1

MATEMAATIKA
HTUPIK
2
3
MATEMAATIKA
HTUPIK
4
Alates 31. mrtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon
tasuta kttesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel
(Autorile viitamine + Mitteriline eesmrk + Jagamine samadel tingimustel 3.0
Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/).

Autoriigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja O Hea Lugu, 2014

Viies, parandatud trkk

Toimetaja: Hele Kiisel
Illustratsioonid ja graafkud: Elis Saar
Korrektor: Maris Makko
Kujundaja: Janek Saareoja

ISBN 978-9949-489-95-4 (trkis)
ISBN 978-9949-489-96-1 (epub)
Trkitud trkikojas Print Best
5
SISUKORD
OSA 0 SISSEJUHATUS ..................... 17
MATEMAATIKA MEIE MBER ..................20
Matemaatika kui keel ...................................21
Matemaatika muutub ja areneb ....................22
Mis on matemaatika? ...................................23
Matemaatika on mitmeklgne .................... 24
MIKS PPIDA MATEMAATIKAT? ..............24
Matemaatika arendab mtlemist .................25
Matemaatika petab tundma ja
ennustama maailma ................................. 26
KAS MATEMAATIKA ON RASKE? .............30
Phe ppida ei nnestu ................................30
Matemaatikal on oma keel ........................... 31
Matemaatikat on keeruline petada .............32
Matemaatika vajab aega ..............................32
INNUSTUSEKS .................................. 34
OSA 1 KEEL JA PHIMISTED ........ 39
matemaatikute keel ja anrid ...........42
Oskussnad ................................................. 42
Thed ja smbolid ........................................43
Matemaatilised anrid ................................. 44
MUUTUJA ....................................... 48
Muutuja erinevates rollides .......................... 48
VRDUS JA VRDSUS ......................... 52
Matemaatiline vrdus ...................................54
Matemaatilise vrduse kasutused .................55
HULK ............................................ 58
Hulkade kirjeldamine ....................................58
Hulkade olulisus ...........................................59
Hulgad ja peavalu ........................................ 62
FUNKTSIOON .................................. 64
Funktsioon kui masin ....................................65
Range definitsioon ja misted ..................... 66
Funktsioonide omadusi ............................... 68
Funktsioonide esitamise viise .......................70
Funktsioon arvutimaailmas .......................... 72
OSA 2 ARVUD ..................................... 75
ARVUHULGAD ......................................... 78
Naturaalarvud ..............................................78
Tisarvud ......................................................82
Ratsionaalarvud ............................................83
Irratsionaalarvud ja reaalarvud .....................87
Kompleksarvud* ......................................... 89
KUULSAD ARVUD: JA e ......................... 96
................................................................. 96
e ................................................................. 102
Ilusaim valem matemaatikas ......................108
ARVU ASTE ........................................... 110
Juurimine kui astendamise vastandtehe ..... 111
Ratsionaalarvuline astendaja ...................... 113
Negatiivne astendaja .................................. 114
Astendaja null ............................................. 114
Irratsionaalarvuline aste ............................. 115
Arvude standardkuju .................................. 116
Astendaja null phjendus nohikutele* ........ 117
ARVU ABSOLUUTVRTUS ...................... 120
Milleks meile arvu absoluutvrtus? ........... 121
OSA 3 ARVUDE SBRAD JA
SUGULASED ....................................... 125
JADA .................................................... 128
Aritmeetiline jada .......................................129
Geomeetriline jada ..................................... 131
Mned teised pnevad jadad ...................... 135
VEKTOR ................................................ 138
Kuidas vektorit matemaatiliselt
kirja panna? .............................................. 139
Vektoritega mngimine .............................. 139
MAATRIKS* ........................................... 152
Maatriks ja vrgustikud .............................. 152
Maatriks ja vektorid .................................... 153
6
OSA 4 VRRAND JA VRRATUS .... 165
VRRAND ............................................. 168
Erinevat tpi vrrandid ............................. 170
Vrrandissteem ........................................ 172
Mobiilioperaatori valimine .......................... 174
VRRANDI TEISENDAMINE JA
LAHENDAMINE .................................... 176
Vrrandi teisendamisest ldisemalt ............ 176
Vike vrrandijutt ....................................... 179
Veel vrrandi lahendamisest .......................180
VRRAND JA GEOMEETRIA ..................... 184
Vrrandi ja geomeetria vaheline tlkimine ...184
Sirgete likumine tasandil ja vastav
vrrandissteem ...................................... 187
Sirgete ja tasandite rakendused ..................189
VRRATUS ............................................ 190
Vrratuste koostamine ............................... 191
Vrratuse lahendamine .............................. 191
Vrratuse teisendamine ..............................194
Vrratused ja planeerimine ......................... 195
Mned levinud vrratused .......................... 197
ABSOLUUTVRTUSEGA VRRAND .......... 202
OSA 5 TRIGONOMEETRIA ............... 205
PROPORTSIOONID JA KOLMNURGAD ....... 208
Ksimus kosmosest ....................................208
Vrdsed ja sarnased kolmnurgad ................209
Tisnurkne kolmnurk ja trigonomeetrilised
phiseosed ..............................................212
Siinusteoreem ............................................ 222
Koosinusteoreem .......................................224
Trigonomeetria kosmoses: robotksi .......... 227
TRIGONOMEETRIA JA PERIOODILISED
FUNKTSIOONID ..................................... 230
Ringliikumine ja trigonomeetria ................. 231
Kraadid ja radiaanid .................................... 234
Koosinus, siinus ja elastne vedru* ...............236
TRIGONOMEETRILISED AVALDISED JA
NENDE TEISENDAMINE ....................... 240
trigonomeetriliste funktsioonide
vahelised seosed ......................................241
KIK VNGUB* .................................... 254
Kuidas kaob helisalvestisest sahin? .............258
AM-raadio .................................................259
OSA 6 THTSAD FUNKTSIOONID .. 263
POLNOOM .......................................... 266
Omadused .................................................. 267
Miks osutuvad polnoomid
nnda oluliseks? ....................................... 268
Nullkohad ja mugavale kujule
tegurdamine ............................................ 269
Kuidas peita kolmekesi hist varandust? ..... 271
Ruutfunktsioon ja tema lahendivalem ........ 272
EKSPONENTSIAALFUNKTSIOON ................ 280
Eksponentsiaalfunktsioon ja astendamine ..281
Eksponentsiaalfunktsiooni omadused ........282
Kasvavad ja kahanevad protsessid ............. 286
LOGARITM ............................................ 290
Logaritmfunktsioon ....................................291
Logaritmi thendus arvutusajaloos ............ 296
Logaritmiline skaala .................................. 299
OSA 7 FUNKTSIOONIDEGA
MNGIMINE ...................................... 305
PIIRVRTUS JA PIDEVUS ....................... 308
Jada piirvrtus .......................................... 310
Funktsiooni piirvrtus ............................... 313
Funktsiooni pidevus .................................... 317
TULETIS ................................................ 320
Tuletise definitsioon ................................... 321
Tuletise geomeetriline tlgendus ................326
Millal tuletis eksisteerib? .............................329
Teine tuletis, kolmas tuletis jne ................... 331
Hoo pealt veepommi viskamine* ................ 333
INTEGRAAL ........................................... 340
Integreerimine ............................................ 341
Integraal ja ldisemad pindalad .................. 347
Kuidas integreerib arvuti? ...........................349
INTEGRAAL JA TULETIS ........................... 352
Algfunktsioon ja mramata integraal ....... 353
Algfunktsioon ja mratud integraal ........... 354
Newtoni-Leibnizi seos ................................356
7
OSA 8 LOENDAMINE JA
MTMINE ....................................... 359
MBERMT, PINDALA JA RUUMALA ...... 362
Matemaatilised etalonid:
sirglik, ruut, kuup ...................................362
Hulknurkade pindalad .................................364
Ringi mbermt ja pindala ........................ 367
Ruumiliste kujundite pindalad ....................369
Mned ruumalad ........................................ 373
Kochi lumehelves ....................................... 377
PERMUTATSIOONID JA FAKTORIAAL .......... 380
Permutatsioon ............................................380
Faktoriaal ................................................... 382
KOMBINATSIOONID JA VARIATSIOONID .... 384
Kombinatsioonide ja variatsioonide arv ...... 385
OSA 9 LUGUSID
TENOSUSTEOORIAST ................. 389
TENOSUSTEOORIA THENDUS JA
KASUTAMINE ...................................... 392
Vike mndilugu ehk mida tenosus
ikkagi thendab? ...................................... 393
Tenosusteooria algus ehk kuidas valed
arvutused viivad pankrotti .......................395
Kas mu sbrannast saab riigikogu liige
ehk tenosuste mramise raskustest ....398
Kes on krgema IQ-tasemega ehk jaotuste
vrdlemine ................................................. 400
Geomeetriline tenosus ehk kuidas
leida tenosuse abil vrtust ...............402
TENOSUS JA INTUITSIOON ................. 404
Monty Halli probleem ................................ 404
Simpsoni paradoks .....................................405
Snnipeva lesanne ..................................407
S
I
S
S
E
J
U
H
A
T
U
S
8
Meie lootus on, et htupikust saab Sulle tore kaaslane matemaatikaga tutvumi-
sel. Selle lihtsustamiseks pakume Sulle tulevasest kaaslasest ka vikese levaate.
Alustame kolmest ksimusest.
Kas htupik on mulle vi kellele ta ldse meldud on?
Miks htupikut kirjutama hakkasime ja kuidas ta valmis?
Mida htupikust leida vib ja kuidas seda lugeda?
Iga ksimus annab Sulle ka vimaluse sbruneda hega autoritest.
Seejrel tutvustame Sulle veel kiki teisi paljusid, kelleta raamat kindlasti sellel
kujul valmis poleks saanud. Ning prast seda ei j Sul kll le muud, kui lugema
hakata! Kirjuta meile kindlasti, kui Sul tekib ksimusi, soovitusi vi niisama
mtisklusi.
Kas htupik on mulle vi kellele ta ldse meldud on?
Sellele ksimusele vastab Elis.
Matemaatika htupik on ideaalseks kaaslaseks kigile neile, kelle jaoks tundub
koolimatemaatika aeg-ajalt kuiv ja ksluine. Usun, et meie lugeja on kindlasti asja-
huviline, kellele ei piisa vahetult enne kontrolltd paanilisest valemite phe tuupi-
misest, vaid kes soovib neist aru saada ning osata neid ise tuletada. Siiski pole pik
ainult koolinoortele see on meldud ka neile uudishimulikele, kes tunnevad,
et matemaatika on jnud kuidagi kaugeks, ja soovivad ht-teist uut ja pnevat
juurde avastada.
Seega, ole Sa gmnaasiumiks valmistuv phikoolipilane, matemaatikatunnis
segadusse aetud gmnasist, abiturient, kellel ees matemaatikaeksam, juba
kooli lpetanud tiskasvanu, kes soovib seniseid teadmisi kinnistada, vi pe-
taja tiendamas tunnimaterjale soovime Sulle pakkuda vikese rnnaku lbi
gmnaasiumimatemaatika phiteemade, ning seda veidi vrvikirevama nurga alt.
Loodame nidata matemaatika kasulikkust ja pnevust kui Sa pole seda veel
mingil phjusel avastanud, oled kindlasti iges kohas!
TERE, LUGEJA!
S
I
S
S
E
J
U
H
A
T
U
S
9
Miks htupikut kirjutama hakkasime ja kuidas ta valmis?
Kristjanil on hea vastus olemas.
Raamatu idee sai alguse 2010. aasta kevadel, kui mina ja Juhan imestasime sja
vastu vetud matemaatika ppekava le. Kuna ppekavasse lisandus uusi teema-
sid, aga koolitundide arv kohati isegi vhenes, siis tekkis hirm, et pilaste niigi niru
suhtumine matemaatikasse vib veelgi sveneda. Meile meeldib matemaatika vga
ja kuna olime ise matemaatikat erinevates kohtades ppinud, petanud ja mis vib
olla veelgi thtsam ka rakendanud, siis otsustasimegi, et viksime seniseid pikuid
natukene teistsuguse lhenemisega toetada. Teistsuguse lhenemise realiseeri-
miseks liitus selle plaaniga ka kunstnik Elis, kes ti juurde oma ideed matemaatiliste
mttekikude illustreerimiseks ja tegi vimalikuks teksti ja pildi ilusa sidumise.
Raamatu kirjutamine oli pnevam ja keerulisem, kui me algul arvasime, ning ksi-
kirja valmimiseni kulus lausa kolm aastat. Natukene teistsuguse lhenemise kin-
nitamiseks sai ka kirjastamine lahendatud vga moodsalt: esialgse fnantsi saime
hisrahastusplatvormi Hooandja kaudu enne raamatu ilmumist, mis vimaldas
meil raamatu teha internetis kigile tasuta kttesaadavaks. See thendab, et vid
julgelt meie tekste muuta ja kasutada, kuid raha teenimine pole siiski lubatud.
Nii sai meie eesmrk teha matemaatika paremaks mistmiseks ks teistsugune
raamat tidetud isegi mitmeklgsemalt, kui me esialgu plaanisime.
Mida htupikust leida vib ja kuidas seda lugeda?
Kannatust, Juhan selgitab seda pikemalt:
htupiku idee oli koondada kaante vahele kogu keskkooli matemaatika, tehes
seda aga lbusamalt ja elulisemalt kui lhikeses koolitunnis vimalik. Nii ksitleme
vhemalt riivates kiki koolis ettetulevaid teemasid ja veel nii mndagi muud, mis
meil endal nende teemadega seostus.
htupik on kirjutatud ja kujundatud hea tujuga ning just nii tuleks seda ka lugeda.
Oleme helt poolt teinud oma parima, et raamatut ei peaks lugema algusest lpuni,
vaid viks lugeda ka osade kaupa. Teisalt oleme siiski osad ja peatkid seadnud selli-
sesse jrjekorda, kuidas meile endale raamatut otsast otsani lugeda meeldiks.
S
I
S
S
E
J
U
H
A
T
U
S
10
Mned peatkid said igavamad, kui oleksime soovinud; mned pikemad, kui plaa-
nisime, mned keerulisemad, kui tahtsime kll mrkad! Trniga peatkid ja li-
gud vid aga esmalugemisel vahele jtta. Seal on vahel midagi veidi keerulisemat
vi tunnivlist, vahel lihtsalt vhem asjakohast. Siinkohal olgu toodud ka sisukaart:
Osas 0 rgime sellest, kuidas meie matemaatikast mtleme; arutame, miks mate-
maatikat ppima peaks ning miks see ppimine vahel raske tundub. Osa lpus
jagavad raamatu suurtoetajad omalt poolt innustust matemaatika ppimiseks ja
htupiku lugemiseks.
Innustus kes, tuleb osa 1. Osa 1 ei ole kindlasti raamatu kige pnevam osa. Siin
ksitleme matemaatika kirjapilti ja phimisteid muutujat, vrdust, hulka, funkt-
siooni. Need misted on samas olulised kogu edasise raamatu tarvis, seetttu soo-
vitame seda osa pingsalt lugeda, isegi kui pisut haigutama kisub. Usume, et midagi
uut on siin osas siiski samuti peidus.
Edasi tulevad arvud ja osa 2. Arvud on kesksed kogu matemaatikas ja tegelikult
kogu elus. Osas 2 anname lhikese levaate sellest, kuidas arvu enda miste lbi
aegade on muutunud, ning juame positiivsete tisarvude 1, 2, 3... juurest lpuks
imaginaararvuni ning kuulsate arvudeni ja . Edasi rgime, kuidas korrutamist
arvu astme miste abil konoomsemaks teha ning kuidas vahel loeb hoopis arvude
vaheline kaugus, mida mdab arvu absoluutvrtus.
Osa 3 rgib arvude spradest ja sugulastest. he arvu asemel uurime nd mate-
maatilisi objekte, mis koosnevad paljudest kokkupandud arvudest. Alustame jada-
dest, kuhu oleme lihtsalt arve ritta ladunud. Edasi rgime vektoritest, mis on helt
poolt lihtsalt arvupaarid, arvukolmikud ja nii edasi ning teiselt poolt geomeetrilised
objektid ilusad nooled. Viimaks juame he pika lisapeatkini, kus rgime arvu-
tabelitest ehk maatriksitest ning sellest, kuidas nende abil vrrandeid lahendada.
Edasi rgimegi vrranditest. Osas 4 selgitame, kuidas vrrandite abil elulisi ksi-
musi arvudesse panna, kuidas seejrel mne matemaatilise trikiga need vrrandid
ra lahendada ning lahenduste phjal jreldusi teha. Vrranditest ainult sammuke
edasi on vrratused, mille aluseks on ksimus mis on suurem? ning mis, nagu
neme, aitavad hsti toidulauda planeerida.
Osa 5 on vahest visuaalselt ks raamatu kige ilusamaid osasid, kahjuks ka ks
kige pikemaid ja sisutihedamaid. Rgime pikalt ja phjalikult trigonomeetriast.
Alustame kolmnurgast, siis mngime ringliikumisega, edasi kiusame ennast ja
lugejat trigonomeetriliste teisendustega ning viimaks lpetame lisapeatkiga, mis
rgib, kuidas kike maailmas vaadata vnkumise nurga alt.
Jrgmises osas naaseme pisut lihtsamate, aga sugugi mitte vhem oluliste funkt-
sioonide juurde. Osa 6 rgib alustuseks polnoomidest ehk funktsioonidest nagu
S
I
S
S
E
J
U
H
A
T
U
S
11
ruutfunktsioon ja kuupfunktsioon. Polnoomid on nii paindlikud, et tegelikult
saaks nendega pea kogu matemaatika tehtud. Ometi on lihtsam kasutusele vtta
ka eksponentsiaalfunktsioon ning logaritmfunktsioon. Esimene neist aitab kirjel-
dada bakterite pooldumist, teine aitas astronoomidel juba sadade aastate eest
kosmosearvutusi lbi teha.
Funktsioone on tegelikult aga palju rohkem ja neid on tore kuidagi kirjeldada
ning teisendada. Osas 7 keskendumegi neile ksimustele. Alustame esmapilgul
sna kummalise matemaatilise miste piirvrtusega. Piirvrtus annab meile
mingis mttes viisi rangelt rkida lpmatult suurtest ning lpmatult vikestest
suurustest. Temal baseeruvad ka osa kolm jrgmist peatkki pidevus, tuletis ja
integraal. Nagu juba snadest aru saada, lheb siin asi pris tehniliseks ktte. Ilm-
selt peab seda osa lugema mitu korda. Siiski peljata ei maksa, sest pea kikidest
neist keerulistest mistetest saab melda ka geomeetriliselt: pidevus thendab, et
funktsiooni graafkul pole auke; tuletis iseloomustab funktsiooni graafku tusmise
vi langemise kiirust; integraal arvutab funktsiooni graafku alla jvat pindala.
Pindalade ja ruumalade juurde jme peatuma ka osas 8. Prdume tagasi liht-
samate ksimuste juurde ja rgime, mida ldse thendab mtmine ning kust
prinevad paljud koolis kohatud pindala ja ruumala valemid. Teatud mral oleme
selles peatkis rangusest loobunud, sest nii mneski kohas on intuitsioon tundu-
valt olulisem ja ilusam kui tehnilised detailid. Et intuitsiooni siiski alati ei saa usal-
dada, nitab samas kohe peatselt Kochi lumehelves. See on tkike matemaatilist
pnevust, enne kui hakkame sna ksluiselt loendama. Lhikesed peatkid per-
mutatsioonidest, kombinatsioonidest ja variatsioonidest ei sisalda suurt pnevust.
Ometigi, kui nad hsti selgeks saad, vivad htud spradega kaardilauas kll pne-
vamaks muutuda.
Raamatu lpetab osa tenosusest, osa 9. heksas smfoonia on paljudel heliloo-
jatel mitte ainult jnud viimaseks, aga osutunud vibolla ka heks thtsamaks,
niteks Beethovenil, Bruckneril, Schubertil. Meie ei saa kll vita, et osa 9 oleks
nd kige thtsam osa, ent samas leiab tenosuslik mtteviis mbritseva elu
kirjeldamisel jrjest enam rakendust. Tenosusteooria aluseks on tsiasi, et kike
juhtuvat tpselt ennustada ei saa. Siiski saame tihti piiritleda, mis tpselt juhtuda
viks, ning arvudesse panna oma ootuse, kui vimalik ks vi teine stsenaarium
ikkagi on. Osas 9 arutame lugulaulude abil, miks see kik pris niisama lihtne ei
ole, ning raamatu lpuakordina ritame lugeja erinevate nidete abil pnevile ja
segadusse ajada.
I
N
N
U
S
T
U
S
E
K
S
12
Tahame tnada paljusid. Alustame neist kahest, kes (lisaks meile endile!) olid raa-
matu juba enne kirjastusse saatmist tervenisti lbi lugenud: meie sisutoimetaja
Hele Kiisel ja vabatahtlikust sber Rainer Kngas. Mlema kommentaarid ja soovi-
tused aitasid kujundada nii raamatu ldpilti kui detaile.
Meie nneks oli meil vtta ka suur hulk spru, kes meid erinevate murede puhul
aidata oskasid Carita Hommik aitas meid kooliterminoloogia ja thistustega,
Mihkel Kree poole prdusime kikide tobedate fsikat puudutavate ksimus-
tega, Kaie Kubjas kirjutas algversiooni lineaarsest optimeerimisest, Jon McLoonelt
leidsime inspiratsiooni Hansu ja Grete dialoogiks osas 9 ja Leopold Partsi sundisime
kommenteerima mitmeid erinevaid tenosuse osasid... kuni lpuks otsustasime
hoopis millegi kergema ja lbusama kasuks.
Palju oli ka neid, kes lugesid raamatut osaliselt ja aitasid meil leida iget tooni ja
iget mtet. Tahaksime tnada Jaan ja Krista Aru, kelle koormaks oli mitmete veel
pris mustade versioonide kommenteerimine; Laura Kaldat, kelle detailsus luge-
misel ei leidnud vrdset; Margus Niitsood, kes mitte ainult ei kommenteerinud
mitut osa raamatust, vaid aitas leida raamatule parima vimaliku kunstniku; ning
veel paljusid teisi, keda kiki me loetleda ei jua. Tname teid sdamest, isegi kui
nimi ei judnud kirja!
Tahtsime sna varakult saada ka raamatule tagasisidet selle tegid jllegi vima-
likuks Carita Hommik ning tema kaks lbusat klassi Poska gmnaasiumi pilasi.
Suur aith, ritasime teie kommentaare kigiti arvesse vtta!
Tname ka akadeemik professor Jri Engelbrechti, kes meid usaldas ning kirjutas
sooja ja innustava soovituskirja juba enne, kui raamat pris valmis oli saanud. Ja
muidugi tname ka kirjastajat, kes oli nus vtma kirjastamisvaeva enda peale ole-
nemata sellest, et raamat saab olema internetis vabalitsentsi alusel tasuta ktte-
saadav.
Viimaks tahaksime tnada Hooandja portaali ning kiki hooandjaid tnu teile
juab see raamat viimaks ka kaante vahele, oluline polnud meie jaoks mitte ainult
teie rahaline toetus, vaid ka see, et uskusite projekti thtsusesse ja toredusse.
SUUR, SUUR AITH!
I
N
N
U
S
T
U
S
E
K
S
13
Aith Sulle,
Janar Aadli, Virge Aas, Anneli Aasamets, Anne Aasamets, Kristi Aasma, Henrik
Aavik, Ain Aaviksoo, Madis Aben, Priit Adler, Mikk Adler, Rait Agu, Kristjan Ait,
Karen Alamets, Kaur Alasoo, Jri Aleksandrov, Einar Aleksejev, Anne Almet, Kris-
tel Altosaar, Peeter Anijalg, Tea Animgi, Lauri Anton, Triinu Arak, Indrek Ardel,
Toomas Arike, Kristel Arnik, Tiina Aro, Malle Aro, Jaan Aru, Lili Azin, Mrt Bakhof,
Anzori Barkalaja, Allan Berg, Silver Bohl, Vivian Bohl, Karl-Erik Borkmann, Helena
Braun, Indrek Bremraud, Heidi Carolina, Reet Dalberg, Margus Eha, Andres Ehren-
preis, Seren Eilmann, Egon Elbre, Kadi Epler, Jrgen Esinurm, Erki Esken, Siim
Esko, Hanno Evard, Carolyn Fischer, Dmitri Gabbasov, Boriss Gubaidulin, Meelika
Hainsoo, Aivar Halapuu, Martin Hallik, Erko Hansar, Harri Hanschmidt, Raivo Hein,
Jelena Hein, Cattre Hein, Priit Heinsalu, Kaari Helstein, Reigo Hendrikson, Juuli Hiio,
Carita Hommik, Hedy Hoomatalu, Mari Hunt, Jorma Hrmsalu, Heiki Ilisson, Sten
Ilmjrv, Maaja Ivask, Mari-Liis Jaansalu, Marianne Jaanson, Veronika Jaansoo, Leel
Jaer-Eer, Jaan Jagomgi, Helena Jeret-Me, Priit Joonas, Indrek Juhani, Hannes
Jukk, Vahur Jesalu, Martin Jgeva, Liile Jgi, Mairi Jgi, Agur Jgi, Jrgen Jnes,
Tiia Jrve, Marjaleena Jger, Klen Jrats, Priit Jrgenson, Kristjan Jrisalu, Indrek
Kaarlp, Kristo Kaarmann, Kadri Kaarna, Helle Kaasik, Oliver Kadak, Jana Kadas-
tik, Rando Kalaus, Laura Kalda, Krdi Kalda, Liis Kalda, Kristjan Kaldur, Raul Kalvo,
Mihkel Kama, Laur Kanger, Marge Kanne, Karin Kapp, Silva Kasela, Arvi Kass, Ind-
rek Kaus, Ilmar Kerm, Renee Kermon, Andres Kert, Kerttu Kibbermann, Klli Kiik,
Martin Kiilo, Hele Kiisel, Jaak Kikas, lle Kikas, Krt Kilvet, Kirke Kisand, Andres
Kitter, Kaiko Kivi, Kristi Klaasmgi, Kadri Klaos, Aivar Kodume, Raivo Kolde, Anas-
tassia Kolde, Junika Kolga, Riivo Kolka, Anti Konsap, Kaspar Korjus, Piret Korjus,
Markko Krause, Karel Kravik, Toomas Krips, Ivo Krustok, Mari-Liis Kruup, Ivo Kruu-
samgi, Kaie Kubjas, Andres Kukk, Klli Kukk, Meelis Kull, Ivo Kund, Klli Kund,
Mirjam Kundla, Tiia Kurel, Hanno Kuus, Anni Kuusik, Elis Kivumgi, Sulev Kks,
Elvis Kll, Mirko Knd, Oskar Krmas, Lauri Krner, Emilia Ksper, Rainer Kngas,
Kadri Ktt, Eve Laasi, Alvar Laigna, Anu Lajal, Rivo Laks, Margus Lamp, Johann
Langemets, Taavi Larionov, Rene Lasseron, Leho Laul, Henri Laupmaa, Teele Lem-
ber, Lennart Lennuk, Anna Leontjeva, Hillar Leoste, Delia Lepik, Kersti Leping,
I
N
N
U
S
T
U
S
E
K
S
14
Tiit Lepp, Erik Liim, Aliis Liin, Oliver Liiv, Indrek Lillemgi, Martin Lillepuu, Peeter
Lind, Gerd Lindmaa, Mattias Linnap, Taivo Lints, Piret Liv, Edvard Ljulko, Madis
Lobjakas, Erkki Lukk, Riina Lulla, Taavi Lulla, Tanel Lumiste, Margit Luts, Eva-Mari
Luts, Erki Lhmus, Helli Loke, Priit Ltt, Mariann Maasi, Ethel Maasing, Tanel Mae,
Martti Maimets, Ilja Maljutenko, Eva Maria, Kristi Markna, Mari Matjus, Klli Meier,
Helo Meigas, Nele Meikar, Tauno Metsalu, Madis Metsis, Roman Migunov, Egert
Milder, Epp Mitt, Priit Mootse, Marianne Morgenroth, Alexey Morgunov, Marge
Muna, lle Murumets, Pilleriin Mutso, Priit Muuga, Alar Merand, Ivo Mgi, Herki
Mll, Mart Mnd, Pille-Triin Mnnik, Ene-Ly Mnning, Erki Mnniste, Mihkel Mr-
tin, Madis Mller, Aimar Mrsepp, Aivar Naaber, Mattias Naan, Girti Naaris, Kaisa
Nei, Hendrik Nigul, Geily Niinemets, Rita Niineste, Margus Niitsoo, Jri Nikolajev,
Joosep Norma, Kaarel Nummert, Joonas Nurk, Anu Nutt, Rauno Nuut, Evert Nlv,
Alvar Nmmik, Raimo Oinus, Agu Ojasoo, Tarvi Olbrei, Annika Oper, Kati Otepalu,
Veljo Otsason, Peep Otstavel, Aita Ottson, Kaido Paabusk, Priit Paap, Markko Paas,
Triin Paaver, Jaan Paaver, Maris Paiste, Gea Pajula, Sander Pajusalu, Silver Pajuste,
Aare Palm, Priit Palta, Tauno Palts, Leopold Parts, lo Parve, Arie Passov, Jaan-
Eerik Past, Maarja Peegel, Brit Peensoo, Robert Peetsalu, Tuuli Pentjrv, Aare Pere,
Marie Pere, Hedi Peterson, Kristjan Peterson, Janne Pihelgas, Heino Pihlap, Krist-
jan Pihus, Morten Piibeleht, Tiiu Pirsko, Peep Pirso, Rainer Ploom, Triin Pomerants,
Kristiina Praakli, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Vahur Puik, Taavi Pungas, Taivo
Pungas, Merle Purre, Karl-Aksel Puulmann, Andres Puutsa, Paul-Kasper Pldme,
Heija Prtel, Priit Psukene, Rasmus Raag, Taavi Raidma, Alari Rajande, Ramon
Rantsus, Liisa Raud, Helen Raude, Evelyn Raudsepp, Eero Raun, Liisi Reemets, Lii
Reikter, Tormi Reinson, Piia Reismann, Margus Rekor, Martti Remmelgas, Ago-Erik
Riet, Pille Rinne, Marilin Ristikivi, Pille Roaldset, Lauri Rooden, Paul-Eerik Rummo,
Renate Rutiku, Siret Rutiku, Jri Ruut, Toivo Rim, Mr S, Laur Saar, Elle Saar, Marit
Saar, Indrek Saar, Lennart Saidla, Priit Salumaa, Silvi Salupere, Karl Saluveer, Vilja
Saluveer, Tnu Samuel, Stella Sarapuu, Krista Sarv, Martin Sauk, Indrek Saul, Vlada
Schotter, Annette Schultz, Toomas Schvak, Viire Sepp, Aneli Shmigelskite, Janno
Siimar, Sirje Sild, Meelis-Mait Sildoja, Kalli Sillamaa, Ingvar Sinka, Kairi Solmann,
Mihkel Solvak, Siim Somelar, Merlin Sooaru, Sigrid Sooman, Allan Soon, Silja Soon,
Signe Susi, Erki Suurjaak, Maret Suuroja, Ivar Zarans, Stanislav Zavjalov, Deivi Taal,
Annika Tallinn, Andres Talts, Kerst Talving, Riivo Talviste, Hannes Tamjrv, Peeter
Tamm, Piia Tamm, Harry Tamm, Ronald Tammepld, Lauri Tammiste, Erik Tamre,
Mare Tannberg, Marju Tannberg, Sander Tanni, Ludvig Tasane, Hardi Teder, Tauno
Tedre, Krista Teearu, Mikk Teelahk, Mait Teesalu, Tnis Telga, Hasso Tepper, Annika
Teska, Taavi Tiirik, Annika Tina, Peeter Tinits, Marek Tooming, Laur Tooming, Siiri
Toomiste, Tnis Tootsen, Konstantin Tretjakov, Renee Trisberg, Elmo Trolla, Katri
Truu, Andras Tsitskan, Lea Tui, Taavi Tuisk, Terje Tuisk, Ando Tull, Tiina Turban,
I
N
N
U
S
T
U
S
E
K
S
15
Toomas Tutt, Reedik Tuuling, Eno Tnisson, Villi Tntson, Kai Ttte, Erle Tr, Marju
Unt, Anneli Unt, Eero Uustalu, Marko Vachtel, Avo Vahtrame, Aigar Vaigu, Janar
Vaik, Neeme Vaino, Triinu Vakmann, Kadri Vakmann, Maret Valdisoo, Uku Varb-
lane, Priit Vare, Signe Varendi, Tanel Vari, Madis Vasser, Kristjan Vassil, Kristjan
Vedel, Marko Veelma, Kadri Veider, Martin Vels, Hanno Vene, Kadri Veski, Kadri
Vider, Mikk Viidebaum, Gerli Viikmaa, Andres Vilgota, Katrin Vilimaa, Oliver Vilja-
maa, Rainer Villido, Jaak Vilo, Triin Viltrop, Kristi Vinter, Marie Vinter, Veiko Visna-
puu, Martin Vlassov, Jri Vlassov, Katrin Vunk, Helina Vrno, Triin Vrno, Andres
Vsa, Jorgan Vrmann, Taimi Vrva ja Kadri unap.
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A


M
E
I
E

M
B
E
R
16
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A


M
E
I
E

M
B
E
R
17
SISSEJUHATUS
OSA 0
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A


M
E
I
E

M
B
E
R
18
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A


M
E
I
E

M
B
E
R
19
Kui inimesed ei usu, et matemaatika
on lihtne, siis vaid seetttu, et nad ei
mista, kui keeruline on elu.
John von Neumann
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A


M
E
I
E

M
B
E
R
20
Kujutage ette, et istute hubases kohvikus ja vaatate linnatnavale. Kohv on ostetud,
rehkendused kassa juures tehtud ja tundub, et matemaatika ongi tnaseks lbi.
Siis aga mrkate, et tnaval puhub lbus ttarlaps seebimulle ja kuigi need on kll
peaaegu alati erineva suurusega, on need alati htmoodi mmargused. Miks on
seebimullid mmargused? On see tdruku vi seebimullide s?
MATEMAATIKA MEIE MBER
Tegemist ongi juba fsikalise maiguga lbusa matemaatilise ksimusega. Tema
vastuski on segu fsikalistest teadmistest ja matemaatikast: fsikast teame, et
seebikile sulgeb endasse vimalikult suure ruumala; matemaatika aga nitab, et
sellise printsiibi korral peab mull olema tpselt kerakujuline. Raamatus puudutame
ringi sarnast omadust sama mbermduga kujunditest piirab ta suurima pind-
ala [lk 97].
Matemaatikat vime nha ka kohviku teleekraanil, kus lekantav jalgpallimng
on judnud penaltiseeriani. Kas mngijad valivad vravanurga, kuhu nad palli l-
vad, mingi mustri jrgi? Kas peaks valiku korral alustama penaltiseeriat ljana vi
kaitsjana? Uurides mdunud penaltiseeriate tulemusi ja videokordusi, vime leida
seadusprasusi sellega tegeleb matemaatiline statistika. Seadusprasused kirjas,
vime nende abil ehitada parima strateegia sellele aitavad kaasa tenosuslikud
kirjeldused [lk 392].
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A


