KAOOTILINE SSTEEM JA SSTEEMNE KAOS

ehk thelepanekuid vahetuspingutest Peterburi Steiglitzi kunstiakadeemias

Kirjutan oma elamustest llatustest, rmudest, thelepanekutest, nii meeldivast kui ka
ebameeldivast, millega kohtusin olles vahetuslipilane Peterburis. Prast lipilaskogemust
Hollandis, Jaapanis ja Eestis tekkis tahtmine leida kogemusi ka naaberrahvalt, kelle poole olin
siiamaani justkui seljaga seisnud. Lisaks ennastharivale kultuuri- ja keeleppele suundusin Peterburi
tegema ka sealsete ppejudude juhendamisel uurimistd oma Urbanistika magistrikraadi tarbeks,
mida omandan Eesti Kunstiakadeemias. Magistrits keskendun industriaalprandi
taaskasutusviisidele ning uurin nende seotust kultuurisuhetega kasutades Peterburi ja Tallinna
vrdlust. Sellele lisaks kasutasin ra ka muid akadeemias leiduvaid resursse ning laiendasin oma
ampluaad ige mitmes suunas, sellest aga pikemalt jutu kigus.

Tallinna linna poolt toetatud EKA lipilasvahetus lubas mul minna lhiajaliselt ppima Sankt
Peterburi riiklikusse A. L. Stieglitzi nimelisesse kunsttstusakadeemiasse.Parun Alexander von
Stieglitz oli see mees, kes 140 aastat tagasi selle kuulsust kogunud ppeasutuse rajas ja esialgu ka
juhatas. Enne revolutsiooni ppis selles koolis ka eesti soost tudengeid. Kujurid Jaan Koort, Voldemar
Mellik, maalikunstnikud Konrad Mgi ja Nikolai Triik on mned nimekamatest pilastest, Amandus
Adamson istus aga professoritoolil. Stieglitzi kunstikoolilt eeskuju vttes koostati ka Eesti
Kunstiakadeemia eelkija, Riigi Kunsttstuskooli ppeprogramm, milles pandi rhku tehnilistele ja
praktilistele oskustele. Nukogude ajal tunnistati Stieglitzi nimi sobimatuks ning asendati see skulptor
Vera Muhhina omaga. 1994. aastal sai kooli nimi taas endise kuju, kuid rahvakeeles ja tudengite
knepruugis ji selleks ikkagi hellitav Muha ehk Vera Muhhina lhendatult. Ka mina sain endale
hdnime. Mnelegi vanemale venekeelsele inimesele on Joganna palju suuprasem kui Johanna.

Info- ja muu moodne tehnoloogia krghariduses on tulevikuteema

Venemaale ja ksiti Peterburi prestiiikasse Stieglitzi nimelisse akadeemiasse saabudes ei osanud ma
valmistuda selleks, mis mind ees ootas. Juba peaukse ees pidin koguma ligemale kolm minutit julgust,
et sisse astuda. Ei osanud ette kujutada, kuidas mind kui vahetuslipilast selles majas koheldakse.
Kas minu vene keele madal tase osutub ppets lesaamatuks takistuseks? Kas ma leian endale
kiiremas korras elamispinna? Palju ksimusi keerles peas ringi. Kooli llatavalt vheinformatiivset
veebileheklge prit justkui milleniumivahetuse pevilt oli viimati uuendatud heal juhul neli-viis
aastat tagasi. Ka kirjavahetus akadeemiaga oli jtnud mind paljuski teadmatusse. Vist oligi liiga palju
oodata, et mind vetaks vastu nii, nagu seda tehti Hollandis, kus ma olin varem tudeerinud. Seal olid
alguses brorid ja sissejuhatavad loengud ning ekskursioonid ja tutvumishtud. Muhas piirduti
sellega, et mulle nidati ktte mu tulevase osakonna dekanaadi uks, ja sooviti korteriotsinguteks edu.
Raamatukogust ega arvutite kasutamise vimalustest ei kuulnud ma poolt snagi. Ka tundidese
registreerumise kord ji mstiliseks.

