Tartu likool Filosoofia teaduskond Ajaloo osakond Arheoloogia ppetool

Ilmar Kelder

Mga thendus keskaja hiskonnas

Bakalaureuset

Juhendaja: Ain Mesalu

Tartu 2005

Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 T eesmrk ja lesehitus...................................................................................................... 3 Kasutatud kirjanduse lhiiseloomustus.................................................................................. 6 1. Mga konstruktsioon, terminid ja arengulugu ....................................................................... 8 1.1 Konstruktsioon ja terminid .............................................................................................. 8 1.2 Arengulugu .................................................................................................................... 10 2. Mga thtsus keskaja inimesele........................................................................................... 12 2.1 Mga thtsus ................................................................................................................ 12 2.2 Mga smboolsuse ja thtsuse tagamaad .................................................................... 22 3. Mk keskaja inimese ngemuses ......................................................................................... 25 3.1 Tekstid mkadel........................................................................................................... 25 3.2 Mga thenduslikkus keskaja inimesele...................................................................... 32 Kokkuvte.................................................................................................................................. 47 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................... 49 Kasutatud internetilehekljed .................................................................................................... 52 Summary .................................................................................................................................... 53 Lisad54

Sissejuhatus

T eesmrk ja lesehitus
Ilmselt ei kahtle keegi, et mk oli keskajal rmiselt thtis, thenduslik ja smboolne relv. Paljud uurimused piirduvadki sellesama lausega mk oli thtis. Oma jrgnevas ts proovin selgeks teha, miks ta oli nii thtis, kellele ta oli thtis ja kuidas keskaja inimesed suhtusid mka. Kas mk oli nende jaoks ainult austuse objekt vi nhti selles relvas ka midagi muud, niteks seostus temaga mingi ebausklik hirm. Teatud mral oli mk valitsevate kommete, uskumuste ja vaimsuse nitaja, mida tunnistab fakt, et niteks seoses kiriku thtsamaks muutumisega muutusid mkade tekstid ja disain. Mga tpset thendust kikidele omaaegsetele inimestel on loomulikult raske uurida, sest kuigi peaaegu igal vhegi paremal jrjel olev sdur omas mka1, esineb rohkeid kaunistusi ja kirju peamiselt vaid krgklassi mkadel, mida on enam ka silinud. Seega olen paratamatult sunnitud rohkem kasutama tekste krgklassi relvadelt, nii et mu t peegeldab paljuski krgklassi suhtumist mka. Siiski olen proovinud vimalikkuse piirides uurida ka madalamate hiskonnakihtide ngemust mgast. Mkadel nhtavaid tekste uurin siiski pisut teisel eesmrgil kui seda seni tehtud on. Varasemad uurijad ritasid nende abil eelkige mku dateerida. Uuriti, mis ajajrgul teatud tekstid levisid ja selleks vaadeldi nende vljangemist, materjale ning kirjade graveerimise tehnikat. Jrgnevas uurimuses pran ma nendele elementidele suhteliselt vhe thelepanu, peamiselt keskendun kirjade sisulisele mttele miks just sellised tekstid graveeriti, mida need omanikule vi graveerijale thendasid ning samuti proovin nende kaudu uurida keskaja inimese suhtumist mka kui thenduslikku objekti. Teema uurimisel kasutan philise allikana kirjeid mkadel, aga ka keskaegset kirjandust. Viimaseid allikaid peab ksitlema teatud ettevaatusega, sest keskaegsetes legendides ja jutustustes peegelduvad kitumisnormid olid ideaalid, mille poole peldi,
1

Embleton, Gerry; Howe, John. The Medieval Soldier: 15th Century Campaign Life Recreated. Windrow & Green Ltd., 1994. Lk. 50.

kuid mida pole vimalik saavutada2. Mga thenduse uurimisel ei saa mda minna mrkidest ja smbolitest nendel relvadel, mis on sama knekad kui kirjad. Nende smbolite tuumrhm on oma loomult vga arhailine ja prineb kirjaeelsest ajast, mil teatud kindlad ja ldjuhul elementaarsed mrgid olid kokkukeritud mnemoonilised programmid. Smbolite vime hoida kokkukeritud kujul alles pikemaid ja thenduskllaseid tekste on silinud.3 Keskaeg oli vga pikk aeg, mil inimeste arusaamad, tekspidamised ja asjade thendus jrk-jrgult muutus. Seega pean selguse ja tpsuse huvides oma uurimusele seadma ajalised piirid. Uurimise kigus selgus, et teema ksitlemisel on siiski raske jrgida pris kindlaid geograafilisi vi ajalisi piire. Etteruttavalt vib siin mrkida, et probleemide paremaks mistmiseks ja lahendamiseks tuleb esialgselt seatud ajalistest ja geograafilistest piiridest vahel vljuda. Umbes prast viikingiaja lppu, mil algasid ristisjad, toimus mkade arengus suurem muutus, mis oli nii funktsionaalne, dekoratiivne kui thenduslik. U. 1150 a. paiku omandas mk tielikult sellise thenduse nagu jrgnevatel sajanditel: endisaegsetele (mingil mral paganlikele) traditsioonidele lisandusid ja nendega segunesid siis kristlikud thendused4. Oma uurimuses seangi alguspiiriks XII saj. keskpaiga. Teise piiri olen tmmanud u. XVI saj. Phjuseks on jllegi mga suhteliselt jrsk funktsionaalne ja thenduslik muutus. Algas mga kui relva thtsuse langus: lahinguvljal hakkasid ha enam domineerima tulirelvad ja sellega seoses muutus ka mga thendus. Peatkis Mga konstruktsioon, terminid ja arengulugu vtan lhidalt kokku mga ajaloo, tema ehituse ning seletan lahti ts kasutatavad terminid. Kuna eestikeelses kirjanduses on keskaegseid mku nagu ka mitmeid teisi relvaliike rmiselt vhe ksitletud, siis tuli teatud mistetele sobilikke snu leida, aga kohati teistest keeltest termineid le vtta. Peatkis Mga thtsus keskaja inimesele nitan ra selle relva erilise seisundi keskaja hiskonnas, toon vlja phjused, miks mk oli vaadeldava ajastu
2 3

Lotman, Juri. Kultuur ja plahvatus. Varrak, 2005. Lk. 64. Lotman, Juri. Semiosfrist. Vagabund, 1999. Lk. 222-223. 4 Oakeshott, Richard Ewart. The Archaeology of Weapons. Arms and Armour from Prehistory to the Age of Chivalry. London and Beccles, 1960. Lk. 200.

inimesele nii thtis relv. htlasi proovin leida lahendust probleemile, miks just mk muutus niivrd mrgiliseks relvaks. Viimases peatkis Mk keskaja inimese ngemuses vtan lhidalt kokku erinevad tekstid mkadel, analsin neid ja proovin leida vastust ksimusele, kuidas keskaja inimene mka suhtus ja mida ta selles relvas ngi.

Kasutatud kirjanduse lhiiseloomustus

Oma ts olen kasutanud vga erinevat kirjandust, aga osa neist sisalda kesoleva teema jaoks vaid mnda ksikut nidet vi seisukohta. Jrgnevalt iseloomustan vaid neid, mida olen kasutanud kige enam vi mis pakkusid uusi ja originaalseid seisukohti. ks olulisemaid uurimusi vaadeldava teema seisukohalt on kindlast Ewart Oakeshotti raamat The Archaeology of Weapons. Arms and Armour from Prehistory to the Age of Chivalry5. Selles ksitleb autor, kes on kahtlemata ks tunnustatumaid vanemate relvade uurijaid, vga phjalikult kiki keskaegseid ja varasemaid relvi, kusjuures mkadele on ta pranud vga suurt thelepanu. Kuigi see ilmus juba 45 aasta eest, on tegemist vga hea uurimusega, mida jrgnevad relvaajaloolased pole paljuski suutnud letada. Kogumik Swords and Hilt Weapons: album.6 oli vga kasulik, milles erinevad autorid uurisid kepidemega relvi just endale kige paremini tuttavast perioodist. Raamat oli phjalik ja andis hea levaate mga arengust alates pronksiajast kuni pris hiliste mkadeni. Sellest kasutasin eesktt kahte peatkki, mis ksitlesid mind huvitavat ajajrku. August Demmini raamat Die Kriegswaffen7 on vga mahukas (u. 1000 leheklge), sest autor ksitleb seal kikvimalikke relvi ja muid sjaga seonduvaid esemeid (sjapasunad, lipud, trummid jne). Paraku on see raamat kirjutatud rohkem kui sada aastat tagasi ning autori mitmed seisukohad tnapevaks juba mber lkatud. Seetttu tuleb Demmini kirjutatusse suhtuda ettevaatusega. Ometi oli nimetatud monograafia sna kasutatav, sest sisaldas mningaid niteid ja fakte, mida uuematest vljaannetest ei leia. Eduard Wagneri raamat Hieb- und Stichwaffen8 on suhteliselt pildi- ja arvukeskne, st paljuski piirdub tema ksitlus teatud vljavalitud mkade kirjeldustega ja nende mtmete esitamisega. Teatud mttes on see kiiduvrne, sest teised autorid tihtipeale nii tpseid andmeid ei esita ja mainivad vaid, et teramikud muutusid pikemaks vi lhemaks. Raamatu alguses tutvustatakse mkade arengut, kuid kahjuks suhteliselt ldiselt ja

5
6

Oakeshott, 1960. Cope, Anne, toimetaja. Swords and Hilt Weapons: album. Oxford, 1994. 7 Demmin, August. Die Kriegswaffen. Leipzig, 1893. 8 Wagner, Eduard. Hieb- und Stichwaffen. Praha, 1966.

kokkuvtlikult. Sama kehtib raamatu Europische Hieb- und Stichwaffen9 kohta, mille alguses on ra toodud mkade ldine areng. Lisaks esineb mitmeid kirjastus Osprey Publishing vlja antud populaarteaduslikke raamatuid, mida olen kasutanud rmiselt ettevaatlikult, ainult siis kui ma ise seal esitatud videtega nustun. Kuna nimetatute raamatute autorite seas kohtab vahel tunnustatud spetsialiste (Christpher Gravett, David Nicolle), siis arvan, et nendest vib saada kasulikku ja teprast informatsiooni. Lisaks on raamatutes suhteliselt palju pilte keskaegsetest skulptuuridest, reljeefidest ja muudest kunstiteostest, mida mujalt ei leia. Mkadel esinevate kirjade analsimise ja lahtimtestamise lhtepunktina kasutan peamiselt Juri Lotmani teostes sisalduvaid ideidd, sest Lotman on nii Eestis kui mujal maailmas ks kige tunnustatumaid semiootikuid. Tnapeva Eesti semiootika baseerub peamiselt Juri Lotmani ja ldse semiootika Moskva koolkonna tdele, seetttu pean just neid allikaid kige usaldusvrsemaks. Huvitav uurimus prineb Drboglavilt10, mis ksitleb philiselt thti

mgateramikel, jagab need gruppidesse ning dateerib, millised kirjad olid teatud ajaperioodidel levinud. Raamatu lpus on mahukas nimekiri mkadel leiduvatest thtedest ja thekombinatsioonidest. Interneti erinevaid vrguleheklgi olen kasutanud rmise ettevaatusega, sest sealsed artiklid on tihtipeale kirjutatud mitte kvalifitseeritud uurijate, vaid asjahuviliste poolt ja nende kirjutised vivad olla kaheldava vrtusega. ldiselt olen kasutanud selliseid internetiartikleid, mille autori ja tema ameti vlja uurimisel selgus, et tegemist on tuntud spetsialistiga keskaegsete relvade alal. Eesti autorite kirjutatud teosed olen kasutanud vhe, kuna keegi pole antud teemat uurinud. Ainult Mati Mandel on oma artiklis Eesti 6. 13. sajandi mkade tpoloogiast ja dateerimisest11 mkasid ksitlenud, kuid tema uuritud relvad jvad suures osas mind huvitavast ajastust vlja.

Mller, Heinrich; Klling, Hartmut. Europische Hieb- und Stichwaffen. Berlin, 1981. Drboglav, D. A. Zagadki latinskih kleim na metah IX-XIV vekov. Moskva, 1984. 11 Mandel, Mati. Eesti 6. 13. sajandi mkade tpoloogiast ja dateerimisest. // Muinasaja teadus I. Arheoloogiline kogumik, toimetanud Jaanits, L.; Lang, V. Agu, 1991.
10

1. Mga konstruktsioon, terminid ja arengulugu

1.1 Konstruktsioon ja terminid

Esiteks tuleb ra defineerida, mis on ldse mk. Milliste tunnuste jrgi saab mka eristada nt pistodast vi vitlusnoast? Vitlemine pistodaga erineb

mgavitlusest oluliselt. See erinevus tuleneb ilmselt eelkige nimetatud relvade erinevast pikkusest, seega vib pistoda ja mka eristada just pikkuse jrgi. Tavaliselt tehaksegi mga ja pistoda vahel vahet nende pikkuse jrgi, kusjuures piiriks loetakse 40 cm12. Seega vib mka defineerida jrgmiselt: mk on kepidemega relv, millel on teramik ja tema pikkus letab 40 cm. Mk koosneb mitmest erinevast osast. Eesti keeles pole neile kigile veel tpseid vasteid antud. Mningaid termineid olen ise tlkinud ja vahel jtnud hoopis tlkimata. Viimaste puhul on tegemist juba niielda rahvusvaheliste mistetega niteks kui inglise keeles kasutatakse samuti prantsusekeelsetes uurimustes levinud terminit. Mga thtsaimateks osadeks on teramik ja pide. Teramik on mga see osa, millega vitluses raiutakse vi torgatakse. Teramiku ihutud osa ehk likavat serva nimetatakse teraks ja neid on mgal ks vi kaks. Piki teramiku keskosa vis vastavalt ajaperioodile olla soon, mis muutis mga kergemaks ja elastsemaks, vi hoopis ribi, mis tekkis kaitserde arengu tttu. Viimasel juhul on teramiku ristlige rombikujuline ja ribi on mga kljel esileulatuvam koht. Neid teramikuosasid, mis jvad ribi (vi soone) ja terade vahele, nimetan mga pskedeks. Pide koosneb nupust, rootsust ja kaitserauast. Nupp oli mga pidemepoolses otsas ja ei lasknud relval omaniku kest libiseda. Teise funktsioonina pidi ta mka tasakaalus hoidma. Tasakaalupunkt paiknes umbes kaitseraua juures; aga vis vahel asuda pisut teramiku pool, sest see andis lgile judu juurde. Tavaliselt oli mganupp valmistatud rauast vi pronksist.

12

Mller; Klling, 1981. Lk. 25.

Kaitseraud eraldab teramikku ja kepidet ning kaitses philiselt kandja ktt vastase hoopide eest. Vimalik, et see kaitses htlasi ktt, kui lahingus pide kogemata vastase kilpi tabas. Rootsu mber kinnitus kepide, millest kasutaja kinni hoidis. Tavaliselt oli roots teramikuga hes tkis ning tema klge kinnitati kaitseraud ja nupp. Rootsule lisati mlemale poole puust pidemepsed, mis traadi, naha vi riidega kokku tmmati, et oleks mugavam relva kes hoida. Hilisematele mkadele lisandus veel ricasso (teramiku terad olid kaitseraua juurest nrid ja teramiku ristlige selles kohas neljakandiline), mis oli vajalik selleks, et kui srm le kaitseraua ulatus, siis polnud ta vastu tera. Kahekemkadel veti ricassost isegi teise kega tihti kinni, et oleks mugavam mka ksitseda. Keskaja lpupoole tekkis pidemele veel lisandeid nagu nimetissrme rngas ja srmenukkide kaitse. Nimetissrme rngas vi -rngad olid kas hel vi mlemal pool teramikku tera juures kaitseraua vastas ja valmistati selleks, et kaitsta srme juhul, kui see ulatus le kaitseraua. Srmenukkide kaitse oli kepidemega paralleelne metallkaar, mis kaitses hoidja ktt nukkide juurest. Nendest detailidest arenes edaspidi vlja juba palju keerulisem rapiiri kepide.

