Majanduskasv ja majanduse tsklilisus

Raul Eamets

Majanduskasv

Majanduskasv reaaltulu suurenemine inimese kohta Majandusareng pikaajaline protsess, suureneb reaaltulu, vaesus ja ebavrdsus ei kasva Jtkusuutlik areng areng peab rahuldama praeguseid vajadusi, ilma tulevaste plvkondade vimalusi kitsendamatta

Majanduskasv

Nitajad: SKP ja RKP RKP elaniku kohta Reaalne RKP muutus Pikaajaline muutus

Majandusarengu indikaatorid
Tabel 12.1. Majandusarengu valitud indikaatorid 2002. a.
Riik USA Jaapan veits Saksamaa Soome Eesti Lti Leedu Hiina Mehhiko Maailm kokku RKP RKP per capita (mld. USD) (USD) 10110,1 35060 4265,6 274,2 1870,4 122,2 5,6 8,1 12,7 1209,5 596,7 31483,9 33550 37930 22670 23510 4130 3480 3660 940 5910 5080 RKP per capita RKP per capita aasta keskmine kasv, % (USD, PPP) 199099 20012002 35060 3,4 1,2 26070 31250 26220 25440 11120 8940 9880 4390 8540 7570 1,4 0,5 2,5 -1,3 -4,8 -3,9 7,2 2,7 2,5 -0,8 -0,2 0,0 1,4 6,2 7,2 6,9 7,2 -0,8 0,5

Allikas: The World Bank, World Development Report 2002

Majanduskasv

Kuidas vhearenenud riigid juavad jrele arenenud riikidele? Vahe sisssetulekutes vheneb ainult juhul, kui tulude suhe (el kohta) on viksem kui kasvutempode prdsuhe
Ya Yb (%) Yb Ya (%)
Y - Sissetulek he elaniku kohta Y(%) per capita sissetuleku juurdekasvutempo a arenenud riik, b arenguriik

Majanduskasv

Eesti ja Soome vrdlus (1999) Soome SKP 25440, Eestil 11120, majanduskasv Soomes 2,5%

25440 Yb (%) 11120 2,5 25440 2,5 Yb (%) 5,7% 11120

Majandustskkel

Majandusliku tskli all peetakse silmas ldist majandusliku aktiivsuse tusu vi langust, mis haarab enamust majandusest. See ei pea olema rangelt samade intervallidega, aga kordusega on kindlasti tegemist langusele jrgneb tus jne. Majandustskkel: oluliste makromajandusnitajate snkroonne, kuid ajutine krvalekalle nende ldisest trendist

Majandustskkel ja majanduse indikaatorid Majandusnitajad muutuvad koos tskliga (procyclical) samasuunalised (kogutoodang, kasumid) vastassuunalised (tpuuduse mr, kaubavarud, pankrottide arv) atsklilised ei sltu majanduse ldistest kikumistest (eksport import

Majandustsklid ja nende tekkephjused

Klassikaline teooria Pakkumisokid Poliitilised okid Nudlusokid Poliitilise tskli teooria Keynes: investeeringute mju majandusele Ebatiuslik informatsiooni teooria

Majanduskasvu tegurid (allikad)

Loodusressursid Inimressursid Kapital Tehnoloogia Ressursside mberpaigutamise vime

Keynesi teooria
Tabel 5.2. Autonoomsete investeeringute kasv ja majandustsklid (toodanguhikutes)
Periood Toodang mgiks Tootmisvarud Autonoomsed investeeringud 400 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 Kogutoodang Mk Kaubavarud perioodi lpuks 500 440 428 450 483 509 521 520 512 502 495 493 495 498 500 502 502

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

600 600 660 732 782 799 790 769 749 737 735 740 747 752 754 754 752

0 0 60 72 50 17 -9 -21 -20 -12 -2 5 7 5 2 0 -2

1,000 1,100 1,220 1,304 1,332 1,316 1,281 1,248 1,229 1,225 1,233 1,245 1,254 1,257 1,256 1,254 1,250

600 660 732 782 799 790 769 749 737 735 740 747 752 754 754 752 750

Majanduskasvu tegurid

Loodusressursid Tehnoloogia areng vimaldab neid paremini kasutada Transpordi areng vimaldab neid mujalt sisse tuua Snteetilised asendajad Vliskaubanduse arenguga kaasneb spetsialiseerumine