Nagu kogemused testasid, on Venemaal paljude asjadega nii, et rmused eksisteerivad klg klje
krval ning tundub, et krid nende vahel on palju laiemad kui Euroopa riikides. Olevat kolmanda
maailma tunnus. Hoomatavaid erinevusi vib nha nii Peterburi elanike vahel kui kitsamal tasandil,
niteks ppejudude suhtumises ppuritesse. Kige iseloomulikumate seikadega kohtub tudeng juba
tundidesse registreerimisel. Registreerimine ei thenda sugugi elektroonilist linnukest vi paber-
ankeeti, vaid kige lihtsamat inimlikku rarkimist. Tuleb astuda kabinetti vi klassiruumi, vaadata
ppejule armsa pontunoga silma ja ilmutada motivatsiooni, misjrel vibki juhtuda, et targem on
nus rumalama oma tiiva alla vtma. Minuga koos vahetuspingutele tulnud Nastja pidi nnetuseks
kogema ka teistpidist, kui tunnustatud professor ei suutnud oma negatiivset suhtumist isegi klassi ees
tagasi hoida ning seda kuni ppeperioodi lpuni. Kui ma astusin mblidisaini osakonna dekanaati ja
tlesin, et tahaksin puutkojas midagi teha, siis loetles ks meesterahvas mulle ette kmme
phjust, miks seda on pea vimatu korraldada. Truumis olevat ohtlik, ppejud on vga hivatud
ja saavad vhe palka, brokraatia on keeruline, materjalid on kallid jne. Kui aga dekanaati astus sisse
juhataja, kellel olevat Eestis hea sber Raivo (oli kinud tal ka Eestimaal klas), siis muutus kogu
vestluse toon 180 kraadi. Osakonnajuhataja arvas, et kui inimene soovib midagi uut ppida, siis peab
ikkagi leidma vimaluse teda aidata. Ajasime veel pisut juttu ja seejrel viis ta mind puutkotta
meistriga tutvust tegema. Samamoodi hakkasin ma kima ka kalligaafia ja joonistamise tundides.

Eelnevast vib jreldada, et interneti ja ppeinfossteemidega ei ole Stieglitzi akadeemias pris nii
nagu tulnukas Euroopast viks tavakohaselt eeldada. Minu ootused olid Peterburgi minnes phjenda-
matult krged just tnu eelnenud kogemustele Hollandis ja Eestis, kuid Muhas on organiseerituse
phimtted hoopis teises mtkavas. Veebissteeme asendavad prinditud tunniplaanid kateedri-
uksel, muudatuste puhul lisatakse ksitsi kirjutatud paberileht, tundidesse registreerumine ei ole
valikuline ning selleprast ei teatata sellest ldse. Vahetuslipilasena lbisin kursused ja sain hinde
ktte vaid nii, et kopeerisin soomlaste leiutatud ankeedi, vtsin sellele ppeju allkirja ja viisin
vlisosakonda. Seeprast panigi muigama, kui sain Eestist palve printida ppeinfossteemist vlja
kursuste nimekiri. Kogenematule tundub taoline ssteem ssteemitu, kuid isegi selles kaoses on
vimalik orienteeruda. Judsin sna pea arusaamale, et Muhas valitsev ssteemitus on justkui
iseorganiseeruv organism ning kuidagiviisi saavad ka asjad aetud. Varemgi tuldi ju infotehnoloogiata
toime. Vanema plvkonna puhul vib asjaoludest aru saada, ent kuidagi ei mahu phe, et digimaailm
on krvust mda linud ka paljudel noortel ja keskea-eelikutel. Valgevenest prit ja monumen-
taalkunsti ppiv Svetlana rkis, et sama erialaga elukaaslane ei ole siiamaani ra ppinud e-kirjade
saatmist. Sveta ise pib juba viiendal kursusel ja on arvutiga rohkem sina peal, kuid internetist
informatsiooni otsimine vlismaiste praktikavimaluste tarvis heidutas ta sootuks ra. Keraamika-
tudeng Irina rkis, et korraldades akadeemia jaoks ht suuremat nitust-smpoosioni palus ta
osalejatel tita google-ankeet, mis osutus enamikule, kelle hulgas oli ka lipilasi, letamatuks
barjriks. Pidigi Irina vajaliku info ise kirja panema. Mni toimetulija oli aga vtnud ankeedi
titmiseks lausa kaks htut vabaks. Samas on llatavaid erandeid vanemate professorite seas, kes
testi oskavad arvuti ja internetiga mber kia. Muidugi oleneb arvutikogemuste pagas ka kunsti-
eriala eriprast graafilise ja keskkonna disaini osakonnas on lood ilmselt teistmoodi kuid nib, et
Venemaal ei ole arvuti kasutamise elementaaroskused elementaarsed.

