Riigikogu Raport

Arengud Lnemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020.
aastani | Riina Kaljurand, Karlis Neretnieks, Bo Ljung, Julian Tupay
SISUKORD
EESSNA KOKKUVTE lemaailmsed ja institutsioonilised probleemid Piirkondlikud probleemid ldised soovitused vliste tegurite kohta Soovitused, kuidas tugevdada piirkondlikku julgeolekuidentiteeti ja edendada piirkondlikku koostd SISSEJUHATUS Uurimuse ulatus LEMAAILMSED TENDENTSID USA prdumine Aasiasse Massihvitusrelvade levik Lhis-Ida Kaug-Phi Venemaa tus RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Phja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO Euroopa Liit EL LNEMERE PIIRKONNA PEAMISTE JULGEOLEKUJUDUDE JULGEOLEKUPOLIITIKA Venemaa Muud Venemaaga seonduvad murettekitavad asjaolud Euroopas paiknevad tavajud CFE leping Gaasijuhe Nord Stream Ballistiline raketikaitse (BMD) Pehme jud kui vlispoliitika instrument Ameerika hendriigid Saksamaa Suurbritannia Balti riigid Eesti Lti Leedu Phjamaad Taani Soome Norra Rootsi Poola KOOST LNEMERE PIIRKONNAS Phjamaade koost Balti koost Phjamaade-Balti kaitsekoost Muud koostskeemid JRELDUSED Lnemere piirkonna julgeolekuprobleemid lemaailmsed ja institutsionaalsed probleemid Piirkondlikud probleemid 2 3 3 4 5 6 8 9 9 9 10 11 12 13 14 14 17 19 19 21 21 23 24 25 26 29 31 34 34 37 39 41 41 43 45 47 49 51 51 52 54 57 58 58 58 60
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus| Toom-Rtli 12-6 | Tallinn 10130 | Tel: +372 694 9340 | Faks: +372 694 9342 | info@icds.ee | www.icds.ee
Arengud Lnemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani | Riina Kaljurand, Karlis Neretnieks, Bo Ljung, Julian Tupay
EESSNA
Riigikogu vliskomisjon palus Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) juhitaval uurimisrhmal teha uuringu teemal Arengud Lnemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani. Uurimuse eesmrkideks oli hinnata Lnemere piirkonna julgeolekusituatsiooni kmne aasta perspektiivis, anda levaade piirkonna olulisematest julgeolekuohtudest ning mratleda alad, kus Lnemere maadel on vimalik teha tihedamat koostd. Uurimuse teostas uurimisrhm, kuhu kuulusid RKK teadur Riina Kaljurand, kes oli ka projekti juht, RKK nooremteadur Julian Tupay, Rootsi Kuningliku Sjateaduste Akadeemia analtik Karlis Neretnieks ning Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri endine analtik Bo Ljung.
KOKKUVTE
Kesoleva analsi eesmrk oli hinnata Lnemere julgeoleku olukorda kmne aasta perspektiivis, anda levaade piirkonna philistest julgeolekuohtudest ning mratleda alad, kus Lnemere riikidel on vimalik teha tihedamat koostd. lemaailmsed ja institutsioonilised probleemid Suhteliselt toimiva majanduse ja homogeense kultuuriga ning enamikku Lne julgeolekuorganisatsioonidesse kuuluvate Lnemere maade piirkonna julgeolek aina kasvab ning regioon funktsioneerib ka vahendajana suhtluses naabruses asuva Venemaa kige arenenuma piirkonnaga. Lnemere piirkonna julgeolekut ei saa aga vaadelda eraldi Atlandilese ruumi julgeolekust, kuna piirkondliku ja lemaailmse julgeoleku muutujad on omavahel ha tihedamalt lbi pimunud. Kneldes teguritest, mis defineerivad Lnemere piirkonna julgeolekusituatsiooni konkreetsemalt, tuleb Lnemere maade julgeolekumuresid ja -garantiisid vaadelda laiemas kontekstis, mis muuhulgas hlmab Venemaa julist kitumist selles piirkonnas, tema poliitikat Ameerika hendriikide ja NATO suhtes ning regionaalse julgeolekuarhitektuuri nrkust. Ehkki kski Lnemere maa ei taju otsest sjalist ohtu, tuntakse muret, et Venemaa ja Phja-Atlandi alliansi judude vahekorra asmmeetria piirkonnas aina kasvab. Euroopa sjaline vimekus ja regiooni kaitsekulutuste mr kaldub Venemaa kasuks. Venemaa relvajudude ndisajastamine ning moodsaima sjatehnika paigaldamine Balti riikide piiridele ja Kaliningradi oblastisse muudab vajaduse korral abijudude piirkonda toomise NATO-le keerukamaks. Kasvav ressursinappus Ameerika hendriikides ja Euroopas, muutuv geopoliitiline olukord ning Ameerika hendriikide poliitilise juhtkonna plvkonnavahetus on pdinud thelepanu vhenemisega Euroopale, mis thendab seda, et phjalikult tuleb le vaadata nii tjaotus NATO sees kui ka iga ksiku riigi kohustused. Kuna otsest sjalist ohtu ei nhta ning eurotsoonis jtkub majanduskriis, pole riigikaitse enamikule NATO Euroopa liitlastele lhiajal prioriteetne valdkond ning kaitseeelarvete taastumiseks lheb aega. NATO Euroopa liitlaste ja partnerite erisuguste prioriteetide tttu on Euroopa julgeolek jrk-jrgult regionaliseerumas, mis suurendab piirkondlike kokkulepete thtsust. Vimaldades paindlikumaid lahendusi, pole see tingimata halb nhtus. kuid kasvava regionaliseerumisega ei tohi kaasneda NATO ja Euroopa Liidu julgeolekukohustuste ning vastutuse vhenemine. Liitlastevahelised lahkhelid NATO heidutuskava le Euroopas suurendavad htse NATO poliitika ning eriti taktikalisi tuumarelvi puudutava poliitika killustumise ohtu. Venemaa, Phjamaade, Suurbritannia ja Ameerika hendriikide ha suurenev thelepanu Arktikale vib samuti mjutada Lnemere julgeolekusituatsiooni. Ressursside ja thelepanu mbersuunamine Kaug-Phja eriti kui
seda teevad Phjamaad vib pdida julgeolekuvaakumiga Lnemere piirkonnas ning jtta Venemaale mrkimisvrse poliitilise ja sjalise manverdamisruumi. Piirkondlikud probleemid Lisaks lemaailmsetele ja institutsionaalsetele julgeolekuprobleemidele sltub Lnemere piirkonna julgeolek ha enam Lnemere maade vimest kohanduda nende murede ja muutustega, htlustada strateegilist mtlemist, teha omavahel koostd ning pakkuda vlja piirkondlikke lahendusi, mis toetaksid NATO ja Euroopa Liidu poliitika elluviimist. Ehkki Lnemere piirkonda on sageli peetud thusa koost mudeliks ja eeskujuks, on julgeoleku- ja kaitsevaldkond siiani vastuoluline teema. Prast klma sja lppu seal loodud mitmeid subregionaalseid koostformaate. Ehkki need formaadid olid omal ajal vga kasulikud, pole neil siiski nnestunud piirkonda phjalikumalt integreerida. Parimaiks tuketegureiks koost edendamisel on olnud finantskriis ning 2008. aasta Venemaa-Gruusia sda. Muutunud julgeolekukeskkonna ja ldise majandussurutise taustal vib jreldada, et piirkondlike julgeolekukokkulepete osakaal on tugevasti kasvanud ning tarvis on prata rohkem thelepanu hise piirkondliku julgeolekuidentiteedi ja piirkondlike koostmehhanismide vljaarendamisele. Lnemere maade julgeolekupoliitikas annavad endiselt tooni erinevad arusaamad julgeolekust, erinev ohuhinnang ning vanad eelarvamused, mis raskendavad oluliselt lhemat koostd kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Lnemere maade vrskeimate julgeolekustrateegiate anals osutab aga, et kik on mistnud tihedama piirkondliku koost vajalikkust. Phjalal on vimalik vtta endale juhtroll ning seda vimalust peab kasutama.
Poliitikasoovitused Ehkki vikeriikide vimalused asjade kiku muuta on piiratud, on diplomaatiliste ja poliitiliste vahenditega siiski vimalik mju avaldada. Eesti on olnud edasise piirkondliku integratsiooni hlekas poolehoidja ning peaks seda joont jtkama. Lnemere julgeoleku lemaailmsete, institutsionaalsete ja piirkondlike probleemide vallas peaks Eesti kaaluma jrgmisi samme: ldised soovitused piirkonnavliste tegurite kohta 1. Ameerika hendriikidele tuleb pidevalt meelde tuletada, et neil on Lnemere piirkonnas lojaalsed liitlased ja partnerid. Selleks on tarvis toetada Ameerika hendriike rahvusvahelistes institutsioonides ning osaleda Ameerika hendriikide juhitavates ettevtmistes, kui see suurendab piirkonna julgeolekut. Julgeoleku regionaliseerumine on vltimatu, kuid piirkondlikku kaitsekoostd tuleb arendada ja edendada sel mral, et see hlbustaks NATO ja Ameerika hendriikide tegevust. Piirkonna riigid peavad olema valmis maksma usutava kaitsevime eest ning suurendama julgeolekukoostd ja oma relvajudude koostvimet nii piirkondliku koost vallas kui ka Ameerika hendriikide relvajududega hiselt tegutsemiseks. Usaldusvrse liitlase maine silitamiseks on oluline hoida kaitsekulutuste taset. Tuleb toetada Ameerika hendriikide juhtrolli NATO-s ja leval hoida tema huvi Lnemere piirkonna vastu. Lissaboni protsessi toetuseks peab Eesti ka edaspidi rhutama artikkel 5 olulisust. NATO Euroopa heidutuskava silmas pidades on Eesti huvides silitada tasakaal tavarelvajudude, ballistilise raketikaitse ning taktikaliste tuumarelvade vahel. Heidutusvime silitamiseks tuleb parandada Phja-Euroopa sjaliste judude valmisolekut, paigutust ja vimekust. Kattuvate huvidega valdkondades on oluline arendada muid koostvorme Ameerika hendriikidega. ks vimalik valdkond on pakkuda abi idapartnerluse projekti hlmatud riikidega suhtlemisel. Eesti vib olla foorumiks aruteludele arengute le Venemaal, Kaug-Phjas ja targa kaitse vallas. Krgetasemeliste Ameerika hendriikide esindajate korraprased visiidid Tallinna peavad jtkuma. Tallinnast saab kujundada kohtumispaiga, kus Ameerika hendriikide, piirkonna riikide, Venemaa ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhtivtegelased kivad koos regiooni asju arutamas.
2.
3. 4. 5. 6.
7.
8.
Soovitused, kuidas tugevdada piirkondlikku julgeolekuidentiteeti ja edendada piirkondlikku koostd 9. Piirkonna suurriike Saksamaad ja Poolat tuleb enam kaasata regionaalsesse koostsse, kutsudes neid osalema Phjamaade ja Balti riikide histes ettevtmistes ning kaasates neid kriisiohjeprotsessidesse histe ppuste ning hise planeerimise ja vljappe kaudu. Unustada ei tohi territoriaalkaitset, arvestades Venemaa vgede paiknemist Lnemere piirkonnas. Eesti peab toetama naabrite pdlusi paigaldada oma territooriumidele ssteeme, mis on vimelised trjuma rakette S-400 ja Iskander. Atlandi-lese sideme tugevdamiseks ja NATO nhtavuse tstmiseks regioonis tuleb lbi viia rohkem korrapraseid ppusi NATO kaitseplaanide raamistikus. Selle eelduseks on, et riigid aktsepteerivad tjaotuse korda. Tuleb uurida, kas NATO riikide ning samuti Lnemere piirkonna NATO partnerriikide vahelise koost thustamise vahendina on vimalik kasutada Szczecinis paiknevat NATO Kirdekorpust. Phjamaade ja Baltimaade vahelise usalduse suurendamiseks tuleb toetada ja edendada koostd kigis valdkondades (kberkaitse, energia, hiskondlik julgeolek, sjalised ppused ja haridus). Eesti viks kaaluda juhtrolli vtmist Phjamaade ja Balti riikide kaitsekoost thustamise vallas, mille eesmrgiks on Phjamaade ja Balti riikide kaitsevime integreerimine. Koostd NORDEFCO raames tuleb tihendada. Balti riigid ja Phjamaad peaksid kaaluma osalemist ksteise sjalistel ppustel. Eesti peaks toetama ka Rootsi ja Soome kaasamist NATO planeerimisse ja ppustesse, sealhulgas kaitseplaane puudutavatesse ppustesse. Soome ja Rootsi on Balti riikide kaitseplaanide seisukohast vtmethtsusega. Viks kaaluda NATO Phjala initsiatiivi vlja ttamist, mis phineb Rootsi ja Soome eripartnerlusel. Eesti viks sarnaselt Poolaga taotleda vaatlejastaatust Arktika nukogus, et hoida end kursis arengutega Kaug-Phjas ning sealsete osapoolte, sh Euroopa Liidu ja NATO tegevusega. Kmne aasta perspektiivis peab Eesti olema valmis kas toetama vi lihtsalt hindama Phjamaade positsioone Kaug-Phjas. Balti riikide kaitsekoostd tuleb reformida ja intensiivistada poliitika, hangete, logistika, taristu, vljappe ja hariduse vald kondades. Hanketsklite htlustamiseks ja hanketingimuste standardiseerimiseks tuleks luua Balti riikide hine hankekomisjon.
10.
11.
12.
13.
14.
15. 16.
17. 18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
Balti Kaitsekolledi rolli Lnemere piirkonnas tuleb edendada. Phjamaade, Poola, Saksamaa, Suurbritannia ja Ameerika hendriikide roll kolledi osanikena peab suurenema. Venemaa pehme ju kasutuse piiramiseks ning hiskonna vastupanuvime tugevdamiseks tuleb thustada luurekoostd Balti riikide vahel ning luua majandusmeetmed, millega ohjeldada Vene kapitali sissevoolu (majanduse vtmesektoritesse ja kultuuriorganisatsioonidesse). Vene keelt kneleva vhemuse integreerimiseks on tarvis vlja ttada uued moodused, samal ajal tstes eestlaste, ltlaste ja leedulaste teadlikkust multikultuurilisest hiskonnast. Tugevama piirkondliku platvormi loomine tasakaalustab Venemaa poliitilise mju kasvu Phja-Euroopas. Oluline on tsta Phjamaade, NATO, Euroopa Liidu ja Ameerika hendriikide teadlikkust Venemaa poliitilisest ja majanduslikust survest. Eesti peaks Nord Streami ksimuses kituma proaktiivselt, hinnates phjalikult vimalikku kasu ja kahju ning kiki riske. Eestil viks Gazpromile esitada ka omad tingimused. Nord Stream on rahvusvaheline projekt. ks viis sellega kaasneva julgeolekuprobleemi lahendamiseks on lbipaistva Eesti ja Venemaa vahelise julgeolekureiimi loomine torujuhtme kaitseks ja muu sellega seonduva tarvis. Teine vimalus on luua rahvusvaheline julgeolekureiim, mis hlmaks Saksamaa, Venemaa, Eesti ja Soome ksuseid ja organisatsioone.
SISSEJUHATUS
Hoolimata Euroopa Liidu ja NATO laienemisest 2004. aastal, mille tulemusena said kik Lnemere piirkonna riigid (vlja arvatud Venemaa) kas he vi mlema organisatsiooni liikmeks, puudub sel piirkonnal endiselt htne kikehlmav lhenemine mitmesugustele julgeoleku- ja kaitseprobleemidele. Saksamaa ja Phjamaad eelistavad koostteemade julgeolekutustamist, vltides seega Venemaa rritamist. Phjamaade kaitsekoost on suureprane nide sellest, kuidas kasutada ressursse ja vahendeid thusalt, kuid mnes valdkonnas, niteks kaitseplaneerimises, piiravad nende koostd poliitilised ja iguslikud takistused, sltuvalt nende kuuluvusest kas Euroopa Liitu vi NATO-sse. Balti riigid ja Poola on Venemaa demokratiseerimise katsete suhtes jnud skeptiliseks. Kik piirkonna riigid soovivad tugevdada s elle organisatsiooni mju, mille raames nad julgeoleku poole pdlevad. Kigile riikidele on oluline, et igasugune koost saaks alguse foorumil, kus nad saavad osaleda otsustusprotsessis. Venemaa huviks on taastada oma mjuvim piirkonnas ning silitada turvalised kaubateed Euroopasse, kuid tema poliitika on vastuoluline. helt poolt soovib Venemaa teha koostd Lnemere maade ning eriti Phjamaade ja Saksamaaga, et viia ellu oma tehnoloogilise moderniseerimise kava. Judemonstratsioonid Balti riikide piiride res ja nende huruumis ning poliitiliselt laetud ja kriitilised snavtud venekeelse vhemuse diskrimineerimise kohta Balti riikides osutavad aga samal ajal Venemaa vastuseisule NATO-le ja Ameerika hendriikidele. hest kljest pole Lnemere piirkonna julgeolekuolukord kunagi olnud stabiilsem kui praegu. Teisalt muutub julgeolekukeskkond pidevalt ning piirkonna julgeolek sltub ha enam lemaailmsetest arengutest ning meie vimest muutustega kohaneda. Euroopa Liit ja NATO on silmitsi suurte probleemidega, nagu majanduslangus, kaitsekulutuste krped, sjalise vimekuse langus, Ameerika hendriikide prdumine Aasiasse, Venemaa sise- ja vlispoliitika ettearvamatus, Arktika kasvav thtsus ning areng Hiinas ja Lhis-Idas. Kik need muutused mjutavad ka Lnemere piirkonna julgeolekukeskkonda, mistttu on vaja prioriteedid mber hinnata ja ressursid mber jaotada. Mida nrgemad ja killustatumad on Euroopa Liit ja NATO, seda olulisemaks muutub piirkondlik julgeoleku- ja kaitsealane koost. Kesolev uurimus ksitleb kolme peamist uurimisksimust: 1. Millised on Lnemere piirkonna julgeolekut mjutavad lemaailmsed vtmetegurid? 2. Millised on Lnemere piirkonna julgeolekut mjutavad piirkondlikud vtmetegurid? 3. Mida saab Eesti ette vtta piirkondliku julgeolekuolukorra parandamiseks? Uurimus jaguneb kuueks peatkiks. Esimene peatkk kirjeldab uurimuse struktuuri ning piiritleb selle ulatuse. Teine peatkk keskendub Lnemere
julgeolekut mjutavatele lemaailmsetele arengutele. Kolmas peatkk analsib arenguid kahes olulises julgeolekuorganisatsioonis Euroopa Liidus ja NATO-s ning nende mju piirkondlikule julgeolekukorraldusele. Neljas peatkk annab levaate Lnemere riikidest ja teistest regiooni seisukohast olulistest riikidest ning nende vlis- ja julgeolekupoliitilistest prioriteetidest. Viies peatkk ksitleb piirkondlikke koostraamistikke. Kuues peatkk visandab kige olulisemad julgeolekuprobleemid ning pakub vlja poliitikasoovitusi. Uurimuse ulatus Ehkki julgeoleku miste hlmab nii kva kui ka pehme julgeoleku komponente, ksitleb kesolev uurimus peamiselt kva julgeoleku aspekte. Osaliselt on see tingitud uurimisrhma liikmete taustast ja kogemustest, osaliselt aga ka lhikesest ajavahemikust, mis tingis uurimuse kitsama piiritlemise. Niteks on rmiselt olulisteks teemadeks ka energiajulgeolek ja see, kuidas Venemaa kasutab Balti riikides oma pehme ju instrumente, kuid need vrivad phjalikumat analsi ning omaette uurimust. Sel mral, kui see haakub ldise kontekstiga, on konkreetsemalt puudutatud Nord Streami teemat ja pehme ju kasutamist. Lnemere piirkonna julgeoleku kontekstis vrivad uurimist ka nn uued julgeolekuprobleemid nagu kber- ja keskkonnajulgeolek, transport ja inimkaubandus. Kesolev uurimus annab levaate Lnemere piirkonna kva julgeolekuga seonduvaist probleemidest, kirjeldades ldjoontes kigi ranniku riikide, aga ka teiste Lnemere julgeolekuarhitektuuriga seotud riikide julgeolekupoliitikat. Sellise levaate andmine riigi, mitte valdkonna kaupa seab paratamatult piirid sellele, kui ksikasjalikult ja phjalikult on vimalik kigile teemadele phenduda.
LEMAAILMSED TENDENTSID
Rahvusvahelist poliitikat kujundab hetkel kaks philist arengusuunda: vimu nihkumine lnest itta ning vimu hajumine riikide kest. See thendab, et nii Ameerika hendriigid kui ka Euroopa peavad oma eesmrkide saavutamiseks tegema koostd teiste riikidega. Piirkondliku julgeolekukeskkonna analsimisel tuleb arvestada lemaailmse julgeolekukeskkonnaga, mille probleemistik muutub aina keerukamaks. Lnemere regiooni julgeolekuarhitektuuriga seonduvaid probleeme ksitleme lhtuvalt nende thtsusest piirkonna peamistele julgeolekutagajatele ehk Ameerika hendriikidele ja NATO-le. USA prdumine Aasiasse Ameerika hendriigid on olnud Euroopa peamine julgeolekupartner ja vtmeliitlane NATO-s ning see jtkub ka lhitulevikus. Kuna aga strateegiline olukord on muutunud, on Ameerika hendriigid otsustanud muuta oma Euroopas paiknevate judude asetust. Kmme aastat Afganistanile ja Iraagile keskendunud ning sinna tohutuid ressursse koondanud Ameerika hendriigid on alustanud strateegilist prdumist Aasiasse. Selleks et silitada oma globaalset juhtrolli, peavad nad jma suurvimuks ka Aasia-Vaikse ookeani
piirkonnas. Mullu jaanuaris avaldatud strateegilises juhises1 viidatakse vajadusele nihutada raskuskese Aasia-Vaikse ookeani poole, kuna see piirkond on kujunenud heks maailmapoliitika liikumapanevaks juks. Selline strateegiline kannapre lhtub kahest aspektist: majanduslikust ja sjalisest. ldise majandussurutise taustal kujutab Aasia-Vaikse ookeani piirkond endast maailmamajanduse kasvumootorit. Aasia avatud turud pakuvad Ameerika hendriikidele investeerimis- ja kaubandusvimalusi, samuti ligipsu uuele tehnikale. Ameerika hendriikide majanduslik taastumine sltub tugevasti ekspordist ning Ameerika firmade suutlikkusest juda Aasia tohutu ja ha kasvava tarbijaskonnani. Ameerika hendriikide kasvav kohalolek aitab vhendada konfliktide puhkemise ohtu regioonis. Suurimateks ohtudeks peetakse Hiina tusuga kaasnevat vimuvaakumit, territoriaalseid vaidlusi Luna-Hiina merel ning viimastel aastatel aset leidnud Phja-Korea tuumakoostd teiste riikidega. Selle strateegia jrgi peavad Ameerika hendriigid piirkondlike probleemide tttu pdma saavutada geograafiliselt htlasemalt jaotatud, operatiivselt paindliku ning poliitiliselt kestliku jupositsiooni. Baaside lepingud KirdeAasia traditsiooniliste liitlastega uuendatakse ning neile lisanduvad lepingud Kagu-Aasias ja India ookeanis, et sjaline kohalolek regioonis jaotuks htlasemalt.2 Ameerika hendriikide Aasia strateegia vtmeelemendiks kujuneb arvatavasti kolmepoolne koost Jaapani ja Luna-Koreaga. Aasia kaitsekulutused letavad peagi esimest korda Euroopa omasid, mis thendab, mis thendab et Ameerika hendriikide suutlikus toime tulla Aasias esile kerkivate probleemidega on kahtlemata Euroopa huvides. Euroopa liitlased tunnevad aga muret ka USA julgeolekugarantiide jtkusuutlikkuse prast, mis tagaksid artikkel 5 philesande titmist. Massihvitusrelvade levik Ehkki lemaailmne tuumarelvade varu on 1980. aastate keskpaigast peale oluliselt kahanenud, on tuumariikide arv kasvanud. Tuumarelvade moderniseerimine jtkub kogu maailma tuumariikide praegusest tuumadesarmeerimisalasest retoorikast hoolimata.3 Ainuke aspekt, mis massihvitusrelvade vallas Lnemere piirkonda puudutab, on Euroopasse paigaldatud taktikalised tuumarelvad. Ehkki tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade vimalik levik teeb muret enamikule maailma riikidele, ei avalda sellised arengud Lnemere piirkonna julgeolekule eriti suurt mju, kui vlja arvata ehk see, kuidas vib sndmuste kik Lhis -Idas
Sustaining U.S. Global Leadership: Priorities for 21st Century Defence, Defense Strategic Guidance, jaanuar 2012, http://www.defense.gov/news/Defense_Strategic_Guidance.pdf H. Clinton, Americas Pacific Century, Foreign Policy, november 2011, http://www.foreignpolicy.com/articles/2011/10/11/americas_pacific_century Selle ligu andmed prinevad Ian Kearnsi ulatuslikust uurimusest Beyond the United Kingdom: Trends in the Other Nuclear Armed States, British American Security Information Council (BASIC), november 2011, http://www.basicint.org/sites/default/files/commissionbriefing1.pdf (klastatud juulis 2012)
10
(eriti Iraanis) mjutada raketitrjessteemide paigaldamist Ida-Euroopasse ning kuidas Venemaa sellele reageerib.4 Euroopa Liidus ja NATO-s on sel teemal lahkarvamusi. 2010. aasta Lissaboni tippkohtumisel leppisid NATO liikmed kokku, et antakse hinnang heidutus- ja kaitsevime olukorrale, saamaks teada, millist tuuma- ja tavarelvastust ning raketitrjevimet NATO vajab. Ehkki Saksamaa, Norra, Belgia ja Holland soovivad sellise relvastuse keelustamist vi vhemalt mitte selle hoidmist Euroopas, on teised riigid, niteks Poola, Tehhi ja Balti riigid seni olnud seisukohal, et taktikaliste tuumarelvade paigaldamine peaks olema vastavuses Venemaa tegevusega.5 Selles vallas on Prantsusmaa seisukohal, et tema relvastusel ei ole midagi pistmist ei NATO ega Euroopa Liiduga, vaid see on ksimus, mille le otsustab Prantsusmaa ksinda. Huvi selle teema vastu vrskendasid taas Venemaa ppused Ladoga2009 ja Zapad-2009, mille stsenaariumidesse kuulus taktikaliste tuumarelvade kasutamine. Seda vib osaliselt seletada sellega, et Venemaa tajub end praegu tavarelvastuse vallas alavrsena ning kompenseerib seda vimalusega kasutada taktikalisi tuumarelvi. Kui praegu kestev Venemaa relvajudude reform nnestub ning NATO judude vhendamine omakorda jtkub, vib Venemaa argumendist saada hoopis NATO argument. Tavarelvajudude vhesuse kompenseerimiseks vivad taas lahenduseks osutuda taktikalised tuumarelvad. Uus START-leping Ameerika hendriikide ja Venemaa vahel on vaieldamatult viimase kahekmne aasta kige olulisem edasiminek relvastuskontrolli vallas, kuid selles lepingus on olulisi puudusi, mis thendab seda, et see ei pruugi tingimata viia mlema osapoole tuumarelvastuse mrkimisvrse vhendamiseni. Lhis-Ida Lhis-Idas on 2011. aasta algusest peale toimunud rohkem muutusi kui tenoliselt kskik millisel muul perioodil 1960. aastatest peale. Sndmused, mis said alguse muutuste nudmisest Lhis-Idas ja Phja-Aafrikas, on ndseks paisunud veriseks kodusjaks Srias. Paljude analtikute arvates on araabia kevad kujunenud vrnimetuseks. Keskpikas perioodis on teliselt demokraatlike riikide teke araabia maades sna ebatenoline. 2011. aasta algusest peale on vim vahetunud Tuneesias, Egiptuses ja Liibas. Jeemeni juhid olid sunnitud tagasi astuma, Sria reiim peab Iraani abiga meeleheitlikku vitlust psimajmise nimel. Jordaania, Aleeria ja Maroko on seni suutnud rahvalestuse vltida. Bahreinis psib lestusu puhkemise vimalus, kuna sealseid meeleavaldajaid rritab valitsuse vimetus
Iraan jtkab oma uraanirikastamisprogrammi hoolimata RO julgeolekunukogu sanktsioonidest. Samuti jtkab ta ballistiliste rakettide vljattamist, mille sihtmrkideks on tema vaenlased regioonis, Iisrael ja Ida-Euroopa. Kllaldase vlisabi korral vib Iraan 2015. aastaks olla tehniliselt vimeline katsetama mandritevahelise ballistilise raketi lennuomadusi. A. Somerville, I. Kearns ja M. Chalmers, Poland, NATO and Non-Strategic Nuclear Weapons in Europe, Occasional Paper, veebruar 2012, RUSI, London.