1.2 Arengulugu
Mk leiutati ilmselt pronksiaja keskpaigas, mil hakati tegema pikemaid pistodade teramikke. Seoses raua leiutamisega levisid mgad laiemalt. Rooma armees oli kasutusel mk, mida nimetati gladiuseks (ladina keeles mk). See oli u. 60 cm pikkune relv, mida kasutati ilmselt peamiselt torkerelvana.13 Vana-Rooma riigi lpul levis rooma ratsavelaste seas tolle aja kohta pikka mka, mille nimetuseks oli spatha ning mida peetakse nn euroopaliku mga eelkijaks. Viikingiajal muutus mk pikemaks ja teiste relvade seas thtsaimaks, aga htlasi thenduslikumaks, sest tema abil teostati mitmeid tseremooniaid ja mku pandi ka hauda kaasa. Mga teramik hakkas otsast teravnema, enne olid tema kljed enamvhem paralleelsed. Nii nihkus raskuskese pidemele lhemale, mis vimaldas relvaga kergemini la ja pareerida. Teravneva otsa tttu vib arvata, et viikingimka kasutati peale raiumise mingil mral torkamiseks. Teramik muutus pikemaks, mis andis lahingus suure eelise. Pikkuseks sai 80-105 cm. Vimalik, et mgateramike muutuse tingis esiteks nende relvade valmistamistehnoloogia areng, aga ilmselt ka paremate ja tugevamate turviste teke. Viikingiaja alguseks oli juba kasutusel nii soomus- kui rngasr, mida torgates tekitati suuremat kahju. Raskuskeskme asukoha nihkumine phjustas ilmselt omakorda vehklemistehnika muutuse. Prast viikingiaega toimus mga arengus jrjekordne murrang. Teramik muutus taas pikemaks, varem rikkalikult dekoreeritud kaitseraud ja nupp lihtsamateks ning tagasihoidlikemaks. Kui seni olid kaitserauad suhteliselt lhikesed, siis nd muutusid need aina pikemaks, vimalik, et seegi nitab vehklemiskunsti arengut. XIII saj. keskpaigaks olid tavalised mgateramikud muutunud veelgi pikemaks ja jrgnevalt sellesuunaline areng jtkus. XIV saj. alguseks olid vlja kujunenud plaatr ja plaatvest14. See kutsus relvade, sealhulgas mkade, arengus esile tsise muutuse. Tekkisid rasked (mk kaalus u. 1,6-2 kg) ja tugevad relvad, mis pidid suutma plaatvestist lbi la vi plaatide vahele tungima.

North, Anthony. Swords and Hilt weapons. Barbarians and Christians. 1994. Lk. 84. Mesalu, Ain. 13.-14. sajandi kaitserd Otep linnuse leidude phjal. // Muinasaja teadus. Tallinn, 1995. Lk. 331.
14

13

10

Juba XIII saj. lpul alanud protsess judis nd lpule. Mgateramikud olid kitsamad, ristlikes valdavalt rombikujulised ja soone asemel omasid nad nn ribi. Torkerelval oli vaja just jikust, et ta plaatrlt ra ei libiseks ega murduks. Selline teramiku kuju ji valdavaks ka XV saj.15. Mgateramike pikkus ulatus kuni 105-125 cm16. Viimase pikkusega teramikuga relva nimetatakse juba pooleteisekemgaks, sest seda sai kasutada nii he kui kahe kega17, et lgile suuremat judu anda. Nende miinuseks oli vaid see, et siis ei saanud enam kilpi kasutada). Teramike pikenemine viis paratamatult nuppude suuremaks ja raskemaks muutumisele, et mka tasakaalus hoida. XV saj. mkade teramiku ristlige oli jtkuvalt romb, vahel vib kohata soont, mis tihtipeale ulatub niteks ainult kolmandiku teramikuni. XV saj. leiutati tisraudr ja sellele pidid ka mgameistrid kuidagi reageerima ning nii leiutatigi mitmeid uusi mgatpe: estoc, Katzbalger, kahekemk, rapiir, cinquedea. Tsi, kiki neid ei tehtud spetsiaalselt tisraudr vastu. Vimalik, et hel rtlil oli mitu erineva otstarbega mka, vhemalt Saksa ordu orduvendadel nimetatakse mitme mga olemasolu, kuigi erinevate tpide kohta poole midagi mainitud18. XV saj. II veerandil saavad mgad taas raie-ja-torke funktsiooni, erinevalt siis XIV sajandist, kus mk oli philiselt torkerelv. Uued relvad olid varasemates kergemad, jdes u. 1-1,2 kg piirimaile. Seoses tisraudrdega mille vastu mk ei olnud kige efektiivsem relv kahanes mga thtsus sjariistana, kuid tema sotsiaalse staatuse nitaja funktsioon ja peaaegu phalik aura silis ning vib-olla isegi suurenes.

North, 1994. Lk. 41. North, 1994. Lk. 39. 17 Oakeshott, 1960. Lk. 308. 18 Nowakowski, Andrzej. Arms and Armour in the Medieval Teutonic Orders State in Prussia (Studies on the History of Ancient and Medieval Art of Warfare). Oficyna Naukowa MS, 1994. Lk. 88-89.
16

15

11

2. Mga thtsus keskaja inimesele

2.1 Mga thtsus

Nagu sissejuhatuses juba mainitud, ei kahtle keegi, et mk oli keskajal vga smboolne relv. Mingil mral oli mk valitsevate kommete, uskumuste, vaimsuse jne nitaja. Niteks ristisdade ajal, kui vagadus ja religioon thtsamaks muutusid ning tekkisid vaimulikud rtliordud, olid mgad suhteliselt lihtsad, tagasihoidlikud ning vheste kaunistustega. Thed ja kirjad mkadel kajastasid eriliselt vagatsevat ja peaaegu alati religioosset sisu. Mga ja ldse relvade austamine prines juba barbarite kultuurist. Roomlased suhtusid relvadesse seevastu vga tnapevaselt. Lihtinimesed kartsid relvi ja sjamees hoolitses oma sjariistade eest, aga mitte armastusest vaid seetttu, et seda tegematta sattunuks ta pahandustesse. Germaanlastele olid aga relvad ja sjandus ks thtsamaid asju.19 Sjalises mttes polnud mk kunagi lahinguvljal domineeriv. Tsi, mka omas iga rtel, kuid lahinguvljal oli palju enam kasutusel odasid ja vahel isegi kirveid20. Oma thenduslikkuses letas mk aga kiki teisi relvi. Niteks juba viikingid andsid oma mkadele nimesid ja kasutasidnende relvade kohta palju luulelisi kenningeid. Kenning on metafoorne vljend, mis thistab hte mistet teiste snade abil. Niteks mga kohta kasutati kenningeid nagu Odini leek, lahingu j, haavamadu, kiivrikoer, lahingumadu, kilpide tuli, lahingu tuli, vere trvik, merekuninga tuli, mgatupe keel, haavaokas, rngassrgi helisev kala jne). Skandinaavia saagades kirjeldatakse pikalt ja phjalikult lahinguid mkadega ning neid relvi pandi haudadesse kaasa. Teisteski kultuurides on mkasid krgelt austatud, parimaks niteks on Jaapani samuraid, kes pidasid mga kaotust suurimaks hbiks21.

Oakeshott, 1960. Lk. 18-19. Clements, John. Medieval Swordsmanship. Illustrated Methods and Techniques. Paladin Press, 1998. Lk. 29. 21 Keegan, John. A History of Warfare. New York, 1993. Lk. 44-45.
20

19

12

Jrgnevatel sajanditel silitas mk endise smboolse thtsuse. See relv nitas omaniku sotsiaalset staatust22 Kuna mk oli vga kallis ese, siis peegeldas tema omamine auvrsust. Mida uhkem ja ilusam mk oli, seda thtsamaks ja rikkamaks vis pidada selle omanikku. Keskaja riikide valitsejad lasid endale valmistada mku, mis olid kullatud, hbetatud ja omaaegsel tipptasemel kaunistatud. Mitte ainult viikingid, vaid ka keskaja trubaduurid ja ilmselt mgaomanikudki andsid oma mkadele nimesid. Neist kige kuulsamad olid Rolandi Durendal23, legendaarse kuninga Arthuri Excalibur, Karl Suure Joyeuse24 ja Siegfriedi Balmung25. Mkadel on mitmetes erinevates legendides ja phakute elulugudes keskne osa. Nitena vib jllegi tuua kuningas Arthuri Excaliburi, mille lugu ma siinkohal mber jutustama ei hakka. Phakutest on ks kuulsamaid Pha Galgano Guidotti, kes sndis sndis Itaalias u. 1148. a. ja oli tpiline praaliv rtel kuni 20nda eluaastani, mil ta prast ilmutust erakuks hakkas. Mne aasta prast kohtus ta paavst Alexander III-ga, kes julgustas teda asutama kloostrit. Galagno prdus tagasi oma keldrisse ja saatis korda ime. Nimelt torganud ta oma mga lbi kivi, kusjuures pide ja osa terast jnud nii vlja paistma, et moodustus rist. Videtavalt on seesama mk tnapevalgi St. Galagno kloostris alles ja ikka veel kivisse torgatuna. Pha Galagno kanoniseeriti neli aastat peale surma.26 Mk on muuseas phakute ks sagedasemaid ikonograafilisi embleeme, kusjuures ainult raamatuid kohtab nende seas enam27. Heaks niteks mgast kui smboolsest relvast on suhteliselt vikesed eksemplarid, mida nimetatakse ka laste mkadeks ja neid suhteliselt kergeid relvi on siin-seal silinud28. Sellistel mkadel puudus ju peaaegu igasugune praktiline otstarve. Harjutamiseks neid ilmselt ei kasutatud, kuna taolised metallist orad on lapsele vehkimiseks anda liiga ohtlikud. Vib muidugi oletada, et mk kingiti lapsele lihtsalt

Mller; Klling, 1981. Lk. 84. Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia, koostaja Alttoa, Villem. Tallinn, 1962. 24 Mller; Klling, 1981. Lk. 84. 25 Lotman, 1999. Lk. 212. 26 Lombardo, Stanley. Sword Saints a Christian Paradox? http://www.netsword.com/features.html, 13.05.2005. 27 Tarand, Kristi. Phakuteraamat. Nende elulood, teod ja iknonograafilised embleemid. Perioodika, 1995. Lk. 170. 28 Clements, 1998. Lk. 31.
23

22

13

mnguasjaks, mida ma ise siiski ebatenoliseks pean, kuna mk oli ikkagi tsine ja auvrt taparelv. Taolisi ebapraktilisi mku esineb veelgi29, niteks Eestist Siksalist leiti eksemplar, mille nupp ja pide on luust. Kuna nupp oli mgal tasakaalustamiseks ja luu ei ole eriti raske, siis on tema otstarve arusaamatu. Silvia Laul oletab, et see vis olla mingi tseremoniaalne smbol. Kuna tegemist on tavalise ordumgaga (va nimetatud must nupp), aga mees ise polnud ordumehe rivastes, siis pakkus Laul vlja, et see relv pandi maetule hauda kaasa kui sotsiaalse staatuse nitaja vi kinnitas ta mingit lepingut mehe ja ordu vahel vi oli lihtsalt trofee.30 Paljud mgad on aga nimetatud hoopis nende inimeste jrgi, kes olid vastavate relvade omanikud vi muul moel mgaga seotud. Vahemrkusena olgu eldud, et tihtipeale esineb siiski kahtlusi, kas nimetatud isikutel oli tegelikult ldse neile omistatud mgaga mingeid seoseid. Selliseid mku hoiti alal nt kloostrites vi teistes thtsates kohtades. ks kuulsamaid on nn Karl Suure mk, mida praegu silitatakse Viinis Schatzkammeris. Mk sarnaneb saablile. Ta on heteraline, aga relva selg on kuni umbes poole teramikuni samuti teritatud31, kergelt kver ja kaunistatud vaske graveeritud lohedega. Kepide asetseb teramiku suhtes nurga all (so kaardub allapoole), mis on iseloomulik IX saj. Lhis-Ida mkadele. Kaitseraud on lhike, nupp ja tupp hbetatud ning roots mhitud raikala nahka.32 Selle mgaga on seotud mned legendid. ks neist rgib, et nimetatud relv kingiti Karl Suurele kuulsa Bagdadi kaliifi, Harun al-Rashidi (785.-809. a.) poolt. Teises legendis eldakse, et kigepealt kuulus see mk hunnide kuningale Attilale (406.-453. a.). Kolmandas jutustatakse, et vaadeldav sjariist kingiti saksi printsile Ungari kuninga lese poolt selle eest, et esimene aitas lese poja troonile tagasi 1063. a. htegi nendest juttudest ei saa siiski testada, pigem tuleb hoopis kahelda. Vib ainult elda, et Karl Suure mk valmistati kusagil Ida-Euroopas umbes IX sajandil ja pole isegi kindel, kas ta on kunagi kuulsa keisri kes olnud.
29 30

Clements, 1998. Lk. 31. Laul, Silvia. Rtlimk Ugandi mehe hauas. // Idatee. Tallinn, nr. 3, 1997. Lk. 22. 31 Oakeshott, 1960. Lk. 168. 32 North, 1994. Lk. 35.

14

Karl Suurega seostatakse ka teist mka, mida nimetatakse samuti Karl Suure mgaks ja mis asub Louvres. See on ristikujuline mk, mille kaitseraua otstes neme suid prani ajavad lvisid ja tema pide ise on puhtast kullast33, teramiku pikkus ulatub aga 90 cm34. Nimetatud Karl Suure mka kasutati Prantsuse kuningate kroonimisel35. Esmakordselt mainiti mga kasutamist sel eesmrgil 1270. a. Philippe III Vapra puhul. Tegemist oli ilmselt puhtalt kroonimiseks meldud mgaga, mida hoiti juba keskajal Saint-Denisi kloostris. Samas kloostris hoiti videtavalt ka teisi kuulsaid mku Louis IX kuuluvat mka, Charles VII relva ja eksemplari, mida omistati peapiiskop Turpinile.36 Tuntud on veel St. Mauricei mk, mis asub samuti Viinis. Seda relva kasutati Saksa keisrite kroonimisel37. Tal on kullatud brasiilia phkli kujuline nupp, millel neme pealegraveeritud ladinakeelset kirja:
BENEDICTVS DOS DES MEVS QVI DOCET MANVS

(tnatud olgu Jehoova, mu kalju kes petab mu ksi lahinguks ja mu srmi sjaks). Vaadeldava relva teramikul on rngasrist. Tema sirgele kaitserauale on kirjutatud
CRISTVS VINCIT CRISTVS REINAT CRISTUS INPERAT

(Kristus vallutab, Kristus valitseb,

Kristus juhib)38. Mgatupp on oliivipuust, kaunistatud kuldplaatidega, mille peal kujutatakse keisrit. Seda relva on aastate jooksul muudetud nagu paljusid teisi kuninglikke mku. Tema teramik ja tupp on ilmselt XI saj.-st, aga pide prineb aastatest 1198-1218.39 Kuna mk on suureprases, peaaegu veatus seisukorras, siis vib see viidata, et vaadeldavat relva pole kunagi lahingus kasutatud40. Kui see vide ja dateering on iged, siis vib teda pidada heks varajaseimaks puhtalt tseremoniaalotstarbeks valmistatud mgaks. Teine St. Mauricei mk asub Itaalias Torinos Armeria Reale muuseumis. Selle teramiku mlemal poolel on ristid ja H-thed: H + H ja + H +, mis vivad thendada ilmselt Jeesuse ht thte (Jhesus) vi Hosiannahi esithte. Nimetatud mka hoiti koos
33 34

North, 1994. Lk. 36. Demmin, 1893. Lk. 721. 35 North, 1994. Lk. 36. 36 Hellqvist, Bjrn. The Sword of Charlemagne. http://www.myarmoury.com/feature_charlemagne.html, 12.05.2005 37 Hellqvist, Bjrn. The Swords of Saint Maurice. http://bjorn.foxtail.nu/h_stm_e.htm, 12.05.2005 38 Oakeshott, 1960. Lk. 206. 39 North, 1994. Lk. 36. 40 Lombardo, Stanley. Sword Saints a Christian Paradox? http://www.netsword.com/features.html, 13.05.2005.