Tehnika mittetundmine on aga ks tunnusjoontest, mis iseloomustab kogu ssteemi. Muhasse tuli
loengut andma Manchesteri likooli kunstiosakonna esindaja ning teema nimeks oli pandud midagi
ebamraselt pnevat. Lksin kohale, loeng ikkagi inglise keeles, mida iga pev ei juhtu. Selleks
puhuks oli kohal ka snkroontlk, kelleta ei saada Venemaal hakkama. Minu pettumuseks oli tegu
varjatud reklaamritusega - esimesed kolmveerand tundi kuulasime kui hea ja tore on Manchesteri
likooli kunstiosakond. Kui aga lektor tles, et loomulikult on teil siin ju vimalik laserlikajaid
kasutada, siis ei teinud keegi suudki lahti, et vastupidist vita. Tegelikuses on asi laserlikuritest
kaugel, puuduvad ka avatud arvutiklassid ja isegi tavalise printimisega tekib probleeme. Manchesteris
olevat 3D printereid kaks tkki. Kas teil Muhas on? ksis klalislektor. Ei osatud sellegi peale midagi
kosta, sest tudengid polnud kuulnudki, et taolist masinat viks kasutada vljaspool suurt tstust,
rkimata kunstiakadeemiast. Kuid nii peenel tehnikal polekski Stieglitzi akadeemia tradit-sioonilises
ppevormis kohta. Muutusteks ega ka pikaldasemaks evolutsiooniks pole ressursse. Akadeemia
petajaskond on enamikus mehed le viiekmne, mnele viks pakkuda isegi 85. Nad on teinud oma
td aastakmneid ning tulemuste jrgi otsustades nagu polekski phjust jrgida uue aja voole ja
tutvuda tehnikaga, mille ostmiseks poleks raha nii vi teisiti kusagilt vtta. Ei jtku seda isegi WC
paberi soetamiseks ja pikute ostmiseks, saati siis moodsa teaduse tipptehnoloogiaks. Teatud mral
korvab knesolnud mahajmuse aga tugev traditsiooniline kunstiharidus, millest tuleb juttu veidi
hiljem. Kuid siiski ei peaks ppejud teksti paberilt maha lugema, slaidipresentatsioonist rki-mata,
kui loengukursuse teemaks on fotograafia. Tsi, erandid tasandavad mnegi puudujaagi. ks inglise
keelt vabalt valdav naisppejud viib akadeemia petajaskonna kaks korda aastas Indiasse sealsete
kunstiinimestega tutvuma, utsitab lipilasi vrkeeli rkima ja korraldab vlisklaliste vastuvtte.