M
E
I
E

M
B
E
R
21
Kui lpuks nnestub ka kohvikust matemaatika juurest pgeneda, jte tema ksi
jlle esimese lillepeenra krval. Matemaatiline kirjeldus aitab kirjeldada ja selgi-
tada erinevate mustrite teket ja seelbi lillenuppude ilusaid kujusid.
Niteks teatud pevalillesortide ie paigutuses on 21 sinist ja 13 ookeanisinist spi-
raali. Need pole sugugi suvalised arvud 21 ja 13 on Fibonacci arvud [lk 135], mis
tulevad looduses tihti esile ning mille esinemist oskame ka selgitada.
Viimaks, kui hakkate lille nime ja peret oma nutitelefoni vi arvuti abil kindlaks
tegema, ksite jlle abi matemaatikalt: otsingumootorite tprintsiibid on olnud
esmalt kirjas matemaatilises keeles ning arvutite sise-elu phinebki ainult htedel,
nullidel ning nendega arvutamisel.
MATEMAATIKA KUI KEEL
Mni tlebki hoopis, et matemaatika ise on keel. Ja tepoolest, matemaatika aitab
ju kirjeldada maailma nagu iga teine keel ning lubab seelbi omavahel suhelda ning
informatsiooni vahetada.
Siiski erineb matemaatika keel tavaprastest keeltest. Tavaprases keeles on meil
peaaegu iga ettejuhtuva objekti tarvis ks sna vi snapaar. Tavaprased keeled
hoomavad ja kirjeldavad peaaegu kike, millega kokku puutume, ent teevad seda
tihti mitmethenduslikult. Niteks pall vib thendada phimtteliselt nii mmar-
gust jalgpalli kui ka ovaalset Ameerika jalgpalli. Matemaatika otsustab kirjeldada
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A


M
E
I
E

M
B
E
R
22
vhem, aga see-eest tpsemalt tihti vaid mnda vikest detaili hest vi teisest
objektist. Samas on need kirjeldused ise tpsed ja heselt mistetavad: palli kirjel-
daksime kera vi ellipsoidina, olenevalt tema kujust, ning mlemail neist miste-
test on tpne ja hene matemaatiline defnitsioon [lk 44].
Kuna matemaatikud kasutavad eraldiseisvat snavara, tundub vahel, et matemaa-
tikud ei hooli ldse elust ning nende mistetel ja ksitlusel kaob argipevaga iga-
sugune side. See on ka ks phjuseid, miks matemaatikat on raske ppida [lk 30].
Siiski ei thenda matemaatiliste mistete abstraktsus, et neist kskord kasu ei
viks tulla. Mnikord me ei oska lihtsalt seoseid mbritsevaga nha ning nad vi-
vad alles aastasadade prast vlja tulla. Niteks kompleksarvud [lk 89], mida peeti
pikalt matemaatikute kummaliseks hulluseks, mngivad tna olulist rolli maailma
kige viksemal skaalal kirjeldamisel nende abil on hea kirja panna kige vikse-
mate osakeste kitumist. Viimaks, kuigi tnagi peetakse ht ja teist osa abstrakt-
sest matemaatikast sna kasutuks, vime kinnitada, et kogu siin raamatus toodud
koolimatemaatika on siiski igati eluline ning maailma kirjeldamisel ja mistmisel
asendamatu triist!
MATEMAATIKA MUUTUB JA ARENEB
Matemaatikas ei ole aga ainult keel matemaatika uurib, muudab ja arendab ise
sedasama keelt, milles ta end vljendab. Matemaatilised misted muutuvad ja
nende muutumises peitub ka suur osa matemaatikast. Isegi see, kuidas meldakse
matemaatiliselt arvudest, on muutunud kunagi ammu tunti ainult arve 1, 2, 3, ...,
siis leiti, et on samuti sna mistlik arv, ja alles hiljuti lepiti, et ka on arv vi
et lausa , mis reaalteljele ei mahu, sobib sama hsti ldmiste arv alla [lk 78].
Vib tekkida ksimus, et kuidas saab muutuda see, mida thendab arv. See on
vajalik selleks, et tagada matemaatilise keele hene mistetavus ja selgus. Vi tei-
selt poolt vaadatuna on matemaatikud aru saanud, et arvutada liita ja lahutada,
korrutada ja jagada saab mitte ainult arvudega 1, 2, 3, 4, 5 ..., vaid ka palju keeru-
lisemate objektidega. See nitab, kuivrd on arvude miste tegelikult suhteline
kas arvuks nimetame kike, millega oskame arvutada, vi peaksime arvudeks
nimetama ainult objekte, mis koosnevad numbritest? Arvude arengust saab pike-
malt lugeda aga arvuhulkade peatkist [lk 78].
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A


M
E
I
E

M
B
E
R
23
MIS ON MATEMAATIKA?
Matemaatika on tore kombinatsioon rangusest ja vabadusest. On kll heselt el-
dud, mida he vi teise objekti all meldakse, ning on antud ranged reeglid nen-
dega mngimiseks, kuid samas vib neidsamu objektide thendusi ning reegleid
alati vnata. Seda on eriti paslik teha siis, kui see toob kaasa rohkem seoseid, roh-
kem lihtsust, rohkem ilu ja rohkem mistmist.
Siiski vib lugejat kummitama jda igustatud ksimus: kas oleme ikka vastanud,
mis on matemaatika? Ei ole.
Nagu on raske elda, mis ikkagi on nn vi mis tarkus, on raske ka elda, mis on
matemaatika. Tegemist on lihtsalt nii mitmetahulise ja laia mistega. Naljakal
kombel iseloomustab matemaatikat ennast veel just see, et ta ise tegeleb objekti-
dega, mille korral saab ksimusele mis? vga tpselt vastata.
Lppude lpuks petab matemaatika meile, et meil on millegi defneerimisel ka
parasjagu vabadust. Kllap pole sellest suurt kurja, kui igahel on veidi omamoodi
arusaam matemaatikast. Loodame, et see raamatuke aitab oma isiklikku aru-
saama leida ka lugejal.
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A


M
E
I
E

M
B
E
R
24
Head mngu iseloomustavad kolm omadust: ta on mitmeklgne, ta arendab ja ta
vimaldab midagi ppida. Mnikord rgitakse ka matemaatikast kui mngust.
Ja kuigi sellega pris nus olla ei tahaks matemaatikast on palju enam kasu kui
mnest mngust , siis on tal vhemalt kik need kolm omadust igati olemas.
MATEMAATIKA ON MITMEKLGNE
Matemaatika peidab endas erinevaid ja tihti lausa vastandlikke klgi.
Matemaatikast vib leida tpsust, rangust ja kindlust. Niipea kui he matemaa-
tiliselt korrektse selgituse vi seose leiad, jbki see igeks mitte nii nagu tuba,
mida koristad ja koristad, aga mis ikka jlle mustaks saab. Nii ehitab iga matemaa-
tika ppija oma teadmistele kindlat vundamenti.
ksluine vundamendi ladumine ttaks aga kindlasti ra. Vaja on ka ootamatusi
ja llatusi. Matemaatikas selle koha pealt kokku ei hoita niteks selgub, et lisaks
meile juba tuntud kujunditele, nagu ruudud, ringid, kolmnurgad, leidub ka kujun-
deid, mille mbermt on lpmatu, aga pindala lplik [lk 377]. Vi
niteks tuleb vlja, et kui ruumis on rohkem kui 23 inimest, siis
on rohkem kui 50% tenosus, et kahel on tpselt samal pe-
val snnipev [lk 407]. Vi et naturaalarve 1, 2, 3, ... on tpselt
sama palju kui ratsionaalarve ehk arve kujus vi ja nii
edasi.
Paljudele meeldib aga hoopis loomingulisus, meeldib
vabadus. Seda on alguses ehk matemaatikas kige ras-
kem mrgata kus kogu selle korra ja tpsuse vahel
jb ruumi vabadusele? Aga samamoodi nagu kindel
vorm soneti vi haiku korral, ei piira ka matemaati-
lise mtte kindel vorm loomingulisust. Oluline osa
MIKS PPIDA MATEMAATIKAT?
M
I
K
S

P
P
I
D
A


M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A
T
?
25
matemaatikast on uute seoste, uute mtteviiside, uute objektide loomine. Kas pole
vahva arusaam, et vime geomeetriast kehade kujust ja kumerusest melda
sugugi mitte ainult kolmemtmeliselt, vaid kahekmnes, kolmekmnes vi lausa
tuhandes mtmes? Kuidas ks kolmekmnemtmeline kera vlja viks nha?
Proovi ette kujutada! Meie niteks ei oska...
MATEMAATIKA ARENDAB MTLEMIST
Kui tahad saada juristiks, on matemaatika abiks. Kige selgemalt oma argumente
les ehitama olgu nad kui pikad tahes ning kige krmemalt teiste argumenti-
dest vigu leidma olgu nad kui kavalad tahes petab ilmselt matemaatika. Mate-
maatilise arutelu jaoks on alati tarvilik vlja kia tpsed eeldused, tpne arutluskik
ning tpsed jreldused hajusad argumendid lbi ei lhe. Oletame, et prokurr
leiab, et sdistatava sissetulek pangakontol ja teatavad linnas toime pandud var-
gused satuvad samale ajale. Kas seda vib kasutada tendina tema kahjuks? Ni-
teks on ju selge, et kui jtiste lbimk ja pikesepaiste korreleeruvad, ei jreldu
sellest, et jtise ostmine toob kaasa pikesepaiste. Mida me lisaks peaksime
teadma?
Kui tahad saada arstiks, on matemaatika kohustuslik. Statistika aitab aru saada,
millal ravimifrmade reklaamloosungitel on ka tegelikku sisu [lk 398] ning mida
ikkagi thendab, kui ks vi teine DNA-s olev geen suurendab haigestumise riski.
Kui tahad saada arhitektiks, ei saa samuti mber matemaatikast. Matemaatika
petab rangelt kirja panema proportsioone ja seoseid. Samasuguse rangusega t-
tavad ka kik arhitektuuriliste mudelite ehitamise programmid, mis tahavad vahel,
et arhitekt oskaks kirjeldada oma jooni ka matemaatiliselt, vrranditega. Arhitekt
peab oskama arvutada ruumide ja pindade suuruseid, peab teadma, kuidas leida
he vi teise tala kandevimet.
Kui tahad saada luuletajaks, ei tule matemaatika jllegi kahjuks. Prantsuse luule-
taja Paul Valry niteks armastas matemaatikat tema pevikud on tis matemaa-
tilisi ja eriti geomeetrilisi mttekike. Matemaatika olevat ta enda snul avaldanud
suurt mju ka ta luulele. Samuti on matemaatikuharidusega nii Alice Imedemaal
kui Karupoeg Puhhi loojad.
Kindlasti pole loetletud elukutsed ainsad, kus matemaatikat vaja lheb vi kus ta
kasuks viks tulla vike maadlus matemaatikaga on hea treening kogu eluks.
M
I
K
S

P
P
I
D
A


M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A
T
?
26
MATEMAATIKA PETAB TUNDMA
JA ENNUSTAMA MAAILMA
Kige enam tuleb matemaatika ehk siiski kasuks kigile, kes tahavad mista vi
kontrollida end mbritsevat elus ja eluta loodust. he kahekmnenda sajandi suu-
rima fsiku Richard Feynmani snul on matemaatika valdamine looduse kirjelda-
miseks lausa mdapsmatu.
MATEMAATIKA KIRJELDAB
Matemaatilise vedelikefsika abil saame selgitust jgede msteeriumile: miks nii
sinikaelpardi, vanaema kui kiirkaatri taha tekivad lained tpselt sama nurga alt?
Matemaatilise bioloogia abil leiame seoseid geenide ja haiguste vahel ning suu-
dame mista sdame ja veresoonkonna td. Niteks matemaatilised kirjeldused
sdamerakkude kaltsiumiradadest annavad lootust, et suudame paremini kontrol-
lida sdame rtmihireid.
Meil on igas keharakus paarkmmend tuhat geeni, mille avaldumine vi mitteavaldu-
mine peaks mrama kogu meie olemise ja tervise. Tahaksime kindlate geenide aval-
dumist vi mitteavaldumist siduda teatud haigustega nii viksime leida viise nende
haiguste ravimiseks. Selliste seoste leidmine on juba oma olemuselt matemaatiline
t. T tulemusi saab esitada aga ka kenade graafkutega, millelt on vimalik nha,
mis geenide avaldumiskombinatsioonid viksid peituda he vi teise haiguse ph-
justajatena. Selliseid graafkuid kutsutakse kuumuse graafkuteks:
Sarnast graafkut kasutame ka tuletise peatki lpus [lk 338].
M
I
K
S

P
P
I
D
A


M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A
T
?
27
Matemaatikaga saame kirjeldada ning seelbi mista sotsiaalvrgustike olemust ja
omadusi. Tihti kirjeldatakse selliseid vrgustikke maatriksite abil [lk 152]. Niteks
tuleb vlja, et inimtutvuste vrgustik on vga spetsiiflise struktuuriga nimelt on
ta sna tihedalt seotud, iga inimene siin maailmas on igast teisest maksimaalselt 6
sprussuhte kaugusel. Mis on Sinu seos Tonga kuningaga?
MATEMAATIKA EHITAB
Matemaatiline petus dnaamilistest protsessidest ja vnkumistest annab head
nu, kuidas ehitada sildu ning milliseid sildu ehitada ei tohi. Ehitada ei tohi ni-
teks sildu, mis viksid tugeva tuule tagajrjel sattuda resonantsi ning hakata jrjest
vgevamalt vnkuma. Kuigi seda oleks saanud matemaatiliselt ennustada, saime
vastava ppetunni hoopis katselisel meetodil 1940. aastal purunes Tacoma sild
Ameerikas just nimelt tuule tekitatud resonantsvnkumise tttu.
Ka arvuti on leiutis, mille vimalikkust taipasid ning mille kirjeldusteni judsid
esmalt just matemaatikud. Nagu juba mainisime, mistavad arvutid ainult mate-
maatikal phinevat algoritmilist keelt ning kui tahame, et arvuti midagi meie eest
ra teeks, peab talle seda tlema tpselt ja konkreetselt matemaatiliselt. Vib-
olla tasub ka mrkimist, et ks internetiprotokollide leiutajatest Ameerika arvuti-
teadlane Vint Cerf sai oma bakalaureusekraadi samuti matemaatikast.
M
I
K
S

P
P
I
D
A


M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A
T
?
28
MATEMAATIKA ENNUSTAB
Katseliselt vime kll jrele uurida, mis kunagi juhtus vi mis juhtub hetkel, aga me
ei saa kunagi katseliselt leida, mis juhtub tulevikus tulevikku ju katsetada ei saa.
Ent tihti peame just ennustama, mis tulevikus juhtuda viks.
Matemaatika abil ennustati, et leidub elektroni antiosake positron, ja ndseks
oleme seda katseliselt ninud. Matemaatiliselt pakuti, et suurtel kiirustel enam
Newtoni klassikaline mehaanika ei kehti, ning ega testi ei kehtigi. Ilma selle tead-
miseta ei ttaks meie GPS-navigeerimine.
Majandusteoreetikud ritavad aru saada, kuidas ks vi teine inim- vi inimvline
faktor viks tulevikus mjutada majandusnitajaid; hasartmngurid peavad vhe-
malt ritama ennustada, mis kaardid on teistel peos vi jagajal pakis; insenerid
peavad suutma ette kujutada ettekujutamatuid tegureid, mis nende uhket konst-
ruktsiooni ohustada vi mjutada saaksid kike seda saab teha ainult matemaa-
tiliselt. Nii ongi matemaatika ka meie silm tulevikku.
Muidugi ei ole kik meie ennustused alati iged, aga matemaatika sdametunnis-
tus jb puhtaks eksimused on meie oma eeldustes ja mudelites ja neid eksimusi
lubab matemaatika ise ka hinnata.
Tnapeval on populaarseks saanud ka tenosuslikud mudelid, kus me tunnis-
tame, et tpselt ennustada ei olegi vimalik oskame ainult ennustada, kui tihti
ks vi teine sndmus viks juhtuda. Niteks kui aus sber viskab ausat mnti,
viksime ennustada, et umbes pooltel juhtudel jb lespoole kiri [lk 392].
MATEMAATIKA EI OLE VALMIS
Nagu ngime, vimaldab matemaatika pris paljut kirjeldada, kontrollida, ennus-
tada. Siiski on ka sna palju seda, mida me veel ei mista ning mida matemaatika
ei hooma.
Niteks on tnapeva matemaatika endiselt hdas keeruliste ja paljuosaliste ss-
teemide ning protsesside nagu niteks he keharaku t vi meie aju t vi maa-
ilmamajanduse kirjeldamisega. Neist arusaamine eeldab suurt katselist td, aga
kllap ka uut ja pnevat matemaatilist raamistikku.
M
I
K
S

P
P
I
D
A


M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A
T
?
29
Ka matemaatikas endas on veel palju lahendamata ksimusi ja mistatusi. Paljusid
neist on keeruline snastada, aga nii mnedki nivad esmapilgul vga lihtsad. Ni-
teks ei tea me isegi, kui palju leidub algarve (arvud, mis jaguvad ainult iseenda ja
hega), mille vahe on kaks. Arvupaarid 3 ja 5, 5 ja 7, 29 ja 31 sobiksid ja usutakse,
et sellised paarid ei saa kunagi otsa, ent testada seda 2013. aastaks keegi veel ei
oska. Vi siis ei oska me elda, kas meie praegune kirjeldus vedelike liikumisest
niinimetatud Navier Stokesi vrrand, on ldsegi matemaatiliselt sobilik. Me ei tea,
kas vrrandile leidub alati sobilik lahend.
K
A
S


M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A


O
N


R
A
S
K
E
?
30
Paljudele tundub, et matemaatika on raske isegi letamatult raske ja et see
raskus on midagi muud kui raskus endale phe ppida keerulisi kunstnikunimesid,
aastaarve, rodude viisi riikide pealinnu vi hoopiski kirjeldada elusat rakku bioloo-
giatunnis.
Matemaatikat teeb ilmselt juba keeruliseks levinud kujutlus, et hed oskavad mate-
maatikat ja teised ei oska. Pigem on ige, et htedele meeldib matemaatika roh-
kem ja teistele vhem, just nii nagu on ka kirjanduse, lauatennise vi koorilauluga.
Ja muidugi, kellele meeldib matemaatika rohkem, tegeleb sellega samuti rohkem
ning on lpuks selles ka edukam.
Aga see, mis meile meeldib, vib muutuda le (vi pigem le aastate) ja kui ks-
kord hommikuvalguses leiate, et matemaatika teile siiski mokkamda viks olla,
pole mtet karta tegelikult on matemaatika samamoodi pitav nagu kik muu.
Siiski on matemaatikas ka mned isemoodi raskused ning neist raskustest on kasu-
lik aru saada.
PHE PPIDA EI NNESTU
ks matemaatika eripra ja raskus peitubki ehk selles, et phe ppida nnestub
vhe ja sellest ei ole tihti otsest kasu. Kui pite phe he vrrandi lahendi, ei aita
see lahendada mnda teist vrrandit; kui pite phe ringi pindala valemi, ei aita
see leida kolmnurga pindala. Ja ometigi on matemaatikas erinevaid ksimusi, mida
esitada saab, teiste ainetega vrreldes vahest kige rohkemgi.
Nii on matemaatika ppimiseks tarvis mingit muud strateegiat. Alustuseks on vaja
aru saada matemaatiliste objektide ning arutelude vahelistest seostest ja selgeks
ppida teatud ldiseid meetodeid, mis tlevad, kuidas leida pindala vi lahendada
vrrandeid. Need meetodid on vahel titsa kokaraamatu moodi, kuid mida pne-
vamaks lhevad lesanded, seda enam tuleb hakata retsepte kasutamise kigus
muutma lisada juurde soola, pipart vi tihedamini uusi matemaatilisi mtteid.
KAS MATEMAATIKA ON RASKE?
K
A
S


M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A


O
N


R
A
S
K
E
?
31
Sellist improviseerimist saab aga ppida ainult katsetamisega ja sellest pole sugugi
hullu, kui mni lahendus alguses vale rada mda otsustab minna, olulisem on jul-
gus neid proovida.
MATEMAATIKAL ON OMA KEEL
Teisest matemaatika raskusest oleme juba juttu teinud ja teeme jrgmises osas
veel [lk 42]. See peitub matemaatikute kirjasnas, asjaolus, et matemaatiline
thistus ja keel erineb teatud mral igapeva keelest. See lihtsustatud keel teeb
matemaatikat lihtsamaks ja vimaldab matemaatikale tema tpsust ja heselt
mistetavust.
Lisaks on osa matemaatika enda ilust peidus just selles, et tema testused ja this-
tused on vimalik kirja panna mbritsevast sltumatult, lakooniliselt ja puhtalt.
Ainult nii saavutavad matemaatilised argumendid oma vime kirjeldada htaegu
nii erinevaid ja mitmekoelisi olukordi: -dest ja -test koosnev vrrand rgib teile
tegelikult kuussada muinaslugu, need peab aga igaks ise juurde mtlema.
Aju vajab aga matemaatilise stiili, matemaatiliste smbolite ja keelega pisut harju-
mist.
Nii kaua kui tuleb kogu aeg jrele vaadata, mida ikkagi thendab vrrandis istuv
, smbol > vi mis tpselt on tuletis, toimib matemaatika justkui snaraamatu
abil. Kes snaraamatu abil vlisriigis vestelda on proovinud, teab, kui vaevaliseks
see osutub tervikliku teksti loomiseks tuleb snu juba unepealt vallata, muidu on
lause algus lause lpuks ununenud ja mtet vljendada ei suudagi.
K
A
S


M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A


O
N


R
A
S
K
E
?
32
MATEMAATIKAT ON KEERULINE PETADA
Kolmas matemaatika raskus peitub ilmselt selles, et teda on keeruline petada.
helt poolt tahaksid petajad alati tundi kindlasti pnevaks teha nidata ilusaid
pilte ja seostuvaid katseid. Sellega riskib ta aga, et lihtsad ja selged matemaatilised
argumendid jvad ilusate juttude ning kaunistuste varju. Nii alustatakse tihti ran-
gelt matemaatilisest sisust ja varju jvad hoopis seosed eluga.
Muidugi, ideaalis toimuks ppet risti-rsti, vahele elulisi lugusid, vahele matemaa-
tilist selgust, ent see vajab vga palju aega. Kooliprogrammis on aga matemaatika
jaoks aega aina vhem, samas teadmisi, mida edasi tahetakse anda, aina enam.
Nii antaksegi tihti edasi matemaatilised teadmised nende kige kompaktsemas
vormis objektide nimed, defnitsioonid, arvutusvtted, ilma pikemalt selgita-
mata, kust ikka tulevad need nimed, defnitsioonid, meetodid. Vrrandite, teoree-
mide tagamaad jvad tumedaks ning nad ei seostu muu kui tahvliga. Mnele ei
ole see probleem ning piisabki ainult matemaatilisest sisust, mnele teisele on aga
eluline kontekst ja mttelugu hdavajalik. Ilmselt tuleb siis selle jaoks aega leida ka
vljaspool kooli ning ehk on abiks ka kesolev raamat.
MATEMAATIKA VAJAB AEGA
Kuidas neist raskustest le saada? Tuleb julge olla ja tuleb endale ning matemaa-
tikale aega anda. Matemaatika tahab, et temaga tegeletaks iga pev natukene.
Tuleb mngida matemaatikaga ja seelbi harjuda tema stiili ning keelega. Tuleb
lahendada petaja antud lesandeid ja endale ise lesandeid juurde mtelda. Tuleb
lahendada lesandeid, mida oskate, ja proovida neid, mida ei oska. Tuleb otsida
seoseid ja seoste vahelisi seoseid. Tuleb pabereid sodida ja tindiga mitte kokku
hoida. Ja usu vi mitte seda kike on vimalik teha lbuga!
ks on kindel, kui Sulle endale meeldib matemaatika ning temaga tegeled, meel-
did varsti ka ise matemaatikale. Igal juhul ei pea matemaatika nautimiseks kind-
lasti saama kohe matemaatikuks. Nii nagu juba lihtsad, aga tunnetatud kitarri-
akordid teevad lkke res krvale head, viks mttemustritele head teha ka
natuke lihtsat, aga ilusat matemaatikat.
K
A
S


M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
A


O
N


R
A
S
K
E
?
33
I
N
N
U
S
T
U
S
E
K
S
34
htupiku vljaandmist toetasid 451 lahket hooandjat. Neist kige innukamatel
palusime ka selgitada, miks nad ikka meid nii lahkelt toetasid. Nii kogusime mned
isiklikud mtisklused matemaatikast ja loodame, et nad mjuvad omakorda innus-
tavalt ka lugejale.
MATEMAATIKA AITAB AJUST ARU SAADA
Ajuprotsessid on aluseks kigele, mis me tahame, mtleme, tunneme. Aju mrab selle,
kes ja millised me oleme. Aga praeguseni on sna mistatuslik, kuidas kik need vaim-
sed protsessid ajus tekivad. Seega on aju thtis uurimisobjekt, kui tahame mista iseen-
nast. Ajust arusaamiseks on tarvis matemaatikat. Ajuandmete uurimiseks kasutatakse
matemaatilisi meetodeid ja nende andmete statistiline anals phineb matemaatilis-
tel alustdedel. Kuid mis peamine, ajust arusaamiseks on tarvis teooriat aju tprintsii-
pide kohta, mis suudaks selgitada ja ennustada meie vaimseid protsesse. Sellised teoo-
riad phinevad matemaatikal. Seega pole kesolev raamat, Matemaatika htupik,
sugugi mitte ainult investeering krgemasse eksamihindesse vi paremasse arusaami-
sesse matemaatikast, vaid loob aluse ka paljude teiste esialgu niliselt matemaatikast
kaugete nhtuste paremaks mistmiseks.
Jaan Aru
Frankfurdi Max Plancki Aju-uuringute Instituudi doktorant
UNIVERSUM ON KIRJUTATUD MATEMAATIKA KEELES
Fsikuna on mul rmiselt hea meel sellise raamatu nagu Matemaatika htupik
ilmumisest. Kahtlemata on ka puhtal matemaatikal omad vlud ja neistki vib
raamatu huviline lugeja aimu saada, aga matemaatika thtsus on palju laiem. See
on keel, milles on kirja pandud kaasaegne loodusteadus, fsika sealhulgas ja eriti.
Pole imestada, et ks moodsa fsika alusepanijatest Sir Isaac Newton oli htlasi
INNUSTUSEKS
I
N
N
U
S
T
U
S
E
K
S
35
ka diferentsiaal- ja integraalarvutuse looja, viimaseta muutuksid Newtoni kuulsad
seadused rakendusvrtuseta metafoorideks. Matemaatilised mudelid ja meetodid
leiavad edukat rakendamist eluteadustes, nende kasutamisel omandavad aga ka
sotsiaal- ja humanitaarteadused uue ldistus- ja ennustusju.
Galileo Galilei on ligi nelisada aastat tagasi kirjutanud: Filosoofa on kirja pandud
suurde raamatusse, mis pidevalt seisab avatuna me silme ees (ma pean silmas Univer-
sumit), aga me ei saa seda mista enne, kui oleme selgeks ppinud keele ja tunneme
thestikku, mille abil see kirjutatud on. See on kirjutatud matemaatika keeles, mille
thtedeks on kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, ilma milleta on
inimlikult vimatu mista kirjapandust ainustki sna, ilma milleta ekseldakse pime-
das labrindis. (Il Saggiatore, 1623) Head lugema ppimist! Head lugemist! Ja ei pea
ks pik olema ju igav, ttu ja raskesti mistetav Matemaatika htupik pole
seda kindlasti mitte.
Jaak Kikas
Tartu likooli Fsika Instituudi direktor
MATEMAATIKA ON TEADMISTEPHISE HISKONNA ALUS
Matemaatika on mind vlunud alates lapseplvest. Ehkki kooliajal oli tegemist he
minu lemmikppeainega, on matemaatika saatnud mind lbi elu, olles olnud kaasla-
seks nii likoolipingutes kui igapevases telus.
Matemaatika on fundamentaalne ja vga pnev, mille olulisust hariduses ning tead-
mistes on raske le hinnata. Vimaldades kirjeldada nhtusi universaalses ja kigile
heselt mistetavas keeles, kuulub matemaatiline kirjaoskus hea hariduse juurde ning
on targa inimese repertuaari lahutamatu osa.
Matemaatika on aluseks hiskonnale tervikuna, nii kasutavad seda igapevaselt inse-
nerid, petajad, rimehed, arstid jne. Ilma matemaatikaalaste oskusteta ei ole vima-
lik oma teadmisi sstematiseerida ega neid reeglipraselt edendada.
Numbrimaailmas orienteerumine on sedavrd oluline, et vead matemaatilises mt-
lemises vivad phjustada korvamatut kahju. Selle vite illustreerimiseks vib tuua
hiljutised sndmused seoses meie suusasangarile esitatud videtava dopingu-
sdistusega. Ehkki dopingutesti viga on sisuliselt biokeemiline, oli selle kirjelda-
mine ja heselt arusaadavaks tegemine vimalik vaid lbi matemaatilise kirjaos-
kuse. Inimkonna ajaloos on teisigi selliseid niteid, kus puudulikud teadmised mate-
maatikast phjustavad kas arusaamatusi, eksimusi vi otsest kahju. Samas, head
I
N
N
U
S
T
U
S
E
K
S
36
matemaatilised oskused annavad informatsiooni, mida saab kasutada konkurentsi-
eelise tekitamiseks.
Vib vita, et teadmistephise hiskonna vundamendiks on matemaatikat hsti
tundvad liikmed. Seega, eeskujulik matemaatiline kirjaoskus on vravaks arenenud
hiskonda.
On tervitatav, et traditsiooniliste matemaatikapikute krvale on tulnud selgelt eris-
tuva lhenemisega raamat, tuues numbrite ilu- ja vlumaailma huvilistele senisest
uudsema nurga all lhemale.
Sulev Kks
Tartu likooli arstiteaduskonna
fsioloogilise genoomika professor ja fsioloogia vanemteadur
MATEMAATIKA EI OLE AINULT KRNKSUD
Paljude jaoks paistab matemaatika olevat snonmne nende krnksude ja imelike
thtedega, mida phikooli ja keskkooli matemaatikatundides phe ppima sunniti.
Sellest on aga tohutult kahju, sest tegeliku matemaatikaga on sel umbes sama vhe
pistmist kui hiina hieroglfdel neis kirjutatud teoste sisuga.
On selge, et kirjatki tiel mral nautimiseks on vaja tunda selle kirjutamise keelt
kigis selle nanssides. Sama selge on aga ka see, et suurem osa teose sisulisest ja
kirjanduslikust vrtusest on vimalik edasi anda lbi selle osava tlkimise.
Koolimatemaatika keskendub paraku aga just selle keele petamisele ja nii jbki
sisuline thendus pilaste jaoks tihti vormi poolt varjatuks. Erinevalt tavalistest pi-
kutest, mis sarnanevad sisult tihti just klassikaliste keelepikutega, on selle raamatu
eesmrgiks olla pigem tlge, tutvustades matemaatilise mtteloo arengut ja selle
phiideid, nidates keelt selle juurde ksnes mdaminnes.
Loodan, et selle tlke kaudu avaneb ka lugejale pilt sellesse lummavasse ideede maa-
ilma, mida mina ning raamatu autorid pris matemaatika nime all armastavad. Kui
veab, annab see teos ehk mnele motivatsiooni ka keelepinguid jtkata ning lpuks
neid teoseid ka originaalis lugema ppida.
Margus Niitsoo
Tartu likooli arvutiteaduse ppejud
I
N
N
U
S
T
U
S
E
K
S
37
MATEMAATILINE INTUITSIOON AITAB RAKENDAJAT
Mind on vist alati matemaatikast endast enam paelunud, kuidas see on tegelikult
kasulik hoopis teistele valdkondadele. Oma eriala valides tahtsin aru saada, kuidas
ikkagi arvuteid petatakse midagi sellist tegema, mida inimene soovib saavutada
arvuti abil. Selle juures oli vaja aru saada ka arvuti enda t phimtetest ehk niteks
lihtsast matemaatilisest loogikast. nneks ma ei kartnud matemaatikat ja mtlesin,
et kui teised on hakkama saanud, siis pean ka mina saama.
Hiljem, otsides omakorda IT-le rakendusi, ji ette bioloogia, kus oli hakatud tootma
tolle aja mttes suuri andmestikke. Siis sai matemaatikast uuesti sber, mis aitas
lahendada uusi probleeme. Ja mlusoppidest tuli vahel vtta vlja oskusi, mida kunagi
gmnaasiumis vi likoolis omandasime.
Ma arvan, et matemaatikal ongi kaks selget suunda ks, mis kompab matemaa-
tika enda piire ja teine, mis rakenduste kaudu vtab matemaatikat kasutusse. ppi-
des vib tunduda, et vetakse arvesse vaid matemaatika enda huve. Kuid tegelikult
aitab matemaatiline intuitsioon kige rohkem just rakendajaid, kikide teiste erialade
esindajaid. Loodan, et pik aitab just neid teisi leidma oma sinasprust matemaatika
ppimisega ning olukordade jaoks, kus matemaatika nuab tavalisest veidi rohkem
thelepanu.
Jaak Vilo
Tartu likooli Arvutiteaduse Instituudi juhataja
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
U
T
E


K
E
E
L

38
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
U
T
E


K
E
E
L

39
KEEL JA
PHIMISTED
OSA 1
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
U
T
E


K
E
E
L

40
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
U
T
E


K
E
E
L

41
Vabastades aju tarbetust tst,
vimaldab hea thistus keskenduda
keerulisematele probleemidele
ning suurendab seelbi kogu inimkonna
vaimset vimekust.
Alfred North Whitehead
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
U
T
E


K
E
E
L

42
Avades mne matemaatikupiku, on esmane vaatepilt sna segane: vhe snu, palju
smboleid, jooni ja skeeme ning mis kige hullem, nad kik on omavahel puseriti.
Niteks vib matemaatika pikus kenasti ette tulla lause: Vrrandi = 0
lahendid on ning ning selle otsa on joonistatud veel ka jrgmine
kverik:
Kui nd ei tea, mida thendab vrrand, mis asjaloom on see , mida peetakse
silmas lahendi all ning mida paganat on sellel imelikul joonel kige sellega pistmist,
vibki kik jtta sna maavlise mulje ning sdamerahuks tuleb pik hoopis kinni
panna juba enne, kui sisu kallale on jutud.
OSKUSSNAD
Nii hull lugu matemaatikaga siiski pole. Testi, matemaatikal on oma oskussnad
nagu niteks vrrand, lahend, funktsioon vi muutuja, mis thistavad teatud mate-
maatilisi objekte vi teisendusi. Need objektid ei eksisteeri kll alati reaalsel fsi-
kalisel kujul, aga siiski saab neist tihti sna loomulikult melda.
matemaatikute keel ja anrid
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
U
T
E


K
E
E
L

43
Niteks kui petaja rgib tasandist, vime melda lihtsalt paberilehele, lauapin-
nale vi tasasele maastikule, olgugi et matemaatikas on tasandil tpsem then-
dus. Samuti on ju raske elda, mis on arv kolm fsikalises maailmas, aga temast
mtelda pole raske kutsu oma kolm spra klla!
Tundub, et oluline ongi tunda nii matemaatiliste mistete rangeid kirjeldusi kui
lihtsaid viise ning intuitsiooni nendest mtlemiseks. Kesolevas osas tutvustame
matemaatika alusmisteid muutujat, vrdust, hulka ja funktsiooni. Nendest aru-
saamine ning nendega harjumine on edaspidi suureks abiks.
THED JA SMBOLID
Lisaks oskussnadele leiab matemaatikast palju thti nagu , , vi n ning palju
smboleid nagu niteks =, <, +, ja .
Smbolid tuleb lihtsalt ra ppida, thtede thendus oleneb aga situatsioonist.
ldiselt kasutatakse thti muutujate thistamiseks [lk 48]. Muutujaid viks mui-
dugi thistada ka snadega, aga thtede kasutamine hoiab aega kokku. Lisaks
aitavad thed eraldada matemaatilist arutelu algsest elulisest kontekstist, muutes
seelbi tihti mtlemist lihtsamaks ning laiemalt rakenduvaks.
Niteks kui meile on eldud, et klassis on poisse kolme vrra rohkem kui tdrukuid,
siis matemaatikud kirjutaksid selle jrgmiselt: .
Miks nii? Vime eldu mber snastada nii: kui tdrukute arvule veel kolm juurde
liita, siis oleks neid sama palju kui poisse. Fraasi sama palju thistatakse mate-
maatiliselt smboliga = ja liitmist muidugi smboliga +. Seega saame:
Ent see on ju ometigi suurem kirjavaev kui

