KEN WI LBER

Eedenist alates
Transpersonaalne vaade inimese evolutsioonile
Originaali tiitel:
Up From Eden
Copyright 1981, 1996 by Ken Wilber. All rights reserved.
This book is published by arrangement with the Theosophical Publishing House,
306 West Geneva Road, Wheaton, IL, 60187, U.S.A. No part of this work may be
reproduced without written permission from the Theosophical Publishing House except
for quotations embodied in critical articles or reviews.
Tlkinud: Jrgen Innos
Toimetanud: Leelo Laurits
Kujundus: Kalle Mller
Kljendus: Kalle Mller
Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon 2014
ISBN: 978-9949-9457-7-1
Trkkinud: Greif
Kiituseks
RAAMATU EEDENI ST ALATES
KI I TUSEKS
Wilber on kirjutanud raamatu, mis on oma idee tht-
suse, teadusliku haarde ja veenvuse poolest vrreldav
Teilhard de Chardini klassikalise teosega
Inimese fenomen.
Prof Kenneth Ring,
raamatute Oomega projekt (The Omega Project),
Oomega suunas (Heading Toward Omega) ja
Surmajrgne elu (Life at Death) autor
Eedenist alates on kolossaalne saavutus. See laia-
haardeline ja sgavuti minev teos hakkab seisma intellek-
tuaalse ajaloo annaalides hel pulgal Liikide tekke ja
Unengude tlgendamisega.
John White,
raamatute Surma ja suremise praktiline teejuht
(A Practical Guide to Death and Dying) ja Teaduse ja vaimu
kohtumine (The Meeting of Science and Spirit) autor
Edasine evolutsioon pakub meile kigile kogemuslikus
plaanis haruldast vimalust. Ken Wilberi Eedenist
alates kontseptuaalselt limalt selge ja vga rikkali-
kult informatsiooni sisaldav suureprane teos on meile
mitte ainult tulevikus vga vrtuslikuks teejuhiks, vaid
toimib ka julise arengu taganttukajana.
Dr Stanislav Grof,
ajakirjas The Journal of Transpersonal Psychology
lioluline, prdeline ja kaasahaarav raamat.
John Rowan,
raamatute Alaisiksused meie sees peituvad inimesed
(Subpersonalities: The People Inside Us) ja Transpersonaalne
pshhoteraapia ja teadvus (The Transpersonal Psychotherapy
and Consciousness) autor
Ken Wilber .... on teline flosoof-mstik, keda peaksid
lugema kik, kes huvituvad sisemise arengu vimalikust
rollist tnapeva maailmas.
Peter Russell,
raamatu Valge auk ajas (The White Hole in Time) autor
Eedenist alates on minu arvates suurim pshholoogia-
teos, mille keegi kaasa arvatud Freud, Jung jt eales
on kirjutanud.
Dr Silas Wesley,
Yalei likooli endine kliinilise pshholoogia professor ning
Luna-California likooli pshholoogiakliiniku direktor
Eedenist alates on teliselt originaalne, isegi murran-
guline teos .... Wilberi tekstide taga vib nha energiast
pulbitsevat meest, kelles pleb teline loominguline tuli.
John Snelling, raamatu Budistlik ksiraamat
(The Buddhist Handbook) autor ja ajakirja
The Middle Way peatoimetaja
Sissejuhatus
SI SSEJ UHATUS
Miski ei saa jda kauaks lahusolevaks Jumalast, Olemise Alusest
millest vljaspool pole miskit. Ajalugu mtlen siinkohal mitte indi-
viduaalsete vi rahvuslike saavutuste kroonikat, vaid inimteadvuse
arengulugu on inimese ja Jumala armulugu. Kord koos, kord lahus;
armastus ja vihkamine; tmbumine ja tukumine ajalugu kui Brah-
ma meelelahutus ja mng.
Suurim probleem, mis on ajalugu teoloogilises vtmes ksit-
ledes ikka ja jlle esile kerkinud, on mitte lahkarvamused ajaloo
olemuse ksimuses, vaid lahkarvamused Jumala olemuse ksimu-
ses. Kui eeldame, et ajalool on teatav thendus, siis oleme htlasi
sunnitud eeldama, et see osutab millelegi muule kui iseendale, ehk
teisisnu see osutab millelegi muule kui ksikindiviidile.
422
Seda
suurt Teist on kige laiemas thenduses nimetatud sageli Jumalaks,
Vaimuks vi limaks.
4
Kuna Jumalat on peetud millekski mitte-
inimesepraseks, inimesest lahus seisvaks ning ldse inimestest
tohutult palju krgemal asuvaks, on ajalugu ksitletud Jumala ja
tema rahvaste vahelise pakti, lepingu vi totuse titmise loona.
Me ei tohi unustada, et lnes on Jumal ja ajalugu tiesti lahu-
tamatud. Jeesus on kristlase jaoks retult oluline mitte ksnes selle
tttu, et ta on Jumala poeg, vaid ka selle tttu, et tema olemasolu
Eedenist alates
34
oli ajalooline sndmus, mrk Jumala sekkumisest ajaloolisesse prot-
sessi, mrk inimese ja Jumala vahelisest paktist. Mooses ti kaasa
mitte ksnes eetilised ksud, vaid ka Jumala ja tema rahva vahelise
lepingu lepingu, mida tuli ajaloo jooksul titma hakata. Juudi-
kristliku maailma s.o lne mttelaadi jaoks on ajalugu Jumala
ja inimese vahelise pakti titmise lugu, liikumine, mis liidab inimese
ja Jumala viimaks heks.
Kui tahes naljakas selline vaade ajaloole kaine teadusliku
empiirilise mttelaadiga inimese jaoks ka ei tundu, igatahes mngib
see lne inimese pshikas olulist rolli ning ma usun, et keegi meist
ei ole selle mjust psenud. Kunagi ngime ajaloos liikumist pagan-
lusest Jeesus Kristuse juurde, mis kulmineerub viimse kohtupe-
vaga. kauge jumaliku sndmusega, mille poole kogu loodu liigub.
Tnapeval ksitleme ajalugu teadusliku evolutsiooni protsessina,
mis kulgeb ambide juurest roomajate juurde, sealt ahvideni ja
sealt inimeseni. Need kaks ksitlust ei olegi kuigi erinevad: mlemad
nevad liikumist madalama juurest krgema juurde, halvema juurest
parema juurde; mlemasse usutakse religioosse innukusega; mle-
mad totavad tnasest paremat (vi arenenumat) homset; mle-
mad nevad hierarhilist liikumist patust (vhem arenenud) lunas-
tusse (rohkem arenenud). Nende sisu on kll kahtlemata priski
erinev, kuid nende vorm on phimtteliselt identne. Ning see vorm
on ajalooline. Bioloogia, vidab Carl Sagan, meenutab pigem aja-
lugu kui fsikat.
360
Veelgi tabavam on Whiteheadi nitlik selgitus,
mida teadlased paistavad harva mistvat. Whitehead vidab nimelt,
et teaduslikud seadused on teadvustamatud tuletised keskaegsest
teoloogiast.
424
Phimtteliselt nevad mlemad ajaloos mitte liht-
salt kulgemist, vaid kuhugi kulgemist.
Teaduslikul ettekujutusel ajalugu kui puhtalt evolutsioon
on ks suur puudus vi igemini kitsaskoht: selle ettekujutuse abil
ei suudeta seda kuhugi kulgemist seletada ega sellele isegi mingit
thendust vlja pakkuda.
375
Miks evolutsioon? Milleks ajalugu?
35
Sissejuhatus
Mida see kuhugi kulgemine thendab? Snal thendus puudub
teaduslik thendus; vrtust ei saa empiiriliselt proovile panna.
433

