraldiseisvalt kasutada kõikide materjalide ja materjalide kombinatsioonide
töötlemiseks.
(10) Austria esitatud teabe kohaselt ei sobi termilised protsessid, s.o külmutamine või kuumtöötlemine paljude esemete
töötlemiseks, sealhulgas maalid ning mitmevärvilised esemed, mis on seotud vaha, õli või valguga, samuti liimitud
esemed, nahast või veläänist esemed, fotomaterjalid, uued töötlemata puitesemed, taastatud esemed ja pingestatud
esemed. Lisaks võib eri materjalide erineva soojusjuhtivuse ja soojuspaisumise tagajärjel aset leidvast kujumuutusest
tekkiv mehaaniline pinge ohustada segamaterjalidest valmistatud hapraid esemeid.
(11) Taotluses tõendatakse, et muid Austrias turul olevaid toimeaineid sisaldavate biotsiidide kasutamine võib tekitada
objektide keemilisi muutusi ja sõltuvalt materjalide tundlikkusest neid kahjustada.
(12) Samal ajal kavatsevad muuseumid kultuuripärandi kaitse eesmärgil tehtava integreeritud tõrje raames loobuda
ohtlikumate toimeainete kasutamisest.
(13) Avalduses esitatud teabe kohaselt ei ole muuseumide ja kultuurimälestiste jaoks balloonides lämmastiku kasutamine
sobiv alternatiiv, kuna sellel on praktilisi puudusi. Balloonides sisalduva aine kogus on piiratud, mistõttu on vajalik
sage transport ja eraldi ladu. Taotluses esitatud teabe kohaselt võib mõne ajaloolise muuseumihoone põrandatele
tekkida ülekoormus, mida põhjustab vajaliku arvu balloonide kaal.
(14) Nõue, et muuseumid ja kultuurimälestised kasutaksid kahjurite tõrjeks erinevaid meetodeid, millest igaüks sobib
konkreetsete materjalide ja esemete jaoks, selle asemel, et kasutada üht juba kasutusel olevat meetodit, mis sobib
kõikide materjalide puhul, tekitaks muuseumidele ja kultuurimälestistele lisakulu ning muudaks nende jaoks
keerulisemaks saavutada eesmärgi loobuda integreeritud tõrje raames ohtlikumate toimeainete kasutamisest.
(16) Lisaks korraldas Euroopa Kemikaaliamet komisjoni palvel taotlust käsitleva avaliku konsultatsiooni, mis võimaldas
kõigil huvitatud isikutel esitada oma seisukohad. Valdav enamik laekunud 1487 märkusest pooldas erandi lubamist.
Paljud vastajad tõid välja olemasolevate alternatiivsete meetodite puudused: termiline töötlemine võib kahjustada
teatavaid materjale; muude toimeainete kasutamisel jäävad objektidele mürgised jäägid, mis järk-järgult vabanedes
keskkonda satuvad; balloonides oleva lämmastiku kasutamine ei võimalda kontrollida töödeldaval alal suhtelist
niiskust, mis on mõne materjali töötlemise puhul vajalik.
artikli 55 lõike 3 kohast erandit. Sellise taotluse, sealhulgas I lisasse kantud aine hindamine ja tootele loa saamine
nõuab siiski aega.
(5) Biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste komisjoni eksperdirühma 83., 84., 85. ja 86. kohtumine, mis peeti määruse (EL) nr 528/
(18) Austria esitatud taotlusest ja täiendavast teabest nähtub, et praegu ei ole Austrias sobivaid alternatiive, sest kõikidel
praegu kättesaadavatel alternatiivsetel meetoditel on puudusi, kuna need ei sobi kõikide materjalide käitlemiseks ega
ole praktilised.
(19) Kõigi nende argumentide põhjal on asjakohane järeldada, et kohapeal toodetud lämmastik on oluline Austria
kultuuripärandi kaitsmiseks ning sobivaid alternatiive ei ole. Seetõttu tuleb Austriale anda võimalus lubada
kaitseks.
(20) Kohapeal toodetud lämmastiku võimalik kandmine määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse ja sellele järgnev loa andmine
liikmesriikidele kasutada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevaid tooteid nõuab aega. Seetõttu on asjakohane
lubada erand selliseks ajavahemikuks, mis võimaldab alusmenetlused lõpule viia,
Artikkel 1
Austria võib lubada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevate biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Austriale.
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stella KYRIAKIDES

