Raul Eamets

Sissejuhatus majandusteooriasse
RAHATURG JA PANGANDUS
Raha on ldiselt aktsepteeritud maksevahend,
mis tidab kolme phifunktsiooni:
Vahetusvahend,
Arvestushik,
Rikkuse akumuleerimise funktsioon.
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NUDLUS
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NUDLUS
Rahaagregaadid
Raha pakkumine Eestis august 2002.
M0 11 021,8
Ringlusse lastud sularaha 7 944,2
Sularaha majanduses 7 004,8
Rahaloomeasutuste kassajk 939,4
Ringlusse lastud kontoraha 3 077,6
M1 29 731,8
Sularaha majanduses 7 004,8
Nudmiseni hoiused 22 727,0
sh. Eesti kroonides 18 796,4
sh. vlisvaluutas 3 930,6
M2 44 116,5
M1 29 731,8
Thtajalised, sstu- ja muud hoiused 14 384,7
sh. Eesti kroonides 9 811,0
sh. vlisvaluutas 4 573,7
M
*
/2
0
M
*

aeg
1/3 2/3 1
Graafiliselt on kogu raha nudlus kolme kolmnurga pindala. Kui intervallid on vrdsed, siis krgus on M
*
ja kogupindala on

2
M
) M ( )
3
1
3
1
3
1
(
2
1
*
*
=
(

+ +
.

2
M
*
ei muutu ka siis kui meil oleks vaja rohkem pangas kia.
Iga pangaskik on kulu Pb. Pangas kimise kordade arv on
*
M
PQ
. Oletame, et meil on 1000 EEK ja vtame vlja 250 EEK. Pangas kime 4 korda.
Alternatiivkulu on saamata jnud intress
)
2
M
( i
*
.
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NUDLUS
Baumol-Tobini mudel
kulud
TC
PQ
Pb
0
*
M
PQ
Pb CW =
2
M
i OC
*
=
2
PQ
i
*
0
M
2
M
i
M
PQ
Pb TC
*
*
+ =
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NUDLUS
Baumol-Tobini mudel
2
M
M
*
0 D
=
P
M
P
M
D
2
*
0
=
0
2
i
) M (
PQ
Pb
M
TC
2 * *
= + =
c
c
2
1
*
0
)
2
(
i
bQ
P M =
i
bQ
i
bQ
P
M
P
M
D
2
2
1
)
2
(
2
1
2
2
1 *
0
= = =
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NUDLUS
Baumol-Tobini mudel
VARA, AKTIVAD
FINANTSVARA FSILINE VARA
TEGELIK RAHA - M/P
(REAALNE RAHATASAKAAL)
INTRESSI ANDVAD
VRTPABERID
SULARAHA
HOIUS
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NUDLUS
Raha hoidmise kolm motiivi:
Tehingumotiiv majapidamiste vajadus sooritada
aeg-ajalt majanduslikke tehinguid (raha kui
maksevahend, vrtuse mt).
Ettevaatusmotiiv majapidamiste valmisolek
ebaregulaarseteks, ettengematuteks tehinguteks.
Spekulatsioonimotiiv soov hoida raha tulu
saamise eesmrgil.


Raul Eamets Rahaturg
RAHA NUDLUS
Raha ringluskiirus on kordade arv, mida rahahik kibib
mingi perioodi (aasta) jooksul. Teisisnu thendab see seda,
mitut lpptoodangu mgi tehingut saab teostada he ja
sama rahahiku abil.
Raha ringluskiiruse mravad ra jrgmised tegurid.
Maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja
pangalekannete laekumise efektiivsus.
Intressimr.
Oodatud inflatsioon.
Elatustase.

Raul Eamets Rahaturg

RAHA NUDLUS
Vahetusvrrand
Mv=PY ,
M - raha pakkumine,
v ringluskiirus,
PY SKP nominaalne maht (hinnatase korrutatud
loodud lpptoodanguga).
Kibele lastava raha hulga saame arvutada laltoodud
vrrandist: M=PY/v.
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NUDLUS

Reaalsetes kaupades vljendatud SKP on
lhiajaliselt psiv ja ringluskiirus konstantne,
siis raha pakkumise kasv viib lhiajaliselt
vaid hindade kasvuni.
P=M(v/Y)
Raul Eamets Rahaturg

RAHA NUDLUS
Raul Eamets Rahaturg
RAHA PAKKUMINE
Pangad suurendavad raha pakkumist
Kullasepp ja primitiivne pangandus
Tnapeva pangandus
1. astme pank hoiused 1000 reserv 100 laen 900
2. astme pank hoiused 900 reserv 90 laen 810
3. astme pank hoiused 810 reserv 81 laen 729
________________________________________
kokku hoiused10 000 reserv 1000 laen 9000

Kui algne rahapakkumine on M0 ja reservimr on 10%, siis rahavimendi on
m=1/r, seega ja lplik rahapakkumine M1=mM0 ehk 10*1000=10 000

Raul Eamets Rahaturg

RAHA PAKKUMINE
0
1
M
M
m =
Sularaha ringluses C
Sularaha reserv pangas R
Nudmiseni hoiused D
r

pankade sularaha reservi mr
c
d
erasektori poolt hoitava sularaha suhe
nende hoiustesse
M
0
=R+C, R=r*D C=c
d
*D
M
0
=D(r+c
d
)
M1=C+D=(cd*D)+D=D*(1+r)



M
0
M
1

r c
c
m
d
d
+
+
=
1
1
Pangassteem
Kommertspangad ja riigi keskpank.
Kommertspanga philisteks funktsioonideks on:
Klientide raha hoiustamine ehk vrvahendite
juurdetmbamine,
Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi
saamise allikad
Pangatehingute (maksed, valuutavahetus jne)
teostamine.