?
Pealegi on lhemas kujus selge, et sarnaselt saaks kirjeldada ka olukorda, kus poiste
ja tdrukute asemel on hoopis prussakad ja tarakanid.
ksikute thtedega vrrandid ei ole niisiis ainult kirjavaeva, vaid ka mttevaeva
kokkuhoidmiseks vrrandiga ei pea enam siduma mingit konkreetset elulist
situatsiooni ja vib tegeleda ainult tema matemaatilise sisu ja tdedega.
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
U
T
E


K
E
E
L

44
matemaatilised anrid
Matemaatilist teksti liigendavad ja ilmestavad pisikesed matemaatilised anrid:
rgitakse niteks defnitsioonist, vitest, testusest, teoreemist. Vahel satuvad
veel seltsi ka snad nagu lemma vi hpotees. Jrgnevalt kirjeldame, mida helt
vi teiselt neist anritest oodata viks.
DEFINITSIOON
Defnitsiooni all peetakse silmas mingi objekti matemaatiliselt tpset kirjeldust.
See tpne kirjeldus vib aga olla antud mitmel erineval viisil, erinedes nii lihtsalt
lauseehituselt kui ka sisulisemalt.
Niteks vib positiivseid paarisarve defneerida jrgmiselt (ei maksa end hirmutada
lasta snade defnitsioon vi defneerima kalgist klast!).
Defnitsioon 1: Positiivsed paarisarvud on arvud 2, 4, 6, 8,
Defnitsioon 2: Positiivne paarisarv on naturaalarv, mis jagub kahega.
Defnitsioon 3: Iga positiivse paarisarvu saame, kui liidame arvule 0
juurde lpliku arvu kordi arvu 2.
Need kik kolm defnitsiooni on samavrsed ehk iga arv, mis on niteks defnit-
siooni 2 jrgi paarisarv, on ka defnitsioonide 1 ja 3 jrgi paarisarv.
Vib tekkida ksimus, miks me peaksime defneerima sama asja mitut moodi?
Esimese phjusena vib esile tuua, et erinevad defnitsioonid aitavad meil samast
objektist mitut moodi melda ja nii saame selle olemusest paremini aimu. Niteks
arvude peatkis defneerime ringjoone lausa viiel erineval moel ning iga erinev viis
kannab endas ka pisut erinevat thendust [lk 96]. Lisaks vivad erinevad defnit-
sioonid viia ka erinevate matemaatiliste arutelude ehk testusteni mnest def-
nitsioonist lhtudes on testused lihtsamad kui mnest teisest lhtudes. Lpuks
vivad erinevad defnitsioonid viia lausa erinevate videteni. Niteks vib integ-
raali [lk 340] defneerida mitmel matemaatilisel moel ja olenevalt defnitsioonist
vivad erinevate funktsioonide integraalid ka erineda! Hsti valitud defnitsioo-
nid lihtsustavad matemaatilist arutelu tublisti ja on ilusa matemaatilise maailma
aluseks.
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
U
T
E


K
E
E
L

45
VIDE
Vide thendab matemaatikas sama, mida tavakeeleski. Vide viks olla niteks:
4 on paarisarv vi 5 on paarisarv. Vastupidiselt tavaelu videtele ei saa aga
matemaatiliste videte igsuse le lputult vaielda iga matemaatiline vide on
kokkuvttes kas tene vi vr.
Videtega seoses viks thelepanu prata ka sellele, kui mitmeklgselt kivad
matemaatikud ringi snaga siis. Kasutusel on vljendid siis ja siis ja ainult siis
ehk parajasti siis. Nad thistavad seda, kuidas teatud vited omavahel seoses on.
Niteks vaatame kolme videt.
1. Abu on klassi kige pikem poiss.
2. Abu on poiss.
3. Kik Abu poistest klassikaaslased on temast lhemad.
Kui kehtib esimene vide, SIIS kehtib ka teine vide kui Abu on klassi kige pikem
poiss, siis kindlasti on Abu ka poiss. Samas kui kehtib teine vide, siis esimene vide
ei pruugi kehtida: kui Abu on poiss, siis see ei thenda, et ta oleks tingimata kige
pikem poiss. Seega SIIS lubab hesuunalist jreldamist.
Kui aga lisame teisele vitele veel kolmanda, siis heskoos on nad esimesega vrd-
vrsed. Selle kohta tleme, et esimene vide kehtib PARAJASTI SIIS vi sama-
moodi SIIS JA AINULT SIIS, kui samaaegselt kehtivad teine ja kolmas vide. Seega
parajasti siis lubab kahesuunalist jreldamist ja nitab, et vited on samavrsed.
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
U
T
E


K
E
E
L

46
TESTUS
Nagu mainisime, on matemaatilised vited kas tesed vi vrad. Matemaatiliselt
veenvat argumenti, mis vite tesust vi vrust phjendab, nimetataksegi testu-
seks. Testust kasutatakse samas thenduses ka igapevaselt, aga matemaatikute
rangustasemele teised valdkonnad siiski vastu ei saa. Siiski on ka matemaatikute
endi rangusstandardid aja jooksul muutunud.
Niteks argumentide eest, mida ks 18. sajandi matemaatik pidas rangeks mate-
maatiliseks testuseks, ei antaks praegu kindlasti matemaatikaeksamitel maksi-
mumpunkte.
Testust peaks olema phimtteliselt vimalik kirja panna ka matemaatilise loogi-
ka tpses ja lakoonilises keeles, pika smbolitemlluna. Natuke pikemalt rgime
sellest hulkade peatkis [lk 61]. nneks pris nii rangeks enamasti aga ei minda
ning peamiselt on ka matemaatilised testused siiski snalised arutelud, mis lhtu-
vad teatud aksioomidest, defnitsioonidest ja testest videtest ning teevad siis
mitmeid jreldussamme.
Hoolimata sellest, et snal testus on ranguse maitse, on testuste leidmine
vgagi loominguline protsess. Vahel viib testuse teekond algsetest videtest ja
eeldustest vga kaugele, enne kui ringiga taas lppviteni tagasi juab. Erinevad
testused aitavad paremini mista matemaatilist maailma, aga ka seal, kus mate-
maatika on eluga tihedalt seotud, aitavad testused mtlemisele kaasa. Testusi
saab omavahel vrrelda ja hinnata; neid saab luua, parandada ja kritiseerida nagu
ikka hele kenale loomingule kombeks.
Ka siit raamatust leiab mitmeid testusi, vahel on nad matemaatiliselt range-
mad, vahel vhem ranged. Niteks arutleme, miks arvu ei saa vljendada kahe
tisarvu suhtena kujus [lk 87] vi miks kehtivad teatavad matemaatilised suurvi-
ted ehk teoreemid: trigonomeetria peatkis juame nii siinus- [lk 222] kui ka koosi-
nusteoreemini [lk 224]. Esimene testus tuleb aga esile juba jrgmises alapeatkis.
teoreem
Teoreem on ehk matemaatika kige austusvrsem anr. Teoreemiks nimetatakse
videt koos matemaatiliselt tpse testusega. igupoolest julgetakse enamasti
teoreemiks nimetada ainult piisavalt gedaid viteid koos oma gedate testus-
tega. Teoreemile antakse tihti ka tema avastaja nimi kuigi peab tunnistama, et
paljudel nimelistel teoreemidel pole nimeandjaga siiski suurt pistmist.
M
A
T
E
M
A
A
T
I
K
U
T
E


K
E
E
L

47
ks kuulus teoreem on jrgmine.
Teoreem: Leidub lpmatult palju algarve. (Eukleides)
Sulgudes seisev Eukleides thistab testuse autorit ja tihti nimetataksegi seda
teoreemi Eukleidese teoreemiks.
Meenutame, et algarvud on naturaalarvud, mis jaguvad ainult enda ja hega nagu
niteks 2, 3 ja 5. Arvud 4 ja 6 aga pole algarvud, sest ja . Algarvud
on mingis mttes kikide teiste arvude baasiks. Neid ennast ei saa tegurdada, aga
kik teised arvud vime esitada algarvude korrutisena. Niteks vime algarvude
korrutisena kirjutada

ja
ritame lugejat selles teoreemis jrgnevalt ka veenda. Meenutame, et arutlust,
mis veenaks ka kige skeptilisemat matemaatikut, nimetatakse testuseks ning
sisuliselt annamegi siin testuse.
Testus:
Alustuseks mrgime, et algarve kindlasti leidub niteks 2, 3 ja 5 on algarvud ja
nii mnigi veel. Oletame, et oleme leidnud juba erinevat algarvu .
Kas leidub mni veel? Kuidas teda leida?
Uus algarv ei tohiks kindlasti jaguda hegagi juba teadaolevatest arvudest.
Kige lihtsam oleks siis vaadata arvu , mis on he vrra suurem kui kikide
seni leitud algarvude korrutis:
Nii ei saa see arv kindlasti jaguda hegagi juba leitud algarvudest, sest nendega
jagamisel jtab ta jgi 1.
Kui see arv ei jagu enam hegi teise arvuga peale he ja iseenda, ongi tegemist
he uue algarvuga. Nd, kui tegemist ei ole algarvuga, siis nagu meenutasime,
saab ta kirjutada erinevate algarvude korrutisena. kski neist algarvudest ei ole
meile veel aga teada!
Nii olemegi leidnud vhemalt he uue algarvu. Veelgi enam, kskik kui palju
algarve me juba ei teaks, vime iga kord kasutada sama argumenti ja leida
vhemalt he veel. Seega ongi algarve lpmatult palju.
Selle vite ja testuse peale olevat tulnud Eukleides, kuulus Vana-Kreeka matemaa-
tik, kes armastas geomeetriat ja arve. Tnaseks on sellele teoreemile juba kmneid
testusi ja igupoolest teame algarvude kohta nd palju rohkem. Teame niteks
sna tpselt, kui palju leidub mingist kindlast arvust, niteks tuhandest viksemaid
algarve. Palju ksimusi on aga endiselt ka vastamata.





























M
U
U
T
U
J
A
48
Kuidas teile meeldiks, kui teil oleks rahatht, millele kirjutatud vrtust saate kogu
aeg muuta? Meeldiks? Siis meeldib teile ka muutuja miste matemaatikas.
Muutuja ongi lihtsalt ks matemaatiline objekt, mille vrtus vib muutuda ja mille
vrtust vime muuta. Tihti esineb ta mingi kummalise lhikese nimega nagu , ,

vi matemaatikud juba niisama tinti ei raiska.
muutuja erinevates rollides
Muutujaid kasutatakse vga erinevates rollides. Tegemist on sna ldise ja tihti
lihtsustamise eesmrgil sisse toodud mistega. Kuidas ja mis suhtes muutuja tp-
selt muutub, sltub konkreetsest kontekstist ning mnikord kutsutakse teda hoo-
pis mne teise nimega.
muutuja, vrdused ja vrrandid
Muutujaid vib kohata vrduste ja vrranditega tegeledes. Kusjuures vrrandis on
lihtsalt meile veel tundmatu suurus seotud teiste, meile hsti teadaolevate suu-
rustega. Niteks kohta vib sbrale elda, et tegemist on vrrandiga
muutuja

suhtes vi vrdusega juhul, kui muutuja vrtuseks on 3.
Muutuja on vrrandite kontekstis meie otsitav objekt selline arv, millele kahte
liites saame viie. Tema vrtus on meile alguses teadmata ja nii vikski teda nime-
tada ka tundmatuks.
Keerulisemate, nii-elda ldkujus vrrandite korral aitab muutuja kui objekti sisse-
toomine vltida segadust.
MUUTUJA





























M
U
U
T
U
J
A
49
ldkujus vrrand on niteks . Kui keegi tleb, et on selle vrrandi muu-
tuja, siis teame, et otsime just -ile sobivaid vrtuseid ning teised thed this-
tavad ainult teatavaid kordajaid. Konkreetsel juhul vime tundmatu leidmiseks
vrrandi mlemalt poolt lahutada arvu ning leida, et . See on ldkujus
vrrandi lahend.
Milleks meile ldse ldkujus vrrandid? Nad teevad elu lihtsamaks, aidates lahen-
dada korraga palju erinevaid vrrandeid.
Niteks laltoodud ldkujus vrrandi abil lahendasime hekorraga ra kik kolm
jrgnevat vrrandit:

Esimesel juhul peame valima lihtsalt a = 2, b = 4 ja saame lahendiks = 2. Teisel
juhul valime a = 3, b = 6 ja vastus on = 3 ning kolmandal juhul annab a = 9,
b = 14 valik lahendi = 5.
Loomulikult viksime tundmatu vrrandis thistada ka thega ning kordajaid
hoopis thtedega ja . Sel juhul peaksime aga iga kord vrrandi juures hoolikalt
tpsustama, mis on tundmatuks. Kokkulepe, et just peaks enamasti olema tund-
matu rollis, teeb matemaatika lugemise lihtsalt kergemaks ja kiiremaks. Kui meel-
div on niteks lugeda jrgmises kujus ruutvrrandit ja tema lahendivalemit?

Kuna selline thistus hirmutab ja tekitab parasjagu segadust, ritame raamatus
kike thistada vimalikult levinud smbolitega.
MUUTUJA JA FUNKTSIOONID
Muutujad tulevad esile ka funktsioonidest rkides.
Funktsiooni peatkis kirjeldame, et funktsioonist vib melda kui teatud masinast,
mis vtab muutuja ning teeb temaga mingi operatsiooni vi teisenduse. Vahel kut-
sutakse teda ka funktsiooni argumendiks [lk 64].





























M
U
U
T
U
J
A
50
Niteks eldakse, et ruutfunktsioon on he muutujaga funktsioon ehk masin, mis
vtab muutuja ja korrutab teda iseendaga. Kui anname muutujale vrtuse 3,
saame vastuseks 9, andes muutujale vrtuse 5, saame vastuseks 25.
Ristkliku pindala valem on aga juba kahe muutujaga funktsioon: vime ju
muuta mlemat ristkliku klge ja pindala aina aga muutub.
MUUTUJA JA SUMMAD
Muutuja vib esile tulla ka pikkades keerulistes summades vi integraali nimelises
monstrumis [lk 340], aidates matemaatikul end kompaktsemalt ja tpsemalt vl-
jendada.
Kui matemaatik tahab kokku liita arvud hest kmneni, vljendab ta ennast aga
nii:
mida loeme jrgnevalt: summeerime le kikide arvude , alates arvust 1 kuni
arvuni 10 vlja:
Seda hirmsat kverikku ei maksa sugugi karta. Tegemist on suure kreeka sigma
ehk meie S-iga, mis neb vlja nagu ohutu liblikas. Meie jaoks on ta aga lihtsalt
kokkuleppeline thistus summeerimise jaoks.





























M
U
U
T
U
J
A
51
Niteks
vi
.
Neile, kes on veidi programmeerinud, on see muidugi vgagi selge ka
arvutitele meeldivad muutujad. Selle asemel, et kirjutada vlja summa
, tlete arvutile, et liida kokku kik arvud
, mis on vahemikus , ning kasuta liitmisel abimuutujat , mille algvrtus
on 0.

Niteks kirjutaks informaatik programmeerimiskeeles Python nii:
n = 0
for i in range(0,11):
n = n + i
print(n)
Muutujateks oleks siin jupis nii kui . Esimesel real antakse muutujale vr-
tuseks 0. Jrgmine rida tleb, et muutujat

tuleb muuta 1-st 10-ni (arve 0 ja 11 ei
arvestata). Kolmas rida tleb, et muutujale tuleb iga kord juurde liita vrtus. Nii
ongi -i vrtus algul 0, siis liidetakse -ile juurde 1 ning -i vrtuseks saabki 1.
Jrgmine kord on vrtus 2 ja see liidetakse -ile juurde ning uueks vrtuseks on
. Lpuks on -i vrtus 55 ning see kuvatakse ekraanil.
18
Meie jaoks on ta aga lihtsalt kokkuleppeline thistus
summeerimise jaoks.
Niteks

1 2
Vi

Neile, kes on veidi programmeerinud on see muidugi vgagi
selge ka arvutitele meeldivad muutujad. Selle asemel, et
kirjutada vlja summa 1 2 10,
tlete arvutile, et liida kokku kik arvud , mis on vahemikus
1, . . . , 10 ning liida need teineteise otsa muutujale , mille
algvrtus on 0. Niteks kirjutaks informaatik
programmeerimiskeeles Python nii:
n = 0
for i in range(0,11):
n = n + i
print(n)

Muutujateks oleks siin jupis nii kui . Esimesel real antakse
muutujale vrtuseks 0. Jrgmine rida tleb, et muutujat
tuleb muuta 1-st 10-ni (arve 0 ja 11 ei arvestata). Kolmas rida
tleb, et muutujale tuleb iga kord juurde liita vrtus. Nii ongi
-i vrtus algul 0 , siis liidetakse -ile juurde 1 ning -i
vrtuseks saabki 1 . Jrgmine kord on vrtus 2 ja see
V

R
D
U
S

J
A

V

R
D
S
U
S
52
Vrdsus on igapevane miste. Rgitakse vrdsetest valikutest, vrdsetest vi-
malustest, vrdsetest vahetustest. Seega ei ole llatav, et vrdsus kuulub ka mate-
maatiliste phimistete alla. Matemaatika tahab aga tpsust. Mida me vrdsuse
all tpsemalt silmas peame?
Teisisnu, kui tleme, et kaks puud on vrdse jmedusega vi et kahel meeskonnal
on tabelis vrdne seis vi et kahte petajat kuulati vrdse huviga, siis mis hendab
sna vrdne kigis neis fraasides?
Natuke jrele meldes tundub, et pea igas kontekstis ksitleme teatud omadusi vi
objekte vrdsetena, kui neid viks omavahel ra vahetada, nii et keegi vahetusele
jlile ei saaks.
Muidugi sltub ravahetatavus priselus detailide rohkusest, mida arvestame: kaks
head petajat on ravahetatavad, kui meid huvitab ainult see, kui palju pilasi neid
pnevil kuulab. Kui aga arvesse vtta ka jutu sisu vi nende juuksevrv, siis on neid
ilmselt igati vimalik eristada.
Matemaatiline vrdsus on vga sarnane. Tahame vrdseks pidada objekte, mille
ravahetamine ei muudaks mitte kbetki. Jllegi peame aga hoolsad olema ja kind-
laks mrama, milliseid omadusi silmas peame. Matemaatiliselt pannakse srane
arvude vrdsus kirja matemaatilise vrduse abil.
Niteks kahte arvu tahame lugeda vrdseteks, kui kikides seostes teiste arvudega
ning kikide tehete suhtes kituvad nad tpselt htemoodi.
vrdus ja vrdsus
V

R
D
U
S

J
A

V

R
D
S
U
S
53
Niteks on vrdsed arvud ja , kuigi nad nevad vlja erinevad. Samuti on mate-
maatikas arv 1 ja lpmatu perioodilise esitusega arv 0,999 ... vrdsed, ent nende
kmnendesitused on ju erinevad! Seda vib endale selgitada mitmel moel. Kui
arvud 1 ja 0,999 ... oleksid erinevad, siis peaksid need arvud erinema mingi nullist
erineva arvu vrra. Aga kskik kui viksele arvule 0,999 ... juurde liidame, saame
ikkagi hest suurema aru. Samuti vib tunduda mistlik, et
Ka paljude teiste objektide jaoks on nende vrdsus saanud eraldi nimetuse. Ni-
teks kahte kolmnurka, mida vime teineteise peale kattuvalt asetada ja mis seega
on iga geomeetrilise teisenduse suhtes vrdsed, nimetatakse kongruentseteks
kolmnurkadeks. Neil on tpselt vrdsed kljed ja nurgad.
Mnikord huvitab meid aga ainult kolmnurkade kuju ja mitte nende tpne suurus.
Kolmnurki, mida vime suurendamise ja vhendamise teel teineteiseks muuta,
nimetatakse sarnasteks kolmnurkadeks.
ks matemaatika eesmrke on leida lihtsaid tingimusi, mille korral kaks objekti on
vrdsed. Nagu ngime, ei ole arvude puhul nende kmnendesitus ega ka murd-
esitus sobivaks kriteeriumiks. Niteks kolmnurkade puhul selgub aga, et kahe
kolmnurga vrdsuseks piisab kigi kolme klje vrdsusest ning nende sarnasuseks
kolme nurga vrdsusest.
V

R
D
U
S

J
A

V

R
D
S
U
S
54
matemaatiline vrdus
Nagu mainisime, vime arvude vrdsuse kirja panna matemaatilise vrduse abil.
Matemaatilise vrduse thistamiseks kasutatakse lhikeste rbaste moodi mrki
. Niteks vime eelnevalt videtud arvvrduse kirja panna kujus
Matemaatilise vrduse kasutus on muidugi laiem kui ainult arvud: arvude asemel
vivad olla ka niteks arvavaldised. Arvavaldis ei ole midagi keerulist seal vivad
arvude krval olla ka mned thed, mis vivad thistada erinevaid arve, ja tehte-
mrgid.
Niteks on arvavaldis ja seega sobib ka vrduseks .
Keerulisem arvavaldis on niteks , kus ja vivad thistada suvalisi arve.
Nad on seega muutujate rollis [lk 48] nende vrtus vib meie suva jrgi muu-
tuda. Kui thistab arvu 1 ja arvu 2, vime kirjutada vrduse . Seejuu-
res peame meeles hoidma, mis ikkagi arvude ja vrtused parasjagu on. Nende
vrtuseid muutes ei pruugi vrdus ju enam kehtida!
Tese vrdusega seotud arvud vi arvavaldised on iga arvutuse suhtes ravaheta-
tavad: kskik mida me kahe vrdusmrgiga seotud arvu vi avaldisega ei teeks,
siis niikaua kui kohtleme neid tpselt samal viisil, jvad tulemid alati vrdseks.
Niteks vime tsta eeltoodud vrduse mrgi mlemad pooled ruutu:


vi lisada mlemale poolele arvu 5: . Vrdus jb
nii esimesel kui teisel juhul endiselt kehtima.
Vrdusmrgi tnapevase thise vttis kasutusele Walesi matemaatik Robert
Recorde 16. sajandil ta oli lihtsalt tdinenud vlja kirjutamast snapaari on
vrdne. Sedasama vrdusmrki kasutatakse ka paljude teiste matemaatiliste
objektide vrdsuse thistamiseks, niteks kohtame teda juba jrgmises peatkis,
kus ta thistab hulkade vrdsust.
V

R
D
U
S

J
A

V

R
D
S
U
S
55
matemaatilise vrduse kasutused
Nagu ngime, on vrdus matemaatiline miste, mis aitab meil mttekiku tpsus-
tada.
Vrdused teevad ldiselt elu lihtsamaks. Vrdusmrgiga seotud avaldised vi arvud
vi muud matemaatilised objektid on tpselt samad. Seega vime kasutada igas
olukorras meile sobivat, lihtsamat esitust.
Niteks kui teame, et

, annab see meile hea kavala
mooduse teatud arvude korrutamiseks: Kui palju on ? Muidu vajab see
omajagu pearaginat, aga kui kirjutame ning , neme, et
. Eeltoodud vrduse phjal on see aga vrdne arvuga
. Kuid ja , seega !
Seega nagu kirjandustunnis tahetakse, et otsiksite hele snale snonme, et
end ilusamini vljendada, tasub alati otsida ka matemaatilisele objektile vrdseid
objekte ja samavrseid kirjeldusi. See teeb tihti matemaatika tegemise lihtsa-
maks: niteks vahel soovime sama arvu nha kujus , vahel aga kujus 7
7

kumb esitus meeldib Sulle rohkem?
Vrdused on kasulikud ka kitsamate matemaatiliste tarkuste edasiandmisel.
V

R
D
U
S

J
A

V

R
D
S
U
S
56
arvutustarkused ja samasus
Vrduse abil vib lhidalt esitada igasugu erinevaid arvutustarkusi, mida vahel kut-
sutakse ka samasusteks, et rhutada nende igavest ja ajatut kehtimist.
Niteks vljendab, et kskik millise kahe arvu summa ei olene lii-
detavate jrjekorrast. Seda nimetatakse matemaatikas kommutatiivsuseks. Te-
poolest, kui , kordame juba eeltoodud tarkust: .
Kuulus teisendamisnipp
nitab, et kskik millise kahe arvu summa ruudu vime leida, kui liidame kokku
nende arvude ruudud ja lisame sellele veel arvude kahekordse korrutise. Kas valem
pole mitte lhem kui eelmine lause? Vi on toredam hoopis jrgmine geomeetri-
line kirjeldus?
Viimase pildi keskmine liige nitab, et ja

on vrdsed ning nende kokkuliitmi-
sel tekibki
Kuna eelmine joonis on vga tore, siis testame ka korrutamise jaotumise ehk dist-
ributiivsuse
sarnase graaflise meetodiga:
V