Niisiis, positivistid, kes on flosoofdeks maskeerunud teadlased, ei
luba meil neid ksimusi leldse esitada kuna nendele ei saa tea-
duslikku vastust anda, ei tuleks neid ldsegi esitada. Vastus ksi-
musele Mis thendus on ajalool? on ra ksi. Ning olgugi et
loogiline positivism vrib paljude asjade eest palavaid kiidusnu,
ei ole seda tpi kale lingvistiline anals imeprase hinge terven-
damiseks kindlasti piisavalt tugev.
Teadus ei ole vimeline avaldama arvamust hegi nhtuse
kohta, mida ta parasjagu vaatleb.
177
See ei ole tema t, ta ei ole
loodud seda tegema ning kindlasti ei peaks seda teadusele pahaks
panema, nagu paljud romantikud teevad. Tragdia seisneb selles,
et teadus asendub mnikord stsientismiga: Kuna teadus ei suuda
thendust mta, siis jrelikult ei ole thendust olemas. Ei leidu
aga mingeid teaduslikke tendeid selle kohta, et teaduslikud ten-
did ksi on telised. Seega, olgugi et me ei saa selliseid thtsaid tee-
masid nagu thendus mikroskoobiga detekteerida, ei ole nendest
seetttu vaja loobuda. Arst oskab kirjeldada keerukaid biokeemilisi
protsesse, millest elusolend koosneb; ta oskab neid teatud mral
korrigeerida, haigustest terveks ravida ja trkeid krvaldada. Aga
ta ei oska sulle rkida sellesama elu, mille kiki tmehhanisme
ta tunneb, mttest vi thendusest. Ma arvan, et sellest hoolimata ei
tee ta jreldust Sinu elu on seega mttetu. Asi on lihtsalt selles, et
teadlasena ta ei ole vimeline elu mttest, kultuurilisest thendusest
ja ajaloo thendusest knelema.
Niisiis, kui tstatame ksimuse Mis on ajaloo thendus?, siis
juame tagasi ainsa seni vlja pakutud tsiseltvetava vastuseni,
milleks on teoloogiline seletus ajalugu on inimkonna ja Jumala
vahelise pakti lahtirullumine. Isegi kui selle ksitusega tervikuna
mitte nustuda, valitseb ldine ksmeel selles osas, et see suudab
vastata ksimustele miks ja kust ning seletada ajalooks nimetatava
Eedenist alates
36
kuhugi minemise thendust: see liikumine on jumalik ja selle
thendus on transtsendentne.
Teoloogia suudab ajaloo thendusega thusalt ttada, sest
on valmis postuleerima (vi nagu teoloogid eelistavad: ilmutuse
kaudu kogema) suursuguse Teise olemasolu.
213
Kuna Jumal on teine
midagi muud kui inimesed ja ajalugu , siis saab ta anda ajaloole
thenduse ajalugu ise ei suuda seda kunagi teha. Toon he lihtsa
analoogia: kui keegi ksib, mis on sna puu thendus, siis liht-
saim viis vastata on osutada pris puule. Puul endal ei ole mingit
thendust, aga snal puu on lihtsalt seeprast, et sna osutab
millelegi teisele kui sna ise. Kui htegi puud tegelikkuses olemas ei
oleks, puuduks snal puu thendus, sest see ei osutaks millelegi
muule kui iseendale. Niisiis, ajalugu ilma Teiseta on ajalugu ilma
thenduseta.
Kahjuks ei ole Jumal lne ortodoksse ksituse jrgi mitte liht-
salt pshholoogiline Teine (meist teadvustamatuse lbi lahutatud),
ajaline Teine (meist ajaliselt lahutatud) vi epistemoloogiline Teine
(meist ignorantsuse lbi lahutatud). Jehoova Aabrahami Jumal ja
Jeesuse isa on pigem ontoloogiline Teine, mis on meist oma loo-
muse tttu igavesti lahutatud.
71
Selle ksituse jrgi on inimese ja
Jumala vahel mitte ainult ajaline eraldusjoon, vaid lausa letamatu
piir ja barjr. Jumal ja inimene on igavesti lahus nad ei ole lpp-
kokkuvttes htsed ja identsed nagu hinduismis ja budismis. Seega,
ainus kontakt Jumala ja inimese vahel toimib huposti kaudu ja sel-
leks on leping, pakt, lubadus. Jumal totab oma vljavalitud rahva
jrele valvata ning inimesed omakorda lubavad kummardada mitte
htegi teist jumalat peale tema. Jumal lubab rahvale oma ainusn-
dinud poja ning rahvas omakorda lubab Jumala kskudest kinni
pidada. Kontakt Jumalaga toimub lepingu kaudu. Jumal ja inimene
asuvad teine teisel pool tohutut kuristikku ja nende ainsaks kok-
kupuutepunktiks on kuulujutud, mitte absoluutne htesulamine
37
Sissejuhatus
(samadhi); seetttu on ka ajalugu ksitletud selle lepingu vi pakti
lahtirullumisena ajas.
Inimkonna ja Jumala suhte kirjeldamiseks on aga olemas ka
palju rafneeritum ksitus, millest lhtub valdav osa teliselt ande-
katest teoloogidest, flosoofdest, mttetarkadest ja isegi teadlastest
lbi ajaloo. See lhenemisviis, mida nimetatakse igavikuliseks
flosoofaks (perennial philosophy; selle miste vttis kasutusele
Leibniz), moodustab hinduismi, budismi, taoismi, sufsmi ja krist-