Raul Eamets Rahaturg
RAHA PAKKUMINE
Kasumi koondaruanne (milj. krooni)

Mrkused
31.12.01 30.09.02
Intressitulu 4 308,1 3 165,8
Laenudelt 3 308,2 2 453,3
Intressikulu 2 125,6 1 390,8
Laenudelt 192,6 142,1
Neto intressi kasum/kahjum 2 182,4 1 775,0
Tulu finantsinvesteeringutelt 707,8 62,5
Ttarettevtjate aktsiatelt ja osadelt 683,3 40,6
Teenustasu tulu 1 062,6 879,8
Teenustasu kulu 282,9 227,0
Neto kasum/kahjum finantstehingutelt 443,2 227,8
Aruandeperioodi kasum/kahjum 1 683,4 866,5
Raul Eamets Rahaturg
RAHA PAKKUMINE
Eesti pangandusstatistika

Laenuportfell kliendigruppide likes

31.05.02 osat 31.07.02 osat 30.09.02 osat
Laenuportfell 44 243,6 100,0% 45 391,7 100,0% 46 676,9 100,0%
sh mitteresidentidele 1 196,7 2,7% 1 136,6 2,6% 1 136,2 2,4%
vlisvaluutas 35 857,9 81,0% 36 893,0 81,7% 37 910,9 81,2%
valitsus 1 482,2 3,3% 1 806,2 4,4% 2 068,4 4,4%
finants. asutused 13 737,2 31,0% 13 578,8 29,9% 13 538,1 29,0%
riigi- ja koh.omav.rih. 123,4 0,3% 132,4 0,5% 260,4 0,6%
muud rihingud 18 562,0 42,0% 18 931,0 40,8% 18 955,8 40,6%
mittetulundushingud 103,4 0,2% 110,7 0,3% 138,7 0,3%
eraisikud 10 235,4 23,1% 10 832,7 24,2% 11 715,6 25,1%
Raul Eamets Rahaturg
RAHA PAKKUMINE
Eesti pangandusstatistika
Kaasatud ressursi struktuur



miljonid kroonid

31.05.02 osat 31.07.02 osat 30.09.02 osat
Kaasatud ressurss 60 809,3 100% 63 997,4 100% 63 672,9 100%
sh mitteresidendid 20 132,0 33,1% 19 414,8 30,3% 20 582,3 32,3%
valuuta 26 799,1 44,1% 29 423,1 46,0% 29 150,4 45,8%
vlgnevused kred. asutustele ja
keskpangale
7 508,0 12,3% 6 840,6 10,7% 8 199,8 12,9%
vlgnevused klientidele 45 536,5 74,9% 49 405,8 77,2% 47 235,9 74,2%
valitsuse laenufondid ja
vlisabifondid
259,0 0,4% 253,6 0,4% 251,8 0,4%
vljaantud vlakirjad 6 226,5 10,2% 6 219,8 9,7% 6 782,5 10,7%
allutatud kohustused 1 279,2 2,1% 1 277,6 2,0% 1 203,0 1,9%
Raul Eamets Rahaturg
RAHA PAKKUMINE
Eesti pangandusstatistika
MAKSEVAHENDID 30.04.02 31.07.02 30.09.02
Kive Arv Kive Arv Kive Arv
Kokku 100 100 100 100 100 100
Sularaha 0,15 1,14 0,16 0,86 0,21 0,79
Sularahata maksed 99,85 98,86 99,84 99,14 99,79 99,21
Tekid 0,01 0,03 0,01 0,03 0,02 0,03
Reisitekid 0,00 0,00 0,00 0,01 0,00 0,00
Muud tekid 0,01 0,02 0,01 0,02 0,02 0,02
Kaardimaksed 0,43 35,89 0,57 40,55 0,61 39,78
Otsekorraldused 0,09 7,49 0,37 7,85 0,53 7,90
Maksekorraldused 99,26 55,39 97,84 50,66 98,59 51,46
Psikorraldused 0,37 1,44 0,87 1,51 1,34 1,50
Paberil maksekorraldused 9,06 4,60 8,69 3,75 11,25 3,64
Telepanga maksekorraldused 20,97 26,03 25,26 23,49 25,06 23,34
Telefonipanga maksekorraldused 0,09 0,77 0,13 0,69 0,15 0,66
Internetipanga maksekorraldused 5,91 22,45 7,23 21,12 7,83 22,21
SWIFT 62,86 0,10 55,66 0,11 52,96 0,11
Mramata 0,06 0,07 1,03 0,05 0,04 0,05
Raul Eamets Rahaturg
RAHA PAKKUMINE
Eesti pangandusstatistika
Keskpanga funktsioonid
Kodumaise raha emiteerimine.
Tehniline emissioon.
Kodumaise rahakursi juhtimine, selle mramine.
Riiklike rahatagavarade juhtimine.
Keskpank kui pankade pank, viimane laenuandja
kommertspankadele
Otsene krediidi- ja rahapoliitika
Jrelvalve kommertspankade tegevuse le
Keskpank kui riigipank
Raul Eamets Rahaturg
RAHA PAKKUMINE
Raha pakkumist mjutavad jrgmised tegurid.
Pankade soov hoida sularaha lisareservi (lisaks
kohustuslikule reservile hoiab pank ka lisareservi).
Erasektori soov ssta ja hoiustada.
Raha juurdevool vlismaalt.
Valitsuse eelarve defitsiit ja selle finantseerimine.
Raul Eamets Rahaturg
RAHA PAKKUMINE
Q
KN
45
I
IN
L
M
i
i
raha kogus
intress
intress

P
Q(SKP)
Q
M
KN
L`
KN
Q
Raul Eamets Rahaturg
RAHATURU TASAKAAL KEYNESI MUDLIS