15

teiste phaku reliikviatega ja legendi jrgi pidi viljatu naine seda katsudest oma veast lahti saama.41 Ei maksa unustada, et rtliks lmine kis mga abil. Juba eespool sai mainitud, et XII saj. keskel toimus mga thenduslikus vrtuses suurem muutus. XI saj. ja XII saj. alguses teisenes ka rtlikslmine. Seni elukutseliste relvarhmitustes uute kaaslaste vastuvtmiseks lbiviidav ilmalik tseremoonia hakkas jrk-jrgult saama religioosselt thenduslikuks ka kiriku silmis, sarnanedes ha enam kiriklikule sakramendile. Samas ei saanud saanud rtlikslmine selleks siiski mitte kunagi, kuigi seda ritati42. Tihtipeale oli mk kroonimise juures oluline: mka kanti kui oma igsusjrgsuse tunnust. Karl Suurele seoti keisriks kroonimisel mk vle Pha Peetri katedraalis. Frederick II kroonimismk on Viinis Schatzkammeris, Prantsuse kuningatel oli oma kroonimismk (nn Karl Suure mk).43 Keskaegsed valitsejad lasid pidulikel puhkudel enda ees mka kanda ja tihtipeale end sellega kroonida. Selline kandmise komme sai alguse Btsantsist44 ja oli olemas juba XIV saj. algul ja on paljudes kohtades silinud tnini. Kandmismkade teramikud olid pikad ja tihti lihtsad, mgad ise ristikujulised (so nii teramik kui kaitseraud olid sirged). Enamasti olid nad vga suured, lausa ilmselgelt liiga suured, et vitluseks kasutada. Seega oli neil ainult mrgiline vrtus. Niteks Londoni Towers on kandmismk, mille pikkus nupust tipuni ulatub 228 cm. Ilmselt tehti see Henry V-le (1413.-1422. a.) vi Edwardile, Walesi printsile.45 Topkapi lossis Konstantinoopolis on ks vga suur kandmismk, mille trklased olid saanud oma sjaretkel Ungarisse. Heraldilised mrgid nitavad, et mk kuulus Matthias Corvinusele, Ungari kuningale (1440.-1490. a.).46 Dublinis on lalpool mainitud kandmismk, mida peeti pikka aega XVII saj. prinevaks relvaks, aga mne aja eest avastati, et see on tegelikult tehtud Henry IV-le
Hellqvist, Bjrn. The Swords of Saint Maurice. http://bjorn.foxtail.nu/h_stm_e.htm, 12.05.2005 Cardini, Franco. Sjamees ja rtel. // Keskaja inimene, koostaja Jacques le Goff. Tallinn, 2002. Lk. 80, 92. 43 http://www.myarmoury.com/feature_swordintro2.html, 13.05.2005 44 http://www.myarmoury.com/feature_swordintro2.html, 13.05.2005 45 LaRocca, Donald J. The Reneissance Spirit. // Swords and Hilt Weapons: album; toimetaja Anne Cope. Oxford, 1994. Lk. 51. 46 North, 1994. Lk. 41.
42 41

16

(1399.-1413. a.) 1396. a. kullasepp Herman van Cleve poolt. Nimetatud kaheteralise mga kaitserauale on kirjutatud gooti thtedes deviis enne troonile asumist 1399. a.
47

SOUEREYNE SOUEREYNE,

mis oli Henry

Ilmselt sai selle Dublini linnapea 1403. a., kui

kuningas olevat talle andnud vlt oma mga ja koos sellega iguse lasta kanda protsessioonil mka enda ees. Nimetatud sndmusest peale tuntakse seda kui Dublini linnamka. Taolisi mku kingiti ilmselt suhteliselt palju, aga loomulikult polnud see massiline. Kui linnapeale anti igus enda ees mka kanda, siis tehti seda valitseja poolt kingitud mgaga. Niteks Richard II (1377.-1399. a.) kinkis oma mga koos kandmisigusega 1392. a. Lincolni linnapeale.48 Meenutagem kingituse thtsust varakeskajal ning ka krg- ja hiliskeskajal, kingituse andmine oli nagu auavaldus, autasustamine49. ks suuremaid ja kirjalikes allikates sagedasemaid kingitusi oli mk. Cidile kingiti mgad Colada ja Tizona, paavstid annetasid mku, kuningad kinkisid mku, sjasndinud krgest soost lapsele kingiti tihti mk, millega anti talle juba snnist alates au. Kinkimine oli alati austamine, kingi vrtus olenes au suurusest st mida suurema vrtusega oli kingitus, seda suuremat au osutati ja seda auvrsem oli teiste silmis kingituse saaja50. Ilmselt tehti keskajal teisigi kingitusi, mitte ainult mkasid, aga viimased mainitakse alati ra. Ilmselt mrgiti see ra kui kige thtsam kingitus. Seega vib taas nentida, et mk oli vga thtis, auvrt kingitus ja ese. Mkadele oli peale graveeritud deviise ja luuleridasid, nende kaunistustele kulutati silmnhtavalt palju raha. Niteks graveeringuid tehti enamasti taueeringuga ja kige enam kasutatud materjalid olid hbe, vask ja pronks. Isegi kige kuulsamad kunstnikud disainisid valitsejatele relvi, niteks Albrecht Drer, Hans Holbein, Urs Graf ja paljud teised51. Mgad, mis olid seotud thtsa isiku vi sndmusega said mnikord suure austuse objektiks, lausa reliikviaks. Selliseks niteks on mk, millega tapeti Thomas Becket 1170. a. Nimetatud relva hoiti Cantebury katedraalis spetsiaalsel altaril, kohal, kus mrv

47 48

North, 1994. Lk. 41-42. Oakeshott, 2002. Lk. 37. 49 Lotman, 2005. Lk. 67. 50 Lotman, 2005. Lk. 66. 51 LaRocca, 1994. Lk. 57.

17

aset leidis. Mga miniatuurseid koopiaid mdi aga palvernduritele. See altar kadus hes Henry VIII (1509.-1547. a.) kirikureformiga.52 Niinimetatud Conyersi falkioni silitati samuti Durhami katedraalis. Selle falkioni kaitseraud on sirge, kaetud hoolikalt graveeritud lohede ja muude ornamentidega. Nupp on tal kettakujuline, mille hel poolel neme graveeritud kotkast ja teisel pool kolme lvi. Need smboliseerivad Pha Rooma Impeeriumi ja Inglismaad. Nii kaitseraud kui nupp on tehtud vasest ja kaetud emailiga. Selja krgendikult jooksevad piki teramikku mitu kitsamat soont vi kanalit. See ilus mk tehti peaaegu kindlasti Richardile, Cornwalli krahvile XIII saj. Kaitseraud on tugevasti viga saanud ja kraabitud, mis viitab intensiivsele kasutamisele, kuid muidu on relv sna heas korras. Selle mgaga on seotud komme, et kui Durhami piiskop siseneb esmakordselt oma diotssi, siis ulatab Conyersi perekonna liige talle nimetatud falkioni ja piiskop annab selle kohe tagasi, kinnitades nii perekonna igust misale, mis annetati neile XII saj. Mga vahetamise komme prineb ilmselt u. aastatest 1250-1270.53 Mningaid mku hoiti alles mitmeid suguplvi ja need muutusid peaaegu perekonnareliikviateks. Sellised perekonnamgad olid vga uhkelt kaunistatud ja hoolega valmistatud. Kuna need olid kuulunud juba rtli esiisadele, siis hoiti selliseid relvasid vga suure au sees. Ilmselt kaunistati neid mku ka hiljem peale valmistamist. Taolisi mku on silinud limalt vhe, nii teatakse vaid kigest neli kindlalt mratletavat perekonnamka54. ks on kuningas Edward III (1327.-1377. a.) kuulunud mk, mis asub praegu erakollektsioonis Saksamaal koos pistodaga, mis selle mgaga alati paaris kib. Kaitseraud ja nupp on rauast, aga rikkalikult le kullatud ja kaunistatud.55 Teine on Santa Casilda mk Madridis. Selle nupul on nha vappi, aga vrvide kasumise tttu pole teda vimalik mingi kindla perekonnaga seostada. Kuna seda mka on uuritud veel pealiskaudselt, siis ei saa tema kohta midagi phjapanevat elda. Vib

52 53

North, 1994. Lk. 39. Oakeshott, 1960. Lk. 235-237. 54 Oakeshott, 2002. Lk. 37. 55 Oakeshott, 2002. Lk. 37-38.

18

lisada, et vaadeldava mga nupp on kll vasest ja kaitseraud rauast, aga mlema kaunistused on samas stiilis.56 Kolmas mk on Kastiilia Sancho IV el Bravo mk. See vti tema kirstust Toledos 1943. a. Kuningas Sancho suri 1298. a., aga usutakse, et mk kuulus juba tema isale, Sancho el Sabiole.57 Mga pide on rauast ning rikkalikult hbetatud ja kaunistatud, rootsu mber on kinnitatud vnatud hbetraat. Kaunistuste idamaise pritolu phjal vib arvata, et mk on mauride vi Lhis-Ida elanike tehtud.58 Kuna Hispaania oli suurte idamaiste mjutustega, siis vis mni kohalik meister lihtsalt jljendada mauride stiili. Tenoliselt kuuluski see mk Kastiilia kuningaperekonnale. Neljandaks on Comt de Dreuxi mk, mis kuulus prantsuse krahviperekonnale, kellel olid kuningaga sugulussidemed. Esimene de Deuxi karhv oli kuningas Louis VI Paksu (1108.-1137. a.) viies poeg. De Dreuxde perekonna mjukus hvitati 1307. a. Philppe IV Ilusa (1285.-1314. a.) poolt, ilmselt nende tihedate sidemete tttu Templirtlitega. Kuigi tolleaegne krahv Jean ise ji ellu ja lks ilmselt itta sdima, et pseda kuninga tagakiusamisest. Seal langes ta 1309. a. saratseenide ktte vangi ja krahvi mk viidi Alexandria Arsenali teiste vidutrofeede sekka. Krahvil oli ainult ks jrglane, kes suri 1345. a. ja prast seda de Dreuxde suguvsa meesliin katkes.59 Mk ise on soonega ning omab vasest kettakujulist nuppu, mille mlema klje keskkohas asuvad lohud. Neist hes on vapp ja teises ilmselt pha tamme juuretkk, mis oli de Dreuxde perekonnale suure thtsusega. Kuju jrgi prineb teramik XIII saj.-st, u. 1240ndatest. Seega on vimalik, et mk kuulus juba Jeani isale, vanaisale vi veelgi kaugemale esiisale. Rootsule kinnitub hbetraadi ja kahe pronksplaadiga kepide, millele on hbedaga kirjutatud COLLIGE PER ME REGE SUM (MUM) (mina mran seaduse piirid). Kaitseraual esineb tekst
MEDIO REGE PUNGE PER IMUM

(seaduse eest ma torkan).60

Tasub thele panna, et on kasutatud ladinakeelset verbi pungere (torkama), mitte secare (raiuma, lma)61. ldiselt arvatakse, et mgavitluse juures muutus torkamine valdavaks alles XIV saj. Teramikul on thed
56 57

HETFFH,

sealjuures F thed

Oakeshott, 2002. Lk. 37-38. Oakeshott, 2002. Lk. 38. 58 North, 1994. Lk. 39. 59 Oakeshott, 2002. Lk. 38-39. 60 Oakeshott, 2002. Lk. 40. 61 Wagner, 1966. Lk. 120.

19

asetsevad tagurpidi. Nende thenduse kohta on raske midagi elda, aga thtede kuju viitab varasele XIII saj.-le, nagu ka tagurpidi thed.62 Vimalik, et thed on nagu tavaliselt snade algusthed. Selle kohaselt thistab H Jeesust, E igavest, T Kolmainsust vi kolme korda ja F poega. On oletatud, et see mk vib olla vltsing, sest tema vasest kaitseraud on vitlemiseks liiga pehme. Samas teatakse mitmeid teisi hea kvaliteediga mku, mis omavad samuti vasest kaitserauda nagu peaaegu kik XVIII-XX saj. mgad. Viikingid ja nende eelkijad rahavasternde ajal kasutasid vahel, tsi kll harva, kaitseraua

materjalina isegi puud vi luud, mis vitlemiseks tegelikult kasutud peaksid olema. Ka idamaades olid keskajal peaaegu kik mgad pronks- vi vaskkaitserauaga, uhkemad koguni hbedast ja kullast, mis on samuti pehmed metallid.63 Pealegi oli eespoolmainitud Durhami katedraalis silinud falkionil samuti vaskkaitseraud. Omaprast mga austamist nitab spetsiaalsete timukamkade kasutuselevtt. Karistuseks mgaga pea maha raiumine oli populaarne Prantsusmaal ja KeskEuroopas, aga Inglismaal kasutati sel otstarbel peamiselt kirvest. Sealgi tehti vahel erandeid - kui kuningas Henry VIII (1509.-1547. a.) lasi hukata oma teist naist Anne Boleynt, siis eelistati Anne soovil kirvele mka. Kuna mgaga pea maha raiujat peeti profesionaaliks, siis toodi sellele oskusele spetsialiseerunud timukas kohale SaintOmerst, mis asub Calais lhedal64. Mgal olevat hukkamisel olnud kirve ees eelis kirvega pidi mitu korda lma, et pea maha saada, aga mgaga vilunud timukas tegi seda he hoobiga. Selline karistusviis kestis XVIII saj. alguseni, mil niteks Prantsusmaal oli giljotiin juba laiemalt levinud.65 Mgaga pea maharaiumist peeti austusvrseimaks hukkamisviisiks66. See nitab sna selgelt, et mk oli igaklgselt auvrne relv. Tallinna Linnamuuseumis asuv Tallinna timukamk on ilmselt aastast 1525, sest nimetatud arv on tema teramikule kirjutatud. Pisut kaheldavaks teeb selle daatumi aga hilisem kirjastiil, logisev kaitseraud ja lohakalt kinnitatud nupp. Kui mk siiski kuulub XVI saj. esimesse poolde, siis on see ks varasemaid silinud timukamku. Samuti vib see olla mitte

62 63

Oakeshott, 2002. Lk. 40. Oakeshott, 2002. Lk. 41. 64 Ternjak, J. Sajandite kohtuotsus. Tallinn, 1962. Lk. 68. Samuti: LaRocca, 1994. Lk. 51. 65 LaRocca, 1994. Lk. 51-52.
66

Wagner, 1966. Lk. 129.