15. juuli 2020,
millega võimaldatakse Prantsusmaal anda luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud
(teatavaks tehtud numbri C(2020) 4715 all)
(ainult prantsuskeelne tekst on autentne)
EUROOPA KOMISJON,
tervisele soodsam, kui ohtlikumate kemikaalide puhul. Neid toimeaineid sisaldavatele toodetele võib seega anda loa
lihtsustatud menetlusega. Määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse kantud lämmastiku suhtes on kehtestatud piirang, et
seda ainet tuleb kasutada piiratud kogustes kasutusvalmis balloonides.
(2) Lämmastik on vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 86 kiidetud toimeainena heaks ka tooteliiki 18
kuuluvates biotsiidides, s.o insektitsiidides kasutamiseks (2). Lämmastikku sisaldavate heakskiidetud biotsiidide
kasutamine on lubatud mitmes liikmesriigis, sealhulgas Prantsusmaal ning selliseid biotsiide tarnitakse
gaasiballoonides (3).
(4) Vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõikele 3 esitas Prantsusmaa 14. jaanuaril 2020 komisjonile taotluse
„taotlus“).
(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(ELT L 294, 10.10.2014, lk 1).
(7) Prantsusmaa esitatud teabest ilmneb, et kohapeal toodetud lämmastiku kasutamine on ainus tõhus meetod kahjurite
tõrjeks, mida saab mõistliku hinnaga kasutada muuseumikollektsioonides, näitustel ja kultuurimälestistes leiduvate
igat liiki materjalide ja materjalide kombinatsioonide puhul ilma neid kahjustamata.
(9) Kahjurite tõrjeks on olemas ka muid meetodeid, näiteks töötlemine madalal temperatuuril, kuumtöötlemine ja
töötlemine gammakiirgusega. Lisaks võib kasutada muid toimeaineid. Prantsusmaa sõnul on kõigil neil meetoditel
puudused kahjustuste tõttu, mis võivad konkreetsetele materjalidele töötlemise käigus tekkida, ning seega ei saa neid
eraldiseisvalt kasutada kõigi materjalide ja nende kombinatsioonide töötlemiseks.
(10) Prantsusmaa esitatud teabe kohaselt on külmtöötlemise teel kahjuritõrje sobivus kõikide kauni kunsti ja ehiskunsti
kogude puhul kaheldav. Lamineeritud materjalidest teoste puhul (värvitud, lakitud või vahatatud teosed,
panustehnikas valmistatud või inkrusteeritud esemed) võib sellise meetodiga kaasneda oht esemeid kahjustada. Kui
on tegemist riiklikku andmekogusse kantud kultuuripärandi säilitamisega, siis ei ole selliseid kahtlusi põhjustav
meetod vastavalt avalikke kogusid haldavate asutuste suhtes kohaldatavale riiklikule pärandi säilitamise poliitikale
siiski lubatav.
(11) Nagu taotluses märgitud, ei ole kahjuritõrje temperatuuri tõstmise teel kultuuripärandit haldavate asutuste hulgas
laialt levinud. Sarnaselt külmtöötlemisega kahjuritõrjega on ka kuumtöötlemise mõju kihilistele materjalidele
probleemne. Peale selle kaasneb kuumtöötlemisega täiendav oht, et liimid kaotavad nakkuvuse, vaha sisaldavad
osised muutuvad pehmeks ja varem kasutatud kemikaalid kerkivad esile, mis tekitab esemete pinnal laike.
(12) Taotluses esitatud teabe kohaselt nõuab gammakiirguse kasutamine eriseadmeid, mis vastavad meetodi
rakendamiseks vajalikele konkreetsetele ohutusnõuetele, ning on vajalikud erioskused. Seetõttu on selle meetodi
korduv rakendamine kulukas ja keeruline. Lisaks ei sobi see meetod läbipaistvate või poolläbipaistvate materjalide
puhul, kuna need võivad gammakiirguse toimel muutuda läbipaistmatuteks või plekiliseks.
(13) Taotluses tuuakse esile, et Prantsusmaal turul kättesaadavate muid toimeaineid sisaldavate biotsiidide kasutamise
puhul jäävad töödeldud esemetele jäägid, mis võivad sattuda keskkonda ja kujutada ohtu inimeste tervisele. Lisaks
on kultuuriteoste füüsilise säilitamise seisukohast selliste ainete kasutamisel olulised puudused, kuna paljud neist
võivad põhjustada värvi muutumist, õliste või kleepuvate ainete eritumist, loomsete materjalide DNA muutusi või
kristallumist pindadel.
(14) Viimastel aastakümnetel on kultuuripärandi kaitsmise integreeritud tõrje raames üha rohkem kultuuripärandiga
tegelevaid asutusi otsinud lahendusi potentsiaalselt ohtlike kemikaalide kasutamisest loobumiseks ning hakanud
kasutama meetodeid (nagu ka anoksilise keskkonna meetod), mis on kultuuripärandi kogude suhtes säästvam ja
nendega töötavate inimeste jaoks vähem kahjulik.
(15) Taotluses esitatud teabe kohaselt ei ole muuseumide ja kultuurimälestiste jaoks balloonilämmastiku kasutamine
sobiv alternatiiv, kuna sellel on praktilisi ja majanduslikke puudusi. Balloonides sisalduva aine kogus on piiratud,
mistõttu on vajalik sage transport ja eraldi ladu. Suure hulga balloonide hoiustamine kujutab endast julgeolekuriski,
mida tekitab rõhu all oleva gaasi kohalolu. Kohapeal toodetud lämmastikuga loodud anoksilise keskkonna
meetodiga kaasnevad kultuuripärandiga tegelevatele asutustele väiksemad kulud, kui balloonilämmastiku
kasutamisel. Lisaks esialgsetele investeeringutele, mis on vajalikud seoses töötlemiskambri ja lämmastikugene
raatoriga, muid kulusid ei teki.
(16) Nõue, et muuseumid ja kultuurimälestistega tegelevad asutused kasutaksid kahjurite tõrjeks erinevaid meetodeid,
millest igaüks sobib konkreetsete materjalide ja esemete jaoks, selle asemel, et kasutada üht juba kasutusel olevat
meetodit, mis sobib kõikide materjalide puhul, tekitaks muuseumidele ja kultuurimälestistega tegelevatele asutustele
lisakulu ning muudaks nende jaoks keerulisemaks eesmärgi saavutamise loobuda integreeritud tõrje raames
ohtlikumate toimeainete kasutamisest.
(17) Arutelud, mille raames käsitleti artikli 55 lõike 3 kohast võimalikku erandit kohapeal toodetud lämmastiku suhtes,
toimusid biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste komisjoni eksperdirühma mitmel koosolekul (5) 2019. aastal.
(20) Taotlusest nähtub, et Prantsusmaal ei leidu sobivaid alternatiive, kuna kõigil praegu kättesaadavatel alternatiivsetel
(21) Kõigi nende argumentide põhjal on asjakohane järeldada, et kohapeal toodetud lämmastik on oluline Prantsusmaa
kultuuripärandi kaitsmiseks ning sobivaid alternatiive ei ole. Seetõttu tuleb Prantsusmaale anda võimalus lubada
kaitseks.
Artikkel 1
Prantsusmaa võib lubada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevate biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja
kasutamist kultuuripärandi kaitseks kuni 31. detsembrini 2024.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stella KYRIAKIDES
(5) Liikmesriikide pädevate asutuste esindajate 83., 84., 85. ja 86. koosolek, mis peeti määruse (EL) nr 528/2012 rakendamiseks vastavalt
2019. aasta mais, juulis, septembris ja novembris. Koosolekute protokollid on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/health/
biocides/events_en#anchor0