Keeleoskus ja vlissuhted

Vene tudengid on vrreldes Euroopa omadega palju paiksemad. Vlismaal kiakse vhe, mni ksik
jb sinna pikemaks ajaks. Stieglitzi akadeemias on piiritaguse verega tudengeid kll, kuid enamasti
Aasiast vi endistest nukogude vabariikidest. Eestistki on Muhas teravaid pid ja sravaid silmi, kel
kigil on suus ka omajagu Eesti keelt. Eestist tulnud tudengid valdavad ka inglise keelt, millisest
oskusest jb vene tudengitel tihtipeale palju vajaka. Inglise keelt ollakse kll ppinud, kuid selgeks ei
ole enamik seda saanud. Akadeemias kivad tudengid lausa kahel korral ndalas inglise keele tunnis
(ka vene keele tunnis!), kuid see on vaid formaalsus. Ei vta neid tunde tsiselt ei pilased, ega
petajad, kuid muidugi on ka erandeid. On vist nagu minu enda plvkonnaga Eestimaal - vene keelt
on pea kik ppinud, aga vilja pole see eriti kandnud. Ise arvan, et vastutama peaks ka meedia.
Venemaal loetakse kikidele vrkeeisetele filmidele ja saadetele venekeelne tlge peale. Tundub, et
subtiitrite lugemine on vaatajale ebamugav ja harjumatu. Vhene keeleoskus takistab aga paljudel
minna vlismaale ppima ja praktilisi kogemusi soetama.

Keraamikatudeng Irina erandlik nhtus akadeemia hustikus on aga kinud kmnelkonnal
praktikalhetusel Euroopas, Ameerikas ja Aasias ning paistab silma ka Muhas kaks aastat tagasi
korraldas ta akadeemiasiseseid meeleavaldusi ning arreteeriti ka Putini oponentide rongkigul.
Protestivaimule vaatamata on ta koormus aga kasvanud ja elu muutunud mitmeklgsemaks. Eriala
ppimisele on lisandunud suhtlemine uute kontaktisikutega vlismaalt (vlisosakonda vist ei usal-
data) ning tagatipuks ka akadeemiat esindavate nituste korraldamine. Seejuures juab ta missiooni-
tundest elus hoida ka igandalast inglise keele suhtlusklubi. Kord pidas Irina suurele auditooriumile
loengu, kuidas minna vlismaale praktikale kust otsida teavet ja kuidas kandideerida. Tema enda
snul tekkis tal reisides tihtipeale tunne, et kik see, mida tema on judnud kogeda, jb enamikul
vene kunstitudengitest saamata. Nad lihtsalt ei oska, ei tea ega kujuta ettegi, milliseid vimalusi piiri
taga leidub. Stipendiumile kandideerimist peetakse ulmeliseks. Irina ise jtkab uuel ppeaastal oma
teekonda Londonis magistratuuris.

Tulevane keraamik on kll suurepraseks eeskujuks, kuidas tudeng saab maailma avastada, kuid
akadeemia ise ei tee selleks just palju. Muha vheseid partnerlikoole hoitakse justkui saladuses.
Ainult ise uurides vib mingisugust teavet leida. Avalikult vahetuspinguid ei pakuta. Mulle on
eldud, et nii on vlisosakonnal vhem td. Teatud lahendust pakuvad isiklikud kanalid. Mnelgi
professoril on varasemal ajal tekkinud piiri taga oma eriala raames tuttavaid ja spru ning sellega
loodud suhted he vi teise vlislikooliga. Nii on saanud ka mni Muha tudeng vlisilma nha.
Muidugi annab professor vimaluse oma parimatele kasvandikele ning teised lipilased ei pruugi
sellest teadagi. Nimetagem seda healoomuliseks korruptsiooniks, sest kik need vlismaised vahetus-
pingud on ks sogane tiik, kus iga kala ujub omaette. Kui keegi leiabki allika, siis jb see kahjuks
ainult tema enda teada.