liku mstitsismi esoteerilise tuuma ning sellele on osaliselt vi
tervikuna alla kirjutanud terve rida intellektuaalseid suurkujusid
Spinozast Einsteinini, Schopenhauerist Jungini, William Jamesist
Platonini.
210, 375, 429
Liiatigi ei ole see lhenemisviis oma puhtaimal
kujul ldse teadusevastane, vaid spetsiifliselt trans-teaduslik vi
isegi teaduse-eelne, mistttu ta saab puhta teaduse tugevate and-
metega edukalt klg klje krval eksisteerida ja neid kindlasti ka
tiendada.
433
Ma usun, et just seeprast on paljud teliselt geniaal-
sed teadlased niteks Einstein, Schrdinger, Eddington, David
Bohm, Sir James Jeans ja isegi Isaac Newton alati igavikulise
flosoofaga kas firtinud vi selle tielikult omaks vtnud. Albert
Einstein kirjutas:
Kige kaunim emotsioon, mida vime kogeda, on mstiline. Sellest
snnib kogu teline kunst ja teadus. See, kelle jaoks emotsioon on
vras .... on sama hsti kui surnud. Teadmine, et meile kttesaamatu
on reaalselt olemas ning ilmutab ennast krgeima tarkuse ja sravaima
iluna, mida meie nrid meeled suudavad tajuda ja mista ainult kige
primitiivsemal kujul just see teadmine, see tunne on telise religioos-
suse keskmes. Selles mttes, ja ainult selles mttes kuulun ma hardalt
religioossete inimeste ridadesse. (Tsitaat allikast nr 168)
Vi vtame maailma suurima mikrobioloogi: nnelik on see, kes
kannab enda sisimas jumalat ja kuuletub talle. Just lpmatuse pee-
Eedenist alates
38
geldus on see, mis tstab esile kunsti ja teaduse ideaalid. Nii tles
Louis Pasteur.
Igavikulise flosoofa phiolemust saab vljendada lihtsalt: on
tsi, et on olemas teatavat sorti Lputus, teatud tpi Absoluutne
Jumal, aga teda ei ole vimalik ksitleda kolossaalse Olevusena,
suure Issina vi suure Loojana, kes seisab oma loomingust asja-
dest ja sndmustest ja inimestest lahus. Pigem on teda kige
parem kujutleda (metafoorselt) kigi asjade ja sndmuste aluse,
nndasuse vi tingimusena. Ta ei ole mingi Suur Asi, mis seisab
lejnud piiratud asjadest lahus, vaid pigem kigi asjade reaalsus,
nndasus vi alus.
Teadlane, kes naerab mtte le, et on olemas mingisugune
Lputus, imetleb samas hbenemata Loodusseadusi (Loodus
suure L-iga), vljendades sel viisil enesele teadvustamata religioos-
seid vi numinoosseid tundmusi. Igavikulise flosoofa jrgi on vas-
tuvetav rkida smboolselt absoluudist kui kigi looduste Loo-
dusest, kigi tingimuste Tingimusest (tles ju Pha Toomaski, et
Jumal on natura naturans). Kuid pange siinjuures thele, et Loodus
ei ole kigi eluvormide suhtes teine: Loodus ei ole midagi mgedest,
kotkastest, jgedest ja inimestest eraldiseisvat, vaid midagi, mis
voolab meie kigi soontes. Samamoodi ei ole ka Absoluut kigi
looduste Looduse thenduses midagi kigist asjadest ja snd-
mustest eraldiseisvat. Absoluut ei ole Teine, vaid on, kujundlikult
eldes, kige eksisteeriva kangasse pimitud.
Selles mttes on absoluut igavikulise flosoofa jrgi ks,
Tervik, Jagamatu vga sellesarnane, mida Whitehead nime-
tas universumi hes tkis kuueks. Kuid pange thele, et hes
tkis ei thenda ilma iseloomulike joonteta. Teisisnu, vide,
et Reaalsus on ks, ei thenda, nagu poleks eraldiseisvaid asju ja
sndmusi olemas. Kui teadlane tleb, et kik asjad alluvad loodus-
seadustele, siis ta ei mtle selle all, et seeprast ei ole htegi asja
olemas. Ta mtleb seda, et kik asjad eksisteerivad teatud tpi
39
Sissejuhatus
tasakaalustatud Tervikluses tervikluses, mida ta nimetab Loodu-
seks ning mille seadusi ta ritab kirjeldada. Igavikuline flosoofa
kirjeldab limat ldistavalt hes tkis tervikuna, integraalse hi-
susena, mis on alusphjaks asjade paljususele ning haarab selle pal-
jususe endasse. lim on enne sedasinast maailma, kuid ta ei ole
selle suhtes teine nii nagu ookean on enne laineid, kuid ei seisa
neist lahus.
See idee ei ole, nagu loogiline positivist vib-olla vidaks,
thendusetu vi mttetu veel tpsem oleks elda, et see ei ole
thendusetum, kui teaduslik viitamine loodusele, Kosmosele, ener-
giale vi mateeriale. Kuigi lim integraalne Terviklus ei eksisteeri
mingi eraldiseisva tajutava ksusena, ei thenda see, nagu teda
poleks olemas. Keegi ei ole kunagi Loodust ninud me neme
puid, linde, pilvi ja rohtu, aga ei midagi sellist, mille saaksime eraldi
esile tuua ja elda, et see on Loodus. Samamoodi ei ole teadlane
kunagi Mateeriat ninud ta neb niinimetatud mateeriavorme,