20

aastaarv, vaid nnenumber (teramikule graveeritud nnenumbritest rgin hiljem). Tallinna mgale on kirjutatud: Jumalik arm ja usk snnivad igal hommikul uuesti. Tstes mga aitan ma patuse igavesse ellu. Mgad jid thtsaks hiljemgi. Jrgnevatel sajanditel annetas paavst peaaegu igal aastal mku usu kige suurematele toetajatele ja kaitsjatele67. Need olid

kahekemgad, mida peetakse Itaalia kullasepat ilusamateks nideteks. Relva pide ja tupp olid tavaliselt rikkalikult kaunistatud, esimene tihti hbedast valatud ja siis le kullatud. Mk annetati koos vga, mis oli samuti kullatud ja prlitega kaunistatud. See komme psis kuni varase XIX saj.-ni. Mgale oli sageli kirjutatud paavsti nimi, paavstiks saamise aasta ja mnikord kiri, mis pidi kasutajat veenma kristluse eest vitlema68. Isegi XX saj. kandsid Esimese maailmasja ohvitserid vl mku kui krgema auastme smbolit.

67 68

http://www.myarmoury.com/feature_swordintro2.html, 15.05.2005. http://www.myarmoury.com/feature_swordintro2.html, 15.05.2005.

21

2.2 Mga smboolsuse ja thtsuse tagamaad

Miks muutusid kikvimalikest relvadest just mgad niivrd thenduslikeks ja smboolseteks, aga mitte kirves, oda, vibu, pistoda vmt sjariist? Mk oli juba vhemalt viikingiajal pselt69. Mga thtsuse ja mrgilisuse tagamaid peab otsima ilmselt pris tema tekkeajast, aga see jb kesoleva t raamidest vlja. Kuna u. 1150. a. paiku omandas mk sellise thenduse, mida peetakse tema keskaegseks thenduseks, siis pran phithelepanu just sellele perioodile. Olen jaotanud uurimise huvides mga smboolseks muutumise phjused kolme kategooriasse, kuigi tegelikult neid phjuseid ksteisest eraldada ei tohiks. Selline eristus on tehtud lihtsalt uurimise huvides, et erinevaid tegureid analsida ja eristada, tegelikult mjutasid kik kategooriad mga thenduse arengut hiselt. Esimene kategooria: efektiivsus. Mk kui taparelv. Mk on suureprane taparelv, mida sai vastasesse torgata, aga temaga sai ka la ja raiuda. Mga haardeulatus oli suhteliselt pikk ning tera (ehk relva tappev osa) samuti pikk, eriti, kui vrrelda nt kirve vi nuiaga. Mga purustusjud on teiste relvadega vrreldes vimas, mida nitasid selgelt lehmakorjuse peal tehtud katsed. Niteks mgaga vrreldes purustas kirves lehmakonte suhteliselt halvasti, kusjuures ta kippus kinni jma ja odagi ei tekitanud nii suuri haavu. Lisaks oli mka kiire ja mugav kasutada70. Samuti pidi kirvega pea maharaiumisel mitu korda lma, aga mgaga sai ppinud mees he hoobiga hakkama71. Endine sjamees ja Rooma ajaloolane Ammianus Marcellinus kirjutas IV saj. teose Teod, mis sisaldab Rooma ajalugu 96.-378. aastatel72, kus ta mrgib kohkumusega mgaga puruksraiutud kiivreid, poolekslhestatud pid ja kehi, mida ta seni ninud polnud (seni oli Rooma sjavelaste mk olnud vaid lhike torkerelv)73.
69 70

rmiselt

thtis

ja

smboolne

relv.

Niteks

kasutati

mka

abiellumistseremoonial preester nnistas srmust, vttes selle peigmehe teramiku

Oakeshott, 1960. Lk. 201. http://netsword.com/ubb/Forum3/HTML/000892.html, 16.05.2005. 71 LaRocca, 1994. Lk. 51. 72 Makin, N. A. Vana-Rooma ajalugu. Tallinn, 1962. Lk. 27. 73 Le Goff, Jacques. Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn, 2001. Lk. 27.

22

Omal ajal uus ja efektiivne relv avaldas muljet ning seetttu hakati teda austama. Mga efektiivsus hakkas kahanema alles XIV saj., kui tekkis plaatr, mille vastu mk enam nii efektiivne polnud. Plaatr tiustumise tttu jtkus mga sjalise thtsuse kahanemine ka jrgnevatel sajanditel. Samas aga tema kui smboli thendus silis vi isegi suurenes. Teine kategooria: kasutajad. Mk kui sotsiaalse astme nitaja. Mga thtsuse tusu phjustasid tema kasutajad, kelleks oli tavaliselt krgklass, eriti varasemal ajal. Mga ksitsemine vajab oluliselt rohkem oskusi, mida on vaja treenida. Treenimiseks vajalikku aega oli aga peamiselt krgklassil. Samuti oli mk vga kallis relv. Varakeskajal vis mk maksta 7-20 lehma74. Hind sltus ilmselt relva kvaliteedist ja paremaid mku said endale lubada ainult rikkad. X saj. alguses mainitakse, et mned anglo-saksi mgad maksid koguni 120 hrga vi 15 meesorja. Keskaegse rtli mk vis maksta tnapeva hindades ilmselt sadu tuhandeid kroone75. Siiski ei maksa selliseid vrdlusi vga tsiselt vtta, minu kogemuste jrgi leidub nii kirjalikes allikates kui uurijate tdes vga erinevaid hindu, mida on peaaegu sama palju kui hindajaid. Krgema hinna ja muidugi efektiivsuse tttu hakkas seda relva kasutama valdavalt krgklass ja nii muutus mk teatud mral eristusvahendiks krgema- ja madalama klassi vahel. Kolmas kategooria: smboolsus. Mk kui vimu smbol. Viimane kategooria on pisut pshholoogilise taustaga. Keskajal oli falloslik smbol sna levinud ja mjukas. Mka vib vaadelda samuti fallosliku smbolina, mida tunnistab ka tema kuju. Samuti vib meenutada teatud pistoda (mis tegelikult on ju lihtsalt lhike mk) tpi, mida nimetatakse ja nimetati juba keskajal tema kuju jrgi munandite ja fallosega pistodaks. Tagasihoidliku kaitseraua juures oli sellel tbil kaks munakujulist laiendit, nuppu tal peaaegu polnud ja kepide muutus tagapool otsast laiemaks)76.

74 75 76

Clements, 1998. Lk. 32. Clements, 1998. Lk. 45. Oakeshott, 1960. Lk. 256.

23

Samuti on huvitav mrkida, et paljudes keeltes on mga tupp ja anatoomiline tupp homonmid (ladina keeles vagina, saksa keeles die Scheide). Eduard Wagner vidab, et mnedel mgateramikel olevad rombikujulised mrgid thistavad samuti naise suguelundit77. Kigist keskaja relvadest on kujult veel falloslikuks smboliks nui. Nui polnud kll nii austatud relv kui mk, aga samas oli just nui teine relv, mida peetakse prestiii ja sotsiaalse astme nitajaks78. Nui muutus populaarseks XIV saj. ja tema smboolseks muutumises vis teatud rolli mngida samuti nuia efektiivsus sja tekkinud plaatr vastu. Huvitav, et nuia peetakse vahel ka raandmise smboliks; samas kui skepter oli keskaegses konventsionaalses smbolismis vimu smbol, mida kandsid nii peainglid kui ilmalikud valitsejad79. Nui sarnaneb kujult skeptrile, vimalik, et seda disainiti vastavalt, mitmed nuiad kaunistati aga vga rikkalikult. Fallosliku smbolina viks tmmata paralleeli mk = fallos = elujud = vim. Seega siis oli mk vimu smbol juba iseenesest. Inimesed ngid teda kui falloslikku smbolit ja seega ngid nad mgas ka vimu smbolit. See on ehk taas ks phjus, miks teda austama hakati. Kuju poolest meenutab mk ka risti. Rist oli keskajal vga thtis smbol ja seda juba varasemates paganlikes kultuurides. Niteks esines viikingite mkadel nii ladina risti kui x-kujulist risti, igal
ULFBERHT

mgal olid ka ristid peal80, vga paljudel

hilisematel mkadel kohtab risti iga sna vi lause vahel. Samas olid viikingite mkade teramikud valmistatud Reini je rsetes tkodades, kus tegutsesid ilmselt kristlikud sepad. Just nagu falloslik smbol oli ka rist vimu smbol krgema vimu, Jumala, Kristuse vimu smbol. Seega vis mgas nha htlasi Jumala relva. See tuleb vlja mgateramike tekstidest, mida analsin allpool.

Wagner, 1966. Lk. 63. Nicolle, David; Lindholm, David. Scandinavian Medieval Armies 1300-1500. Osprey Publishing, 1997. Lk. 15. 79 Ferguson, George. Mrgid ja smbolid kristlikus kunstis, 1954. // Akadeemia, nr. 7, 1991. Lk. 15631564. 80 Oakeshott, 1960. Lk. 141, 144.
78

77

24

3. Mk keskaja inimese ngemuses

3.1 Tekstid mkadel

Kigepealt tuleb selgitada, et mgatekstide all ei pea ma silmas mitte ainult kirja, vaid teksti kui laiemat mistet: kikvimalike mrgissteemide abil minevikust saadud informatsiooni. Tavalised olid lihtsalt kaunistamise eesmrgil tehtud mustrid: lainelised jooned, tpid jne. Selliste kaunistuste kohta on raske mingit analsi teha, ilmselt tuleb piirduda lausega, et neid tehti mkadele, kuna mgad olid thtsad ja kaunistamine on samuti mingil mral austuse avaldamise akt; pealegi andis mga kaunistamine mista, et tegemist oli thtsa mehega, see nitas omaniku rikkust ja maitset. Mkadele kanti kaitsvaid maagilisi vi religioosseid mrke (ristid). Sealhulgas geomeetrilisi kujundeid: kolmnurgad, nelinurgad, sodiaagimrgid. Olid nn head mrgid, mis ilmselt kaitsesid kandjat81. Niteks kolmnurk thistab ju kolmainsust, rist aga tihtipeale Kristuse viit haava. Ka numbrid kuuluvad selle kategooria alla number neljaga peetakse silmas nelja evangelisti, seitse oli halastuse ja armu mrk82, nnenumber (oli ka keerulisemaid numbrikombinatsioone nagu 14, mis viks olla tegelikult 7+7)83. Kolmandaks kategooriaks viks panna thed mrkidel: I, O, A, R vms. Nendest rgin allpool pikemalt. Ja neljandas kategooria on konkreetsed laused. Tegelikult pole kindel, kas kahte viimast varianti on mtet eristada, sest tegelikult olid ka thed tihtipeale laused. Samas on see eristus dateerimise suhtes olulisem, thed mkadel olid levinud XI-XIV saj., kirjad mkadel rohkem XIV-XV saj. Ja tihtipeale pole tegemist mitte seostatud lausega, vaid pigem nimede ja ksikute snadega. Mku graveeriti juba nende tekkest alates. Ka enamikel viikingimkadel olid mingid kaunistused. Tavaliselt olid need vikesed tkked, punktid vi geomeetrilised

81 82 83

Wagner, 1966. Lk. 63. Ferguson, 1954. // Akadeemia, nr. 5, 1991. Lk. 1132. Wagner, 1966. Lk 64.

25

jooned, samuti leidus suurel mral loomornamentikat. Palju kasutati pimleva ornamentikaga motiivi, tihti oli mganupp vormitud mne looma pea kujuliseks vi on see nupu sisse graveeritud. Suhteliselt levinud oli risti kasutamine, nii hariliku risti kui x-i kujulise. See vis olla seotud kristluse laiema levimisega.84 Inkrusteeriti enamasti pronksi, hbeda ning vasega. Kaunistused kas suruti spetsiaalsetesse uuretesse (seda meetodit nimetatakse taueeringuks) vi pandi raudphjale huke kiht kulda, hbedat, vaske vi tina ning uuristati sinna kujundid, kuigi mnikord olid uured jllegi tidetud mne teise metalliga85. Paljudel viikingimkadel on peal nimed.
ULFBERHT

on mgateramikele vga tihti

graveeritud, isegi nii tihti, et see ei saanud olla ks sepp, kes kik need mgad valmistas. Pealegi on Ulfberhti nimega mku leitud umbes 200 aasta pikkusest perioodist. Enamus uurijaid arvab, et Ulfberht on sepikoja nimetus, vib-olla selle looja oma. Sepikoda asus oletatavasti Phja-Prantsusmaal vi Reini je lheduses. Nimi Ulfberht on tegelikult segavorm: Ulf on skandinaaviaprane, Bert vi Berht frankiprane (tht h viitab varasemale ajale, enne aastat 900)86. Vahel oli mkadele kirjutatud ka pikemaid lauseid: nt +BIORTELMEPORTE (Bjortelm kannab mind)87 vi (Leofric tegi minu)88. X-XI saj. hakkasid tasapisi levima erinevad kskult esinevad thed, mis thistasid snu, olles tavaliselt snade esithed. Vahel oli mitu thte koos, tavaliselt I, O, R, S ja O), tihti figureerisid teramikel thtede ees ja taga ristid.89 Selline esithtedega snade mrkimine oli keskaja kunstis levinud, ka mujal kui mgateramikel mrgiti nt Jeesust mne thega (IHS)90. 1120.-1200. a. toimus kirjetel muutus enam pole peal sepikoja nime, valmistaja nime ega kandja nime: kik tekstid on religioossed loosungid (BENEDICTUS
SES PETRNUS); DEUS MEUS, LEOFRIC ME FEC

kui enne olid kirjed vljangemiselt suhteliselt rohmakad, siis nd hakkas

ha enam tulema peenemaid ja ilusamaid kirjeid91.

84 85

Oakeshott, 1960. Lk. 141. Oakeshott, 1960. Lk. 140. 86 Oakeshott, 1960. Lk.142. 87 Oakeshott, 1960. Lk. 145. 88 Oakeshott, 1960. Lk. 141. 89 Drboglav, D. A., 1984. Lk. 112. 90 Ferguson, 1954. // Akadeemia, nr. 5, 1991. Lk. 1127. 91 Oakeshott, 1960. Lk. 205.