15. juuli 2020,
millega võimaldatakse Hispaanial anda luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud
(ainult hispaaniakeelne tekst on autentne)
EUROOPA KOMISJON,
tervisele soodsam. Neid toimeaineid sisaldavatele toodetele võib seega anda loa lihtsustatud menetlusega. Määruse
(EL) nr 528/2012 I lisasse kantud lämmastiku suhtes on kehtestatud piirang, et seda ainet tuleb kasutada piiratud
kogustes kasutusvalmis balloonides.
biotsiidides, s.o insektitsiidides kasutamiseks (2). Lämmastikku sisaldavate heakskiidetud biotsiidide kasutamine on
lubatud mitmes liikmesriigis, sealhulgas Hispaanias ning selliseid biotsiide tarnitakse gaasiballoonides (3).
(4) Vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõikele 3 esitas Hispaania 19. novembril 2019 komisjonile taotluse
„taotlus“).
(7) Nagu taotluses märgitud, võimaldas viimastel aastakümnetel kultuuripärandi objektide töötlemiseks
lämmastikupõhise anoksilise keskkonna loomise meetodi väljatöötamine kultuuriasutustel (muuseumid, arhiivid,
raamatukogud, säilitus- ja restaureerimiskeskused jne) loobuda varem kasutatud väga mürgiste ainete kasutamisest.
(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(ELT L 294, 10.10.2014, lk 1).
(8) Hispaania esitatud teabe kohaselt on kohapeal toodetud lämmastiku kasutamine ainus tõhus meetod kahjurite
tõrjeks, mida saab kultuuriasutustes kasutada igat liiki materjalide ja nende kombinatsioonide puhul, ilma et see
muudaks esemete makroskoopilisi ja molekulaarseid omadusi. Seda meetodit saab kasutada eriti tundlike
materjalide (näiteks etnograafiline pärand, muumiad, kaasaegne kunst) töötlemiseks nende säilitamise eesmärgil.
(10) Kahjurite tõrjeks on olemas ka muid meetodeid, nagu gammakiirguse, termošokkide (kõrged või madalad
temperatuurid) või mikrolainete kasutamine. Lisaks võib sel eesmärgil kasutada ka muid toimeaineid. Hispaania
sõnul on aga kõigi selliste meetodite puhul piirangud seoses materjalidega, mida nendega saab töödelda.
(11) Nagu taotluses märgitud, kasutatakse kultuuriasutustes muid toimeaineid nende ohtlikkuse tõttu väga vähe. Pärast
selliste ainetega töötlemist võivad töödeldud esemetel säilinud jäägid aja jooksul keskkonda sattuda, mis on inimeste
jaoks terviseoht. See on eriti asjakohane külastajatele avatud kultuuriasutuste puhul.
(12) Taotluses esitatud väite kohaselt võib gammakiirgus põhjustada muutusi näiteks muumiate või loodusloo
muuseumide eksponaatide DNAs, samas peab nende geneetiline materjal olema täiendavaks uurimiseks ja
analüüsimiseks terviklik. Lisaks tuleb gammakiirguse kasutamise korral rajada spetsiaalsed radioaktiivsete ainete
kasutamiseks ettenähtud ruumid, kus on asjaomane sisseseade ohutusnõuete järgimiseks, samuti tuleb ioniseeriva
kiirgusega kokku puutuvaid töötajaid koolitada ja jälgida. See ei ole kultuuriasutustes teostatav.
(13) Taotluses esitatud teabe kohaselt avaldab termošokk (külmutamine või kuumutamine) mitmetele materjalidele
ebasoovitavat mõju. Kõrgel temperatuuril töötlemine võib põhjustada muutusi orgaaniliste materjalide pinnal,
liimide pehmenemist ja lipiidide kristallumist. Hispaania väidab, et kõrge temperatuuriga töötlemist kultuuripärandi
säilitamisel peaaegu ei kasutata, kuna paljud kultuuripärandi esemed (nt õlimaalid, temperad, vahaskulptuurid)
sisaldavad lipiide või proteiine. Lisaks võib temperatuuri tõus kutsuda esile soovimatuid keemilisi reaktsioone.
Samuti võib madala temperatuuriga töötlemine mõjutada pinnatöötlust ja -katet ning põhjustada niiskuse
kondenseerumist tööruumis.
(14) Nagu taotluses märgitud, võib mikrolainetöötlus tekitada soojust, põhjustades kultuuriväärtustes mikroskoopilisi ja
makroskoopilisi muutusi.
(15) Taotluses esitatud teabe kohaselt ei ole balloonilämmastiku kasutamine kultuuriasutuste jaoks sobiv alternatiiv, kuna
sellel on praktilisi puudusi. Balloonides sisalduva aine kogus on piiratud, mistõttu on vajalik sage transport ja eraldi
ladu. Esemete töötlemine balloonilämmastikuga tekitaks kultuuriasutustele ka suuri kulusid.
(16) Nagu taotluses märgitud, on paljud kultuuriasutused viimastel aastakümnetel investeerinud töötlemiskambrite
ehitamisse ja lämmastikugeneraatorite ostmisse. Kuna kohapeal toodetud lämmastiku abil tekitatud anoksilise
keskkonna meetod on mitmekülgne ja sobib kõikide materjalide töötlemiseks, kasutatakse seda kultuuripärandi
säilitamisel väga laialdaselt.
(17) Nõue, et kultuuriasutused kasutaksid kahjurite tõrjeks erinevaid meetodeid, millest igaüks sobib konkreetsete
materjalide ja esemete jaoks, selle asemel, et kasutada üht juba kasutusel olevat meetodit, mis sobib kõikide
materjalide puhul, tekitaks kultuuriasutustele lisakulu ning muudaks nende jaoks keerulisemaks eesmärgi
saavutamise loobuda integreeritud tõrje raames ohtlikumate toimeainete kasutamisest. Lisaks tähendaks nendest
ruumidest ja seadmetest loobumine, mis soetati kohapeal toodetud lämmastiku abil tekitatud anoksilise keskkonna
meetodi kasutamiseks, varem tehtud investeeringute kaotamist.
(5) Biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste komisjoni eksperdirühma 83., 84., 85. ja 86. koosolek, mis peeti määruse (EL) nr 528/
(21) Taotlusest nähtub, et Hispaanias ei leidu sobivaid alternatiive, kuna kõigil praegu kättesaadavatel alternatiivsetel
(22) Kõigi nende argumentide põhjal on asjakohane järeldada, et kohapeal toodetud lämmastik on oluline Hispaania
kultuuripärandi kaitsmiseks ning sobivaid alternatiive ei ole. Seetõttu tuleb Hispaaniale anda võimalus lubada
kaitseks.
Artikkel 1
Hispaania võib lubada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevate biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist
Artikkel 2
Otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stella KYRIAKIDES