kuid mitte keegi, ei teadlane, tavainimene ega matemaatik, ei ole
kunagi ninud htegi puhta mateeria tkikest. Me neme puitu,
alumiiniumit, tsinki vi plastmassi, aga mitte kunagi mateeriat.
Ometi ma kahtlustan, et kski teadlane ei vida seetttu, et matee-
riat pole jrelikult olemas. Kiksugu intuitiivsed ja mitteteadusli-
kud tsiasjad panevad teadlase vitma, et mateeria on reaalne
igupoolest on mateeria valdava osa teadlaste jaoks ainus reaalne
nhtus, olgugi et nad ei ole seda kunagi ninud, puudutanud ega
maitsnud.
Sama asi kehtib mistagi ka Energia kohta, sest mass ja ener-
gia on samavrsed. kski teadlane ei ole kunagi energiat ninud,
kuigi ta rgib energialiikidest, niteks termodnaamilisest ener-
giast, tuuma seoseenergiast jne. Kuigi ta ei ole kunagi puhast ehedat
energiat ninud, ei vida ta kindlasti, just nagu energia poleks
teline. Geoloog ja flosoof Ananda Coomaraswamy tabas selle
teadusliku eelduse tuuma juba ammu: Positivisti ehk ei midagi
Eedenist alates
40
enamat tunnistava inimese kimbatus seisneb selles, et tunnistades
reaalsuseks ainult selle, mida on vimalik taibata vi haarata, omis-
tab ta reaalsuse tiitli ka kigele sellele, mida ei ole vimalik tai-
bata vi haarata, sest see ei lakka kunagi olemast. Seetttu on ta
kigest hoolimata sunnitud tunnistama reaalseks ka mned sellised
abstraktsed entiteedid nagu Energia see sna on lihtsalt ks
paljudest Jumala nimedest.
98
Pidades meeles, et igavikuline flosoofa mratleb Jumalat
mitte Suure Inimesena, vaid kige oleva Loomusena, on Cooma-
raswamy kahtlemata igel teel ning ei ole mingit vahet, kas me
tleme, et kik asjad on Looduse eri vormid, Energia eri vormid
vi Jumala eri vormid. Ma ei pa loomulikult testada Absoluudi
olemasolu ma osutan lihtsalt sellele, et Absoluudi eksisteerimine
ei ole vhem tenoline kui mateeria, energia, looduse vi kosmose
olemasolu.
Kui inimene usub, et lim (ultimate) on teatav Vgev Lapse-
vanem, kes valvab oma jrglaste le nagu karjus lammaste le, siis
selle inimese religioon on oma olemuselt paluv. Tema religiooni
eesmrk on saada jumalalt kaitset ja plvida tema nnistus ning
omalt poolt vastutasuks teda kiita ja kummardada. Ta jrgib phi-
mtteid, mida peab tolle jumala seadusteks ning loodab, et teda
premeeritakse igavese eluga teatavat sorti taevas. Seda tpi reli-
giooni eesmrk on, lihtsalt eldes, saada pstetud. Pstetud valust,
pstetud kannatustest, pstetud kurjast ning viimaks pstetud
ka surmast.
Mul ei ole selle seisukohaga mingit kana kitkuda sellele liht-
salt ei leidu igavikulises flosoofas mingit kohta ning seetttu ma
seda ka ei toeta. Igavikulise flosoofa religiooni sisuks on hoopis
midagi muud kui psemine. Kuna igavikuline flosoofa ksitleb
limat integraalse Tervikuna, siis ei ole seda tpi religiooni ees-
mrk mitte saada pstetud, vaid selle tervikluse avastamine, oma-
enda tervikluse avastamine. Albert Einstein nimetas seda optilise
41
Sissejuhatus
meelepette, mis paneb meid uskuma, et oleme Tervikust eraldi seis-
vad indiviidid, krvaldamiseks:
Inimene on osa tervikust, mida nimetame universumiks: ajas ja
ruumis piiratud osa. Ta kogeb iseennast, oma mtteid ja tundeid kigest
muust lahusseisvana see on tema teadvuse teatavat sorti optiline mee-
lepete. See meelepete on meie jaoks otsekui vangla, mis aheldab meid
isiklike soovide klge ning laseb meil tunda kiindumust vaid ksikute
lhedaste inimeste suhtes. Meie lesanne on ennast sellest vanglast va-
bastada. (Tsitaat allikast nr 168)
Igavikulise flosoofa jrgi ei ole see Tervikluse avastamine, enda
lahususe optilise meelepette krvaldamine, mitte ksnes uskumise
ksimus see ei ole pelk dogma, mida saab uskumise teel omaks
vtta. Sest kui lim on tepoolest teline integraalne Terviklus,
kui ta on tepoolest kigest olemasolevast vrdselt lahutamatu,
siis on ta ka inimestes tielikult esindatud.
208
Ning kuna inimesed,
erinevalt kividest, taimedest vi loomadest, on teadvuslikud, siis on
neil ka vimalik see Terviklus avastada. Neil on vimalik nii-elda
lima suhtes rgata. Mitte sellesse uskuda, vaid see avastada. Seda
viks vrrelda olukorraga, kus laine muutub endast teadlikuks ning
avastab, et on terve ookeaniga ks ning seega ka kigi teiste lai-
netega ks, sest nad kik koosnevad veest. Seda nhtust nimeta-
takse transtsendentsuse saavutamiseks vi valgustumiseks, vaba-
nemiseks, mokaks, wuks, satoriks. Just seda pidas Platon silmas,