11
ellu viia reforme, mis lpetaksid iiitidest enamuse diskrimineerimise ja vimaldaks alustada lbirkimisi opositsiooniga. Phja-Aafrika ja Lhis-Ida vahel pole selget eraldusjoont ning araabia kevade maid ei tohi ksitleda eraldiseisvana Prsia lahe riikidest, Iisraelist ja Trgist. Lisaks sellele tunduvad svenevat vastuolud Saudi Araabia vahhabiitliku reiimi ning riigi naftarikka idaprovintsi peamiselt iiitliku elanikkonna vahel6, samuti krivad pinged Iraani tuumaprogrammi ja Hormuzi vina vimaliku sulgemise kohta kivate sjakate snavttude mber. Lhis-Ida ja Phja-Aafrika piirkonna nafta- ja gaasivarud on maailma energiavajaduse rahuldamiseks endiselt rmiselt olulised, kuid paljud selle piirkonna riigid seisavad silmitsi kodumaise energiatarbimise tusuga ning demograafilise olukorraga ja survega eelarvele, mis nuavad majanduskasvu. Vimalikud rahutused ja enneolematud murrangulised muutused regioonis avaldavad suuremat survet ka rahvusvahelisele kogukonnale. Enne Liiba kriisi oli Euroopal ja NATO-l Ameerika hendriikide valitsuse silmis teisejrguline staatus, kuna hendriikide thelepanu oli suunatud Aasiasse. Edasised arengud Iraanis, Srias, Prsia lahe riikides ja Egiptuses vivad Ameerika hendriike sundida oma strateegilisi seisukohti mber hindama.7 Kaug-Phi Jrjekordne probleem, millega rahvusvaheline kogukond silmitsi seisab on Arktika kujunemine rahvusvaheliselt vaidlusaluseks piirkonnaks. Selle on tinginud lemaailmne kliimamuutus ning energiaallikate thtsus, mida Arktikas leidub ohtralt. See piirkond ei ole mitte ainult piirkonna rannikuriikide thelepanu keskpunktis, vaid on plvinud ka NATO, Euroopa Liidu ja Hiina thelepanu. Aina enam vaadeldakse seda piirkonda sjalisest ja julgeolekuaspektist. Regiooni karmide keskkonnaolude ja keerulise territoriaalse staatuse tttu on koost kigi osapoolte vahel vga problemaatiline. Tusvate energiahindade ning tehnoloogiliste uuenduste tttu on vimalik piirkonna energiaressursse ajapikku kasutusele vtta. Uued meretransporditeed lhendavad vahemaad Euroopa ja Phja-Ameerika ning Aasia vahel, mistttu kasvab ka rihuvide thtsus. Kik see on toonud Arktikasse ja Euroopa Kaug-Phja palju huvitatud osapooli, sealhulgas nii riike kui ka eraettevtjaid ning tusvaid Aasia riike.8 Erinevalt Ameerika hendriikidest, kellele muud maailma piirkonnad paistavad hetkel strateegiliselt olulisematena, peab Venemaa Arktikat vga thtsaks. Mnede hinnangute kohaselt vib Arktika merephjas olla 20%
6
J. M. Dorsey, The Arab Spring Revisited: From Mass Protests to Local Revolts, RSIS Commentaries, nr 156/2012, 16. august 2012, http://mideastsoccer.blogspot.sg/2012/08/thearab-spring-revisited-from-mass.html H. Ullman, The Future of US European Command in a Post-Afghanistan, Post-Arab-Spring, Chaotic, Unpredictable, and Financially Constrained New, New World, EUCOM Issue Briefs, 2012, http://www.acus.org/event/future-us-european-command Arktika rannikuriigid on Kanada, Taani (kaasa arvatud Grnimaa ja Fri saared), Norra, Ameerika hendriigid ja Venemaa, kes oma geograafilise suuruse ja kohaloleku poolest on suurim asjaosaline.
12
maailma nafta- ja gaasivarudest ning Arktika territooriumil, millele Venemaa pretendeerib, vivad asuda naftavarud, mis letavad Saudi Araabia omi kaks korda.9 Venemaa juline kitumine selles piirkonnas heskoos tema relvajudude moderniseerimise ja Phjamere laevastiku tiustamisega on pevakorda toonud ka julgeoleku selle sna sjandusstrateegilises thenduses. Lisaks majanduslikele aspektidele on Arktika piirkond Venemaa strateegilisest seisukohat vtmethtsusega ala, kuhu on paigaldatud ja on kavas veel paigaldada suur osa tema tuumarelvastusest. Samuti on Venemaa teada andnud kavast korraldada 2015. aastal Phja-Jmerel sja- ja allveelaevadega korrapraseid patrullreide.10 Piirilepe Norraga annab mrku Venemaa huvist stabiilsuse ja koost vastu, kuid Arktika kontekstis peetakse teda endiselt ettearvamatuks. Seoses sellega on Norra avanud operatsioonikeskuse riigi phjaosas asuvas operatsioonide juhtimise peakorteris. Kuna viis Arktika rannikuriiki on NATO liikmed, on arutlusel olnud ka NATO vimalik sekkumine Phja-Jmerel. Enamik Arktika nukogu liikmeid eelistab aga NATO-t piirkonnast eemal hoida. Suurenenud sjaline aktiivsus on osa kasvavast huvist Kaug-Phja vastu: mitmed rannikuriigid on suurendanud oma sjalist kohalolekut piirkonnas ja tugevdanud oma sealseid merejude. Iseranis Phjamaade-poolne ressursside mberpaigutamine ja thelepanu pramine Kaug-Phjale phjustab kindlasti julgeolekuvaakumi tekke Lnemere piirkonnas ning jtab Venemaale suure poliitilise ja sjalise manverdamisruumi. Venemaa tus Venemaa vlis- ja julgeolekupoliitikas ei ole oodata mingeid olulisi muutusi hoolimata riigi tsistest sisemistest (vimalik lagunemine, kahanev sndimus, noorte ja haritud inimeste emigreerumine, tehnoloogilise ja administratiivse taristu nrgenemine, jtkusuutmatu majandus, vohav korruptsioon ja halduslik ebaefektiivsus, tekkivad militaarpinged ning ilmaliku vimu kokkuvarisemise oht Phja-Kaukaasias) ja vlistest probleemidest (Venemaa naabruses asuvad jukamad ja dnaamilisemad riigid, alliansid ja liidud, Hiina, India ja Luna-Korea tus, Trgi ja Iraani demograafiline ja poliitiline dnaamika, Pakistani ja Afganistaniga seonduvad riskid ning uued transpordihendused Kaspia merest itta ja lnde). Isegi kui mndakse vajadust Venemaa majandust ja poliitilist ssteemi reformida, jb see teisejrguliseks pakilisema vajaduse jrel silitada oma positsiooni globaalse suurvimuna. Putini avalike snavttude phjal vajaksid Venemaast lunas asuvad alad senisest suuremat thelepanu ja tegutsemist, kuid Venemaa peab lnt endiselt oma geopoliitiliseks rivaaliks ja vaenlaseks. Putin tleb snaselgelt, et Venemaa julgeolekupoliitika thtsaim eesmrk on olla tugev: Me ei tohiks kedagi ahvatleda sellega, et lubame endale
10
D. Trenin ja P. Baev, The Arctic: A View from Moscow, Carnegie Endowment for International Peace, 2010. www.barentsobserver.com
13
nrkust.11 Ehkki Putin kutsub les ulatuslikele siseriiklikele reformidele, seab ta snaselgelt esikohale investeeringud kaitsereformidesse. Venemaa rahvusvahelise positsiooni tugevdamine ning tema majanduse ja institutsioonide arendamine on vimalik vaid siis, kui Venemaa suudab vlja arvestada vimalikud riskid konfliktideks, tagada sjatehnilise iseseisvuse ning valmistada ette korraliku sjalise reageerimisvime.12 Erinevalt lne suurriikidest, kus kaitsekulutusi vhendatakse, on Venemaa selles valdkonnas tusuteel, olles mdunud Suurbritanniast ja Prantsusmaast ning saanud relvastuskulutustelt maailma kolmandaks riigiks (72 miljardit USA dollarit 2011. aastal). 2014. aastaks peaks Venemaa kaitseeelarve kasvama 53%. Venemaa kavatseb lhema kmne aasta jooksul oma relvajudude moderniseerimiseks kulutada enam kui 600 miljardit USA dollarit, ehkki on kahtlane, kas Venemaa relvatstus on selliseks lesandeks valmis.13 Venemaa peastaabi lema Nikolai Makarovi hiljutised vljatlemised tunduvad samuti peegeldavat Venemaa julgeolekustrateegia ofensiivset loomust. Makarov on NATO-t ja Ameerika hendriike hoiatanud, et Venemaa vib kaaluda ennetavat lki Euroopasse rajatavate raketitrjessteemide vastu, kui see USA juhitav NATO ettevtmine jtkub plaanipraselt. Samuti on ta noominud Soomet liiga lhedase koost eest NATO-ga. Venemaa ametnike seisukohavttude kohaselt mjutab Ameerika hendriikide antiballistiliste rakettide paigaldamine Euroopasse Venemaa strateegilist tuumaheidutusvimet ning hirib praegust sjalis-poliitilist tasakaalu. Putin mrgib, et Venemaa peab vastukaaluks USA ja NATO raketitrjepoliitikale tugevdama oma hutrjessteemi ja kosmosekaitsekilpi. Lahknevus president Putini vlis- ja julgeolekupoliitiliste ambitsioonide ning Venemaa tegeliku vime vahel neid ellu viia vib veelgi kasvada, kuid arvestades lneriikide ha kahanevaid kaitseeelarveid, ei tohi tema relvajudude reformi tagajrgi alahinnata.
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID
Phja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO NATO tulevasi arenguid on raske ennustada. 2010. aasta Lissaboni tippkohtumisel eldi selgesti, et alliansi philesandeks on territoriaalkaitse Phja-Atlandi lepingu tingimustel, kuid tippkohtumisel rhutati ka piirkonnavliste operatsioonide olulisust ning soovitati luua partnerlussuhted riikidega, kes jagavad alliansi vrtushinnanguid.14 Kokkuvttes andis NATO selge signaali, et tal on tita nii oma liikmete julgeoleku tagaja kui ka lemaailmse rahu ja stabiilsuse edendaja roll. 2012. aasta mais toimunud Chicago tippkohtumine
11
12 13 14
V. Putin, Being Strong: National Security Guarantees for Russia, Rossiiskaja Gazeta, 20. veebruar 2012, http://rt.com/politics/official-word/strong-putin-military-russia-711/ Ibid. Sipri Yearbook 2012, Oxford University Press Lissaboni tippkohtumise deklaratsioon, 20. november 2010, www.nato.int
14
kinnitas seda snumit ning rhutas ka partnerite rolli kriisiohjeoperatsioonides. Tippkohtumise kigus kinnitati alliansi kavatsust paigaldada Ida-Euroopasse ballistiline raketikaitsessteem ning kiideti heaks targa kaitse kontseptsioon.15 Sellegipoolest on alliansil probleeme. Atlandi-lesed murrangujooned on hsti teada. Ameerika hendriigid on ha enam rritunud oma Euroopa liitlaste peale koormuse ebahtlase jagunemise tttu (niteks kahanevate kaitseeelarvete, NATO missioonidesse ebapiisava panustamise ja lhetatud sdurite tegevusele seatud piirangute prast). Lisaks sellele on ka Ameerika hendriigid ise silmitsi jrsult kahaneva kaitseeelarvega ning Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas esile kerkivate konkureerivate suurvimudega. 2011. aasta juunis heitis toonane kaitseminister Robert Gates Euroopa liitlastele ette koormuse ebaiglast jagunemist ning paljude Euroopa liitlaste ebapiisavaid kaitseeelarveid. Ta ennustas alliansile tumedat, kui mitte snget tulevikku, kui sellistele tendentsidele ei anta tagurpidikiku.16 Alliansil tunduvad tepoolest ees olevat phjalikud muutused. ha kasvava ressursinappuse ja muutuva geopoliitilise reaalsuse tttu, aga ka tingituna uue juhtide plvkonna ametisse astumisest, kellele keskendumine Euroopa asjadele ei ole iseenesest mistetav, tahavad Ameerika hendriigid NATO sees koormust juliselt mber jaotada. Liiba sjakik, kus Ameerika hendriigid mngisid vaid krvalosa, on paljude arvates esimene pilguheit nn uuele NATO-le. Kaitseminister Leon Panetta rhutas tepoolest seda vaatevinklit oma 2011. aasta oktoobris Brsselis peetud knes, kus tles, et Liiba operatsioon demonstreeris uut ja vrdsemat koormuse jagunemise mudelit. Ehkki selline modus operandi on osutunud edukaks mitmel tasandil see nitab, et NATO pole iganenud nhtus ning hoolimata hivatusest Afganistanis, suudetakse endiselt saavutada pstitatud eesmrke, et mned Euroopa liitlased ja partnerid on endiselt valmis andma jukohast panust ning et NATO juhtimisssteemid on tvimelised nitas Liiba ka seda, et NATO on ha enam killustunud ning liitlased vivad ise valida, milliseid liitlaskohustusi tita. Lpuks panustas missiooni vaid 14 liikmesriiki 28-st ning hurnnakutes osales vaid kuus Euroopa riiki (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Norra ja Taani). Oma otsusega jda tagaplaanile ning mitte osutada vajalikku tuge (iseranis huvgesid lhitoetuseks) tegi Washington sedasama, mille eest ta on oma Euroopa liitlasi juba aastakmneid kritiseerinud: nrgestas NATO htsust sellega, et valis ise oma kohustusi alliansi ees. Lisaks sellele osutas Liiba sjakik taas olulistele puudujkidele Euroopa sjalises vimekuses. Ameerika hendriigid pidid vimaldama strateegilisi tugifunktsioone, niteks hus tankimist, kuid samuti luure-, seire-
15 16
Chicago tippkohtumise deklaratsioon, 2. mai 2012, www.nato.int USA kaitseministeerium, The Security and Defense Agenda (Future of NATO), kaitseministri Robert Gatesi kne, Brssel, 10. juuni 2011, http://www.defense.gov/speeches/speech.aspx?speechid=1581, (klastatud 6. veebruaril 2012)
15
ja eelluurevimekust (eriti JSTARS ja AWACS). Tsiasi, et Liiba missioon oli vga piiratud operatsioon, osutab neile puudujkidele veelgi teravamalt. Hoolimata sellest, et Liiba ei pruugi olla parim nide sellest, kuidas koormuse jagamine alliansi sees tulevikus vlja neb, osutab see kindlasti iges suunas. Eurooplased on sunnitud rohkem panustama lihtsalt seeprast, et Ameerika hendriigid ei ole enam vimelised kike ise ra tegema. NATO-l ning USA vaatevinklist thendab see eurooplasi on tsine kuvandiprobleem. hes asjaoluga, et praegused poliitikud ei pea NATO-t enam hdavajalikuks, on see andnud uue tjaotusmehhanismi eest peetavale sisevitlusele ennengematu hoo. Selle tulemusena peavad Euroopa liitlased paratamatult hakkama mngima alliansis mrksa kaalukamat rolli. Kas Euroopa seda soovib ja suudab, nitab aeg. Majanduskriis on oluliselt kiirendanud kaitsekulutuste vhendamist. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa kavandavad kaitsekulutuste vhendamist 2015. aastaks vastavalt 14%, 2% ja 21% vrra.17 RUSI aruanne tleb: Kui tulevased NATO sjalised operatsioonid peaksid tenoliselt [...] sltuma Prantsusmaa ja Suurbritannia otsusest, siis vib kahe- ja kolmepoolne kaitsealane koost Euroopa vtmeriikide vahel tulevikus olla palju mahukam kui nende panus NATO-sse.18 NATO neb sellise rahalise segaduse lahendusena nn tarka kaitset. Selle alusphimtteks on uuenenud koostkultuur, mis hutab liitlasi tegema koostd sjalise vimekuse vljaarendamiseks, omandamiseks ja silitamiseks, et tita alliansi philesanded, milles on kokku lepitud NATO uue strateegilise kontseptsiooni raames. See thendab vimete panustamist ja jagamist ning paremat prioriteetide seadmist ja ettevtmiste koordineerimist. Eesmrk on vabaneda vimete dubleerimisest tingitud ebaefektiivsusest. See tekitaks riikide grupid, mis vaid heskoos moodustavad sjaliste vimete tisspektri, spetsialiseerudes omaette kindlatele niivimetele. Ehkki see on kahtlemata mistlik kontseptsioon, on kahtlane, kas riigid soovivad end sellise plaaniga piisaval mral siduda, kuna see thendab iseseisva tegutsemise vimest loobumist ning mis veelgi olulisem, see muudab riigi teistest sltuvaks ka kige esmases kaitsevimes. Hoolimata Liiba missioonist eeldab relvajudude jtkuv vhendamine peamistes Euroopa riikides Ameerika hendriikide domineerivat rolli alliansis. Tundub kahtlane, kas eurooplastel on tulevikus alliansis mrkimisvrset sjalise ju projitseerimise vimet ilma Ameerika hendriikide aegsa ja mahuka toeta. Sama kehtib arvatavasti ka juhtimise kohta. Vttes arvesse suurenenud sltuvust USA-st Euroopa-sisese kriisiohje puhul, teeb muret USA thelepanu prdumine Aasia-Vaikse ookeani regiooni. Probleem pole siin mitte niivrd selles, et sellisel juhul kuluks mitmesuguste
17
18
S. Fidler ja A. Macdonald, Europeans Retreat on Defence Spending, Wall Street Journal, 24. august 2011 Accidental Heroes: Britain, France and the Libya Operation, Interim RUSI Campaign Report, september 2011, alla laaditud aadressilt: http://www.rusi.org/downloads/assets/ RUSIInterimLibyaReport.pdf
16
sjaveksuste Euroopa kriisikeskmesse siirmiseks palju rohkem aega ksuse transportimine Ameerika hendriikidest kuhugi Euroopasse ei vtaks eriti kauem aega kui ksuse mberpaigutamine Euroopas. Suurim probleem on arvatavasti selles, et NATO Euroopa liikmetel ei ole siis enam samasuguseid vimalusi osaleda regulaarselt ppustel koos oma kige olulisema liitlasega. Eurooplaste vaatevinklist tingib see viletsama arusaama ameeriklaste protseduuridest ja vimetest ning ameeriklaste vaatevinklist kahaneb omakorda liitlaste vimete ja iserasuste mistmine. Vhenevad ka teadmised sellest, kuidas Euroopa eri osade geograafia ja maastik vivad mjutada sjalisi operatsioone. htekokku on alliansil oht muutuda ebaefektiivsemaks. On olemas viise, kuidas leevendada probleeme, mis on tingitud Euroopa suutlikkuse vhenemisest ja Ameerika thelepanu prdumisest Aasiasse. Neist olulisim on arvatavasti NATO kaitseplaanidele tuginevate ppuste mahu suurendamine, kus osalevad nii Ameerika hendriigid kui ka Euroopa suurriigid. Samuti peaksid Euroopa ksused USA-s ppustel kima. Teiseks oluliseks komponendiks vib olla kaitseplaanide muutmine palju konkreetsemaks, mrates (Ameerika hendriikide ja Euroopa) veksusi tegutsema kindlatesse geograafilistesse piirkondadesse, mis loob sideme vastuvtva riigi relvajudude ja seal tegutsema mratud ksuste vahele. See ei krvalda neid probleeme, mis on tekkinud kaitseeelarvete krpimise ning Euroopas paikneva Ameerika hendriikide vekontingendi kahandamise tttu, kuid vib olla vga thus viis, kuidas kulutada kasinaid ressursse mrksa efektiivsemalt. Phjamaade ja Lnemere regiooni puhul tekitab Soome ja Rootsi NATO-sse mittekuulumine eriomaseid probleeme. See muudab operatsioonide planeerimise ja koost palju keerulisemaks ning tingib ka vimete dubleerimist. Siin tuleks kaaluda erikokkuleppeid, mille alusel need kaks riiki saaksid olla lhemalt seotud mitmesuguste NATO ettevtmistega Lnemere piirkonnas. Euroopa Liit EL Nagu arvata vib, on ka eurooplased ise silmitsi samalaadsete probleemidega. Ehkki kaitseeelarved pole siin tliunaks, on ksimus, mida julgeolek ja kaitse endas tpselt hlmavad ning mida selleks jrelikult tarvis lheb, Euroopas tpselt samavrra vastuseta kui NATO-s. ldlevinud on ka idee ressursside hiskasutamisest ldiste kaitsekulude vhendamiseks. Euroopa Liit on hise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (JKP, varem EJKP) egiidi all edendanud hist teadus- ja arendustegevust, kuid mitte kuigi edukalt. Lissaboni leppega loodi alalise struktureeritud koost mehhanism (PESCO), mis vimaldab liikmesriikidel teha intensiivset koostd (EL27 raamistikus) sjalise vimekuse vljaarendamisel ja JKP kasutuses ja ksutuses olevate meetmete vljattamisel. Euroopa Liidu liikmesriikide vahel pole PESCO-t aga veel rakendatud ning edasilkkamine on tingitud sellest, et lepe on vajalike kriteeriumide kohalt ldsnaline ning liikmesriigid ei ole hel meelel.
17
Sellest hoolimata on toimunud mningane areng. Genti raamistik, mis oli algselt Saksa-Rootsi hujudude hiskasutusmehhanism, on ndseks vetud vastu terves Euroopa Liidus kui ressursside panustamise ja jagamise mehhanism. Seni on selle protsessi raames toimunud mned mitteametlikud ministrite kohtumised ning on koostatud vimalike tegevuste nimekiri.19 Teine mrkimisvrne kaitsealane edasiminek on lahingugruppide (BG) loomine. Tnapeval on nad JKP eluthtis osa ning ks telisi kaitsekoostalaseid poliitilisi kordaminekuid kuigi lahingugrupid on tegelikult tekkinud Euroopa Liidu liikmesriikide vimetusest tita endale kehtestatud 1999. aasta phieesmrke. Selle tulemusena on lahingugruppide kontseptsioon 2004. aastal seatud 2010. aasta eesmrkide heks phielemendiks.20 Lahingugruppide eesmrgiks oli tsta relvajudude valmidust, hlbustada nende siirmist ning luua Euroopa Liidus NATO-st sltumatud kiirreageerimisjud. Poliitiliselt on lahingugruppide projekt olnud rmiselt edukas. See on nidanud, et Euroopa Liidu liikmesriigid suudavad teha tihedat kaitsealast koostd ning luua lahinguvalmis sjalisi ksusi. Sellisel kujul kehastavad nad vga Euroopa-keskset edulugu riikidevahelise koost valdkonnas. Sjaliselt saavad lahingugrupid aga kehvema hinde, kuna neid pole kunagi kasutatud, mis on tingitud tigast, et strateegiline mtlemine on Euroopa Liidus ebamugavalt mitmekesine. Ehkki mned liikmesriigid on korduvalt nudnud lahingugruppide missioonile saatmist viimane nide on Liiba 2011. aastal pole need ksused tegelikult kunagi Euroopast vlja saanud. Samuti pole lahingugrupid osutunud muutuste katalsaatoriks sel mral, kui seda sooviti. Rootsi on muudatuste kiirendamiseks olnud mingil mral vimeline kasutama oma juhtriigi staatust Phjala lahingugrupis, enamik riike aga pole seda suutnud. Sellel on mitmeid phjusi. ks neist on see, et lahingugruppide nuete titmist tegelikult rangelt ei jrgita, kuna selle projektiga soovitakse saavutada pigem poliitilist kui sjalist edu. Seetttu on eri lahingugruppide vimekus ja silmapaistvus kujunenud vga erinevaks. Teine phjus on see, et enamik riike saadab lahingugruppidesse nii vikse osa oma relvajududest, et need kas ei suuda muutuste kivitamiseks saavutada kriitilist massi vi panustavad nad niivimekusega, mis arendab nende spetsiifilist valdkonda ja sellega piirdutakse.
19
20
Kaalutavateks projektideks on mereseirealane koost, hus tankimise vime, E uroopa satelliitside hangete ksus (ESCPC), vlihaiglad, praeguse militaarsatelliitside uuendamine, luure, seire ja eelluure (ISR), pilootide vljape, Euroopa transpordislmed ning tark laskemoon. Lisainfo vt EDAs Pooling & Sharing, www.eda.europa.eu Prast seda, kui vga ambitsioonikate 1999. aasta phieesmrkide titmine (nende jrgi pidanuks Euroopa Liidul 2003. aastaks valmis olema 15 kiirreageerimisbrigaadi ehk 50 60 000 sjavelast) haledalt nurjus, istusid liikmesriigid 2004. aastal maha ja panid paika uued phieesmrgid. 2010. aasta phieesmrgid nevad ette umbes 13 lahingugruppi 2010. aastal (igaks umbes 1500 meest), millest vaid osa saaks kasutada kiirreageerimisjududena. Seega andsid EL-i liikmesmaad endale lihtsalt rohkem aega, et saavutada umbes kolmandik algselt kavandatust.
18
Niisiis: millise panuse saab JKP anda piirkondlikku julgeolekusse? Sellele ksimusele vastates tuleb pidada meeles, et paljud JKP aspektid (st PESCO ja solidaarsusklausel) on tnini suuresti teoreetilised. On sna tenoline, et JKP ei suuda lhitulevikus Lnemere piirkonnale pakkuda tavaprast sjalist julgeolekut. JKP-l puudub kik, mis teeb NATO selles valdkonnas elujuliseks: poliitiline tahe, rahastus, Ameerika hendriikide osalus ja taristu. See paistab aga olevat niigi ilmselge, kuna JKP pole olemuselt meldud olema territoriaalkaitse instrument. Nagu aga on aastaid ad nauseam le korratud ning kirjas kigis kaitseteemalistes valgetes raamatutes, varitsevad tnapeva julgeolekukeskkonnas peamiselt ebakonventsionaalsed ohud: massihvitusrelvade levik, nurjunud riigid, klmutatud konfliktid, demograafilised muutused, migratsioon, nakkushaigused, rahvusvaheline terrorism, piirilene organiseeritud kuritegevus, energiajulgeolek jne, mis nuavad hoopis teistsugust lhenemist ja teistsuguseid vahendeid kui territoriaalkaitse. Hoolimata sellest, kuidas JKP vib tulevikus mber kujuneda, on NATO endiselt Euroopa sjalise julgeoleku phitugi. Tsiviil-sjaline komponent konfliktide ennetamise, stabiliseerimise ja riikide lesehitamise vime on aga see valdkond, kus JKP-l on regioonile pakkuda vrtuslikke vimalusi.
LNEMERE PIIRKONNA JULGEOLEKUGA SEOTUD RIIKIDE JULGEOLEKUPOLIITIKA

Venemaa Venemaa on naasnud tsentraliseeritud ja autoritaarse valitsemise juurde ning tema julgeolekupoliitikas annavad rohkem tooni sjalised aspektid. Venemaal ei nnestunud takistada vastvabanenud Euroopa riikide hinemist NATO ja EL-iga, kuid tal on linud korda vhemalt esialgu blokeerida nende organisatsioonide edasist laienemist. Venemaa julgeolekupoliitikat iseloomustab pe kompenseerida arvatavaid strateegilisi kaotusi Venemaa poliitilise, majandusliku ning identiteeti ja enesekuvandit kujundava mjuvimu kasvatamise kaudu neis riikides. 2010. aasta veebruaris vttis Venemaa vastu uue sjalise doktriini, millest osa on salastatud. Seda vib koos teiste varem avaldatud dokumentidega ksitleda kui Venemaa julgeoleku- ja kaitsepoliitika alusdokumenti 2020. aastani. Selle snastatud ambitsioonideks on takistada NATO edasist laienemist, saavutada heskoos oma liitlastega vrdvrsus NATO-ga ning rajada Euroopasse Venemaale sobiv uus julgeolekuarhitektuur. NATO kasvavat rolli ja vimsust peetakse peamiseks sjaliseks ohuks, Venemaa aktiivset sjalise vimekuse koondamist Balti riikide piiride rde vib aga seletada kui reaktsiooni Ameerika hendriikide raketitrjessteemi vimalikule paigaldamisele Poolasse ning NATO kaitseplaanide vljattamisele Balti riikide tarvis. Isegi Venemaa sjalise doktriini kige uuem versioon ksitleb NATO
19
laienemist ohuna Venemaa Fderatsioonile. Sjalise lesandena tuuakse ra ka vljaspool Venemaad elavate Venemaa kodanike kaitse. Kui selles doktriinis ra toodud seisukohavtte ksitleda ks hele, on olemas oht, et huvikonfliktid Venemaa ja lneriikide vahel tugevnevad. See vib mjutada ka Lnemere piirkonda. Regiooni dnaamikat iseloomustab kasvav vastastikune kaubandussuhtlus ja majanduslik koost ning ulatuslikum koost julgeoleku vallas. Keskkonnakaitse vaatevinklist nhtuna pakub huvi Lnemerel kasvav tankeriliiklus, mis transpordib Venemaa naftat eksporditurgudele. Venemaa strateegiline huvi Lnemere piirkonnas vib olla seotud ka tema huvidega Barentsi merel ja Kaug-Phjas seal leiduvate nafta- ja gaasivarude, nende ammutamise ning transpordi thtsuse suurenemise tttu. Neil piirkondadel on endiselt ka tuumastrateegiline thtsus, mistttu Koola poolsaare baasikompleks on Venemaale endiselt rmiselt oluline. Neid kolme piirkonda vib ksitleda ka laiema Phja-Euroopa regiooni osana. Lnemere piirkonna sjaline olukord muutub samuti. Varasemates Venemaa dokumentides ja snavttudes on selgesti vlja eldud, et taasrelvastumisel on prioriteetseteks laevastik ja tuumaved ning laevastiku lesandeks saab Nord Streami gaasijuhtme kaitse. Selle gaasijuhtme ehitamine ning dessantaluste ostmine Prantsusmaalt on phjustanud tugevaid reaktsioone Balti riikides ja Poolas. Kaliningradi eksklaavi strateegiline thtsus Venemaale arvatavasti kasvab, nagu on nha sellest, et sinna on paigutatud vi hvardatakse paigutada sjalaevu ning pikamaa rannakaitse- ja hutrjessteeme. Videtavalt on sinna paigaldatud ka taktikalisi tuumarelvi. Oleks viga ksitleda Venemaa sjalist vimekust selles piirkonnas omaette nhtusena. Venemaa kestev sjavereform osutab selgelt, et tulevikus phinevad Venemaa relvajud rohkem vimekusel ning neid saab Venemaal kiiresti mber paigu tada, mitte ei ole tegu suurte ksustega, mis on juba eelnevalt paigutatud arvatavatele lhtepositsioonidele. Sellele viitavad nii hiljutised ppused, organisatsioonireformid ning vaid nelja sjaveringkonna moodustamine terve Venemaa peale. Ka Lne sjaveringkonna moodustamine 2010. aastal (liideti endised Moskva ja Leningradi sjaveringkonnad) osutab sellele, et Venemaa kindralstaap peab lne-, loode- ja phjasuunda heks ja samaks operatsioonitandriks. Arvatavasti peaks sinna kaasama ka Valgevene. Valgevene ja Venemaa hutrjessteemid on juba integreeritud ning nagu nitas ppus Zapad-2009, on mlema riigi relvajud vimelised koostks operatsioonitasandil. Zapad 2009 ppuse aluseks oli, NATO rnnak Venemaa vastu, ning stsenaariumisse kuulus mrkimisvrsel kombel ka tuumarelvade kasutamine. Lisaks kiirele vgede mberpaigutusvimele nitasid ppused Zapad ja Ladoga Venemaa vejuhatuse suutlikkust juhtida ulatuslikke hiseid sjalisi operatsioone tohutul maa-alal. Sellise oskuse on minetanud enamik, kui mitte kik, Euroopa riigid. Ameerika hendriigid (ja vib-olla Hiina) on ainsana selles valdkonnas sama vimekad kui Venemaa.
20
Hoolimata Venemaa uuest, vimete kiirel siirmisel phinevast operatiivsest kontseptsioonist, tuleb arvesse vtta ka teatud relvaliikide paigaldamist Phjala-Balti piirkonda. Rakettide Iskander paigaldamine Eesti piiri lhedale Luugasse ning sedasorti rakettide edasine paigaldamine Kaliningradi hvardaks kiki alalisi sjavebaase Balti riikides, Lne-Poolas, osalt Luna-Rootsis ning Luna-Soomes. Lennuveoperatsioonide suhtes kehtib sama hutrjessteemi S-400 kohta. Selline asjade kik raskendab vliste abijudude sissetoomist ning nende vimete tielikku kasutamist. Koos krge reageerimisvimega, mida omistatakse uuele brigaadissteemile (vastandina diviisidele, millest suur osa oli vaja kigepealt mobiliseerida), annab see Venemaale vime alustada sjalisi operatsioone vga kiiresti, ilma et paljastataks nendeks valmistumist. Samuti tundub, et Lne sjaveringkond saab uut sjavarustust esimeses jrjekorras. Vttes arvesse Venemaa kavasid asendada 2020. aastaks 70% olemasolevast varustusest moodsamate ssteemidega, on oht, et lne tehniline leolek, mida sageli peetakse enesestmistetavaks, vib kaduda. Majanduskriisi tttu vtavad vaid vhesed lneriigid lhitulevikus ette phjalikke moderniseerimisprogramme. On ebatenoline, et Venemaa ulatuslikud plaanid tielikult ellu viiakse. Otsustavaks vib osutuda edumaa vaid mnes valdkonnas, nt hutrjes. Proovimata ennustada Venemaa kavatsusi, tuleb siiski elda, et vrreldes NATO vgede vimekusega (vlja arvatud Ameerika hendriigid) Venemaa relvajudude vimekus lhema kmne aasta jooksul tenoliselt kasvab, seda nii Euroopas kui ka Lnemere piirkonnas. Kasvab ka Venemaa vime alustada sjalisi operatsioone lhikese etteteatamisajaga. Piirkonna sjalise vimekuse vljaarendamise ja kaitseplaanide koostamise juures tuleb arvesse vtta mlemat tegurit. Muud Venemaaga seonduvad murettekitavad asjaolud Euroopas paiknevad tavajud CFE leping Lneriigid vljendavad sageli muret Venemaa 2007. aasta otsuse le peatada hepoolselt oma osalus CFE lepingus. Klma sja lpuaastail slmitud CFE lepingu peamine eesmrk oli raskendada llatuspealetungidele asumist suure hulga mehhaniseeritud ksustega. Leping justus 1992. aastal. Lisaks sellele, et leppes seati piiranguid mitmesuguste relvaliikide kogustele, oli seal ka klausleid, mis vimaldasid lepingu titmist kontrollida, niteks lubades objektidele inspektoreid. 1999. aastal kirjutati Istanbulis alla kohandatud CFE lepingule (A/CFE). Sellega seati piirangud riikide ja piirkondade relvastusele eraldi, mitte nagu varasema ssteemi puhul, mis koondas NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riigid blokkidesse ja seadis piirangud vastavalt neile. Kohandatud leping pole aga justunud, kuna enamik CFE-ga liitunud riike keeldus seda ratifitseerimast. Peamiseks takistuseks oli Venemaa vgede jtkuv kohalviibimine Gruusias ja Moldovas.
21
2007. aastal peatas Venemaa oma osaluse lepingus. Lisaks Gruusia ja Moldova ksimusele olid vahepeal kerkinud esile ka muud probleemid. Balti riigid olid hinenud NATO-ga ning konkretiseerunud oli Ameerika hendriikide plaan paigaldada Ida-Euroopasse ballistiline raketikaitsessteem. Need kaks asja rritasid Venemaad vga. Balti riikide puhul ritas Venemaa sisse viia klausleid, mis muudaksid NATO-le keeruliseks Balti riikide kaitseliinide tugevdamise hdaolukorra puhul. Obama valitsus proovis 2010. aastal CFE lepingu le taas lbirkimisi alustada, kuid 2011. aastaks oli juba selge, et mrkimisvrseid edusamme pole mtet oodata. Praegu peab Venemaa end tavarelvastuse vallas NATO-st nrgemaks. Seetttu on taktikaliste tuumarelvade thtsus Venemaale arvatavasti kasvanud (lisaks sellele, et need on rmiselt olulised operatsioonide jaoks Kaug-Idas ja Hiinas). Sestap tekib ksimus, kui thtis on ldse piirata tavarelvastuse kogust Euroopas. Hiljutised sjad on nidanud, et ha thtsamat rolli mngivad sellised relvad nagu niteks merel paiknevad tiibraketid. Strateegiline mobiilsus kasvab ning see vimaldab vgesid vga kiiresti terve maailma ulatuses mber paigutada. Tnapeva viksematel veksustel on sageli palju suurem lahinguvimsus kui varasematel diviisidel ja rgementidel, mis on tingitud tpsuslahingumoona ja moodsa infotehnoloogia kasutusele vtmisest. Ka Ameerika hendriikide kontseptsioon Global Strike21 viitab sellele, et vaid hes kindlas piirkonnas lahinguvimet piiravad lepingud minetavad oma thtsust. Kokkuvttes viib see meid lppjrelduseni, et CFE ja muud sellelaadsed lepingud on Lnemere piirkonna julgeoleku seisukohast sna vheolulised. Tnapeval on thtsam olla kursis riikide koguvimekusega, uue tehnika kasutuselevtuga, uute organisatsioonistruktuuride tekkega, doktriinide arenguga ning nende rakendamisega ppustel. Tiendatud Viini dokumendi nol on baasplatvorm selleks olemas.22 Eesti seisukohast viks huvi pakkuda veelgi enamate valdkondade lisamine Viini dokumenti. Vttes arvesse dokumendi hiljutist uuendamist ning seda, et mned osapooled ei soovi lepingusse viia uusi tingimusi niteks merelise vimekuse kohta, tuleb vibolla kaaluda mne nn piirkondliku Viini dokumendi vastuvtmist. Venemaa osalus selles on mistagi rmiselt oluline. Lisaks mitmesugustele lepingutega stestatud usalduse tekitamise meetmetele on naaber- ja muude maade ohtlikkuse ning nendes toimuvate arengute hindamiseks hdavajalik omada head luure-, analsi- ja info jagamise vimekust.
21
22
Air Force Global Strike Command (AFGSC) on Ameerika hendriikide hujudude (USAF) krgem vejuhatus, mida ksitletakse hes hiljutises strateegilises dokumendis Ameerika hendriikide tuumaarsenali parendamiseks. Tema missiooniks on arendada vlja lahinguvalmis veksused tuumaheidutuseks ja globaalseteks rndeoperatsioonideks. Viini dokument 2011, http://www.osce.org/fsc/86597.
22
Gaasijuhe Nord Stream Mda Lnemere phja Venemaalt Saksamaale kulgeva Nord Streami gaasijuhtme ehitamist juhtiv ettevte Nord Stream AG lpetas 2012. aasta suvel teise gaasitoru paigaldamise Lnemere phja ning kaalub veel kahe torujuhtme ehitamist teisel trassil. Need koridorid kulgeksid lbi Eesti ja Soome majandusvete ning ettevte on mlema riigi valitsuselt taotlenud luba uuringute teostamiseks. Nende uuringute eesmrgiks on hinnata kolmanda ja vib-olla ka neljanda torujuhtme ehitamise vimalikkust ning nende kigus koostatakse dokumentatsioon, millele tuginedes saavad Nord Streami osanikud vastu vtta otsuse torujuhtme laienemise teise etapi jtkamise kohta. Esimese kahe juhtme puhul osales Eesti valitsus konsultatsioonides, kuid keeldus keskkonnakaitse kaalutlustel 2007. aastal andmast luba uuringute teostamiseks. Eestile on aga Nord Streami ksimus olnud seotud ka energia- ja sjalise julgeolekuga. Eesti peaministri viimased snavtud nitavad selgesti, et selles valdkonnas pole seisukoht muutunud. Eestil pole phjust gaasi saamiseks Nord Streamiga hineda, kuna see ei lahendaks Eesti gaasiturul valitsevat monopoolset hel tarnijal phinevat seisukorda. Samuti on oht, et Venemaa taristu Eesti territooriumil vib thendada teatavat julgeolekuriski. Venemaa vib vita, et tal on igus oma torujuhet kaitsta, niteks patrullida piirkonnas relvastatud sjalaevade ja/vi lennukitega (vi helikopteritega). Ei saa vlistada ka Venemaa soovi korraldada sjaveppusi, mille stsenaariumis sisaldub mingisugune oht torujuhtmele. Pikemas plaanis vib he objekti lubamine viia uute nudmisteni lubada teistsuguste (vi samalaadsete) objektide paigaldamist, mida Eestil oleks pretsedendi olemasolu korral raskem tagasi lkata. Asja positiivsem klg on see, et need torujuhtmed vivad Eestile olla ka majanduslikult kasulikud. Kui anda Gazpromile luba kasutada Eesti territooriumi, vivad sellega kaasneda transiidi- vi renditasud. Tulevikus vib kokkulepe Gazpromiga avada uusi vljavaateid muudeks energiaga seon duvateks ettevtmisteks, mis vivad Eestile olla riliselt kasulikud. Samuti peab arvestama hea tahte faktoriga, isegi kui Eesti ja Vene suhete kohest paranemist pole phjust oodata. See hea tahte faktor vib ka tugevdada Eesti positsiooni teistes valdkondades, niteks Venemaa soovi puhul kehtestada viisavabadus Euroopa Liiduga. Samuti sltub Venemaa headest hendusteedest oma naabritega. ks vimalikest lahendustest, mis suurendaks eeliseid ja kahandaks riske, viks olla selline: Gazpromilt tuleb vlja kaubelda kige tulusam tehing ning torujuhtme ja sellega seonduvate seadmete kaitseks luua vga lbipaistev Eesti-Vene julgeolekureiim. See peaks hlmama hist juhtimisstruktuuri ning mlema riigi vaatlejate osalust. Vga harva mainitakse aspekti, et Nord Stream on rahvusvaheline projekt. ks vimalus torujuhtme kaitse probleemi lahendamiseks on teha sellest rahvusvaheline ettevtmine, kus osalevad Saksamaa, Venemaa, Eesti ja Soome ksused ja organisatsioonid. Seda vimalust tuleb aga phjalikumalt uurida.
23
Ballistiline raketikaitse (BMD) Kuna Ameerika hendriikide Euroopasse paigaldatavat ballistilist raketikaitsessteemi peetakse heks phjuseks, miks Venemaa kitub Lnemere piirkonnas nii juliselt, vrib see teema phjalikumat selgitust. Praegune ballistilise raketikaitse projekt European Phased Adaptive Approach ehk EPAA koosneb 24-st Ameerika SM-3 raketist ning hest SPY-1 radarist, mis paigaldatakse Poolasse 2018. aastal.23 Selle ssteemi peamiseks eesmrgiks on pda kinni Lhis-Idast teele saadetud keskmaa ballistilised raketid. 2015. aastal paigaldatakse Rumeeniasse samalaadne ssteem. Pikemas plaanis, vib-olla alates 2020. aastast, vidakse neid ssteeme tiendada, et nad oleksid mingil mral vimelised kinni pdma ka mandritevahelisi ballistilisi rakette.24 BMD ssteem ei ole NATO ssteem, vaid selle eest vastutavad kahasse Ameerika hendriikide ja teised NATO riigid. Ssteem prineb laevadele paigaldatavast ssteemist Aegis. Esimesed selle ssteemiga varustatud laevad paigutati Vahemerele 2010. aastal. 2011. aastal oli Ameerika hendriikidel 21 sellist laeva, 2020. aastaks on neid 43. Euroopa (ja Venemaa) vaatevinklist saab selliseid laevu kiirkorras mber paigutada Phjamere/Phjala/Lnemere piirkonda.25 Seda ssteemi aetakse mnikord segamini ssteemiga Patriot, mille Ameerika hendriigid paigaldasid Poolasse. See on peamiselt hutrjessteem, millel on vaid piiratud vime pda kinni lhimaa ballistilisi rakette. Oma asukohtadest Poolas katavad Patrioti raketid suure osa Kaliningradi oblasti huruumist, mis vib sna igustatult raskendada lbirkimisi Venemaaga ballistilise raketikaitse le ja teistelgi teemadel. Venemaa phimure on see, et Ameerika hendriikide ja NATO raketitrjessteemid Euroopas nestavad tema strateegilist heidutusvimet. Ameerika hendriigid ja Venemaa on vga eri meelt selles, kuidas peaks vlja ngema koost ballistilise raketikaitse vallas. Venemaa valitsus tunneb muret, et EPAA-d on vimalik kasutada Venemaa ballistiliste rakettide vastu ning nuab iguslikku tagatist, et NATO ballistilisi raketikaitsessteeme ei kasutata Venemaa vastu. Ameerika hendriigid on korduvalt elnud, et mistavad Venemaa muret, kuid et EPAA-d ei suunata Venemaa vastu. Ameerika hendriikide seisukoht on, et nad on nus pakkuma poliitilisi garantiisid, millega kaasnevad hised usaldust tstvad ettevtmised, kuid nad ei saa anda Venemaale iguslikult siduvaid lubadusi.
23
24 25
Raketitrje-teemalised vaidlused on kinud kahe eri projekti le. he neist esitas Bushi valitsus 2007. aastal ning teise, mis vahetas esimese vlja, vttis vastu Obama valitsus 2009. aastal. Phased Adaptive Approach, http://www.armscontrol.org/print/4392. Ibid.
24
Pehme jud kui vlispoliitika instrument 2008. aastal vastu vetud kaasmaalaste poliitikaga li Venemaa igusliku instrumendi etniliseks manipuleerimiseks Balti riikides.26 Eri huvigruppide toetamise teel on ta meelega tekitanud etnilisi pingeid.27 2007. aastal Tallinnas aset leidnud nn pronkssduri intsident klmutas Eesti-Vene suhted kaheks aastaks. Venemaa president Vladimir Putin kirjutas hiljuti alla poleemikat tekitanud seadusele, mis nimetab vlismaa pritolu vabahendusi vlisagentideks, Venemaa vlisminister Sergei Lavrov on aga korduvalt elnud, et valitsuse tegevuse oluliseks osaks on kigi pehme ju elementide efektiivne kasutamine vlispoliitikas. Venemaa tegevus Eesti, Lti ja Leedu suunal on olnud ja on siiani osaliselt motiveeritud tema soovist nidata, et tal on Balti riikides privilegeeritud huvid, osaliselt aga ka tema soovist kasutada Balti riike Euro-Atlandi institutsioonide htsuse ja poliitika nestamise vahendina. Prast Euroopa Liidu ja NATO laienemist 2004. aastal hakkas Venemaa mjuvimu saavutamiseks Eestis, Ltis ja Leedus ha enam tugi nema mitmesugustele poliitilistele, majanduslikele ja sjalistele vahenditele. hes Chatham Housei hiljutises uurimuses eldakse, et sageli on raske teha selget vahet Venemaa kultuurilistel, majanduslikel ja rilistel ettevtmistel, kuna mjuvimu poliitilises sektoris saavutatakse sageli majandus- ja energiavrgustike kaudu.28 Asmmeetriliste majandussuhete loomise kaudu on Venemaa riigiettevtted ja riigi osalusega firmad olulisel mral sisenenud Balti riikide eluthtsatesse majandussektoritesse. Ehkki Balti riikide energiasektor sltub tielikult Venemaalt imporditavast naftast ja gaasist, on eriti Ltis ja Leedus jtkuvalt mure ka finantssektori prast, kuna Vene kapitaliga rajatakse ha enam ja suuremaid panku.29 2008. aasta majanduskriis tabas Balti riike raskelt ning Venemaal oli plaanis kigis kolmes riigis osta les riiklikku taristut.30 Eesti, Lti ja Leedu aga said kriisiga suhteliselt hsti hakkama ning suuremaid uusi Venemaa kapitali investeeringuid pole tuvastatud. Venemaa on Eestit ja Ltit rahvusvahelisel areenil kvasti kritiseerinud venekeelse vhemuse diskrimineerimise prast ning nudnud kodakondsuse saamise tingimuste leevendamist. Ltit on sageli peetud Balti ahela kige
26
A. Kudors, Russian World Russias Soft Power Approach to Compatriots Policy, Russian Analytical Digest 81/10, 2010. 27 2007. aastal asutas president Vladimir Putin sihtasutuse Russkii Mir, mille eesmrgiks on edendada vene kultuuri vlismaal. Selle tegevus Balti riikides on aga jtkuvalt lbipaistmatu. Sihtasutus ei avalda tielikult oma rahaallikaid ega eri organisatsioonidele eraldatud summasid. 28 A. Grigas, Legacies, Coercion and Soft Power: Russian Influence in the Baltic States, Chatham House Briefing Paper, 2012, http://www.chathamhouse.org/sites/default/files/ public/Research/Russia and Eurasia/0812bp_grigas.pdf 29 T. Malmlf, Ryskt ekonomiskt inflytande i de baltiska staterna skerhetspolitiska konsekvenser, Rootsi kaitseuuringute agentuur, kaitseanalsi osakond, Stockholm, 2010. 30 Lavrovi doktriin, vt Programme for the Effective Use of Foreign Policy in the Long-term Development of Russia, 2010, http://perevodika.ru/articles/13590.html (klastatud 10. jaanuaril 2012).
25
nrgemaks lliks tema haavatavuse tttu Venemaa poolt. Sealne suhteliselt arvukas venekeelne vhemus on andnud Venemaale thusa poliitilise hoova, millega hoida Ltit oma lhivlismaa vlimises ringis. Venemaa katsed saavutada Balti riikides majanduslikku ja poliitilist mjuvimu on kige edukamad olnud Ltis. Balti riikide ja Venemaa suhetes on nha teatavaid stabiliseerumise mrke, kuid see ei ole tingitud mitte Venemaa soodsamast poliitikast, vaid pigem Balti riikide hiskondade kasvavast kpsusest. ri aetakse iga pev. Demokraatia tugevneb, samuti on kasvanud sisemine vastupanuvime negatiivsetele vlismjudele (niteks kukkus Ltis lbi referendum vene keelele teise riigikeele staatuse andmiseks, Eesti erakonnad on saanud teadlikumaks venekeelse vhemuse integreerimisega seonduvatest probleemidest ning multikultuurilisusest ldiselt, Eesti erakonnad, keda varem peeti eestlaste-keskseiks, esindavad ha enam vene keelt knelevate inimeste huvisid, kigis Balti riikides on nurjatud Venemaa katseid koguda luureandmeid). Euroopa Liidu poliitika kaudu on Balti riigid ha enam limitud Euroopa struktuuridega ning NATO on piirkonnale viimaks vlja ttanud ka kaitseplaanid. Ameerika hendriigid Ameerika hendriigid on teise maailmasja jrgse julgeolekukorralduse peamine alusepanija. Oma vigadest hoolimata on see arhitektuur teinud vimalikuks majandusliku arengu, edendanud inimigusi ning hlbustanud koormuse jagamist tema liitlaste ja partneritega. Ainsa suurvimuna, kel on olemas vajalik sjaline vimsus, majanduslik konkurentsivime, moraalne juhtpositsioon ning lemaailmsed kohustused, on USA olnud Euroopa julgeoleku tagajaks enam kui 60 aastat ning jtkab seda ka edaspidi. 2010. aasta riiklik julgeolekustrateegia (National Security Strategy), 2011. aasta riiklik sjaline strateegia (National Military Strategy) ning 2012. aasta kaitsevaldkonna strateegilised juhised (Defense Strategic Guidance) kinnitavad selgesti Ameerika hendriikide phendumust jtkata oma lemaailmse juhtrolli titmist. Neis strateegilistes dokumentides defineeritakse tema kestvad riiklikud huvid: Ameerika hendriikide, tema kodanike, liitlaste ja partnerite julgeolek, tugev ja novaatorlik majandus, austus universaalsete vrtuste vastu nii kodu- kui ka vlismaal ning rahvusvaheline korra edendamine Ameerika hendriikide juhtimisel. Samuti visandatakse seal riigi julgeolekuprobleemid: Al-Qaeda ja selle liitlaste alistamine, agressiooni ra hoidmine ja nurjamine, massihvitusrelvadele vastulgi andmine, thus tegevus kberruumis, kosmoses ja kigis valdkondades, turvalise ja thusa tuumaheidutusvime silitamine.31 lemaailmse julgeoleku kontekstis
31
National Security Strategy, mai 2010, http://www.whitehouse.gov/sites/default/files/ rss_viewer/national_security_strategy.pdf; The National Military Strategy of the United States of America: Redefining Americas Military Leadership, 2011, http://www.jcs.mil/ content/files/2011-02/020811084800_2011_NMS_-_08_FEB_2011.pdf; Sustaining U.S. Global Leadership: Priorities for 21st Century Defence, Defence Strategic Guidance , jaanuar 2012, http://www.defense.gov/news/Defense_Strategic_Guidance.pdf
26
thendab Ameerika hendriikide sjaline juhtpositsioon seda, et tuleb silitada usutav vime projitseerida sjalist judu kigisse maailma piirkondadesse. Keerukad muutused julgeolekukeskkonnas ja tsised probleemid riigieelarve puudujgi ja riigivlaga32 on sundinud USA-d revideerima oma viimast sjalist strateegiat ning mber kujundama oma kaitsealased prioriteedid. Kmme aastat vldanud sjaline kohalolek Afganistanis ja Iraagis on tema sjalise eelarve ra kurnanud. President Obama kutsus 2011. aastal les vhendama Ameerika hendriikide kaitseeelarvet. Vastavalt sellele stestab riigieelarve seadus (Budget Control Act) 487 miljardi dollari sstmise kaitsekulude phieelarvelt jrgmise kmne aasta jooksul vi 259 miljardi dollari sstmise jrgmise viie aasta jooksul. Seoses nende krbetega taotleb USA kaitseministeerium 2013. aastaks rahastust 525 miljardi dollari ulatuses, mis 2017. aastaks tuseb 567 miljardi dollarini.33 2012. aasta jaanuaris avaldatud strateegilised suunised ttati vlja vastavalt Obama juhtnridele ning koosklas uue majandusliku olukorra ja riigieelarve seadusega. Oluline on mrkida, et praegused krped on tihedalt seotud Ameerika hendriikide strateegilise mberorienteerumisega. Uute strateegiliste suuniste jrgi jvad endiselt psima maailma parimad relvajud, mis toetavad ja hoiavad alal Ameerika hendriikide juhtrolli maailmas. Sjalise vimekuse mttes silitavad USA relvajud vime kigis valdkondades, kuid peamiseks eesmrgiks on operatiivne juurdeps, mida mjutavad kolm peamist tendentsi: relvastuse ja muu tehnika areng ja levik, Ameerika hendriikide meretaguse kaitsepositsiooni muutumine ning kosmose ja kberruumi kerkimine ha olulisemateks ja tihedama konkurentsiga valdkondadeks.34 Vastavalt sellele hakkavad USA ved olema viksemad, paindlikumad, liikuvamad, vitlusvalmimad ja tehniliselt moodsad ning kigis valdkondades kontaktis diplomaatiliste, arendus- ja luureteenistustega ning liitlaste ja partneritega. Geostrateegiliseks prioriteediks on jtkuvalt USA globaalne kohalolek, kuid uuenenud on rhuasetus Aasia-Vaikse ookeani piirkonnale ning jtkuva thelepanu all on ka Lhis-Ida. Kohustused Euroopas silivad, kuid Ameerika hendriikide sjaliste judude paiknemine Euroopas muutub.35 Sellised muutused on tingitud riigi kasvavatest huvidest majanduse ja julgeoleku vallas seoses arengutega Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas. Ehkki Ameerika hendriikide majanduse taastumine sltub ha enam Aasia turgudest, kujutab USA endast ka tasakaalustavat judu ha julisema Hiina ja ettearvamatu Phja-Korea vastu.
32 33
34
35
Ameerika hendriikide riigivlg on kasvanud 15 triljoni dollarini. Defense Budget Priorities and Choices , jaanuar 2012, http://www.defense.gov/news/ Defense_Budget_Priorities.pdf Joint Operational Access Concept (JOAC), jaanuar 2012, http://www.defense.gov/pubs/pdfs/JOAC_Jan 2012_Signed.pdf Sustaining U.S. Global Leadership: Priorities for 21st Century Defence, Defense Strategic Guidance, jaanuar 2012, http://www.defense.gov/news/Defense_Strategic_Guidance.pdf
27
USA jtkab Lhis-Idas jupingutusi vgivaldsete rmuslaste ning ballistiliste rakettide ja massihvitusrelvadega relvastumise vastu. Tuumarelvastuse vljattamise vallas tekitab erilist muret Iraan. Iraagi sja lpetamine ning vgede vhendamine Afganistanis thendab ka Ameerika hendriikide maavgede kohaloleku kahanemist. See aga ei thenda tingimata Ameerika hendriikide viksemat osalust Lhis-Idas laiemalt, vaid pigem tuginemist kohalikele liitlastele, piirkondlikku koostd ning NATO ja tema partnerite osutatavat tuge. lemaailmses majanduslikus ja julgeolekukontekstis nhakse Euroopat endiselt Ameerika olulise partnerina, kuid Ameerika hendriikide vaatevinklist on eksistentsiaalne oht Euroopale viksem kui mdunud sajandil. Sjalise vimekuse kontekstis tahab USA seetttu Euroopat nha pigem julgeoleku tagajana, kes vastutab rohkem iseenda ja oma naabruskonna julgeoleku eest,36 ilma et Ameerika hendriigid peaksid kogu aeg juhtrolli kandma. Euroopa piiratud ulatusega operatsioon Liibas sai teoks ainult seetttu, et Ameerika hendriigid panustasid elektrooniliste segajatega, hukaitse mahasurumisega, ktusega 80% ulatuses, suurema osa eluthtsa seireinfoga, hus tankimisega ja tpsuspommidega.37 Kige pakilisem probleem Euroopa jaoks on see, millised tagajrjed on sellisel nihkel NATO ja artikkel 5 jaoks. Euroopa sltuvus USA ressurssidest on kujunenud liiga suureks. Sstumeetmete osana vhendavad paljud NATO liikmesriigid samal ajal oma kaitsekulutusi, mis vib mjutada nende panust hisesse julgeolekusse. 2010. aastal oli Ameerika hendriikide panus NATO eelarvesse 72,4%, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa panus kokku oli 14,52% ning lejnud NATO liikmed panustasid 13%.38 Hoolimata sellest, et USA kaitseminister Leon Panetta kinnitas jaanuaris toimunud uue kaitsestrateegia vljakuulutamisel Ameerika hendriikide artikkel 5-st tulenevate kohustuste jtkuvat kehtimist, on Ameerika hendriikide Euroopa vgede lemjuhataja admiral James Stavridis avalikult hoiatanud: Ilma nelja lahingubrigaadi ja taktikalise vaheastme peakorterita seab Euroopa vejuhatus ohtu oma vime teha jtkuvat koostd ning osaleda kujundavatel ja erakorralistel operatsioonidel, ning lisas, et kui Ameerika hendriikide sjalist kohalolekut Euroopas mrkimisvrselt krbitakse, satuvad heidutus ja julgeolekugarantiid lgi alla.39 Ameerika hendriikide sjavel on Euroopas neli lahingubrigaadi, nii et kahe lahingubrigaadi ja huvgede tiiva vljaviimine vhendaks judude arvukust poole vrra. Kasutusele vetakse uued meetmed, niteks V-22
36
37
38
39
Euroopa naabruskond hlmab Lhis-Ida, Phja-Aafrikat, Balkani poolsaart, Kaukaasiat ja Kaug-Phja. T. Ries, The Lost Alliance: NATO in Chicago, NATO Source: Alliance News Blog, 24. mai 2012, http://www.acus.org/natosource/lost-alliance-nato-chicago. NATO liikmesriikide kaitsekulutused 19902010, http://www.nato.int/cps/en/natolive/ news_71296.htm?mode=pressrelease D. Alexander, Panetta Faces Tough NATO Meeting after Budget Shift, Reuters, 1. veebruar 2012, http://www.reuters.com/article/2012/02/01/us-nato-usa-panetta-idUSTRE8100CU20120201
28
Osprey40, mis aitab silitada vimet reageerida kiiresti piirkonnas puhkevatele kriisidele. Euroopas paiknevate vgede krpimist 11 500 sduri vrra, mis enamjaolt tuleb kahe brigaadi kadumisest, leevendatakse USA-s paikneva eribrigaadi sdurite roteerimisega Euroopas. Kll aga kannatavad alliansi judude koostvime ja hised ppused, kui see eribrigaad paikneb USA-s.41 Uued liitlased peavad Ameerika hendriikide vgede ja tuumarelvade paiknemist Euroopas nhtava kindlustunde andmise seisukohalt lioluliseks. Nad vivad hakata kahtlema NATO heidutuspoliitika thususes. Mingil mral kompenseerivad seda USA-NATO sjalised ppused Lnemerel. Igal aastal toimub neli rahvusvahelist ppust, mille kigus harjutatakse merevemanvreid, dessantmaabumist ning valmistutakse siirmiseks Afganistani, samuti toimuvad kaitseplaanide ppused.42 Venemaa ha julisema vlispoliitika, tema kerkivate kaitsekulutuste ja ha enamate lnepiirile paigutatud lahingujudude taustal paistavad sellised mured asjakohastena, eriti kolme Balti riigi seisukohast. Veelgi delikaatsemaks muutub teema siis, kui vtta arvesse Venemaa negatiivset seisukohta raketitrjealase koost osas NATO-ga. Saksamaa Saksamaa on Euroopa Liidu pindalalt neljas ning rahvaarvult suurim riik. Geograafilise asukoha tttu Euroopa sdames on Saksamaa julgeolekupoliitikas olnud alati kesksel kohal Prantsusmaa vaoshoidmine ning laienemine piisavalt kaugele itta, et saada enda ktte Phja-Euroopa tasandiku slmpunkt, mis asub Poolas umbes di ja Gdaski vahel. Teise maailmasja lpp muutis phjalikult Saksamaa julgeolekuparadigmat. Saksamaa pidi jalule tusma hvitatud inimelude ja varemete keskelt ning see jttis rahvale jlje, mida vib tajuda tnapevani. See oli Saksamaale vrtuslik ppetund, mis on ndseks kinnistunud ning mida kige paremini snastavad Hans W. Maulli43 kolm aksioomi: ei kunagi enam44,
40
Bell Boeing V-22 Osprey on Ameerika hendriikide mitmeotstarbeline prdmootoritega sjalennuk, millel on nii vertikaalse stardi ja maandumise kui ka lhikese stardi ja maandumise vime. 41 I. Brzezinski tsitaat D. Alexanderi artiklis Panetta Faces Tough NATO Meeting after Budget Shift, Reuters, 1. veebruar 2012, http://www.reuters.com/article/2012/02/01/us -nato-usapanetta-idUSTRE8100CU20120201 42 BALTOPS, Saber Strike ja Baltic Host, Steadfast Jazz. 43 H. W. Maull, Saksamaa ja ju kasutamine: endiselt tsiviilvim, Trierer Arbeitspapiere zur Internationalen Politik, 1999, No. 2, Universitt Trier. 44 Ei kunagi enam kirjeldab Saksamaa kultuurilist prdumist demokraatia, inimiguste ja patsifismi poole. See idee judis ka Saksamaa iguslikku ja institutsion aalsesse struktuuri. Phiseadus seab snaselgelt Saksamaa vlispoliitika alusphimtteiks Euroopa integratsiooni, mitmepoolse koost, rahu ja inimigused. Samuti seab see piirid Saksamaa vabadusele kasutada oma territooriumi kaitseks sjalist judu ning o saleda kollektiivkaitselepetes. Lisaks sellele loob see sna nrga keskvimu, millele ssteemi lesehitus (nagu lalpool mainitud) sunnib peale konsensusliku juhtimisstiili, et vltida autoritaarsete reiimide tusu.
29
mitte kunagi ksi45 ning poliitika, mitte jud46. Need kolm aksioomi on tnapevani sakslaste mttemaailmas olulisel kohal. 1945. aasta ja NSV Liidu kokkuvarisemise vahele jv ajajrk enneolematu rahu ja klluse ajastu, mille vltel Saksamaa ei pidanud pead murdma oma julgeoleku le, kuna tema relvajud olid NATO juhtimise all ning suunatud heainsa vaenlase vastu svendasid Saksamaa vastumeelsust julgeoleku sjalise aspekti vastu veelgi ning vimaldasid tal vlja kujundada enda kui tsiviilvimu identiteedi. Eriti avaldub see koherentse strateegilise mtlemise tielikus puudumises julgeolekuvaldkonnas ning sgavas tlgastuses sjalise konflikti vastu. Poliitikutele on julgeolekuteemad parimal juhul miski, mis ei thenda neile kadunud hli, kuid halvemal juhul thendavad kaotatud valimisi. Sestap on Saksamaal rmiselt vhe avatud ja ausaid debatte julgeoleku ning Saksamaa strateegiliste huvide kohta. Raudse eesriide langemisele jrgnenud kaks aastakmmet on selle Saksa identiteedi aga proovile pannud. Esimeseks proovikiviks oli Kosovo kriis, kui Saksamaa leidis end olukorrast, kus ta pidi kas oma patsifistlikest kalduvustest loobuma vi olema sunnitud vaatama, kuidas tema enda endisaegseid kuritegusid korratakse tema enda naabruses. Enam ei piisanud sellest, et oldi integratsiooni edendav tsiviilvim. Kosovo ti pevavalgele ka Saksamaa (ja teiste Euroopa riikide) relvajudude puudulikkuse klma sja jrgsetel vlisoperatsioonidel osalemisel. Jrgmiseks proovikiviks olid 11. septembril 2001. aastal toimunud terrorirnnakud ning sellele jrgnenud vgede sisseviimine Afganistani. Ehkki alguses rkis valitsus sellest Saksamaa ldsusele kui relvastatud humanitaarmissioonist, hakati valitsusele avaldama ha suuremat survet, kui sja venides sattusid Saksamaa sdurid silmitsi ha suurema vaenulikkusega ning allianss nudis Saksamaalt oma sduritele kehtestatud jukasutusreeglite muutmist, et nad saaksid ulatuslikumalt lahingutegevuses osaleda. Selle tagajrjed ei meeldinud ei valijatele ega liitlastele. Ehkki harilikult arvatakse, et kui mlemad osapooled lahkuvad lbirkimistelt rahulolematutena, on tulemus olnud iglane, osutus Afganistan valitsusele suureks lbikukkumiseks. Arvatavasti on see heks phjuseks, miks Merkeli valitsus otsustas RO julgeolekunukogu Liibat ksitleva resolutsiooni poolt vi vastu hletamisest hoiduda. Saksamaa kartis, et teda peetaks halvaks liitlaseks, kui missioonide vltimatu kuhjumine takistab Saksamaa relvajududel titmast rolli, mida liitlased neilt ootasid nagu oli juhtunud Afganistanis. USA poleks aga Liiba missioonist kuigi suurel mral osa vtnud ning Saksamaalt oleks oodatud veelgi thtsama rolli mngimist. Saksamaa vastumeelsust saada lisaks majanduslikule ja tsiviilvimule ka sjaliseks juks peegeldavad ka tema kaitsekulutused, mis on alates 1989.
45
46
Mitte kunagi ksi ehk Saksamaa phendumine kollektiivkaitsele, omaenda suvernsuse piiramisele ja tihedale integratsioonile lnemaailma institutsioonidele on phimte, mis tugineb Saksamaal toimunud mtteviisi muutusele ja klma sja reaalsustele. Poliitika, mitte jud kirjeldab Saksamaa patsifistlikke ja multilateraalseid kalduvusi, millele tuginedes eelistab ta konfliktide lahendamisel poliitilisi meetodeid.
30
aastast pidevalt langenud ning moodustasid 2011. aastal vaid 1,3% SKP-st. Samuti on teoksil relvajudude vhendamine 175 000 sjavelaseni, kellest umbes 10 000 saab kasutada vlismissioonidel. Saksamaa suuruse riigi kohta on see vga vike armee ning vlismaale mber paigutatav kontingent on veelgi viksem. Saksamaa ei riski mitte ksnes sellega, et minetab vime tita oma kohustusi NATO-s, vaid ka sellega, et ei suuda enam lal pidada usutavat ja igaklgselt vimekat sjavge. Asjade selline kik on tingitud Saksamaa ohutunnetusest. 2006. aasta valge raamat47 kirjeldab julgeolekukeskkonda laias laastus kui komplekssete, asmmeetriliste ja ebakonventsionaalsete ohtude kogumit. On mrkimisvrne, et Saksamaa ohutunnetus ei hlma konventsionaalset sjalist rnnakut oma territooriumi vastu. Seda ohtu ei tunnetata ega nhta lhitulevikus riiki ohustavat. Ainsate otseste julgeolekuohtudena neb Saksamaa relvade levikut, rahvusvahelist terrorismi ja destabiliseerivaid konflikte Euroopa realadel. Kik muud ohud on koondunud keskkonnaprobleemide, migratsiooni ning ressursside kttesaadavuse mber. Sestap ei pea Saksamaa tugevat sjalist heidutusvimet vajalikuks. Kll aga peab Saksamaa vajalikuks teha rahvusvahelist koostd. Saksamaa toetab Euroopa integratsiooni ning heade suhete hoidmist Venemaaga. Saksamaa panustab vgagi Euroopa koostle eriti julgeoleku vallas et ssta raha ja integreerida Euroopat veelgi, kuna Euroopa htsust peab ta oma julgeoleku eluthtsaks komponendiks. Ka NATO on thtis, kuid Saksamaale on ha ebamugavam leppida sellega, millises suunas tema liitlased (eriti Ameerika hendriigid ja Suurbritannia) tahavad NATO-t trida. Saksamaa vaatevinklist on NATO piirkonnavlisest tegevusest viimasel aastakmnel olnud vga vhe kasu. Oma strateegilise positsiooni ja kahanevate kaitsekulude tttu tahab Saksamaa arendada vlja ja edendada hiseid Euroopa ettevtmisi. Ta toetab juliselt psivat struktureeritud koostd, panustamist ja jagamist ning lahingugruppide kontseptsiooni. Koos oma partneritega Weimari lahingugrupis (Prantsusmaa ja Poola) on Saksamaa teatanud, et alates jrgmisest valmidustsklist 2013. aastal saab Weimari lahingugrupist alaline ja integreeritud tsiviilmilitaarne jud. Selle peamiseks eesmrgiks pole mitte Euroopa Liidu puuduliku kva julgeoleku portfelli tugevdamine, vaid aluse loomine histeks hangeteks ning juhtimisprotseduuride thustamine JKP raames. Suurbritannia Suurbritannia on traditsiooniliselt olnud maailma julgeolekuasjades vga aktiivne osaleja ning keskendub peaaegu eranditult Atlandi-lesele koostle. Seetttu neb ta NATO-t oma huvide seisukohast ainsa vrtusliku rahvusvahelise julgeolekuorganisatsioonina ning suhtub mneti kahtlevalt JKP-sugustesse Euroopa ettevtmistesse. Ehkki Suurbritannial oli Euroopa
47
Weissbuch zur Sicherheit Deutschlands und zur Zukunft der Bundeswehr, asub aadressil: www.bmvg.de
31
Liidu kaitsedimensiooni tekke juures vtmeroll, ei kattu teiste Euroopa riikide (niteks Prantsusmaa ja Saksamaa) arusaamad JKP tulevikusuundadest Suurbritannia seisukohaga, et kik, mida Euroopa Liit kaitsevallas teeb, peab tiendama ja tugevdama NATO-t. Praeguse valitsuse ajal psib see seisukoht ldiselt muutumatuna, ehkki majanduslanguse tingimustes on vajadus riigieelarve tasakaalustamise jrele jtnud oma jlje Suurbritannia kaitsevimele.48 Kui leiboristide valitsus 2010. aastal ametist lahkus, vttis konservatiivide ja liberaaldemokraatide koalitsioonivalitsus neilt le eelarvekriisis riigi, kriisis kaitseministeeriumi ning Afganistanis intensiivse lahingutegevusega hivatud relvajud. Tegutsemistuhinas avaldas uus valitsus poole aasta jooksul prast valimisi uue riikliku julgeolekustrateegia (NSS) (kolmanda kolme aasta jooksul), strateegilise kaitse- ja julgeolekuaruande (SDSR) ning kuluaruande.49 ldiste kaitsekulutuste krped on llataval kombel olnud sna leebed, reaalselt vaid 7,5%. Kaitseministeerium ja kaitsejud said aga varasema kehva majandamise eest tugeva kriitika osaliseks. Selle tulemusena tuleb lahendada 38 miljardi naelsterlingi ulatuses rahastuseta jnud varustushangete probleem, samuti Tridenti allveelaevade programm, mille maksumuseks hinnatakse 15 20 miljardit naelsterlingit.50 Kaitseministeerium kavatseb jrgmise kmne aasta jooksul kulutada uue varustuse ostmiseks 152 miljardit naelsterlingit.51 Hoidmaks kaitsekulusid kontrolli all, kuid siiski silitamaks vajalikku vimekust, slmis Suurbritannia 2010. aastal Prantsusmaaga kolm olulist kaitsekoostalast lepingut. Need ksitlevad koostd hangete niteks transportlennukid A400M ja eriti mehitamata lennukite arendustegevuse alal. Samuti lubavad need lepingud Prantsusmaa ja Suurbritannia lennukitel kasutada teineteise lennukikandjaid, mille eesmrgiks on 2020. aastaks luua Suurbritannia-Prantsuse lennukikandjate integreeritud lgirhm. Samuti lepiti kokku hise objekti rajamises Prantsusmaale, kus katsetatakse Prantsuse ja Suurbritannia tuumalhkepid ja -materjale. htlasi lepiti kokku hise rahuvalveve loomises, kuhu kuulub 5000 sdurit kummastki riigist. Hoolimata sellest, et nende lepingute haare on sna mrkimisvrne, oleks vr vaadelda neid Euroopa Liidu julgeolekukoost kontekstis. Vastupidi, tegu on Suurbritannia sammuga tugevdada rahvusriiki kui osalejat julgeolekuvaldkonnas, arendades neid meetmeid vlja ja jagades neid selle ainsa Euroopa Liidu liikmesriigiga, kel on vrreldava vimekusega sjavgi ja strateegiline kultuur ning kes hiljuti taashines NATO juhtimisstruktuuriga.
48
49
50
51
M. Codner, A Force of Honour? Military Strategic Option for the United Kingdom, Working Paper No. 2, RUSI, oktoober 2009. Et see suurejooneline plaan korda lheks, rajas valitsus ka Riikliku Julgeolekunukogu (NSC) peaministri juhtimisel, mis edaspidi vastutab riikliku julgeolekupoliitika eest. Samuti loodi ka riikliku julgeolekununiku ametipost, kes juhib riigikantselei Riikliku Julgeolekunukogu heaks tehtavat td. P. Cornish ja A. M. Dorman, Smart Muddling Through: Rethinking UKNational Strategy Beyond Afghanistan,International Affairs, Vol. 88, Nr. 2, mrts 2012, lk 215 Enamik sellest lheb kahe (mitte enam kolme) uue lennukikandja, kuue hvitaja (ehkki enne krpeid oli kavas soetada 12) ning 14 helikopteri Chinook ostmiseks. Muud programmid, niteks seirelennukite Nimrod vljavahetamine, on aga thistatud.
32
Uues riiklikus julgeolekustrateegias mis on lneliitlaste seas esimene eelarvekrbete ja kaitsekulutuste olulise vhendamise vajaduse kontekstis avaldatud valge raamat kirjeldatud ohtude kolm thtsusastet52 nitavad selgesti, kuhu Suurbritannia oma kaitseotstarbelise raha tahab paigutada. Konventsionaalset rnnakut NATO territooriumi vastu peetakse vga vhetenoliseks, konfliktivimalust Kaug-Phjas ei ksitleta ldse. Silma torkab aga see, et Suurbritannia peab kberjulgeolekut esmajrgulise thtsusega probleemiks. Prast kaitse- ja julgeolekuaruandes ksitletud olulisi krpeid ja reforme on koalitsioonivalitsus aga sellegipoolest otsinud kaitsetagatisi ka kahe- ja mitmepoolse partnerluse nol. Lisaks kaitsekoostleppe slmimisele Prantsusmaaga on Suurbritannia avalikult edendanud ka oma kaitsealaseid suhteid Phjamaade ja Balti riikidega, samuti Saksamaa, Hollandi ja Poolaga.53 2010. aastal algatas Suurbritannia Phjagrupi loomise. Kaitseministrite Phjagrupi esimesel kohtumisel 2010. aasta novembris kuulutas toonane kaitseminister Liam Fox: Me ei tohi unustada, et Suurbritannia on geograafiliselt Phja-Euroopa riik. Asi pole siin mjusfride tekitamises, vaid koosts histe huvide eest. Suurbritannia on liiga kaua vaadanud igale poole mujale kui omaenda naabrus.54 Jrjekordne edasiminek toimus 2011. aasta jaanuaris, kui peaminister David Cameron kneles Suurbritannia laiematest huvidest phjas. Ehkki Arktikat ei mainita ei SDSR-is ega uusimas NSS-is, annab mure kliimamuutuse ja konkurentsi le ressursside prast aimu sellest, kuidas kaitse- ja julgeolekuprobleemid laiemalt ulatuvad juba ka sellesse regiooni.55 Mrtsis 2012 slmisid Suurbritannia ja Norra vastastikuse mistmise memorandumi kahepoolse kaitsekoost edendamiseks, mis loob poliitilise raamistiku kahepoolse koost ja suhete arendamiseks ning edendamiseks kaitse- ja julgeoleku valdkonnas. Samalaadseid kokkuleppeid on slmitud nafta- ja gaasiuuringute, rannarsete tuuleparkide, Phjamere elektrivrgustiku, biotehnoloogia ning teaduskoost kohta polaarregioonides. Uusimat
52
53
54 55
Esimese thtsusastmega ohtusid peetakse kige pakilisemateks ja vahetumateks. Nendeks on terrorism (tpsemalt keemia-, bio-, radioloogilised ja tuumarnded (CBRN) ning terrorismi taasteke Phja-Iirimaal), kberrnded, loodusnnetused, nakkushaigused ning rahvusvahelised sjalised kriisid, mis tmbavad kaasa Suurbritannia ja tema liitlased. Teise thtsusastmega ohtudeks peetakse rnnakuid Suurbritannia vi tema meretaguste territooriumide vastu CBRN relvadega, terroristidele turvaliste varjupaikade loomist relvakonfliktide ja nurjunud riikide kaudu vlismaal, organiseeritud kuritegevust ja rnnakutest tingitud satelliitside hireid. Kolmanda thtsusastmega ohtudeks on konventsionaalsed rnded Suurbritannia vi tema liitlaste vastu, kelle ees Suurbritannial on kohustused, piirilese salakaubaveo kasv, olulised nnetused Suurbritannia tuumaasutustes, toidu-, gaasi- ja naftatarnete hired ning territoriaalvaidlustest tingitud rnded meretaguste territooriumide vastu. D. Depledge, Looking North: Britains Revitalised Interest in the Northern Areas of Europe, RUSI Analysis, 9. mrts 2012, http://www.rusi.org/analysis/commentary/ ref:C4F5A21ECCB16D/ Ibid. Ibid.
33
vastastikuse mistmise memorandumit kaitsekoost vallas peetakse aga kige olulisemaks, kuna see kinnitab, et Suurbritannia suhted Norraga ja PhjaEuroopaga laiemalt on kaitse- ja julgeolekupoliitika seisukohast olulised, mis annab tunnistust Suurbritannia soovist siduda end oma huvide kaitsega selles piirkonnas.56 Suurbritannia valitsus on ha enam pidanud avastama, et nad on saarel, seda mitte vaid sna otseses mttes, vaid ka kujundlikult kneldes, kui jutt on julgeoleku- ja majanduspoliitikast. Vhesed tema traditsioonilistest partneritest vanas Mandri-Euroopas on nus Suurbritannia arusaamaga sellest, kuhu Euroopa Liit neis kahes liolulises valdkonnas peaks liikuma. ksinda pole aga Suurbritannia vimeline Euroopa asjades oma seisukohta lbi suruma, nagu selgesti nitas tema vimetus takistada fiskaalkokkuleppe realiseerumist. Selliste keerdksimuste loogiliseks jtkuks on otsida partnereid vljastpoolt Suurbritannia traditsiooniliste Euroopa Liidu partnerite ringi. Phjamaade ja Lnemere piirkonna riigid on Suurbritanniale mitmes mttes tiuslikud partnerid, kuna neid juba hendab kik, alates ettevaatlikkusest Venemaa suhtes kuni huvini histe energiavrgustike vastu. Olles laiali pillutatud Euroopa phjaserva, teavad nad, et pole mtet oodata, kuni maailm nende juurde tuleb, sestap on vabakaubandus, konkurentsivime ja vahemaid vhendav digitaaltehnoloogia kujunenud neile kui kinnisideeks. Mned neist pooldavad vabaturgu ja eelarvedistsipliini Euroopa Liidus, teised atlantitsismi NATO-s, paljud aga mlemat.57 Balti riigid Eesti Prast seda, kui Eesti sai nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmeks, laienes tema julgeolekualaste probleemide spekter ning 2010. aastal veti vastu uued julgeolekupoliitika alused.58 Samal aastal asendas riigikaitse strateegia varasema sjalise kaitse strateegilise kava. See oli phjalik julgeolekudokument, mis hlmas riigikaitset, vlispoliitikat, majandust, kesk konda, kriisiohjet, iguskaitset, energiajulgeolekut, infotehnoloogiat ja luuret. Uue kaitsestrateegia peamiseks phimtteks oli tuvastada lisaks sjalistele ohtudele ka mittesjalise iseloomuga ohte nende varastes etappides, et vltida konfliktide eskaleerumist ja vastavalt sellele tiustada asutustevahelist koostd.59 Eesti vahetud julgeolekuprobleemid on seotud EuroAtlandi piirkonna ja eriti tema vahetu naabruse julgeolekusituatsiooniga. Et Eesti on limitud maailmamajanduse, globaalse turu ja euroalaga, on ta kaitsetu lemaailmsete majanduslanguste ja finantskriiside ees. Eesti
56 57
58
59
Ibid. Nice up North. Why David Cameron Is Fascinated by Sweden and Its Neighbours, The Economist, 27. jaanuar 2011 Julgeolekupoliitika alused 2010, asub aadressil: http://www.kmin.ee/files/kmin/nodes/ 9417_Julgeolekupoliitika_alused_2010.pdf Riigikaitse strateegia juurutamiseks koostatakse praegu sjalise kaitse arengukava 2013 2011, see valmib 2012. aasta lpus.
34
energiavrk on vaid osaliselt hendatud lne vrkudega, mis ei lahenda energiasltuvust hest olulisest allikast (milleks on Venemaa).60 See kahandab kriitilise thtsusega teenuste kestlikkust ning muudab riigi kaitsetuks poliitilise ja majandussurve ees. Eestile on oluline parandada oma energiakasutuse efektiivsust ning mitmekesistada energia tarneallikaid. Suurem sltuvus infotehnoloogiast ning kriitilise thtsusega teenuste liikumine kberruumi tstab samuti kberruumi ja teenuste kttesaadavuse haavatavust. Vikse riigina tunneb Eesti muret ka sisemise ja vljast tuleva poliitilise surve prast, mis vib kahjustada tema rahvusvahelist mainet ning tekitada siseriikliku ebastabiilsust ja etnilisi pingeid eestlaste ning vene keelt kneleva vhemuse vahel. Isegi kui sjalist rnnakut Eesti vastu lhitulevikus peetakse vga ebatenoliseks, ei saa seda vimalust pikemas plaanis tielikult vlistada. 2008. aasta Gruusia sda elustas taas Balti riikide tavaprased Venemaaga seonduvad julgeolekumured. Lisaks majanduslike ja poliitiliste vahendite kasutamisele61 on Venemaa nidanud les valmisolekut kasutada relvajudu poliitiliste eesmrkide saavutamiseks. Eesti peamisteks julgeolekugarantiideks on NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus ning tihe koost liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Venemaa Gruusia-vastase rnnaku tulemusena soostusid ameeriklased 2009. aastal Balti riikidele laiendama Poolale meldud kaitseplaani koodnimega Eagle Guardian. Ehkki lneriikide roll maailma poliitika ja majandusprotsesside kujundajatena on kahanenud, on Eesti huvides silitada NATO ja Euroopa Liidu htsust ning USA osalust Euroopa asjades ja kohalolekut Lnemere piirkonnas. Stabiilsuse silitamiseks Lnemere piirkonnas kavatseb Eesti edendada poliitilist ja praktilist koostd kigis kriitilise thtsusega valdkondades Phjamaade, Poola ja Balti riikide ning Venemaaga kas kahepoolsete suhete nol vi EL-i vi NATO raames. Kahepoolne koost USA-ga on strateegilise thtsusega. Eesti julgeolekupoliitika lahutamatuks osaks on osalus nii NATO kui ka Euroopa Liidu sjalistes ja tsiviiloperatsioonides, samuti kriisiohjeoperatsioonides.62 Eesti sjaline kaitse phineb esmasel iseseisval kaitsevimel ja NATO kollektiivkaitsel Phja-Atlandi lepingu artikli 5 jrgi. See thendab, et sjaliseks kaitseks ja heidutuseks vajalike vimete olemasolu, mida Eesti ei suuda iseseisvalt vlja arendada, tagatakse koosts liitlastega NATO-s. Balti riigid sltuvad NATO-st ka huturbe osas. NATO nhtav kohalolek ja garantiid on iseranis olulised, kui arvestada Venemaa julist kitumist. Prast 2007. aastal
60
61
62
Estlink 1 on esimene elektrivooluhendus Eesti ja Soome vahel, sellele jrgneb 2014. aastal Estlink 2. Selle henduse peaeesmrk on tagada elektrivoolu kttesaadavus mlemas piirkonnas, et limida omavahel Balti ja Phjala energiaturud. Venemaa on rahvusvahelisel areenil Eestit ja Ltit kvasti kritiseerinud venekeelse vhemuse diskrimineerimise eest ning nudnud kodakondsuse saamise tingimuste leevendamist. Eesti vttis osa Iraagi sjast. Lisaks osalusele Afganistanis (165 sjavelast ISAF-is), on Eesti andnud oma panuse RO rahuvalveoperatsioonidesse ja EL-i Phjala lahingugruppi.
35
toime pandud Eesti-vastaseid kberrndeid avati Tallinnas NATO Kooperatiivne Kberkaitse Kompetentsikeskus. Lisaks sellele on piirkonnas korraldatud USA ja NATO sjaveppuseid. Euroopa finantskriis kujutab Euroopa Liidu liikmesriikide majandustele mistagi suurt ohtu ja mjutab prioriteete eelarvete koostamisel. Eesti taastumine kriisist oli suhteliselt valutum kui tema Balti naabritel.63 Eesti poliitiline kohustustus NATO 2% nude ees psis vankumatult. Tna on Eesti ks vhestest NATO liikmesriikidest, kelle kaitsekulud vastavad eesmrgile 2% SKP-st. 2004. aastal NATO-ga liitumisest peale keskendus Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise vimekuse vljaarendamisele, kuid suunab nd ha enam ressursse territoriaalkaitse ja vastuvtva riigi vimekuse vljaarendamisse.64 Eesti kaitsevgi on vga maavekeskne. Kaitseve koosseisu kuulub ka vike professionaalne veksus (Scoutspataljon), kuid enamik ksustest on reserviphised. Kaitseveteenistus on kohustuslik ning kavade kohaselt jb see ksuste mehitamise phialuseks.65 Suuri investeeringuid on tehtud mari lennubaasi rekonstrueerimiseks, kutsealuste harjutusvljakute ja majutustingimuste parandamiseks ning 3D keskmaa radari ja uue remondihalli ehituseks.66 Sjalise kaitse arengukava 20092018 seadis eesmrgiks kindla aja, prast mida Eestil pidid olema koostegutsemisvimeline ja NATO vekasutatavuse kriteeriumidele vastavad kaitsejud, mis panustaks jtkuvalt NATO, Euroopa Liidu ja tahtekoalitsioonide operatsioonidesse vljaspool Eesti territooriumi.67 See arengukava veti aga vastu enne finantskriisi ning ei ole tenoline, et kik eesmrgid (juhtimis-, luure-, seire- ja sidessteemide arendamine, hutrjevime vljaarendamine, krges valmisolekus oleva jalavebrigaadi vljaarendamine, mehhaniseeritud ksuste arendamine ja mitmeotstarbeliste kiirkaatrite hankimine) tidetakse kavandatud ajavahemiku jooksul. Parajasti koostatakse uut riigikaitse arengukava (20132022), mis peegeldab paremini praegust majanduslikku olukorda. heks Eesti praeguse kaitsekontseptsiooni tajutavaks nrkuseks on tasakaalu puudumine esmase iseseisva kaitsevime ja rahvusvahelistes operatsioonides kasutatavate vimete vljaarendamise vahel. Ehkki riiklikud julgeolekudokumendid rhutavad neid vrdselt, keskendub planeerimine ja ju vljaarendamine esmasele kaitsevimele, ehkki paljudel selleks otstarbeks vlja arendatud vimetel on vljaspool Eestit piiratud kasutusala vi puudub see sootuks. Hoolimata oma laitmatust esinemisest rahvusvahelistel operatsioonidel on elukutseline veosa Scoutspataljon alamehitatud ja lekoormatud, mis thendab seda, et rahvusvahelistele operatsioonidele on sageli vaja saata ad
63
64
65 66 67
Majanduslanguse tttu krbiti Eesti riigieelarvet 2009. aastal phjalikult. Selle tulemusena moodustas kaitseeelarve 256 miljonit eurot (1,85% SKP-st). 2010. aastal krbiti eelarvet veelgi ning kaitseeelarvet kahandati 248,86 miljoni euroni (1,74% SKP-st). Umbes 90% kaitseeelarvest kulutatakse enesekaitsevime peale, Eesti rahvusvaheliste operatsioonide otsesed ja kaudsed kulud ei leta 10%. Sjalise kaitse arengukava 20092018, www.kmin.ee Eesti kaitseministeerium, www.kmin.ee Sjalise kaitse arengukava 20092018, www.kmin.ee
36
hoc ksusi. Eesti 1990. aastate demograafiline tendents phjustab lhiajal tenoliselt probleeme kutsealuste ja elukutseliste sjavelaste arvukusega. Kige kriitilisem periood on 20132021. See vib omakorda muuta keerukamaks Eesti siseriiklike ja rahvusvaheliste kohustuste titmise.68 Lti Vtmaks arvesse maailma julgeolekukeskkonnas alates 2008. aastast toimunud olulisi muutusi eesktt lemaailmset finantskriisi ja Vene-Gruusia sda vttis seim (Lti parlament) 2011. aastal vastu uue riikliku julgeolekukontseptsiooni ning 2012. aasta mais uue riigikaitsekontseptsiooni. Mlemad dokumendid peegeldavad RO, EL-i, NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide phimtteid, kuhu Lti kuulub. Sestap on Lti huvitatud nende organisatsioonide htsuse ja funktsionaalsuse edendamisest. Lisaks neis kontseptsioonides kirjeldatud lemaailmsetele ohtudele nagu terrorism, massihvitusrelvade levik, kliimamuutus, organiseeritud kuritegevus ja keskkonnaohud, on Lti vtnud tarvitusele ka meetmeid uute ohtudega, niteks kberterrorismiga toime tulemiseks. Lti julgeolek sltub eesktt tema vahetus naabruses toimuvast. Riigi ldine hinnang piirkonna julgeolekule on muutunud palju positiivsemaks prast Euroopa Liidu ja NATO-ga hinemist 2004. aastal ning Vene-Lti piirilepingu slmimist, mille seim ratifitseeris 2007. aastal. Ehkki lhitulevikus otsest sjalist ohtu Ltile vi Lnemere piirkonnale laiemalt tenoliselt ei ole, mjutab tavarelvastumise olukorda vastastikuse usalduse kahanemine ning vimalikud eriolukorrad, mis tulenevad Venemaa hepoolsest otsusest peatada oma osalus Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingus. Seetttu on Lti huvides NATO vimete ja efektiivsuse silitamine ja arendamine regioonis. Lti energiasltuvus on Balti riikide seas suurim ning Lti on Lnemere piirkonnas energiajulgeoleku ja mitmesuguste energiaga seonduvate aspektide mttes kige haavatavam riik. Niteks vib tuua tema vga suure sltuvuse Venemaast, vhese potentsiaali mitmekesistada energiaallikaid, vhese tasakaalustavate meetmete kasutamise ning kalduvuse kombineerida poliitilist vastutust rihuvidega.69 Ltil on Balti riikidest kige suurem venekeelne vhemus, mis muudab oluliseks sisemise ja vlise poliitilise surve, hiskondliku stabiilsuse ning kodanike ja mittekodanike lojaalsuse ksimuse. Tarvis on tsta ldsuse usaldust riigiinstitutsioonide vastu ning tugevdada kodanikuhiskonda, edendades naturaliseerimist, vhendades sotsiaalset ja majanduslikku ebavrdsust ning luues hise infovlja. lemaailmse majanduskriisi tttu tabas Lti majandust 2008. aasta alguses tsine tagasiminek, SKP langes umbes 25,5%. Lti valitsus slmis IMF-iga laenulepingu ja -programmi ning hakkas kiiresti vlakoormat kasva68 69
Eesti Statistika, www.stat.ees A. Spruds, Latvias Energy Strategy: Between Structural Entrapments and Policy Choices, Spruds, A. ja Rostoks, T. (toim.) Energy. Pulling the Baltic Sea Region Together or Apart. Lti Rahvusvaheliste Suhete Instituut, 2009, lk 223249
37
tama.70 Programmi esimese aasta jooksul konsolideeris Lti oma eelarvet enam kui 8% SKP ulatuses. Ehkki see phjustas sgava majanduslanguse, on Lti taastanud usalduse oma majandusse, naasnud edukalt rahvusvahelisele kapitaliturule ning on alates 2011. aasta keskpaigast vlja andnud kaks eurovlakirja. 2012. aasta esimeses kvartalis kasvas Lti majandus 6,8%, mis on kiireim Euroopa Liidus. Sellel teel psimiseks on aga vaja veelgi enam strukturaalseid muutusi ja reforme.71 Lti julgeolek phineb kollektiivkaitsel. Lti osaleb aktiivselt NATO vimete tugevdamise protsessides ja NATO operatsioonidel. 1. jaanuarist 2007. aastal muutis Lti oma kaitseve phialuseid ning lks le elukutselisele kaitsevele, et moderniseerida oma rahvuslikke relvajude, paremini kohanduda muutunud julgeolekusituatsiooniga, lihtsustada juhtimisstruktuuri ning kasutada raha efektiivsemalt. Lti rahvuslikud relvajud on rajatud nii, et nad oleksid vimelised kaitsma riiki ning vastaksid NATO kollektiivkaitse phimtte nudmistele. Prioriteediks on nii riigi- kui ka kollektiivse kaitse vajadusteks sobiva lahinguvimekuse ning vastuvtva riigi vimekuse vljaarendamine. Olulisel kohal on ka thus hukaitse eelhoiatusssteem ja teised ennetavad meetmed. lioluliseks peetakse NATO garantiisid ja nhtavat kohalolekut piirkonnas, mille kige silmatorkavamaks niteks on NATO Balti huturbemissioon. Lti toetab ka Euroopa Liidu sjalise vimekuse arendamist ja JKP-d, et saaks Euroopa Liidu missioonidel tita peamiselt kriisiennetuse ja -ohje lesandeid. Olulise instrumendina relvajudude arengu ja koostvimelisuse edendamisel nhakse koostd teiste Balti riikidega, mis vimaldab nappe vahendeid efektiivsemalt kasutada. Rhutatakse ka Phjamaadega tehtava koost olulisust, seda eriti siirmiseelse vljappe ja operatsioonidesse hise panustamise, isikkoosseisu vljappe, logistika ja hangete, vastuvtva riigi toetusega seonduvate probleemide vallas nustamise, riigikaitse planeerimise ja keskkonnakaitse valdkondades. Majanduskriisi tulemusena klmutati enamik relvajudude arendustegevusi ning kaitseeelarve moodustab 2012. aastal he protsendi SKP-st. Kaitsekulutuste krpimine paistab aga olevat peatunud, kuna 2012. aasta mais hletas seim kaitsekulutuste tstmise poolt kahe protsendini SKP-st kmne aasta perspektiivis. Kik parteid vtsid eelnu vastu hehlselt, mis on vga lootustandev, kuna vimaldab stabiilset planeerimist pikaks ajaks. Tnapeva Lti relvajud on keskendunud oma rahvusvaheliste lesannete titmisele. Kui Ltit peaks ohustama konventsionaalne konflikt, oleks relvajudude tugifunktsioonide titmise ja lahingutegevuses osalemise vime piiratud. Rahvuslike relvajudude peamiseks reserviks on kaitseliit
70
71
Macroeconomic Developments Report 2010, www.bank.lv; M. Weisbrot ja R. Ray, Latvias Recession: The Cost of Adjustment with an Internal Devaluation, Centr e for Economic and Policy Research, 2010, www.cepr.net Latvias Successful Recovery Not Easy to Replicate, IMF Survey Online , 11. juuni 2012, http://www.imf.org/external/pubs/ft/survey/so/2012/CAR061112A.htm
38
Zemessardze.72 Suurte finantskrbete tttu lihtsustati Lti kaitsestruktuuri ning keskenduti lahingu- ja operatiivvimele: vhendati staapide arvu, reorganiseeriti tugiorganisatsioone ning liideti staapide ja kaitseministeeriumi funktsioone, et oleks vimalik suurendada operatiivksuste isikkoosseisu. Aastail 20082010 lks erru mrkimisvrselt suur arv vga professionaalseid ja motiveeritud sjavelasi. On kahtlane, kas Lti relvajud on praegu vimelised oma lesandeid titma. Vttes arvesse demograafilisi probleeme ja emigratsiooni krget taset,73 on ebatenoline, et Lti relvajud on suutelised vrbama piisaval arvul vljappe saanud ja motiveeritud isikkoosseisu ning seda ka silitama.74 Leedu 2012. aasta juunis vttis seim vastu uue riikliku julgeolekustrateegia. See ksitleb selgesti piiritletud ohtude ja riskide laia spektrit, kuhu kuuluvad nii vlised (lemaailmne majandus- ja finantskriis, Euro-Atlandi kogukonna nrgenemine, probleemid kber- ja infotehnoloogia valdkonnas, vaenulike vliste tegutsejate katsed mjutada Leedu poliitilist, hiskondlikku ja majandusssteemi, rahvusvaheline terrorism, piirilene organiseeritud kuritegevus, massihvitusrelvade levik, energiasltuvus ja keskkonnamured, nt lemaailmne kliimamuutus ning uute tuumaelektrijaamade ehitamine Leedu lhedusse, ilma et jrgitaks rahvusvahelisi aatomi- ja keskkonnaohutuse standardeid) kui ka sisemised ohud (ebahtlane hiskondlik ja majanduslik areng, korruptsioon, ulatuslik vljarnne, poliitiline radikalism ja ekstremism, kuritegevus, rahva manduv tervis ning majanduslik haavatavus, nt katsed saavutada teatud sektorites monopoli, investeeringute puudulik mitmekesistamine, tehnika vananemine, konkurentsivime puudumine ja kriitilise taristu vilets haldamine). Nagu teisigi Balti riike, mjutas ka Leedut 2008. aasta lemaailmne majanduskriis ning riigi SKP langes 2009. aastal 15%. Majandus nneks taastub sellest kriisist vhehaaval 2010. aastal kasvas SKP 1,3% ning 2011. aastal hppeliselt 5,8%, mis teeb ks kiiremaid majanduskasve Euroopa Liidus. Euroala teine langus vib aga taastumise muuta keerukaks ja ajamahukaks ning euro kasutuselevtt 2014. aastal muutub ksitavaks.75 Leedu energiasltuvus vlistest allikatest on hetkel 51,2% ning see on Ignalina tuumaelektrijaama sulgemisest peale oluliselt tusnud. Leedu tahab olla edasi tuumariik ning uus tuumaelektrijaam Visaginases on energiajulgeoleku mttes tema suurim lootus. Valitsus on otsustanud
72
73
74
75
A. Ermus, Eesti lhimad sjalised liitlased, Diplomaatia, aprill 2010, http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews%5Btt_news%5D=1116&tx_ttnew s%5BbackPid%5D=554&cHash=00525e11eb Aastail 20002011 kahanes Lti rahvaarv negatiivse sndimuse ja ulatusliku vljarnde tttu 13%. http://www.csb.gov.lv/en R. Rublovskis, Comments on New State Defence Concept of Latvia , 2012, http://liia.lv/lv/blogs/comments-on-new-state-defence-concept-of-latvia/ Leedu Keskpank, Makrokonoomiline prognoos, august 2012, http://www.lb.lt/macroeconomic_forecast
39
Visaginase projektiga edasi minna, ehkki Lti ja Eesti on praegu veel khkleval seisukohal, kas end sellega tielikult ja hemtteliselt siduda, Poola on oma osaluse peatanud ning Venemaa proovib seda ettevtmist diskrediteerida. 2011. aastal alustas Leedu ka oma energiavrgustiku (st gaasijuhtmete) jaotamist, et vhendada sltuvust Venemaa energiast. Kavas on vlja arendada elektrihendused Rootsi (NordBalt) ja Poolaga (LitPol) ning ehitada koos Poolaga gaasijuhe. Lisaks sellele kavandatakse veeldatud maagaasi terminali ehitamist Klaipda sadamasse. Vlja on juba valitud ks Norra ettevte, kes tarnib ujuvterminali ning gaasistamisseadmed, mis rahuldavad umbes veerandi Leedu maagaasivajadusest. Tenosust, et piirkonnas puhkeb otsene sjaline konflikt, peetakse madalaks. Ometi ei saa sjalist ohtu Leedu vastu tulevikus vlistada mnede piirkonna riikide sjalise vimsuse tusu, judemonstratsioonidesse kaldumise, ju kasutamisega hvardamise ning ju tegeliku kasutamise intsidentide tttu. Leedu poliitikud on korduvalt maininud Kaliningradi oblasti militariseerimist kui olulist probleemi. Leedu liikmelisus Euroopa Liidus ja tugev NATO on tema julgeoleku kige olulisemad garantiid, tagades thusa heidutusvime ning otsese ohu korral ka kollektiivkaitse. Riigi esmane prioriteet on oma relvajudude ja riigikaitsessteemi vljaarendamine vastavalt NATO nudmistele. Osalemine NATO ja Euroopa Liidu missioonidel on selle lahutamatu osa. Jtkub t Leedu-Poola-Ukraina kolmepoolse brigaadi loomisel. Leedu panustab oma sduritega ISAF-i tegevusse, juhib Ghori provintsis provintsi lesehitusmeeskonda (PRT) ning on saatnud eriveosad Luna-Afganistani.76 NATO silmatorkavuse suurendamiseks rajati 2012. aasta juunis Vilniusse ametlikult NATO Energiajulgeoleku Kompetentsikeskus. Koosts Eesti ja Ltiga pakub Leedu ka vastuvtva riigi toetust NATO Balti huturbemissioonile.77 Ehkki Leedu vlispoliitikat tajutakse mnikord vastuolulise, hperaktiivse ja liiga ambitsioonikana, mis mnikord llatab tema partnereid, on sel ka teine eesmrk: tihendada julgeoleku- ja kaitsekoostd Lnemere piirkonnas Balti riikide ja Phjamaadega. Koost Venemaaga keskendub kahepoolsetele usalduse suurendamise ja julgeoleku tugevdamise meetmetele, relvastuskontrollile ja Kaliningradi oblasti sjalisele transiidile. Lisaks sellele arendab Leedu vlja strateegilisi partnerlussuhteid Ameerika hendriikide ja Poolaga. Alates NATO-ga hinemisest 2004. aastal on Leedu relvajududes toimunud mberstruktureerimine, jrk-jrgult on vabanetud liigsest militaartaristust, vhendatud on mitmete staapide suurust ning ksuste arvu. Reformid on keskendunud vikse ja elukutselise vabatahtliku kaitseve loomisele, kiirreageerimis- ja vastuvtva riigi vimekuse vljaarendamisele ning osalusele rahvusvahelistes operatsioonides, mida toetavad relvajud kogu ulatuses. 2008. aasta septembris peatati ldine sjavekohustus.
76
77
Riikliku julgeoleku instrumentide sjaliste ja tsiviilko mponentide vahel puudub tasakaal PRT-sid kaasavaid tsiviilprojekte on vhe ning need on alarahastatud. Leedu on ka ainuke Balti riik, kel on mrkimisvrne huvimekus.
40
Prast Vene-Gruusia sda aga vljendas Leedu poliitikaladvik vajadust leida uus tasakaal territoriaal- ja kollektiivkaitse vahel ning luua piisavad reservksused. Venemaa sjalised ppused Zapad-2009 ja Ladoga-2009 on Leedu umbusaldust Venemaa kavatsuste vastu vaid suurendanud. 2011. aastal tiendati kaitseveteenistuse seadust ning sjavekohustus taastati vabatahtlikele meldud vljappe kujul (vimalusega minna tagasi kohustuslikule kaitseveteenistusele, kui vabatahtlike arv on ebapiisav).78 Riikliku julgeolekustrateegia edukas tideviimine sltub majanduslikest vimalustest, sealhulgas ka neist, mis eraldatakse riigikaitsele. Vttes arvesse Leedu pidevaid eelarvekrpeid ning ha kasvavat osalust rahvusvahelistes operatsioonides, on eduvimalus endiselt kahtlane. Siiski rhutab uus julgeolekustrateegia seda, et kaitsekulutuste vhendamine on vga ohtlik tendents. Leedu kaitseeelarve on ks viksemaid NATO liikmesriikide seas. 2009. aastal tegi Leedu riigieelarvesse ulatuslikke krpeid ning alandas kaitsekulutusi 1,01 protsendini SKP-st. Sestpeale on eelarvet veelgi krbitud ning 2012. aastal moodustavad kaitsekulutused vaid 0,8% SKP-st.79 2009. aastal kiideti heaks kaitseministeeriumi juhtnrid, et piirata krbetest tulenevat negatiivset mju Leedu sjalisele vimekusele majanduskriisi ajal. Suurt rhku pannakse juba omandatud vimete silitamisele ning rahvusvaheliste kohustuste titmisele, eriti osalust NATO operatsioonides Afganistanis ja NATO reageerimisjududes ning valmisolekut Euroopa Liidu lahingugruppides. Riikliku kaitsessteemi institutsioonide funktsioonid ja eesmrgid vaadatakse le ning nende juhtimist optimeeritakse. Vahendite efektiivsemaks kasutamiseks loodab Leedu ka tihendada koostd teiste Balti riikidega ning edendada kahepoolset sjalist koostd Poolaga. Kui aga praegused tendentsid jtkuvad, on Leedul tulevikus raskusi oma kohustuste titmisega NATO ees ning isegi oma praeguste vimete silitamisega, rkimata nende edasiarendamisest. Leedu erakondade vahel 2012. aasta mais slmitud kokkulepet kaitsepoliitika kohta aastail 20122016 vib aga vaadelda kui positiivset sammu, mis annab tunnistust poliitilisest tahtest tsta jrkjrgult riigikaitsele eraldatavat rahahulka kuni kahe protsendini SKP-st 2016. aastal. Phjamaad Taani Praegune Taani kaitsekokkulepe, mis veti Taani parlamendis Folketingis vastu 2009. aastal, kehtib perioodi 20102014 kohta. Taanis toimub arutlus- ja otsustusprotsess kaitseteemade le mneti teistmoodi kui teistes Phjamaades. Need dokumendid on lhemad ja konkreetsemad ning ksitlevad rohkem kompetentse, varustust ja isikkoosseisu, vhem kirjeldatakse julgeolekuolukorda ning piirkondlikke ja rahvusvahelisi ohte, nagu tehakse
78
79
Seda vljapet kasutatakse peamiselt vabatahtlikesse ksustesse vrbamise vahendina, kuna neil on raskusi madalamate auastmete titmisega, samuti aga reservvgede tiendamiseks. Leedu Vabariigi kaitseministeerium, http://www.kam.lt/en/budget_1065.html
41
teistes Phjamaades. Selles peegeldub poliitiliste parteide hine arusaam relvajudude ning tsiviilkaitseorganisatsioonide rollist ja eesmrkidest. Arvatakse, et kui Taani tahab rahvusvahelises poliitikas kaasa rkida, on tema relvajudude esmaseks lesandeks osaleda rahvusvahelistes operatsioonides NATO egiidi all. Seetttu ksitleb too poliitiline kokkulepe samme, mis vimaldavad relvajududel efektiivsemalt keskenduda seatud lesannete titmisele. See thendab ka seda, et mingeid vimeid ja ressursse on kas vhendatud vi on need kaotatud (vi kaotamisel) ning nende jaoks peavad Taani relvajud vhemalt keerulisemate operatsioonide puhul tuginema oma liitlastele.80 Ajateenistus on silinud, kuid vga piiratud mral. Viimane kaitsekomisjon loodi 2008. aastal ning 2009. aasta mrtsis esitas see oma jreldused.81 Mne kuu prast judsid parteid komisjoni jrelduste phjal kokkuleppele, mis sai parlamendis formaalse heakskiidu.82 Eelmine kokkulepe kis perioodi 20052009 kohta, mille vltel lppes ulatuslik mberorienteerumisprotsess rahvusvahelistele operatsioonidele. Taanis eeldatakse, et lhitulevikus ei hvarda riiki sjaline oht. Taani julgeolekut vivad hvardada aga lemaailmsed ohud ja riskid, mis vivad esile kerkida tnapeva hajusamas, mitmetahulises ja ettearvamatus maailmas. Taani saab oma julgeolekuhuvide eest seista siis, kui hineb rahvusvaheliste jupingutustega lemaailmsete ohtude vastu, mis eelkige thendab osalemist relvakonfliktides ja stabiliseerimisoperatsioonides rahvusvahelise korra tagamiseks. 2012. aastal olid Taani kaitsekulud 1,45% SKP-st.83 Taani on oma julgeolekuprobleemidega tegelnud riigipiiridest kaugel ning eeldatakse, et tema panus rahvusvahelistesse operatsioonidesse jtkub kuni 2025. aastani vhemalt praegusel tasemel. Seetttu peavad tema relvajud olema vimelised osalema kauakestvatel ja vahel ka intensiivsetel operatsioonidel ning tulema toime asmmeetriliste ohtudega. Lisaks sellele on relvajudude lesehituse jtkuv arendamine suunatud krgema valmisoleku ja suurema vimekuse suunas rahvusvahelistel operatsioonidel. Selle tulemusena sltub Taani tegutsemisvime ha enam koostst liitlastega. Ebakonventsionaalsete ohtude, niteks terrorismi ja kberohtude esilekerkimise tttu on aga vaja riigikaitset vastavalt kohandada. Selleks tuleb vlja ttada phjalik kaitsessteem (st relvajud ja tsiviilkaitseorganisatsioon). Isegi kui eeldada, et NATO riikide vastu vlist sjalist ohtu ei ole, peavad Taani relvajud silitama teatava suutlikkuse kindlates riiklikes valdkondades, mis puudutavad oma suvernsuse kehtestamist, niteks seirevime, hukaitse eelhoiatusvime ning piiririkkujate tagasisaatmise vime. htlasi vib eeldada, et kliimamuutuse tagajrjel intensiivistub tegevus Arktikas ja
80
81
82 83
Kaotatud vi kaotamisel ssteemide hulka kuuluvad allveelaevad, hutrjeraketid, tankitrjeraketid ja suurtkiksused. Dansk forsvar. Globalt engagement [Taani kaitse. lemaailmne osalus], Beretning af Forsvarskommissionen af 2008, Kopenhaagen, 26. mrts 2009, http://www.fmn.dk/eng/ allabout/Documents/SummaryReportDanishDefenceCommissionJune2009.pdf Forsvarsforlig 20102014 [kaitsekokkulepe 20102014], Kopenhaagen, 24. juuni 2009 The Military Balance 2012, International Institute for Strategic Studies, London
42
Grnimaa mber, see aga nuab veelgi suuremat suutlikkust nende lesannete titmisel. 2005. aastast alates teostatud struktuurimuudatusi arvestades kajastavad ametlikud dokumendid kaitseorganisatsiooni paremat vastavust otsestele lesannetele ning suhet vlismissioonil olevate ja kodus valmisolekus olevate ksuste vahel. See organisatsioon suudab pidevalt vlisoperatsioonidel hoida 2000 sdurit. heks oluliseks eesmrgiks on hoida seda taset kuni 2025. aastani. Fookus on kigis ohukeskkondades tegutsemisvimeliste lahingupataljonide vljaarendamisel. Vib-olla tuleb mnes olemasolevas ssteemis teha krpeid, et rahastust saaks le kanda isikkoosseisu poolele ja seega parandada mningat praegust tasakaalutust. Lisaks sellele peavad relvajud silitama suutlikkuse saata lahingusse he brigaadisuuruse ksuse ja koostada veel kaks brigaadistruktuuri. Arvestada tuleb aga sellega, et minimaalsete ksus te/struktuuride vimekus ilma hdavajalike komponentideta nagu suurtkivgi ja soomustrjerelvastus, on piiratud. hu- ja merevgede peamisteks lesanneteks on siseriiklik seire ning suvernsuse kehtestamine, samuti mningane panus pikaajalistesse rahvusvahelistesse operatsioonidesse. hujudude suurust ja struktuuri vidakse tulevikus kahandada, see sltub otsusest, kas praegune hvituslennukite park vahetatakse vlja. NATO liikmena on Taanil ligips alliansi histele ettevtmistele. Euroopa Liidus on aga Taani koost piiratud tema JKP erisuse tttu. Kuna Taani on NORDEFCO84 asutajaliige, toimub koost Phjamaadega ning histes ettevtmistes osalemine selle raames. Taani ei osale aga praegu toimuvates suurtes histes hankeprotsessides ning on histe hangete vastu vlja nidanud viksemat huvi kui teised Phjamaad. Niteks osales Taani mne aasta eest esialgu Phjamaade hises helikopterihankes, kuid otsustas sellest siis loobuda ning valis teistsugused helikopterid. Taani on viimasel ajal nidanud les uut huvi NORDEFCO vastu, kuid aeg nitab, milliseid praktilisi tagajrgi see endaga kaasa toob. Soome Soome julgeoleku- ja kaitsepoliitika alusphimtted on ra toodud julgeoleku- ja kaitsepoliitika raportides, mida valitsus aeg-ajalt avaldab. Viimane neist prineb aastast 2009.85 Soome julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta kiv deklaratsioon on ka praeguse valitsuse programmis, mis avaldati 22. juunil 2011. aastal.86 Sellesse programmi kuulub relvajudude reform ning
84
85
86
Lhend NORDEFCO tuleb snadest Nordic Defence Cooperation ja thendab Phjala kaitsekoostd. Selle mte on luua vajalikud eeldused tihedaks koostks riik like kaitseorganisatsioonide tugevdamiseks, uurida vimalikke koostvaldkondi ning eden dada thusaid hiseid lahendusi. Koostd tuleb peamiselt arendada rahvusvaheliste ope ratsioonide vallas, abi osutamiseks julgeolekusektori reformiks mnedes maades ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku edendamiseks ldiselt. Finlands skerhets- och frsvarspolitik 2009. Statsrdets redogrelse [Soome julgeoleku - ja kaitsepoliitika 2009. Valitsuse raport], Statsrdets kanslis publikationsserie 12/2009, Helsingfors Regeringsprogrammet [Valitsuse programm], www.regeringen.fi
43
ldise kaitseeelarve krpimine umbes 10% vrra nelja aasta jooksul 2012 2015. (2010. aastal moodustasid kaitsekulutused 1,5% SKP-st.)87 Reform vtab arvesse kutsealuste arvu ettenhtavat vhenemist umbes 20% vrra ning snastab nuded, millele relvajud peavad tulevikus vastama. Praegu valmistatakse ette uut raportit, mis avaldatakse 2012. aasta teises pooles. Soome julgeoleku- ja kaitsepoliitika alusphimtted jvad aga samaks. Soome relvajudude peamiseks lesandeks on Soome kaitsmine. Lisaks sellele peavad nad olema vimelised osutama abi katastroofide ja muude nnetuste puhul, mis hiskonnale vivad osaks saada. Samuti peavad nad olema vimelised eraldama ressursse rahvusvahelisteks operatsi oonideks vljaspool Soomet. Lppjreldusena leitakse, et usaldusvrne kaitseorganisatsioon peab ka tulevikus phinema ldisel sjavekohustusel ning olema vimeline vitlema Soome territooriumi ja oluliste hiskondlike funktsioonide vastu sihitud ohtudega. Kll aga ollakse ldiselt teadlikud sellest, et laiaulatusliku riigivastase rnde tagasitrjumiseks on tarvis vlisabi. Sndmused Soome mbruses mjutavad tema julgeolekut. Lnemere piirkonna olukorda peetakse tnapeval stabiilsemaks tnu NATO ja Euroopa Liidu laienemisele. Arengud Venemaal toovad endaga kaasa koostvimalusi, kuid nendega vivad kaasneda ka riskid ja probleemid. Soome ei taju vahetuid traditsioonilisi ohte, probleeme vib tekitada hoopis ebastabiilsus idapoolses naabruskonnas. Mistagi sltub Soome julgeolek ka maailmas toimuvast. Riiki vivad mjutada rahvusvaheliste komplikatsioonidega kriisid ja uued mittesjalised ohud, millega tuleb tegelda rahvusvahelise koost korras. Euroopa Liitu nhakse poliitilise liiduna mitte kaitsepoliitika liiduna millel Phjamtme initsiatiiv phineb . Soome on seisukohal, et Euroopa Liidu kui rahvusvahelise tegutseja rolli tuleb tugevdada. See kehtib eriti Euroopa Liidu naabruse ja idapartnerluse kohta. Soome toetab Euroopa Liidu kriisiohjevime parandamist ning tihedamat koostd Euroopa Liidu ja NATO vahel. Soome tervitab kasvavat huvi Lnemere piirkonna vastu, mida on les nidanud NATO ja Ameerika hendriigid ning mida demonstreerib NATO ppuste arvu kasv. Samuti soovib ta neis ppustes osaleda ning kavatseb teha koostd NATO-ga, kuna peab Atlandi-leseid suhteid vga olulisteks. Lne suurem kohalolek thendab seda, et vastutust piirkonna stabiilsuse ja tasakaalu eest jagatakse mitmete lne partneritega. Ehkki Suurbritannia ja Saksamaa kaitsekrped osutavad nrgenevale lnele ning Ameerika hendriigid on teatanud kavast keskenduda Vaiksele ookeanile, leitakse Soomes, et sellegipoolest on NATO-l suuresti silinud vime Lnemere piirkonnas puhkeva kriisi puhul kiiresti asjasse sekkuda. Lisaks sellele viitab Venemaa relvajudude kitumine, et piirkonnas leiavad aset olulised strateegilised muutused. Soomlased on teadlikud, et Venemaa korraldab strateegilisi ppusi ning paigutab vgesid oma lnepiiri lhedale. Nad tunnevad muret ka suurema lennuulatusega Venemaa raketissteemide paigaldamise le Soome lhistele.
87
The Military Balance 2012, International Institute for Strategic Studies, London
44
Soome ei vlista oma julgeolekupoliitika kohendamist tulevikus, jttes NATO-ga liitumise vimaluse lahtiseks. Lisaks sellele vivad edasised sndmused Arktikas ja Kaug-Phjas phjustada tagasilke Lnemere piirkonnas. Phjamaade-Balti piirkonnas toimub integreerumine, seda peamiselt majanduse vallas. Soome seisukohast ei ole soovitav kaitsekoost institutsionaliseerimine NB8 raames. Tuleks vltida liialt ulatuslikku PhjalaBalti koostd, mis viib julgeoleku regionaliseerumiseni. Tulude maksimeerimine on aga rmiselt oluline. NORDEFCO formaati hinnatakse krgelt, kuid selle peamist vrtust nhakse kulude kokkuhoius, mitte operatsioonidealases koosts. Phjamaade erisugused ssteemid ja phimtted vivad selliseid vimalusi siiski piirata. Rahvusvahelise koost vallas leitakse, et histe ressursside jagamisel on oluline sstupotentsiaal. Norra Valitsuse seaduseelnudes esitatud Norra julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmrgid ja nendele eraldatud ressursid pannakse paika parlamendi mitme aasta peale tehtavate kaitseresolutsioonidega ning iga-aastaste kaitseeelarvetega. Viimased mitmeaastased seaduseelnud avaldati 2008. ja 2012. aastal.88 Need dokumendid sedastavad, et Norral peavad olema asjakohased veenvad vahendid, millega astuda vastu survele ja agressioonile, tsiste juhtumite korral tuleb seda teha NATO raames. Julgeolekut tuleb vaadelda laiemas kontekstis. Riiklikul tasandil on tarvis ratsionaalset sektorilest koostd sjave- ja tsiviilvimude vahel. Rahvusvaheliselt on Norra huvides panustada rahvusvahelisse rahusse ja julgeolekusse. Osutatakse ka sellele, et arendatakse edasi kberkaitset. Tuleb mrkida, et Norra kaitseeelarve on viimaseil aastail kasvanud. 2010. aastal moodustasid kaitsekulud 1,44% SKP-st.89 ldine sjavekohustus on silinud, kuid kutsealuste arv on piiratud vastavalt kaitseorganisatsiooni vajadustele. Kuna viimastel aastakmnetel on nafta- ja gaasiotsingud laienenud Phjamerelt phja suunas Barentsi merele, on Norra silmitsi uute julgeolekuprobleemidega. Kaug-Phja strateegiline thtsus tuseb Arktika jkatte sulamise tttu veelgi, kuna ligipsetavaks muutuvad uued naftamaardlad ning avanevad uued kaubateed. Arktika roll strateegilise tuumarelvastuse ja raketitrje seisukohast ei kahane ning tuumariikide huvi selle piirkonna vastu kasvab. Venemaa jaoks jb Koola poolsaarel asuva baasi thtsus samaks vi isegi kasvab. Sellest hoolimata peetakse vga madalaks ohtu, et kunagi tulevikus puhkeb Kaug-Phjas ja Arktikas sjaline konflikt. Ehkki seal vib tulevikus
88
89
Et forsvar til vern om Norges sikkerhet, interesser og verdier [Kaitsepoliitika Norra julgeoleku, huvide ja vrtuste kaitseks], Stortingsproposisjon 48, 20072008; Et forsvar for vr tid [Kaitse meie ajal], Stortingsproposisjon 73 S, 20112012. Mlemad dokumendid saab alla laadida aadressilt www.regjeringen.no The Military Balance 2012, International Institute for Strategic Studies, London
45
kasvada mitmete riikide sjaline kohalolek, tuleb seda tlgendada peamiselt riiklike huvide markeerimisena. Kuna Norra julgeolekupoliitika ette on kerkinud uued probleemid ja lesanded, snastas valitsus oma prioriteedid Kaug-Phjas selliselt: heanaaberlikud suhted Venemaaga, Barentsi mere energiaressursside kestlik kasutamine ning kalapgipiirkondade ja Norra kalastusiguste kaitse. Selles kontekstis tuleb mrkida, et prast aastakmneteks katkenud lbirkimisi ja pikaajalisi hrumisi on Norra viimaks judnud Venemaaga kokkuleppele Barentsi mere jagamises kahe riigi majandusvndite vahel. Norra geograafilise asukoha ja loodusvaradega seotud strateegiliste huvide tttu on tema relvajudude peamiseks sjaliseks lesandeks olla suuteline ennetama uusi probleeme ja nendega toime tulema, parandades seelbi Norra julgeolekut ja stabiilsust regioonis. Ehkki nende probleemide sjaline ulatus on piiratud, vivad need kiiresti esile kerkida. Norra tstab oma suutlikkust seire, suvernsuse kehtestamise ja Kaug-Phja kriisiohje vallas. Ka Venemaal toimuval on oma roll, kuna Venemaa ja Norra huvid selles piirkonnas vivad potentsiaalselt vi osaliselt omavahel konflikti sattuda. Ette vib tulla Venemaa poliitilist survet ja Norra iguste rikkumist. Norra peab need olukorrad lahendama peamiselt riiklike vahenditega. Ametlikud dokumendid nendivad ka, et Norra julgeolekut vivad mjutada globaalsete arengutega seonduvad probleemid. Tema relvajududel peab seetttu olema tasakaalustatud struktuur, et tulla toime nii riiklike kui ka rahvusvaheliste lesannetega, millest viimaste sekka kuulub konfliktihaldus koosts liitlaste ja partneritega. Lisaks rhutatakse RO thtsust rahvusvahelise korra tagamisel ning Norra toetust sellele organisatsioonile. ks vtmetegureid Norra julgeolekupoliitikas on NATO ja eriti Ameerika hendriikide tugi. Norra julgeolekupoliitika tugineb efektiivsele ja usaldusvrsele NATO-le. Kuna NATO on endiselt Atlandi-lese julgeoleku peamine platvorm, on Norra eluliseks huviks alliansi tugevdamine. Seetttu on Norra relvajud kohustatud olema vimelised osalema NATO hisettevt mistes, sealhulgas intensiivses lahingutegevuses, eskaleeruvate situatsioonide ohjamises, territoriaalkaitses ja rahvusvahelises kriisiohjes. Vttes arvesse arenguid Norra naabruses ja rahvusvahelisel areenil, peavad Norra relvajud jrelikult olema suutelised hakkama saama vga mitmekesiste lesannetega. Selleks lheb vaja kaitsestruktuuri, kus reageerimis- ja vastupanuvimed on omavahel tasakaalus. Norra tahab edasi arendada koostd oma lhedaste liitlaste ja partneritega. Leitakse, et rahvusvaheline ja kahepoolne koost muutub vimete vljaarendamisel ja kulude krpimisel ha olulisemaks. Sellist koostd teeb Norra NATO raames. Lisaks sellele on Norra aktiivselt edendanud Phjamaade koostd hangete, hoolduse ja vljappe vallas, olles NORDEFCO (ja selle eelkija NORDAC-i) raames Rootsiga kahasse ostnud mitmeid ssteeme.
46
Rootsi Rootsi praeguse julgeoleku- ja kaitsepoliitika alused on kirjas kahes dokumendis: kaitsekomitee 2008. aasta aruandes Kasutusel olev kaitse ning parlamendi 2009. aasta seaduseelnus Funktsionaalne kaitse.90 Tuleb meeles pidada, et kaitsekomitee aruanne avaldati mni kuu enne 2008. aasta augustis aset leidnud Gruusia kriisi ning maalib seetttu maailmast mrksa roosilisema pildi kui see, mis tnapeval tegelikult valitseb. Aruanne keskendus mittesjalistele ohtudele. Sjalise julgeoleku valdkonnas keskendus aruanne rahvusvahelistele operatsioonidele ning Rootsi julgeolekupoliitikale ja relvajududele esitatavatele nuetele. Aasta prast aruannet, st 2009. aastal esitatud seaduseelnu jrgis ldjoontes selle nuandeid, kuid rhutas ka vajadust riigikaitse jrele, tegemata siiski aruandes ette pandud justruktuuridesse erilisi muudatusi. Rootsi julgeolekupoliitika on traditsiooniliselt rhutanud rahvusvahelist koostd ning RO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, niteks OSCE rolli. Ehkki selline mtteviis on endiselt valdav, on Rootsi ldiste julgeolekualgatuste peamiseks mehhanismiks kujunenud Euroopa Liit. Euroopa Liidu raskused hise julgeoleku- ja kaitsepoliitika loomisel ning vga piiratud sjaline kompetents ja vime on viinud selleni, et Rootsi peamiseks partneriks kva julgeoleku vallas on kujunenud NATO. NATO mngib Rootsi julgeolekupoliitikas kll kaudset rolli, kuid mjutab otseselt tema relvajudude vljaarendamist, vljapet ning osalust rahvusvahelistes operatsioonides. Sellegipoolest ei tohi alahinnata Phjala lahingugrupi rolli, mille juhtivaks riigiks Rootsi on. See on andnud mahuka panuse Rootsi koost- ja koostegutsemisvimesse naabermaade ja muude riikidega. Lisaks mitmetes rahvusvahelistes struktuurides osalemisele rhutavad kaks lalmainitud dokumenti Rootsi julgeolekupoliitika oluliste osistena ka Atlandi-lest sidet Ameerika hendriikidega ja Phjala koostd. Rootsi liikmelisus Euroopa Liidus ja tihe sjaline koost NATO-ga on aegamda murendanud arusaama Rootsist kui neutraalsest riigist. Rootsi solidaarsusdeklaratsioon, mis veti Rootsi parlamendis Riksdagis vastu 2009. aastal, thistab de facto selja pramist varasemale poliitikale. Selles on kirjas: Rootsi julgeolekut ei kaitsta mitte ainult tema piiridel. Julgeolekuohul naaberriigi vastu vib olla Rootsile olulisi tagajrgi. Koosts teistega saab probleeme ja ohte maandada, enne kui nad juavad meie enda territooriumile. Pole vimalik, et sjaline konflikt meie lheduses mjutaks vaid htainsat riiki. Rootsi ei j passiivseks, kui mnd teist (Euroopa Liidu) liikmesriiki vi Phjamaad tabab katastroof vi teda rnnatakse. Me eeldame, et needsamad riigid toimivad samamoodi, kui Rootsi on ohus. Sestap peab Rootsi olema vimeline sjalist abi nii andma kui ka vastu vtma.
90
Frsvar i anvndning [Kasutusel olev kaitse], Ds 2008:48, Stockholm, 2008; Ett anvndbart frsvar [Funktsionaalne kaitse], Proposition 2008/09:140, Stockholm, 2009
47
Meie relvajud kaitsevad kas ise vi koos teistega Rootsit ning edendavad meie julgeolekut nii Rootsis, meie naabruses kui ka kaugemal vlismaal.91 Solidaarsusdeklaratsioon tleb snaselgelt, et klma sja aegset Euroopat enam ei ole ning et Rootsi peab oma julgeoleku- ja kaitsepoliitikas vastavalt sellele joonduma. Rootsi mberorienteerumisega seoses tusetuvad kaks probleemi. Esiteks on sellele raske leida sisepoliitilist tuge. Idee neutraalsusest on Rootsi hiskonnas vga tugeva klapinnaga. Sjaline allianss plviks kriitikat suurelt osalt elanikkonnast. Ehkki peale rmusparempoolsete ja -vasakpoolsete saavad kik Riksdagis esindatud erakonnad suurepraselt aru, et lhedased sidemed NATO-ga mida nad toetavad on kasulikud, ei ole kumbki suurpartei (mdukad ja sotsiaaldemokraadid) valmis seda pevakorda vtma. Teiseks on solidaarsusdeklaratsioonil, mis viks olla vimas vahend, millega muuta uus julgeoleku- ja kaitsedoktriin Rootsi julgeolekupoliitika kasulikuks instrumendiks, puudu usaldusvrsusest, seda peamiselt ebapiisavate sjaliste vahendite ja puuduliku ettevalmistuse tttu. Viimast oleks tarvis parandada vga tihedas koosts NATO-ga. Selle doktriini usutavuse eelduseks on arvatavasti liikmestaatus NATO-s vi vga eriline ja lhedane suhe alliansiga. Lhitulevikus sobivad Rootsi relvajud kige paremini piiratud mastaabis toimuvatele madala vi keskmise intensiivsusega rahvusvahelistele operatsioonidele. mberorienteerumine suurema vimekusega organisatsiooniks, mis suudab osaleda krge intensiivsusega operatsioonidel Phjamaade ja Lnemere piirkonnas, vtab aega, st mitu aastat, kui leitakse selleks vajalik raha. 2012. aastal moodustas Rootsi kaitseeelarve umbes 1,09% SKP-st92, 2010. aastal oli sama nitaja aga 1,22%.93 Kasutamaks saadaolevat raha vimalikult thusalt, kuid mistes samal ajal, et vike riik ei saa endale lubada kiki vimeid, mis on vajalikud tsise kriisiga toime tulemiseks vi krge intensiivsusega sdimiseks, kivitas Rootsi koos oma Phjala naabritega ulatusliku kaitsekoostprogrammi NORDEFCO (ksikasjalikumalt punktis 5.1, Phjamaade koost). Vttes arvesse selle seniseid saavutusi ja diskussioone, on NORDEFCO peamiselt vahend, millega hoitakse kokku hangete, vljappe ja muu sellise arvelt. Tundub ebatenolisena, et mni osalevatest riikidest tahaks ssta raha nii, et loobub mnest operatsioonivimest ning kriisi saabudes sltub sellest, et seda vimet pakub keegi teine. Sedasorti kaitsekoost, st operatsioonisltuvus, on tenoliselt vimatu, kuni kik riigid ei kuulu hte ja samasse ametlikult sjalisse liitu. Hetkel kigub Rootsi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kahe alternatiivi vahel: helt poolt soovitakse teha Euroopa Liidust oma peamine julgeolekupoliitika instrument, samal ajal mistes, et kva julgeoleku mttes on ainsaks usutavaks vimaluseks NATO, teisalt aga soovitakse olla Phjala ja Lnemere
91
92 93
Ett anvndbart frsvar, Proposition 2008/09:140, Stockholm, 2009, lk 9 (mitteametlik tlge). OSCE aruanne DP Report 2012, 22. mrts 2012 The Military Balance 2012, International Institute for Strategic Studies, London
48
piirkonnas usaldusvrne partner, kuid samal ajal ei taheta kanda sellega seonduvaid poliitilisi ja majanduslikke kulusid. Sellegipoolest, vundament, millele rajada tihedam koost oma naaberriikidega Phjalas ja Lne mere piirkonnas on olemas ning Rootsit julgeolekuga seonduvatesse ettevtmistesse kaasates ei tohi seda tika eirata. Poola Poola praegune julgeoleku- ja kaitsepoliitika phineb peamiselt kahel dokumendil, milleks on Poola Vabariigi riiklik julgeolekustrateegia (2007) ja Strateegilise kaitse levaade 20102011: professionaalsed Poola relvajud ndisaegses riigis (2011).94 Riikliku julgeoleku seisukohast rhutatakse NATO kui kige thtsama organisatsiooni olulisust, rhutatakse selle philist funktsiooni kollektiivse julgeoleku instrumendina ning toetatakse selle vimet teostada stabiliseerivaid operatsioone, osaleda kriisiennetuses ning tulla toime ebakonventsionaalsete ohtudega. Olulisena nhakse ka Euroopa Liidu rolli Poola ja Euroopa julgeoleku edendajana. Euroopa Liidu vtmevaldkondadeks on energiajulgeolek, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu vitlemine ning sjaliste hangete seadusandluse harmoniseerimine. Rhutatakse seda, et NATO ja EL peaksid teineteist tiendama. Kahepoolseid suhteid Ameerika hendriikidega ksitletakse strateegilise partnerlusena, mida tuleb tugevdada. Poola tihedaid Atlandi-leseid sidemeid illustreerib hsti USA sjatehnika paigutamine Poolasse. Poolas luuakse ka USA-Poola hine hujudude ksus, mille lesandeks on teenindada Poola F-16 ja C-130 ssteeme, kuid samuti lihtsustada USA lennukite baseerumist Poolas. USA/NATO ballistilise raketikaitse programmi raames 24 SM-3 raketi ja he SPY-1 radari kavandatav paigaldamine Poolasse 2018. aastal edendab Poola ja Ameerika hendriikide koostd veelgi. Poola julgeoleku nurgakivideks on suhted Ameerika hendriikidega ja NATO-sse kuulumine. Alliansil on viis rolli: artikkel 5 tagab selle, et Poola ei j konfliktis ksi; NATO on thtsaim foorum julgeolekupoliitilisteks diskussioonideks; NATO on Poola olulisim kriisihaldusinstrument; NATO on foorum dialoogiks Venemaaga; NATO suurendab usaldust oma liikmete vahel.95 Toonase Venemaa peaministri Vladimir Putini algatus thistada 2010. aasta aprillis hiselt Katyni veresauna 70. aastapeva oli oluline samm Poola ja Venemaa ajaloolise leppimise suunas. Mlemad riigid loodavad sellest
94
95
Poola Vabariigi riiklik julgeolekustrateegia, valge raamat, Varssavi 2007, http://merln.ndu.edu/whitepapers/Poland-2007-eng.pdf; Strateegilise kaitse aruanne 2010 2011: elukutselised Poola relvajud ndisaegses riigis, Varssavi, aprill 2011, http://www.dt.wp.mil.pl/plik/file/1__DT_STRATEGIC_DEFENCE_REVIEW_REPORT_1 _07_2011_1x.pdf Poola vlisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonna direktori Adam Bugajski poliitika levaade, 29. veebruar 2012, Poola saatkonnas Stockholmis
49
leppimisest kasu ligata kolmandate osapoolte nagu EL-i ja NATO arvelt. Tuleb aga meeles pidada, et Poola kuulumine Euroopa Liitu on tema suhetes Venemaaga osutunud palju thtsamaks kui tema liitumine NATO-ga, kuna see mjutab Euroopa Liidu strateegiaid mitmetel teemadel, millest olulisim on energia.96 Poola on huvitatud ka enda mjuvimu kasvatamisest Euroopa Liidus. Prast edukat EL-i eesistumist, mille vltel alustati Weimari kolmnurga kaudu hiseid ettevtmisi Saksamaa ja Prantsusmaaga ning suhted Venemaaga olid positiivsed, on Poola juba kindlustanud oma positsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide esimeses eelonis, mistttu tal on Lnemere piirkonnas tugev liidriroll. Ehkki Poola kaasatus piirkonna julgeolekualgatustesse on ha olulisem, tumestab piirkonna htsust Poola ja Leedu omavaheline vaidlus Leedu poolakeelse vhemuse iguse le kirjutada oma nimesid poolapraselt. See vaidlus on valgunud juba kaitsekoost valdkonda ja viinud Poola ettepanekuni, et NATO Balti huturbemissiooni viks teostada Eestist, see aga ohustab Eesti ja Leedu vastastikust usaldust. Poolal tundub olevat huvi ka mitmepoolse julgeolekukoost eden damise vastu teistes piirkondlikes liitudes osalemise kaudu, millest ks on Visegradi grupp. Poola, Tehhi, Slovakkia ja Ungari on otsustanud korraldada hisppusi ja moodustada Poola juhtimisel hise lahingugrupi.97 Samuti tihendab ta ka koostd teiste Lnemere piirkonna riikidega. Hoolimata hiljutisest hrumisest Leeduga on kinnitatud, et Poola-Leedu-Ukraina brigaadi loomise planeerimine jtkub. Eriveosade loomise ja vljappe esirinnas olev Poola on selles valdkonnas vtnud juhtrolli kogu piirkonnas ja teeb koostd mitme riigiga, sealhulgas ka Rootsiga. Samuti on ta avaldanud arvamust, et Rootsil ja Soomel peaks olema NATO otsustamisprotsessile suurem mju asjades, millega nad on seotud. Neid ettevtmisi toetades ja neis osaledes rhutab Poola siiski, et kiksugustel piirkondlikel lepingutel ei tohi lasta ohustada NATO sidusust ja hiseid kohustusi.98 Poola relvajudude reformi, mis phineb dokumendil Strateegilise kaitse levaade 20102011: professionaalsed Poola relvajud ndisaegses riigis, vib philiselt ksitleda kui viimast sammu eemaldumisel endistest Varssavi Lepingu Organisatsiooni struktuuridest ning tiesti lneliku sjavelise organisatsiooni loomisel oma vitlusvime tstmiseks. Relvajud hakkavad koosnema vaid elukutselistest sjavelastest, enamik nende varustusest on lne pritolu (ehkki on ka erandeid), personali optimeeritakse. Poola kaitseeelarve on ks vheseid NATO-s, mis ei kahane. Praegusi
96
97
98
A. Nowak, 2010, Poola-Vene, Vene-Poola leppimine: kauaoodatud otsustav samm. Notes internacionals, CIDOB, 2324, detsember 2010 G. Friedman, Mini-Nato Formed in E Europe under Polish Command, Firstpost, 18. mai 2011, http://www.firstpost.com/world/mini-nato-formed-in-e-europe-under-polish-command11597.htm Poola vlisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonna direktori Adam Bugajski poliitika levaade, 29. veebruar 2012, Poola saatkonnas Stockholmis
50
kaitsekulutusi, mis moodustavad 1,96% SKP-st, kavatsetakse lhemate aastate jooksul tsta 2%-ni. Kui reform tielikult ellu viiakse, saab Poolast piirkonna peamine (lne) sjaline tegutseja, kel on kllaldased vahendid omaenda territooriumi kaitsmiseks, kuid samuti vime projitseerida sjalist judu oma vahetusse naabrusse.
KOOST LNEMERE PIIRKONNAS

Phjamaade koost Prast klma sja lppu on Phjamaade vahel slmitud mitmeid koostkokkuleppeid, mis kujutavad endast olulist edasiminekut piirkonna julgeoleku ja kaitse valdkonnas. Koost on suuresti olnud tingitud majanduslikest motiividest, kuid samuti julgeolekukaalutlustest. 1990. aastate keskel alustasid Phjamaad koostd varustushangete vallas ning ksuste loomisel rahvusvahelistes operatsioonides osalemiseks.99 Kmme aastat hiljem jrgnes sellele laiahaardelisem koostleping, et hoida kokku kulusid haridusele, vljappele, hooldusele ja hangetele.100 2009. aastal toodi need kolm koostformaati hise nimetaja NORDEFCO alla. Ehkki see instrument on vaid lepingu osapooltele, on see osaliselt avatud selles mttes, et ka teised riigid saavad osaleda juhtumiphiselt ning leping ei keela helgi Phjamaal tegemast koostd teistes formaatides, olgu siis kahe- vi mitmepoolset.101 NORDEFCO peamine eesmrk on tugevdada Phjamaade relvajude. NORDEFCO leppes pole aga kindlat viidet neid mbritsevatele aladele ega Phjala ja Lnemere piirkonnale. Koost eeltingimuseks on hoopis see, et operatiivksimused ja sjaliste ksuste kasutamine peavad jma riikide endi otsustada. Mere- ja huseiret vib aga ette vtta hiselt. Phjala koost keskendumist majanduslikule ratsionaliseerimisele vib arvatavasti seletada sellega, et Phjamaadel on NATO ja EL-iga erisugused suhted, kuid ka nende sooviga silitada rahvuslik tegevusvabadus. Samuti ei kattu tielikult nende strateegilised huvid: Taani prioriteediks on alliansi hisoperatsioonid, Soomele on olulisem oma relvajudude heidutusvime, Norrale on esimeseks prioriteediks konfliktide ja kriiside ohjamine KaugPhjas ning Rootsi on keskendunud peamiselt rahvusvahelistele operatsioonidele NATO ja Euroopa Liidu raames, ehkki viimasel ajal on ta mingil mral enam rhku pannud ka omaenda territooriumile ja mbritsevatele aladele.
99
100 101
Vastavalt Nordic Armaments Cooperation (NORDAC) ja Nordic Coordinated Arrangement for Military Peace Support (NORDCAPS). Nordic Supportive Defence Structures (NORDSUP). ks nide on koost lalmainitud valdkondades NATO vi Euroopa Lii du (st Euroopa Kaitseagentuuri ehk EDA) raames. Veel ks nide on kuue Euroopa suure relvatootja riigi (sh Rootsi) vahel slmitud kokkulepe histe ettevtmiste edendamiseks. Mistagi ei piira NORDEFCO iga Phjamaa igust importida ja eksportida kaitsevarustust, slmida tehnosiirdealaseid kokkuleppeid jne.
51
NORDEFCO jaguneb viide valdkonda: strateegiline arendus (strateegiline anals, pikaajaline planeerimine, teadus- ja arendustegevus), vimekus (arenguplaanid ja -protsessid, hised nuded, hanked ja elutskli toetus), inimressursid ja vljape (otsitakse lahendusi operatsioonilise efektiivsuse tstmiseks), treeningud ja ppused (sjaliste ppuste koordi neerimine, histe ppusekavade loomine) ning operatsioonid (rahvusvahelised operatsioonid, logistika, mberpaigutamine ja transport).102 2009. aastal esitas Norra endine vlis- ja kaitseminister Stoltenberg aruande Phjamaade julgeoleku- ja kaitsekoostst, mille olid tellinud Phjamaade vlisministrid.103 Oma aruandes tegi Stoltenberg 13 ettepanekut tihedamaks koostks. Mned neist olid sna kaugeleulatuvad ning kaks neist paistsid minevat kaugemale, kui vhemalt kahele neutraalsele riigile oli vastuvetav: ks neist oli Phjamaade solidaarsusdeklaratsioon, millega riigid kohustuvad tpsustama, kuidas nad reageeriksid, kui mnd neist tabaks rnnak vljastpoolt, teine aga Phjamaade dessantksuse loomine, mis omandaks jrkjrgult vime tegutseda Arktikas. Mitmed tema lejnud ettepanekuist tundusid vhem vastuolulised ning mahtusid juba teoksil olevate vi kavandatavate histe ettevtmiste raamistikku. Igal juhul ti kva julgeolekut hlmav Stoltenbergi aruanne Phjamaade koost areenile poliitilist lisahoogu, viidates tigale, et Phjamaadel on mitmeid hiseid strateegilisi eesmrke. Balti koost Balti riikide vaheline sjaline koost sai alguse nende kolme riigi taasiseseisvumise ajal 1991. aastal. Alguses tulenes see vajadusest ehitada les oma kaitsejud ja parandada nende oskusi, hiljem aga oli vaja tagada nende kaitsestruktuuride koostegutsemisvime NATO riikidega. Tnapeval on neile kahele ajendile lisandunud piirkondlik komponent: integreerumine Phjala sjalise koost struktuuridega. 1992. aastal slmisid Balti riigid kaitsekoostleppe, mis sai tulevase Balti koost aluseks. 1994. aastal kirjutati alla hise Balti rahuvalveksuse BALTBAT (Balti pataljon) moodustamise lepingule.104 1995. aastal kivitati Balti hujudude projekt BALTNET (Balti huseiressteem) ning 1997. aastal merevgede projekt BALTRON (Balti mereveeskaader). 1999. aastal rajati Balti Kaitsekolled, mis pidi hakkama vlja petama vanemstaabi ohvitsere ja andma neile krgema sjalise hariduse. Kik need projektid veti ette selleks, et omandada rahvusvahelise koost ja ksmeele leidmise kogemusi, tsta efektiivsust riskitegurite elimineerimisel, tsta kaitsejudude silmapaistvust ning lpuks hineda NATO-
102
103
104
Rootsi eesistumisel veebruaris 2012 avaldatud NORDEFCO 2011. aasta raport vi NORDEFCO veebisait: www.nordefco.org Phjamaade koost julgeoleku- ja kaitsepoliitika alal, Phjamaade erakorralisel kohtumisel Oslos 9. veebruaril 2009. aastal esitatud ettepanekud, www.regjeringen.no/ud BALTBAT titis oma eesmrgi ning kaotati NATO-ga liitumise eel.
52
ga.105 Nende suurte Balti kaitsekoostprojektide nnestumisele aitas olulisel mral kaasa lne tugi. Peamisteks abistajateks olid Phjamaad, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Ameerika hendriigid. Prast seda, kui Balti riigid said 2002. aastal NATO liikmelisuse tegevuskavad (MAP) ning 2004. aastal hinesid Euroopa Liidu ja NATO-ga, on nende sjaline koost kll stabiilne, kuid aeglustunud ning muutunud pragmaatilisemaks, keskendutakse projektidele, kus koost jrele on praktiline vajadus. Seda saab suurel mral seletada Balti riikide erisuguste prioriteetide, huvide, vimete ja koostvalmidusega. Olemasolevad projektid hoiti ts, kuid uusi ette ei vetud. Majanduslangus ning samuti Venemaa-Gruusia sda 2008. aastal elustas taas vajaduse intensiivistada Balti riikide vahelist sjalist koostd. Hoolimata kesistest ressurssidest oli uute algatuste toetuseks olemas tugev poliitiline tahe. Balti riigid ngid seda vimaluse ja suureprase ajendina ulatuslikumaks koostks. NATO uue strateegilise kontseptsiooni visandamine oli veel ks ajend riikidevaheliste kneluste intensiivistamiseks.106 2009. aastast peale on Balti riigid reforminud oma koostraamistikku ning lisanud sinna uusi tegevusvaldkondi. Ehkki varem on ohtralt rgitud histest kaitsehangetest, on praegu selge, et selles vallas tuleb kiiresti juda tegudeni. 2009. aasta hiskommnikees on kirjas kindlad suunised riikide kaitsehangete seaduste, protsesside ja protseduuride htlustamiseks, et tulevikus saaks teha rohkem hishankeid.107 On tehtud isegi ettepanekuid relvastuse hise hoolduse osas, kuna see thendaks kolme Balti riigi relvajududele veelgi suuremat kulude kokkuhoidu. Praegu arendavad Leedu, Lti ja Eesti Balti huseiressteemi BALTNET ja Balti mereveeskaadrit BALTRON, mis tegeleb Lnemere demineerimisega, ning panustavad personali ja rahastusega Balti Kaitsekolledi tegevusse. Korraldatakse ka hiseid sjalise planeerimise projekte ja rahvusvahelisi ppuseid. 2010. aasta esimeses pooles oli kolmepoolne Balti pataljon BALTBAT tegevusvalmina NATO reageerimisjudude koosseisus. Tulevikus nhakse ette igusliku aluse loomist psivate kolmepoolsete ksuste rajamiseks, mis on meldud olema lahinguvalmis NATO reageerimisjududes ja Euroopa Liidu lahingugruppides. 2011. aastal kiideti heaks uus Balti kaitsekoostalgatus BALTTRAIN, mis stestab harjutustaristute jagamise ja harjutusalade spetsialiseerimise. Samuti on kokku lepitud panuse suurendamine NATO miinitrjelaevade grupi BALTRON kaudu ning hise hanke korraldamine granaadiheitja Carl Gustaf laskemoona ostmiseks.
105
106
107
Seda kutsutakse sageli meelte koostegutsemisvimeks (inglise keeles interoperability of minds). he Eesti vlisministeeriumi ametniku snul pole Balti kaitse - ja vlisministeeriumide omavaheline igapevane suhtlus mitmel tasandil kunagi olnud nii tihe kui tol ajal. T. Jermalaviius, Baltic Defence Cooperation during Economic Crisis: Between Symbolism and Substance, RKK veebipevik, 2009, http://blog.icds.ee/contact/pohja-jabaltimaad/baltic-defence-cooperation-during-economic-crisis-between-symbolism-andsubstance
53
Alates 2004. aasta mrtsist, mil Balti riigid said NATO liikmeiks, on allianss kolmekuise rotatsiooni alusel teostanud nende huruumi pevaringset turvet. Chicago tippkohtumisel 2012. aastal otsustas NATO Balti huturvemissiooni psivaks muuta. Balti riikide panus sellesse NATO missiooni peab aga kasvama kuni 50%, mis thendab seda, et vastuvtva riigi vimekuste mrkimisvrseks parandamiseks tuleb teha hiseid jupingutusi. NATO huturbemissiooni baasiks on praegu Leedu huvgede baas iauliais. Ka Eesti on teinud suuri investeeringuid, renoveerinud mari lennubaasi ning rgib ha enam vimalusest huturbemissiooniks vajalikke baase koos Leeduga jagada. Praegune huturbekorraldus ttab hsti, kuid sel on ka oma nrku kohti nagu pikad lennuvahemaad, mis tulenevad sellest, et lennukid paiknevad suurema osa ajast Leedus. Kui Soome lahe piirkonnas rikutakse Eesti huruumi, on 400 km kaugusel lunas baseeruvatel lennukitel raskusi sissetungija kinnipdmise ja tuvastamisega. Seda vib osaliselt leevendada sellega, et lennukid paiknevad periooditi Eestis. mari (ja Ltis Lielvrde) kujundamisel NATO huturbejudude baasiks on see eelis, et see annaks NATO-le tieliku vabaduse baaside valikul ning vastavalt julgeolekuolukorrale ja vajadusele. Kui maris ja Lielvrdes oleks kohal huvgede eest vastutav minimaalne kaader, oleks vimalik lennukeid lhikeseks ajaks otsekohe sinna paigutada. huturbemissiooni vastuvtvate riikide vimaliku rotatsiooniga kaasnevaid tulusid ja kulusid tasuks aga veel phjalikumalt kaaluda. Viimase paari aasta jooksul on tugevasti rhutatud laieneva piirkondliku koost ja Poola Balti kaitseinitsiatiividesse kaasamise thtsust. 2011. aasta maikuus toimunud Balti kaitseministrite iga-aastasel kohtumisel nustuti, et praegune Balti kaitsekoost raamistik tuleb le vaadata ja muuta hilduvamaks NORDEFCO-ga. 2012. aasta juunis leppisid ministrid kokku uues Balti kaitsekoost alases raamistikus. Vaja on liikuda laialdasema histegevuse suunas kaitse planeerimisel ning sgavama kaitseintegratsiooni poole histe hangete ja ppuste vallas. Alahinnata ei tohi ka Suurbritannia taastrganud huvi piirkonna vastu. Balti riikide vime muuta koost dnaamikat ja integreeruda Phjala koostvrgustikku sltub suuresti nende tahtest saada le erimeelsustest mdanikus tehtud otsuste le ning Lti ja Leedu poliitilisest tahtest suurendada oma kaitseeelarvet. Phjamaade-Balti kaitsekoost Phjamaade ja Balti riikide kaitsealane koost kivitus otsekohe, kui Balti riigid 1991. aastal taasiseseisvusid. NATO-ga hinemiseks oli neil vhe lootust ning tol ajal nhti skandinaavialikku kaitsessteemi loomuliku valikuna. Alahinnata ei tohiks ka Phjamaade abi ja nende mju Balti riikidele prast klma sja lppu, kuna nende roll demokraatia ehitamisel ja kaitsejudude struktureerimisel on hindamatu. Kui Balti riikide NATO-ga hinemine hakkas muutuma tenolisemaks, hakkasid Phjamaad toetama Baltimaade
54
integratsiooni Euroopa ja Atlandi-leste struktuuridega, kuna oli selge, et nemad ei ole vimelised tagama Balti riikide julgeolekut, kui selleks peaks tekkima vajadus. Kige edukam ja pikaajalisem koostformaat Phjamaade ja Balti riikide vahel on NB8.108 See on mitteformaalne piirkondliku koost formaat, kuhu kuuluvad Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi, Eesti, Lti ja Leedu. NB8 asutati 1992. aastal ning selle eesmrgiks oli tihedam koost Phjamaade ja Balti riikide vahel sotsiaal- ja majandusvaldkondades, hariduses, kultuuris, teadusts ja innovatsioonis. NB8 raames ttati kaitse- ja julgeolekusektori reformi nol vlja uus koostvaldkond, et aidata noortel demokraatiatel edendada head valitsemistava, tugevdada tsiviil-militaarsuhteid ning parandada enda julgeolekuinstitutsioonide vimekust. Kui Eesti, Lti ja Leedu 2004. aastal NATO ja Euroopa Liiduga liitusid, polnud kaitsekoostks enam sellist indu, kuna Balti riigid olid ametis oma kaitsejudude NATO nuetega vastavusse viimisega ning Phjamaad reformisid omaenda kaitsejude. Kui enda kaitsejud olid reformitud, kivitasid Phjamaad ja Balti riigid 2006. aastal hisalgatuse, toetamaks Ukraina kaitse- ja julgeolekusektori reformi. Prastpoole laiendati seda algatust ning kaasati ka Gruusia ja Lne-Balkan. Ressursside ebahtlase kttesaadavuse tttu olid osalevatel riikidel algatuse lpptulemuse suhtes erisugused ambitsioonid. Mis aga puutub koostsse ja eriti koostsse idapartneritega on panustamise ja jagamise phimte vga olulisel kohal. Selles kontekstis ei tohiks unustada ka Phjala lahingugruppi, mis on Euroopa Liidu projekt. Phjala lahingugrupi juhtriigiks on Rootsi ning sinna kuulub veosi viiest riigist: Rootsist, Soomest, Norrast, Eestist ja Iirimaalt komplekt NATO-sse kuuluvatest ja mittekuuluvatest ning Euroopa Liitu kuuluvatest ja mittekuuluvatest riikidest, mis kik kuuluvad Phjala-Balti piirkonda, kui Iirimaa vlja arvata. Vttes arvesse eriolukordi, milleks Phjala lahingugrupp on valmistunud, samuti selle harjutuskohti (mis ei asu ainuksi Rootsis), vib sedasorti korraldus hetkel olla eeskujuks paljude praeguste takistuste letamiseks sjaliste operatsioonide planeerimise ja ppuste vallas Lnemere piirkonnas. Phjala lahingugrupp oli tegevusvalmis 2008. aasta ning 2011. aasta esimeses pooles. Jrgmine Phjala lahingugrupp on operatsioonideks valmis 2015. aasta esimeses pooles ning alates 2015. aastast on Rootsi kutsunud Phjala lahingugrupis osalema ka Leedu. Koost toimub ka mereseire vallas Lnemerel. Lnemere mereseire koostvrgustiku (SUCBAS) alged on Soome-Rootsi seirekoosts (SUCFIS). 2008. aastal vtsid mlemad SUCFIS-i riigid vastu otsuse hlmata koostvrgustikku kik Lnemere maad, mis viis SUCBAS-i loomiseni 2009. aastal. Tnaseks on kik rannikuriigid peale Venemaa selle algatusega hinenud ning kik kaheksa SUCBAS-i riiki Soome, Rootsi, Taani,
108
Alguses kutsuti seda formaati nimega 5+3, st viis Phjamaad ja kolm Balti riiki, kuid 2000. aastal sai see uue nime.
55
Saksamaa, Eesti, Lti, Leedu ja Poola on juurutanud automaatse lahenduse, et tagada pidev rahvusvaheline teadlikkus olukorrast merel. 2009. aastal algatas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Lnemere piirkonna strateegia, mille eesmrgiks on koondada olemasolevad programmid hise nimetaja alla ning kutsuda seal osalema ka neid piirkonna riike, kes ei ole nende liikmed. See strateegia hlmab mitmesuguseid valdkondi, niteks keskkonnakaitset, kaubandustakistuste kaotamist, transpordihenduse ja energiataristu parandamist ning piirilese kuritegevuse ennetamist. Prast Phjamaade kaitsekoost taashoogustumist 2009. aastal, mil NORDEFCO oli loodud ning Balti riike oli kutsutud les tugevdama koostd Phjamaadega, tusis Phjala-Balti koost uuele tasandile. Vastusena Stoltenbergi aruandele ja selle 13 ettepanekule, kuidas parandada vlis - ja julgeolekupoliitilist koostd Phjamaade vahel, avaldati 2010. aastal NB8 koostaruanne, nn NB8 Tarkade Meeste aruanne. Selle algatajaks oli Lti, kes oli 2010. aastal Balti riikide ja NB8 koordinaator ning kes oli kehutanud Phjamaade Ministrite Nukogu eesistujat Taanit auditeerima PhjamaadeBalti koostd. Aruande panid kokku Lti endine peaminister ja vlisminister Valdis Birkavs ning Taani endine kaitseminister Sren Gade. Raportrid kohtusid kigi NB8 liikmesriikide esindajatega, et saada levaade riikide arusaamadest ja ettepanekuist. Nende 38 ettepanekuga aruanne, millest viis puudutavad julgeoleku- ja kaitsekoostd, on praeguseks rgitanud mitmeid diskussioone. 2011. aastal said Balti riigid ametliku kutse osaleda kolmes NORDEFCO inimressursside ja hariduse koostvaldkonnas: krgem internetiphine pe (Advanced Distributed Learning, ADL), veteranide probleemid ning soouuringud sjalistes operatsioonis. Balti riikide esindajaid kutsuti 2012. aastal esimest korda ka sjalise koordineerimise komitee kohtumisele, et nad saaksid tutvuda mitmetes koostvaldkondades toimuvate arengutega ja kavandatavate ettevtmistega. Mehhanisme, mille kaudu tulevikus infot vahetada, aga alles luuakse. Phjamaad hindaksid ka Balti riikide osalust Kaug-Phja puudutavates aruteludes. Ehkki Balti riigid on vljendanud huvi sgavama limumise vastu NORDEFCO struktuuridega kigis koostvaldkondades (strateegiline arendus, sjaline vimekus, inimressursid, treeningud ja ppused ning operatsioonid), on nende teel praegu mitmeid takistusi. Kasvab lhe vimenuete ja olemasolevate ressursside vahel, mis muudab raskeks histes hangetes osalemise. Teine phjus, miks Phjamaade ja Balti riikide koost pole saavutanud oma tit potentsiaali, on Phjamaade soovimatus tielikult Balti riike olemasolevate kooststruktuuridega limida. Neil on erisugused suhted Balti riikidega, erinevad ambitsioonid seoses NORDEFCO-ga ning, mis pole sugugi vhethtis, erinevad enesekuvandid vlispoliitika vallas.109 Nende koostvalmidus sltub ka majandusteguritest ning soovist silitada oma
109
R. Bengtsson, Norden in the Arctic and Baltic Sea region,T. Tiilikainen ja K. Korhonen (toim.), Norden Making a Difference? Possibilities for Enhanced Nordic Cooperation in International Affairs. The Norden 2020 Project Report, FIIA Report 29, 2011.
56
riiklikku kaitsevimet ja tegevusvabadust. Lisaks sellele tunnevad Phjamaad muret brokraatia ja formaalsuse vimaliku kasvu le Phjamaade koosts, kui sellesse kaasata Balti riigid. Nii Phjamaad kui ka Balti riigid on avaldanud muret Ameerika hendriikide reaktsiooni prast tekkivate piirkondlike kaitsekoostformaatide le, kuna see vib vhendada thelepanu, mida USA piirkonnale osutab. Kuni Balti riigid jtkavad oma sisemiste koostprotsesside reformimist, phineb nende limimine NORDEFCO formaati konkreetsetel praktilistel sammudel, mis ei vlista kahe- ja mitmepoolseid koostformaate piirkonna nende riikidega, kes tunnevad huvi kulude kokkuhoiu vastu. Soome ja Eesti hine huseireradari hange on selle positiivseks niteks. Muud koostskeemid Weimari kolmnurk, kuhu kuuluvad Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa, oli alguses meldud selles osalevate riikide omavaheliste suhete normaliseerimiseks. Samuti oli see meldud foorumina, kus koordineerida poliitikat Venemaa ja teiste endiste NSVL liiduvabariikide suhtes. Viimasel ajal on Weimari kolmnurk hakanud tegelema kva julgeolekuga. Poola eesistumise ajal toetas grupp aktiivselt ideed Euroopa Liidu hisest sjalisest staabist ning otsustas 2013. aastal luua ka psiva Euroopa Liidu Weimari lahingugrupi. he Saksamaa mttekoja tehtud uuringu jrgi peaks see grupp lbi viima kolm sjalist projekti: 1) looma hise tugiksuse, kuhu kuuluvad logistika-, meditsiini- ja veksused, mida vib kasutada humanitaar- ja sjalistel operatsioonidel, 2) arendama hiselt vlja Euroopa mehitamata husiduki peamiselt eelluure jaoks (projekti tuleks kaasata ka muid huvitatud osapooli) ning 3) arendama hiselt vlja jalave lahingumasina.110 Poola on selgesti vlja elnud, et lejnud Euroopa Liidu liikmesmaad on teretulnud Weimari kolmnurgaga hinema.111 Visegradi grupp, mis asutati 1991. aastal, et aidata kaasa Poola, Tehhi Slovakkia ja Ungari saamisele NATO ja Euroopa Liidu liikmeks, on viimaseil aastail thtsustanud julgeolekuprobleeme. 2011. aastal otsustas grupp luua 2016. aastal Poola juhtimisel hise lahingugrupi. Otsustati ka, et liikmesriigid peaksid alustama histe sjaliste harjutustega juba 2013. aastal. Ehkki need harjutused toimuvad NATO reageerimisjudude raames, kujutavad nad endast mitmepoolset kokkulepet osalevate maade vahel.112
110
111 112
M. Dickow, H. Linnenkamp, J-P. Maulny, M. Tulikowski, Weimar Defence Cooperation Projects to Respond to the European Imperative , Stiftung fr Wissenschaft und Politik (Saksamaa), Polish Institute for International Affairs (Poola) ja Institute de Relations Internationales et Stratgiques (Prantsusmaa), avaldatud novembris 2011. Poola vlisminister Radosaw Sikorski Pariisis 22. mrtsil 2012. G. Friedman, Mini-Nato Formed in E Europe under Polish Command, Firstpost, 18. mai 2011, http://www.firstpost.com/world/mini-nato-formed-in-e-europe-under-polish-command11597.html
57
Kaliningradi kolmnurk oli alguses koostskeem Saksamaa, Poola ja Venemaa vahel, mille eesmrgiks oli Kaliningradi oblastit oma vahetute naabritega paremini limida. Esimene kohtumine selles formaadis toimus Kaliningradis 2011. aasta maikuus Saksamaa, Venemaa ja Poola vlisministrite vahel. Sel kohtumisel leppisid ministrid kokku, et toetatakse Kaliningradi oblasti ja Euroopa Liidu vahelise viisareiimi lihtsustamist ning soodustatakse likoolide omavahelist koostd. Arutleti ka Valgevenes toimuva le.113 Vlisministrite teisel kolmepoolsel kohtumisel Berliinis 2012. aasta mrtsis keskenduti peamiselt energiateemadele, kuid ksitleti ka olukorda Srias ja Valgevenes.114 See krgetasemeline kolmepoolne formaat Saksamaa, Poola ja Venemaa knelusteks on helt poolt julgustav, kuid teisalt piirkonna teistele riikidele mneti hiriv mrk. Julgustav selles mttes, et piirkonna olulisimate riikide vahel toimub dialoog ning et Saksamaa ja Poola on vtnud enda peale Euroopa Liidu informeerimise neist knelustest. Samal ajal vib see tekitada hirmu, et viksemate riikide huvisid vidakse selle protsessi kigus eirata. Vttes arvesse praegusi NATO ja Euroopa Liidu siseseid konflikte vlis- ja julgeolekupoliitika vallas, peaksid Saksamaa ja Poola tegema oma parima, et kaasata neisse knelustesse ka Balti riigid (koos Soome ja Rootsiga), mitte vaid Euroopa Liidu kui terviku.
JRELDUSED
Lnemere piirkonna julgeolekuprobleemid lemaailmsed ja institutsionaalsed probleemid Suhteliselt toimiva majanduse ja homogeense kultuuriga ning enamikku Lne julgeolekuorganisatsioonidesse kuuluvate Lnemere maade piirkonna julgeolek aina kasvab ning regioon funktsioneerib ka vahendajana suhtluses naabruses asuva Venemaa kige arenenuma piirkonnaga. Lnemere piirkonna julgeolekut ei saa aga vaadelda eraldi Atlandi-lese ruumi julgeolekust, kuna piirkondliku ja lemaailmse julgeoleku muutujad on omavahel ha tihedamalt lbi pimunud. Kneldes teguritest, mis defineerivad Lnemere piirkonna julgeolekuolukorda konkreetsemalt, tuleb Lnemere riikide julgeolekumuresid ja garantiisid vaadelda laiemas kontekstis, mis muuhulgas hlmab Venemaa julist kitumist selles piirkonnas, tema poliitikat Ameerika hendriikide ja NATO suhtes ning regionaalse julgeolekuarhitektuuri nrkust. Ehkki kski Lnemere riik ei taju otsest sjalist ohtu, tuntakse muret, et Venemaa ja Phja-Atlandi alliansi judude vahekorra asmmeetria piirkonnas aina kasvab.
113
114
German-Russian-Polish Meeting in Kaliningrad, Federal Foreign Office, 21. mai 2011, http://www.auswaertiges-amt.de/EN/AAmt/BM-Reisen/2011/05-PolenKaliningrad/110521-Kaliningrad.html?nn=479786 M. Bosacki, The Kaliningrad Triangle Foreign Ministers Meeting, Poola Vabariigi vlisministeerium, 21. mrts 2012, http://www.msz.gov.pl/The,Kaliningrad,Triangle, Foreign,Ministers,Meeting,50443.html
58
Euroopa sjaline vimekus ja regiooni kaitsekulutuste mr kaldub Venemaa kasuks. Venemaa relvajudude ndisajastamine ning moodsaima sjatehnika paigaldamine Balti riikide piiridele ja Kaliningradi oblastisse muudab vajaduse korral abijudude piirkonda toomise NATO-le keerukamaks. Kasvav ressursinappus Ameerika hendriikides ja Euroopas, muutuv geopoliitiline olukord ning Ameerika hendriikide poliitilise juhtkonna plvkonnavahetus on pdinud thelepanu vhenemisega Euroopale, mis thendab seda, et phjalikult tuleb le vaadata nii tjaotus NATO sees kui ka iga ksiku riigi kohustused. Ameerika hendriigid on olnud sunnitud krpima oma kaitsekulutusi ning suunama oma thelepanu Euroopalt teistele regioonidele, peamiselt Aasia-Vaikse ookeani piirkonnale. Samuti on Ameerika hendriigid endiselt hivatud Lhis-Idas sealsete pidevate rahutuste, Sria kodusja ja Iraani tuumaprogrammi tttu. Ameerika hendriigid panustavad enam kui 70% NATO ressurssidest ja vimetest, mis thendab seda, et kui USA peaks kahandama oma osalust kollektiivkaitses vi kardinaalselt koomale tmbama oma kaitsepositsiooni Euroopas, vheneb sellisel juhul ka NATO vime tulla toime Lnemere piirkonnas puhkeva kriisiga. Seetttu on Lnemere piirkonna peamiseks globaalseks eesmrgiks silitada Ameerika hendriikide huvi Euroopa vastu ning tpsemalt NATO ja Lnemere piirkonna vastu. Kuna otsest sjalist ohtu ei nhta ning eurotsoonis jtkub majanduskriis, pole kaitse enamikule NATO Euroopa liitlastele lhiajal prioriteetne valdkond ning kaitseeelarvete taastumiseks lheb aega. Et aga jda sjaliselt koostegutsemisvimeliseks USA-ga ning tagada tema seotus Euroopaga, peavad eurooplased rohkem investeerima teabephistesse vimetesse ja moderniseerimisse. Seega tuleb edendada panustamist ja jagamist, hishankeid ja histe vimete vljaarendamist. Seni on Euroopa Liidu tegevust selles vallas krooninud vaid osaline edu ning NATO targa kaitse kontseptsioonile hinnangut anda on veel liiga vara. NATO Euroopa liitlaste ja partnerite erinevate prioriteetide tttu on Euroopa julgeolek jrk-jrgult regionaliseerunud, mis suurendab piirkondlike kokkulepete thtsust. See pole tingimata halb nhtus, kuna vimaldab leida paindlikumaid lahendusi, kuid kasvava regionaliseerumisega ei tohi kaasneda NATO ja Euroopa Liidu julgeolekukohustuste ning vastutuse vhenemine. Eriti oluline on see Lnemere piirkonnas, kus prkuvad kahe globaalse suurvimu huvid ning kski piirkondlik kokkulepe ei paku piisavaid julgeolekutagatisi. Siiski on oht, et NATO keskset rolli hakkavad nestama piirangud, mida riigid oma tegevusele kehtestavad, samuti see, kui liitlased hakkavad ise valima enda kohustusi alliansi ees. Liitlastevahelised lahkhelid NATO heidutuskava le Euroopas suurendavad htse NATO poliitika ning eriti taktikalisi tuumarelvi puudutava poliitika killustumise ohtu. Ehkki Saksamaa, Norra, Belgia ja Holland soovivad sellise relvastuse keelustamist vi vhemalt mitte selle hoidmist Euroopas, on teised riigid, niteks Poola, Tehhi ja Balti riigid seni olnud seisukohal, et
59
taktikaliste tuumarelvade paigaldamine peaks olema vastavuses Venemaa tegevusega. Venemaa, Phjamaade, Suurbritannia ja Ameerika hendriikide ha suurenev thelepanu Arktikale vib samuti mjutada Lnemere julgeo lekusituatsiooni. See on tingitud peamiselt uute kaubateede ja energialeiukohtade kasutuselevtust ning kasvavatest rihuvidest. Majandushuvidega kib aga ksikes kasvav sjaline aktiivsus: mitmed rannikuriigid on suurendanud oma sjalist kohalolekut piirkonnas ja tugevdanud oma sealseid merejude. Ressursside ja thelepanu mbersuunamine Kaug-Phja eriti kui seda teevad Phjamaad vib pdida julgeolekuvaakumiga Lnemere piirkonnas ning jtta Venemaale mrkimisvrse poliitilise ja sjalise manverdamisruumi. Piirkondlikud probleemid Lisaks lemaailmsetele ja institutsionaalsetele julgeolekuprobleemidele sltub Lnemere piirkonna julgeolek ha enam Lnemere maade vimest kohanduda nende murede ja muutustega, htlustada strateegilist mtlemist, teha omavahel koostd ning pakkuda vlja piirkondlikke lahendusi, mis toetaksid NATO ja Euroopa Liidu poliitika elluviimist. Ehkki Lnemere piirkonda on sageli peetud thusa koost mudeliks ja eeskujuks, on julgeoleku ja kaitse valdkond siiani vastuoluline teema. Prast klma sja lppu on seal loodud mitmeid subregionaalseid koostformaate, niteks Phjamaade vahel, Balti riikide vahel ning Poola ja Saksamaa vahel. Mned formaadid on kokku koondanud kik piirkonna riigid, samuti Ameerika hendriigid ja Suurbritannia, kuid neil ettevtmistel on olnud kas poliitiline phjus Balti riikide ja Poola toetamiseks vi on need olnud meldud reformideks vajaliku oskusteabe jagamiseks. Ehkki need formaadid olid omal ajal vga kasulikud, pole neil siiski nnestunud piirkonda phjalikumalt integreerida. Parimaiks tuketegureiks koost edendamisel on olnud finantskriis ning 2008. aasta Venemaa-Gruusia sda. Ehkki enamiku Phjamaade julgeolekustrateegias ei pandud erilist rhku territoriaalkaitsele, naasti selle juurde prast Gruusia konflikti. 2009. aastal kivitati vheste ressursside hiskasutamise eesmrgil NORDEFCO. Prast NATO ja Euroopa Liiduga hinemist aeglustunud Balti kaitsekoost sai samuti hoogu juurde. Ameerika hendriigid ja NATO vtsid Balti riikide julgeolekumuresid tsiselt ning selle tulemusena ttati Balti riikidele vlja kaitseplaanid. Muutunud julgeolekukeskkonna ja ldise majandussurutise taustal vib jreldada, et piirkondlike julgeolekukokkulepete osakaal on tugevasti kasvanud ning tarvis on rohkem thelepanu prata hise piirkondliku julgeolekuidentiteedi ja piirkondlike koostmehhanismide vljaarendamisele. Lnemere maade julgeolekupoliitikas annavad endiselt tooni erinevad arusaamad julgeolekust, erinev ohuhinnang ning vanad eelarvamused, mis raskendavad oluliselt lhemat koost kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Lnemere maade vrskeimate julgeolekustrateegiate anals osutab aga, et kik on mistnud tihedama piirkondliku koost vajalikkust. Lisaks sellele on piirkonna vastu huvi les nidanud Suurbritannia, mida tavaliselt ei peeta Phja-Euroopa
60
riigiks. Phjamaade ja Balti riikide suhteliselt toimivad majandused ning tsiasi, et NORDEFCO on hea nide toimivast targa kaitse kontseptsioonist, osutavad samuti regionaalse julgeolekukorralduse suurenevale thtsusele ning koost vajalikkusele. Phjalal on vimalik vtta endale juhtroll ning seda vimalust peab kasutama.
61
AUTORITE TUTVUSTUSED
Riina Kaljurand on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) teadur. Tal on magistrikraad riigiteaduses Stockholmi likoolist, lisaks on ta ppinud sotsiaalantropoloogiat nii Stockholmi kui ka Belfasti likoolis. Ta on ttanud aastatel 19931997 Eesti vlisministeeriumis ning on selle aja jooksul olnud vlisteenistuses Eesti saatkondades Oslos ja Stockholmis. 2002. aastal oli ta lhikest aega Stockholmi likooli juures ametis teaduri assistendina. Aastatel 20022003 ttas Riina SIDA (Swedish International Development Agency) koordineeritud projekti Avaliku halduse reform raames Kiievis, millele jrgnes t Eesti kaitseministeeriumis (20042007), sellest kaks ja pool aastat kaitseministeeriumi kantsleri abina. Seejrel titis ta RKK asedirektori kohustusi aastatel 20072012. Erukindralmajor Karlis Neretnieks on Rootsi Kuningliku Sjateaduste Akadeemia analtik. Varem on Neretnieks olnud Rootsi Kaitseagentuuri vanemanaltik. Aastatel 19982002 oli ta Rootsi Riigikaitse Kolledi president. Ta on ttanud Rootsi kaitseministri nustajana Balti julgeoleku alal (20022004), operatiivlemana keskvejuhatuses (19971998), Rootsi kaitsejudude rahvusvahelise keskuse (SWEDINT) juhina (19941997) ja 18. mehhaniseeritud brigaadi lemana (19921994). Ta on Rootsi Sjateaduste Akadeemia liige, Rootsi Atlandi Nukogu juhatuse liige ja Genfi keskuse DCAF (Democratic Control of Armed Forces) nukoja liige. Bo Ljung ttab Rootsi Kaitseuuringute Agentuuris (FOI) vanemkonsultandina alates 2010. aastast, olles FOI-s titnud erinevaid ametikohti alates 1970. aastast. Tal on magistrikraad majanduse alal Uppsala likoolist. Aastatel 20042010 oli ta Rootsi kaitseministeeriumi tellitud PhjaEuroopa julgeoleku- ja stabiilsusprojekti projektijuht ning aastatel 19992005 juhtis ta julgeolekupoliitika ja -strateegia osakonda. Aastatel 19911998 lhetati ta Rootsi kaitsejudude peastaapi, kus ta tegeles rahvusvahelise julgeolekupoliitika ja -strateegiaga. Enne seda oli ta parlamendi kaitsekomisjoni abisekretr (19881990), ttades vlja Rootsi kaitsevarustuse eksportimise juhiseid. Lisaks on ta ttanud FOI majandusosakonna projektijuhina (19801987) ja kaitsejudude peastaabi majanduskaitsenukogu teadurina (19701977). Aastatel 19691995 oli ta reservohvitser. Julian Tupay on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) nooremteadur. Koosts teiste RKK teaduritega, tegeleb ta selliste uurimisvaldkondadega nagu JKP, Lnemere julgeolek ja uued strateegilised arengud NATO-s. Julianil on bakalaureusekraad politoloogias Roger Williamsi likoolist USA-s Rhode Islandi osariigis ning magistrikraad rahvusvahelistes suhetes ja diplomaatias Leideni likoolist Hollandis. Tema magistrit ksitles Kolumbia konfliktilahenduse protsessi mnguteoreetilist analsi.
62

Riigikogu Raport

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Riigikogu Raport

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Arengud Lnemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020.

aastani | Riina Kaljurand, Karlis Neretnieks, Bo Ljung, Julian Tupay

LNEMERE PIIRKONNA JULGEOLEKUGA SEOTUD RIIKIDE JULGEOLEKUPOLIITIKA

KOOST LNEMERE PIIRKONNAS

You might also like