Phjuseid, miks tunde ei toimu, on mustmiljon
Oleme ju Eestiski harjunud, et alguses ei saada minema ja hiljem pidama, kuid Peterburis sai see
snahend minu jaoks tiesti uue thenduse. Mind oodati Peterburi alles ndal peale kooliaasta
algust, kuid tegelikult polnud ma midagi maha maganud. Kui Eestis on rahulikud ppeaasta esimesed
ndalad, mil kike alles pannakse paika, siis Peterburis kestab see paar kuud. Esimesel kuul on pooled
pilased ja professorid alles mda ilma laiali, teisel on nad juba kohal, kuid sellegipoolest toimuvad
tunnid ja neid klastatakse nii kuidas juhtub. Puidutkoja ppejud tles, et viienda kursuse
tudengid juavad kevadsemestril tkotta ehk maikuus, ja teevad siis paari peva vi ndalaga kogu
semestri t hoobilt ra. Kuna t saab tehtud, siis pole justkui kellelgi sooja ega klma, et lipilane
semestri esimestel kuudel kohal polnud. Ent kohalkimine pole ainult ppurite probleem, terve
likool ttab sama standardi jrgi. Kui Eestis vi Hollandis tuleb ppejud tle ka siis kui tervist
piinab klmetus vi teinekord isegi raskem haigus, siis Venemaal vi vhemalt Muhas nii krget
motivatsiooni ei ole. ppejud jtavad tunde ra ka muudel phjustel, statistikas seisab krgel kohal
reisimine. Minu vene keele petaja tavatses helistada eelmisel htul, et tundi ei toimu, ja phjuseid
oli mitmeid - tal oli kiire; parasjagu oli eksamiperiood; ta oli haige; koolis oli remont vi siis lubas
ilmaennustus sgistormi. Lpuks ei olnud kumbagi ei tormi ega tundi. Kui aga ra jb mni suurem
loeng, siis antakse ksk edasi kursusevanemale, kes helistab kik kursusekaaslased lbi. Kui aga info
ikkagi kohale ei jua, tuleb lipilane hiselamust kooli ilmaasjata, kuigi teekond vib vtta poolteist
kuni kaks ja pool tundi. Just nii kaugel asub Stieglitzi akadeemia ametlik ja ainuke hiselamu. Mind oli
juba ette hoiatatud, et ega ma sinna elama ei tahaks minna. Tepoolest, hest pgusast klastusest
piisas. Kahe voodiga 12-ruutmeetrises toas oleks pidanud tegema korraliku remondi enne sisse-
kolimist. Nii teevad need, kes plaanivad pikemat aega hikas elada. he kuu r on umbes viis eurot,
mis on mrkimisvrselt odavam kui mistahes muu elamispind Peterburi linnas. Kesklinnas, kus asub
ka Stieglitzi akadeemia, peab arvestama vhemalt 250 euroga kuus.
Kohaliku kunstihariduse eripradest ja karismast
Olen nd kokku kuhjanud hulganisti negatiivset, kuid tegelikult on mu kogemuste kaalukauss
kvasti positiivse poole kreenis. Venemaa kunstiharidus on vrikate traditsioonidega ning ennast
austav ssteem. Tehakse seda, mida on tehtud ... tleme et sajandeid. Joonistamist ja maalimist
peetakse phioskusteks, mida peab iga kunstieriala esindaja valdama. Eesti Kunstiakadeemia on
sellise mtteviisi vist juba minetanud, sest pintslit ja pliiatsit vetakse mnel erialal ktte ainult
kesoojaks. Muhas on need oskused kunstniku phivaraks. Kikidel kursustel kikidel erialadel kivad
lipilased joonistamas ja maalimas ndalas kokku 12 tundi. Lbi terve ppeaasta 6 aastat jrjepanu!
Alustatakse vaikelu ehk natr-mortidega, kuid sna pea tulevad tuppa modellid noored ja vanad,
mehed ja naised, peenikesed ja paksud, riietega ja riieteta. Modelliks kivad nii lipilased kui terve
seltskond lbusaid vanainimesi, kes vtavad oma missiooni tie phendumusega. Lisaks klassikalisele
kujutamisoskusele, peavad tulevased kunstnikud olema ka kehaliselt haritud. Eestis lpeb kehaline
kasvatus koos keskkooliga, Peterburis aga peavad kunstiajaloolased esimesest kuni kolmanda
kursuseni esmapeva hommikul kell 9:30 aeroobikat tegema. Tudengid nevad seda pigem
ebameeldiva sundusena. Kui ma ksisin, kas spordiosakond on ka mulle kui vahetuslipilasele
avatud, siis tehti suured silmad. Seda osa-konda polnud mulle isegi mainitud, sest keegi ei taha ju
vabatahtlikult sporti teha. Taoline phi-hariduse andmine on sisuliselt ilis eesmrk, kuna likooli
satuvad vaid kigest 17-aastased noored, kelle arengu eest kannab hoolt just krgharidusssteem.
Venemaa traditsiooniline kunstiharidus ja lnelik uuendatud innovaatilisi tehnoloogiaid
inkorporeeriv haridus asuvad krghariduse telje r-mustes, ks hes, teine teises otsas. Tde kahe
paradigma vahel peitub ehk kusagil halltoonides. Samas on arhailist ssteemi hakatud vaikselt
sundmoderniseerima. Venemaa haridusministeerium on teinud krkkoolidele lesandeks muuta
ppeprogrammid rahvusvahelistele standarditele lhedase-maks. Vanas ssteemis oli niteks heks
kraadinimetuseks spetsialist, mis laias laastus viks olla vrdvrne rakenduslikku magistrikraadiga,
kui selline eksisteeriks. Nd on selle krvale tekitatud ka bakalaureuse- ja magistripe. Varasem oli
mahukam ning pikem, uuem on nii mnegi ppeju arvates pinnapealsem, ehk isegi vhema
vrtusega. Kalligraafia ppejud mainis vist iga ndal korra, et vana heal ajal kui tudengid ppisid
veel spetsialistiks, said nad kalligraafiaga tegelda pooleteise tunni asemel kolm tundi ndalas, ning
petus oli phjalikum. Nd saab tudeng vaid pgusa tutvus-tuse ja jb paljustki ilma. Eks iga
leminekuperiood toob kaasa segadust ja arusaamatusi, ning Muhaski pole mbermtestamine ja -
organiseerimine linud valutult. Kuid aastatega pitakse ja lpuks juakse ka avatuma
haridusssteemini, mis on vimeline rahvusvaheliselt konkureerima.