kneldes varjude koopast vljaastumisest ja Olemise Valguse leid-
misest, just seda mtles Einstein, rkides eraldatuse meelepettest
psemisest. See on nii budistliku meditatsiooni, hinduistliku joo-
ga kui ka kristliku mstilise kontemplatsiooni eesmrk. See on vga
konkreetne; selles ei ole midagi tontlikku, okultset ega veidrat see
ongi igavikuline flosoofa.
Eedenist alates
42
Prdugem nd tagasi ajaloo miste juurde ning vaadelgem
ajaloo thendust uue igavikulise religiooniksituse valguses. Kui
ainult Jumala ideega saab ajalugu seletada ning kui Jumal ei ole Suur
Inimene, vaid hoopis kige eksisteeriva Nndasus ja Terviklus, siis
ei ole ajalugu mitte inimese ja Jumala vahelise pakti lahtirullumise
lugu, vaid inimese ja lima Terviku omavahelise suhte lahtirullumise
lugu. Kuna see Terviklus klgneb teadvuse endaga, vime ka elda,
et ajalugu on inimteadvuse lahtirullumine (vi, nagu ma selles raamatus
ritan nidata, inimteadvuse erinevate struktuuride lahtirullumine).
Selles lhenemisviisis ei ole rohkem varjatud metafsikat
ega testamatuid eeldusi kui tavalises teaduslikus evolutsioo-
niteoorias, sest nagu ngime, phinevad mlemad sama tpi
nhtamatutel postulaatidel. See lhenemisviis ktkeb endas aga
palju-palju rohkem thendust, sidusust ja tasakaalu. See vimaldab
meil asetada ajaloo konteksti, mis on htaegu teaduslik ja vaimne,
immanentne ja transtsendentne, empiiriline ja thendusrikas. Selle
ksituse jrgi on ajalugu kuhugi kulgemas kulgemas mitte viimse
kohtumistmise, vaid lima Tervikluse suunas. See Terviklus on
mitte ainult kigi loomuste Loomus, vaid ka inimteadvuse enda
tiuslik ja lim potentsiaal. Selles mttes on ajalugu aeglane look-
lev tee, mis viib transtsendentsuse suunas.
Suur ahel
Igavikulise flosoofa jrgi phineb see teekond transtsendentsuse
suunas niinimetatud Suurel Olemise Ahelal, mis kujutab endast
kasvava teadvuse universaalseid hierarhilisi tasandeid.
198, 224, 367, 375,
429, 436
Suur Olemise Ahel kulgeb, lnelikke termineid kasutades,
mateeria juurest kehani, sealt meeleni, sealt hingeni ja sealt vaimu-
ni. Seega, ajalugu on selle ksitluse jrgi nende jrjest krgema ast-
me struktuuride lahtirullumine. Protsess algab madalaimatest (ma-
teeria ja keha) ning lpeb krgeimatega (vaim ja lim terviklus).
43
Sissejuhatus
Seega algab evolutsioon vi ajalugu transtsendentsuse tee,
tee transtsendentsuseni nii-elda alt, Olemise Ahela alumiselt
redelipulgalt, ning hakkab sealt lespoole tusma. Ning teatud
vga erilises thenduses kehtib see ka inimevolutsiooni ja -ajaloo
kohta. Nii nagu ontogenees jljendab flogeneesi, nii algas ka
inimese evolutsiooniline ajalugu Suure Olemise Ahela alumistelt
redelipulkadelt just seetttu, et see pidi evolutsiooni kiki vara-
semaid ja inimeste-eelseid staadiume inimlikus vormis kordama.
Inimkonna ilmumine oli tepoolest erakordne samm edasi, kuid
see eeldas eelmiste faaside assimileerimist, endasse haaramist ning
seejrgset letamist.
Niisiis, inimkonna evolutsiooni varaseimates staadiumites
valitsesid eelinimlikud ja eelteadvuslikud impulsid; tsi, need staa-
diumid ei olnud nende impulsside poolt mratletud. Just sellest
eelteadvuslikust seisundist, kus domineerisid fsiline loodus ja
loomalik keha, hakkasid inimesed viimaks arenema ennast peegel-
dava ainulaadse inimteadvuse suunas, mida me tnapeval nime-
tame mentaalseks-egoliseks teadvuseks.
Ego ajalooline esiletus eelteadvusest on ks nhtustest, mida
asume jrgmistes peatkkides phjalikumalt vaatlema, kuid pgusa
sissejuhatava nitena esitan siinkohal Barfeldi kokkuvtte Ernst
Cassireri uuringutest: Ernst Cassirer .... nitas, et inimteadvuse aja-
lugu on .... vikese, kuid kasvava, ha selgemaks muutuva ja ha
enam ennast leidva sisemise inimliku kogemuse jrkjrguline vabane-
mine unenosarnasest seisundist, kus inimene praktiliselt samastub
oma keha ja [fsilise] keskkonnaga [eelteadvuslik sfr].
21
Teiste
snadega, primitiivsest seisundist, kus inimene oli fsilise looduse ja
loomaliku kehaga samastunud ja lbi pimunud, kerkis tnu vabane-
mise ja diferentseerumise protsessile esile ennast peegeldav ego. See
oli htaegu rmiselt individuaalse teadveloleku rkamine ja primi-
tiivse une hajumine rkamine Suure Ahela madalamaid redeli-
pulki iseloomustavast peaaegu paradiisilaadsest unenoseisundist.
Eedenist alates
44
J
o
o
n
i
s