26

Siiski on mned kirjed, mida vib pigem liigitada moraalitsevate kui religioossete tekstide alla. XII saj.-st on silinud mk, mille hele kljele on kirjutatud QUI FALSITATE
VIVIT, ANIMAM OCCIDIT FALSUS INORE, CARET HONORE,

teisele aga QUI ES HILARIS DATOR, St See, kes elab vales, hvitab

HUNC AMAT SALVATOR. OMNIS AVARUS NULLI EST CARUS.

oma hinge, kelle kne on vlts, selle au on samuti ja Pstja armastab rmsat andjat, ihnurit ei armasta keegi92. Viimane lause viitab tegelikult hele neljast rtlieetika phireeglist XII saj.: heldusele (teised olid ustavus, vapper meel ja sdidus daamide armastuse vitmisel)93. XIII saj. thekombinatsioonid sagenesid94, tekkis uusi thti ja thekombinatsioone (H+H, IERS, IC+CI)95. Thed olid snade esithed. Ilmselt ei olnud kik thed alati he ja sama thendusega (nt H vis olla nii Jhesus kui nt Hosiannah vms), aga D. A. Drboglav on ra toonud kik thed koos kige tenolisemate thendustega: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.
A B C D E F G H I

- kigevimsam (altissimus) - pha (beate) - Kristus (Christus) - Jumal (Deus) - igavene (eterna) - poeg (filius) - ema (genitrix) - Jeesus (Ihesus)

- samuti Jeesus (Iesus)

10. L - kuulsus, kuulsusrikas, au (laus) vi rist (lignum) 11. M - samuti ema (mater) vi Maarja (Maria) 12. N - millegi nimel (nomine), seda kasutati tihti koos I-ga (in nomini) 13. O - kikvimas (omnipotens), oo, oh 14. P - isa (pater) 15. R - lunastaja (redemptor) vi kuningas (rex) 16. S - pstja (salvator) vi pha (sancta)
92 93

Oakeshott, 2002. Lk. 40. Duby, Georges. Guillaume le Marchal ehk Maailma parim rtel. Tallinn, 1997. Lk. 112. 94 Oakeshott, 1960. Lk. 206. 95 Drboglav, 1984. Lk. 113-114.

27

17. T - kolmainsus (trinita) vi kolm korda (ter) 18. U vi V - universum, maailmaruum (universus) 19. V vi U - neitsi (virgo) 20. X samuti Kristus.96 Nagu eelpool mainitud, moodustati thtedest kombinatsioone: nt
SOS

Salvator

Omnipotens Salvator. Selliste kombinatsioonide puhul on sna tavaline, et kasutati rohkem thti kui ainult esimene, nt teist vi viimast. Niteks vi
DIGN IERS

IEsus Rex Salvator

DIGNLAGDIGLAE

DeI GeNitrix. Nii vidi pris pikki lauseid moodustada:

DeI GeNitricis LAus. Genitrix. DeI enitricis LAus Eterna (Jumalaema kuulsus. Jumalaema. Igavene Jumalaema kuulsus).97 Samas vidi lause vlja kirjutada, nt
NOMINE DOMINI
98

IN

Jumala

nimel,

mida

iseenesest

oleks

vinud

esitada

thekombinatsiooniga IND vi NED. Mningaid thti kasutati tavaliselt ainult koos mne teisega, nt koos V-ga (nt
FU F

esineb tavaliselt

- filii virginis, neitsi poeg), R-ga (nt

ERF

eterni regis filii, igavese

kuninga poeg) vi M-ga (nt Marie filii, Maarja poeg). XI saj. ja XII saj. lpuni ja vib-olla ka XIII saj. alguses domineerisid mgakirjed, kus oli sees thekombinatsioon IN nt INIOINI (In Nomine Iesu. Omnipotens. Iesu Nomine In, Jeesuse nimel. Kikvimas. Jeesuse nimel) vi
INNIOINNEDINI

(IN Nomine Iesu

Omnipotentis. IN Nomine Domini. Iesu Nomine In, Kikvimsa Jeesuse nimel. Jumala nimel. Jeesuse nimel). XII saj. II poolest kuni XIII saj. I veerandini esines tihti thekombinatsioon
BENEDIC,

niteks

SESBENEDICAS

(Salvator Eternus Salvator. Benedic,

100

Altissime. Salvator, pstja igavene pstja. Phitsus, kigevimsama. Pstja).99 ks levinuimaid thekombinatsioone XIII saj. II ja III veerandil oli
NED

. Seda

viks siis tlkida jrgmiselt: igavese Jumala nimel (nomine eterni Dei) vi nagu Drboglav tlgib: Jumala nimel (in nomine Domini). XIII saj. II poolest XIV saj. I veerandini oli tihedalt kasutuses thekombinatsioon
NR

- nt

NREDCDLT

(Nomine

96 97

Drboglav, 1984. Lk. 112-128. Drboglav, 1984. Lk. 113-115. 98 Mller; Klling, 1981. Lk. 84. 99 Drboglav, 1984. Lk. 119-122. 100 Mller; Klling, 1981. Lk. 84.

28

REdemptoris Domini, Christi Domini Ligni. Trinitas, pstja-Jumala nimel, Jumal Kristuse rist. Kolmainsus).101 XIII saj. IV veerandil ja XIV saj. alguses oli levinud Jumal Jeesus Kristus) vi
DIG DIC

(Domine Iesu Christi,

(DeI genitricis - Jumalaema). Need esinesid tavaliselt

mne pikema lause sees, niteks nAGnDIGOE (Nomine Alme Genitricis. Nomine DeI Genericis OmnipotEntis, Hea Jumalaema nimel. Kikvimsa Jumalaema nimel) vi
InSDICI

(In Nomine Salvatoris Domini Iesu Christi, pstja-jumala Jeesuse Kristuse

NSDICOLTNNSDICIN

nimel) vi

(Nomine Salvatoris Domini Iesu Christi Omnipotentis,

Ligni. Ter NomiNe Salvatoris Domini Iesu Christi Nomine, kikvimsa Jumala pstja Jeesuse Kristuse ja risti nimel. Kolm korda pstja Jumala Jeesuse Kristuse nimel)102. Praha Sjaajaloo muuseumis olev XI saj. lpust prit mk, mille soone sisse on graveeritud thed
SIGVINAIS
103

. See thendab siis Salvator. Iesu Genitrix Virgo. Iesus.

Nomine Altissimi Iesu. Salvator, pstja, Jeesuse ema, neitsi. Jeesus. Kigevimsama Jeesuse nimel. Pstja)104. XIII saj. hakkab tasapisi tagasi tulema komme panna mkadele valmistaja mrk, kuigi see hoogustub hilisematel sajanditel. Tihtipeale panid relvameistrid oma meistrimrgi mga nupule seega on vimalik ja ilmne, et keskajal tegi kogu mga sepp ise, erinevalt hilisemast ajast (u. aastast 1500). Siiski polnud see alati nii, on teada mitmeid juhuseid, kus transporditi ainult mgateramikke.105 Varemgi vhemalt Skandinaavias tehti mgad ja pidemed eraldi: tihti teramikud imporditi ja pidemed valmistati kohapeal106. Samas tuleb eristada valmistaja mrke ja religioosseid mrke. Ilmselt on O, mille see on S (Sancta, Salvator) on ilmselt lihtsalt jrjekordne thekombinatsioon, rist O keskel aga religioosne smbol sama mrki kasutati pronksiajal ja V-VI saj. Rist ja O tht tulid taas kasutusse XIII saj. teisel poolel. Samas on tihtipeale raske mrke eristada, nt sdamed viksid olla mlemat, aga mk, hrja pea ja hunt on ilmselt valmistaja

101 102

Drboglav, 1984. Lk. 68, 125-130. Drboglav, 1984. Lk. 132-133. 103 Wagner, 1966. Lk. 115-117, 143. 104 Drboglav, 1984. Lk. 118. 105 Oakeshott, 1960. Lk. 326. 106 Gurevit, Aron. Viikingite retked, Jri Seliranna jrelsnaga. Valgus, 1975. Lk. 127-128.

29

mrgid. Vga tuntud on nn Passau hunt (kuulus Saksamaa relvameisterdajate mrk107), mis kujutab endast mne kriipsuga stiliseeritud hunti. Sellele vga sarnane mrk on kssarviku kujutis, keda hundist eristab vaid see, et tema peast on tmmatud veel ks kriips, mis thistab sarve. Mnedele teramikele oli graveeritud pelikan. Need on kik ilmselt valmistaja mrgid.108 XIV saj. olid tekstid tihtipeale lihtsamad, nt
GLADIUS ROTGIERI

(Rotgieri mk),

mis leiti helt XIV saj. alguse mgalt. Sellist omaniku nime kirjutamist mgale on mujalgi theldatud, niteks mnel kunstiteosel vib nha mga valdaja nime. Ka hele XIII saj. kandmismgale on peale kirjutatud: +CHUNRAT.VIL.VERDE.SHENKE +HIE.BI.OV.NIR.GEDENKE +VOR.VINTERSTETER.HOHGEMUT +LA.GARZ.DEHAINE.IISENHUT. Kuigi nende snade thendus on segane, tuleb nimi Konrad von Winterstetten selgelt vlja.109 XV saj. alates hakkasid religioossed hdlaused (O MATER DEI MEMENTO MEI oo, jumalaema, mleta mind vi oo, jumalaema, pea mind silmas) jllegi ha enam moodi minema, kuigi ei saavutanud kunagi sama taset mis XII-XIII saj.110 Vahel pandi mgateramikele tsitaate Piiblist111. Lisaks thekombinatsioonidele ja kirjadele oli mgateramikel ka muid kaunistusi ning kikvimalikku ornamenti, muu hulgas nt sodiaagimrke vi maagilisi smboleid112. Mrgid visid olla paganlikku pritolu, Richard Oakeshott usub, et Comt de Dreuxi mga nupu sees olev ese, mille kohta on pakutud isegimne phaku srmeluud vms, on tegelikult hoopis iidse tamme juur, mis kasvas krahvide kindluse uel ja mis oli jnuk kunagisest druiidide phast puust, millel usuti olevat maagilisi vimeid113.

107 108

Nowakowski, 1994. Lk. 87. Oakeshott, 1960. Lk. 222-223. 109 Oakeshott, 1960. Lk. 219-220. 110 Oakeshott, 1960. Lk. 222, 237. 111 Mller; Klling, 1981. Lk. 84. 112 Wagner, 1966. Lk. 62-64. 113 Oakeshott, 1960. Lk. 38.

30

Sellist reliikvia kinnitamist mga klge vib theldada ka mujal ja pris varajasest ajast: Rolandi laulus mainitakse Karl Suure mga Joyeusei kohta: Me teame hsti oda saatust, millega torgati meie Isa ristil. Jumala armust on Karlil selle ots ja see on pandud tema mga nuppu114. Rolandi laulu jrgi olevat Rolandi mga Durendali kepidemes olnud hinnalised reliikviad115, tpsemalt Pha Peetri hammas ja St. Basili verd, St. Denise juukseid ja Pha Maarja riidetkk116. Peene, tihe ja rikkalik ornament, mis oli niteks iseloomulik viikingiajale) hakkas mkadelt kaduma juba XIII saj. - XIV saj. oli kaunistusi harva ja tagasihoidlikult, alles XV saj.-st alates hakkas rikkalik ornament taas moodi tulema. XV saj. mkade kepidemed ja ricassod on tihti vga ilusasti graveeritud ja kaunistatud, tihtipeale esineb ornamenti ka teramikel.117 Loomulikult oli mgateramikele kantud kikvimalike muid mrke: kriipse, punkte, geomeetrilisi kujundeid, sodiaagimrke, heraldilisi mrke ja loomade lindude pilte. Niteks paaril mgal XII saj. lpust ja XIII saj. algusest on peal lendavad linnud (usklike surnute hinged usuti tihtipeale lindude kuju vtvat)118, alates XIII saj.-st lasid aadlikud tihti mgale (eriti mganupule) graveerida enda vapi119.

114 115

http://www.myarmoury.com/feature_swordintro1.html, 14.04.2005. Cardini, 2002. Lk. 81. 116 Lombardo, Stanley. Sword Saints a Christian Paradox? http://www.netsword.com/features.html, 14.05.2005. 117 Oakeshott, 1960. Lk. 327. 118 Oakeshott, 1960. Lk. 222. 119 Drobna, Zoroslava; Durdik, Jan. Tracht, Wehr un Waffen (1350-1450). Praha, 1957. Lk. 45, 47.

31

3.2 Mga thenduslikkus keskaja inimesele

Selles peatkis analsin, kuidas suhtusid keskaja inimesed mka ja kuidas vi millena nad mka ngid. Pan vltida banaalsuseni kulunud vrdsustamisi, mis tulenevad keskaegse kunsti konventsionaalsusest (mk = vim, mk = iglus jne), mida on juba tehtud. Pigem kasutan neid vrdsustamisi selleks, et lahti mtestada keskaegse inimese suhtumist mka kui vimu smbolisse, mka kui igluse smbolisse jne. Kige levinum vide on, et mk oli keskaja inimesele staatuse ja vimu smbol120. See on loomulikult tsi. Mk oli keskaja rtlile ja sjamehele thtis

eneserepresentatsiooni vahend. Mida uhkem, rikkam ja vimsam rtel oli, seda uhkem oli tavaliselt ka mk. Kuningate mgad olid vga ilusad hbe- ja kullassepa td, tihti zoomorfsete lisanditega121. Kaunistades oma mka nitas omanik oma varanduslikku ja htlasi sotsiaalset seisust, kuna need kaks olid keskajal tihedalt seotud. Mk oli vga personaalne relv122. Niteks Saksa ordu dokumentides rhutatakse sageli, et igal rtlil oli oma isiklik mk, mis kuulus talle123. Tihti anti mk lapsele juba snni hetkel vi tisealiseks saamisel124, kinnitades nii kas sjasndinu vi mehekssaanu tema mga klge. Samuti oli mk uhkeldamiseks: mk oli ikkagi rtli tunnus, millega ta rtliks ldi, mk oli eneserepresentatsioon seda tuli kaunistada, tuli omada ilusat mka, sest mida uhkem relv sul oli, seda vimukamana rtel end tunda vis. Teisest kljest ei pruukinud mk alati kandja rikkust nidata, tegemist vis olla rtli jumalakartlikkuse esitajaga, kusjuures kaunistuseta mgal pole mingit seost omaniku varandusliku seisundiga. Niteks XII saj. algul, kui algasid ristisjad, lks moodi lihtne, vheste kaunistustega mk, mille peal olevad tekstid olid peaaegu kik religioossed. Eriti populaarsed olid sellised relvad ordurtlite seas. Clairvaux Bernard sarjab ja naeruvristab traktaadis Liber ad milites Templi de laude novae militiae
120 121

Clements, 1998. Lk. 29; Nowakowski, 1994. Lk. 85; Oakeshott, 1960. Lk. 200. North, 1994. Lk. 39; Oakeshott, 1960. Lk. 192. 122 Clements, 1998. Lk. 29, 123 Nowakowski, 1994. Lk. 88. 124 Clements, 1998. Lk. 29.