16. juuli 2020,
millega lõpetatakse muudatuste arvessevõtmist käsitlev kordusuurimine Hiina Rahvavabariigist pärit
teatavate malmist toodete impordi suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta
dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 9
lõiget 1 ja artiklit 12,
1. MENETLUS
(1) 18. detsembril 2019 teatas komisjon Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate malmist toodete importi käsitleva
dumpinguvastase uurimise taasalustamisest, avaldades taasalustamise teate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi
„taasalustamise teade“).
(2) Komisjon alustas uurimist uuesti taotluse alusel, mille esitas kaheksa liidu tootjat (edaspidi „taotluse esitajad“), kelle
toodang moodustab üle 25 % liidu teatavate malmist toodete kogutoodangust. Taotlus sisaldas tõendeid selle kohta,
et pärast esialgset uurimisperioodi ja ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist olid Hiina teatavate
malmist toodete ekspordihinnad langenud ning edasimüügihinnad liidu turul ei olnud piisavalt muutunud. Neid
tõendeid peeti uurimise taasalustamiseks piisavaks.
(3) Taasalustamise teates kutsus komisjon huvitatud isikuid kordusuurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma.
Lisaks teavitas komisjon isiklikult taotluse esitajaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, teadaolevaid importijaid ja
Hiina Rahvavabariigi ametiasutusi muudatuste arvessevõtmist käsitleva kordusuurimise algatamisest ning kutsus
neid selles osalema.
2. KAEBUSE TAGASIVÕTMINE JA MENETLUSE LÕPETAMINE
(4) 15. mai 2020. aasta kirjaga teatasid taotluse esitajad komisjonile, et võtavad oma taotluse tagasi.
(5) Alusmääruse artikli 9 lõike 1 kohaselt võib menetluse lõpetada, kui taotlus võetakse tagasi ja kui lõpetamine ei ole
vastuolus liidu huvidega.
(6) Muudatuste arvessevõtmist käsitleva kordusuurimise käigus ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis oleks näidanud, et
muudatuste arvessevõtmist käsitleva kordusuurimise lõpetamine oleks vastuolus liidu huvidega.
(7) Seepärast leidis komisjon, et muudatuste arvessevõtmist käsitlev kordusuurimine Hiina Rahvavabariigist pärit
teatavate malmist toodete impordi suhtes Euroopa Liitu tuleks lõpetada kehtivaid meetmeid muutmata.
(8) Huvitatud isikuid teavitati sellest ja neile anti võimalus esitada märkusi. Ent märkusi, mis oleksid viinud järelduseni,
et muudatuste arvessevõtmist käsitleva kordusuurimise lõpetamine oleks vastuolus liidu huvidega, huvitatud
isikutelt ei saadud.
(9) Käesolev otsus on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel moodustatud komitee arvamusega,
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate malmist toodete importi käsitleva dumpinguvastase uurimise taasalustamise kohta (ELT
C 425, 18.12.2019, lk 9).
Artikkel 1
Käesolevaga lõpetatakse muudatuste arvessevõtmist käsitlev kordusuurimine Hiina Rahvavabariigist pärit selliste malmist
toodete impordi suhtes, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7325 10 00 (TARICi kood 7325 10 00 31) ja ex 7325 99 90
(TARICi kood 7325 99 90 80) alla.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
SOOVITUSED
NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2020/1052,

16. juuli 2020,
millega muudetakse nõukogu soovitust (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise
ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja e ning artikli 292 esimest ja teist
lauset,
(1) Nõukogu võttis 30. juunil 2020 vastu soovituse Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise
piirangu võimaliku kaotamise kohta (1) (edaspidi „nõukogu soovitus“).
(2) Nõukogu soovituses sätestatakse, et liikmesriigid peaksid koordineeritud viisil järk-järgult kaotama Euroopa Liitu
mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu alates 1. juulist 2020 I lisas loetletud kolmandate riikide elanike puhul.
Nõukogu peaks pärast komisjoni ning asjaomaste ELi ametite ja talitustega tihedat konsulteerimist ning tuginedes
nõukogu soovituses osutatud metoodikal, kriteeriumidel ja teabel põhinevale üldisele hinnangule vaatama I lisas
osutatud kolmandate riikide loetelu iga kahe nädala järel läbi ja vajaduse korral seda ajakohastama.
(3) Pärast seda on nõukogu, tihedas koostöös komisjoni ning asjaomaste ELi ametite ja talitustega, arutanud nõukogu
soovituse I lisas esitatud kolmandate riikide loetelu läbivaatamist, kohaldades nõukogu soovituses sätestatud
kriteeriume ja metoodikat. Nende arutelude tulemusena tuleks I lisas esitatud kolmandate riikide loetelu muuta.
Eelkõige tuleks loetelust jätta välja Serbia ja Montenegro.
(4) Piirikontroll ei ole üksnes nende liikmesriikide huvides, kelle välispiiril seda teostatakse, vaid kõigi liikmesriikide
huvides, kes on kaotanud piirikontrolli sisepiiridel. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et välispiiridel võetakse
meetmeid koordineeritult, et tagada Schengeni ala hea toimimine. Selleks peaksid liikmesriigid alates 16. juulist
2020 koordineeritud viisil jätkama Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu kaotamist käesoleva
soovitusega muudetud nõukogu soovituse I lisas loetletud kolmandate riikide elanike puhul.
(5) Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2
kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
Arvestades et käesolev soovitus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt
kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva soovituse kohta, kas ta rakendab seda.
(6) Käesolev soovitus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa vastavalt nõukogu
otsusele 2002/192/EÜ (2) ei osale; seetõttu ei osale Iirimaa soovituse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv
ega kohaldatav.
(7) Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa
Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks
Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse
1999/437/EÜ (3) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.
(1) ELT L 208I, 1.7.2020, lk 1.