1
.

S
u
u
r

O
l
e
m
i
s
e

A
h
e
l
1
.

L
o
o
d
u
s

(
f

s
i
l
i
n
e

l
o
o
d
u
s

j
a

m
a
d
a
l
a
m
a
d

e
l
u
v
o
r
m
i
d
;

p
l
e
r
o
m
a
a
t
i
l
i
n
e
,

m
a
t
e
r
i
a
a
l
n
e
;

u
r
o
b
o
o
r
n
e
-
r
e
p
t
i
i
l
n
e
)
E
N
E
S
E
T
E
A
D
V
U
S

(
p
e
r
s
o
n
a
a
l
n
e
)
E
E
L
T
E
A
D
V
U
S

(
p
r
e
p
e
r
s
o
n
a
a
l
n
e
)

L
I
T
E
A
D
V
U
S

(
t
r
a
n
s
p
e
r
s
o
n
a
a
l
n
e
)
2
.

K
e
h
a

(
k

r
g
e
i
m
a
d

k
e
h
a
l
i
s
e
d

e
l
u
v
o
r
-
m
i
d
,

e
r
i
t
i

t

f
o
n
l
i
k
,

m
a
a
g
i
l
i
n
e
)
8
.

l
i
m

(
s
v
a
b
h
a
v
i
-
k
a
k
a
y
a
,

a
b
s
o
l
u
u
t
)
7
.

K
a
u
s
a
a
l
n
e

(
d
h
a
r
m
a
k
a
y
a
,

t
a
r
k
)
6
.

S
u
b
t
i
i
l
n
e

(
s
a
m
b
h
o
g
a
k
a
y
a
,

p

h
a
k
)
H
i
n
g

5
.

l
e
m
e
e
l
e
-
l
i
n
e

(
n
i
r
m
a
n
a
k
a
y
a
,

a
m
a
n
i
s
t
l
i
k
)
V
a
i
m
H
i
n
g
4
.

A
r
e
n
e
n
u
d

m
e
e
l

(
r
a
t
s
i
o
n
a
a
l
n
e
,

m
e
n
t
a
a
l
n
e
-
e
g
o
l
i
n
e
,

e
n
n
a
s
t

p
e
e
g
e
l
d
a
v
)
3
.