32

(Raamat templirtliteele uue sdalaskonna kiituseks) ilmalikke sdureid, nende toretsevat riietust ja nikerdustega relvi, mis vastandub ordurtlile, kes ei kanna vrvilisi riideid ega kaunistustega relvi, sest reglement keelab kik ehteasjad ja ilustused125. Uhkus oli ks seitsmest surmapatust (uhkus, ahnus, iharus, kadedus, aplus, viha(pidamine), laiskus) ning olles tagasihoidlikud ja kandes ilustusteta relvi, mille peal olid vaid vagad hdlaused ja Jumala nimi nt IN NOMINE DOMINI (Jumala nimel) ja X, H (Kristus, Jeesus) nitasid ordurtlit oma vagadust ja jumalakartlikkust. Tekstid mkadel on tihtipeale moraliseerivad ja petlikud, mis kas kutsuvad les olema vooruslik vi juba vidavad, et kandja vi mk on vooruslik. Niteks
SVNT.HIC.ETIAM.SVA.PRMIA.LAVDI

(ka siin on voorusel vriline tasu); QUI FALSITATE (see, kes elab vales, hvitab oma

VIVIT, ANIMAM OCCIDIT FALSUS INORE, CARET HONORE

hinge, kelle kne on vlts, selle au on samuti);

QUI ES HILARIS DATOR, HUNC AMAT

SALVATOR. OMNIS AVARUS NULLI EST CARUS (pstja

armastab rmsat andjat, ihnurit ei (tervitus,

hinda keegi). On lihtsalt vagasid hdlauseid:

AVE MARIA GARCIA PLENA

maarja, tis armu). Timukamkadelt vib leida huvitavaid moraliseerivaid lauseid:

FIAT JUSTICA

(iglus vidab);

VIM VI PEPELLEPE LICET

(on iglane videlda vgivalla

vastu vgivallaga)126, Neitsi armastus ja linnulaul on magusad ja rikesed; Kui tstan mga, annab Jumal sellele vaesele viletsale igavese elu127. Viimane lause vi selle variatsioonid tunduvad olevat laiemalt levinud: Tallinna timukamgale on kirjutatud Jumalik arm ja usk snnivad igal hommikul uuesti. Tstes mga aitan ma patuse igavesse ellu. Kik need kirjad kannavad kristlikku vi rtellikku moraali, vrtushinnanguid ja ideoloogiat. Teisalt oli mk isegi lahingus muud kui lihtsalt relv. Mk oli maagiline relv, talisman, amulett vi mlemat. Amuleti ja talismani vahe seisneb selles, et amulett on maagiline ese, mis kaitseb omanikku ning tema toime on passiivne; talisman on aga maagilise vega ese, millega saab mjutada leloomulikke jude, olemuselt on talisman aktiivne, seega nidusvahend. Keskaja ldisematest teada-tuntud talismanidest vib mainida missa ajal krvale pandud armulaualeivakest, hukatute kehaosi jne.128 le
125 126

Cardini, 2002. Lk. 90. Wagner, 1966. Lk. 128. 127 LaRocca, 1994. Lk. 52. 128 Kulmar, Tarmo. ldine usundilugu I. Tartu likooli kirjastus, 2000. Lk. 14, 67.

33

maailma ja lbi ajaloo vib theldada mitmeid kultuure, kes mitmel erineval viisil muutsid oma relvi maagiliseks. Niteks vib mga vriskividega kaunistamist vaadelda kui relvale vluvime lisamist. Vriskivid on lbi aegade olnud maagilised mineraalid, algul oma ebatavaliste omaduste (kvaduse) ja esteetilise ilu prast, hiljem juba seetttu, et neid seostati astroloogiaga nt keskajal oli teemant jra- ja smaragd snni thtkuju smbol129. Lisaks oli neil muidu maagilisi- (nt ravivime) ja sakraalseid vimeid nt rubiin kaitses usklikke Saatana ja katku eest, smaragde lisati sakraalsetesse esemetesse130. Ilmselt suhtuti keskajal seppadesse mingil mral kui pool-mstiliste vimetega inimestesse, sest nad ikkagi voolisid muidu nii tugevat rauda. Tegelikult on Euroopa keskaegsete seppade kohta raske sellist infot leida, aga nt Jaapanis kus mga austamine oli ehk veelgi kaugemale arenenud kui Euroopas olid mga valmistajateks tihtipeale mungad, kes mka sepistades pravad suurt thelepanu oma vaimsele seisundile, kannavad spetsiaalseid rivaid, lausuvaid erinevaid palveid oma jumalatele ja esialgu teevad sepistades valmis mga keha ja siis annavad sellele hinge seda karastades131. Vib kahelda, kas sellist paralleeli saab kahe nii erineva kultuuri vahel tmmata, seda enam, et Euroopa mgavitluskunsti polnud kaasatud sellist rituaalsust ja tseremooniat nagu Jaapani omasse132. Teisest kljest on Euroopa rtlikultuuri kontseptsioon paljuski sarnane Jaapani samuraikultuuriga (meheliku ideaali vajadus, puhta ja ilusa elu poole pdlemine, askeetlus)133, nii et vib-olla pole vrdlus sugugi ebakohane. Ka viikingid suhtusid mgameistritesse ja seppadesse kui inimestesse, kes omasid mingit maagilist judu, nii et isegi objektid, mis nad valmistasid, prisid neilt mingisugust vge134.

uda, Rudolf; Rejl, Lubo. Vike vriskiviraamat. Sinisukk, 1998. Lk. 16. uda; Rejl, 1998. Lk. 28, 46. 131 Macaraeg, Ruel A. What Makes a Weapon "Magickal"? A Cross-Cultural Survey of Empowering Characteristics. http://weaponspage.homestead.com/magickal.html, 20.05.2005. 132 Clements, 1998. Lk. 1. 133 Huizinga, Johan. The Waning of the Middle-Ages. Doubleday & Company Inc., 1954. Lk. 77. 134 Macaraeg, Ruel A. What Makes a Weapon "Magickal"? A Cross-Cultural Survey of Empowering Characteristics. http://weaponspage.homestead.com/magickal.html, 20.05.2005.
130

129

34

Sjamees ei lootnud lahingus ainult omaenda oskustele ja kogemustele, vaid proovis end kaitsta ka mitmel muul moel. On teada, et sjamehed kasutasid enda kaitseks amulette, eriti prast tulirelvade kasutuselevttu ja laiemat levikut. Amulettidest hed levinumad olid mndid. Valmistati spetsiaalseid mnte rtlitele, mille peal olid kirjad. Kirjad olid sarnased mgakirjetele, kaitsva iseloomuga. Niteks S. GEORGIUS.
PATRONUS SECURITAS EQUITUM.

(vimalik tlge: pha (sancta) Jri rtel (on) kaitsja) ja

IN TEMPESTATE

(varjupaik tormis).135 Keskajal oli kirja pandud nime vi kirja vastu suur

austus, kirjasnal oli suur prestii, mis rajanes austusel Phade kirjade ja petlaste vastu136, tekst oli juba iseenesest peaaegu maagiline137, ilmselt andis juba tekst ise mndile kaitsevimet. Sarnaseid kirjeid pandi ka mgale, seega on sna tenoline, et mkadele prooviti sellega maagilist judu anda. Selle alla kuuluvaks vib lugeda kirjed, kus pannakse mgateramikule
MARIA
138

vi

(Maarja, Jeesus) et kirjal oli

keskajal maagiline thendus, siis niuti sellise kirjega mk ra. hel mgal lausa ra toodud, miks ta pha vi maagiline on: sellele on kirjutatud
GLADIUS CVM QVO DECOLLATI FVETVNT NOSTRI PATRONI

(mk, millega meie kaitsjatel

pead maha raiuti). Selle relvaga raiusid roomlased videtavalt maha Esseni kaitsephakute St. Kosmasi ja St. Damiani pead. Peale snade kanti mkadele maagilisi mrke ja numbreid, olid kindlad arvud, mis olid nnetoovad (nt 1, 3 ja 7 olid nnenumbrid), teramikele kanti sodiaagimrke ja planeetide mrke139. Niteid on ka mujalt maailmast: krisi (tseremoniaalne pistoda Aasias) pidemed Balist ja mned maagilised mrgid Lhis-Ida mkadel140. Ainult tekstidega mkadel siiski ei piirdutud. Peeti rituaale ja tehti maagilisi retsepte, millega mgale vluvge anda. Mned sellised protseduurid muutsid kandja haavamatuks, olid spetsiaalsed salvid, et mgale vlujudu laenata.141 Peale maagiliste

Wagner, 1966. Lk. 57. Le Goff, Jacques. Keskaja inimene. // Keskaja inimene, koostaja Jacques le Goff. Tallinn, 2002. Lk. 35. 137 Oakeshott, 1960. Lk. 189. 138 Demmin, August. Die Kriegswaffen. Leipzig, 1893. Lk. 724. 139 Wagner, 1966. Lk. 62-63. 140 Macaraeg, Ruel A. What Makes a Weapon "Magickal"? A Cross-Cultural Survey of Empowering Characteristics. http://weaponspage.homestead.com/magickal.html, 20.05.2005. 141 Wagner, 1966. Lk. 57-59.
136

135

35

rituaalide, mis olid paganliku iseloomiga, nnistati relvi ka kiriklikult142, ilmselt lootuses, et seegi annab mgale judu juurde ja relva juhib siis Jumala ksi. Rtliks lmise tseremoonial nnistati relvi eriti phjalikult: l vastu rtliks lmist palvetas tulevane rtel lbi kirikus, relvad lebasid altari ees. Hommikul prast pihtimist ja missat andis tulevane rtel mga preestrile, kes asetas sjariista altarile ja nnistas seda. Seejrel ulatab ta mga tagasi omanikule, snades: Vta oma mk Isa, Poja ja Pha Vaimu nimel ja kasuta seda enda, kiriku ja jumalakartlike kaitseks Kristuse vaenlaste eest. Siis omanik vibutab seda kolm korda, pistab tuppe, ulatab mga oma senjrile ja annab rtli truudusvande. See jrel lakse ta kas mga vi kindaga rtliks.143 Selline pikk ja phalik tseremoonia andis kahtlemata mgale jllegi vluvimu juurde. Sarnane komme oli ka Phja-Ameerika indiaanlastel: tomahoogid, mille sisse oli ehitatud rahupiip, olid samuti just selleprast austatud relvad, et nendega viidi lbi niivrd thtsat rituaali suitsetamist144. Tihtipeale pandi mkade sisse reliikviaid145, ilmselt samuti eesmrgiga osa reliikvia imevest mgale ja seega omanikule edasi anda. Niteks vib tuua legendaarse Durendali vi eelpool ksitletud Comt de Dreux mga, mille nupu sisse on pandud iidse tamme juur. Tamm kasvas krahvide kindluse uel ja oli jnuk kunagisest druiidide phast puust, millel usuti olevat maagilisi vimeid.146 Arvan, et pole kahtlustki, et juur oli mgas vluvimu saamise eesmrgil. Sellist maagilise vime andmist relvale millegi lisamisega on praktiseeritud ka mujal: niteks metssea kihvade lisamine balatodele (mgatp Aasias)147. lalpool toodud klassifikatsiooni (amulett on kaitsva loomuga, passiivne, talisman aktiivne) ja toodud nidete phjal vib elda, et mk oli ilmselt rohkem amulett kui talisman. Ta ei olnud aktiivne nidumisvahend.

Cardini, 2002. Lk. 80; Oakeshott, 1960. Lk. 185. Oakeshott, 1960. Lk. 189. 144 Macaraeg, Ruel A. What Makes a Weapon "Magickal"? A Cross-Cultural Survey of Empowering Characteristics. http://weaponspage.homestead.com/magickal.html, 20.05.2005. 145 Cardini, 2002. Lk. 81; Oakeshott, 1960. Lk. 38 146 Oakeshott, 2002. Lk. 40. 147 Macaraeg, Ruel A. What Makes a Weapon "Magickal"? A Cross-Cultural Survey of Empowering Characteristics. http://weaponspage.homestead.com/magickal.html, 21.05.2005.
143

142

36

Mk oli ka nn Jumala relv, Jumaliku igluse smbol, pha ese. Seda nitavad mkade nnistamine, reliikviate peitmine mkadesse, paljud tekstid teramikel, kaitseraudadel, nuppudel ning erinevad pildid. Nagu kirjad olid eneserepresentatsiooni vahend, nii nitavad nad ka seda, et mgas nhti Jumala relva. Relvad ei olnud enam mttetu vgivalla tunnuseks, XI-XII saj. toimus sja legitimeerimine, juhul kui seda peeti igel eesmrgil, oli nn iglane sda148. Clairvaux Bernard pab sda lahti mtestada koguni kui palvust ja askeesi149. Relvade mahapanek ei thendanud enam klbelist muutust ja Jumala poole prdumist, ka sdalane vis ausalt Jumalat teenida ning phakuks vis saada relv kes kirikut teenides150. Paljud kirjad mkadel viitavad mgale kui Jumala relvale vi jumalikule iglusele. Niteks
CRISTVS VINCIT CRISTVS REINAT CRISTUS INPERAT IN NOMINE DOMINI

(Kristus vallutab,
COLLIGE PER ME

Kristus valitseb, Kristus juhib);

REGE SUM

(Jumala nimel);

(MUM) (mina mran seaduse piirid) ja

MEDIO REGE PUNGE PER IMUM

(seaduse eest ma torkan). Kahte viimast vib pidada heaks niteks jumalikule iglusele viitavatest kirjadest, nagu ka
HORREBANT DUDUM REPROBI ME CERNERE NUDUM

(kord

patune kartis nha mind alasti) ehk patune kartis nha mka tupest vlja tmmatuna, valmis karistama. Nende snadega antakse mk otsekui Jumala teenistusse, Jumal ise juhib mka. Omamoodi on see igustus oma tegudele (tapmine on patt, seega on tegemist otsekui legitimeeritud tapmisega, sest Jumal ise lubab seda ja mida tehakse Jumala nimel). hele mgale, mis on leitud Eestist Saaremaalt Leedri klast, on graveeritud rtel hobusel, tema kohal hljub ingel, rtli mber on thed A, N (S), O ja rtlit hvardab neelata tema kohal krguv lohe. Thed thendavad ilmselt kigevimsam (altissimus), kikvimas (omnipotens), pstja (salvator) ja millegi nimel (nomine). Lohe aga thistab keskaegses kunstis Saatanat151. Ilmselt on see pilt allegooriline mrk mgast kui relvast, millega videldi ristiusu eest.152

148 149

Howard, Michael. Sda Euroopa ajaloos. Tallinn, 1999. Lk. 13. Cardini, 2002. Lk. 91. 150 Cardini, 2002. Lk. 80. 151 Ferguson, 1954. // Akadeemia, nr. 11, 1990. Lk. 2465. 152 Mandel, Mati, 1991. Lk. 120.

37

Olid ju rtlid Jumala sjamehed, eriti ristirtlid. XI saj. lpus ja XII saj. alguses prdus terve hulk Euroopa rtleid vaimulikule teele astudes vaimulikesse rtliordudesse (vi ka sjalistesse mungaordudesse), neid peaaegu samastati vaimulikega, mned petlased leidsid, et nad on kui ilmalikud preestrid, kes on phendunud Jumala ja oma senjri teenimisele153. Rtlite vahelised kahevitlused olid samuti sakraalse thendusega, see oli Jumalik kohtumistmine, mis lahendati relvade abiga. Vit vi kaotus lahingus niihsti testas igust kui nitab Jumala heatahtlikkust ja soosingut. igemini ks tulenes teisest kui Jumal oli hele armuline, siis jrelikult oli armu osalisel igus154. Nii lasti mgal (vahel mnel muul relval) kui Jumalal nidata, kellel on igus. Sama kehtib turniiri kohta, mis kll alguses oli kiriku poolt keelatud155, aga hiljem XIV saj. aktsepteeriti156. Rtlid ise suhtusid turniiri ilmselt kll kui phalikku tegevusse, kuulsate lahingute koha peale pstitati mlestusmrke, nagu nt Plerine rist Saint Omeri lhedal (juhin thelepanu, et tegemist on ristiga, sakraalse smboliga) ning Bayard klastab seda kohta kui palvernnakupunkti157. Nad olid Jumala rtlid, sdurid, kristlaste kaitsjad Saatana, kurja ja paganate eest. Rtlite kaitsephak oli Pha Jri, kes tappis lohe158. Lohe on aga teaduprast keskaja allegoorias Saatana smboliks, seetttu vib arvata, et Pha Jri pidas vitlust Saatanaga ja laiemas mttes paganatega. Risti ks thendusi (mida mgale kanti eriti tihti) on ju vitlus Saatanaga159. Isegi eelpool mainitud nnemntide peal on kige tavalisemaks kujutiseks Pha Jri pilt160. Ordurtlitele ei piisanud tavalisest mungatotusest, et veelgi rhutada nende sjalist funktsiooni Jumala eestvitlejana pidid nad andma lubaduse videlda kartmatult ka lahingus161.

Cardini, 2002. Lk. 87, 103. Huizinga, Johan. Mngiv inimene. Kultuuri mnguelemendi mratlemise katse. Varrak, 2003. Lk. 104105. 155 Huizinga, 1954. Lk. 83. 156 Cardini, 2002. Lk. 157 Huizinga, 1954. Lk. 83. 158 Tarand, 1995. Lk. 75. 159 Moreland, John. The World(s) of the Cross. // World Archaeology. The Cultural Biography of Objects. Routledge Ltd., nr. 31/3, oktoober, 1999. Lk. 199. 160 Wagner, 1966. Lk. 57. 161 Cardini, 2002. Lk. 89.
154

153

38

Vimalik, et mgale projitseeriti oma sdametunnistuspiinad. Tihti teramikele kantud rist smboliseeris lootust viimsepeva kohtule ja lunastusele162. Tekstidest vib vlja lugeda enese igustamist, soovi enda teguviisi tapmist vlja vabandada. Piibli jrgi on tapmine patt. Mk kui patustamise vahend oli samuti mingil mral patune. Patu igustamise nimel pandi peale kirjad, nt
MANVS. BENEDICTVS DOS DES MEVS QVI DOCET

Esialgu vib see tekst pisut segane tunduda, aga ilmselt on lihtsalt vahelt thed

puudu mis, nagu lalpool nidatud, sugugi haruldane polnud. Tenoliselt peaks kirja lugema jrgmiselt: Benedictus Do(minu)s De(u)s meus qui docet manus (ad proelium digitos meos ad bellum). Sulgudes oleva lpu lisasin seetttu, et selline kiri on Piiblis, mis on tlgitud jrgnevalt: Tnatud olgu Jehoova, mu kalju, kes petab mu ksi lahinguks ja mu srmi sjaks.163 Selline kiri pretendeerib sellele, et Jumal lausa petas rtlit mka kasutama, et ta sellega tapaks. Ka eelpool mainitud kiri
CRISTVS REINAT CRISTUS INPERAT CRISTVS VINCIT

(Kristus vallutab, Kristus valitseb, Kristus juhib)

otsekui veeretaks s Kristusele. lalpool toodud timukamga kirjetesse (iglus vidab; on iglane videlda vgivalla vastu vgivallaga164; Kui tstan mga, annab Jumal sellele vaesele viletsale igavese elu)165 vib samuti suhtuda kui oma s lunastamisse, vlja vabandamisse. Peaaegu kikides lausetes on vihje teispoolsusele, st sduri tegevussfr on selline, kus on vimalik, et sured ra vi tapad, siis tuleb ennast pshholoogiliselt ette valmistada surmaks nende lausete abil ja meelestada end, et surma minnakse ilsate mtete ja puhta sdamega. Selliste lausetega justkui pestakse end osaliselt puhtaks tapatst ja patust, millega tegeletakse. Jb mulje, nagu tahaks mgaomanik elda: mu mk on ilis, temal/meil on ilsad mtted, me tegutseme Jumala soovil, me tidame Jumala tahet. Tekstid on vahel lausa dogmaatilised (Mina mran seaduse piirid, Seaduse eest ma torkan166). Need on lbed ja ennast kehtestavad kirjad. Mk vi rtel kui otsustaja, kellel on lemlik vim, kes vib tappa oma rangemise jrgi. Paljud laused on rhuga
Moreland, nr. 31/3, oktoober, 1999. Lk. 199. Piibel. Vana ja Uus Testament, 144 psalm. Vljaandja: Soome Piibliselts. St. Michel Print, Finland, 1991. Lk. 615. 164 Wagner, 1966. Lk. 128. 165 LaRocca, 1994. Lk. 52. 166 Oakeshott, 2002. Lk. 40.
163 162

39

subjektil, st knelejal. Sealjuures vib kneleja olla nii mk ise kui mga omanik. Paljudest lausetest tuleb vlja, et vastane pole vrt vastama, tekst on hepoolne, legitimeerib ennast, ei oota, et vastane vastab. Tapetav on objektistatud, ta pole semiootiline subjekt. eldakse limat tde vi dogma. Vib-olla nitab seegi omaniku ebakindlust oma tegudes, ta peab oma tegusid phjendama ja tegema seda dogmaatiliselt, nagu ikka siis, kui argumendid on nrgad. Ilmselt oli mk ka hingestatud. Paralleeli Jaapanist sai juba mrgitud (Jaapani sepad lausuvaid erinevaid palveid oma jumalatele ja esialgu teevad sepistades valmis mga keha ja siis annavad sellele hinge seda karastades167). Nagu eelpool mainitud, pandi mgale nimesid, so mk muutus prisnimeliseks, Mgaks. Nimesid on palju: lisaks juba mainitutele Balisarda, Mimung, Morglay, Sauvaigne, Tizona, Colada, Hauteclaire, Murgleis jne.168. Prisnimi on erinevalt ldnimest ainukordne, neid ei saa hise nimetaja all liigitada (mk nimega Durendal, ei ole Durendale vi durendalsust). Selline nimetamine nitab loomulikult mga erilist staatust keskaja hiskonnas, so sa ei nimeta asja prisnimega, kui sul ei ole selle asjaga mingit erilist sidet, prisnimeline ese ei ole enam lihtne tarbeese. Nitena vib tuua lehmakarja (kuigi lehmad on elusolendid, ei muuda see prisnimelisuse tuuma): kui talupidajal on le saja lehma, siis ei nimeta ta neid kiki erinevate nimedega, nime (nt Punik, Tauno) saavad vaid mingil viisi erilised ja omanikule thenduslikud lojused. Sama kehtib esemete puhul. Prast nimetamist on nimetatud ese personifitseeritud, ta on aktiivne, mitte passiivne. Nimega mk on juba semiootiline subjekt, tal on oma ajalugu, hingeelu, varjundid, temasse suhtutakse hoopis teisiti kui lihtsalt mka kui esemesse, millega on hea inimesi tappa. Prisnime puhul nimetatav ja nimetus samastati, prisnimed on ontoloogilised; prisnime ja hinge seostest annab mista ka prisnimede tabudeks muutmine, niteks katku mainimisel kardetakse katk endale kaela tuua ning nii proovitakse prisnime asemel kasutada mingit snonmi vi asesna (hunti nimetatakse vsavillemiks, kuradi

Macaraeg, Ruel A. What Makes a Weapon "Magickal"? A Cross-Cultural Survey of Empowering Characteristics. http://weaponspage.homestead.com/magickal.html, 20.05.2005. 168 Brewer, E. Cobham. Owners Names for their Swords. http://www.bartleby.com/81/16143.html, 23.05.2005.

167

40

vi metsavaimu asemel eldaksetema), kusjuures asesna toimib tegelikult prisnimena.169 Mtoloogiline mtlemine (mis oli valdav varasematel aegadel ja keskajal) ksitleb seda kui esemele hingele andmist, kui loomeakti, mbersndi170. Juri Lotmani jrgi koosneb mtoloogiline maailmamudel objektidest, mis: a. kuuluvad hte ja samasse jrku (loogilise hierarhia miste puudub) b. ei jagune tunnusteks c. on hekordsed (so puudub kujutlus asjade mitmekordsusest, mis eeldab nende llitamist mingitesse hishulkadesse), kusjuures nende hekordsus ei takista mtoloogilisel teadvusel ksitamast he ja samana asju, mis mittemtoloogilise mtlemise seisukohalt on tiesti erinevad.171 Mtoloogilises maailmapildis on mk ja mgaomanik semiootilise subjektina ks. Sjamehele on mk olemuslik osa temast enesest, sjamees pole mgata enam sjamees. Nii on ka isa ja poeg, surm ja snd isomorfsed (mlemat akti vaadeldakse surma-viljastamise ning snni-taassnni kakshtse momendina)172. Ilmselt mitte iga sjamees ei andnud oma mgale nime, keskaegsetes allikates on seda teinud vaid vga thtsad isikud. Nd tstatab prisnimelisus ksimuse, et kui kik ei andnud mgale nime, kas siis neile polnud mk nii thtis, kas nende jaoks ei olnud mk hingestatud, kas nemad ei tunnetanud ennast ja mka hena? Probleem on muidugi selles, et tegelikult me ei tea, kas nt madalama sotsiaalse astmega nimetasid oma mku vi mitte, oli see nende seas levinud, haruldane vi tiesti tundmatu, kuna keskaegsed allikad ei keskendu madalamatele hiskonnakihtidele. Arheoloogilisest leiuainesest on samuti raske mingeid jreldusi teha, sest ainult mga vlimuse jrgi on raske elda, kas tegemist on rtli vi nt palgasduri relvaga (eriti siis, kui puudub leiukontekst ja tegemist on juhuleiuga). Seda enam, et nagu eelpool mainitud, muutusid mgad seoses ristisdadega ja sakraalsuse plahvatusliku levikuga tagasihoidlikeks, sealhulgas rtlite relvad. Vimalik, et mga omaniku vhemalt varanduslikku astet saab mrata mga kvaliteedi jrgi, aga see on vaid hpotees.
169 170

Lotman, 1999. Lk. 193-194, 211. Lotman, 1999. Lk. 193. 171 Lotman, 1999. Lk. 191. 172 Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. Olion, 1990. Lk. 322.

41

Oakeshott mainib, et vahel oli mgale omaniku nimi mrgitud: keskaegsetelt kunstiteostelt on nha, kuidas sjamees vitleb mgaga, mille peale on kirjutatud Dido ja teine juhus, kus mgale on kirjutatud Guido173. Eelneva valguses on vimalik, et tegemist ei ole mitte omaniku, vaid mga nimedega. Loomulikult on see vaid hpotees, seda enam, et tundub, et mkadele on pandud pigem deskriptiivseid vi vhemalt erandlikke nimesid (Gramr Metsik, Szczerbiec Hambuline Mk, Excalibur), mitte tavalisi ristinimesid (Guido). Vahel pandi aga mkadele nimed, mis iseloomustasid seda, milleks neid kasutati: nt Gaignepain (leivavitja) tegemist oli rtli mgaga, kes kis turniirilt turniirile ja hankis sedaviisi endale elatist. Vahel pandigi mgale lihtsalt nimeks tema nimetus, nt Eckesachs (Ecke mk): prisnime ldthendus on phimtteliselt tautoloogiline: ht vi teist nime ei iseloomusta diferentsiaaltunnused, vaid ta ainult thistab objekti, millele see nimi on kinnistunud, henimeliste objektide hulgal ei pea ilmtingimata olema muid thendusi peale omaduse kanda antud nime174. Mkadele nime andmine on ilmselt prand varakeskajast, vara- ja eelkristlikust ajast niteks viikingite saagades antakse mrgatavalt rohkematele relvadele nimesid kui keskaegsetes allikates. Lisaks eelmainitule viitavad mga hingestatusele mned tekstid mkadel:
GICELINMEFECIT, INGELRIIMEFECIT,

(Gicelin tegi minu (vi Gozelin, Gizelin, Jocelin)

ja Ingelrii tegi minu) hingestatust.

175

. Esimese vormi kasutamine tekstis nitab mga elulisust, tema

Sellist ainsuse esimese vormi kasutamist ja mga personifitseerimist kohtame mujalgi:

COLLIGE PER ME REGE SUM (MUM)

(mina mran seaduse piirid),

MEDIO REGE

PUNGE PER IMUM (seaduse NUDUM,

eest ma torkan)176, HORREBANT DUDUM REPROBI ME CERNERE

mis thendab Kord patune kartis nha mind alasti)177.

Loomulikult vib viimaste kirjete kohta ksida, et keda on siin meldud mina vormi all, kas mka ennast vi mga omanikku. Selleks vib olla nii omanik torkajana,

173 174

Oakeshott, 1960. Lk. 220. Lotman, 1990. Lk. 192. 175 Oakeshott, 1960. Lk. 144, 213. 176 Oakeshott, 2002. Lk. 40.
177

Oakeshott, 1960. Lk. 221.

42

kui ka mk vahendina. Iseenesest pole sellel vahet, sest nagu eelnevalt nidatud, samastati mka ja tema omanikku. Pris kindlasti thistas lauses Gicelin tegi minu asesna mka, mitte midagi muud. htlasi testab mina vormi kandmine mgale omaniku ja relva vrdsustamise videt tegelikult torkavad ju mlemad, nii kandja kui mk. lalmainitud komme lisada mkadele reliikviaid vib samuti olla katse anda mgale hinge tpsemalt anda konkreetsele mgale phaku hing, mis usuti silivat reliikvias. Sellist mtlemist peegeldab ka legend, et Pha Miikael andis Jeanne dArcile Rolandi mga Durendali178 Rolandi, kui legendaarse ristiusu kaitsja ja Prantsuse kangelase hing elas edasi mgas ning legendis, kus mk Jeanne dArcile anti viimasele esiteks Rolandi hing ja htlasi Prantsusmaa vi ristiusu kaitsmise kohustus, teda mingil mral samastati Rolandiga. Sellise phaku lisandamisega mka loodeti ilmselt anda mgale jllegi maagilist vge, kaitsvat toimet. Sama kategooria alla kib ilmselt ka oma esiisade mkade kandmine ja silitamine (Comte de Dreuxi mk, Sancho IV el Bravo mk). Sellega loodeti kaitset saada oma esiisade hingedelt, kelle hing mgas edasi elas. Rolandi laulus Roland koguni kneleb oma mgaga, rgib, kui nnetu on tema saatus, listab oma mka ja avaldab lootust, et Durendal ei sattu paganate ktte, sest tema (kasutab sna sinu) pidemesse on pandud reliikviad179. Kogu selle mga thtsuse taustal on esilekerkiv ksimus, kuidas sai mk muutuda juhuleiuks? sna palju mku on juhuleiud. Kui mk nii thtis oli, siis ei saa ju olla, et mk lihtsalt kaotati ra, seda enam, et tegemist on suhteliselt suure ja raske asjaga. Jgedest on leitud palju vga hsti silinud mku, muid relvi aga tublisti vhem. Niteks on Suurest Ousei jest Inglismaalt leitud kaheksa ilusat mka, millest enamik on XII ja XIII saj.-st, aga vhemalt ks ka XIV saj.-st180, Whithami jest on leitud ks XII vi XIV saj. mk181 Kas testi pillati kik need mgad jgedesse kogemata, lihtsalt kaotati? Vaevalt, seda enam, et uurides nende kohtade geograafilist asupaika tundub see vimatu.182 See viib jreldusele, et pigem on tegemist mga sihiliku
178

Lombardo, Stanley. Sword Saints a Christian Paradox? http://www.netsword.com/features.html, 23.05.2005. 179 http://www.sacred-texts.com/neu/roland/rol02.htm, 23.05.2005. 180 Oakeshott, 2002. Lk. 42-43. 181 North, 1994. Lk. 38. 182 Oakeshott, 2002. Lk. 42-43.

43

peitmisega vi hvitamisega, tapmisega (mis samuti nitab tema hingestatust, elusolemist, suhtumist mka kui elusolendisse). Mku surmati juba enne keskaega, so niteks matusepanustena on enamik mku hvitatud, tapetud. Mga lhkumine oli ldiselt levinud, keltidel ja teutoonidel oli selleks kaks vimalust: murda mk vi vnata ta nii, et seda enam kasutada ei saaks, ning see niteks kuskile jrve vi jkke visata. Seda viimast lasi Arthur legendi kohaselt teha Excaliburiga. Ilmselt lasti oma mgad hvitada ka kellelgi tuttaval prast oma surma.183 Rolandi lauluski proovib nimikangelane oma mka murda, seda smboolse aktina tappa, et see paganate ktte ei sattuks.184 Kui nd eeldada, et mgal oli hing, siis milline see oli? Kuidas ngid keskaegsed inimesed hingestatud mka? Prisnimeline mk eeldab, et tal on mingi iseloom, varjund, lugu. Mga hinge iseloomu omaniku vi ldisemalt keskaja inimese ngemuses on loomulikult vga raske mrata, enamik tulemusi on puhtalt hpoteetilised. Siiski vib proovida, kasutades selleks smbolite vimet hoida alles pikemaid ja thenduskllaseid tekste. Isegi tekste kasutades on vga raske mrata mingitki mga iseloomujoont. Siiski vib vaadelda, kas see relv oli rndava vi kaitsva iseloomuga. Kas mgas nhti hvardajat vi kaitsjat? Eespool sai nidatud, et maagilise relvana on mk amulett, so kaitsva iseloomuga. Kirjadest mgal vib samuti vlja lugeda palvet leloomulikele jududele omanikku (mka) kaitsta:
O MATER DEI MEMENTO MEI

(Jumalaema, mleta mind (pea mind

silmas)!). Nagu samuti eelpool nidatud, vrdsustati mk ja rtel (seda ka vastupidisel viisil, so mk = rtel, rtel = mk). Rtel oli aga ideaalis naiste ja nrkade kaitsja. Kirjad timukamkadel on samuti mingil mral kaitsva iseloomuga, patune pstetakse. Niteks kiri Kui tstan oma mga annab Jumal igavese elu sellele vaesele viletsale185 viitab patuse pstmisele prgust, tema viimisele Jumala rppe.

183 184 185

Oakeshott, 2002. Lk. 42-43. http://www.sacred-texts.com/neu/roland/rol02.htm, 23.05.2005. LaRocca, 1994. Lk. 52.

44

Esineb ka rndavaid mrke. Mned kirjed on vgagi rndavad: Mina mran seaduse piirid, seaduse eest ma torkan186. Sellised dogmaatilised kirjed on tugevalt rndava iseloomuga, omanik vi mk on limuslik, kes vib otsustada teise elu ja surma le, kusjuures see teine tapetav on objektistatud, ta on mitte keegi. Mned timukamkade kirjed on samuti lbed ja kergelt rndavad: iglus vidab187. Nii vib ilmselt elda, et mgad olid nii rndavad kui kaitsvad relvad. Iseasi, kuidas erinevad hiskonnakihid seda ngid. Kui rtel on vrdsustatud mgaga, siis vaimulikud ngid ilmselt nii mgas kui ristirtlis kaitsjat, samas talupoeg, kelle jaoks rtel oli limuslik, vib-olla rndav isik, rstav palgasdur aga hoopiski ohtlik, suhtus ilmselt ka mka vastavalt. Talupojal polnud mgaga sellist isiklikku suhet, ta ei kasutanud seda, tema kogemused mga (ja ehk ldse relvadega) oli ainult ebameeldivad ning sarnaselt Rooma keisririigiaegsetele lihtinimestele188 keskaegne lihtinimene vib-olla kartis mka (ja rtlit). Kui rtlile oli sda vhemalt mingi piirini mng ja sakraalse taustaga tegevus189, siis talupojale ta seda ei olnud sjaski eelistati rtleid vangi vtta, et lunaraha saada, aga talupojad tapeti190. Viimasele oli sda hvitus, viljapldude laastamine, kariloomade rvimine, surm. Samas olid talupoegadel endalgi sna vgivaldsed tavad, pussitamisi ja pikki veritasuahelaid on ajaloost teada rohkesti. Sellist ambivalentset suhtumist relvadesse ei saa seletada ainult poliitiliste ja sotsiaalsete faktorite uurimisega, tuleb arvestada, et talupojad hindasid senjri militaarse funktsiooni ja mgakandja elukutse juures ka kaitset ja turvalisust. Linnades, kloostrites ja senjride linnustes ngid talupojad esmajoones vimalust leida endale, oma perele ja varandusele turvaline varjupaik, all-linnas vi linna lhedal elavad talupojad otsisid ohu korral kaitset mride vahelt.191

Oakeshott, 2002. Lk. 40. Wagner, 1966. Lk. 128. 188 Oakeshott, 1960. Lk. 18-19. 189 Huizinga, 2003. Lk. 101-102. 190 Verbruggen, J. F. The Art of Warfare in Western Europe During the Middle-Ages. The Boydell Press, 1997. Lk. 48. 191 Cherubini, Giovanni. Talupoeg ja pllut. // Keskaja inimene, koostaja Jacques le Goff. Tallinn, 2002. Lk. 130-131.
187

186

45

Peatki lpetuseks tahan kinnitada, et siin ra toodud keskaegsete inimeste ngemuste eristamine on tinglik tegelikult oli keskaegse inimese ngemus mgast ilmselt segu kigist vlja toodud arusaamadest, mnel domineeris ks rohkem kui teine, mis, nagu eelpool ra toodud, sltus ka sotsiaalsest positsioonist.

46

Kokkuvte

Kesolevas ts mga thendusest keskaegses hiskonnas uuriti mitmed teemaga seotud probleeme. Vaadeldi mga thtsat rolli keskaegse inimese maailmapildis, uuriti selle thtsuse tagamaid ja phjuseid, analsiti kirjeid mkadel ning prooviti seletada, mida vis mk keskaja inimesele thendada. Nagu selgus, etendasid mgad maailmaajaloos suurt osa. Seejuures tegid nad ka ise lbi mrkimisvrse arengu: alguses oli lhike mk, mis letas napilt pistoda pikkuse, siis arenes sellest gladius ning edasi muutus ta jrk-jrgult pikemaks ja hirmuratavamaks relvaks. Mk oli keskajal vga thtis relv. Thtsuse phjuseid otsides judsin jreldusele, et neid oli mitu: mga efektiivsus lahinguvljal, peamiselt krgklassi kuuluvad kasutajad ning tema rikas thendusvli. Seega sai selgeks, miks mk nii thenduslikuks ja smboolseks muutus ning miks see smboolsus ei kahanenud veel sajandeid hiljemgi, mil vaadeldava relva sjaline funktsioon juba ammu kadunud oli. Olulisel kohal oli mkadel asuvate erinevate tekstide anals. Ts jaotati neid jrgmiselt: geomeetrilised kujundid, mis olid relva kaunistamiseks; maagilised vi religioossed smbolid, mida arvati relva omanikku kaitsevat; thed, mis olid nimede vi fraaside esithed ja erineva temaatikaga laused. Kaunistused ja kirjed mkadel etendasid vga thtsat osa, nad nitasid omaniku staatust, vimu, rikkust. Seni ongi mka peetud vimu, rikkuse ja staatuse smboliks. Selline sna lihtne pilt kujunes vib-olla seetttu, et seni puuduvad veel uurimused, kus antud teemat oleks svitsi analsitud. Kesoleva t tulemusena tahan rhutada, et mkadel olevate tekstide jrgi vib arvata, et selle relva thendus oli keskaegsele inimesele seniarvatust kaugelt sgavam, keerulisem ja vastuolulisem. Mk oli kindlasti vimu ja staatuse smbol, aga mitte ainult. Mk oli htlasi omaniku eneserepresentatsiooni vahend, maagiline relv, Jumala relv, Jumaliku igluse vahendaja, kristlaste ja ristiusu kaitsja, rtli kaitsja, agressiivne vi hoopis rahumeelne oma hingeeluga relv, keda vis tappa nagu tema omanikkugi, heites ta sgavasse jkke vi teda purustades. Mka vidi samastada tema kandjaga, ta 47

oli omaniku sber, patuste vaenlane ja karistaja, vib-olla isegi oma patuse sdametunnistuse sublimeerimise vahend. Mkade thendus keskajal on kahtlemata huvitav uurimisprobleem, milda saab edasi arendada ja millel on veelgi perspektiivi. Nimelt leidub selleks veel mitmeid allikaid, mille anals viks anda uut ja tiendavat informatsiooni nagu niteks vapikirjad, erinevad mkadega seotud kombed ja legendid, keskaegne kirjandus jne.

48

Kasutatud kirjandus

1. Cardini, Franco. Sjamees ja rtel. // Keskaja inimene, koostaja Jacques le Goff. Tallinn, 2002. 2. Clements, John. Medieval Swordsmanship. Illustrated Methods and Techniques. Paladin Press, 1998. 3. Demmin, August. Die Kriegswaffen. Leipzig, 1893. 4. Drboglav, D. A. Zagadki latinskih kleim na metah IX-XIV vekov. Moskva, 1984. 5. Drobna, Zoroslava; Durdik, Jan. Tracht, Wehr un Waffen (1350-1450). Praha, 1957. 6. Duby, Georges. Guillaume le Marchal ehk Maailma parim rtel. Tallinn, 1997. 7. uda, Rudolf; Rejl, Lubo. Vike vriskiviraamat. Sinisukk, 1998. 8. Embleton, Gerry; Howe, John. The Medieval Soldier: 15th Century Campaign Life Recreated. Windrow & Green Ltd., 1994. 9. Ferguson, George. Mrgid ja smbolid kristlikus kunstis, 1954. // Akadeemia, nr. 5, 1991. 10. Ferguson, George. Mrgid ja smbolid kristlikus kunstis, 1954. // Akadeemia, nr. 7, 1991. 11. Ferguson, George. Mrgid ja smbolid kristlikus kunstis, 1954. // Akadeemia, nr. 11, 1990. 12. Gurevit, Aron. Viikingite retked, Jri Seliranna jrelsnaga. Valgus, 1975. 13. Howard, Michael. Sda Euroopa ajaloos. Tallinn, 1999. 14. Huizinga, Johan. Mngiv inimene. Kultuuri mnguelemendi mratlemise katse. Varrak, 2003. 15. Huizinga, Johan. The Waning of the Middle-Ages. Doubleday & Company Inc., 1954. 16. Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia, toimetaja Villem Alttoa. Tallinn, 1962. 17. Kulmar, Tarmo. ldine usundilugu I. Tartu likooli kirjastus, 2000. 18. Keegan, John. A History of Warfare. New York, 1993 49

19. LaRocca, Donald J. The Reneissance Spirit. // Swords and Hilt Weapons: album; toimetaja Anne Cope. Oxford, 1994. 20. Laul, Silvia. Rtlimk Ugandi mehe hauas. // Idatee. Tallinn, nr. 3, 1997. 21. Le Goff, Jacques. Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn, 2001. 22. Le Goff, Jacques. Keskaja inimene. // Keskaja inimene, koostaja Jacques le Goff. Tallinn, 2002. 23. Lotman, Juri. Semiosfrist. Vagabund, 1999. 24. Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. Olion, 1990. 25. Lotman, Juri. Kultuur ja plahvatus. Varrak, 2005. 26. Mandel, Mati. Eesti 6. 13. sajandi mkade tpoloogiast ja dateerimisest. // Muinasaja teadus I. Arheoloogiline kogumik, toimetanud Jaanits, L.; Lang, V. Agu, 1991. 27. Makin, N. A. Vana-Rooma ajalugu. Tallinn, 1962. 28. Moreland, John. The World(s) of the Cross. // World Archaeology. The Cultural Biography of Objects. Routledge Ltd, nr. 31/3, oktoober, 1999. 29. Mesalu, Ain. 13.-14. sajandi kaitserd Otep linnuse leidude phjal. // Muinasaja teadus. Tallinn, 1995. 30. Mller, Heinrich; Klling, Hartmut. Europische Hieb- und Stichwaffen. Berlin, 1981. 31. Nicolle, David; Lindholm, David. Scandinavian Medieval Armies 1300-1500. Osprey Publishing, 1997. 32. North, Anthony. Barbarians and Christians. // Swords and Hilt Weapons: album, toimetaja Anne Cope. Oxford, 1994. 33. Nowakowski, Andrzej. Arms and Armour in the Medieval Teutonic Orders State in Prussia (Studies on the History of Ancient and Medieval Art of Warfare). Oficyna Naukowa MS, 1994. 34. Oakeshott, Richard Ewart. The Archaeology of Weapons. Arms and Armour from Prehistory to the Age of Chivalry. London and Beccles, 1960. 35. Tarand, Kristi. Phakuteraamat. Nende elulood, teod ja iknonograafilised embleemid. Perioodika, 1995. 36. Ternjak, J. Sajandite kohtuotsus. Tallinn, 1962.

50

37. Verbruggen, J. F. The Art of Warfare in Western Europe During the Middle-Ages. The Boydell Press, 1997. 38. Wagner, Eduard. Hieb- und Stichwaffen. Praha, 1966.

51

Kasutatud internetilehekljed

1. Brewer, E. Cobham. Owners Names for their Swords. http://www.bartleby.com/81/16143.html, 30.08. 2005. 2. Lombardo, Stanley. Sword Saints a Christian Paradox? http://www.netsword.com/features.html, 30.08.2005. 3. Macaraeg, Ruel A. What Makes a Weapon "Magickal"? A Cross-Cultural Survey of Empowering Characteristics. http://weaponspage.homestead.com/magickal.html, 30.08.2005. 4. Hellqvist, Bjrn. The Sword of Charlemagne. http://www.myarmoury.com/feature_charlemagne.html, 30.08.2005. 5. Hellqvist, Bjrn. The Swords of Saint Maurice. http://bjorn.foxtail.nu/h_stm_e.htm, 30.08.2005. 6. http://www.myarmoury.com/feature_swordintro2.html, 30.08.2005. 7. http://www.myarmoury.com/feature_swordintro1.html, 30.08.2005. 8. http://netsword.com/ubb/Forum3/HTML/000892.html, 30.08.2005. 9. http://www.sacred-texts.com/neu/cid.htm, 30.08.2005. 10. http://www.sacred-texts.com/neu/roland/rol02.htm, 30.08.2005. 11. http://bjorn.foxtail.nu/h_conyers_eng.htm, 31.08.2005

52

Summary
The present study on the meaning of the sword in medieval society has covered different spheres on the topic. The author studies the importance and the background of the importance of the sword, the meaning of the sword, and different texts inscribed into these weapons. The study concentrates on centuries from 12th to 15th. The reason is that on 12th century the meaning of the sword changed drastically: old pagan beliefs were replaced or intermingled with Christian symbolism and allegory. By the 15th century the symbolic and functional meaning of the sword had twisted again, because of changing warfare and technology. On the first chapter the definition of the sword is given as well as an explanation of different terms used through the study. There is also provided a quick review of the development of the sword. The second chapter concentrates on the importance of the sword, observes different examples concerning the importance of the sword and offers explanations why sword became symbolically the most important weapon in the Middle Ages. The third chapter analyses different markings, symbols and writings on the sword and presents some of the writings found on the sword. Also, it scrutinizes different meanings of these weapons during the Middle Ages. The study concludes that sword presented the power and wealth of an owner as already made clear by other scholars. However, it emphasizes that sword meant a lot more for a medieval person. According to the texts on the swords one can say, that the meaning of the sword was more sophisticated, complicated, and controversial. The sword was his wielders representation item, magical weapon, the Gods weapon, the carrier of Gods justice, the defender of Christians and Christianity, knights defender, aggressive or peaceful weapon with his own soul, who could be killed just like his owner. The sword were considered one with his wielder, it was his friend and the punisher of the sinned.

53