(2) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64,
7.3.2002, lk 20).
(3) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(8) Šveitsi puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu,
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta
Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse
1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse
koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (5) artikliga 3.
(9) Liechtensteini puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu,
Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb
Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise
lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiaren
damisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures
nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (7) artikliga 3.
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
Nõukogu soovitust (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku
kaotamise kohta muudetakse järgmiselt.
1) Nõukogu soovituse punkti 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid peaksid koordineeritud viisil kaotama järk-järgult Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise
piirangu alates 16. juulist 2020 I lisas loetletud kolmandate riikide elanike puhul.“
2) Soovituse I lisa asendatakse järgmisega:
„I LISA
Kolmandad riigid, kelle elanike suhtes ei tuleks välispiiridel kohaldada Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutist
piirangut
1. ALŽEERIA
2. AUSTRAALIA
3. KANADA
4. GRUUSIA
5. JAAPAN
6. MAROKO
7. UUS-MEREMAA
8. RWANDA
9. LÕUNA-KOREA
10. TAI
(4) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(5) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi
Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiaren
damisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(6) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(7) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini
Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi
Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja
edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160,
18.6.2011, lk 19).
11. TUNEESIA
12. URUGUAY
13. HIINA (*)
_____________
(*) Oleneb vastastikkuse kinnitamisest.“
Nõukogu nimel
eesistuja
M. ROTH
KODU- JA TÖÖKORRAD
KÜTUSEELEMENTIDE JA VESINIKU VALDKONNA 2. ÜHISETTEVÕTTE JUHATUSE OTSUS,

26. mai 2020,
millega kehtestatakse sise-eeskirjad, milles käsitletakse andmesubjektide teatavate õiguste piiramist
seoses isikuandmete töötlemisega FCH 2 JU tegevuse raames
KÜTUSEELEMENTIDE JA VESINIKU VALDKONNA 2. ÜHISETTEVÕTTE (edaspidi „ühisettevõte FCH 2“) JUHATUS,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste
isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist,
ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ, (1) eriti selle artiklit 25,
võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 559/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise
ühisettevõtte asutamise kohta, (2) eriti selle artikli 7 lõike 3 punkti r,
võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori suuniseid uue määruse artikli 25 ja sise-eeskirjade kohta,
olles 12. novembril 2019 konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 41
lõikele 2,
võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 18. detsembri 2019. aasta soovitusi
(1) Ühisettevõte FCH 2 tegutseb kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 559/2014.
(2) Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikega 1 peaksid määruse artiklite 14–22, 35 ja 36 ning artikli 4
kohaldamise piirangud, kui selle sätted vastavad artiklites 14–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, põhinema
ühisettevõtte vastuvõetud sise-eeskirjadel, kui need ei põhine aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktidel.
(3) Neid sise-eeskirju, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamise sätteid, ei tohiks kohaldada, kui
andmesubjekti õiguste piiramine on sätestatud aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktis.
(4) Täites oma kohustusi seoses andmesubjekti õigustega määruse (EL) 2018/1725 alusel, peab ühisettevõte FCH 2
kaaluma, kas mõni määruses sätestatud eranditest on kohaldatav.
(5) Oma haldustegevuse raames võib ühisettevõte FCH 2 läbi viia haldusjuurdlusi, distsiplinaarmenetlusi, OLAFile
teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoiminguid, menetleda rikkumisest teatamise juhtumeid,
ahistamisjuhtumeid (ametlikud ja mitteametlikud menetlused) ning asutusesiseseid ja -väliseid kaebusi ning
korraldada siseauditeid, andmekaitseametniku tehtavaid uurimisi kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45
lõikega 2 ja ametisiseseid (IT-)turbekontrolle.
(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) ELT L 169, 7.6.2014, lk 108.
(6) Ühisettevõte FCH 2 töötleb isikuandmete eri kategooriaid, sealhulgas nn kindlaid andmeid (objektiivsed andmed,
näiteks identifitseerimisandmed, kontaktandmed, kutsetegevuse andmed, haldusandmed, konkreetsetest allikatest
saadud andmed, elektroonilise side andmed ja liiklusandmed) ja nn pehmeid andmeid (juhtumiga seotud
subjektiivsed andmed, näiteks õiguslikud põhjendused, käitumisteave, hindamised, andmed tegevuse ja käitumise
kohta ning andmed, mis on seotud või ilmnenud seoses menetluse või toimingu reguleerimisesemega) (3).
(7) Ühisettevõte FCH 2, keda esindab tegevdirektor, on vastutav töötleja, olenemata vastutava töötleja rolli edasisest
delegeerimisest ühisettevõttes FCH 2 isikuandmete töötlemise konkreetsete toimingutega seotud tööülesannete
täitmiseks.
(8) Isikuandmeid säilitatakse turvaliselt elektroonilises keskkonnas või paberil, mis aitab ära hoida ebaseaduslikku
juurdepääsu või andmete edastamist isikutele, kellel puudub teadmisvajadus. Töödeldud isikuandmeid ei säilitata
kauem, kui on vaja ja asjakohane eesmärgil, milleks andmeid töödeldakse, ning isikuandmete kaitse teadetes,
privaatsusteadetes või ühisettevõtte FCH 2 dokumentides määratud ajavahemiku jooksul.
(9) Sise-eeskirju peaks kohaldama kõigile andmetöötlustoimingutele, mida ühisettevõte FCH 2 teeb haldusjuurdlustes,
distsiplinaarmenetlustes, OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingutes, rikkumisest
teatamise menetlustes, ahistamisjuhtumite (ametlikes ja mitteametlikes) menetlustes, asutusesiseste ja -väliste
kaebuste menetlustes, siseauditites, andmekaitseametniku uurimistes kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45
lõikega 2, (IT-)turbekontrollides, millega tegeldakse asutusesiseselt või asutuseväliselt (nt CERT-EU).
(10) Neid peaks kohaldama andmetöötlustoimingute suhtes, mida tehakse enne nimetatud menetluste algust, nende ajal
ning menetlustulemuste järelmeetmete kontrollimisel. Samuti peaks see hõlmama abi ja koostööd, mida
ühisettevõte FCH 2 pakub riiklikele ametiasutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele väljaspool oma
haldusjuurdlusi.
(11) Sise-eeskirjade kohaldamise korral peab ühisettevõte FCH 2 põhjendama, miks on piirangud demokraatlikus
ühiskonnas proportsionaalsed ja rangelt vajalikud, ning järgima põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemust.
(12) Selle raames on ühisettevõte FCH 2 kohustatud eespool nimetatud menetlustes austama nii palju kui võimalik
andmesubjektide põhiõigusi, eelkõige õigust teabele, õigust tutvuda andmetega ning õigust nõuda andmete
parandamist, kustutamist, andmete töötlemise piiramist, andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest
teavitamist ning side konfidentsiaalsust, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/1725.
(13) Ühisettevõte FCH 2 võib siiski olla kohustatud piirama andmesubjektile esitatavat teavet ja muid andmesubjekti
õigusi, et kaitsta eelkõige oma juurdlusmenetlusi, muude ametiasutuste juurdlusi ja menetlusi ning oma juurdluste
ja muude menetlustega seotud isikute õigusi.
(14) Ühisettevõte FCH 2 võib seega teavet piirata eesmärgiga kaitsta juurdlust ning muude andmesubjektide põhiõigusi- ja
vabadusi.
(15) Ühisettevõte FCH 2 peaks regulaarselt kontrollima, kas piiramist õigustavad tingimused kehtivad, ning tühistama
piirangu, kui need enam ei kehti.
(16) Vastutav töötleja peaks andmekaitseametnikku teavitama edasilükkamise ja läbivaatamise ajal,
(3) Kaasvastutavate töötlejate puhul töödeldakse andmeid kooskõlas vahendite ja eesmärkidega, mis on kehtestatud asjakohases
kaasvastutavate töötlejate kokkuleppes, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 2018/1725 artiklis 28.
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1. Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad tingimuste kohta, mille alusel võib ühisettevõte FCH 2 lõikes 2 sätestatud
menetluste raames piirata kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 25 kõnealuse määruse artiklites 14–21, 35 ja 36
ning artiklis 4 sätestatud õiguste kohaldamist.
2. Ühisettevõtte FCH 2 haldustegevuse raames kohaldatakse käesolevat otsust isikuandmete töötlemise toimingutele,
mida programmiüksus teeb järgmisel eesmärgil: halduspäringud, distsiplinaarmenetlused, OLAFile teatatavate võimalike
rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud, rikkumisest teatamise menetlemine, ahistamisjuhtumite (ametlikud ja
mitteametlikud) menetlused, asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlemine, siseauditite tegemine, andmekaitseametniku
poolt kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 tehtavad uurimised ning (IT-)turbekontrollid, millega
tegeldakse asutusesiseselt või -väliselt (nt CERT-EU).
3. Asjaomased andmekategooriad on nn kindlad andmed (objektiivsed andmed, näiteks identifitseerimisandmed,