R
D
U
S

J
A

V

R
D
S
U
S
57
H
U
L
K
58
Nagu igapevakeeleski, thendab ka matemaatikute jaoks hulk mingite objektide
kogumit. Niteks moodustavad hulga kik kartulid kastrulis, kik pilased klassis
vi kik kassid vanaema keldris.
Hulgale kehtib ainult ks tingimus hedki kaks hulga elementi ei tohi olla vrdsed.
Matemaatikuid huvitavateks hulkadeks on niteks kikide naturaalarvude, nega-
tiivsete reaalarvude, mingit vrrandit rahuldavate arvude vi ka tisnurksete kolm-
nurkade hulk.
Hulkasid keskkoolis phjalikumalt ei ksitleta tegemist on ju nii lihtsate objekti-
dega! Otsustasime siinkohal neist siiski rkida, sest olgugi et lihtsad, on nad kogu
matemaatika aluseks.
Hulkade kirjeldamine
Hulka kirjeldatakse tihti tema elemente loogeliste sulgude vahele les loetledes.
Niteks kik numbrid moodustavad hulga
.
Kuna igas ligus ei ole mtet kogu hulka vlja kirjutada, antakse hulkadele tihti
nimed. Enamasti thistatakse hulkasid suurte thtedega: niteks vime elda, et
.
HULK
H
U
L
K
59
Hulga elementidel puudub igasugune ambitsioon vi kohustus end jrjestada nad
on kik vrdvrsed hulga liikmed. Seega oleksime vinud A elemendid loetleda ka
mnes muus suvalises jrjekorras nagu niteks
.
Hulka vib kirjeldada ka mne tingimuse abil. Eeltoodud hulka oleksime niteks
vinud kirjeldada jrgmiselt:
vi lihtsalt
Paarisarvude hulka vime aga kirjeldada nii:
Lhendatult vib kirjeldus vtta ka jrgmise kuju:
vi kogenud matemaatikafnni ktets muutuda hoopis minimalistlikuks:
Seda avaldist peaks lugema jrgnevalt: P on hulk, mis koosneb tisarvudest nii,
et jagub kahega.
Andes hulgale erinevaid kirjeldusi, kasutasime juba hte lihtsat, aga thtsat
hulkade omadust: kaks hulka on vrdsed parajasti siis, kui neis on tpselt samad
elemendid. Ehk teisisnu hulgad on vrdsed parajasti siis, kui kik elemendid, mis
asuvad hes hulgas, asuvad ka teises ning vastupidi.
HULKADE OLULISUS
ritame jrgnevalt vastata selle peatki eksistentsiksimusele: mis kasu on aga
sellisest lihtsast objektide kogumist nagu hulk ja miks ta siia phimistete alla on
sattunud? Veelgi enam, miks me rgime temast nii pikalt?
H
U
L
K
60
TKKIDE SIDUMINE
Esiteks koosneb peaaegu kik viksematest osadest. Nii vib peaaegu kike jup-
pideks lahti vtta ning nende juppide abil kirjeldada. Niteks pallivistkond koos-
neb tema mngijatest, lause snadest, hk erinevatest molekulidest, aatomituum
prootonitest ja neutronitest ja nii edasi. Selliste kirjelduste taga vib juba nha hul-
kasid.
Sarnaselt tulevad hulgad mngu ka matemaatiliste objektide kirjeldamisel: ni-
teks ringjoont vib kirjeldada kui kikide punktide hulka, mis asuvad hest kindlast
punktist ringjoone keskpunktist vrdsel kaugusel.
Just see alternatiivne kirjeldus selgitab, miks saame sirkliga ilusaid ringjooni joonis-
tada. Kui asetame sirkli he haara ringjoone keskpunkti, siis liigutades teist haara
joonistame jrjest tollest keskpunktist vrdsel kaugusel olevaid punkte.
korraga kitlemine
Teiseks tahame tihti midagi ette vtta paljude objektidega korraga.
Niteks tahab petaja hinde panna kikidele klassi pilastele vi mesilane tolmel-
dada kiki mbruskonna ienuppe. Nii vime rkida hindamisest vi tolmeldami-
sest kui operatsioonist, mida vib ette vtta kikide pilastega vi kikide ienup-
pudega.
Matemaatikas on hea, kui oskame iga kolmnurgaga seada vastavusse tema pind-
ala vi kikide reaalarvude jaoks leida nende ruutude vrtuseid. Selliseid mtteid
saame tpselt ja matemaatiliselt kirja panna just hulkade abil, defneerides mingi
tegevuse vi tpsemalt funktsiooni kikidel hulga elementidel.
H
U
L
K
61
Niteks arvu ruutu vtmine on operatsioon, mis valib kikide reaalarvude hulgast
mne arvu ning seab temaga vastavusse selle arvu korrutise iseendaga. See kik on
tihedalt seotud funktsioonidega ning nende niinimetatud mramis- ja muutumis-
piirkondadega [lk 67].
Hulgad on matemaatika aluseks
Kolmandaks ja vibolla kige llatavamalt osutuvad hulgad teatud mttes kogu
matemaatika aluseks.
Kui on rohkesti jrjekindlust ja parasjagu kavalust, vib hulkade toel kirjeldada
kiki matemaatilisi objekte ja operatsioone. Nii ongi matemaatika seni kige levi-
num vundament ehitatud just hulkadele. Kik matemaatilised tulemused peaks
teoreetiliselt saama mber tlkida keelde, kus ainsad objektid on hulgad ning nen-
dega mberkimiseks on kmmekond karmi reeglit. See on oluline, kuna sellises
keeles kirjutatud argumentide igsust suudab kontrollida lisaks petajale juba ka
arvuti nii on igasugusel vaidlusel ots ja lpp, arvuti teab tpselt! Tegelikult suudab
arvuti juba isegi teatud lihtsamaid argumente sellises vga tpses ja formaalses
keeles ka vlja melda. Siiski on vhegi keerulisemate arutelude hulkade keelde
mber tlkimine paras vaev ning matemaatikud on esialgu veel leidlikumad uute
tulemuste testajad kui arvutid. Jrgnevalt nitame, kuidas mnda matemaatilist
objekti hulkade abil kirjeldada. Meie raamatu piires neil kirjeldustel kll suurt oluli-
sust pole, kuid vibolla on lihtsalt pnev lugeda.
Niteks vib hulkade abil kirjeldada kiki funktsioone [lk 64]. Ruutfunktsiooni
masinat, mis seab igale reaalarvule vastavusse tema ruudu vime kirjeldada
jrjestatud arvupaaride hulgana:
.
Idee on siin melda, et iga arvupaari esimese liikmega seatakse vastavusse teine
liige.
Kui vaatleksime funktsiooni ainult tisarvudel nullist seitsmeni, vksime
kirjeldava hulga ka elementhaaval vlja kirjutada:
Naljakal kombel on mne lihtsama matemaatilise objekti kirjeldamiseks aga tarvis
kauem melda. Niteks kuidas kirjeldada arvu 4 ainult hulkade abil, arvudest r-
kimata? Selleks on mitu viisi. Kirjeldame siin hte vimalikku viisi.
H
U
L
K
62
Arv 1 seatakse vastavusse ilma hegi elemendita thja hulgaga: .
Thjast hulgast vib melda kui thjast kilekotist.
Arv 2 seatakse vastavusse hulgaga, mille ainsaks elemendiks on
arvule 1 vastav hulk ehk thihulk. Seega vime seda hulka kirjeldada
smbolites kui . Oleme oma thjale kilekotile mber pannud veel
he kilekoti kokku kaks kilekotti.
Arv 3 seatakse vastavusse hulgaga, mille ainsaks elemendiks on arvule
2 vastav eelmises punktis leitud hulk. Tema kirjelduseks on . Kile-
kott, mille sees on kilekott, mille sees on kilekott kokku kolm kile-
kotti.
Arv 4 seatakse vastavusse hulgaga, mille ainsaks elemendiks on arvule
3 vastav hulk matemaatilise thistusega ehk neli kilekotti.
Nii vib muidugi jtkata ja kirjeldada kiki naturaalarve hulkade vi
tepoolest... kilekottide abil. Iga kilekoti lisamine ehk uue hulga tekitamine kandis
endas arvu ks juurdeliitmise ideed.
Need on ainult kaks vljavalitud nidet, aga ka keerulisemaid objekte saab hulka-
dega esitleda. Selliselt meldes on hulgad ikka sna gedad: peaksid vimaldama
kirjeldada kike, mida matemaatikas teame.
Vibolla on tore ka teada, et tnaseks ei ole hulgad enam ainus kasutusel olev
matemaatikale vundamendi ladumise viis. Kasutada vib ka teist tpi, pisut vim-
samaid objektide kogumeid kategooriaid. Kategooria ei koosne enam ksnes eri-
nevatest objektidest, vaid sisaldab ka seoseid nende objektide vahel.
Hulgad ja peavalu
Hulgad on matemaatikutele ka paradokside nol palju peavalu toonud.
20. sajandi algupoolel tekitas pahandust inglise flosoof ja matemaatik Bertrand
Russell jrgmise lihtsa ksimusega: kas mni hulk viks olla ka iseenda element?
Vibolla arutles ta umbes nii.
Kui mul on hulga koostamiseks vabad ked, vin ju nuda, et minu
hullumeelse hulga iga element oleks selline hulk, mis ei ole iseenda
element.
H
U
L
K
63
Kas sel juhul mu hullumeelne hulk ise on enda elemendiks?
Kui ta oleks enda element, siis ta peaks olema selline hulk, mis ei ole
iseenda element huhuu, pris vastuoluline!
Kui ta aga on selline hulk, mis ei ole iseenda element, siis ta peaks
vastupidi just kuuluma hullumeelsesse hulka ehk olema iseenda ele-
ment! Ka vastuoluline!
Ma ei saagi sellele ksimusele vastata, katastroof!
Katastroof vi mitte, mtteainet pakkus see paradoks paljudele. Lpuks leiti ka
lahendus igasugu kummaliste paradokside vltimiseks ei tohi lihtsalt lubada tie-
likult vabu ksi hulkade koostamisel.
ldiselt selle le aga muretsema ei pea kik hulgad, millest koolimatemaatikas
rgitakse, on tepoolest ka kige karmimate nuete jrgi matemaatilised hulgad.
Vib vahest lihtsalt meelde jtta, et ka alguses vga lihtsad ja selged misted vi-
vad enda varjus peita igasuguseid riukaid.
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
64
Mida teha, kui on kakskmmend seitse spra ja kigi nende snnipev on tarvis
meeles pidada? Ei olegi eriti midagi vaja teha tuleb lihtsalt lahti vtta arvuti vi
mne suhtlusvrgustiku kalender ja sinna snnipevad sisestada. Nii on kuskil
sgaval arvuti sisimas iga inimesega vastavusse seatud tema snnipeva kuupev.
Sisuliselt rakendasime sja hte funktsiooni! Nimelt ks funktsioon seab iga
objektiga vastavusse mingi muu objekti ja tpselt he objekti mitte rohkem ega
vhem ning meie seadsime iga sbraga vastavusse tema snnipeva.
Samamoodi viksime melda, et kalender ise on funktsioon seab iga kuupevaga
vastavusse ige ndalapeva!
Muidugi on palju olukordi, kus sellist reeglit kohe jrgida ei saa niteks ei saaks
me iga kuupevaga vastavusse seada ainult hte inimest, kellel sel kuupeval sn-
nipev on, sest samal kuupeval on ju snnipev vga mitmel erineval inimesel.
Sel juhul ei ole lahti midagi hullu, aga funktsioon matemaatilise kirjeldusena siia
lihtsalt kohe ei sobi. Hiljem neme, et pisut kavaldades vime ka selles olukorras
funktsioone kasutada.
FUNKTSIOON
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
65
FUNKTSIOON KUI MASIN
Funktsioonist saab melda vga mitut moodi. Kirjeldasime juba, kuidas funktsiooni
nha teatud kindlat tpi nimekirjana. Vibolla lihtsamgi veel on ette kujutada, et
funktsioon on teatud tpi masin, mis haarab endasse kshaaval erinevaid objekte,
teeb nendega abrakadabra ning seejrel vljastab nad jllegi kshaaval, mnikord
hoopis tundmatul kujul.
Tore nide elulisest funktsioonist on iglaselt tiksuv taksomeeter. Kui alustamis-
tasu on 2,5 eurot ja iga kilomeeter maksab 0,5 eurot, siis taksomeeter on masin,
mis korrutab kulunud kilomeetrite arvu 0,5-ga ning liidab prast 2,5 eurot juurde.
Matemaatikakesksem funktsioon on niteks ruutfunktsioon: sisestate masinasse
he arvu, seal korrutatakse see arv hookuspookuse abil iseendaga ja vljastatakse
tulemus. Sellele masinale viks peale kirjutada ruutfunktsioon, et ta teiste masi-
natega segamini ei lheks.
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
66
Mni geomeetriline masin viks niteks vtta sisendiks kolmnurki ning vljastada
nende pindala vi mbermdu. Masinale, mis vtab sisendina kolmemtmelisi
kujundeid, litsub neid suure vasaraga tasandile kokku ning vljastab algse kujundi
kahemtmelise kujutise, vime anda uhke nime projektsioon. See on masin,
mis niteks teeb maakaarte, surudes meie kena mara maakera kahemtmeli-
sele paberile.
range definitsioon ja misted
Analoogia funktsiooni ja masina vahel on hea ja intuitiivne, kuid matemaatika tar-
vis on vaja mte ka tpsesse vormi seada.
Selle jaoks on meil tarvis lihtsalt tpsustada, milliseid objekte meie masin sisendina
vtta saab ning milliseid ta vljastab. Kui nd meenub, et ldine objektide kogum
matemaatikas on hulk, vibki anda funktsiooni range defnitsiooni.
Funktsioon hulgast hulka on eeskiri, millega hulga iga elemendiga seatakse
vastavusse tpselt ks hulga element.
Tihti thistatakse funktsioone niteks thega .
Niteks arvu ruutu vtmine on funktsioon, sest ta seab igale reaalarvude hulga
elemendiga vastavusse he teise reaalarvude hulga elemendi . Matemaatiliselt
kirjutaksime .
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
67
mramispiirkond ja muutumispiirkond
Hulka nimetatakse ka mramispiirkonnaks, ehk siis funktsioon on mratud
kikide hulga elementide jaoks. Ta koondab endasse kikvimalikud masina
sisendobjektid.
Meie defnitsioonis ei pea iga hulga element olema tegelikult masina vljund-
objektiks hulk moodustab potentsiaalsete vljundobjektide hulga. Niteks
arvuruudud on ju alati mittenegatiivsed, kuid meie defnitsioonis titis ka hulga
rolli reaalarvude hulk. Tihti on lihtsalt raske otsustada, mida tpselt masin ikka
vljastada otsustab, isegi kui teame, mis tpi need objektid umbkaudu on. Ni-
teks kui meie funktsioon seab iga maailma majaga vastavusse tema aastase sooja-
kulu, siis on kik vastused kindlasti mittenegatiivsed reaalarvud, aga raske on ette
elda, milliseid arvvrtusi me tulemustena nha saame.
Siiski suudame vahel tpselt kindlaks mrata kikvimalikud objektid, mida masin
tepoolest vljastada oskab. Sellist hulga alamhulka nimetatakse muutumispiir-
konnaks.
Niteks kolmnurga pindala funktsiooni mramispiirkonna moodustavad kikvi-
malikud kolmnurgad ja muutumispiirkonna positiivsed reaalarvud.
Sissejuhatuses toodud snnipevade funktsiooni mramispiirkonnaks olid kik
sbrad ning muutumispiirkonnaks kikvimalikud kuupevad.
Samuti mainisime sissejuhatuses, et kuupevadega inimesi vastavusse seades me
funktsiooni ei saaks. See on tsi, aga seda ainult eeldusel, et tahame oma muutu-
mispiirkonnaks just inimeste hulka sel juhul testi pole funktsioon hsti defnee-
ritud, samal kuupeval on snnipev vga paljudel.
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
68
Samas aga, kui meil on testi suur kihk funktsiooni kirjeldusena kasutada, siis vik-
sime iga kuupevaga vastavusse seada hoopis kik inimesed, kellel on sel peval
snnipev. Teisisnu muudaksime funktsiooni muutumispiirkonda: enam ei oleks
muutumispiirkonna elementideks inimesed, vaid hoopis kikvimalikud inimeste
alamhulgad. Nii saaksime igati toreda funktsiooni ning sda vib rahul olla.
See kehtib ka ldisemalt: tihti vime muutumispiirkonda laiendades saada mitte-
funktsioonist igati viisaka funktsiooni.
FUNKTSIOONIDE OMADUSI
Nii nagu on eri tpi, hoopis isesuguste omadustega masinaid, nii on ka erinevate
omadustega funktsioone. Kokku on funktsioone vga palju ning nende kigiga ei
saa htmoodi ringi kia. Teatud omaduste phjal nnestub funktsioone aga natu-
kene liigitada ja klassidesse seada nii nagu niteks soo vi vanuse phjal liigita-
takse ka inimesi, et teada, mida neile reklaamida tasuks vi milliseid riideid neile
ma sobiks. Ei maksa ehmuda, kui mnikord on eri tpi funktsioonidele antud
pris keerulised nimed.
ksHene vastavus ja prdfunktsioon
Niteks osutuvad oluliseks funktsioonid, mis seavad iga mramispiirkonna objek-
tiga vastavusse tpselt he muutumispiirkonna objekti. Selliseid funktsioone kut-
sutakse ka kshesteks vastavusteks.
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
69
Toredaks teeb need funktsioonid asjaolu, et sel juhul vime funktsiooni ka mber
prata ja muutumispiirkonna iga objektiga vastavusse seada ka tpselt he m-
ramispiirkonna objekti.
Selline vastupidine vastavusse seadmine kannabki prdfunktsiooni nime. Vime
melda, et smboolselt thendab see jrgmist:
.
Lihtne nide on funktsioon, mis korrutab iga reaalarvu kahega. Tema
prdfunktsioon peab iga reaalarvu kahega jagama.
Niteks sobiks ka meie taksomeetri funktsioon, sest juhul, kui ajatasu juures pole,
saame makstud summa jrgi tpselt arvutada ka lbitud kilomeetrite arvu. Peab
muidugi olema hoolikas, et see makstud summa oleks alustustasust suurem ehk
asuks taksomeetri funktsiooni muutumispiirkonnas.
Suur osa funktsioone siiski kshesed vastavused pole. Niteks funktsioon, mis
annab inimese sisestamisel vlja tema snnipeva, ei ole kshene vastavus, sest
samal kuupeval on paljudel inimestel snnipev. Enamasti ongi kshesuste
takistuseks see, et nad seavad mramispiirkonna eri objektidega vastavusse muu-
tumispiirkonna he ja sama objekti.
Nii ei ole ruutfunktsioon kshene vastavus, kuna ta seab sama arvu vastavusse
nii pluss kui ka miinus hega. Samuti ei ole kshene vastavus kolmnurga pindala,
kuna mitmel erineval kolmnurgal vib ju olla tpselt sama pindala.
Prdfunktsioone saame siiski tihti defneerida, kui kitsendame oma vahemikku
vi teisisnu teeme mned valikud.
Niteks viksime ruutfunktsiooni prdfunktsiooni defneerida nii, et valime alati
positiivse ruutjuure. Sel juhul vaataksime ruutfunktsiooni justkui ainult positiivse-
tel reaalarvudel defneeritult. Tema prdfunktsiooni leidmiseks peaksime just-
kui - ja -telje rollid ra vahetama. Nd jookseb funktsiooni argument mda
-telge ning funktsiooni vrtus mda -telje posiitivset osa.
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
70
Kaval viis sellest mtlemiseks on jrgmine: prdfunktsiooni leiame tpselt siis, kui
peegeldame graafkut sirgest :
Prdfunktsioone kohtame pikemalt niteks trigonomeetriliste funktsioonide juu-
res, kus just seesama kshesuse mure vlja tuleb [lk 205].
FUNKTSIOONIDE ESITAMISE VIISE
Funktsioonide esitamiseks on vga palju erinevaid viise ning olenevalt olukorrast
on mugavam kasutada hte vi teist vi kolmandat, mnikord mitut korraga.
Tabeli vi nimekirjana
ks lihtsamaid vimalusi on funktsioone esitada nimekirja vi tabelina: anname
lihtsalt igale sisendile vastava vljundi. See on sna kompaktne viis, kui funktsiooni
mramispiirkond on tilluke ja samas pole vrtustel suurt struktuuri. Nitena
sobib sissejuhatuses toodud joonis vi niteks ka sagedustabel, kuhu kirjutame,
kui mitu peva selle aasta ilusas juunis olid pikselised, vihmased vi vahepealsed.
Ilm Pevade arv
Vihmane 6
Pikseline 22
Vahepealne 2
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
71
Valemina
Teine levinud viis on funktsiooni esitamine valemina. Niteks on seelbi defneeri-
tud enamik reaalarvulisi funktsioone. Lihtne nide on ruutfunktsioon: .
Algoritmina
Funktsioone vib esitada ka algoritmiliselt ning eriti osutub see oluliseks just
asja-ajamisel arvutitega. Jrgmisel lehel nitame, kuidas algoritmina kirja panna
faktoriaal ehk esimese arvu korrutis [lk 382].
Snaliselt
Vahel on kige lihtsam funktsioone esitada hoopis verbaalselt. Niteks viksime
vtta funktsiooni, mis seab iga kolmnurgaga vastavusse tema pindala, vi funkt-
siooni, mis seab iga inimesega vastavusse tema pikkuse.
Graafiliselt
Tihti on kasulik funktsioone esitada graafliselt. Eelkige on see seotud reaalarvu-
liste funktsioonidega, mille mramis- ning muutumispiirkond on reaalarvud.
Sageli vib reaalarvuliste funktsioonide uurimise taandadagi graafku uurimisele.
Ja kuigi malli ja joonlauaga tpseid vastuseid ei saa, siis geomeetrilistest argumen-
tidest ja intuitsioonist on vimalik pris palju kasu ligata.
Selles raamatus neme, kuidas geomeetriliselt on vimalik leida ruutvrrandi
lahendivalem [lk 275] vi meelde jtta trigonomeetrilisi teisendusi [lk 242] vi hoo-
pis lahendada lineaarvrrandissteeme [lk 187]. Ka sellistel keerulistel operatsioo-
nidel nagu tuletise ja integraali vtmine on olemas ilusad geomeetrilised tlgendu-
sed [lk 326].
Siinkohal toome niteks funktsioonide ning graaf-
kud ja neme, et nad likuvad tpselt kahes reaalarvulises punktis. Proovige seda
algebraliselt nidata!
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
72
Mitmest sisendist olenevaid funktsioone on juba keerulisem graafliselt kujutada.
Osas 7 kasutame aga niteks joonist, mis nitab, kuidas hoo pealt veepommi viska-
misel sltub optimaalne viskenurk korraga viske- ja hookiirusest [lk 338].
funktsioon arvutimaailmas
Programmeerijatele on funktsioonid igapevased triistad. Arvutiprogrammid
ongi tegelikult erinevate vikeste funktsioonide kogumid, mis teevad tpselt m-
ratud sisenditega tpselt mratud protseduure.
Kige lihtsamad funktsioonid on vahest tabelarvutuse programmides, millest
kuulsaim on Microsoft Excel. Seal vib mnda kasti kirjutada =A1+B1, mis tleb
arvutile, et selle kasti vrtuseks nidatakse kastide A1 ja B1 summat. Tegemist on
funktsiooniga, mille sisendiks on kaks arvu ja vljundiks ks.
Toome ka he nite funktsioonist, mis arvutab faktoriaali [lk 382]. Tuletame
meelde, et faktoriaal on lihtsalt jrgnev korrutis . Arvuti
viks seda programmeerimiskeele Python abil leidma panna umbes nii:
def factorial(n):
f = 1
while (n > 0):
f = f * n
n = n 1
return f
Jooksutades seda funktsiooni ksuga factorial(5), saaksime vastuseks jrg-
mise tulemuse: 120.
Arvutite keelest arusaamiseks ning neile kskluste jagamiseks peab teadma-
tundma sealset snavara.
Antud juhul defneerime, mida teeb funktsioon nimega factorial ning seejrel
anname talle ksu jooksutada seda funktsiooni sisendiga 5. Ideeliselt peaks see
funktsioon seejrel siis lihtsalt korrutama kokku arvud 5, 4, 3, 2, 1.
Selle funktsiooni kirjapanek on jrgmine.
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
73
Funktsiooni esimesel real antakse muutujale vrtus 1. Siia hakkamegi salves-
tama faktoriaali vrtust. Jrgmise ksuga palume arvutil jooksutada jrgmist
kahte rida nii kaua, kuni muutuja vrtus on suurem 0-st.
Esmalt korrutatakse lbi muutuja vrtusega.
Teisalt vhendatakse muutuja vrtust he vrra.
See thendab, et korrutame -i lbi alguses enda vrtusega, siis -ga, siis
-ga tpselt nii kaua, kuni oleme lbi korrutanud ka hega viksemaks me
muutujal tnu kolmandale koodireale enam minna ei lase.
Lpuks tleb viimane rida lihtsalt, et funktsioon peaks leitud vrtuse ksijale ka
vljastama.
Nii mnigi kord tulevad programmeerimiskeeltes esile ka funktsioonid, mis ei
annagi vljundit, vaid lihtsalt teevad mned kerged muudatused. Neist oleks vib-
olla segaduse vltimiseks siis lihtsam melda kui protseduuridest.
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
74
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
75
ARVUD
OSA 2
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
76
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
77
Jumal li naturaalarvud,
lejnu on inimese ktet.
Leopold Kronecker
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
78
NATURAALARVUD
Naturaalarvud on arvud, millega loendame htul lambaid: 1, 2, 3, 4, 5, 6, ...

Neid
kiki korraga ehk nende hulka thistatakse -iga.
Naturaalarvud on ilmselt kige loomulikumad matemaatilised objektid, lihtsad,
aga thtsad. Kuna nad tulevad esile kohe, kui loendama hakkame, ei saa nendest
maailma kirjeldamisel le ega mber.
Oma loomulikkuse tttu on nad ka matemaatikas heks keskseks objektiks ja
nende uurimine pole veel sugugi pris lppenud!
NATURAALARVUDE MATEMAATILINE KIRJELDAMINE
Naturaalarvud vib les ehitada he arvu arvu 1 ning he tehte arvu 1 liitmise
baasil. Iga naturaalarvu vime leida, kui hte piisava arvu kordi iseendaga kokku
liidame. Arvu 10 saamiseks peame niteks arvule 1 veel 9 arvu 1 juurde liitma.
Nii leidub igast naturaalarvust veel he vrra suurem naturaalarv. Niteks isegi kui
meil on juba 1000 spra, viksime leida veel he sbraliku selli Tiibeti mgedest
ning meil olekski juba

1001 spra ka teda peame oskama arvestada!
Seega kige suuremat naturaalarvu ei leidugi. See arusaam vib alguses tunduda
natuke llatav, aga teiselt poolt: kas on mingi phjus, miks peaks leiduma kige
suurem arv? Nii kohtame ka esimest korda lpmatust naturaalarve peab kokku
olema lpmatult palju.
ARVUHULGAD
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
79
Naturaalarve vib kirjeldada ja defneerida ka mitmel muul moel. Niteks vite hul-
kade peatkist lugeda, kuidas naturaalarve kirjeldada ainuksi hulkade abil [lk 61].
Tasub ilmselt veel ra mrkida, et mnikord loetakse ka 0 naturaalarvude hulka,
thistamaks olukorda, kus veel midagi loendatud pole. See on aga rohkem maitse
ksimus, nii et lugeja vib tiesti vabalt ise otsustada, kas 0 on naturaalarv vi pole.
Meie positsioon on aga selge: alustasime ju raamatus esinevate osade loendamist
just nullist.
NATURAALARVUDE THISTAMINE
Naturaalarvud on vga loomulikud, nad on erinevates kultuuriruumides sltuma-
tult kasutusele vetud ja vlja on arenenud erinevad thistused. Jrgnevalt tutvus-
tame nendest ka mnda levinumat.
Kmnendssteem
Meile on kombeks naturaalarve thistada kmne numbri abil 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7,
8 ja 9.
Kuna kasutame tpselt kmmet erinevat smbolit, siis sellist thistust nimetatak-
segi kmnendssteemiks. Kmnendssteemis ehitame kik arvud les helistest,
kmnelistest, sajalistest (kmme korda kmme), tuhandelistest (kmme korda
kmme korda kmme) ja nii edasi kmnete meri.
Niteks arv 128 thendab lahtikirjutatult
ning arv 9301 thendab
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
80
Arvu astme peatkis [lk 110] neme, et vime helised, kmnelised, sajalised ja
nii edasi kik kirjutada arvu kmme astmete abil lisame 10 lemisse paremasse
nurka tema astendaja, mis tleb, mitu korda arvu 10 kokku korrutame:
Nii vime arvu 9301 kirjutada veelgi kompaktsemalt:
.
Kahendssteem
Arvutitekogus toimub arvutamine aga kahendssteemis kik arvud kirjutatakse
kahe numbri 0 ja 1 abil ja arve loendatakse mitte kmneliste, vaid kaheliste kaupa.
Niteks arvu 3 kuju kahendssteemis on 11, kuna , arv 5 on kujus
101 kuna ning arv 8 on kujus 1000, kuna .
Sarnaselt kmnendssteemiga vime seega iga naturaalarvu kirjutada ldkujus
arvu 2 astmete abil.
Enne juba ksitletud arvu 9301 vime seega kahendssteemis kirja panna pisut
pikemalt:
.
Teisisnu on kahendssteemis arvu 9301 kujuks 10010001010101.
Kindlasti tuleks ksida: miks ikkagi arvutites kik kahendssteemis toimub?
Phjus on vga proosaline kahendssteemis on meil vhim erinevaid smboleid,
mida kuidagi masinavrgis thistama peaks. Kige lihtsam ongi arvutit les ehi-
tada llititest, millel on tpselt kaks olekut kas sees vi vljas. Need vastavad
siis vrtustele 1 ja 0. Nii on kahendssteemis lihtsam arve salvestada ja lihtsam ka
tehteid teha. Melge ise, on ju endalgi kahte hte ja nulli omavahel lihtsam kokku
liita kui niteks seitset ja viit.
Ainus raskus vrreldes kmnendssteemiga on arvude lugemine arvud lhevad
kiiresti maru pikaks. Meil igapevaelus oleks see probleem, aga arvuti vib ju ekraa-
nile meie jaoks midagi mugavamat kuvada.
Rooma numbrid
Roomlased vedasid aga naturaalarvude thistamiseks hoopis kummalisi kriipse:
niteks meie hte thistati kriipsuga I, meie 12 kriipsudega XII ja meie 49 kriipsu-
dega IL.
, .
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
81
Proovige leida reegleid Rooma numbrite liitmiseks vi veel hullem, korrutamiseks.
Niteks liidaksid roomlased arve 69 ja 145 kokku jrgnevalt.
LXIX + CXLV
1. Tuleb asendada kik lahutavad liikmed:
LXVIIII + CXXXXV
2. Kokku panna:
LXVIIIICXXXXV
3. Sorteerida:
CLXXXXXVVIIII
4. Kombineerida gruppidesse:
CCXIIII
5. Asendada lahutavad liikmed tagasi:
CCXIV
Veendute ilmselt sna kiiresti, et sellise arvussteemiga on peaaegu vimatu arit-
meetikat teha. Ning tepoolest, roomlased oma matemaatilistelt teadmistelt vi
tegudelt ajaloos just silma ei paista.
Teisendamine
Oletame, et teie mitte eriti hea sber on otsustanud pikpiselt kasutada kahend-
ssteemi ja vidab teile, et olete talle vlgu tpselt eurot. Loetuna km-
nendssteemis oleks see pris mrkimisvrne summa, nii et ilmselt tasub ritada
arv kahendssteemist kmnendssteemi le viia. Kuidas seda teha?
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
82
Kik on tegelikult juba eelnevalt vlja toodud. Kirjutame kigepealt vlja, mida
kahendssteemis thendab: . Edasi kirjutame liht-
salt kik toodud kahe astmed kmnendesitluses: , , Lpetu-
seks peame saadud arvud (nd kmnendesitluses) oma tavaliste liitmisnippidega
kokku liitma: saame vastuseks 42.
TISARVUD
Naturaalarvud on juba vga toredad, aga nendega tuleb esile ka mningaid prob-
leeme.
Naturaalarve saame omavahel liita ja summaks on alati naturaalarv: niteks
vi . Liitmisest vib siin vga vabalt melda lihtsalt loenda-
mise raames: keegi annab teie kolmele unale neli lisaks vi niteks lisaks teile ja
kassapidajale siseneb kiliselt poodi veel 10 tantsulist.
Tore oleks, kui saaksime ka kuidagi kirjeldada olukorda, kus neli una jlle tagasi
ksitakse vi kus 10 tantsulist jlle poest vlja kepslevad. tlete kohe, et selleks on
muidugi lahutamine: vi
Tekib aga probleem: kui mul on ainult 3 una, ei saa mult nelja una ra vtta ja
kui poes on ainult 2 inimest, ei saa sealt 10 ra minna. Seega osasid arve justkui ei
saakski omavahel lahutada.
Veider! Mis on need arvud, mis viksid thistada midagi, mis on vhem kui mitte
midagi?
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
83
Ja kuigi pakuti juba varakult vlja, et tegelikult viksid eksisteerida ka arvud
ning , ei tahetud nendega pikka aega leppida. Neid peeti ebaloomulikeks.
Mida peaks thendama see , mida mni pakkus vastuseks, vi , mida
pakuti vastuseks? Kui miski eksisteerib, on teda ju vhemalt ks? Kuidas
saab olemas olla mitte millestki veel viksem kogus?
Tnapeval kahjuks teab mni seda liigagi hsti, mida negatiivsed arvud thistada
vivad niteks vlga! Katsetage internetis oma pangakontoga, ta vib kergesti
sattuda ka miinusesse, kui raha liiga agarasti kulutada. Arvust vibki niteks
melda kui unavlast vanemale vennale...
Sellega, et negatiivsed arvud on tiesti mistlikud ja isegi loomulikud, lepiti aga
alles 19. sajandil. Enne seda kutsuti neid kll absurdseteks, kll rpasteks ja tihti
keelduti nendega igasugusest lbikimisest. Tegelikult on ju negatiivsete arvudega
siiski toredam ja ilusamgi nende abil ei j arvsirge poolikuks, vaid on kenasti
alguse ja lputa.
Arvude liitmisest ja lahutamisest vimegi melda kui arvsirgel paremale vi vase-
male poole liikumisest liites neli, liigume neli sammu paremale; lahutades seitse,
seitse sammu vasemale. Kiki tisarve vime omavahel liita ja lahutada ning alati
jlle vastuseks tisarvu saada.
Tisarvude hulka thistatakse -iga.
RATSIONAALARVUD
Ometigi ei paku ka tisarvud veel tit rahulolu! Tepoolest, lihtne on vrdselt jagada
kuus una kolme sbra vahel annad kigile kaks. Ent kuidas vrdselt jagada ht
suurt arbuusi kolme sbra vahel?
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
84
Meil on muidugi vastus olemas, igale sbrale tuleb anda kolmandik arbuusist. Prob-
leem on aga, et kolmandik ei ole tisarv peame jagamise jaoks arve veel mngu
juurde tooma. Piisab sellest, kui vtame appi kik arvud, mis saame tisarvude
jagamisel nullist erinevate tisarvudega.
Selliseid arve nimetatakse ratsionaalarvudeks nad on kujus , kus ja on tis-
arvud. Ratsionaalarvud on niteks , aga ka kik tisarvud, sest niteks
.
Murrujoone peal olevat arvu nimetatakse murru lugejaks ja murrujoone all asuvat
arvu murru nimetajaks. Ratsionaalarvude hulka thistatakse thega

.
Hakates arvjoonele usinalt ratsionaalarve kirja panema, mrkame, et neid on vga
palju ja nad asuvad arvteljel tlemata tihedalt. Tegelikult asub iga kahe ratsio-
naalarvu vahel alati veel ks ratsionaalarv: niteks arvude ja vahel asub arv
, arvude ja vahel . ldisemalt, iga kahe suvalise ratsionaalarvu ja
vahel asub ju nende aritmeetiline keskmine
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
85
TAANDATUD MURRUD JA TEHTED
tlesime, et kik ratsionaalarvud saame, kui jagame tisarve nullist erinevate
tisarvudega. Nii saame tegelikult liiga palju arve paljud neist on omavahel vrd-
sed. See on kll vga lihtne, aga oluline thelepanek.
Tepoolest, kuna kahe arbuusi jagamisel kuueks vrdseks tkiks on tkid sama
suured kui he arbuusi jagamisel kolmeks vrdseks osaks, ei ole mitte kik tis-
arvude omavahelisel jagamisel saadud arvud erinevad, niteks .
Kuna mitmed murrud on omavahel vrdsed, oleks tore leida neile kigile ks parim
esindaja. Selleks on murru taandatud esitus. Murru taandatud esituse saamiseks
jagame murru nimetaja ja lugeja kikide nende histe teguritega lbi: nii ongi ni-
teks ratsionaalarvude ja kikide hiseks taandatud kujuks .
Ratsionaalarvudega on veelgi ohutum ja sujuvam ringi kia kui tisarvudega. Nimelt
vime kiki ratsionaalarve omavahel lisaks liitmisele-lahutamisele ka korrutada ja
jagada (siiski mitte nulliga!) ning saame alati jllegi tulemuseks ratsionaalarvu.
KMNENDESITUS
Ratsionaalarvudel leidub ka esitus kmnendssteemis, kasutusele tuleb lihtsalt
vtta komakohad.
Niteks ning , kus sulgudes olev kolm thistab, et
number 3 jb lpmatult korduma.
Selgub, et iga ratsionaalarvu saabki esitada kmnendssteemis kas lpliku arvu
komakohtadega nagu vi lpmatult korduma jvate komakohtadega:
niteks ja . Teisel juhul esile tulevaid kmnend-
esitusi nimetatakse perioodilisteks.
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
86
Jrgnevalt selgitame natuke lhemalt, miks ratsionaalarvud on just nimelt kas lp-
liku vi perioodilise kmnendesitusega. Nitame esmalt, et iga lpliku vi perioo-
dilise kmnendesitusega arv on ratsionaalarv:
Oletame, et meil on lpliku kmnendesitusega arv.
Sel juhul vime arvu korduvalt 10-ga korrutades komakohtadest lahti saada. Ni-
teks kui arvul on kaks komakohta nagu arvul 0,25, peame seda tisarvu saamiseks
korrutama 10-ga tpselt kaks korda konkreetsel juhul on saadavaks tisarvuks
25. Ja edasi vime juba lihtsalt avaldada arvu 0,25 kahe tisarvu jagatisena, kui
jagame vrrandi mlemad pooled 100-ga lbi.
Oletame, et meie arv on perioodiline kmnendesitus.
Nd vime korduvalt kmnega korrutades komakohta liigutada nii palju, et
prast koma jks alles ainult perioodiline osa. Kui niteks periood algab ks koht
prast koma, peame korrutama kmnega. Niteks arvu 0,8(32) korral saame arvu
8, (32).
Edasi vime aga jtkata kmnega korrutamist nii kaua, kuni algab perioodilise osa
teine tskkel. Kui perioodi pikkus on kaks, peame juba saadud arvu veel 100-ga
korrutama. Konkreetsel juhul saaksime siis arvu 832, (32).
Lahutades nd teisest arvust esimese, jb alles tisarv perioodiline osa prast
komakohta taandub ju tpselt vlja. Edasi saame juba lihtsalt avaldada arvu
0,8(32) ratsionaalarvuna.
Miks vastupidi igal ratsionaalarvul peaks just kirjeldatud kmnendesitus leiduma,
on juba pisut kavalam ja jb siinkohal testamata.
Oluline on ka ra mrkida, et kmnendesitus ei ole alati hene. Niteks matemaa-
tilise vrduse peatkis [lk 52] nitame, et .
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
87
IRRATSIONAALARVUD JA REAALARVUD
Ratsionaalarvudega saame loendada, liita ja lahutada, korrutada ning jagada. Tun-
dub, et seda on juba pris palju. llatuslikult vime aga endiselt vlja tulla geo-
meetrilise konstruktsiooniga, mille kirjeldamiseks ratsionaalarvudest ei piisa.
HIKRUUDU DIAGONAALI PIKKUS EI OLE RATSIONAALARV!
Joonistame ilusa hikruudu ja leiame selle hikruudu diagonaali pikkuse.
Thistades seda diagonaali -ga, teame niteks Pythagorase teoreemist, et
. Loomulik ksimus on: kas on ikka ratsionaalarv?
Oletame, et on testi ratsionaalarv: sel juhul vime kirjutada taandatud kujus ,
kus ja on tisarvud ning neil ei ole hiseid tegureid. Saame, et
Aga nd on ju vrdusmrgist paremal pool paarisarv, seega peab ka vasemal
olema paarisarv. Kui on paarisarv, siis ei saa paaritu olla, sest paaritu arv ruudus
annab paaritu arvu. Jrelikult ka on paarisarv ja vime kirjutada kujul .
Seega vime kirjutada kui . Asendades selle esialgsesse valemisse
saame . Jagades kahega lbi, jb alles .
Nd on aga vasem pool paaris ning seega peab ka jaguma kahega. See on aga
vastuolus meie eeldusega, et oli taandatud murd. Seega ei saa kuidagi olla rat-
sionaalarv, sest muidu juame loogilise vastuoluni. Seega on ta hoopis niinimeta-
tud irratsionaalarv!
IRRATSIONAALARVUD
Oh seda hda, kui Antiik-Kreekas sellele riukale jlile saadi. Nende jaoks olid pro-
portsioonid ehk tisarvude suhted looduse heks aluseks ning nii ei tahtnud nad
sugugi leppida sellega, et leidub geomeetrilisi objekte, mille pikkust ei nnestugi
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
88
proportsioonide ehk tisarvude suhete abil kirjeldada. Rgitakse, et mni mate-
maatik pidi selle avastuse tttu lausa elust ilma jma. Siiski jdi matemaatikale
truuks ja tnaseks ei nhta sellistes irratsionaalarvudes enam suurt ohtu ei tervisele
ega hiskonnale. Tegelikult lepiti nendega hoopis enne kui negatiivsete arvudega
nad tundusid kll kummalised, aga neile oli ometi vimalik looduses ja geomeet-
rilises ettekujutuses vastet leida.
Irratsionaalarvudeks nimetataksegi kiki arve arvteljel, millel ei ole esitust kujus .
Paljud neist on esitatavad tis- vi ratsionaalarvude juurtena [lk 111], niteks
ja ka on irratsionaalarvud. Irratsionaalarvudeks on aga veel niteks
ja . Nende faktide testamine on aga pris keeruline ja senini on niteks tead-
mata, kas on ratsionaalarv vi irratsionaalarv.
Ka irratsionaalarvudel leidub kmnendssteemis esitus. Ainus mure on, et neid ei
saa selles kujus kunagi tpselt esitada irratsionaalarvude kmnendesitus on lp-
matult pikk. Niteks arvu esimesed 20 kohta on ,
aga edasi tulevad jlle tiesti ennustamatud numbrid ning veelgi hullem neid
tuleb lpmatult palju.
Pannes arvteljele kirja kik ratsionaalarvud ja irratsionaalarvud, saame lpuks
kokku terve arvtelje kski punkt ei j puudu ega vahele. Kik arvtelje arvud
kokku moodustavad reaalarvude hulga, mida thistatakse arvuga .
Kui ratsionaalarvud saime les ehitada tisarvudest, siis kikide irratsionaalarvude
tpne matemaatiline konstrueerimine on juba veidi keerulisem. Vime kll irratsio-
naalarvudest melda kui arvudest, mida saame kirjutada lpmatu ja mitteperioo-
dilise kmnendesituse abil, aga kuidas neid liita vi korrutada? igupoolest judsid
matemaatikuid rahuldava range kirjelduseni alles 19. sajandil ning selle jaoks vib
kasutada piirvrtuseid [lk 319].
Praeguseks on aga tore irratsionaalarvude sissetoomisest meldagi geomeetrili-
selt: irratsionaalarvud tidavad ratsionaalarvudest arvteljele jnud auke, nende
liitmine thendab nagu ratsionaalarvude liitminegi lihtsalt arvtelje nihutamist.
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
89
KOMPLEKSARVUD*
Reaalarvudega saab kik igapevatoimetused korda aetud... kui just ei taha igal
htul leida ruutvrrandile lahendit.
Tepoolest, kski reaalarvu ruut ei ole ju negatiivne. Niteks ning ka
ehk meie ruutvrrandi lahendiks ei klba 1 ega ka . Lihtsam on
seda vahest nha isegi ruutfunktsiooni graafkult:
Seega, kui tahame testi, et saaksime vlja kirjutada lahendit ka ruutvrrandile