V
a
r
a
n
e

m
e
e
l

(
v
e
r
b
a
a
l
n
e
,

m

t
i
l
i
n
e
,

k
u
u
l
u
v
u
s
l
i
k
,

p
a
l
e
o
l
o
o
g
i
l
i
n
e
,

k
a
h
e
k
o
j
a
l
i
n
e
)
t
e
a
d
v
u
s
t
a
m
a
t
u

a
l
u
s
45
Sissejuhatus
Cassireri arvates just sellele faktile rajaneb lemaailmne paradiisist
vljalangemise traditsioon; see peegeldub endiselt vastu loodusega
seotud teadvusest, mis vljendub mtides, vanemates keelevormi-
des ning primitiivsete himude totemistlikus mtteviisis ja rituaali-
des. Just srastest allikatest [s.o eelteadvuslikust lahustumisest] ....
on vlja arenenud meie tnapevane individuaalne, terav, ruumili-
selt piiritletud teadvus. Jrgnevatel leheklgedel asume vaatlema
just seda primitiivse lahustumise kadumist, ego esilekerkimist ja
inimkonna pattulangemist.
Meie ksitlus ei esinda aga romantilist sentimentalismi. Tei-
sisnu, ma ei hdalda ego esiletusu ja arhailise stuse kadumise
prast, kuigi selle protsessi mningad koledad tagajrjed vivad
meis hirmuvrinaid tekitada. Nimelt on mentaalse ego kigile
vajakajmistele vaatamata selle staadiumini judes umbes pool
transtsendeerumise teest lbitud. See thendab, et egoline ene-
seteadvus on poolel teel eelteadvusliku looduse ja liteadvusliku
vaimu vahel. Mateeria ja keha eelteadvus asendub meele ja ego
eneseteadvusega, mis omakorda annab viimaks teed hinge ja vaimu
liteadvusele just srased nevad evolutsioon ja ajalugu vlja
linnulennult vaadates ning just srane on inimajaloo kontekst.
Kogu tskkel, Suur Olemise Ahel, on kujutatud joonisel 1.
Joonis 1 on kujutatud ringina peamiselt seetttu, et ring
vtab vhem ruumi , kuid nagu igal joonisel, nii on ka sellel
omad vead. Eriti tahan siinkohal rhutada, et ring ei viita sellele,
et madalaim (1) ja krgeim (8) staadium saavad omavahel kokku;
need ei saa kokku. Kiki neid punkte seletan phjalikumalt hilise-
mates peatkkides. Hetkel piisab sellest, kui vtta teadmiseks, et
1.8. tasand progresseeruvad jrjest krgema suunas (joonisel ringi-
kujuliselt), mistttu iga uus staadium on eelmise suhtes pigem nagu
uus krgem redelipulk, mitte krval asetsev rattakodar. Tasandid
moodustavad vertikaalse hierarhia ning kuigi need kik vrsuvad
lppkokkuvttes Absoluudist, kujutavad need endast vahepealsel
Eedenist alates
46
ajal Absoluuti naasmise protsessi vahestaadiume.
64
Seda, mil moel
need tasandid siiski ka ringi moodustavad, ksitleme pris viimas-
tes peatkkides; praegu lhtugem madalaimast (1) krgeimani (8)
ulatuvate redelipulkade metafoorist.*
See ldine kulg mateeriast kehani, sealt meeleni, sealt hin-
geni ja sealt vaimuni moodustab ajaloo abstraktse selgroo, algu-
sest lpuni. Kesolevas raamatus vaatleme aga peaasjalikult kulgu
loodusest kehani, sealt varase meeleni ja sealt arenenud meeleni
(1.4. tasand), sest keskmine inimteadvus ei ole ajaloo jooksul kau-
gemale arenenud. Nagu Plotinos tles, oleme me ainult poolenisti
arenenud see raamat ongi esmalt ja ennekike levaade arengu
esimesest poolest.
* Atmani projektis kirjeldan Suure Ahela pris ksikasjalikku 17-tasandilist versiooni.
Kuna selline tpsus ei ole ajaloo evolutsiooni linnulennulisel ksitlemisel vajalik
(ega tenoliselt ka vimalik), lhtun kesolevas teoses kaheksast phitasandist.
On tlematagi selge, et need kaheksa tasandit on seetttu pigem ldised struktuurid
(kuid piisavalt tpsed selle raamatu vajadustele vastamiseks). Samuti tuleb mrkida,
et kuna olen kasutanud mlemas raamatus mningaid samu ldisi termineid, on need
teatud juhtudel semantiliselt kattuvad, sest mned nimed peavad titma lisalesannet.
Niteks urobooros viitab Atmani projektis heleainsale selgepiirilisele konkreetsele
arengutasandile, kuid siin olen kasutanud seda ldisemas thenduses see on struktuur,
mis esindab kiki madalamaid tasandeid kige paremini. Kesolevas raamatus ja
Atmani projektis kasutatud samad misted suhestuvad omavahel jrgmisel viisil:
urobooros plerooma, urobooros, prototaksiline viis, telgkeha, praanaline keha ja
kujundkeha; tfon** praanaline, kujundkeha, varased paleosmbolid, parataksiline,
kuuluvusliku algstaadium; madalam kuuluvuslik kuuluvuslik, paleoloogiline,
autistlik keel, varane ego; krgem kuuluvuslik varane ja keskmine ego; madalam
ego keskmine ja hiline ego; keskmine ja krgem ego keskmine ja hiline/kps ego;