Kunstipe kui elu ja elukool
Olgugi, et ma pin Eesti Kunstiakadeemias, olen saanud tegeliku kunstiakadeemia kogemuse Peter-
burist. Viks sdistada EKA maja abstraktset eksistentsi, vibolla ka seda, et pin pigem teoree-
tilisel erialal. Stieglitzi akadeemia hoone ja sellesse mahutatud ppe- ja elukeskkond on kahtlemata
ks parimatest. Remonti pole auvrne maja ninud ehk pool sajandit, kikjal koridorides joonista-
vad-maalivad tkad tudengid vanakreeka skulptuuride replikatsioone, seina res seisavad kuhjades
kunstitd, mned on ka seinal, pimedates trepikodades jooksevad mrdunud kitlites kunstituden-
gid ning hest vi teisest uksest sisse piiludes avaneb hmmastav vaade tolmusesse tkotta vi siis
joonistusklassi, kus huugavate soojapuhurite saatel (need soojendavad liikmatut modelli) kriibivad
paarkmmend kunstitudengit suuri valgeid paberilehti. Selles majas toimub testi mndagi. Kuna
selle ajaloolise mlestise esindussaali klaasist katusetarind oli ehitamise ajal teline tehnikaime, siis
satub tihtipeale akadeemiahoonesse Soome naisturiste nende parimas eas. Suursuguste saalide
krval tervitab aga neid nuka-aegse maiguga skla, lisaks tualettpaberita tualettruumid ja teine-
kord ka pahuravitu uksehoidja. Kuid ikkagi laiub le kige selle maja atmosfr. See lausa lhnab
loomingu jrgi.