kontaktandmed, kutsetegevuse andmed, haldusandmed, konkreetsetest allikatest saadud andmed, elektroonilise side
andmed ja liiklusandmed) ja/või nn pehmed andmed (juhtumiga seotud subjektiivsed andmed, näiteks õiguslikud
põhjendused, käitumisteave, hinnangud, tegevuse ja käitumise andmed ning andmed, mis on seotud või ilmnenud seoses
menetluse või toimingu sisuga).
4. Täites oma kohustusi seoses andmesubjekti õigustega määruse (EL) 2018/1725 alusel, peab ühisettevõte FCH 2
kaaluma, kas mõni määruses sätestatud eranditest on kohaldatav.
5. Käesolevas otsuses sätestatud tingimuste alusel võidakse kohaldada piiranguid järgmiste õiguste suhtes:
andmesubjektide teavitamine, andmetele juurdepääsu ja andmete parandamise, kustutamise, töötlemise piiramise õigus,
andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest või side konfidentsiaalsus.
Artikkel 2
Vastutava töötleja kirjeldus
Isikuandmete töötlemise toimingute korral on vastutav töötleja ühisettevõte FCH 2, keda esindab tegevdirektor, kes võib
vastutava töötleja ülesande delegeerida. Andmesubjekte teavitatakse delegeeritud vastutavast töötlejast veebisaidil
avaldatavates isikuandmete kaitse teadetes või registreerimiskannetes ja/või ühisettevõtte FCH 2 siseveebis.
Artikkel 3
Kaitsemeetmete kirjeldus
1. Ühisettevõte FCH 2 kehtestab selleks, et ära hoida isikuandmete kuritarvitamist, neile ebaseaduslikku juurdepääsu või
nende ebaseaduslikku edastamist, järgmised kaitsemeetmed: (4)
a) paberdokumente säilitatakse turvakappides ning neile on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel;
b) kõiki elektroonilisi andmeid säilitatakse turvalises IT-rakenduses vastavalt ühisettevõtte FCH 2 turbestandarditele ning
elektroonilistes erikaustades, millele on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel. Asjakohased juurdepääsutasemed
antakse individuaalselt;
c) andmebaas on kaitstud salasõnaga ühekordse sisselogimissüsteemi alusel ning automaatselt ühendatud kasutajatunnuse
ja salasõnaga. Kasutajate asendamine on rangelt keelatud. E-dokumente hoitakse turvaliselt, et kaitsta nendes sisalduvate
andmete konfidentsiaalsust ja privaatsust;
d) kõigil isikutel, kellel on juurdepääs andmetele, on konfidentsiaalsuskohustus.
(4) Loetelu ei ole ammendav.