Majanduskasvu tegurid Inimressursid Kvaliteet ja kvantiteet Inimkapital ja sotsiaalne kapital Tjud ja mitteaktiivsus Tjudu iseloomustab globaalse mastaabis Hive suurenemine Naised tturul aktiivsemad Tju kallinemine viib tkohad arengumaadesse Valgekraede osakaalu suurenemine

Majanduskasvu tegurid

Kapital Kapital-tjud suhe Investeeringud kui kapitali akumulatsiooni allikad: Siseallikad - erasektori sstud ja valitsuse investeeringud Vlisallikad, visabi, laenud, vlisinvesteeringud

Majanduskasvu tegurid Ressursside mberpaigutamine Infrastruktuur, telekommunikatsiooni areng, teedevrk Tju mobiilsus Finantsturud Muud tegurid Poliitiline korraldus Religioosne ja kultuuriline taust

Tulujaotuse mtmine Jaotuse meetod Kvintiilid ja detsiilid Varandusliku ebavrduse koefitsent = 40% vaesemate tulu jagatud 20% rikkamate tuludega Kige rikkama detsiili tulude suhe kige vaesemasse detsiili Lorenzi kver Gini koefitsent

Tulujaotuse mtmine
Tabel 12.4. Tulujaotus ning selle mtmine kvintiilide ja detsiilidega.
Indiviidid (1) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Kokku Sissetulek (2) 0,8 1,0 1,4 1,8 1,9 2,0 2,4 2,7 2,8 3,0 3,4 3,8 4,2 4,8 5,9 7,1 10,5 12,0 13,5 15,0 100,0 Osakaal rahvatulus (%) kvintiilid detsiilid kumulatiivselt (3) (4) (5) 1,8 5 3,2 3,9 9 5,1 5,8 13 7,2 9,0 22 13,0 22,5 51 100,0 28,5 100,0 1,8 5,0 8,9 14,0 19,8 27,0 36,0 49,0 71,5 100,0

Majandusarengu sotsiaalsed aspektid Vaesus Absoluutne ja suhteline vaesus

Tabel 12.5. Vaesus ja tulujaotus valitud riikides.
Riik USA Jaapan Soome Eesti Lti Leedu Hiina Mehhiko Tai Vietnam Aasta 1997 1993 1991 1995 1998 1996 1998 1995 1998 1998 Gini koefitsient 0,408 0,249 0,256 0,354 0,324 0,324 0,403 0,537 0,414 0,361 Ebavrdsuse koefitsient 0,34 0,69 0,68 0,44 0,51 0,51 0,35 0,19 0,34 0,44 Elanikud alla 1 USD pevas (%) 4,9 <2 <2 18,5 17,9 <2 Elanikud allpool rahvuslikku vaesuspiiri (%) 8,9 4,6 10,1 13,1 50,9

Allikas: The World Bank, World Development Report 2000/2001

Vaesuse niaring

Madal sissetulek Tpuudus (alahivatus) Rahvastiku kiire kasv Madal kogutoodang Madalad investeeringud Madalad sstud Madal nudlus

Joonis 12.6. Vaesuse niaring arengumaades.

Sotsiaalse arengu indikaatorid

Tabel 12.6. Sotsiaalse arengu valitud indikaatorid mnedes riikides.
Riik Jaapan USA Soome Eesti Lti Leedu India Bangladesh Etioopia Oodatav eluiga aastates, 1998 81 77 78 70 70 72 63 58 43 Alla 5-a. laste suremus 1000 lapse kohta, 2001 5 8 5 12 21 9 93 77 172 Tiskasvanute kirjaoskamatus, %, 1998, M / N 33 / 57 49 / 71 58 / 70 Elektritarbimine inimese kohta, kWh, 1999 7443 11994 14366 3435 1851 1769 379 89 21 Inimarengu indeks, 2000 0,933 0,939 0,930 0,826 0,800 0,808 0,577 0,478 0,327

Allikad: The World Bank, World Development Report 2000/2001, 2004; UNDP, Human Development Report 2002.

Sotsiaalse arengu indikaatorid Inimarengu indeks

Tabel 12.7. Inimarengu indeksi leidmise metoodika.

Abstraktne muutuja Dimensioonid Indikaatorid pikk ja tisvrtuslik elu eeldatav eluiga snnihetkel (1/3) kirjaoskuse tase (2/9) INIMARENG haridus kooliskidud aastad (1/9) rahuldav elustandard reaaltulu inimese kohta (1/3)