Tudengitele on see 140 aasta vanune hoone teise kodu eest. Akadeemias veedetakse kuus peva
ndalas hommikust hilishtuni. Kunstiakadeemias suhtutakse tundidesse hoopis teisiti kui tavalises
likoolis. Tund on justkui vimalus konsulteerida ppejuga, kuid seda ei pea ilmtingimata tegema.
Seeprast on pooletunnine vi isegi tunnine hilinemine joonistusklassi igati aksepteeritav. Loomulik
on kia ka kolmetunnise maalimisklassi jooksul mitu korda kohvikus spradega lobisemas. Tunnid ei
ole mitte lhikesed intensiivsed kohtumised, vaid pigem killukesed protsessist, mille lppeesmrgiks
on oskuste lihvimine tiuslikkuseni. Tnu sellele on kunstiakadeemia ppevormile iseloomulik selle
pidev kestmine, mis ktkeb ka viksemat intensiivsust. Ega kunsti saa teha kiirustades, tegu on ju
loominguga. Ning kuna aega jtkub, siis mahub t vahele palju muudki magamisest soengu-
tegemisteni. Tihtipeale peetakse klassiruumi ukse taga dusaid teepause. Igal kursusel on vhemalt
ks veekeetja, mnel pool isegi mikrolaineahi kapi sees peidus. Ka mina olen sellest puutkoja
tundides osa saanud. Veetsin seal tavaliselt terve teisipeva, kuni jaksu jtkus. Keskpeva paiku oli
meil alati teepaus, mil paar pilast, puutmeister ja abitjud istusid vikese laua taha, puhusid
thjast thjast juttu ja maiustasid kuivikute vi koogikestega. Teest peetakse Venemaal lugu, ning
seda juuakse palju rohkem kui meil Eestis. Tavaliselt juuakse musta teed ning ige kangelt. Suhkuga
ei koonerdata. Ja kige olulisem, tee joomiseks vetakse alati aeg maha. Kui puutmeistrile tuleb
klaline, kas mni endine tudeng vi soovib keegi pildiraami, siis alati istutakse paarikmneks minu-
tiks teed jooma. See kaunis est, mis kuulub sgavale Vene rahvuse phiolemuse juurde.

***

Lpetan oma heietused he piltliku looga, mis minu arvates nitab Venemaad ja Stieglitzi akadeemiat
kljest, mis vib meil teinekord poliitiliste segaduste leklluses meelest ra minna. Inimesed on seal
samamoodi inimlikud nagu mujalgi maailmas, ja seda mnikord vga armsal ning sdantsoojendaval
viisil. Nagu ikka, joonistati suures amfiteatrile sarnanevas joonistusklassis poodiumil lamavat blukest
alasti neidu, keda soojendas kaks vikest soojapuhurit. lejnud klassi titsid paar tosinat pilast ja
nende vahel paar-kolm professorit. Viimased on pigem episoodilised kujud ning ilmuvad enamasti
alles tunni teises pooles. heks ppejuks oli vlimuselt 80 aastale lhenev krus seljaga hallipine
vanamees rahulik, heatujuline, viisakas, ja vaikne. kskord eksis ta kogemata minu t juurde ja kui
ilmnes, et ma olen Eestist prit, lid ta silmad srama. Tal olevat juba mitu aastakmmet Peipsi res
Mustvees suvila. Olevat imetabane koht, naabridki head inimesed. Alles semestri keskpaiku hakkasin
mrkama, et sellel ppejul on imetlusvrne harjumus, mida ta heski tunnis tegemata ei jtnud.
Umbes pool tundi peale tunni algust astub ta vaikselt sisse ja suundub otsejoones poodiumi juurde
noorukese alasti modelli juurde. Ksib talt, ega tal klm pole, ja vajadusel keerab puhuritele vunki
juurde. Samal ajal aga pistab modellile salamisi pihku pisikese okolaaditahvli.