2. Artikli 1 lõikes 3 osutatud isikuandmete säilitamise tähtaeg ei tohi olla pikem, kui on vaja ja asjakohane eesmärgil,
milleks andmeid töödeldakse. Ühelgi juhul ei tohi see olla pikem kui isikuandmete kaitse teadetes, privaatsusteadetes või
artiklis 6 osutatud dokumentides täpsustatud isikuandmete säilitamistähtaeg.
3. Kui ühisettevõte FCH 2 kaalub piirangu kohaldamist, arvestatakse riski andmesubjekti õigustele ja vabadustele, eriti
riski muude andmesubjektide õigustele ja vabadustele, ning ühisettevõtte FCH 2 juurdluste või menetluste mõju
tühistamise riski, näiteks seoses asitõendite hävitamisega. Riskid andmesubjektide õigustele ja vabadustele on seotud
peamiselt, ent mitte ainult, maineriskidega ning kaitseõiguse ja arvamuse avaldamise õiguse riskidega.
Artikkel 4
Piirangud
1. Ühisettevõte FCH 2 kohaldab piiranguid üksnes selleks, et tagada:
a) liikmesriikide julgeolek, avalik julgeolek või riigikaitse;
b) süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele
pööramine, sealhulgas kaitse avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest ja nende ennetamine;
c) liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu ühise välis- ja julgeoleku
poliitika eesmärgid või liidu või liikmesriigi oluline majanduslik või finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja
maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus;
d) liidu institutsioonide ja organite sisejulgeolek, sealhulgas nende elektroonilise side võrkude turvalisus;
e) reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine;
f) jälgimine, kontrollimine või regulatiivsete ülesannete täitmine, mis on, kas või juhtumipõhiselt, seotud avaliku võimu
teostamisega punktides a–c osutatud juhtudel;
g) andmesubjekti kaitse või muude isikute õiguste ja vabaduste kaitse;
h) tsiviilõiguslike nõuete täitmine.
2. Lõikes 1 kirjeldatud eesmärkide konkreetsel kohaldamisel võib ühisettevõte FCH 2 piirata õigusi järgmistel juhtudel:
a) seoses komisjoni talituste või muude liidu institutsioonide, organite ja asutustega vahetatavate isikuandmetega;
kui mõnel asjaomasel komisjoni talitusel, liidu institutsioonil, organil või asutusel on õigus piirata nende õiguste
järgimist määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 osutatud muude õigusaktide alusel või kooskõlas kõnealuse määruse IX
peatükiga või muude liidu institutsioonide, organite ja asutuste asutamisaktidega;
kui komisjoni asjaomase talituse, liidu institutsiooni, organi või asutuse seatud piirangu eesmärk satuks ohtu, kui
ühisettevõte FCH 2 ei kohaldaks samade isikuandmete suhtes samaväärset piirangut;
b) seoses liikmesriikide pädevate asutustega vahetatavate isikuandmetega;
kui liikmesriikide asjaomastel pädevatel asutustel on õigus piirata eespool loetletud õiguste kasutamist Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (5) artiklis 23 osutatud õigusaktide alusel või selliste meetmete alusel,
millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (6) artikli 13
lõige 3, artikli 15 lõige 3 või artikli 16 lõige 3;
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,
4.5.2016, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates
asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalka
ristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus
2008/977/JSK ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
kui asjaomase pädeva asutuse seatud piirangu eesmärk satuks ohtu, kui ühisettevõte FCH 2 ei kohaldaks samade
isikuandmete suhtes samaväärset piirangut;
c) seoses kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega vahetatavate isikuandmetega, kui on selged tõendid
selle kohta, et asjaomaste õiguste järgimine ja kohustuste täitmine kahjustaks tõenäoliselt ühisettevõtte FCH 2 koostööd
kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega tema ülesannete täitmisel.
Enne lõike 1 punktides a ja b viidatud asjaoludel piirangute kohaldamist konsulteerib ühisettevõte FCH 2 asjaomaste
komisjoni talituste, liidu institutsioonide, organite ja asutuste või liikmesriikide pädevate asutustega, välja arvatud juhul,
kui ühisettevõtte FCH 2 jaoks on selge, et piirangu kohaldamine on ette nähtud mõne neis punktides nimetatud õigusaktiga.
Artikkel 5
Andmesubjektide õiguste piiramine
1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses ettenähtud tingimustel võib vastutav töötleja piirata
lõikes 2 loetletud andmetöötlustoimingute kontekstis järgmisi õigusi, kui see on vajalik ja proportsionaalne:
a) õigus saada teavet;
b) õigus tutvuda andmetega;
c) õigus andmeid parandada ja kustutada ning õigus piirata andmete töötlemist;
d) õigus teavitada andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest;
e) õigus elektroonilise side konfidentsiaalsusele.
2. Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 2 punktile a võib vastutav töötaja nõuetekohaselt põhjendatud
juhtudel ja käesolevas otsuses ettenähtud tingimustel kohaldada piiranguid järgmiste andmetöötlustoimingute kontekstis:
a) haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;
b) OLAFile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;
c) rikkumisest teatamise menetlused;
d) ametlike ja mitteametlike ahistamisjuhtumite menetlused; (7)
e) asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;
f) siseauditid;
g) määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõike 2 kohased andmekaitseametniku uurimised;
h) (IT-)turbekontrollid, millega tegeldakse asutusesiseselt või -väliselt (nt CERT-EU);
i) toetuste haldamise või hankemenetluse raames pärast konkursikutsete või pakkumuste esitamise tähtaega; (8)
Asjaomast piirangut kohaldatakse seni, kuni kehtivad selle kohaldamise põhjused.
3. Kui ühisettevõte piirab lõikes 1 osutatud õiguste kohaldamist täielikult või osaliselt, võtab ta käesoleva otsuse
artiklites 6 ja 7 sätestatud meetmed.
4. Kui andmesubjektid taotlevad juurdepääsu oma isikuandmetele, mida töödeldakse seoses ühe või mitme konkreetse
juhtumiga, või konkreetsele isikuandmete töötlemise toimingule kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 17, piirdub
ühisettevõte FCH 2 taotlusele hinnangu andmisel üksnes nende isikuandmetega.
(7) Seda andmetöötlustoimingut ei kohaldata artikli 5 lõike 1 punkti d suhtes.