lemeeleline madalam subtiilne; subtiilne krgem subtiilne; kausaalne madalam
ja krgem kausaalne; Vaim/Atman lplik/lim.
Tlkija mrkus: Atmani projekti tlkes kasutasin typhon vastena tfoon; see
on ebatpne ning igem oleks kasutada snakuju tfon, mis viitab saja maopeaga
koletisele Typhonile kreeka mtoloogias; seetttu kasutan ka omadussna tfoonne
asemel selles tlkes vastet tfonlik.
47
Sissejuhatus
Sellest hoolimata viitan kesolevas raamatus aeg-ajalt ka evo-
lutsiooni krgematele staadiumitele staadiumitele, mis viivad
hinge, vaimu ja lima Tervikluse sfridesse (5.8. tasand). Seda
seeprast, et inimajaloo kigis varasemates staadiumites on mned
krgelt arenenud indiviidid arenenud oma kaaslastest tunduvalt
krgemale, krgemate (liteadvuslike) sfrideni. Neid nimetatakse
prohvetiteks, phakuteks, mttetarkadeks ja amaanideks need
hinged, kes moodustasid inimteadvuse kasvutipu, avastasid teadvuse
avardamise ja varakpse isikliku evolutsiooni teel olemise krgemad
tasandid. levaade ajaloost, mis jtab inimkonna kasvutipu inim-
konna suurima uhkuse thelepanuta, ei vri ajalooksituse nime,
sest piirdub ksnes areneva keskprasuse kirjeldamisega.
Seega, ma ksitlen kahte reaalselt ajalooliselt toimunud evolut-
siooni tpi vi haru: teadvuse keskmise tasandi evolutsiooni ja kige
arenenuma teadvustasandi evolutsiooni. Nagu peagi neme, kuju-
tab esimene neist keskmise kogemuse ja teadlikkuse evolutsiooni
1. tasandilt 4. tasandile; teine on aga kige arenenuma kasvutipu
ehk religioosse kogemuse korrelatiivne evolutsioon, mis kulgeb 5.
tasandilt 8. tasandile. Meie lugu lpeb enam-vhem tnases pevas
(4. tasand joonisel 1) ajajrgul, mil esimene hakkab teisega kokku
saama. Selgitan seda mtet hiljem ksikasjalikult.
Vaatleme pgusalt ka evolutsiooni krgemaid staadiume, mis
viivad integraalse Tervikluse ja Vaimu suunas, sest Vaim on mitte
ksnes lim vi viimne evolutsioonistaadium, vaid htlasi evo-
lutsiooni igikestev alus. Nagu eldud, see lim terviklus on kigi
looduste Loodus, kigi tingimuste Tingimus. See thendab, et me
mitte ksnes liigume Tervikluse poole, vaid ka prineme sellest ning
jme paradoksaalsel kombel alatiseks selle embusse. lim vaimne
Terviklus ongi inimteadvuse kui sellise lim Terviklus; see Tervik-
lus ei ole ajaloo vi evolutsiooni vltel kordagi kuhugi kadunud.
See lim Vaim kui kigi ilmingute alus, allikas ja nndasus on
kogu nii inim- kui ka muu ajaloo lim referent ning just sel phjusel
Eedenist alates
48
ei saa kski evolutsiooniksitus isegi mitte selline, mis tegeleb
phimtteliselt ainult esimese poolega seletada teemat ammen-
davalt, viitamata sellele, mida Hegel nimetas Vaimu fenomeno-
loogiaks.
193
Nagu eldud, ajalugu on Teadvuse (Vaimu) lahtirul-
lumise lugu ning lahtirullumine algab limast Terviklusest endast
ja kulgeb sinna viimaks tagasi. Ajalugu on jutustus inimese ajas
lahti rulluvast, kuid olemuselt igavikulisest suhtest oma sgavaima
Loomusega.
Niisiis, inimese teadvuse phialus on lim Terviklus. Aga, oh
hda, valdav enamus ei suuda seda Terviklust endale teadvustada.
Seega on lim tervik valdava enamiku hingede jaoks Teine. See ei
ole, erinevalt Jehoovast, ontoloogiline Teine see ei ole inimestest
eemaldatud, lahutatud ega eraldatud. See on pigem pshholoogi-
line Teine alati kohalolev, kuid realiseerimata; ta on kll olemas,
kuid teda avastatakse harva; ta on kll inimeste Loomus, kuid otse-
kui magab hingesgavikes.
Ning kuna lim Terviklus on praktikas enamasti Teine, siis ta
vastab meie kriteeriumitele, mis vimaldavad omistada ajaloole then-
dust. Nagu eelnevalt ngime, on suured teoloogid igustatult vit-
nud, et selleks, et ajalool oleks thendus, peab ta osutama millelegi
Teisele kui iseendale. Ning et ajalool oleks suur thendus, peab ta
osutama Suurele Teisele ehk Jumalale.
Igavikulise flosoofa jaoks ei ole Suur Teine aga mitte vline
Jumal, vaid omaenda olemise Loomus ja Nndasus; niisiis osutab
ajalugu meie enda telisele Loomusele ning kujutab endast selle
Loomuse lahtirullumist. Tervikust esile kerkiv ajalugu kulgeb selle
Terviku suunas liteadvusliku Kiksuse teadvustatud ellurata-
mise suunas kigis inimestes. Ajalool on thendus just seeprast, et
ta osutab sellele Kiksusele. Ning ajalugu on vimalik lpule viia
just seeprast, et seda Kiksust on vimalik taasavastada.