Teema 416L Põlevkivi Kaevandamise AS ettevõtete tööst

tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos, töö juht Enno

Reinsalu, TTÜ mäeinstituut, 2004

Tänased teemad, 15 minuti raames:

1. Kaevandustest ärastatav vesi

2. Kaevandamisest tekkinud
muutused pinna-ja pinnasevee
režiimis
3. Suletud kaevanduste vesi

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 1

Sissejuhatuseks
Kaevandus, see on:

Allmaakaevandus
Karjäär

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 2

 1. osa
Kaevandustest ärastatav
vesi
1.1. Kogused

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 3

 Ärastatav vesi koosneb

„ Sademete veest, kuni 80 %

„ Põhjaveest, alla 40 %

„ Kaevandusest pumbatud, kuid

kaevandusse tagasi voolavast
(retsirkuleerivast, ringlevast)
veest, olnud kuni 70 %
20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 4
 Sademete hulk Eestis on
kasvanud 4,5 % aastas
Aasta sademed Jõhvis y = 4.52x - 8271.96
R2 = 0.27
900
850
Sademete hulk, mm

800
750
700
650
600
550
500
450
400
1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005
Aastad

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 5

 40000

30000

Kuigi

Veeärastus, m /h
Narva

3
Sirgala
Aidu
Viivikonna Aid

ärastatud
20000 Kiviõli
Estonia
Viru

vee maht
Ahtme

10000 Kohtla

sõltub Sompa

Tammiku

sademete
0
77

79

81

83

85

87

89

91

93

95

97

99

01
19

19

19

19

19

19

19

19

19

19

19

19

20
Aasta sademed Jõhvis

hulgast, on
Aastad

1000
Sademete hulk, mm

pumpamine 900
800

vähenenud 700
600
500
1977 1982 1987 1992 1997 2002
Aastad
20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 6
Miks vähenes ärastatava vee kogus
vaatamata sademete kasvule?
„ Algas vee maksustamine ja vee kogust
mõõdetakse täpsemalt
„ Mäetöid koondati
„ Vähendati vee ringlemist
(retsirkulatsiooni, kaevandustesse tagasi
imbuva vett), mis moodustas kuni
kolmandiku pumbatavast veest (Sompa,
1999. a)

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 7

 Ringlev vesi
Ringleb mitte
ainult oma
kaevandusest
välja pumbatav
vesi

See vesi tuleb

Narva karjääri
hoopis
AS Tootsi
Turvas Puhatu
väljalt

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 8

Kurtna veetõke Viivikonna jaoskonnas

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 9

 Kurtna veetõke peab vett
Paariskaevud B 6-1 ja B 6-2
Kastjärve lõige

42 Pärast frondi sulgemist tase taastus

41
40
39
Vee tase, m

38
37
36
35
34 Kaeverinna avamine
33 põhjustas põhjavee
32 taseme languse
19

20

20

20

20

20
99

00

00

01

03

04
-1
-0

-0

-1

-0

-0
1-

1-

2-

2-

1-

1-
01

01

31

31

01

01
Qlg-flgl O2kl-kk

Veetõkkeid saaks rajada ka Nabala paelevilas

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 10
 Ärastatava vee päritolu

Pärast seda, kui ärastatava vee

mahtu hakati mõõtma täpselt, sai
rakendada ka täpsemaid meetodeid
vee päritolu määramiseks
Kasutasime ainult viimase 10 aasta
andmeid

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 11

 Ärastatava vee päritolu
Viru kaevanduse veeärastuse sõltuvus sademetest
Veeärastus, mln

15.00

10.00
m3/y

5.00 y = 0.012x + 6.056 y = 0.005x + 6.056

0.00 R2 = 0.170 R2 = 0.170
0 200 400 600 800 1000
Sademed, mm/y

Infiltration 100 % Infiltration 40 %

Calculated (2) Calculated (2)
Linear (Infiltration 100 %) Linear (Infiltration 40 %)

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 12

 Ärastatava vee päritolu
(Näide - Aidu karjääri tunnuskaart)
KAEVANDUSVEE MOODUSTUMISE ANALÜÜS
Kaevandus Aidu y = 0.0443x + 12.484

Pumpamine, Mm3/y
60
R2 = 0.9984
Trendi võrrand Q=a X + b ehk Q = a W + b 50
Empiirilised tegurid a b 40 y = 0.0138x + 14.395
2 3 3
Korrelatsioonitegur R mln m /mm mln m 30 R2 = 0.2972
Periood: "Põhjavesi"
20
1994…2001 0.3 0.0138 14.39 400 500 600 700 800 900 1000
2002...2004 I poolaasta 0.99 0.044 12.48
Sademed, mm/y
1994...2001
"Põhjavesi" Qo Qo = R + G 2002...2004 I poolaasta
3 Linear (2002...2004 I poolaasta)
Retsirkulatsioon, mln m /y R Linear (1994...2001)
3
Põhjavee eritumus, mln m /y G
Aurumine, mm/y E E= z W 1994...1999 2000...2003
Aurumistegur z 0,6…0,8 z= 0.6 0.7 0.8 0.6 0.7 0.8
Empiiriline tegur a' sõltuvalt aurumisest z: a' = 0.0345 0.0460 0.0690 0.1100 0.1467 0.2200
3
Keskmine veeärastus, mln m /y Q avg 24.33 24.33 24.33 46.02 46.02 46.02
Keskmine sademete hulk, mm/y W avg 722 722 722 760 760 760
Põhjaveekomponendi osalus q b / Qavg 0.59 0.59 0.59 0.27 0.27 0.27
Järeldus:
Aidu karjäärist välja pumbatav vesi moodustus enne Kohtla sulgemist 60 % ulatuses põhjaveest
Pärast Kohtla sulgemist tuleb põhjaveest alla 30 %. Sademed tulevad alalt, mille
2
infiltratsiooniala pindala on, km F F = 1000 (1-q) Q avg / (1-z) W a 34.4 45.9 68.8 110.4 147.2 220.8
0,5
ja selle arvutuslik raadius R = (F / ) 3.3 3.8 4.7 5.9 6.8 8.4

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 13

 1. osa järg
Kaevandustest ärastatav
vesi
1.2. Vee kvaliteet

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 14

 Kaevandusvee puhastamine
Kaevandusvesi saab üsna puhtaks, kui:
„ Õlimajandus on korras

„ Lõhkeaine ei lahustu vees

„ Vett ärastatakse ühtlaselt (ei pulseeri)

„ Vesi selitatakse

Kõigest hoolimata jääb vette vähesel

määral heljumit, sulfaate,
rauaühendeid, fenoole
20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 15
 Sulfaatide piirsisaldus joogivees on 250 mgl

Mõõt- Meetod 2005.a

NÄITAJA ühik keskmine

Näiteks
pH ISO 10523 8.27
Hõljuvained mg/l ISO 7027 5

Estonia
BHT7 mgO2/l ISO 5815-2 1.4
KHT mgO2/l ISO 6060 <30

kaevanduse
Üldlämmastik mg/l FT 5202 1.17
Üldfosfor mg/l FT 5241 0.03

vee
Kloriidid mg/l SFS 3006 8.3
Sulfaadid mg/l ISO 9280 286

lisandid
Üldkaredus mg-ekv/l ISO 6059 10.0
Kaltsium mg-ekv/l ISO 6058 5.8
Magneesium mg-ekv/l arvutuslik 4.3
Üldleelisus mg-ekv/l ISO 9963 5.4

2005. a
Kuivjääk mg/l SFS 3008 696
Naftasaadused* mg/l - 0.01

keskmised
1-alus.fenoolid* mg/l - <0.0005
2-alus.fenoolid* mg/l - <0.0005
Fenooliindeks mg/l ISO 6439 0.003
Ammoonium mgN/l SFS 3032 0.12
Lahustunud hapnik mg/l ISO 5814 8.6

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 16

 Enne jõkke laskmist lastakse
veel settida suures tiigis

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 17

 2. osa
Kaevandamisest tekkinud
muutused pinna- ja pinnasevee
režiimis
Avakaevandamise puhul tekivad uued veekogud ja
voolusuunad
Allmaakaevandamisel võib maa kas kuiveneda või
niiskuda, see sõltub kvaternaarisetetest

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 18

 Uue voolusuunad suletud karjääris

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 19

Karjäärijärvede
tüübid
Metsajärv

Kaljujärv

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 20

 Veekogud võivad tekkida ka
altkaevandatud alal

Eeldus

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 21

 Tehisjärved Regio kaardil
Täkumetsa

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 22

 Regio kaardi tehisjärved

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 23

 Pinnavesi rabavajumis

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 24

 Võrnu põllud, alt kaevandatud

Lompide tekkimise eeldus puudub

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 25

 Eriline mure – mõju kaitsealadele

Uuring näitas - mingit üldist mõju pole

olemas
Kõik sõltub kaitstava ala ja objekti
iseloomust
Kuna enamus kaitsealadest on märgalad
(sookaitsealad), võib ainus muutus olla
vee kogumi kasv
Tsitaadid uuringuaruandest
20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 26
 Näide - Kurtna maastikukaitseala
„ Põlevkivi kaevandamine ei avalda Kurtna
maastikukaitsealale, s.h Natura 2000
järvedele kahjulikku mõju
„ Mõju ei muutu kahjustavaks, kui Sirgala II
laiendil jätkatakse tööd nn
keskkonnahoidliku tehnoloogia alusel
„ Kaevandamine Sirgala II laiendil parandab
maastikukaitseala piirkonna seisundit ja
alandab järvede ohustatust
Tsitaadid uuringuaruandest
20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 27
Algas turba kaevandamine

Muutused
Kurtna
järvede vee
tasemes
1947- 2005

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 28

Turba kaevandamise tagajärg
Kurtna maastikukaitseala naabruses

Põlevkivi kaevandamine ja sellele järgnev maa korrastamine tekitab siia metsa

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 29

 Näide - Puhatu looduskaitseala
„ Narva karjääri mäetööd ei mõjuta Puhatu
looduskaitseala ei praegu ega tulevikus
„ Kaevandatava ala eelkuivendamise mõju AS
Puhatu Turvas väljadel ja põlevkivikarjääris
piirdub paarisaja meetriga
„ 400 meetrine puhverala mäeeraldise ja
looduskaitseala vahel on piisav
„ Looduslikud protsessid töötavad Puhatu ala
veerežiimi taastumise kasuks
Tsitaadid uuringuaruandest
20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 30
 Veepide Puhatu raba all

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 31

Puhatu rabametsa ähvardab
liigvesi, mitte kuivamine

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 32

 3. osa
Suletud kaevanduste vesi

3.1 Vee kogus

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 33

 Suletud kaevandused täituvad
veega
Vee tase läänepoolsetes suletud kaevandustes

45
Stabiilne
pulseeriv
tase
40
Vee tase, m

35

30 Kaevandus suleti

25

20
jaan-92 jaan-94 jaan-96 jaan-98 jaan-00 jaan-02 jaan-04

4. Kaevandus Sompa Kohtla

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 34

 Tehnogeense vee kogumid maa all
Loomuliku väljavooluga:
„ Ubja
„ Kiviõli+Küttejõu
„ Põhjapoolsed (Kukruse, Käva, nr 2 ehk Jõhvi)

Otsese väljavooluta:
„ Läänepoolsed (Kohtla, Sompa ja nr 4)

Rajatud väljavooluga:
„ Ahtme
„ Tammiku
„ Varsti ka Jõhvi

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 35

 Kaevandatud Vee tase
Suletud –
ala, km2 mere- Ligikaudne vee
Kaevandus (pumbad Väljavool, vee taseme regulaator
[Reinsalu, pinnast, maht, 106 m3
peatati)
Valgma, 2002] m
Maardla keskosas:
Peamiselt Käva ja Jõhvi
Kukruse 1967 13 51...54 3.5...6*
kaevandusse
Kaevandus nr 2 Peamiselt Tammiku
(Jõhvi 1974 13 51...56 kaevandusse, suurvee ajal Jõhvi 10...11*
kaevandus) linna
Käva ja
1973 18 51...52 Vanast stollist Vahtsepa kraavi 9...11*
Käva-2
Peamiselt
Kaevandus nr 4 1975 13 41...42 3...8*
naaberkaevandustesse
Detsember
Tammiku 40 44...48 Kose jõkke ja Viru kaevandusse 34**
1999
Veebruar
Sompa 27 40...45 Naaberkaevandustesse 23**
2000
Kohtla Juuni 2001 17 39...42 Aidu karjääri 13**
Detsember
2001 - Puuraukudest ja ärganud
Ahtme 35 ≈ 47 36**
detsember allikatest Sanniku ojja
2002
Eraldi kaevandused maardla lääneosas
Kiviõli ja
1989 29 41 ± 0.5 Kraavist Purtse Jõkke Kuni 29**
Küttejõu
Ubja 1960 2 ≈ 55 Stollist Toolse jõkke Määramata
Kokku Kokku 170 mln m3
≈ 170

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 36

 Suletud kaevandused joodavad
töötavaid sademete veega
Veevahetuse intensiivsuse määrab:

„ Vee tasemete vahe kaevandustes

„ Tõkketerviku filtratsioonimoodul

„ Tõkketerviku pikkus

„ Tõkketerviku paksus
Tehnogeenses maapõues ei kehti looduslikule maapõuele omased seaduspärasused

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 37

 Kaevandatud ala on “tehnogeen”

Tehnogeenses maapõues ei kehti looduslikule maapõuele omased seaduspärasused

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 38

 Kaevandatud maapõue ehitus
sõltub kasutatud kaevandamisviisist

Kamberkaevandamine

Tehnogeenses maapõues ei kehti looduslikule maapõuele omased seaduspärasused

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 39

 Kaevandatud maapõue ehitus
sõltub kasutatud kaevandamisviisist

Lankkaevandamine

Tehnogeenses maapõues ei kehti looduslikule maapõuele omased seaduspärasused

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 40

 Selle seina paksus on 40 m
Vesi Kohtlas

Vesi Aidus

Tehnogeenses maapõues ei kehti looduslikule maapõuele omased seaduspärasused

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 41

 Suletud Kohtla joodab Aidut

Uus vaatamis-
väärsus -
Kohtla kosk

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 42

 Suletud kaevanduste vesi on pidevas liikumises

Tehnogeenses
Tehnogeenses maapõues
maapõues ei
ei kehti
kehti looduslikule
looduslikule maapõuele
maapõuele omased
omased seadusp
seaduspäärasused
rasused

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 43

 3. osa
Suletud kaevanduste vesi

3.1 Vee kvaliteet

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 44

 Suletud kaevanduse vesi

„ on suhteliselt puhas, kergelt

spetsiifilise kooslusega
„ toitub sademetest ja liigub

„ uueneb paari aasta jooksul

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 45

 Kaevandusvee mikrokomponendid
sulgemise hetkel (Ahtme)
Näitaja Sisaldus Joogivesi
pH väljas 7.1 6,5-9,5
NH4+ mg/l <0,05 <0,5
NO2- mg/l 0.016 <0,5
NO3- mg/l <0,4 50
Cl- mg/l 26.2 < 250
SO42- mg/l 1492.5 < 250
Ca2+ mg/l 463.5 x
Mg2+ mg/l 139.4 x
üldFe mg/l 1.21 < 0,2 (1,0)
benzo(a)püreen μg/l <0,01 < 0,01
naftaproduktid mg/l 0.11 0.05
fenoolid mg/m3 <0,001 < 0,0005

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 46

Mikrokomponentide sisaldus langeb
poolestusajaga
1,4...1,8 aastat

Joogivees lubatud

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 47

Veevahetuse intensiivistamiseks ja
veetaseme alandamiseks
„ korrastati väljavool Tammiku
kaevandusest
„ puuriti 40 cm läbimõõduga augud
Ahtme kaevandusse – taastati Pühajõe
allikad
„ rajatakse Jõhvi kaevanduse väljavool

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 48

Vesi suletud Tammiku kaevanduses
Vee tase Vee tase Tammiku kaevanduses

stabiliseerus
50

+47 m Vee tas e, m

45

juurest tänu 40

väljavoolule 35

Kose metsas 30
jaan-99 jaan-00 jaan-01 jaan-02 jaan-03 jaan-04

Pajualuse Kose

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 49

Tammiku väljavool Kose metsas

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 50

 Vesi suletud Ahtme kaevanduses
Vesi tõusis
vähehaaval ja
kui kaevandus
täitus, tõusis
tase 47 m.
See oli kõrgem,
kui maapind
kaevevälja
äärealal

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 51

 Ahtme väljavool
Veetaseme
alandamiseks
puuriti avad
ja taastati
Pühajõe
ajaloolised
lätted

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 52

Töö osalised TTÜ Mäeinstituudist:

„Ingo Valgma
„Katrin Erg

„Helena Lind

„Elo Rannik

„Lembit Uibopuu

„ja teised

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 53

 Eriline tänu:

„ Põlevkivi kaevandamise AS (Kalmer

Sokman, Ljudmilla Kolotõgina)
„ Eesti Geoloogiakeskus OÜ (Leonid Savitski)

„ Maves AS (Indrek Tamm)

„ EPMÜ ZBI (Arvo Tuvike, Reet Laugaste)

„ G.I.B AS – Hardi Torn

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 54

Avaldatud:
„ Enno Reinsalu. Changes in Mine Dewatering After the
Closure of Exhausted Oil Shale Mines / Oil Shale Vol 22 No 3
/ Tallinn / TA kirjastus / 2005 /lk 261...273
„ Enno Reinsalu. Vesi suletud põlevkivikaevanduses nr 4,
2005 / Keskkonnatehnika / Tallinn lk 20...22

Leitavad:
http://www.ene.ttu.ee/Maeinstituut/labor/helena/kaev_vesi.p
df
http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/KatrinErg/Erg_Doktoritoo
.pdf

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 55

 Tänu kõigi
autorite poolt !

20 jaanuar 2006 TTÜ mäeinstituut 56