(8) Seda andmetöötlustoimingut kohaldatakse ainult artikli 5 lõike 1 punkti c suhtes.
Artikkel 6
Piirangute vajalikkus ja proportsionaalsus
1 Kõik artiklis 5 kirjeldatud piirangud peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed, võttes arvesse riski
andmesubjektide õigustele ja vabadustele, ning järgima põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemust demokraatlikus ühiskonnas.
2. Kui kaalutletakse piirangu kohaldamist, tuleb praeguste eeskirjade kohaselt teha vajalikkuse ja proportsionaalsuse
kontroll. Vajalikkuse ja proportsionaalsuse kontroll viiakse läbi ka korrapärase läbivaatamise raames pärast seda, kui on
hinnatud, kas piirangu faktilised ja õiguslikud põhjused endiselt kehtivad. Aruandluskohustuse täitmiseks
dokumenteeritakse see sisehindamisteates igal üksikjuhul eraldi.
3. Piirangud on ajutised ja need tühistatakse kohe, kui neid õigustavad tingimused enam ei kehti. Eelkõige tehakse seda
siis, kui leitakse, et piiratud õiguse kasutamine ei tühistaks enam kehtestatud piirangu mõju ega kahjustaks muude
andmesubjektide õigusi või vabadusi.
Ühisettevõte vaatab piirangu kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant alates selle vastuvõtmisest ning asjaomase juurdluse,
menetluse või uurimise lõpetamisel. Pärast seda jälgib vastutav töötleja iga kuue kuu tagant piirangu kohaldamise
vajalikkust.
4. Kui ühisettevõte FCH 2 kohaldab täielikult või osaliselt käesoleva otsuse artiklis 5 kirjeldatud piiranguid, registreerib
ta piirangu kehtestamise põhjused ja õigusliku aluse kooskõlas lõikega 1, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsio
naalsuse hinnangu.
Dokumenteeritud teave ning vajaduse korral ka asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad dokumendid
registreeritakse. Nõudmise korral tehakse need kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.
Artikkel 7
Teavitamiskohustus
1. Ühisettevõte FCH 2 lisab määruse (EL) 2018/1725 artikli 31 tähenduses isikuandmete kaitse teadetesse, privaatsus
teadetesse või dokumentidesse, mis on avaldatud tema veebilehel ja/või sisevõrgus ja millega teavitatakse andmesubjekte
nende õiguste kohta asjaomase menetluse raames, teabe, mis on seotud nimetatud õiguste võimaliku piiramisega. Teave
peab sisaldama seda, milliseid õigusi võidakse piirata, piirangu põhjusi ja võimalikku kestust.
Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 4 sätete kohaldamist, teavitab ühisettevõte FCH 2, kui see on proportsionaalne,
põhjendamatu viivituseta ja kirjalikult individuaalselt kõiki andmesubjekte, keda peetakse konkreetse andmetöötlus
toiminguga seotud isikuteks, nende õigustest seoses praeguste või tulevaste piirangutega.
2. Kui ühisettevõte FCH 2 piirab täielikult või osaliselt artiklis 5 osutatud õigusi, teavitab ta asjaomast andmesubjekti
kohaldatavast piirangust ja selle peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile
või pöörduda õiguskaitse saamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.
Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikega 8 võib lõikes 2 nimetatud teabe esitamist edasi lükata, ära jätta või
sellest keelduda, kui piirang kaotaks seeläbi oma mõju.
Artikkel 8
Läbivaatamine andmekaitseametniku poolt
1 Ühisettevõte FCH 2 teavitab põhjendamatu viivituseta ühisettevõtte andmekaitseametnikku kõikidest juhtumitest, mil
vastutav töötleja piirab kooskõlas käesoleva otsusega andmesubjektide õiguste kohaldamist või pikendab piirangu
kehtivust. Vastutav töötleja annab andmekaitseametnikule juurdepääsu piirangu vajalikkust ja proportsionaalsust
hindavale registreerimiskandele ning märgib registreerimiskandes andmekaitseametniku teavitamise kuupäeva.
2. Andmekaitseametnik võib esitada vastutavale töötlejale kirjaliku taotluse piirangute kohaldamise läbivaatamiseks.
Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku taotletud läbivaatamise tulemustest kirjalikult.
3. Andmekaitseametnik peab olema kaasatud kogu menetluse vältel. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku,
kui piirangud tühistatakse.
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 26. mai 2020
Ühisettevõte FCH 2 juhatuse nimel

juhatuse esimees
Valérie BOUILLON-DELPORTE
PARANDUSED
Nõukogu 17. mai 2019. aasta otsuse (ÜVJP) 2019/797 (piiravate meetmete kohta, millega takistada
liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid) parandus
(Euroopa Liidu Teataja L 129I, 17. mai 2019)
Leheküljel 16 artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punktis a
asendatakse „a) vajalikud lisas loetletud füüsiliste isikute ja selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete
põhivajaduste rahuldamiseks, …“
järgmisega: „a) vajalikud lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste ning selliste füüsiliste
isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, …“.
Nõukogu 17. mai 2019. aasta määruse (EL) 2019/796 (piiravate meetmete kohta, millega takistada
liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid) parandus
(Euroopa Liidu Teataja L 129 I, 17. mai 2019)
Leheküljel 4 artikli 4 lõike 1 punktis a
asendatakse „a) vajalikud I lisas loetletud füüsiliste isikute ja selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete
põhivajaduste rahuldamiseks, …“
järgmisega: „a) vajalikud I lisas loetletud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste ning selliste füüsiliste
isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, …“.
ISSN 1977-0650 (elektrooniline väljaanne)
ISSN 1725-5082 (paberväljaanne)
Euroopa Liidu Väljaannete Talitus

2985 Luxembourg
LUKSEMBURG
ET

Oj L 2020 230 Full Et TXT

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Oj L 2020 230 Full Et TXT

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Euroopa Liidu L 230

Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 17. juuli 2020

II Muud kui seadusandlikud aktid

(1) EMPs kohaldatav tekst

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1044,

(EMPs kohaldatav tekst)

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1) ELT L 328, 21.12.2018, lk 1.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Globaalse soojendamise potentsiaalid

Kasvuhoonegaaside inventuuri suunised

Kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi eesmärgid

2. Komisjon ja liikmesriigid suurendavad võimaluse korral kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride võrreldavust,

3. Liidu inventuuri kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi eesmärgid täiendavad liikmesriikides rakendatavate

4. Liikmesriigid tagavad kasvuhoonegaaside riikliku inventuuri jaoks kasutatavate tegevusandmete, heitekoefitsientide ja

g) Eurostati võrdleva lähenemisviisiga ja liikmesriigi võrdleva lähenemisviisiga saadud tulemuste võrdlus;

h) Eurostati sektoripõhise lähenemisviisiga ja liikmesriigi sektoripõhise lähenemisviisiga saadud tulemuste võrdlus;

k) liikmesriikide esitatud, liidu võtmekategooriatega seotud metoodikakirjelduste läbipaistvuse ja täielikkuse hindamine;

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. mai 2020

GLOBAALSE SOOJENDAMISE POTENTSIAALID

Akronüüm, üldnimetus või keemiline nimetus Globaalse soojendamise potentsiaal

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/1045,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(3) Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru teatav püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2020

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/1046,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(3) Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru teatav püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2020

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1047,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

olles konsulteerinud alalise biotsiidikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Brüssel, 15. juuli 2020

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1048,

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 4724 all)

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

olles konsulteerinud alalise biotsiidikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Käesolev otsus on adresseeritud Austriale.

Brüssel, 15. juuli 2020

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1049,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

olles konsulteerinud alalise biotsiidikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: