136 Tuna 1/2008

Arvustused
Eesti kla sihikindel
sovetiseerimine
aastatel 19441953
David Feest. Zwangskollektivierung im
Baltikum. Die Sowjetisierung des
estnischen Dorfes 19441953. Bhlau.
KlnWien, 2007 (=Beitrge zur
Geschichte Osteuropas, Band 40). 535 lk.
D
avid Feesti monograafia Zwangskollek-
tivierung im Baltikum on siiani kige
phjalikum ksitlus Teise maailmasja jrgse
kmnendi kohta Eestis. Tegemist on osaliselt
mber ttatud tekstiga 2003. aastal valminud
doktorivitekirjast, mille saksa ajaloolane kait-
ses Georg-Augusti likoolis Gttingenis.
Enne kui asuda tutvustama mahukat uuri-
mistd, tuleks peatuda ka David Feesti isikul.
Tema huvi Eesti lhiajaloo ja Eesti vastu on
kestnud juba aastaid, kuigi hetkel on ta hivatud
teiste uurimisprojektidega. Esimesed vahetud
kokkupuuted Eestiga olid Feestil 1994.1995.
aastail, kui ta oli Tartu likoolis vahetuslipi-
lane. Seejrel tegeles ta pgusalt baltisakslaste
ja eestlaste vahekordadega 19. ja 20. sajandil,
kuni asus uurima Teise maailmasja jrgset Eesti
kla. Sellest kasvas vlja ta doktorit, mille
kirjutamise ajal ta viibis 2001. aastal Eestis arhii-
vitl. 2003.2007. aastani ttas Feest Berliinis
Humboldti likooli Ida-Euroopa ppetooli
teadurina ning 2007. aasta sgisest tegutseb ta
jlle Georg-Augusti likoolis Gttingenis assis-
tendina. Siiani on temalt ilmunud eesti keeles
kaks artiklit.
1

D. Feesti mahukas uurimus sundkollektivi-
seerimisest rgib okupatsioonivimu elluviija-
test, pllumajanduse juhtimisest, institutsiooni-
dest ja vimumehhanismidest Eesti klas. Aga
mitte ainult. Eesti kla sovetiseerimise kaudu
1
D. Feest. Metsanurga kiri Pllile. Dokument ja kommentaar. Tuna 2003, nr. 1, lk. 7686; D. Feest. Plis-
rahvuste taaseelistamise poliitika Balti liiduvabariikides? Eestimaa Kommunistlik Partei prast Teist maail-
masda. T. Tannberg (koostaja) Eesti NSV aastatel 19401953. Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajrjed
Nukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis. Tartu, 2007, lk. 207224. (Eesti raamatukogudes on
kttesaadav ka artikli saksakeelne versioon: D. Feest. Neo-korenizacija in den baltischen Sowjetrepubliken?
Die Kommunistische Partei Estlands nach dem Zweiten Weltkrieg. Zeitschrift fr Geschichtswissenschaft
2006, nr. 3, lk. 263280.)
2
Niteks Evald Laasi (19311993), Ants Ruusmann (s. 1935) ja Ervin Kivimaa (19221992).
avaneb pilt ka sjajrgsele Eesti NSV valitse-
misele, poliitilistele oludele ning hiskondli-
kele protsessidele. David Feesti uurimist
keskpunktis asuvad kohalikud vimukandjad
vallakommunistid, kes olid okupatsioonivimu
vahendajad Eesti valdades. Nende igapevases
ts oli mitmeid vastuolusid. Arusaadavalt
olid nad konfrontatsioonis talurahvaga, kelle
maailmapilti nad pidid muutma ja iseolemist
maha suruma, kuid teiselt poolt ei leidnud nad
ka piisavat toetust ega abi krgematelt vimu-
esindajatelt, kelle juhtnre nad olid kohustatud
ellu viima. Sageli tunti end omapi jetuna,
mida vimendasid ka segased juhtnrid. Ent
tlesannete titmisel visid takistuseks saada
ka puudulik ldharidus ja ideoloogiline etteval-
mistus ning kogemuste puudumine. Vaatamata
sellele, et eksimused ja puudulik t visid olla
tingitud krgemate vimuesindajate juhtimis-
vigadest, oli kannatajaks pooleks ikkagi valla-
kommunist, kes vis sattuda lemuste kriitika
ja rnnakute alla, mille tagajrjeks oli enamasti
tlt tagandamine.
David Feesti monograafia puhul tooksin
esile kolm omadust, mis kige rohkem seda hea-
tasemelist ajaloouurimust iseloomustavad. Need
on esiteks kaasaegse ajalookirjutuse suundade
ja meetodite tundmine, teiseks historiograafias
leiduvate seiskohtade vrdlemine ja phjalik
analsimine ning kolmandaks uurimisprob-
leemi paigutamine laiemasse taustssteemi ehk
Nukogude Eesti sjajrgse sovetiseerimise
vaatlemine leliiduliste protsesside kaudu.
Seda loetelu viks jtkata. Teiselt poolt tuleb
tunnistada, et Feesti uurimist ei pretendeeri
uudsusele, mis aga ei kahanda kuidagi selle
vrtust. Mitmed vaadeldavad teemad, nagu
sjajrgne maareform, pllumajanduse areng
ja institutsioonid ning kollektiviseerimine, on
leidnud Nukogude perioodil phjalikku k-
sitlemist eesti ajaloolaste ksikuurimustes ja
monograafiates.
2
Vaatamata selleaegsete kirju-
tiste ideoloogilistele moonutustele, on nad siiski
kasutatavad oma faktiliste andmete tttu. Kuna
uuemaid eriksitlusi Eesti sjajrge pllumajan-
duse kohta ei ole siiani ilmunud, on arusaadav,
Tuna 1/2008 137
Arvustused
et Eesti NSV pllumajanduspoliitika ksitluses
toetub D. Feest peamiselt Eesti NSV perioodil
ilmunud tdele. Samas leidub monograafias
teemasid, mis on siiani kas osaliselt vi tielikult
lbi uurimata. Ennekike on see seotud propa-
gandategevusega Eesti klas, kohaliku kaadri
ja rahvusksimusega Eestimaa Kommunistliku
Partei erinevatel tasanditel.
David Feesti uurimuse phiosa mahub
kmnesse peatkki. Esimene peatkk annab
levaate Eesti taasokupeerimisest, Eesti NSV
juhtkonnast ning NSV Liidu rahvuspoliitikast.
D. Feest vidab, et rahvusksimuses avaldus
Moskva korralduste mitmethenduslikkus.
helt poolt hinnati Teise maailmasja perioodil
rahvusprintsiipi niteks rahvuslike veosade
moodustamisega, kuid teiselt poolt tehti Eesti
NSV funktsionridele juba 1944. aastal selgeks,
et rahvuslikke pdlusi vidakse ksitleda ka
kodanliku natsionalismina. Nii misteti 1944.
aastal hukka Eesti NSV Rahvakomissaride Nu-
kogu esimehe asetitja Arnold Kressi teguviis,
kes protesteeris vene rahvusest spetsialistide vas-
tu Eesti Raudtee organisatsioonis. Samuti plvis
kriitikat ka partei ja valitsuse volinik Hendrik
Allik, kes ngi Petserimaa hendamises Pihkva
oblastiga Eesti rahvuslike iguste rikkumist,
mis olevat tema arvates olnud pealegi Atlandi
hartaga vastuolus.
Monograafia teises peatkis vaadeldakse
vallafunktsionre ja klas tegutsenud institut-
sioonide vahekordi 1944.1947. aastani. David
Feesti huvitab enim kohalike funktsionride
pdevus, kompetentsus ning krgemalseisvate
organite otsuste titmine. Ta juab jrelduseni,
et 1940. aastate keskel jeti kohalikele funkt-
sionridele tegutsemiseks kllaltki palju vaba
ruumi, sest kontroll nende tegevuse le oli
suhteliselt nrk. Pikemalt peatub autor valla
parteiorganisaatoritel, kelle puhul esitatakse
mitmeid statistilisi nitajad, nagu rahvus, hari-
dus, sooline koosseis, sotsiaalne pritolu, par-
teilisus ja ideoloogiline ettevalmistus. Kahjuks
on enamik tabelites esitatud statistilisi nitajaid
ainult he aasta kohta ning ksikute nitajate
puhul on esile tstetud erinevad aastad. Seetttu
on vimatu kaadrikoosseisu phjalikum anal-
simine hel kindlal sjajrgsel aastal, rkimata
kaadrikoosseisu muutuste jlgimisest pikema
perioodi jooksul.
Kolmandas peatkis kirjeldatakse sjajrg-
se maareformi kiku ja tulemusi. 1944.1947.
aastani toimunud reformil olid eelkige ideo-
loogilised eesmrgid. Maa mberjagamisega
lootis nukogude vim leida endale ustavaid
toetajaid uusmaasaajate ja viketalunike seast,
keda pti vastandada endistele jukatele
talupoegadele. Ent reformil oli ka karistus-
aktsiooni tunnuseid. Tielikult vrandati
rahvavaenlasteks tunnistatud ja metsavenda-
dega seotud talude maad, sja ajal sakslastega
koostd teinud isikute talude suuruseks vis
olla maksimaalselt 57 hektarit, kuna talude
lempiiriks kehtestati 2030 hektarit. Maare-
formi tulemusel vhenes tunduvalt pllumajan-
dustoodang. Soovitud tulemusi ei saavutatud
ka ideoloogiarindel, sest uusmaasaajatest ja
viketalunikest ei saanud nukogude vimu
innustunud toetajaid.
Neljandast kuni seitsmenda peatkini vaa-
deldakse pllumajandusega seonduvat kuni
esimeste kolhooside asutamiseni 1947. aastal.
Pikemalt ksitletakse tootmisksimusi, talupoe-
gade kohustusi riigi ees, varumist, pllumajan-
dusinstitutsioone, nagu masinatraktorijaamad
(= MTJ), sovhoosid ning pllumajandushis-
tud. Sjajrgsetel aastatel toimusid Eestis
pllumajandustootmises olulised muutused.
ldise toodangulanguse tingimustes kasvas
tunduvalt taimekasvatuse osakaal, kuna seni oli
domineerinud loomakasvatus. Okupatsiooni-
vim pdis sjajrgsetel aastatel tsta nii po-
liitilistel kui ka propagandistlikel eesmrkidel
tpiliste sotsialistlike pllumajandusinstitut-
sioonide, MTJ-de ja sovhooside thendust, kuid
viimaste roll ji nii pllumajandustootmises kui
ka kohaliku elu mjutamisel tagasihoidlikuks.
Suurt edu ei olnud sjajrgsetes oludes ka
pllumajandushistutel, mis tegelesid peami-
selt pllumajandustoodangu turustamisega.
Need olid Eesti Vabariigi aegse histegevuse
jrglased sotsialistlikus ssteemis, hendades
umbes pooli Eesti talusid. Vaatamata sellele,
et Eesti NSV juhtkond pdis kolhoosikorrale
leminekul panustada histutele kui vahellile,
ei toimunud histegevuse arengus edasimine-
kut. Seoses kollektiviseerimisega likvideeriti
1950. aastal pllumajandushistud, ilma et nad
oleksid mnginud vhimatki rolli kolhooside
asutamisel.
Kaheksandas peatkis ksitletakse kollek-
tiviseerimise kulgu 1947. aastast kuni 1949.
aasta alguseni. D. Feest analsib phjalikult
1947. aastal toimunud meelemuutust Kremlis,
mis thendas Baltikumis kolhoosikorrale le-
minekut. Ta ei vlista, et otsuse vastuvtmisel
mngisid rolli nii vlispoliitilised arengud Ida-
Euroopas svenevate Jugoslaavia ja NSV Liidu
vastuolude nol, sisepoliitiline vimuvitlus
Moskvas, kuid ka leliiduline kolhoosikorra
138 Tuna 1/2008
Arvustused
tugevdamise aktsioon ning varimajanduse ja
kontrollimatu migratsiooni vastu vitlemine.
heksandas peatkis vaadeldakse kulaku miste
kujunemist, formaalseid protseduure kulakuks
mramisel, mrtsikditamist 1949. aastal ning
EKP KK VIII pleenumit. D. Feest kirjeldab
erinevaid interpretatsioone parteipuhastuste
kohta EKP-s, tutvustab VIII pleenumi stse-
naariumi ning Eesti NSV juhtkonnale esitatud
sdistusi. Monograafia kmnendas peatkis
ksitletakse kollektiviseerimise kiku prast
kditamist ning kolhoosimajandust aastatel
19491953. Keskseks ksimuseks peatkis on
pllumajanduse areng ja seda mjutanud tegu-
rid kolhoosikorra tingimustes.
Mulle tundub, et paljude teemade puhul
oleks monograafiale andnud lisavrtuse Lti
ja Leedu sjajrgse sovetiseerimise vrdlemi-
ne Eestiga. Seda enam, et vrdlusmaterjali
puudumine raskendab hinnangute andmist
niteks Eesti NSV juhtkonnale. Kuidas hinnata
niteks EKP KK I sekretri Nikolai Karotamme
tegevust Eesti sovetiseerimisel? Nib, et Da-
vid Feest suhtub Karotamme isikusse suure
respektiga, kuid hoidub sealjuures tema liig-
sest esiletstmisest. Erandiks on monograafia
kokkuvte, kus eldakse, et Karotammele
ja tema toetajatele oli omane analtiline
mde, mis olevat vljendunud iglusejanus
kulakuks tegemise kampaania ajal kuidas
valida igeid inimesi, keda represseerida. (lk.
478) Asjaolu, et 1947. aasta sgisel vhendati
kulaklike majapidamiste arvu 4253-lt 2337-le,
ei thenda siinkirjutaja arvates ainult igluse
taotlemist. Kulakute nimekirjade levaatamisel
ja vhendamisel 1947. aastal olid eelkige pro-
pagandistlikud eesmrgid. Sellega pti luua
illusioon, et Nukogude vim on iglane ja
soovib tepoolest sikud lammastest eraldada.
Eesti parteijuhi tegevuse hindamisel ei tuleks
ennast liigselt mjutada lasta ka Voldemar
Pinnist
3
, kes Nikolai Karotamme biograafia
4

autorina sattus oma kangelasest vaimustusse.
Ta suhtus kriitikavabalt arhiivist leitud EKP
juhi pevikutesse, mille huvipakkuvaimad osad
1940. aastate kohta on kirja pandud ligi 20
aastat hiljem. Sarnaselt Pinnile rhutab David
Feest oma monograafia lpuleheklgedel, et
Karotamme tegevus sltus danovi toetusest,
kes justkui veenis Eesti parteijuhti 1947. aas-
tal kollektiviseerimisega mitte kiirustama ega
andma jrele tuulepeadele, kes tahtnud Eesti
pllumajanduse kollektiviseerimise kiiresti
lbi viia (lk. 479). Kuid 1948. aastal rasken-
danud danovi langus ja surm Karotammel
sellest liinist kinnipidamist. Mulle tundub, et
kollektiviseerimise protsessi hindamisel ei ole
ige le thtsustada Karotamme ja danovi
omavahelist lbisaamist, sest 21. mail 1947
vastu vetud K(b)P KK otsuses Kolhooside
loomisest Leedu, Lti ja Eesti NSV-s rhutati,
et kolhooside loomisel ei ilmutataks mingit
kiirustamist, ei tehtaks laialdasi plaane ning
et kollektiviseerimine toimuks tieliku vaba-
tahtlikkuse alusel. Eelnevat jlgiti Eestis ning
danovil ei oleks pruukinud le korrata otsuses
kirjapandut. Ent otsuses lubati kolhoosikorra
kasuks teha ka propagandat, mis pidi vljendu-
ma eelkige eeskujulike majandite moodusta-
mises. Paistab, et Eestis asuti Moskva otsust
titma eesktt selles osas, mis ei soovitanud kol-
hooside moodustamisega kiirustada. Sealjuures
unustati tita peamist eesmrki et talupoegi
tuli kollektiviseerida thusa propaganda abil,
saavutamaks nende vabatahtlikku astumist
kolhoosi. Ilmne ebaedu kolhoosehituse alal
ajendas Moskva partei keskaparaati saatma
1948. aasta algul Eestisse grupi inspektoreid,
kes heitsid Karotammele ette, et viimane
keelavat ajalehtedes kolhoosikorra kasuks
propaganda tegemist ja eelistavat ksiktalusid
(lk. 363). Kahtlemata vimendasid kriitikat ka
kaebused Karotamme aadressil, mille inspek-
torid meeleldi les korjasid ja oma lemustele
edasi andsid. Mainida viks niteks Lnemaa
parteisekretri Spiridonovit, kes klastas grupi
Eesti talupoegadega 1947. aastal Gruusiat ja
oli soovinud sealsete kolhoosnike poolt kaasa
antud kirja avaldada Eesti ajakirjanduses, mille
peale Karotamm olevat vastanud: Teie rge in-
nustuge kolhoosipropagandast. Me ei luba Teil
seda teha!
5
Moskva etteheiteid Karotamme
aadressil vib seletada veel sellega, et 1947.
aastal langetatud kollektiviseerimise otsuse
3
V. Pinn (19321999) oli pedagoog, pshholoog ja harrastusajaloolane.
4
V. Pinn. Kes oli Nikolai Karotamm? I. Kultuuritragdia jlgedes: kompartei kolmest esimesest sekretrist
Karl Srest, Nikolai Karotammest, Johannes Kbinist. Haapsalu, 1996; V. Pinn. Kes oli Nikolai Karotamm?
II: Langi Kolla kroonika. Prnu, 1997.
5
Venemaa Riiklik Sotsiaal-poliitilise Ajaloo Arhiiv (=RGASPI), f. 17, n. 122, s. 319, l. 5 ( levaade K(b)P
KK otsuse 21. maist 1947 Kolhooside loomisest Leedu, Lti ja Eesti NSV-s titmise kohta 6. veebruarist
1948, G. Borkovi poolt A. danovile, A. Kuznetsovile ja M. Suslovile).
Tuna 1/2008 139
Arvustused
elluviimisega ei vinud lputult venitada Sest
liiga aeglase tempo korral ei oleks Moskva
eesmrke vetud enam tsiselt.
Minu arvates on David Feesti monograafia
huvitavamaid kontseptsioone seotud NSV
Liidu rahvuspoliitikaga. Nimelt kannab D.
Feest korenizatsija (eesti keeles: plisrahvuste
eelistamise vi plistamise poliitika) poliitika
le sjajrgsesse Eesti NSV-sse.
6
Plisrah-
vaste eelistamise poliitika kui NSV Liidu uus
rahvuspoliitika kivitati 1923. aastal ning ngi
ette kasvatada vhemusrahvuste hulgast NSV
Liidule lojaalselt rahvuslikku kaadrit, pakku-
des nende poolehoiu vitmiseks kultuurilist
(mittevene koolid, ajakirjandus jne.) ja isegi
poliitilist autonoomiat, mida neil varem Tsaari-
Venemaal ei olnud. Ent suhteliselt liberaalne
rahvuspoliitika ei kestnud kaua. Paljud NSV
Liidu rahvuspoliitikat ksitlenud ajaloolased
loevad korenizatsija-poliitika lppemiseks
1930. aastate keskpaika, kui riigis veti kurss
tugevamale tsentraliseerimisele ning esile hak-
kas kerkima riiklik vene ovinism. Nimetatud
protsesse mjutasid kollektiviseerimine ja in-
dustrialiseerimine, mis rahvuslikke pdlusi ei
soodustanud, vaid pigem vastupidi. David Feest
jagab nende ajaloolaste seisukohta, kes ei arva,
et korenizatsija-poliitika lppes 1930. aastatel.
Tema arvates avaldub korenizatsija-poliitika
jtkumine sjajrgsetel aastatel peamiselt
partei kaadripoliitikas. Esiteks sisaldus kaadri
statistilistes aruannetes plisrahvus eraldi ka-
tegooriana (lk. 74), teiseks olevat korenizatsija-
poliitikat asutud juba neokorenizatsijana ellu
viima sjajrgse Eesti kaadripoliitikas (lk.
221). Feesti jrgi selgub siiski, et selle konst-
ruktsiooni rakendamisel tuleb teha mningaid
korrektiive venekeelsete kommunistide, nagu
niteks EKP KK pllumajanduse osakonna
juhataja Aleksandr Sokolovi nol. Ma arvan,
et korenizatsija-poliitikat tuleks Eesti puhul
vaadelda laiemalt kui ainult kaadripoliitikat
ning sealjuures vrrelda Eesti olusid ja toi-
munut 1920. aastate NSV Liiduga. Unustada
ei tohiks kindlasti sjajrgset kultuuri- ja
hariduselu. Vib-olla tuleks ksida, millised
olid vimude alternatiivid. Kas 1940. aastatel
oli meldav tielikult le minna venekeelsele
haridusele? Sealjuures ei saa krvale heita
1940. aastatel valitsenud venestussurvet, mille
phjustasid mitmete Eesti linnade titumine
vrtjuga ja okupatsiooniarmee suurem
6
Vt. lhemalt: D. Feest. Plisrahvuste taaseelistamise
poliitika Balti liiduvabariikides?, lk. 207224.
kontsentreerumine teatud piirkondadesse.
Selle tagajrjeks olid valdavalt venekeelse
asjaajamiskeelega linnad, organisatsioonid
ja asutused. Venekeelsete funktsionridega
titusid ka krgemad parteiorganid. Niteks
EKP KK aparaadis, kus tegutses ka Aleksandr
Sokolov, oli 1946. aasta algul venekeelseid
seltsimehi rohkem kui pool.
Vaatamata minu kahtlustele korenizatcija
miste kasutamiseks sjajrgse Eesti puhul,
vajaks Stalini sjajrgse valitsusperioodi rahvus-
poliitika phjalikku lbiuurimist ning Feesti al-
gatus selles vallas on igati tervitatav. Ma loodan,
et selliste oluliste probleemide tstatused, nagu
NSV Liidu sjajrgne rahvuspoliitika, tagavad
David Feesti monograafiale teenitud thelepanu
lisaks Eestile ka palju kaugemal.
Olev Liivik