vi ruutvrrandile vi niteks ka neljanda astme vrran-
dile , peame tingimata oma arvussteemi veel kord laiendama ja
veel rohkem arve kasutusele vtma.
Eelnevat vib mber snastada ka jrgmiselt: ngime, et reaalarvude abil saame
leida kik arvud x nii, et iga mittenegatiivse a jaoks. Kui nd tahame aga
lahti saada tingimusest mittenegatiivne, siis peamegi sisse tooma kompleks-
arvud.
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
90
Kui lubada natukene mttel lennata, siis viksime igustatult vrrandi
lahendiks pakkuda . Tepoolest, kuna ruutjuure vtmine ning ruutu vt-
mine taandavad teineteise vlja, vime kirjutada
.
Seega, lubades ruutvrrandi lahendiks ka uut leiutist , oleme laiendanud
arvussteemi. llataval kombel piisab sellest laiendusest mitte ainult peatki algu-
ses toodud vrranditele, vaid tegelikult absoluutselt kikidele polnoomvrrandi-
tele [lk 266] lahendite leidmiseks!
IMAGINAARARV i JA KOMPLEKSTASAND
Irratsionaalarvude lisamisel toppisime reaaltelje kik augud tis. Kuhu need komp-
leksarvud siis mahtuda viksid?
Mrkame, et isegi kui tmbame paberile he aukudeta sirge, jb paberile veel
ruumi kui palju sirgest les ja alla jb mlemale poole thjus. Kompleksarvud
tidavad kogu selle thjuse, nad tidavad arvudega terve paberilehe.
Nii on kompleksarvud mingis mttes kahemtmelised arvud: vib elda, et neil
on reaalmde ja imaginaar- ehk kompleksmde, mille toob kaasa uus sissetoo-
dud arv . Kohe selgitame!
Seda arvu nimetataksegi imaginaararvuks ja kuna teda on ttu kogu aeg vlja kir-
jutada, anname talle thiseks . Nimi imaginaararv tuleneb just sellest, et tundus
vhemalt esialgu eksisteerivat ainult matemaatikute endi ettekujutuses ja mitte
vlises maailmas.
Meenutame, et arvu 1 vib pidada reaalmtme hikuks seda kokku liites vi
suurendades-vhendades liigume mda horisontaaltelge. Sarnaselt on komp-
leksmtme hikuks, teda liites vi suurendades liigume mda vertikaaltelge.
Ta asub nullpunktist sama kaugel kui reaaltelje hik.
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
91
Nii on teised komplekstelje punktid antavad kujus ja nii edasi.
Kikvimalikud kompleksarvud saame, kui vaatame arve kujus , kus
ja on reaalarvud. Reaalarvu a kutsutakse kompleksarvu reaalosaks ja -d tema
imaginaarosaks.
Joonistame komplekstasandile niteks punktid .
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
92
Iga reaalarvu korral vime rkida tema suurusest ehk absoluutvrtusest
peame silmas talle vastava punkti kaugust arvtelje nullpunktist [lk 120]. Sama-
moodi vime ka iga kompleksarvu korral rkida tema suurusest talle kompleks-
tasandil vastava punkti kaugusest nullpunktist. Seda kaugust vib muidugi leida
Pythagorase teoreemi abil.
AGA KOMPLEKSARVE POLE JU OLEMAS!
Nagu ennist rkisime, oli matemaatikutel ja kogu inimkonnal suuri raskusi nega-
tiivsete arvudega alles paarsada aastat tagasi lepiti, et tegemist on ikkagi tiesti
mistlike ja loomulike arvudega, millega tegelemine ei ole sugugi jumalateotus.
Selles valguses on kompleksarvude mistlikkuse ja loomuprasuse kahtlustamine
igati mistetav. Jrgnev tabel, kus vrdleme negatiivseid arve ja imaginaararve,
viks siiski veenda, et ka kompleksarve pole mtet karta.
Ksimusele, kas arv eksisteerib, on muidugi raske vastata, kuid sama raske
on elda, kas arv 4 vi 5 eksisteerib. Siiski on kompleksarvud leidnud reaalarvude
krval tnapevases maailma ja looduse kirjelduses oma kindla koha.
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
93
Negatiivsed arvud Imaginaararvud
Anda thendus Arvule ?
Arvule ?
Vga veider, sest... Kuidas saab midagi olla
vhem kui mitte midagi?
Tavaliselt on arvuruut
positiivne
Moodustab osa Reaalarvudest Kompleksarvudest
Visuaalselt Punktike arvteljel
nullpunktist vasemal
Punktike nullpunkti
lbival arvteljega
ristuval teljel
Peeti absurdseks 18. sajandini Tnapevani
Lihtne korrutamise
nide ja visuaalne
tlgendus
Arvuga 1: 1 1; 1; 1; ...
Arvupunkti peegelda-
mine nullpunktist
Arvuga i: 1; i; 1; i; 1; i; ...
Arvupunkti pramine
90
o
komplekstasandil
Suurus Kaugus nullpunktst Kaugus nullpunktst
Tuleb esile Vlad, vastassuunas
liikumine, klmakraadid
Kvantmehhaanika,
signaalianals
TEHTED KOMPLEKSARVUDEGA
Selgub, et kompleksarvud on vga toredad ja nendega saab teha kike, mida
reaalarvudega, ja veel rohkematki.
Liitmine ja lahutamine
Kompleksarve saab liita ja lahutada, tuleb lihtsalt liita ja lahutada eraldi reaal- ja
imaginaarosa: niteks . Nagu reaalarvude liitmisest
vib melda kui liikumisest hes vi teises suunas reaalteljel, vib ka kompleks-
arvude liitmisest melda geomeetriliselt. Seekord liigume lihtsalt komplekstasan-
dil, vastava arvu samme reaaltelge mda, vastava arvu imaginaartelge mda.
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
94
Korrutamine ja jagamine
Kompleksarve saab edukalt ka korrutada ja isegi jagada. Tulemuseks on endiselt
alati kompleksarv. Niteks
ning
Kompleksarvudega korrutamisel on ka ilus geomeetriline tlgendus tasandil
pramine.
Niteks oletame, et meile on antud kompleksarv ning tahame leida uut
kompleksarvu, mis on selle arvu suhtes 45-kraadise nurga all vastupeva.
Tuleb vlja, et sellise kompleksarvu leidmiseks vime lihtsalt algset arvu korrutada
mistahes kompleksarvuga, mis on 45-kraadise nurga all reaaltelje suhtes: niteks
arvuga .
A
R
V
U
H
U
L
G
A
D
95
Seda kike ei pea muidugi joonise phjal uskuma. (Ei tohigi uskuda!) nneks kinni-
tab aga algebra kenasti meie viteid. Tepoolest, korrutamise vime vlja kirjutada
jrgmiselt:
Ning nagu jooniselt neme, asub tpselt 45-kraadise nurga all
suhtes, kll testi parasjagu nullpunktist kaugemal. See tuleneb lihtsalt sellest, et
korrutamisel ei piisa ainult nurkade liitmisest, vaid tuleb omavahel korrutada ka
kaugused.
Imaginaararvuga korrutamisel on jrelikult tegemist ainult prdega 90
o
tema
kaugus nullist on ju tpselt 1 hik. Nii liigub arv 1 arvuga

korrutamisel tpselt
-ks, arv aga -ga korrutamisel tpselt -ks. See pakub ka arvuga kor-
rutamisele uue tlgenduse: arvteljel oli arvuga korrutamise tlgenduseks pee-
geldus nullpunktist, nd aga teades, et , vime komplekstasandil arvuga
korrutamisest melda ka kui 180 kraadisest prdest.
K
U
U
L
S
A
D

A
R
V
U
D




J
A


e
96
Mnel arvul on matemaatikas pris omamoodi roll. Esimese nitena tulevad phe
niteks arvud null ja ks.
Null torkab silma, sest kitub korrutamisel ja liitmisel teistest erinevalt: korrutades
mistahes arvu nulliga, saame vastuseks nulli, ning liites mistahes arvule nulli, saame
sama arvu, mis enne. Samamoodi on ks isemoodi, sest korrutades kskik mis arvu
hega jb see arv samaks ning he kik astmed on tema endaga vrdsed.
Ajalooliselt on mainimist vrt arvuks kindlasti ka

, mis nitas, et ratsionaalarvu-
dest pole maailma kirjeldamiseks sugugi kllalt [lk 87].
Miks mitte vlja tuua ka imaginaararvu , mille abil laiendasime reaalarve komp-
leksarvudele [lk 89] vi iluideaaliks loetud kuldlike arvu

[lk 135].
Kesolevas peatkis rgime aga pikemalt kahest teisest pnevast ja kuulsast
arvust, millest ei saa le ega mber ka koolimatemaatikas. Tutvustame tegelasi:
ja e.

Arv seostub kigile meile ilmselt ringjoonega. Nii alustamegi arvuga tutvumist
vikese mtisklusega ringjoonest.
KUIDAS MELDA RINGJOONEST?
Ringjoon on ilus matemaatiline objekt, millele ei ole muidugi raske leida ka pris-
maailmas vastet. Nii nagu igapevaelus kohtame ringikujulisi objekte vga erine-
vates olukordades, saab ringjoonest ka matemaatiliselt mitut moodi melda.
KUULSAD ARVUD: JA e
K
U
U
L
S
A
D

A
R
V
U
D




J
A


e
97
Sirkli abil
Hulkade juures [lk 60] mainisime juba hte viisi ringjoone kirjeldamiseks: ringjoont
vib kirjeldada kui kikide tasandipunktide hulka, mis asuvad hest vlja vali-
tud punktist (ringi keskpunktist) vrdsel kaugusel. See selgitab, miks saame ring-
joont joonistada just nimelt sirkli abil.
Kige mmargusem
Eelnev ei ole siiski ilmselt esimene kirjeldus, mille peale mittematemaatik tuleks.
Eelkige jb ju ringjoone juures meelde tema marus ja smmeetria. Niteks
hku tstetud jalgratta ratast vib lpmatult mber tema telje prata ja me mr-
kame ainult kodarate liikumist ratas ise oleks justkui paigal.
Tuleb vlja, et ka sellest vaatlusest lhtudes on vimalik ringjoon rangelt ja mate-
maatiliselt korrektselt defneerida: ringjoon on ainus kahemtmeline suletud
joon, mida vime kskik kui palju prata, ilma et tema kuju muudaksime. Mate-
maatilisemalt: ringjoon on kige rohkemate (prd)smmeetriatega kujund.
Pindala ja mbermdu suhe
Kui lambakarjusel oleks vaja lammastele ehitada tara, nii et sama materjalihulga
ehk mbermdu korral saaks kasutada vimalikult suurt rohumaad ehk pindala,
siis saab ta jllegi tiesti ausa ringi.
K
U
U
L
S
A
D

A
R
V
U
D




J
A


e
98
Fsikute kombel
Fsikud seevastu tleksid ilmselt, et ringjoon on ainus trajektoor tasandil, mida
mda liikudes on alati kiirendus ja kiirus risti. Sel juhul muudab kiirendus ainult
kiiruse suunda ja mitte tema suurust. Tekib ilus htlane ringliikumine.
Niteks on enamik satelliite Maa mber ringliikumises. Tpselt ringikujulise orbiidi
tekitamiseks tuleb siiski kiirus hoolega valida. Fsikud tulevad sellega hsti toime.
Niteks komeedid seda aga ei oska ja tiirlevad mber Pikese vga vljaveninud
ellipsit mda.
Parameetrilise vrrandi kaudu
likoolis matemaatikaga kokku puutudes vib aga kohtuda veel hoopis uutmoodi
ringjoone defnitsiooniga. Nimelt saab iga kverjoont tasandil vaadelda kui he
funktsiooni vrtuseid. igesti valitud funktsioon kirjeldab tpselt ringjoone kuju
ning funktsiooni argument thistab siis intuitiivselt lihtsalt meie asupaika ringjoo-
nel. Ringjoone kirjeldamiseks peame kasutama funktsioone siinus ja koosinus, mil-
lest on juttu ka trigonomeetria peatkis [lk 230].
Ringjoone kiki punkte kirjeldava parameetrilise vrrandi saame, kui muu-
dame funktsiooni sisendit nullist kuni -ni ning arvutame -i ja -i jrgnevalt:
K
U
U
L
S
A
D

A
R
V
U
D




J
A


e
99
Nnda saadud kirjeldust nimetatakse parameetriliseks vrrandiks.
Kik laltoodud viis ringjoone defnitsiooni on matemaatiliselt vrdvrsed. Seega
pole vist sugugi liig elda, et ringjoon on ks mitmeklgne ja ilus matemaatiline
objekt. Ringjoon loob seoseid matemaatikas ja on kesksel kohal kogu looduse kir-
jeldamisel. Ringliikumine oli ideaaliks juba vanadel kreeklastel ja selle valguses on
muidugi pris tore, et isegi liikluse planeerijad on otsustanud, et kige ohutumad
ristmikud on just ringristmikud.
RINGJOON JA
Teame, et kui niteks ruudu klge kmme korda suurendada, suureneb sama palju
kordi ka tema mbermt. Teisisnu on tema mbermdu ning kljepikkuse
suhe alati sama arv neli. Sama kehtib ka kikide teiste korrapraste hulknurkade
korral. Tegemist on ldisema reegliga lihtsad joonelemendid suurenevad vi
vhenevad suumides tpselt sama palju. Tuleb vlja, et ka ringjoone mbermdu
ja diameetri suhe on alati ks ja seesama arv. Just seda arvu kutsumegi -ks.
Nagu irratsionaalarvude juures juba mainisime, on irratsionaalarv ehk teisisnu
tema kmnendkohti ei saa kunagi vlja kirjutada, sest neid on lpmata palju ja nad
ei hakka kunagi perioodiliselt korduma. Komakohti natuke lhemalt uurides tun-
dub, et komakohtades ei ole ka htegi mustrit ega seaduspra kiki numbreid
paistab esinevat he palju ja tiesti juhuslikult lbisegi.
K
U
U
L
S
A
D

A
R
V
U
D




J
A


e
100
VRTUSE LEIDMINE
Arvu tpset vrtust ei ole sugugi lihtne arvutada. Babloonlased kasutasid juba
19. sajandil eKr -d, mille vrus oli , mis on kigest 0,5% vale igest vrtusest.
Sarnaseid ligikaudseid vrtusi on olnud kikidel iidsetel tsivilisatsioonidel.
Kik need mardused on pris lhedal tegelikule vrtusele ja sellisest tpsu-
sest piisas niteks igati ehituskonstruktsioonide tarvis. Praktiliste rakenduste jaoks
mardame meie koolis vrtuseks umbes 3,14 ning Ameerika hendriikides
kasutatakse niteks mardust . Vib tekkida kohe ksimus: kumb mardus on
tpsem?
Siiski jb hku ks veelgi huvitavam ksimus: kuidas aga arvutada tpne arvu-
line vrtus? Vi igemini, kuidas leida jrjest rohkem komakohti?
Kuna on vrdne iga ringjoone mbermdu ja diameetri suhtega, vime vabalt
valida ringjoone, mille diameeter on vrdne hega. Sel juhul on meil arvutamiseks
vaja teada veel vaid mbermtu. Koolis petatakse muidugi, kuidas mbermtu
leida abil, aga sellest ei ole meile sugugi abi, kui me vrtustki veel ei tea.
Archimedes oli teadaolevalt esimene, kes leidis 250. a eKr hea viisi ringi mber-
mdu ja seega arvulise vrtuse leidmiseks. Auvrt mtleja hakkas lihtsalt
ringjoone mber ja sisse joonistama jrjest rohkemate nurkadega korrapraseid
hulknurki. Nagu jooniselt nha, muutuvad need hulknurgad jrjest sarnasemaks
ringjoone endaga. Korrapraste hulknurkade mbermtu on aga lihtne leida ja nii
ongi vimalik jrjest tpsemalt ka vrtust vlja arvutada.
Archimedes ise viitsis kindlaks mrata ainult, et asub arvude 3,14084 ja
3,142857 vahel. Siiski teoreetiliselt saaksime tema meetodil vlja arvutada soo-
vitud tpsuseni.
India matemaatik Madhava Sangamagrama leidis 600 aastat tagasi toredalt lihtsa
valemi, millega viks defneerida hoopis erineval viisil:
K
U
U
L
S
A
D

A
R
V
U
D




J
A


e
101
Kuna liidetavad selles summas muutuvad jrjest viksemaks, vime ka selle vale-
miga jrjest tpsemalt vrtust leida.
Arvu vrtust vime samuti hinnata geomeetrilise tenosuse abil, sellest aga
pikemalt tenosuse osas [lk 402].
Tnapeval kasutatakse komakohtade vljaarvutamiseks loomulikult arvuteid
ning hetkel on teada rohkem kui 10 000 000 000 000 komakohta. Selleks kasu-
tatakse John Machini poolt 1706. aastal avastatud valemi analooge:
komakohtade pheppimine
Arv on paljudele tundunud maagilise arvuna ja nii on lbi ajaloo phe pitud ka
komakohti. Legendi jrgi ppis isegi niteks Isaac Newton 16 komakohta phe.
Siiski vabandas ta hiljem rahva ees, et sellise lollusega oma aega raiskas. Praegu-
seks teavad mned (nii paberiteta kui paberitega) hullud peast juba le 100 000
komakoha.
Kas on igesti defineeritud?
Kogu selle maania puhul on irooniline, et kki oleks vinud defneerida natukene
teistmoodi. Selle asemel, et ringi mbermt jagada lbi diameetriga, vinuks ju
ringi mbermdu lbi jagada hoopis niteks raadiusega.
K
U
U
L
S
A
D

A
R
V
U
D




J
A


e
102
Nii defneeritud arvu vrtus oleks vrdne kahekordse vrtusega. See oleks
mitmes mttes isegi ilusam: niteks oleks siis veerand ringjoone kaarest testi
pikkusega

ja mitte kummaline ning siinuse ja koosinuse [lk 214] perioodi
pikkuseks oleks kenasti ja mitte . Veelgi enam, siis meenutaks ka ringi pindala
uus valem: fsikast tuntud valemeid niteks kineetilise energia vi kons-
tantse kiirendusega lbitud teepikkuse leidmiseks.
Muidugi, vaesed peastlugejad peaksid siis jlle nullist alustama...
Sarnaselt arvuga thistab hte kindlat arvu
2,718281828459045236028747135266249775724709369995...
Ties uhkuses teda siia kahjuks kirja panna ei saa, kuna tegemist on irratsionaal-
arvuga [lk 87].
igupoolest pole see ka tpne arvude jrjestus, milles matemaatikud suurt ilu
neksid. Arvu thtsus ja ilu seisneb pigem tema mitmenolisuses. Ta vaatab vlja
mitmest erinevast matemaatika harust ja loob nende vahel llatavaid seoseid.
KUS e ESILE TULEB?
Arv tuleb kige tihedamalt esile eksponentsiaalfunktsiooni ja logaritmi raames.
Nimelt on just astmel kige parem melda eksponentsiaalfunktsioonist [lk 284]
ja alusel kige loomulikum logaritmida [lk 295].
K
U
U
L
S
A
D

A
R
V
U
D




J
A


e
103
Ta on tuntud ka selle poolest, et peidab ennast paljudes valemites. Juba selles pea-
tkis neme neist nii mndagi, niteks kuidas -d defneerida lihtsalt korrutamise
ja liitmise abil.
Vljaspool raamatut patseerib veel mujalgi. Niteks tuleb vlja, et kompleksarve
vib esitada abil hoopis mugavamas kujus ning et ka trigonomeetrilisi funkt-
sioone on signaalide analsimisel kasulik esitada just toel. Lisaks astub lla-
tuslikult esile veel niteks tenosusteoorias. Vib vist elda kll, et on sna laia
ampluaaga sell ja matemaatikas seetttu thtsal kohal.
MITU MOODI e KIRJELDAMISEKS JA DEFINEERIMISEKS
Arvu peatkki alustasime mitme erineva ringjoone matemaatilise kirjeldusega.
Tuleb vlja, et ka arvul on arvukalt erinevaid kirjeldusi. Jrgnevalt toome neist
esile kaks ja ritame neid ka intuitiivselt siduda.
Arv e lbi liigprotsendi
Oletame, et tekib vimalus vara hoiule panna ige lahkete inimeste panka, mis vi-
maldab aastasele hoiusele ksida kas
100% intressi aastas
50% intressi pooles aastas
25% intressi kvartalis
Milline neist valikutest kige kasulikum oleks? Vi oleks hoopis kasulik ksida igaks
pevaks intressi ja lahke inimese lahkust veel kuritarvitada?
Et olukorrast tpsemalt melda, on mugav oletada, et alushoiuseks on niteks unts
kulda.
100% intressi aasta kohta thendab, et aasta lpuks on tpselt 2 untsi kulda.
50% intressi poolaastas thendab, et poole aasta mdudes on hoius juba 1,5
untsi kulda. Jrgneva poolaastaga lisandub sellele veel 50% juba olemasolevast
kogusest ja kokku on aasta lpus juba 2,25 untsi kulda.
K
U
U
L
S
A
D

A
R
V
U
D




J
A


e
104
25% intressi kvartalis thendab, et veerandaasta lpuks on hoius 1,25 untsi kulda.
Poolaasta lpuks lisandub veel 25% ehk kokku oleks tolleks hetkeks 1,5625 untsi
kulda. Kolme kvartali lpuks koguneb juba 1,953125 untsi kulda ning aasta lpus
vib rmustada 2,44140625 untsi kulla le.
Tundub, et kuigi kigil kolmel juhul on intresside summa kogu perioodil sama, on
palju tulusam intresse tihedamalt saada.
Kas sellel tulususel on ka mingi piir vi vib le aasta saada miljonriks?
Aastas on umbes sekundit. Jagades aasta sekundilisteks perioodideks
ning saades intressi iga sekundi jrel, koguneb aasta lpuks
untsi kulda.
Hoolikas lugeja mrkab, et saadud kogus on juba vga lhedal sissejuhatuses too-
dud arvu vrtusele esimesed kuus komakohta kattuvad.
Selgubki, et kskik kui tihedalt me intresse maksame, leidub aasta koguintressil
lempiir, mis rakendub, kui intressi makstakse pidevalt [lk 317] ehk veelgi kiiremini
kui iga nanosekund. Seesama lempiir ongi vrdne -ga! Just eelnevast arutelust
lhtub ka matemaatika tunnis kohatav kompaktne valem:
K
U
U
L
S
A
D

A
R
V
U
D




J
A


e
105
Tepoolest, oletame, et aasta on jagatud perioodiks. Iga perioodi lpuks suu-
reneb kullahunnik korda. Seega esimese perioodi lpuks on kulda
untsi, teise perioodi lpuks untsi ning aasta lpuks untsi.
Piirprotsessis, kus -i vrtus muutub lpmatult suureks, saabki vrtu-
sest tpselt arv .
Arv lbi funktsioonide
Selgub, et seda pideva intressiga kasvuprotsessi kirjeldab eksponentsiaalfunkt-
sioon kujus [lk 280], kus -ga thistame siin harjumatult aega. See funktsioon
on vga eriline teiste funktsioonide seas, sest igal hetkel on tema kasvukiirus ehk
tuletis vrdne funktsiooni enda vrtusega. Teiste snadega jb funktsiooni
tuletiseks sama funktsioon ehk .
Tuleb vlja, et kik toodud tingimust rahuldavad funktsioonid ongi kujus , kus
on mni suvaline reaalarv. Kui just null pole, on iga sellise funktsiooni jaoks
tema suhteline kasv hes hikus ehk suhe vrdne tpselt -ga. Tepoolest,
vime kirjutada
Selle thelepaneku abil vime ka defneerida: valime he funktsiooni , mille
tuletis on jlle ise, ning seejrel defneerime kui selle funktsiooni suhtelise
kasvu hes hikus
K
U
U
L
S
A
D

A
R
V
U
D




J
A


e
106
FAKTORIAAL JA e*
Eelmise kirjeldusega on seotud ka arvu defneerimine ainult liitmise ja korruta-
mise kaudu kujus:
Kui kasutame faktoriaali [lk 382] ja kirjutame niteks ning lisaks veel
summavahemiku kverikku [lk 50], neb see valem pris ilus ja kompaktne vlja:
.
Kas pole pris llatav? Kuidas seda selgitada?
Tpne selgitus on sna tehniline ja eeldab arusaama nii tuletise [lk 320] kui pol-
noomi [lk 266] mistest.
Tuletame alustuseks meelde polnoomide ilusa omaduse [lk 268]. Ngime, et iga
funktsiooni saab teatud mttes vga tpselt kirjeldada hsti valitud polnoomiga.
Kas on ehk isegi vimalik leida polnoomi, mille tuletis on igas punktis peaaegu
vrdne tema endaga?
Teame, et iga astmefunktsiooni tuletis on . Seega kui polnoomis on liige
, peab seal olema ka liige , sest muidu poleks algne polnoom ja tule-
tise vtmisel saadud polnoomi vrdsed. Vastupidi, kui polnoomis on liige ,
peab olema ka liige
Oletame nd, et polnoomis on konstantne liige 1. Siis peab kindlasti leiduma ka
liige , edasi liige ja nii edasi.

K
U
U
L
S
A
D

A
R
V
U
D




J
A


e
107
Neme, et me ei saa kunagi lpetada, sest muidu ei oleks tuletis vrdne funktsiooni
endaga. Siiski vime vlja kirjutada kikide nende liikmete summa
.
See summa ei ole kll enam polnoom ja ei ole selge, kas ta ldse on mistlik objekt
(niteks viks ju iga -i korral vrtus olla lpmatult suur). Igal juhul puhtalt for-
maalselt saame tuletise operatsiooni rakendades tulemiks tpselt sama summa.
nneks on matemaatika ilus ja tuleb vlja, et see summa on igati mistlik. Tal on
tepoolest iga reaalarvulise -i korral kindel vrtus ning see on vrdne tpselt
funktsiooni vrtusega, mida enne juba mainisime. Nii vimegi kirjutada
.
RAHVASUU
Eesti keeles on kige sagedasem tht a, aga nii inglise, saksa kui ka prantsuse kee-
les on selleks theks e. Ja kuigi vaevalt et seda viks pidada mrgiks nende rah-
vaste suuremast matemaatika armust, on e just matemaatikutele armsaim tht.
Ka meie armastame teda nnda palju, et ei suutnud loomata jtta vikest rahva-
laulu:
Sa knnid nurmel
ja kajab vastu
linnurahva hd
lee-lo-lee,
uhkeim matemaatikas on !
Sa istud klassis
petaja kriit
loomas vrrandeid
lee-lo-lee
tahvlilt vastu laulab !
Sa oled pangas
ja Sulle vaikselt
sosistatakse
lee-lo-lee
Su raha kasvab, tna -d!
K
U
U
L
S
A
D

A
R
V
U
D




J
A


e
108
Sa knnid linnas
ja kajab vastu
linnarahva hd
lee-lo-lee,
miks kurat ppima pean -d?
ILUSAIM VALEM MATEMAATIKAS
Kesolevas peatkis oleme maininud korrutamise hikut arvu ks, liitmise hi-
kut arvu null, eksponentsiaalse kasvamisega seotud arvu , ringi ja geomeetriaga
seotud -d ning reaalarvudest kompleksarvudesse viivat imaginaararvu .
Kas need arvud on omavahel kuidagi seotud? Esialgu tundub, et ei tohiks kll olla.
Siiski nitab jrgnev valem matemaatika vimet pakkuda ilu ja llatusi:
Seda valemit peavad paljud (sna igustatult!) matemaatika kige ilusamaks vale-
miks. Niteks on 20. sajandi suurim fsik, Nobeli auhinna laureaat Richard Feyn-
man kutsunud seda meie juveeliks ning heks thelepanuvrseimaks valemiks
kogu matemaatikas.
K
U
U
L
S
A
D

A
R
V
U
D




J
A


e
109
A
R
V
U


A
S
T
E
110
Arvu astmele on hea hiilides lheneda lbi analoogia korrutamisega. Mida then-
dab korrutamine? Kirjutame vlja kaks nidet:
.
Seega vhemalt neil lihtsatel juhtudel pole korrutamine kll mitte midagi uhkemat
kui ksluine korduv liitmine.
Mis aga juhtuks, kui vahetame mrgi

mrgi vastu? Saame tehted
ning seega... ksluise korduva korrutamise.
Seda ksluist korduvat korrutamist nimetataksegi astendamiseks. Et lahti saada ka
kirjutamisvaevast, thistame
ja tleme, et vtame arvu 3 astmesse 4 ning arvu 5 astmesse 6. Nelja ja kuut kutsu-
takse sellises olukorras astendajateks ning kolme ja viit astendatavaks ehk astme
aluseks.
Kas see ongi kik?
Muidugi mitte, vib tekkida mitmeid ksimusi.
1. Kas astendamisel on vastupidine tehe, nagu niteks liitmisel on
lahutamine?
2. Mis juhtuks, kui astendada komakohti sisaldavate arvudega
nagu

vi
3. Kas saame astendada ka negatiivse arvu vi nulliga?
ARVU ASTE
A
R
V
U


A
S
T
E
111
Neile ksimustele ritamegi jrgemda lheneda. Kuna ksimusi on palju ning
nende peale mtlemine nitab pris hsti matemaatika arengut, siis jagub seletusi
mitmetele lehtedele: head lugemist!
JUURIMINE KUI ASTENDAMISE VASTANDTEHE
Nagu korrutamise vastandtehteks on jagamine, on astendamise vastandtehteks
juurimine.
Tepoolest, arvu 12 jagamisest kolmega vime melda kui ksimusest: millist arvu
on vaja kokku liita tpselt kolm tkki, et saada vastuseks 12?
Muidugi on vastuseks 4, sest
Kui vtame arvust 81 neljanda juure, on analoogseks ksimuseks: millist arvu on
vaja kokku korrutada tpselt neli tkki, et saada vastuseks 81?
Vastus on 3, sest
Juurimist thistatakse mitmes erinevas kujus. Niteks neljandat juurt 81-st vib
thistada kahel viisil jrgmiselt:

ning
Kuigi puhtalt peale vaadates vivad need kaks thistust tekitada vga erinevaid
emotsioone, on vastuseks mlemal juhul muidugi 3.
Teine thistus on ehk informatiivsem, sest ta vihjab ka jrgnevale analoogiale kor-
rutamisega: nii nagu jagamisest kolmega saame melda kui korrutamisest arvuga
, samuti vime ka neljanda juure vtmisest melda kui astendamisest astenda-
jaga .
Juurimise korral tuleb olla ka ettevaatlik: nagu juba arvude peatkis ngime, ei
leidu htegi reaalarvu, mis annaks endaga korrutades tulemuseks mne negatiivse
reaalarvu nagu 1 vi 4 vi 100. Seega ei ole vimalik negatiivsetest arvudest
reaalarvulist ruutjuurt ega htegi teist paarisarvulist juurt vtta.
Kui kasutusele vtta kompleksarvud [lk 89], siis enam sellist muret ei ole vib
kike rahu ja rmuga juurida.
A
R
V
U


A
S
T
E
112
NATUKENE AJALUGU
Matemaatilises mttes juurimisega tegeleti juba 3700 aastat tagasi Babloonias.
Vana-Kreekas muutus aga olukord matemaatikute jaoks eluohtlikuks.
Nimelt nagu juba irratsionaalarvude juures [lk 87] mainisime, avastasid Pytha-
gorase jreltulijad, et hikruudu diagonaali pole vimalik kirja panna tisarvude
suhtena, ehk teisisnu ei ole ratsionaalarv, vaid irratsionaalarv.
Ega keegi pris tpselt ei tea, kuidas kik just juhtus, aga rgitakse, et esimesena
mrkas ruudu diagonaali irratsionaalsust keegi hrra Hippasus Metapontu. he
legendi jrgi olevat see leid olnud lausa Kreeka riiklik saladus ning kui vaese Hippa-
suse arutelu enam teisiti mber lkata ei osatud, uputati ta merre.
Meie tnapevase smboli leiutas 1525. aastal Christoph Rudolf, kes on ka
ja mrkide autor. Kas oskad nha mnd head phjust, miks kasutusele on vetud
just sellised mrgid ja mitte teistsugused?
A
R
V
U


A
S
T
E
113
RATSIONAALARVULINE ASTENDAJA
Ratsionaalarvulise astendajaga tutvumiseks on hea alustada jlle analoogiast kor-
rutamisega ja melda, mida thendab ratsionaalarvudega korrutamine. Oluline on
meelde tuletada, et korrutamisel pole tehete jrjekord oluline.
Niteks korrutades arvu 12 arvuga , teame, et vime seda teha mitmel viisil.
Vime esmalt jagada 12 arvuga 4 ning seejrel korrutada arvuga 3:
vi korrutada 12 arvuga 3 ja seejrel alles jagada arvuga 4:
.
Seega vimegi ratsionaalarvudega korrutamisest melda kui lihtsalt jrjestikusest
tisarvudega korrutamisest ja jagamisest.
Tpselt samamoodi vime lahti mtestada ka ratsionaalarvuga astendamise
tegemist on jrjestikuse tisarvuga astendamise ja juurimisega. Ka sel korral pole
astendamise ja juurimise jrjekord oluline.
Niteks tehtest

vime melda jrgmiselt.
Esiteks prime arvu 81 neljanda juure ning seejrel vtame saadava arvu kolman-
dasse astmesse:
vi vtame kigepealt arvu 81 astmesse kolm ning seejrel alles ksime, mis on
selle suure arvu neljas juur:
.
Vastus tuleb muidugi sama, aga esimesel juhul on tema leidmine (vhemalt peast
arvutades) palju lihtsam eks katsuge vtta arvu 81 astmesse 3.
Muidugi on parem, kui sellist pikka ja ttut mttekiku iga kord pikalt lbi ei pea
tegema, aga see muutub automaatseks pris kiiresti vaja on ainult pisut arvutada
ja harjutada.
A
R
V
U


A
S
T
E
114
NEGATIIVNE ASTENDAJA
ritame jrgmiseks melda, kas ka negatiivne astendaja annab midagi mistlikku.
Ehk teisisnu, mida viks thendada niteks ? Kuidas sellest melda?
Tegelikult ei ole siingi midagi keerulist: kui positiivne astendaja thendas korduvat
korrutamist, siis negatiivne astendaja thendab mingis mttes korduvat jagamist.
Niteks
Ehk teisisnu vtame kolmandasse astmesse arvu 4 prdarvu, milleks on .
Mrgates nd, et prdarvust vime melda kui arvust astmel , ning tuletades
meelde, et asendamisel tehete jrjekord ei loe, vime lihtsalt ka melda, et ei
ole midagi muud kui lihtsalt arvu prdarv.
ASTENDAJA NULL
Nullist erinevast astmest mtleme kui korduvast korrutamisest vi korduvast jaga-
misest. Mida thendab aga astendaja null? Astendaja null viks siis thendada, et
me ei vtagi htegi arvu, mida omavahel kokku korrutada vi jagada. Mis viks olla
sellise thja tehte vrtus?
ks viis on melda, et astmesse null vtmine peaks olema vga sarnane mingi
vga vikese astendaja kasutamisega: niteks arvu 0,000001 ehk kasuta-
misega. Ratsionaalarvuliste astendajatega aga oskame juba ringi kia ning vime
leida, et niteks
Kahtlaselt lhedal arvule 1, kas pole?
Tuleb vlja, et kskik, mis arvu me vtame astmesse 0, saame vastuseks 1. Selle
taga on muidugi ka kena matemaatiline phjendus, millest vite lugeda lisapea-
tkist [lk 117].
,
A
R
V
U


A
S
T
E
115
IRRATSIONAALARVULINE ASTE
Irratsionaalarvuliste astendajate jaoks ei ole senisest intuitsioonist suurt kasu ni-
teks on pris raske vastata ksimusele, mitu korda ma pean korrutama arvu 2, et
saada arv vi arv .
Siiski on neistki vimalik rangelt ja tpselt mtelda, tuleb lihtsalt muuta oma vaa-
tenurka. Sellest vib tpsemalt juba lugeda eksponentsiaalfunktsiooni peatkist
[lk 280]. Teatud mttes on tegemist tpselt samasuguse aukude titmisega nagu
ratsionaalarvudelt reaalarvudele le minnes seekord ei ole augud ainult arvteljel,
vaid on eksponentsiaalfunktsiooni graafkul. Oluline on mrgata, et seda saab teha
ainult positiivsete aluste korral negatiivsete aluste korral jime juba ratsionaalar-
vuliste astmetega htta, rkimata siis irratsionaalarvulistest astmetest.
Praktikas vime irratsionaalarvuliste astmetega kituda samamoodi nagu astme
null korral otsime lihtsalt mne ratsionaalarvulise astendaja, mis on meie irrat-
sionaalarvule piisavalt lhedal. Tpselt nii kituvad ka arvutid irratsionaalarve nad
nagunii salvestada ei oska.
EFEKTIIVNE ASTENDAMINE
Naturaalarvuliste astmete vtmine on priski igapevane tegevus (kui mitte isikli-
kult Sulle, siis kindlasti mningatele teadlastele ja ka arvutitele).
Niteks arvutamiseks on vaja 2 korrutamistehet ning .
Mitme tehtega saaks aga arvutada arvutada ? Kas testi lheb selleks 99 tehet
vi on vimalik leida mni kiirem viis?
Selgub, et on olemas ka kiirem viis. Selle kiirema viisi tabamiseks tuleb mrgata, et
jrjest arve ruutu tstes juame pris kiiresti krgete astmeteni:
A
R
V
U


A
S
T
E
116
Nd on idee kirjutada 100 selliste astmete summadena, mida vime ruutuvtmise
abil leida: ja seega saamegi vlja arvutada :
Kokku lugedes neme, et vajasime ainult 8 korrutustehet 99 asemel.
Hoolas lugeja mrkab, et astendajad, mille astmeid oskame kiiresti vlja arvutada,
on kik kujus . Teisisnu peame kiire astendamise jaoks kirjutama lihtsalt asten-
daja tema kahendesituses: niteks . Kahendesitusest rki-
sime pisut pikemalt arvuhulkade juures [lk 80].
ARVUDE STANDARDKUJU
Pikese mass on umbes kg ning
elektroni mass on umbes kg.
Neid arve on suhteliselt keeruline lugeda ning veel hullem, kui peaks niteks arvu-
tama, mitu korda on Pikese mass suurem kui elektroni mass. Kuna peame tihti
tegelema vga suurte ja vga vikeste arvudega, siis on lihtsam vga suuri ja vga
vikseid arve esitada standardkujus: , kus on mingi arv he ja kmne vahel.
Kmne astendaja nitab selles kujus arvu suurusjrku.
Niteks Pikese mass on standardkujus kg ning elektroni mass on

kg. Nd on ka tunduvalt kergem leida, mitu korda on Pike raskem
kui elektron:
ehk ligi 60 suurusjrku!
.
A
R
V
U


A
S
T
E
117
ASTENDAJA NULL PHJENDUS NOHIKUTELE*
ritame jrgnevalt ka natuke matemaatiliselt motiveerida, miks kikide arvude
nullis aste peaks ikkagi olema hega vrdne.
Mtleme korra uuesti korrutamisest tuletame meelde, et mistahes arvu nulliga
korrutamine annab vastuseks nulli. Sellest, miks nulliga korrutamine peaks nulli
andma, vib melda mitmel moel.
ks viis on elda, et meile meeldiks, kui korrutamine ja liitmine saaksid omavahel
hsti lbi. Tahaksime, et viksime niteks kenasti sulge avada ja kirjutada:

Seda korrutamise ja liitmise kokkusobimist nimetatakse ka uhkelt korrutamise
ja jagamise distributiivsuseks. Tegelikult kasutate seda igapevaselt, niteks
Kui nd vtaksime aga arvu vrdseks nulliga ja arvu niteks kahega, saaksime, et
.
Nd on mlemal poolel liige ja seega peab parema poole leliigne liige
olema vrdne nulliga. Arvu kaks valisime aga tiesti suvaliselt, seega testi nulliga
korrutamisel peaks iga arv andma tulemuseks nulli.
Millist ilusat omadust tahaksime astendamiselt? Me tahaksime, et ta saaks kor-
rutamisega hsti lbi. Kui korrutame sama arvu lbi esmalt n korda ja seejrel m
korda, peab tulemus olema vrdne arvuga, mille saame siis, kui korrutame arve
kohe kokku korda ehk teisisnu tahame, et . Aga kui nd
vtame m-i vrdseks nulliga ja -i vrdseks 2-ga, saame .
Seega kuna ainult hega korrutades saame tpselt sama arvu, peab olema
vrdne hega! Ja muidugi jllegi oleksime vinud ju arvu kaks asemel vtta (pea-
aegu) kskik mida muud seega astendades suvalist arvu nulliga saame vastu-
seks he.
A
R
V
U


A
S
T
E
118
NULL ASTMEL NULL
Eelnev arutelu pole siiski pris korrektne end eelmises ligus sulgudes peitev
peaaegu kib arvu 0 kohta. Nimelt kui vtaksime eelnevas arutelus arvu vrd-
seks nulliga, saaksime tehte . Kuna aga on vrdne nulliga vhemalt
iga

jaoks (korrutame ju lihtsalt positiivse koguse nulle kokku), ei saa me sel-
lest tehtest midagi elda vrtuse kohta.
Selgub, et ajalooliselt ongi matemaatikutele suurt peavalu valmistanud, hel
nul pole olnud ka pris suured matemaatikud. Ka tna leidub veel kaks vastas-
leeri: hed tlevad, et ei olegi defneeritud, ja teised on veendunud, et see peab
olema vrdne hega. Milles on probleem?
helt poolt peaks olema vrdne arvuga, mille saame, kui avaldises muudame
positiivset arvu jrjest viksemaks. Kuna on iga positiivse -i jaoks vrdne nul-
liga, siis peaks ka olema vrdne nulliga.
Teiselt poolt peaks aga olema vrdne ka arvuga, mille saame, kui avaldises
muudame positiivset arvu jrjest viksemaks. Eelneva phjal teame, et on
vrdne hega iga nullist erineva jaoks. Seega peab ka olema vrdne hega.
Kuna meil on matemaatiliselt defneerimiseks kaks erinevat vimalust, mis oma-
vahel sugugi kokku ei sobi, ei tundu sugugi lekohtune teda mittedefneeritavaks
pidada. Siiski leidub neid, kes arvavad, et meil on piisavalt phjuseid arvamaks, et
.
A
R
V
U


A
S
T
E
119
Kusjuures kik on vhemalt selles pri, et kui ldse arvuna defneerida, siis peaks
tema vrtuseks saama justnimelt 1 ja mitte niteks 0 vi hoopis mni muu arv.
Esiteks, nagu juba mainisime, tahaksime kinni hoida juba meile tuntud tehetest ja
valemitest. Kui valiksime kskik millise teise vrtuse, siis viksime leida mne
valemi nagu niteks ennist kasutatud
(+)
=

, mis enam selle valiku

korral kahjuks ei kehtiks. Kui vtame juba selles samas valemis = 0, =0, =0,
neme, et = . Seega, kui otsustame defneerida arvu , peab selle arvu
ruut olema tema endaga vrdne. Ehk ta ei tohiks olla kski teine arv peale arvude
1 ja 0, mida kohtasime vimalike variantidena juba eelnevas arutelus.
Valides aga jrgnevalt valemiks

= , mis kehtib alati kui > 0, neme, et

vrtuseks ei tahaks hsti sobida isegi arv 0. Muidu oleks ju ks valemi pool 0, ent
teisel pool ritaksime jagada nulliga, ja see meile muidugi ei meeldi. Seega, kui
on arv, siis olgu ta arv 1.
Lisaks toetab kokkulepet = 1 pisut ka tlgenduslik pool. Niteks meiegi mtle-
sime astendajast 0 kui thjast tehtest ja sel juhul ei tohiks ju vahet olla, mis astme
aluseks on thi tehe jb alati thjaks tehteks ning peaks olema ka sama vrtu-
sega. Kik teised arvud astmel 0 on aga vrdsed ju tpselt 1-ga.
Kokkuvttes, ega ei teagi, kuidas on parem kas jtta segaduse vltimiseks
defneerimata vi talle siiski anda mugavuse tttu vrtus 1?

1
A
B
S
O
L
U
U
T
V

R
T
U
S
120
Joonistame arvtelje, lme sinna naelaga keskele nulli, vtame nrijupi ning
thistame kaks arvu ja . Need arvud on nullpunktist samal kaugusel. Seda kau-
gust nullpunktist nimetatakse arvu absoluutvrtuseks.
Seega arvude ja absoluutvrtus on , kuna nad asuvad mlemad nullpunktist
tpselt hiku kaugusel, ning samamoodi on arvude ja mlema absoluutvr-
tus .
Kuna arvu absoluutvrtus thistab kaugust, ei saa ta muidugi olla negatiivne.
Arvu absoluutvrtust thistatakse, asetades arv pstkriipsude vahele. Niteks
ja . Vibki melda, et kriipsud suruvad miinuse kokku.
Matemaatiliselt vib arvu absoluutvrtuse defneerida nii:
kui x on positiivne, siis ,
kui x on negatiivne, siis ,
kui x on vrdne nulliga, siis .
Kui leiame iga reaalarvu jaoks tema absoluutvrtuse, saame jrgmise graafku
funktsiooni graafku.
ARVU ABSOLUUTVRTUS
A
B
S
O
L
U
U
T
V

R
T
U
S
121
Oluline on vibolla ka mrgata, et kuigi defneerisime arvu absoluutvrtuse kui
tema kauguse nullist, vime absoluutvrtuse abil kirjeldada testi kikide arvude
vahelisi kauguseid. On ju arvude ning vahelise kauguse leidmine tpselt vrdne
nende vahe (vi miks ka mitte ) kaugusega nullpunktist.
MILLEKS MEILE ARVU ABSOLUUTVRTUS?
Selgub, et nii mnigi kord oleneb arvude kitumine rohkem nende absoluutvrtu-
sest kui nende tpsest asetusest arvteljel.
Oletame niteks, et hakkame hte arvu iseendaga korrutama. Kui selle arvu abso-
luutvrtus on suurem kui 1, satume nullist jrjest kaugemale, kui aga arvu abso-
luutvrtus on 1-st viksem, lheneme jrjest nullile. Jrgnevatel graafkutel oleme
vtnud neli arvu x
0
,
0
, y
0
ja z
0
ja hakanud neid iseendaga korrutama. Kahe esimese
absoluutvrtus on hest suurem ning nii suunduvad iseendaga korrutamisel saa-
dud arvud nullist jrjest kaugemale. Kahe viimase absoluutvrtus on hest vik-
sem ning nende korrutised koonduvad nulli suunas.
A
B
S
O
L
U
U
T
V

R
T
U
S
122
Saadud arvude jrjendeid kutsutakse geomeetriliseks jadaks ja nendega kohtume
veel lhemalt [lk 131]!
Arvu absoluutvrtus tuleb esile ka fsikas, kus tihti huvitab meid mitte he vi
teise objekti positsioon, vaid hoopis objektide vaheline kaugus. Samamoodi vime
melda ka kiirustest. Kui oleme ise niteks keset pikka sirget teed ja lme enda
krvale nullpunkti, on meie poole liikuvatel objektidel negatiivne kiirus. Selle kii-
ruse suurust nitab siis tema absoluutvrtus.
A
B
S
O
L
U
U
T
V

R
T
U
S
123
Arvu absoluutvrtusega saab kirja panna ka vrrandeid [lk 168].
Niteks vrrand kujus
thendab, et otsitakse vrtusi , mis on arvust 1 kaugusel 2. Absoluutvrtustega
vrrandit ksitleme veidi pikemalt juba raamatu neljandas osas [lk 202].
J
A
D
A
124
J
A
D
A
125
ARVUDE SBRAD
JA SUGULASED
OSA 3
J
A
D
A
126
J
A
D
A
127
T efektiivsus suureneb vastavalt
geomeetrilisele jadale,
kui just katkestusi pole.
Andr Maurois
J
A
D
A
128
Arvujada mistet vib selgitada pikkade snadega, aga alustame parem nidetega.
paarisarvude jada ehk aritmeetiline jada vahega kaks
suvaline lplik heksaliikmeline tisarvude jada
lpmatu konstantne jada
arvule lhenev ratsionaalarvude jada
geomeetriline jada teguriga kolm
Fibonacci arvude jada
Jada ongi tavaline arvude jrjend, mis vib koosneda kas lplikust hulgast arvudest
vi lausa lpmatult paljudest. Kui hakkad lihtsalt arve ritta seadma, ongi tulemu-
seks arvujada. Igaks vib muidugi kirja panna oma lemmikjada ja kinkida selle
sdamekaaslasele snnipevaks ning kui ka seda juhtub harva, on jadad siiski nii
priselus kui matemaatikas levinud ja olulised objektid.
Niteks vib ppelaenu igakuistest tagasimaksetest melda kui arvujadast ja ka
vihmaste pevade arv igas aastas tekitab arvujada.
Jadade kohta vib esitada erinevaid matemaatilisi ksimusi ning selgub, et neil
ksimustel on ka tiesti elulised thendused. Mis on jada kmnes liige ehk mis on
mu kmnes laenu tagasimakse? Mis on jada kuuekmne esimese liikme summa vi
kui palju pevi sadas esimese kuuekmne aasta jooksul? Kas on vimalik elda, mis
on kikide jada liikmete summa?
JADA
J
A
D
A
129
ldjuhul vivad need ksimused osutuda sna keerulisteks. Nii huvitavadki mate-
maatikuid algul lihtsamad juhud, mille korral nad kikidele ksimustele vastata
oskavad. Ka see on pnev, sest
esiteks vib nii leida ideid ka keerulisemate olukordade jaoks
ning teiseks selgub, et tihti ongi kk elus ettetulevad jadad
tegelikult matemaatiliselt sna lihtsad.
Need lihtsamad jadad tulevad ette kooliprogrammis ja jrgnevalt tutvustamegi
neid lhidalt.
ARITMEETILINE JADA
Kige lihtsamad jadad on konstantsed ja lplikud jadad. Lihtsuselt jrgnevad arit-
meetilised jadad. Nendel jadadel on iga kahe jrjestikuse liikme vahe vrdne. Jrg-
nevas nites on see vahe . Seda vahet kutsumegi jada vaheks ja thistame tihti
-ga.
Aritmeetilise jadaga teevad ihnuskoid algust algkoolis pannes iga ndal krvale
kogu antud taskuraha. Nii moodustavad nende igandalased rahakogused arit-
meetilise jada ja koolis pivad nad ennustama, millal viksid miljonriks saada.
Peab kahjuks tunnistama, et aritmeetiline jada kasvab sellise eesmrgi tarvis pisut
liiga aeglaselt.
Aritmeetilise jada jaoks on eeltoodud ksimustele lihtne vastuseid leida.
Niteks teades jada esimest liiget oskame lihtsalt kirja panna ka teise liikme: lii-
dame esimesele liikmele vahe juurde. Nii saamegi, et niteks jada sajanda liikme
vime leida esimese liikme phjal talle lihtsalt 99 korda vahet juurde liites ehk
matemaatiliselt: . Siin tuleb mrgata, et vtsime salamahti
kasutusele uue thistuse: all mtleme jada sajandat liiget.
J
A
D
A
130
ldkujus vime jada -nda liikme kirjutada kujul
Jada summa valemi leidmiseks tuleb mrgata, et kahte jada, millest ks suureneb
ja teine vheneb sama arvu vrra, on kerge kokku liita. Niteks kui tahame leida
jada summat, mille liikmed on hest sajani, vime jada lihtsalt kokku liita tema
mberpratud versiooniga, mille liikmed on sajast heni.
Tulemiks on konstante jada, milles on tpselt sada liiget, iga neist vrtuseks 101.
Kuna mberpratud jada liikmete summa on vrdne algse jada liikmete sum-
maga, jreldub tehtud thelepanekust ka esimese 100 arvu summa:
.
Leidmaks ldkujus aritmeetilise jada esi-
mese liikme summavalemit, peame talle lihtsalt juurde liitma jada

Kasutades seejrel eelnevat arutelu, saame tulemuseks:
.
Kui soovid, et valem oleks lhem, siis ei pea viimast liiget vlja kirjutama:
NIMETUS
Viimaks on igustatud ka uudishimu: kust ige prineb nimi aritmeetiline jada?
Tpset vastust meil lugejale pole. ks vimalus on elda, et aritmeetiline jada on
seotud aritmeetilise keskmisega: kolmest jrjestikusest aritmeetilise jada liikmest
on keskmine liige rmiste aritmeetiliseks keskmiseks [lk 198].
Teine vimalus on melda aritmeetikast laiemalt. Nimelt vib melda, et kige
lihtsamas vormis tegeleb aritmeetika naturaalarvude liitmise, korrutamise ja
J
A
D
A
131
vimaluse korral ka lahutamise, jagamisega. Kui nd vaatame lpmatult pikka
aritmeetilist jada, mille esimene liige on null ning vahe , siis saame arvud kujus
Lihtne on nha, et sellise aritmeetilise jada arve omava-
hel liites ja korrutades saame alati tulemuseks jlle sama aritmeetilise jada liikme.
Seega mingis mttes vime teha aritmeetilise jada liikmetega aritmeetikat! See
pole muidugi suur ime, kui melda, et toodud aritmeetiline jada on peaaegu natu-
raalarvude koopia, ainult arvuga d lbikorrutatult.
GEOMEETRILINE JADA
Kui vtta malelaud ( ruutu) ning asetada esimesele ruudule ks riisitera, tei-
sele juba kaks riisitera ja igale jrgnevale ruudule kaks korda rohkem riisiterasid kui
eelnevale, siis mitu tera on lpuks malelaual kokku?
Legendi kohaselt tutvustas male leiutaja oma uut mngu kohalikule
valitsejale. Valitseja oli uue mnguga vga rahul ning lubas leiutajal
endale valida ka vrilise tasu. Mees, kellel tarkust puudu ei tulnud,
snas kuningale: Auvrt kuningas, ma paluksin endale niipalju riisi-
terasid, kui on kokku malelaual asetades esimesele maleruudule he,
teisele kaks, kolmandale neli ning igale jrgnevale veel kaks korda
enam riisiteri. Valitseja, kes polnud matemaatika ega matemaati-
liste veidrustega sina peal, nustus kiirelt ettepanekuga, pidades
seda vahest isegi solvavalt vhenudlikuks. Niisiis kskiski ta vara-
hoidjal riisiterade hulga vlja arvutada ning leiutajale le anda.
Varahoidjal lks aga terve ndal lubatud riisikoguse leidmiseks. Kui
valitseja pris viivituse phjust, siis varahoidja nitas talle arvutuse
lpptulemust ning selgitas, et sellist tasu ei suudaks kuningas ka oma
elu jooksul vlja kia. Nd oli valitsejale selge, mis leiutajaga pihta
hakata: ta lasi nutika mehe nutika pea maha la, et seelbi igasu-
gustele lekavaldajatele koht ktte nidata.
Terade arv malelaua ruutudel on jrgnev:
Mis on selle jada 64. liige?
Mis on jada 64 esimese liikme summa?
J
A
D
A
132
Kui aritmeetilises jadas leitakse iga jrgmine liige, liites eelnevale teatud kindla
arvu, siis praegu leiame iga jrgmise jadaliikme, korrutades eelmist liiget mne
kindla arvuga meie konkreetsel juhul on selleks arvuks kaks. Selliseid jadasid
nimetatakse geomeetrilisteks jadadeks ning arvu, millega iga jrgnevat lbi korru-
tatakse, jada teguriks.
Kui thistame jada kordajat -ga ning jada liikmeid nagu ikka thistu-
sega , saame analoogiliselt aritmeetilise jada juhuga , seejrel
ning ldisel kujul
Nii vime ka vlja arvutada, et malelaua viimasel ruudul peab olema
riisitera, mis on umbes 200 miljar-
dit tonni riisi.
GEOMEETRILISE JADA SUMMA VALEM
Geomeetrilise jada summa valemi leidmiseks on taas kord vaja vaid hte thelepa-
nekut ja head kannatust smbolitemlluga.
Meenutame, et korrutades suvalise jada liikme arvuga
,
saame jada jrgmise
liikme . Seega on jada esimese liikme summa ainult
korda erinev summast , mis on sama jada liikme summa alates
teisest liikmest.
Kuna need jadad erinevad aga ainult kahes liikmes esimeses neist esineb ja ei
esine

ning teises esineb
,
aga ei esine , siis on nende jadade summade
vahe tpselt vrdne -ga.
Seega thistades geomeetrilise jada esimese n liikme summat jllegi abil, vime
eelneva arutluse kirja panna kompaktsemalt nii:
.
Jagades mlemad pooled lbi -ga, juame valemini , mis kasu-
tades jada ldliikme valemit annab tulemuseks
.
HBUV GEOMEETRILINE JADA
Kui geomeetrilise jada tegur on absoluutvrtuselt viksem kui ks, nimetatakse
saadud jada hbuvaks geomeetriliseks jadaks.
Niteks jada

on hbuv jada teguriga . Mis on sellise jada kikide
liikmete summa?
J
A
D
A
133
Kuna kokku on sellises jadas liikmeid lpmata palju, viks ju arvata, et seda sum-
mat ei annagi hsti arvutada ta viks ju ka olla lpmatult suur, nii suur, et teda he
arvuga vljendada ei saagi. Selgub siiski, et tegemist on alati lpliku ning tihti isegi
mitte vga suure arvuga.
Selle probleemiga on tihedalt seotud ka vanakreeka flosoof Zenoni
paradoks, mis vidab jrgmist: kui aeglasemale startijale on antud
vidujooksus edumaa, siis ei saa kiirem jooksja kunagi aeglasemast
jooksjast ette juda. Nimelt enne, kui kiirem jooksja aeglasest m-
dub, peab ta esiteks judma punkti, kust aeglasem alustas. Selleks
hetkeks on aga aeglasem jooksja juba edasi, jrgmisesse punkti
judnud. Nd peab kiirem jooksja enne mdumist hoopis sellesse
punkti judma. Ja jlle on aeglasem edasi judnud. Nii vime lpma-
tult jtkata, kuna iga kord, kui kiirem jooksja juab aeglasema eelmi-
sesse punkti, on too sealt juba lahkunud.
Ometigi teame, et kiiremad jooksjad mduvad aeglastest sellest siis ka phjus,
miks seda arutlust paradoksiks kutsutakse. Vib-olla suudate prast selle peatki
lbittamist nha, miks see intuitiivne argument siiski pris hsti paika ei pea.
Pirukad ja hbuva geomeetrilise jada summa
Vaatleme nd enne toodud jada pisut lhemalt.
Vime sellest jadast ka muinasjutuliselt melda. Oletame, et tpselt kilomeetri
kaugusel asub pirukaputka, mille poole hiilib saabasteta kass. Judnud poolele
teele, on tal lbitud pool kilomeetrit ja lbida jnud samuti veel pool kilomeetrit.
Thistagu jada esimene liige selle esimese jalutuse pikkust: km.
Luuranud hetke, otsustab ta hiilida veel poole jnud maast see thendab pool
poolest kilomeetrist ehk veerand kilomeetrit. Thistame selle jalutuse

km.
Piilunud veel kord mberringi ja hinganud sgavalt sisse, otsustab kass kndida
veel poole jrele jnud maast veel poole veerandist kilomeetrist ehk kaheksan-
diku kilomeetrit. Thistame selle jalutuse km.
Nii ongi iga edasiliikumine vastavuses he jada liikmega ja jada summa on vastavu-
ses kokku lbitud distantsiga. Aga pirukaputkani oli alguses tpselt ks kilomeeter
ja seega, kuna kass putkast kaugemale kindlasti ei jua, ei saa ka jada summa olla
suurem kui ks. Tegelikult on see summa tpselt ks, sest pirukaputkani jv maa
muutub nii olematuks, et saabasteta kass paneb tingimata mne piruka ka nahka.
J
A
D
A
134
Seda, et jada summa on lplik, vib muidugi selgitada ka kasutades eelnevas tr-
niga osas leitud jada liikmete summa valemit:
Nd kui , siis on see valem igati lpliku vrtusega ning lisaks kahaneb
astendaja n kasvades jrjest viksemaks ning lheneb kiiresti nullile.
Nii vime tegelikult nha, et kikide liikmete summa lheneb arvule .
Tpsemalt on jada piirvrtus [lk 310].
Jada jaoks on ja ning seega on testi selle jada summa
tpselt 1.
NIMETUS
Aritmeetilise jada nime phjendasime osati hdlausega Aritmeetilise jadaga
saab teha aritmeetikat!. Oleks ju vga tore, kui geomeetrilise jadaga saaks teha
geomeetriat... ja mingis mttes saabki! Nimelt vib melda, et alustame hest tea-
tava pikkusega ligust ja kik edasised liikmed lihtsalt suurendavad seda teataval
mral. Seega on geomeetriline jada seotud he lihtsaima geomeetrilise teisen-
duse skaleerimise ehk suurendamise ja vhendamisega.
Kuigi lihtne mte, vib see vaateviis siiski osutuda kasulikuks. Niteks pirukapoe
klastuse juures illustreerisimegi jada summa lplikkust ka geomeetriliselt.
Muidugi on lisaks sellele ka geomeetriline jada seotud geomeetrilise keskmisega
jllegi on kolmest jrjestikusest liikmest keskmine rmiste geomeetriliseks kesk-
miseks [lk 198].
J
A
D
A
135
MNED TEISED PNEVAD JADAD
Nagu juba sissejuhatusest nha, leidub ka teisi pnevaid jadasid, mille omaduste
kallal on matemaatikud palju pead murdnud. Toome neist mned matemaatiku-
tele meeleprased nited.
Algarvude jada
Meenutame, et algarvudeks kutsutakse arve, mis jaguvad ainult iseenda ja hega.
Esimeses osas nitasime, et algarvusid on lpmatult palju [lk 46]. Algarvude jada
algab nii:
Algarvudega on endiselt seotud palju veel lahendamata ksimusi. Niteks ei ole
teada, kas leidub lpmatult palju kaksikalgarve algarvude paare, mis erinevad
teineteisest kahe vrra. Sellisteks paarideks oleks niteks vi .
Suurimal leitud paaril on tnaseks kmnendesituses 200700

numbrit!
Huvitav hiljuti testamist leidnud teoreem vidab, et algarvude jadade sees vib
leida soovitud pikkusega aritmeetilisi jadasid. Teisisnu, on vimalik leida nii 10,
1000 kui 20 350 liikmega aritmeetiline jada, mille kik liikmed on algarvud. Proo-
vige kasvi leida 4 liikmega aritmeetiline jada, mille liikmed on algarvud!
Algarvude prdarvude jada
Huvitavaks osutub ka algarvude prdarvude jada
Selle jada muudab huvitavaks tema liikmete summa retult aeglane, kuid visa
suurenemine. kskik mis arvu jaoks vime alati leida teise arvu , nii et algarvude
prdarvude jada esimese jada liikme summa oleks meldud arvust suurem.
Samas aga suureneb see jada nii aeglaselt, et niteks kui soovime, et esimese
liikme summa oleks kokku 7, peab selleks summeerima ligikaudu jada
liiget!
See jada on ka ilus nide sellest, kuidas arvutitega tehtavad katsed viksid meid
eksiteele viia. Algarvude prdarvude jada kasvab nii aeglaselt ning iga arvutiga
tehtud eksperiment veenaks meid, et jada summa ei saa kuidagi olla lpmatult
suur.
Ometigi on matemaatiliselt vimalik nidata, et jada summa on lpmatult suur.
J
A
D
A
136
Naturaalarvude prdarvude ruutude jada
Selle jada kikide liikmete kokkuliitmine annab jlle he snagi llatava seose:
Kas oskate leida mne phjuse, miks naturaalarvude prdarvude ruutude summa
peaks olema seotud ringi pindalast tuntud arvuga ?
Selle huvitava seose leidis ks lbi aegade suurimaid matemaatikuid Leonhard
Euler 1735. aastal.
Huvitaval kombel ei rahuldanud tema testus teisi tolleaegseid matemaatikuid
ning lks veel kuus aastat prast avastust, enne kui ta suutis ka teisi selle seose
tesuses veenda.
Fibonacci jada
Fibonacci jada iga jrgnev liige tekib kahe eelneva liikme liitmisel. Jada alustami-
seks tuleb meil seega lihtsalt mrata kaks esimest liiget
,
Kik jrgnevad liikmed saame seejrel lihtsalt vlja arvutada.
Niteks , ja nii edasi. ld-
kujus viksime kirjutada Fibonacci jada liikmeid siduva vrrandi
Fibonacci arvud tulevad esile erinevates ja llatavates kohtades. ks lihtsam les-
anne, mille lahendavad Fibonacci arvud, on jrgmine:
Kui mitu erinevat vimalust on n astmega trepist lesronimiseks, hpates korraga
alati kas he vi kaks astet edasi? Niteks kolmeastmelisest trepist on vimalik les
minna kolme moodi:

vi , neljaastmiselisest viit moodi jne.
llatavalt palju rakendatakse Fibonacci arve viimasel ajal informaatikas: nende
abil ritatakse tekitada juhuslikke arve, leida uusi otsingualgoritme ning luua isegi
J
A
D
A
137
andmestruktuure. Kahtlustatakse, et Fibonacci jada on kasutatud ka muusika kom-
poneerimiseks ning hoolikas loodusvaatleja leiab Fibonacci jadaga seotud spiraale
ja mustreid ka kosutaval matkal.
Lisaks selgub, et Fibonacci jrjestikuste liikmete suhe lheneb hele kindlale arvule.
Veelgi enam, see arv pole mingi suvaline arv, vaid niinimetatud kuldlike suhtarv

Kuldlike suhtarv on leidnud lbi ajaloo palju austust ja lugupidamist. Tema nime-
tus tuleb sellest, et ta peaks olema aluseks ilusaimatele proportsioonidele. Niteks
arvatakse, et just kuldlige annab ristkliku jaoks kige ilusama pikkuse ja laiuse
proportsiooni. Seetttu on nii mnigi autor otsustanud ka oma raamatu vlja anda
just nendes proprotsioonides.
Siinkohal lpetame veel tnaseks lahendamata matemaatilise ksimusega. Kas
eksisteerib lpmata palju Fibonacci arve, mis on algarvud (esimesed sellised arvud:
)? Arvatakse, et vastuseks on jah, aga seda testada
ei osata. Huvitav, mis selles nii rasket on?
Vike mistatus neile, kellel on aega ja agarust learu:
Antud on he jada algus:
Mis on jada jrgmine liige?
V
E
K
T
O
R
138
Kui eelmise peatki lpetasime vikese mistatusega, siis seekord alustame vi-
kese mistatusega: mis on pildil?
Tahtsite vastata nooled? Ei, matemaatiku, fsiku ning hoolsa koolijtsi jaoks on
need hoopis vektorid!
Vektoritest vibki lihtsalt melda kui nooltest. Nagu iga noolt, iseloomustab vek-
toreidki teatav suund ja teatav pikkus. Vektorid osutuvad oluliseks, kuna nende abil
vib kirjeldada objekte, mille puhul on olulised nii nende suund kui tugevus.
Niteks professionaalsed tuulelohetajad (vi purjetajad) on kindlasti uurinud koha-
liku piirkonna tuulte kaarti sealsed paljud nooled, mis kirjeldavad tuulte suunda ja
tugevust, on tuulevektorid.
Samuti on fsikutel kombeks rkida juvektoritest: kui ikkagi kellegagi ktt
surute, tuleb judu avaldada nii teatud tugevusega kui ka iges suunas.
Iga liikujat vib aga iseloomustada kiirusvektoriga: igas punktis liigub ta mingis
suunas mingi kiirusega.
VEKTOR
V
E
K
T
O
R
139
KUIDAS VEKTORIT MATEMAATILISELT
KIRJA PANNA?
Kahemtmeline vektor ei ole midagi muud kui lihtsalt reaalarvude paar niteks

Kolmemtmeline vektor on tavaline reaalarvude kolmik niteks

Kena nide kmnemtmelisest vektorist on igal juhul
ja mis on kahe tuhande heteistkmne mtmeline vektor, pole vist ka keeruline
vlja nuputada... kuigi vib olla keerulisem kirja panna.
Et seost nooltega meelde tuletada, thistatakse vektoreid ka tavaliselt the ja noo-
lekesega, nagu niteks vi vi . Niteks vektor . Muidugi ei keela
keegi niteks liikumisvektorile nimeks panna , ainult kirjavaeva oleks nii roh-
kem.
Arvulise kirjapaneku ja visuaalse mtte vahelist seost illustreerib jrgmine joonis.
Kahemtmelist vektorit kirjeldavad kaks arvu (mida kutsutakse koordinaatideks)
nitavad, kui kaugele ulatub nool kahes ristuvas suunas. Kolmemtmelise vektori
korral oleks meil juba vaja kolme ristuvat suunda, neljamtmelise joonistamine
lheks juba raskeks...
VEKTORITEGA MNGIMINE
Vektorile on vga lihtne intuitiivne selgitus
nooleke pikkuse ja suunaga. Ometi on vektoril
kui matemaatilisel objektil palju erinevaid oma-
dusi, teda vib mitmel moel teisendada ning
temaga teha erinevaid tehteidki.
V
E
K
T
O
R
140
Sellest lhtuvalt on kogu see alapeatkk tis uusi misteid ja trikikesi, millest he
korraga lbinrimine vib olla sna vsitav. Nii soovitamegi vaadata kiki jrgnevaid
kirjutusi he- vi kahekaupa ja iga omaduse, teisenduse ja tehte juures vtta krvale
mni konkreetne nide, ngemaks, et midagi keerulist kogu peatkis siiski pole.
VRDSED VEKTORID
Kui oleme defneerinud mne uue matemaatilise objekti, siis on esimene loomulik
ksimus: millal on kaks sellist objekti vrdsed? Ehk millal on kaks vektorit vrdsed?
nneks on vektorite puhul vastus sna ilmne ja lihtne. Kui melda vektorist kui
mitmest ritta seatud arvust, on sna krmelt selge, mida peaksid thendama vrd-
sed vektorid: kik vektori koordinaadid peavad olema vrdsed.
VEKTORI PIKKUS
Vektori pikkust arvutame tpselt nagu punkti kaugust nullpunktist. Seega
kahemtmelise vektori pikkuse vime vlja arvutada nii nagu ikka tisnurkse
kolmnurga hpotenuusi.
V
E
K
T
O
R
141
Juhul kui vektor on kolmemtmeline, peame seda arutluskiku rakendama liht-
salt kaks korda. Siin on nide vektoriga
VEKTORITE LIITMINE
Vektorite liitmisest saame melda mitmel viisil. Vektoreid on vaja liita niteks siis,
kui tahame kokku liita mitu erinevat hele objektile mjuvat judu.
Esmalt vime liitmisest melda arvulise esituse abil. Sel juhul teeme seda koordi-
naatide kaupa: niteks
Samas vime vektorite liitmisest melda ka geomeetriliselt. Summavektori leid-
miseks peame lihtsalt liidetavad vektorid teineteise jrele seadma.
Summavektor viib niisiis esimese vektori alguspunktist teise lpp-punkti. Too-
dud jooniselt on hsti nha, miks geomeetrilist liitmist kutsutakse ka rpkliku
reegliks.
Toodud geomeetriline mtteviis annab hea tlgenduse juhule, kui niteks kolme
vi nelja vi kuue vektori summa on null.
V
E
K
T
O
R
142
Tepoolest, kui kolme vektori summa on null, siis peab kolmanda vektori lpp-
punkt olema esimese vektori alguspunktiks ning joonisele tekib kolmnurk. Niteks
kui meil on vektorid ja ,

siis kokku liites saame testi null-
vektori
Samamoodi kui niteks nelja vektori summa on null, defneerime selle abil neli-
nurga, ja kui kuue vektori summa on null, siis kuusnurga.
Hoolikas lugeja muidugi mrkab, et oleme siin natuke luisanud. Kui vtame vek-
torid ja , siis ei teki ju siiski kolmnurka, sest kik vektorid on
samal sirgel.
nneks ongi see pisiasi ainus, mis saab muidu nii ilusa seose untsu ajada.
Nullvektor, vastandvektor
Arvude liitmisel on hel arvul eriline roll: arv null. Mnda arvu temaga kokku liites
saame tulemuseks selle arvu enda. Analoogne objekt vektorite hulgas on nullvek-
tor: vektor, millega liitmisel on tulemuseks vektor ise. Kolmemtmeline nullvek-
tor on siis muidugi . Sarnaselt arvudega vib siis defneerida ka vastandvek-
tori: vektori, millega liitmisel saame tulemuseks nullvektori. Niteks vektori
vastandvektor on
V
E
K
T
O
R
143
VEKTORID JA KORRUTAMINE
Vektoreid vime reaalarvudega korrutada. Sellest vib jllegi melda vektori koor-
dinaatide abil: korrutame lihtsalt iga koordinaati reaalarvuga.
Samas on olemas ka geomeetriline mtteviis: vektorit reaalarvuga korrutades
pikendame vi lhendame vektoreid. Kui reaalarv, millega vektorit korrutame, on
negatiivne, siis muudame lisaks veel vektori suuna vastupidiseks.
Seega ei ole vga raske korrutada vektoreid reaalarvudega. Aga kas vektoreid saab
ka omavahel korrutada?
Vastus on jllegi jah, aga selle jaoks peame natuke loobuma oma senisest arusaa-
mast korrutamise kohta. igem oleks siis vib-olla elda, et neid saab omavahel
korrutada.
igupoolest saab vektoreid omavahel korrutada mitmel moel, aga kuna kski neist
ei ole pris analoogne arvude korrutamisega, on neile antud ka eraldi nimetused:
1) skalaarkorrutis ja 2) vektorkorrutis. Kahe vektori skalaarkorrutis annab tulemu-
seks lihtsalt reaalarvu, vektorkorrutis aga jlle he uue vektori.
V
E
K
T
O
R
144
Omaette ksimus on muidugi, miks peaksime tahtma vektoreid ldse omavahel
korrutada. Matemaatiliselt on see soov sna loomulik, kuna kik hsti valitud
teisendused ja tehted kannavad endas lootust luua rohkem seoseid erinevate
matemaatika harude vahel ning seega vivad viia parema arusaamani kogu mate-
maatikast.
nneks leidub praktilisele lugejale siiski ka eluline vastus: nimelt nagu varsti neme,
on fsikutel nii skalaarkorrutise kui vektorkorrutise jaoks olemas igati intuitiivne
ja looduslik tlgendus: skalaarkorrutis nitab, mil mral fsikalised suurused
ttavad he eesmrgi nimel. Niteks kui ht keha liigutatakse teatavas suunas
he ju abil, siis skalaarkorrutis annab meile teada, kui palju tehti keha liigutamisel
kasulikku td. Vektorkorrutis omakorda aitab kirjeldada, mil mral ks vi teine
jud suudab kehasid prlema panna.
Lisaks selgub, et skalaar- ja vektorkorrutis osutuvad oluliseks arvutigraafkas.
Nimelt vib nende abil taandada kiksugu geomeetrilised teisendused nagu pr-
ded, peegeldused puhtalt koordinaatidega arvutustele, millega arvutid kenasti
toime tulevad.
Lpetuseks vib hku jda muidugi ksimus: kas vektoreid kuidagi omavahel
jagada ka saab?
Seekord saame lpuks vastata ei, vhemalt skalaarkorrutise ja vektorkorrutise
jaoks jagamistehet ei leidu. Phjus on sna proosaline kui me fkseerime he vek-
tori, siis leidub terve hulk teisi vektoreid, mis temaga korrutades annavad tpselt
sama skalaar- vi vektorkorrutise. Niteks vektoriga annavad skalaarkor-
rutise null kik vektorid kujus . Need moodustavad aga kogu tasandi ja
me ei suuda nende hulgast jagamistehte vastust vlja valida!
SKALAARKORRUTIS
Kui intuitiivselt kannab skalaarkorrutis samasuunalisuse mtet, siis matemaati-
liselt vib skalaarkorrutisest melda ja teda defneerida [lk 44] kahel viisil. Need
kaks viisi on ka igati samavrsed. Seda samavrsust tuleks matemaatiliselt tes-
tada, aga siinkohal piirdume siiski ainult nende kahe viisi tutvustamisega.
Skalaarkorrutis lbi koordinaatide
ks viis skalaarkorrutise defneerimiseks on koordinaatide phine: kahe vektori
skalaarkorrutise saame, kui esmalt korrutame kahe vektori vastavad koordinaadid
ning seejrel liidame kik saadud korrutised omavahel kokku.
V
E
K
T
O
R
145
Thistades skalaarkorrutist silmapaistva punktiga, vime kirjutada niteks:
.
Huvitav on mrgata, et nii defneeritud korrutustehte tulemuseks on reaalarv.
Ei ole sugugi lihtne kohe aru saada, miks selline sna lihtne defnitsioon viks sama-
aegselt ka huvitav vi kasulik olla. Teatavat lootust annab juba teadmine, et vime
teda samahsti defneerida ka hoopis teisel viisil.
Skalaarkorrutis lbi vektorite vahelise nurga
Skalaarkorrutis seob ka kavalalt vektorite vahelise nurga ja nende pikkused. Ta on
vrdne vektorite pikkuse ning nendevahelise nurga koosinuse korrutisega:
.
Kuigi sel moel on koordinaatidega antud vektorite vahelist skalaarkorrutist raskem
leida, pakub see defnitsioon hea viisi, kuidas skalaarkorrutisest nidete abil pisut
aimu saada.
Mrkame, et sellest defnitsioonist lhtuvalt vime skalaarkorrutist vaadelda kui
vektori pikkuse korrutist selle osaga vektorist , mis nitab vektoriga samas
suunas.
Seega
kui ks vektoritest on nullvektor, siis skalaarkorrutis on 0, sest
nullvektori pikkus on null,
he vektori korrutis iseendaga annab tpselt vektori pikkuse
ruudu, sest nurk vektorite vahel on ja vektorid
nitavad tiesti samas suunas,
kui kaks vektorit on omavahel risti, siis on nende skalaarkorrutis
null, sest .
V
E
K
T
O
R
146
ldisemalt nemegi, et kahe vektori skalaarkorrutis on maksimaalne, kui vektorid
on samasuunalised. Hakates vektorite vahelist nurka suurendama, skalaarkorrutis
vheneb ning tema vrtus on minimaalne siis, kui vektorid on vastassuunalised.
Fakt, et skalaarkorrutist saab defneerida kahel moel, muudab tema omaduste
testamise sna mugavaks vhemalt hes kujus on iga omadust lihtne testada.
Samuti on erinevad kujud kasulikud erinevates probleemides: pikkuste ja nurga
abil antud kuju on fsikute lemmik, samal ajal kui arvutigraafkas on lihtsam kasu-
tada skalaarkorrutise leidmist koordinaatide abil.
Skalaarkorrutis ja fsika
Suur osa fsikalistest suurustest on samuti suuruse ning suunaga niteks liiku-
mine toimub ju teatud suuna ja kiirusega ning jud mjuvad mingis suunas ja mingi
tugevusega. Skalaarkorrutis tuleb mngu fsikaliste suuruste kombineerimisel.
Niteks kui vanasti kasutati hobuseid, et paati mda jge edasi viia, siis oli kige
targem hobust paralleelselt mda jert talutada vimalikult kalda lhedalt.

Sellest vib melda skalaarkorrutise abil. Kui paat piki jge liigub, vime tema lii-
kumist kirjeldada kiirusvektoriga. Hobune avaldab talle tmbamisega judu, mida
kirjeldame juvektoriga. Nende vektorite omavaheline skalaarkorrutis annab nd
ajahikus tehtava kasuliku t ehk vimsuse. Intuitiivselt kannab skalaarkorrutis
endas teadmist, et paadi edasiliikumisele aitab kaasa ainult ju kiirusvektori suuna-
line komponent. Seda viks kutsuda kasulikuks juks. Tepoolest, kui hobune tm-
baks paati risti jega, oleksid juvektor ja kiirusvektor risti, skalaarkorrutis oleks
null ja hobune paadi edasiliikumises rolli ei mngiks. Mida lhemal hobune jele
jalutab, seda paralleelsem on kiirusvektoriga ka juvektor, seda suurem skalaar-
korrutis, seda suurem kasulik jud.
V
E
K
T
O
R
147
MNED SKALAARKORRUTISE OMADUSED
JA PYTHAGORASE TEOREEM*
Skalaarkorrutisel on tavalise korrutamisega mitmeid sarnaseid omadusi.
Esiteks vime koordinaatkuju abil kergesti nidata, et ka skalaarkorrutis on distribu-
tiivne: teisisnu, iga kolme vektori jaoks kehtib .
Niteks kahemtmeliste vektorite korral vime kirjutada koordi-
naatkuju defnitsiooni abil:

Samamoodi neme emmast-kummast defnitsioonist, et skalaarkorrutis on kom-
mutatiivne, ehk vektorite jrjekord skalaarkorrutise vtmisel ei loe:
Samas meenutame, et nurga abil antud defnitsioonist jreldasime, et ristiole-
vate vektorite skalaarkorrutis on null ning vektori skalaarkorrutis tema endaga on
vrdne vektori pikkuse ruuduga.
Kasutades nd neid kahte omadust, vime niteks tuletada Pythagorase teo-
reemi.
Olgu antud tisnurkne kolmnurk, mille kljevektorid ja on risti ehk siis
. Samas ngime ennist, et kolmnurga kljevektorite jaoks kehtib ka
ehk [lk 142]
Vtame nd mlema poole skalaarkorrutise iseendaga ja saame:
.
Kasutades peatki alguses toodud esimest skalaarkorrutise omadust neme, et
vasema poole vrtus on Kuid ning
Seega tepoolest jb jrele samasus , mis ongi Pythagorase
teoreem.
.
V
E
K
T
O
R
148
VEKTORKORRUTIS*
Ngime, et kui keha liigub mda sirgjoonelist trajektoori ning talle mjub teatav
jud, vime keha liikumiskiirust mjutava kasuliku, samasuunalise ju leida ju-
ning kiirusvektori skalaarkorrutise abil.
Kui aga niteks fkseerime keha kauguse teatavast keskmest (ehk prlemisteljest)
mingi hoova abil ning piirame seelbi sirgjoonelise liikumise, vib keha veel ainult
prelda mber selle telje.
Keha prlemiskiirust mjutab sel juhul hoopis hoovaga ristsuunaline jukompo-
nent, mida vib siis seekord kasulikuks juks nimetada. Kige mugavam on pr-
lema panevat mju kirjeldada niinimetatud jumomendi abil, milleks ongi tpselt
hoova defneeriva vektori (fsikute keeles: ju mjumispunkti tmmatud koha-
vektori) ja kehale mjuva juvektori vektorkorrutis.
V
E
K
T
O
R
149
Nagu jooniselt neme, on jumomendi nol tegemist mingi sna kummalise vek-
toriga. Jrgnevalt ritamegi selgitada, kuidas on vektorkorrutis ja seega ka jumo-
ment defneeritud ning miks just nii.
Alustame prlemise kirjeldamisest. Mratud sihis, niteks sirgjoonelisel liikumi-
sel mjuva ju kirjeldamiseks on vaja ainult hte arvu mju suund on ju teada.
Samas, prlemisse panustava mju kirjeldamine on juba keerulisem, sest prle-
mine ise on pisut keerulisem liikumine. Kige loomulikum on prlemist kirjeldada:
1) prlemistelje, 2) prlemissuuna ja 3) prlemiskiiruse vi -tugevuse abil.
Need kik kolm peavad olema seega peidetud ka jumomendi kirjeldusse ehk ju
ning hoova vektorite vektorkorrutisse.
V
E
K
T
O
R
150
Seetttu ongi vektorkorrutise tulemuseks uus vektor, mille suund annab meile
prlemistelje, mille siht annab meile prlemise suuna ning mille pikkus mrab
prlemise kiiruse.
Sihi valikuks on meil kaks vimalust kokkuleppeliselt toimub prlemine vastu-
peva mber prlemistelje sihi. Sellest kokkuleppest tuleneb ka nii-elda parema
ke reegel.
Kui skalaarkorrutise korral leidsime tema suuruse vektorite samasuunaliste kom-
ponentide korrutisest, siis vektorkorrutise suuruse leiame ristkomponentide abil.
Vektorkorrutise suuruseks on
.
Seega, mida enam risti on kaks vektorit, seda suurem on ka nende vektorkor-
rutis. Nagu jooniselt neme, on sellele suurusele ka kena tlgendus: ta on vrdne
kahe vektori poolt mratud rpkliku pindalaga. Tepoolest, vime melda, et
annab meile rpkliku aluse, rpkliku krguse ja pindala leiame
nende korrutisest [lk 366]. Selle pindalade phise tlgenduse tttu on vektor-
korrutis seotud ka determinantidega, millest rgime maatriksite peatkis [lk 152].
V
E
K
T
O
R
151
Kokkuvtlikult on vektorkorrutise tulemina saadud vektor risti mlema vektoriga
ning tema pikkus on vrdne esialgsete vektorite poolt moodustatud rpkliku
pindalaga. Kike seda vib meelde jtmiseks ette kujutada jrgmisel joonisel.
Lisaks jumomendile aitab vektorkorrutis kirjeldada ka muud prlemisega seo-
tut niteks prlemisimpulssi , aga ka elektromagnetvljas toimuvat: niteks
magnetvljas liikuvale laengule mjuv jud on vrdeline tema kiirusvektori ning
magnetvljavektori vektorkorrutisega.
M
A
A
T
R
I
K
S
152
Ngime, et kui he arvu asemel seada ritta mitu arvu, saame vektori. Aga miks
peaks meil ainult ks rida arve olema? Meil viks ju olla terve arvutabel!
Tepoolest, ka arvutabelid osutuvad matemaatiliselt vga pnevaks ning neid
nimetatakse maatriksiteks.
MAATRIKS JA VRGUSTIKUD
Maatriksite abil annab vga mnusalt esitada toredaid andmeid ja seoseid. Niteks
vib tabelis kirjeldada neljase seltskonna sprusvrgustikku jrgmiselt.
Nummerdame olendid arvudega
.
Seame lahtritesse arvu 1, kui isikule i meeldib j, ning 0, kui
ei meeldi.
MAATRIKS*
M
A
A
T
R
I
K
S
153
Nagu neme, on see, et isendile 1 ei meeldi kski teine kolmest isendist, lihtsalt
vljaloetav nii maatriksist kui jooniselt.
Esitus maatriksina vimaldab uurida ka palju suuremaid ja keerulisemaid vrgus-
tikke kui meie raamatu tegelaste spruskond. Niteks vime maatrikskujul esitada
nrvirakkude vrgustikke vi rakus toimuvate protsesside vaheliste seoste vrgus-
tikke. Nrvirakkude vrgustikud vivad olla kuni 10 miljardi neuroniga ja nii on neid
pris raske geomeetriliselt ette kujutada vi kirja panna, maatrikskirjeldus aitab
neid siiski arvutite abil uurida.
MAATRIKS JA VEKTORID
Meid huvitab aga siin raamatus pisut teistmoodi, geomeetriline mtteviis maat-
riksitest.
Idee on vaadata iga arvutabeli veergu kui hte vektorit. Nii annab niteks
maatriks kolm kolmemtmelist vektorit, kaks kolmemtmelist vektorit ja
maatriks kaks kahemtmelist vektorit.
Mrkame, et nd ja edaspidi selles peatkis ei kirjuta me vektoreid enam arve
ritta seades, vaid neid tulpa ladudes. See vahetus teeb edasise kirjutamise lihtsalt
mugavamaks.
Selline vaatevinkel aitab meil varsti siduda maatriksid ka lineaarvrrandite sstee-
miga.
M
A
A
T
R
I
K
S
154
DETERMINANT JA LINEAARVRRANDISSTEEM
Kuigi vga pnevaks osutuvad nii kui muu suurusega maat-
riksid, keskendume edasises ning maatriksitele.
Esiteks tutvustame hte ruutmaatriksite (ruutmaatriksis on sama palju tulpasid
ja veerge) karakteristikut, mida kutsutakse determinandiks. Seejrel ritame sel-
gitada, kuidas determinandid on seotud lineaarvrrandissteemide lahenditega
ning kust ikkagi prinevad koolipikute mned mstilised vrrandissteemide
lahendamisviisid.
Kesolev peatkk ulatub kindlasti kooliprogrammist vlja, aga htlasi aitab ehk
paremini mista teisi teemasid. Vibolla on kasulik enne lugemist lhemalt tutvuda
vrrandite lahendamisega osas 4 [lk 176].
DETERMINANT
Determinandiga tutvumist vime alustada hest sna ehituslikust ksimusest.
Mida saame konstrueerida kahe kahemtmelise vektoriga ja ning mida kolme
kolmemtmelise vektoriga
Kui kaks kahemtmelist vektorit pole juhuslikult samasihilised ehk kui neid ei saa
asetada piki sama sirget, vime nende abil moodustada rpkliku.
Sarnaselt saame, juhul kui kolm kolmemtmelist vektorit ei asu hel tasandil, ehi-
tada nende abil kena rptahuka.
M
A
A
T
R
I
K
S
155
Mlemal juhul on neil geomeetrilistel kujunditel ks kena parameeter nende
maht. Ruutmaatriksi determinant kirjeldabki seda mahtu.
maatriksi puhul on tema determinandi absoluutvrtus vrdne kahe tulp-
vektori poolt moodustatud rpkliku pindalaga.
Niteks maatriksi determinandi absoluutvrtus on vrdne kahega, kuna
maatriksi tulbad kirjeldavad ristklikut kljepikkustega 2 ja 1. Tuletame meelde, et
rpkliku pindala andis meile ka vektorkorrutise pikkuse. Tepoolest, maat-
riksi determinant annabki tema tulpvektorite vektorkorrutise pikkuse.
maatriksi puhul on determinandi absoluutvrtus vrdne kolme tulpvektori
poolt moodustatud rptahuka ruumalaga.
Determinantide abil vib otsustada, millal lineaarvrrandissteemidel lahendid
leiduvad ning kuidas neid lahendeid ka leida. Jrjepanu need ksimused nd ette
vtamegi.
MILLAL LEIDUB KAHE MUUTUJAGA LINEAAR-
VRRANDISSTEEMIL LAHEND?
Tuletame meelde, et kahe muutujaga lineaarvrrandissteemi vib ldkujus kirja
panna jrgnevalt:
Kigil kmnel thistusel on siin oma roll ja see pole sugugi segaduse tekitamine.
Arve ja vaatleme kui juba teadaolevaid arve. Thistame neid
thtedega, lihtsalt et ksitleda paljusid vrrandeid korraga [lk 48]. Seega palub
kesolev vrrandissteem lihtsalt leida vrtused kahele tundmatule ja , nii et
vrdusmrgid kehtiksid. Niteks viksime anda teadaolevatele arvudele kindlad
vrtused ning saada konkreetsema nite:
Neid kahte lineaarvrrandit vib ka vaadata eraldi ning kirjeldada niteks sirgega
nagu vrrandite peatkis [lk 184].
M
A
A
T
R
I
K
S
156
Vrrandissteemi lahendamiseks tuleb kaks vrrandit omavahel kuidagi siduda.
ks vimalus seda teha on seada mlemad vrrandeid kirjeldavad sirged hele
koordinaattasandile [lk 184]. Veel kavalam on aga kasutada maatriksit:
.
Nagu enne kirjeldasime, vime melda tulpadest

ja

kui kahemtmelis-
test vektoritest, ja kuna tulpasid on ttu pidevalt vlja kirjutada, thistame neid
vastavalt ja -ga.
Lineaarvrrandissteemi lahendamisest vime nd melda jrgnevalt: eesmrk
on leida reaalarvud ja , nii et saame vektori kirjutada vektorite ja sum-
mana: . Esialgu on lihtsam seda ette kujutada joonise ja konkreetse
nite abil: joonistame vektorid ja ning ritame neid kokku liita, nii et saak-
sime vektori .
Millal on see vimalik? Kui meile on antud kaks vektorit, siis millal saame neid
pikendades/lhendades ja liites esitada mingi kolmanda vektori?
Kui kaks antud vektorit oleksid

ja ehk - ning -telje hikuid
kirjeldavad vektorid, siis saaksime muidugi selle protsessi kigus ktte iga teise
vektori. Vektor

on vrdne lihtsalt -ga:
M
A
A
T
R
I
K
S
157
See on ilmne ka vrrandissteemist endast. Sel juhul oleks ssteem vga lihtsas
kujus
.
Pnev on ja selles vib hea usu korral usina joonistamise abil veenduda , et olu-
kord on sarnane peaaegu iga algvektorite valiku korral! Peaaegu alati saame iga
kolmanda vektori esitada antud kahe vektori summana ja seda hel ja ainsal viisil.
Ainult juhul kui vektorite poolt moodustatud rpkliku pindala on 0 ehk ainult siis,
kui vektorid on samasihilised, pole see vimalik. Sel juhul saab nende summana
esitada ainult teisi samasihilisi vektoreid.
Nd aga tuletame meelde, et vektorite ja poolt moodustatud rpkliku
pindala oli vrdne maatriksi

determinandiga.
Sellest jreldubki pikutest leitav tingimus:
kui determinant pole vrdne nulliga ja seega vektorid ja
pole samasihilised, leidub vrrandissteemile alati tpselt ks
lahend,
kui aga determinant on vrdne nulliga ja seega vektorid ja
on samasihilised, leidub null vi lpmatult palju lahendeid:
kui vektor on vektoritega ja samasihiline, leidub lp-
matult palju lahendeid ja
muul juhul ei leidu htegi lahendit.
Jrgnevalt lhme sammu edasi ja nitame, kuidas determinantide abil ka kahe
muutujaga lineaarvrrandi ssteemi tpsed lahendid les leida.

M
A
A
T
R
I
K
S
158
KAHE MUUTUJAGA LINEAARVRRANDISSTEEMI
LAHENDAMINE DETERMINANDIGA
Nagu ngime, vime lineaarvrrandissteemi
vektorite abil kirja panna jrgnevalt:
Mugavuse ja tindi kokkuhoiu eesmrgil thistame tulpvektorid jlle jrgmiselt:


ning
.

Seega saame vrrandi:
Teisisnu, tahame vektoreid ja parasjagu lhendada ja pikendada, just niipalju,
et nende kokkuliitmisel saaksime kolmanda vektori . Oletame, et ja ei ole
samasihilised ning nendest vib moodustada ilusasti rpkliku. Just selle rpk-
liku abil vime siis visualiseerida ka oma lesannet:
Lhendamise ja pikendamise mahtu kannavad endas reaalarvud ja . Kuidas
nende suurust leida?
Joonise abil mrkame, et meie otsitav arv peab vektori otspunkti viima sama
kaugele vektorist , kui on vektori otspunkt.
M
A
A
T
R
I
K
S
159
Nd tuletame meelde, et rpkliku pindala vime kirjutada tema aluse ja kr-
guse korrutisena [lk 366]. Nii saame omavahel vrduma panna kaks vrdse pind-
alaga rpklikut:
esiteks rpklik, mis tekib vektorite ja vahele,
teiseks rpklik, mis tekib vektori ja vahele.
Tepoolest, mlema alus on ning nende krgused on samad.
Puhtalt sellest thelepanekust vimegi tuletada muutujale sobiva vrtuse.
Nimelt rpklik, mis on tekkinud vektoritest ja , on korda krgem kui
rpklik, mis tekib vektoritest ja . Samas teame, et vektorite ja vahele tek-
kiva rpkliku pindala kirjeldab just determinant
Seega on intuitiivselt sna selge, et vektoritele ja ehitatud rpkliku pindala
leidmiseks peame determinandi

lihtsalt arvuga lbi korrutama.
Samas on vektoritele ja ehitatud rpkliku pindala antud determinandiga
M
A
A
T
R
I
K
S
160
Seega saamegi vrrandi kordaja suhtes:
.
Siit saame juba kergesti leida -i enda vrtuse:
Kui sooviksime leida -i vrtust, siis peaksime lihtsalt sama protseduuri lbi
tegema, kasutades vektoreid vektoritest ja . Tulemuseks on:
Sarnane meetod toimib ka kolmes, neljas, kaheksas mtmes, kuigi selle geomeet-
riline ettekujutamine lheb muidugi jrjest keerulisemaks. Teisisnu saab determi-
nantide abil lahendada kskik kui paljude muutujatega lineaarvrrandissteeme.
Saadud valemid on eriti vrtuslikud arvutitega ttamisel nad annavad vga
kiire ja vhemalt arvutite jaoks lihtsa viisi ka vga suurte lineaarvrrandisstee-
mide lahendamiseks.
MILLAL LEIDUB KOLME MUUTUJAGA LINEAAR-
VRRANDISSTEEMIL LAHEND?
Et kindlaks teha, kas kik sai kenasti selgeks, arutame lhidalt lbi ka kolme muu-
tujaga juhu. Kik on tegelikult analoogne. Kui vaatame vrrandissteemi
,
vime moodustada maatriksi
M
A
A
T
R
I
K
S
161
ja melda vektoritest
ja
kui kolmest kolmemtmelisest vektorist.
Seegi kord tahame kirjutada vektori vektorite lineaarse summana
Jllegi on ksimus, millal saame kolme antud vektori abil hte antud vektorit nnda
kirjeldada, ja on ilmne, et vektorite
korral on see alati vimalik.
Niteks vektori saaksime, kui korrutaksime vektorid vastavalt
reaalarvudega ja ning liidaksime kokku:
Sellest on vibolla lihtsam melda hoopiski graafliselt:
M
A
A
T
R
I
K
S
162
Selgub, et ka ainus takistus on vga sarnane kahemtmelisele juhule iga vektori
saame vektorite lineaarse summana hel moel kirjutada just siis, kui
vektorid ei asu kik hel tasandil, ehk teisisnu kui nende poolt moodus-
tatud rptahuka ruumala pole null. Kui vektorid asuvad aga hel tasandil, saab
nende summana esitada ainult sel samal tasandil esitatavaid vektoreid.
Nd, kuna toodud maatriksi determinant oli vastavuses rptahuka ruu-
malaga, leidubki kolme muutujaga lineaarvrrandissteemil hene lahend para-
jasti siis, kui see determinant pole nulliga vrdne.
Kui determinant on vrdne nulliga, siis tuleb uurida, kas asub vektoritega

samal tasandil vi mitte kui asub, on lahendeid lpmatult palju, ja kui ei
asu, siis lahendeid polegi.
Ka seekord saab determinandi abil lahendidki kirja panna, selle jtame aga huvilis-
tele nuputada.
M
A
A
T
R
I
K
S
163
V

R
R
A
N
D
164
V

R
R
A
N
D
165
VRRAND JA
VRRATUS
OSA 4
V

R
R
A
N
D
166
V

R
R
A
N
D
167
Mees, kes teab kike algebrast,
on sageli siiski loru,
kui see ongi kik,
mida ta teab.
Frederich Suur
V

R
R
A
N
D
168
Vrrand aitab tpselt ja matemaatiliselt kirja panna teatavaid tingimusi. See on
looduse ja mbritseva kirjeldamise esimene etapp maailma matemaatilistesse
seostesse surumine.
Oletame niteks, et tahame ehitada uut lauluvljakut. Kige olulisem on ehituse
juures muidugi, et laulukaare alla mahuks piisavalt huvilisi. Teades, kuivrd laul-
jatele meeldib ligistikku miseda, vib niteks optimistlikult arvestada, et hele
trepiruutmeetrile mahub kolm lauljat.
Selle tingimuse vime matemaatiliselt kirja panna jrgmiselt:
.
Kui meid pikk kirjutamine ra ttab, vime vimalikku lauljate arvu thistada
-ga, vabade ruutmeetrite arvu -ga ning kirjutada sama vrrandi jrgmiselt:
.
Kuigi nd peame hoolega meeles pidama, mida ikkagi ja thistavad, on kirju-
tamisvaeva vhem.
Vrrandid aitavadki tingimusi konoomselt kirja panna ja elulisi ksimusi mber
snastada, nii et jrele jb ainult ksimuse jaoks oluline. Niteks oleme ju tiesti
unustanud, milline on laulupeo ajal ilm vi kuidas keegi riides on, ja seda igustatult.
Vrrandi moodustavad
1. mned muutujad ehk meile veel tundmata vrtusega suuru-
sed [lk 48];
2. mned arvud, mida kutsutakse kordajateks, kui nad korrutavad
lbi mnda muutujat, ning vabaliikmeteks, kui nad on omapi;
3. vrdusmrk =, mis neid muutujaid ja arve omavahel seosesse
seab.
Niteks meie vrrandis on kaks muutujat: ja , arv 3 on meie vrrandis kordajaks
ja htegi vabaliiget nagu polegi.
VRRAND
V

R
R
A
N
D
169
Kui tahaksime juurde lisada tingimuse, et 100 ruutmeetrit peab siiski ka orkestri
tarvis jma, peaksime lauljatele meldud ruutmeetrite arvu 100 vrra vhendama
ja saaksime koos vabaliikmega vrrandi:
.
Muidugi tuleks lpetuseks vrrand ka veel ra lahendada ehk leida kik arvupaarid,
mis kirjapandud vrrandit lahendavad.
Siin pole see eriti raske: seos seab ju ainult piirangu, et ks arv on tei-
sest kolm korda suurem. Nii on lahendiks niteks ,
, kui
Nagu varsti neme, kogunevad kik need lahendid hele sirgele. On kerge mrgata,
et mitte sugugi iga lahend ei ole enam tlgendatav meie alglesande raames. Te-
poolest, lahendite tagasitlkimisel elu konteksti peame jlle olema hoolikad ks
viis jrgimaks, et kik lheb sobivalt, on uurida algses lesandes peituvaid hikuid.
VRRAND JA HIKUD
Elulise alusega vrranditel on tavaliselt kaasas ka hikud. Niteks rkisime meie
vrrandis ruutmeetritest ja inimestest.
Esiteks on oluline neil jrge ajada, sest kui sassi lhevad ja , vib ikka
sna hiljaks jda.
Teiseks aitavad nad aru saada, kas kirja on saanud mistlik vrrand. Nimelt vime
niteks vaadata, kas vrrandi mlemal poolel olevad arvud kirjeldavad vrrelda-
vaid suuruseid ehk kas neid saab loendada samades hikutes vrduse mlemal
poolel peavad olema ju samad hikud.
Niteks meie vrrandi vasakul poolel on lauljate arv ehk teatud inimeste arv. Mis on
aga vrrandi paremal poolel?
m
s
km
h
V

R
R
A
N
D
170
Esmapilgul oleks seal justkui ainult ruutmeetrite arv pindala hik. Siiski, tuleta-
des meelde, et kordaja 3 thistab inimeste arvu iga ruutmeetri kohta, saame ikkagi
hikuks inimeste arvu:
.
Vrrandite matemaatilise lahendamise ajaks vib aga hikud unustada peaasi, et
nad alguses ja lpus igesti ritta saavad.
ERINEVAT TPI VRRANDID
Vrrandid vivad vlja nha vga erinevad, niteks kik jrgnevad on vrrandid:
Esimene erinevus on muidugi selles, et oleme muutujatele valinud erinevaid thi-
seid. Mned oleme thistanud thtedega, mned snadega.
Erinevusi on aga teisigi: mnes vrrandis on ks muutuja, mnes mitu. Mnes
vrrandis on muutuja esimeses astmes, mnes on ta krgemasse astmesse tste-
tud. Mnes vrrandis tolkneb ka mni nullist erinev arv, mida nimetasime vabaliik-
meks, teises on ainult muutujad.
Erinevat tpi vrrandid aitavad kirjeldada erinevaid tingimusi, kuid ksivad ka eri-
nevate lahendusmeetodite jrele.
HE MUUTUJAGA VRRAND
Vrrandites ning on mlemas ainult ks muutuja
ehk otsitav suurus. Kuna matemaatiliselt pole mingit vahet, kuidas muutujaid
thistada, eristab neid vrrandeid eelkige aste, millel muutuja ette tuleb.
V

R
R
A
N
D
171
Esimest nimetataks lineaarvrrandiks, kuna muutuja kige krgem aste on 1,
teist kuupvrrandiks, kuna muutuja kige krgem aste on 3.
Kooliprogrammi kige ohtlikum on muidugi ruutvrrand, mille lahendivalemit
nutakse une- ja mngupealt. Seetttu nitame ka, et see lahend ei ole sugugi
mstilise pritoluga, vaid sna selge matemaatilise arutluse tagajrg [lk 275].
Muidugi ei tle keegi, et astmed peaksid ainult hest suuremad olema. Nii r-
gitakse ka juurvrranditest, kui mngu tuleb ka ruutjuur muutujast. Niteks

ldiselt on nii, et mida keerulisemad muutuja astmed on mngus, seda keerulisem
on vrrandit ka lahendada.
MITME MUUTUJAGA VRRAND
Vrrandis vib muidugi ka olla mitu muutujat. Niteks peatki alguses too-
dud lauljate ja laululava pindalaga vrrand oli kahe muutujaga vrrand. Vrrand
on aga niteks kolme muutujaga vrrand, kus on teadaolev arv.
hed lihtsamad mitme muutujaga vrrandid on kahe muutujaga lineaarvr-
randid, kus mlemate muutujate aste peab olema ks. Niteks vi
on kahe muutujaga lineaarvrrandid.
Kuna siin on kaks muutujat, vime nende suhte kirja panna ka koordinaattasandil.
Nendest vrranditest vib visuaalselt melda kui sirgetest: kik arvupaarid, mis
kahe muutujaga lineaarvrrandit rahuldavad, moodustavad sirge tasandil.
Ka meie algne vrrand on tegelikult sirge vrrand.
V

R
R
A
N
D
172
Sarnaselt moodustavad kik arvukolmikud, mis rahuldavad kolme muutujaga
lineaarvrrandit, he ilusa tasandi.
Sirge ja tasandi vrrandist rgime muidugi varsti ka pikemalt [lk 184].
Keegi ei keela moodustada ka nelja, kuue vi kahesaja liikmega vrrandeid. Ni-
teks on tore vrrand
.
Kas seda vrrandit oleks vimalik kuidagi ka tlgendada? ks pisut hullumeelne
vimalus oleks elda, et vrrandi lahendite hulk moodustab 27-mtmelises ruu-
mis 26-mtmelise tasandi. Seda on aga pigem raske ette kujutada! Lihtsam on
sellest vrrandist melda kui 27 sahkerdajast, kes jagavad omavahel ra kokku
npatud miljon eurot.
VRRANDISSTEEM
Mnikord ei nnestu kiki soovitavaid tingimusi he vrrandiga kirja panna. Otsi-
tavad suurused rahuldavad mitut tingimust samaaegselt. Nii saamegi mitmest vr-
randist koosneva vrrandissteemi. Vrrandissteemi lahendamine thendab, et
otsime suurusi, mis rahuldavad kiki vrrandeid korraga.
Niteks vib meil olla teada, et ristkliku kujuga toa pindala on kmme ruutmeet-
rikest ja mbermt neliteist meetrit, ning meid huvitaks, mis kujuga see tuba on.
Mis on toa pikkus ja mis tema laius?
V

R
R
A
N
D
173
mbermtu kirja pannes saame vrrandi:
.
Pindala kirjeldades aga vrrandi:
.
Et leida sobivat pikkust-laiust, peame nd heaegselt lahendama mlemad vr-
randid.
Proovimise teel neme, et niteks ja rahuldab esimest vr-
randit, ent ei rahulda teist vrrandit. Samas ja rahuldab
esimest, kuid mitte teist vrrandit.
heaegselt lahendavad mlemat vrrandit ainult:
Muidugi ei olnud vrrandil endal aimugi, kumba meie nimetasime toa pikkuseks
ja kumba tema laiuseks, ning nii saamegi sisuliselt sama toa kuju kaks korda.
Kuna meil on kaks erinevat muutujat, vime jllegi seda vrrandissteemi ka geo-
meetriliselt ette kujutada. Nagu ennist, vime esimest vrrandit kirjeldada sirgega
; teist vrrandit kirjeldab aga joon kujus ehk .
Nende kahe joone likepunktid annavadki meile lahendid:
Sellest rgime aga pikemalt juba vrrandite ja geomeetria peatkis [lk 184].
V

R
R
A
N
D
174
MOBIILIOPERAATORI VALIMINE
Vrrand ei ole mitte ainult ks thtsamaid matemaatilisi seoseid, vaid on lisaks ks
tihedamaid seoseid matemaatika ja meid mbritseva vahel.
Nagu mainisime, aitavad vrrandid tingimusi ja olukordi tpselt ning matemaa-
tiliselt kirja panna. Kui vrrandite lahendamisega tulevad suurepraselt toime ka
arvutid, siis nende kirjapanemine jb siiski veel inimeste hooleks.
Vrrandite koostamiseks on vga hsti vaja lahti mtestada olukord ning otsus-
tada, millisel tpsusel seda kirjeldada. Milliseid nhtuseid, omadusi ja komponente
peaksime arvesse vtma? Kuidas nad tpselt omavahel seotud on? Vrrandi kirja-
panek on thtis ja huvitav etapp, kus ebatpsest elulisest probleemist saab tpne
matemaatiline lesanne.
Seetttu kutsume lugejat veel kord kogu seda protsessi lbi tegema.
Oletame, et valid endale uut mobiilioperaatorit, kelle paketid on jrgnevad.
Operaator A: 5 eurot kuumaks pluss 0,01 eurot kneminut.
Operaator B: 1 euro kuumaks pluss 0,02 eurot kneminut.
On sna intuitiivne, et kui satume hoogu ja rgime lemra palju, siis peaks
operaator A hinnapakett odavam tulema, sest kneminuti hind on poole viksem.
Samas kui rgime vga vhe, on jllegi operaatori B pakett kasulikum.
Seega on sna mistlik ja oluline ksida: vhemalt kui mitu minutit peaks kuu jook-
sul rkima, et tasuks valida operaator A?
Sellele ksimusele vastamiseks on ks vimalus koostada vrrand ja leida, millise
kneaja korral on operaatorite tasud vrdsed. Intuitiivselt on siis selge, et rohkem
rkides oleks kasulik valida operaator A ja vhem rkides operaator B. Selle roh-
kem kui idee saaksime veel tpsemalt kirja panna vrratuste abil [lk 190].
Vrrandi koostamine
Rolli mngivad siin olukorras rgitud kneminutite arv, kneminuti hind ja kuu-
maks. Viimased kaks neist on lihtsalt arvud, kneminutite arvu me alles otsime
tema on muutujaks ning vime tema vrust thistada -ga.
Kogutasu saamiseks peame kuutasule liitma kneminutite ja minutihinna korru-
tise. Kokku maksaksime siis kuus:
operaator A juures: eurot,
operaator B juures: eurot.
V

R
R
A
N
D
175
Tingimuse, et mlema operaatori juures oleks kogumakse vrdne, vime siis kirja
panna jrgmiselt:
.
Vrrandi lahendamine
Nd vime kogu konteksti ra unustada ja vrrandi
muutuja suhtes juba tunnis pitud teisenduste varal ra lahendada:


Tegelikult oleme siin juba tunginud jrgneva peatki, vrrandite teisendamise
ja lahendamise territooriumile, millest rgime kohe palju pikemalt ja phjaliku-
malt.
Enne jb vaid le veel saadud lahendust tlgendada.
Vrrandi tlgendamine
Tuleb vlja, et kuutasud on vrdsed, kui rgiksime tpselt 400 minutit. See teeb
le 10 minuti pevas, mis tundub ikka pris palju. Seega tasub ilmselt ikka valida
operaator B.

V

R
R
A
N
D
I


T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
176
Enamasti on vrrandi kirjapanek alles esimene samm. Jrgneb vrrandi lahenda-
mine: see thendab, et tahame leida kik arvud, mis kiki vrrandiga ette kirjuta-
tud tingimusi rahuldavad.
Vrrandi lahendamise ajaks vib kikide vrrandi liikmete hikud ja konteksti ra
unustada vrrandi lahendamise ajal ei loe, kust see vrrand tuli, loeb vaid mate-
maatika.
Vrrandi tlgendamisel tuleb muidugi lisada jlle juurde ka kontekst ja hikud. Siis
seome taas elu matemaatikaga ja see vajab palju thelepanu, sest tihti tekivad
vead just selles etapis.
Praegu asume aga lahendamise juurde. Alustame vrrandi teisendamise mate-
maatilisest kljest ja seejrel teeme kogu protsessi lbi veel he konkreetse lugu-
loo taustal.
VRRANDI TEISENDAMISEST LDISEMALT
Niipea kui vrrand on kirja saanud, on eesmrk seda lahendada. See toimub tihti
vrrandi teisendamise abil. Vrrandi teisendamine thendab vrrandi viimist teise,
ent siiski samavrsesse kujusse. Ideaalselt juame vrrandiga kujusse, kust on
vastust juba kerge vlja lugeda.
Kik teisendused, mis phe tulevad, ei silita muidugi vrrandi samavrsust: ni-
teks kui korrutame mlemad pooled arvuga null, siis saame mlemale poole vr-
dusmrki nulli. Null on aga nulliga vrdne, kskik millise vrtuse me algsele muu-
tujale ka annaksime.
Kige lihtsam viis vrrandi erinevate kujude samavrsuse nitamiseks on veen-
duda, et vime vrrandi uuest kujust mne teise sammu abil jlle vrrandi algsesse
kujusse tagasi juda.
VRRANDI TEISENDAMINE
JA LAHENDAMINE

V

R
R
A
N
D
I


T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E

177
Niteks vime vrrandile alati arve liita, sest vastandarvude liitmine teisendaks
uue vrrandi jlle tema algkujusse. Nii on niteks samavrsed vrrandid
ja
Esimesest saame teise kahte lahutades, teisest esimese kahte juurde liites.
Samamoodi vime vrrandeid nullist erineva arvuga korrutada, kuna sama arvuga
jagamine (sellest siis ka nullist erinevus!) viiks vrrandi taas algkujusse tagasi. Nii
on samavrsed ka vrrandid
ja
Esimesest saame teise pooli neljaga jagades ning teisest esimese, kui mlemat
poolt neljaga korrutame.
Neid kahte teisendust jrjepanu tehes neme, et vrrand on sama-
vrne vrrandiga . Ehk teisisnu selle esimese vrrandi lahendiks on .
Vaatame igaks juhul veel teistki nidet sisu ja soustita vrrandit .
Tema lahenduskigu saame kompaktselt kirja panna nii:
Siin oleme pstkriipsu taha lihtsalt mrkinud, mida tpselt teeme helt realt jrg-
nevale leminekuks, kik need on samavrsed teisendused.
Tihti on vrrandi teisendamisel samavrsust silitavatel sammudel ka hea intui-
tiivne selgitus:
niteks vime vrrandi mlemale poole juurde liita arve. Intui-
tiivselt on see selge: kui meil on tna sbraga sama vanus, siis
on meil ka tpselt kahe aasta prast sama vanus;
samuti vime vrrandi mlemaid pooli korrutada suvalise nul-
list erineva arvuga kui oleme praegu vrdses kaalus, oleksime
ka siis, kui meie mlema kaalud kolmekordistuksid. (Loodame
siiski, et seda ei juhtu.)
Kik teisendused aga samavrsust ei silita.

V

R
R
A
N
D
I


T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
178
VRRANDI TEISENDAMINE NII, ET SAMAVRSUS EI SILI
Vrrandit saab muidugi teisendada ka nii, et uus vrrand ei ole pris samavrne.
Sel juhul vib vrrandile uusi lahendeid juurde tekkida vi ra kaduda mne tei-
senduse korral muudame lihtsalt vrrandi algset tingimust vetimaks ja mnikord
lisame hoopis juurde vrinformatsiooni.
Niteks kui korrutame vrrandi mlemat poolt 0-ga, kaotame ju kohe kogu tingi-
musega antud informatsiooni, sest prast seda on mlemad vrrandi pooled vrd-
sed 0-ga ning see vrdus kehtib iga muutuja vrtuse jaoks.
Samamoodi vime ruutu vttes lahendeid juurde tekitada: elda, et , annab
tpselt he vastuse, aga juba kaks vastust, kuna teist vrrandit rahuldab ka
.
ldiselt ei tasu selleprast aga vga muretseda teisendage vrrandit mnuga,
kuni oskate temast midagi vlja lugeda. Prast tuleb lihtsalt le kontrollida, kas
saadud lahendid ka algseid tingimusi rahuldavad vi on kaasa tulnud teisendus-
tega kaasnenud informatsiooni kao kigus. Ettevaatlik ja hoolas tasub siiski olla.
Testus, et , ehk miks vrrandi teisendamisel tuleb ette vaadata.
Kirjutame vlja sna sisuthja vrrandi ja hakkame teda pnevuse tekita-
miseks teisendama.

korrutame mlemaid vrrandi pooli
avame sulud
liidame mlemale poole liikme
jagame -iga lbi
saame uue vastuse
Aga kui me nd vaatame hes algset vrrandit ning viimast vrrandit ,
siis saame, et sama arv on vrdne nii nulli kui hega, ja peame jreldama, et !
Ometigi teame, et see on jaburus ning algne vrrand ei ole samavrne vii-
mase vrrandiga .
Seega peame tee peal olema kasutanud mnda algtingimusi vnavat teisendust.
Tepoolest, vaadates leminekut sammult 4 sammule 5, oleme vrrandi mlemat
poolt lbi jaganud -iga. Ent on ju vrdne nulliga ning nulliga jagamine toobki
alati ainult jama kaasa!

V

R
R
A
N
D
I


T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E

179
VIKE VRRANDIJUTT
Nd aga aitab hetkeks puhtast matemaatikast, lhme pimekohtingule ja vaa-
tame, kas kik sai selgeks.
Juba joomegi meile sna mokkamda seltsilisega koos kohvi, sme kooki, naera-
tame ja tutvume. Ksime kaaslaselt ka piinlikkust tundmata vanust. Ent mis juh-
tub? Kaaslane hakkab vastu htut kiusama ja vigurdama!
Ta snab muiates, et kui vtta tema vanusest kaks kolmandikku ja lahutada sealt
kaks, saate sama tulemuse, kui vtta tema vanusest pool ja liita sinna ks. Milline
udus, kaaslane tahab teada, kas oskame vrrandeid koostada ja neid lahendada!
Vtame vljakutse vastu! Taskust vlja salvrtt, ja kaaslase avaldused lhevad sinise
tindiga hoolikalt kirja. Teisisnu, koostame elulise loo phjal vrrandi.
VRRANDI KOOSTAMINE
Ainsaks tundmatuks on kaaslase vanus, mida alguses kirjeldamegi muutujaga
. Tema snades jrge ajades vime kirjutada:
Ndseks on meil kik tingimused kirjas ning edasi on meie t vrrand ka ra
lahendada.

V

R
R
A
N
D
I


T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
180
VRRANDI LAHENDAMINE
Kaaslase vanuse vljalugemiseks vime oma vrrandit niteks teisendada jrgmi-
selt:
(kellele meeldiksid murrud, saagem neist lahti!)
(tahame leida vanust, lahutame mlemalt poolt viies kik tema kord-
sed hele poolele)
(liidame, lahutame)
Hurrraa, matemaatiline osa on lbi!
Ja siinkohal vist suurt midagi ka jnud pole. Vrrandi lahendi tlgendamine pole
eriti raske isegi muutuja nime jtsime selliseks, mis priselulist mtet kenasti kaa-
sas kannab.
VEEL VRRANDI LAHENDAMISEST
Siin alapeatkis rndame kahte ksimust: mida ikkagi peame silmas vrrandi
lahendamise all ning miks seda ldse ppima peaks.
VRRANDI LAHENDAMINE ERINEVATES ARVUHULKADES
Seni oleme rkinud, et vrrandi lahendamine thendab teatud tingimusi titvate
arvude leidmist. Matemaatiliselt pole see mitmel phjusel pris tpne kirjeldus.
Niteks oleme jtnud mainimata, milliseid arve silmas peame. Ometigi ngime
arvuhulkade peatkis [lk 78], et leidub mitu erinevat arvude hulka. Seega kui r-
gime arvude leidmisest, kas mtleme naturaalarve, tisarve, reaalarve, komp-
leks-arve?

V

R
R
A
N
D
I


T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E

181
Kui kirjeldame vrrandi abil mnda elulist olukorda, mrab seesama olukord
lahenditele antavad tingimused.
Niteks kui meil on otsitavaks muutujaks inimeste arv, oleks tore, kui tegemist
oleks naturaalarvuga. Samuti oleks meid llatanud, kui kaaslase vanus oleks osutu-
nud nullist viksemaks. Samas kui otsitavaks on sbra sidukiirus, viks see vabalt
olla mistahes positiivne reaalarv.
Kui lahendame vrrandeid oma lbuks, vime tiesti ise otsustada, milliste arvu-
dega ennast piirame. Niteks kahe muutujaga lineaarvrrandi korral on mistlik
end piirata reaalarvudega nii saame ilusa vastavuse sirgetega tasandil [lk 184].
Ka ruutvrrandi korral piirame end reaalarvudega [lk 87], kui tahame joonistada
ilusat graafkut, ja samas vtame arvesse ka kompleksarvud [lk 89], kui soovime
lahendit leida igale vimalikule ruutvrrandile.
ldiselt kehtibki, et mida rohkem arve endale lubame, seda rohkem lahendeid
vime ka leida. Niteks vrrandil puuduvad lahendid ratsionaalarvudes, ent
ometi eksisteerivad nad juba irratsionaalarvude hulgas. Vrrandil ei leidu
lahendeid reaalarvude hulgas, aga neid on tpselt neli, kasutades kompleksarve.
Vrrandite lahendamine erinevates arvuhulkades on vga erineva raskusega. Ni-
teks ei ole mingit raskust lahendada kolme muutujaga vrrandit
kompleksarvudes nimelt igale -i ja -i kompleksarvulisele vrtusele saame
leida kompleksarvulisi -i vrtusi tpselt 10.
Tisarvudes suudeti seesama vrrand aga lahendada alles prast kolmesaja-aas-
tast pingutust positiivsetes tisarvudes htegi lahendit ei leidugi!
Teoreemi, mis vidab, et kui on kahest suurem tisarv, siis helgi vrrandil kujus
positiivsetes tisarvudes lahendit ei leidu, kutsutakse Fermat suureks teoreemiks.

V

R
R
A
N
D
I


T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
182
Teoreemi nimi on antud 17. sajandi prantsuse matemaatiku Pierre de Fermat jrgi.
Ta oli kll ametilt jurist, aga vabal ajal tegeles kige meelsamini just matemaati-
kaga. Ta mtles phjalikult ksimusele, millal ikkagi laltoodud vrrandi lahendid
leiduvad, ning he paberilehe rel vitis ka, et tal on lihtne testus, mis nitab, et
juhul kui on kahest suurem tisarv, tisarvulisi lahendeid ei leidugi. Seda testust
aga keegi tema paberitest leidnud pole ning pole keegi suutnud lihtsat testust ka
vlja melda.
Tnaseks on kll Fermat suur teoreem testatud, kuid lahendus laiutab le paari-
saja leheklje ning on matemaatiliselt ikka parajalt keeruline.
MIKS VRRANDEID LAHENDADA?
Isegi kui arvutid ei oska elu vrranditesse panna, on nad tingimata head vrrandite
lahendamisel. Neile tuleb lihtsalt vrrand ja mned lahendusnipid ette sta ning
jda vastuseid ootama.
Niteks kasutades maatriksesitlust [lk 152], vib arvutitele anda tpse algoritmi,
mille abil vivad nad iga lineaarvrrandissteemi tpselt ja kiiresti lahendada.
Sadade muutujate ja lineaarvrranditega vrrandissteem vtab arvutil aega
ainult hetke.
Vib tekkida ksimus: miks siis ldse ise ppida nende lahendamist?
Esiteks, kuna meid ei huvita mitte ainult vrrand ise, vaid ka tema eluline kontekst,
siis vib ka vrrandi lahendamine anda ideid sellesama konteksti kohta. Nii mnigi
kord saame lahendussamme ka eluliselt tlgendada ja sellest kasugi saada.
Teiseks annab vrrandite lahendamine oskused matemaatiliste tehetega mlla-
miseks, mida tuleb ette mujalgi, kus elu matemaatikasse lme.
Viimaks, paljude krgema astme vrrandite lahendamise jaoks ei leidu (veel) tp-
seid retsepte, mida arvutile ette sta nende lahendamine vajab tepoolest
nupukust. Niteks on teada, et vrrandil leidub lahendeid, neid
kiki leida aga arvuti ei oska. Ja ka kik praegused retseptid, mida arvutid kasuta-
vad, tulenevad just varasemate matemaatikute mttetst ka sellele tahab ehk
mni lugeja kspev kaasa aidata.

V

R
R
A
N
D
I


T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E

183
V

R
R
A
N
D


J
A


G
E
O
M
E
E
T
R
I
A
184
Mni muutujargastikuga vrrand vib alguses sna eemaletukav tunduda. Kuid
hte ilusti tmmatud kverat, mis vljendab sedasama vrrandit, on alati kaunis
vaadata.
nneks tuli 16. sajandil prantsuse matemaatik ja flosoof Descartes selle peale, kui-
das omavahel vrrandeid ja geomeetriat siduda.
Kige lihtsam seos on kahe muutujaga lineaarvrrandite ja sirgete ning kolme
muutujaga lineaarvrrandite ja tasandite vahel. Nendest seostest pajatame ka
kesolevas peatkis.
VRRANDI JA GEOMEETRIA VAHELINE TLKIMINE
Vrrandil on muutujale antud vga karmid tingimused ning vimalik on
tpselt ks lahend: peab olema vrdne hega. Geomeetriliselt vime sellest vr-
randist melda kui sellise arvtelje punkti leidmisest, mis on arvust 3 kahe hiku
vrra vasemal.
VRRAND JA GEOMEETRIA
V

R
R
A
N
D


J
A


G
E
O
M
E
E
T
R
I
A
185
ks viis tingimusi vetimaks muuta ja vrrandile rohkem lahendeid tekitada, on
mngu tuua rohkem muutujaid. Niteks vrrandil on lahendeid maa ja
ilm: iga -ivrtuse jaoks leidub sobiv vrtus ka -ile. Kui on vrdne 2-ga, peab
olema vrdne hega. Kui on vrdne 3-ga, peab vrduma nulliga ja nii edasi.
Kik vrrandi lahendid on antud arvupaaridena ks neist tleb vima-
liku muutuja vrtuse ja teine muutuja vrtuse. Iga selline arvupaar thistab
aga tpselt hte punkti arvutasandil: -i vrtus annab punkti -koordinaadi ning
-i vrtus punkti -koordinaadi.
Kui hakkame kiki neid punkte joonistama, neme, et nad otsustavad kik ennast
kenasti hele sirgele ritta seada.
Selgub, et iga kahe muutujaga lineaarne vrrand (mlema muutuja aste on ks)
kirjeldabki tpselt hte sirget tasandil ja vastupidi ka: kui meile on antud ks sirge
tasandil, vime kirjeldada teda kahe muutujaga lineaarse vrrandi abil.
Kikvimalikud sirged tasandil oskame kergesti joonistada, kikvimalikud kahe
muutujaga lineaarvrrandid on aga antud jrgmise kujuga:
.
Siin on lihtsalt suvalised reaalarvulised kordajad ning reaalarvuline vabaliige.
See seos on pris kihvt! Meil on helt poolt midagi geomeetrilist, joon, mida vime
pliiatsi vi pastakaga paberile vedada, ning teiselt poolt kuivana niv vrrand ja
ometigi kirjeldavad mlemad sama matemaatilist objekti!
V

R
R
A
N
D


J
A


G
E
O
M
E
E
T
R
I
A
186
Ka praktilisema poole pealt on see seos vgagi kasulik, kuna vimaldab tingimusi
ja seoseid kirjeldada nii geomeetria kui vrrandite keeles. Seega kui sirgel on mni
omadus, siis peab see vastav omadus olema kirjeldatav ka vrrandite keeles ja vas-
tupidi.
Oletame niteks, et meie geomeetriliseks omaduseks on teadmine, et sirge lbib
punkti null. Milline oleks see omadus vrrandite keeles?
Kui sirge lbib punkti null, siis rahuldab arvupaar vrrandi tingimusi. Sises-
tades ja vrrandi ldkujusse, saame, et . Seega kui sirge lbib
punkti null, puudub vastaval vrrandil vabaliige ning sellise vrrandi vib kirja
panna kujul . Niteks joonistatud sirge vrrand on .
Lhtudes vrrandite keelest viksime aga ksida: millised sirged vastavad vrran-
ditele kujus mingi suvalise arvu jaoks?
V

R
R
A
N
D


J
A


G
E
O
M
E
E
T
R
I
A
187
Joonistades vib veenduda, et kik need sirged on kenasti paralleelsed.
Nii nagu iga kahe muutujaga lineaarne vrrand on tpselt vastavuses mne tasandi
sirgega, on iga kolme muutujaga lineaarne vrrand ilusas vastavuses mne tasan-
diga kolmemtmelises ruumis.
Ka siin vime geomeetrilisi omadusi kirjeldada vrrandite keeles ja vastupidi. Niteks
vrrandid kujus kirjeldavad kik tasandeid, mis lbivad koordi-
naatteljestiku nullpunkti. Kike seda on muidugi juba palju keerulisem joonistada.
SIRGETE LIKUMINE TASANDIL
JA VASTAV VRRANDISSTEEM
Nagu ngime, on iga sirge tasandil vastavuses he lineaarvrrandiga kujus

Seelbi on sirgete omaduste kirjeldamine vrdvrne lineaarvr-
randi kirjeldamisega.
Olukord muutub veelgi pnevamaks, kui tasandile asetada neid mitu. Kui meil on
kaks sirget, tekib ju mitmeid geomeetrilisi vimalusi nende kahe sirge suhestumi-
seks. Kaks sirget vivad kas
likuda hes punktis,
olla paralleelsed,
vi kattuda.
V

R
R
A
N
D


J
A


G
E
O
M
E
E
T
R
I
A
188
Samaaegselt vime mlemat sirget aga kirjeldada ka kahe muutujaga lineaarse
vrrandiga. Mis kirjeldab nende vrrandite omavahelist suhestumist?
Selleks on muidugi neist kahest vrrandist koosnev vrrandissteem!
Tepoolest, vrrandissteem otsib ju kiki punkte, mis rahuldavad mlemat sirge
vrrandit htaegu, ehk teisisnu kiki punkte, mis asuvad korraga nii hel kui teisel
sirgel.
Neid punkte on
tpselt ks, kui sirged likuvad,
null, kui sirged on paralleelsed,
lpmatult palju, kui mlemad sirged on tegelikult
ks ja sama sirge.
Nii saamegi vrrandissteemi lahendamisega tpselt teada, kuidas nende vrran-
ditega kirjeldatud sirged omavahel asetsevad.
V

R
R
A
N
D


J
A


G
E
O
M
E
E
T
R
I
A
189
SIRGETE JA TASANDITE RAKENDUSED
Sirgete ja tasandite vrrandid, nende koostamine ja nendega mngimine kuuluvad
vheste lemmikhobide kilda. Siiski tasub nendega hsti lbi saada juba niteks sel-
leprast, et nad mngivad tiesti arvestatavat rolli arvutigraafkas.
Niteks vivad sirge ja tasandi vrrandid ette tulla arvutimngude loomisel.
Kujutame ette, et arvutimngus on kolmemtmeline tuba. hes seinas on aken,
millest paistab sisse ilus pevane valgus. Mni pikesekiir levib kenasti sirgjooneli-
selt ning muidugi otse vastu prandat, millest vime melda kui tasandist. Valgus-
kiire levikut kirjeldab seega sirge vrrand ja prandat tasandi vrrand.
Kuid pris elus ei j valgus lihtsalt prandale, vaid peegeldub sealt edasi. Sellep-
rast tulebki iga sellise valguskiire ehk sirge jaoks vlja arvutada tema peegelduse
jrgne suund ning seega jlle uus sirge. Muidugi ei piirdu valguskiir ainult he pee-
geldusega, vaid levib ja peegeldub jrjest edasi seintelt, laelt, mblilt. Nii tuleb
korduvalt vlja arvutada sirgete ja tasandite vrrandeid.
nneks ei pea me seda ise tegema tuleb lihtsalt arvutile petada, kuidas arvuta-
mine kib, ja edasi teeb ta kiki neid tehteid meeletu kiiruse ja tpsusega.
Pris lpmatult valguskiiri siiski prgatama ei pea. Prast sadat prget on toas juba
kenasti eri toonides seinad, pehmete servadega varjud ja kik muu, mis tekitab
meile hea koduse tunde. Oleme arvutile priselu selgeks teinud ja meie mng neb
realistlik vlja.
V

R
R
A
T
U
S
190
Nagu ngime, vimaldab vrrand [lk 168] sna tpselt ja arvuliselt tingimusi ja
seoseid kirja panna. Mnikord ei ole aga tingimused nii phjalikud, et neid saaks
vrrandiga kirja panna, ning mnikord ei huvitagi meid see, millised on suuruste
tpsed vrtused. Meid huvitab ainult nende suuruste vaheline seos mis on suu-
rem, mis viksem.
Niteks valides kahe rahapauna vahel, ei huvita rahalembelist, kui palju on tpselt
hes vi teises paunas raha, vaid huvitab pigem, kummas paunas on rohkem raha.
Samuti ei huvita meid niteks kahe marsruudi vahel valides, kui pikad teekonnad
tpselt on, vaid kumb on lhem, kumb pikem.
Ka vrrandi peatkis toodud nited oleksid loomulikumad vrratuste keeles.
Ksime ju tegelikult, mitu inimest maksimaalselt mahuks nii vi nii suurele laulu-
lavale. Nii saaksime ka toodud vrrandi asemele hoopis vrratuse.
.
Mrk asetataksegi kahe suuruse vahele, kui vasem on paremast viksem vi sel-
lega vrdne. Mrk isepini thendab, et vasem suurus on paremast rangelt vik-
sem ehk vrdus pole sel juhul lubatud. Niteks thendab, et arv on arvust
3,5 viksem. Mlemat mrki vib muidugi kasutada ka teisipidi, niteks .
VRRATUS
V

R
R
A
T
U
S
191
VRRATUSTE KOOSTAMINE
Nagu vrrandi korralgi, koostame ka vrratusi tihti mne elulise situatsiooni kir-
jeldamiseks vi mne elulise ksimuse lahendamiseks. Vrratuste ja vrrandite
koostamine on vga sarnane seame elulistele suurustele vastavusse muutujad ja
mrame nendevahelised suhted.
Meenutame niteks mobiilioperaatorite nidet. Meil oli kaks operaatorit jrgmiste
pakettidega:
operaator A: 5 eurot kuumakse pluss 0,01 eurot kneminut,
operaator B: 1 euro kuumakse pluss 0,02 eurot kneminut.
Vrrandi peatkis ksisime, kui palju peaksime telefoniga rkima, et operaatorite
juures oleksid kuutasud vrdsed. Kuna on aga selge, et operaator A muutub sood-
samaks, kui rgime palju, oleks loomulikum ksida: kui palju peaksime telefoniga
rkima, et operaator A muutuks soodsamaks?
Kuna kuutasu sltub mlemal juhul otseselt rgitud kneminutite arvust, tuleb ta
kindlasti mngu tuua ning vime ta thistada niteks muutujaga . Seega vime
kuutasud vlja kirjutada jrgmiselt:
Operaator A juures: eurot
Operaator B juures: eurot
Meie ksimust, millal on operaator A kuutasu odavam, esitab siis tpselt vrratus:
.
Nagu vrranditegi korral, on vrratuses endas nd kontekst kadunud: ksime liht-
salt, milliste -de korral on vasem pool viksem paremast. Prast vime vastuse
tlkida jlle elukeelde ja vastatagi, milliste kuuminutite arvu korral on operaator A
pakett odavam.
Nd rgimegi vrratuste lahendamisest lhemalt.
VRRATUSE LAHENDAMINE
Vrratuse lahendamine thendab tpselt sama, mida vrrandi lahendaminegi
tuleb leida antud tingimustega sobivad muutuja vrtused [lk 176].
V

R
R
A
T
U
S
192
Niteks kui tahtsime leida arve, mille ruut oli vrdne 4-ga, saime vrrandi: .
Samamoodi vime otsida arve, mille arvuruut on 4-st suurem. Seda kirjeldab vr-
ratus: .
Vrratuste lahendamisel on tihti kasulik melda geomeetriliselt ritame kogu
vrratuse taandada mne funktsiooni graafku uurimisele.
laltoodud vrratuse korral neme, et kik otsitavad arvud peavad olema kas
kahest suuremad vi miinus kahest viksemad, sest muudel juhtudel on ruut-
funktsiooni graafk 4-st madalamal.
Sama strateegia toimib ka keerulisemate vrratuste puhul. Niteks oletame, et
ksitakse, milliste reaalarvude jaoks on
.
Kasutades vrratuse omadusi vime selle vrratuse mber viia kujusse
.
Sellises kujus vastab vrratus ksimusele: millal asub kuupfunktsioon -teljest le-
val pool?
Kuupfunktsiooni graafk teeb kokku maksimaalselt kaks pret, aga sellest rgi-
me pikemalt osa 6 juures [lk 266].
Kuupfunktsiooni oskame umbkaudu joonistada niipea, kui teame ta nullkohti
[lk 269]. Seega tegurdame vasemat poolt ja saame samavrse vrratuse
. Nd vime vastuse vlja lugeda, joonistades umb-
kaudselt kuupfunktsiooni graafku.
V

R
R
A
T
U
S
193
Meile sobivad kik arvud vahemikus ning kik hest suuremad arvud:
Graafline meetod phineb sisuliselt funktsioonide graafkute vrdlemisel. Olek-
sime vinud eelnevalt ka lihtsalt vrrelda funktsioonide
3
+ 2
2
ja + 2 graaf-
kuid, aga lihtsam oli teisendada vrratust nii, et ks funktsioon oli kuuppolnoom
ja teine lihtne nullfunktsiooni, mille graafkuks on siis -telg ise.
Mnikord peame aga testi joonistama vlja kaks erinevat funktsiooni. Niteks
neme graafkult, et iga mittenegatiivse -i jaoks.
Selle fakti range testus kasutab tuletist [lk 320] ja phineb tpselt graafkult saa-
dud intuitsioonil: kohal 0 on mlemad funktsioonid vrdsed ning edasi kasvab
funktsioon kiiremini kui funktsioon .
Kuna vrdusjuht on mingis mttes vrratuse piirjuhuks, vime vrratuste lahen-
damise taandada tihti vrrandite lahendamisele. Mingis mttes tegime seda ka
kogu eelnenud arutelus: leidsime geomeetriliselt, kus on mingid likepunktid, ning
otsustasime, kummale poole jvad siis vrratuse lahendid. Likepunktid ise aga
thistasidki vrrandite lahendeid ja piirasid vrratuse lahendite ala. Just selle seose
tttu saime ka tegelikult mobiilioperaatorite ksimusele ainult vrrandite raames
vastuse leida.
V

R
R
A
T
U
S
194
VRRATUSE TEISENDAMINE
Vrratustega vib teha peaaegu kike, mis vrranditegagi. Samavrsed vrratu-
sed saame niteks, kui
1. liidame mlemale vrratuse poolele sama arvu juurde. See on
ju igati intuitiivne kui Sul on rohkem raamatuid kui vennal, on
Sul neid rohkem ka prast seda, kui kirjandushuviline tdi mle-
male teile uue raamatu kingib;
2. korrutame vrratuse mlemat poolt sama positiivse arvuga. Ka
see on loomulik: perepitsa on suurem kui tavaline pitsa ning ka
pool vi neljandik perepitsat on suurem kui pool vi neljandik
tavalisest pitsast.
Siinkohal on oluline mrgata, et mlemaid pooli vib ainult positiivse arvuga lbi
korrutada ja mitte negatiivse arvuga. Negatiivse arvu korral tuleb vrratuse mrk
muuta vastupidiseks. Miks see nii on?
Alustame hest nitest, vrratusest . Kui mlemad pooled korrutada lbi
-ga, saame arvudeks vastavalt 3 ja . Kuid enam ei ole 3 viksem kui . Selle
vltimiseks prame mrgi vastupidiseks ning saame, et
Thendab ju mlema vrratuse poole miinus hega lbi korrutamine tegelikult arv-
telje peegeldust 0 punkti suhtes ja nii muutubki vrratuse mrk suurus, mis enne
oli arvteljel kige paremal ning seega suurim, asub prast peegeldust kige vase-
mal ning on seega vikseim.
Kui korrutame vrratuse pooled lbi mne miinus hest erineva negatiivse arvuga,
nagu niteks arvuga , siis vime sellest melda kahes sammus: 1) esmalt kor-
rutame mlemat poolt arvuga ja seega vahetame vrratuse mrgi ning 2) see-
jrel korrutame pooli arvuga
Muidugi vib ka vrratusega teha teisendusi, mis samavrsust tingimata ei silita.
Siin tuleb hoolikas olla just selleprast, et iga kord negatiivse arvuga korrutades
vib mrk muutuda. Niteks kui vrratuse mlemad pooled ruutu vtame, siis saa-
V

R
R
A
T
U
S
195
dud vrratus on algsega samavrne ainult juhul, kui mlemad vrratuse pooled
on positiivsed.
Tepoolest, kui , siis ka . Samas aga , kuid

.
VRRATUSED JA PLANEERIMINE
Matemaatiline planeerimine tegeleb teatud mttes elulistele probleemidele
parimate lahenduste leidmisega. Seejuures on vrratustel matemaatilises planee-
rimises oluline osa. Toome mned nited.
1. Kuidas peaks bussifrma korraldama bussiliiklust, nii et teenida
vimalikult palju kasumit? helt poolt tahab bussifrma teha vi-
malikult vhe kulutusi bussijuhtidele, bussidele ja ktusele. Tei-
selt poolt peab ta pakkuma vimalikult head teenust, et reisijad
ei lheks konkurentide juurde vi ei hakkaks sitma autoga.
2. Milline on parim istekohtade jaotus klassiruumis, nii et pilased
oleksid vimalikult nnelikud? Arvesse tuleb vtta nii pilaste
istekoha- kui ka pinginaabrite eelistusi.
3. Mida peaks vaene lipilane sma, nii et ta kulutused toidule
oleksid vimalikult viksed, kuid pevased toitainete normid
oleksid tidetud?
Jrgnevalt vaatame viimast probleemi lhemalt sna lihtsustatud nite varal, kus
tudengi ostukorvi saavad kuuluda vaid kartulid ja oad. Peab tdema, et priselt ei
taha kll vist keegi ainult kartulitest ja ubadest toituda, aga realistlikumad problee-
mid on liiga keerulised, et neid paberil ilma arvutite abita lahendada.
Igal juhul alustame oma teadmiste lesloetlemisega.
Kilo kartuleid maksab 0,7 eurot, sisaldab 20 g valke ning 170 g
ssivesikuid.
Kilo ubasid tomatikastmes maksab 1,4 eurot, sisaldab 60 g
valke ja 120 g ssivesikuid.
Tiskasvanud inimene vajab pevas 50 g valke ja 300 g ssi-
vesikuid.
Meie ksimus on, millise toidurahaga saab vaene tudeng pevas hakkama ainult
kartuleid ja ubasid ses, nii et peva valkude ja ssivesikute norm oleks tidetud?
V

R
R
A
T
U
S
196
Kigepealt peame selle lesande tlkima matemaatika keelde ehk koostama
matemaatilise mudeli.
Esmalt leiame koguhinna. Selle jaoks thistame kartulite kogust kilodes -iga
ning ubade kogust kilodes -iga. Nii lhevad kartulid maksma eurot, oad

eurot ning mlemad kokku eurot. Tahaksime seda maksumust
minimeerida, kusjuures kogustele ning on seatud teatud piirangud, mis tule-
vad pevastest toitainete normidest peame sma vhemalt teatud arvu valke
ja ssivesikuid.
ritame nd need piirangud vrratuste keeles kirja panna.
Valke on kartulites grammi ja ubades grammi. Kuna tiskasvanud ini-
mene peaks pevas sma vhemalt 50 grammi valke, siis saame vrratuse
.
Sarnaselt saame ssivesikute jaoks tingimuse

Lisaks ei saa ei kartulite ega ubade kogused olla negatiivsed arvud. Seetttu on
meil veel vrratused ja


Oleme saanud jrgneva matemaatilise mudeli. min thendab siin, et otsime
vrrandi vikseimat ehk minimaalset vrtust ning muidugi peavad lisaks olema
rahuldatud kik toodud vrratused:
Seda lesannet on kige lihtsam lahendada graafliselt. Selleks kanname koordi-
naatteljestikku kik neli vrratust ning mrgime ra piirkonna, mis kiki vrratusi
rahuldab.
V

R
R
A
T
U
S
197
Viimaks leiame mrgistatud piirkonnas punkti, kus funktsiooni vrtus
on minimaalne. Kuidas seda teha?
Meenutame, et sirged kujus on kik omavahel paralleelsed
ning vhendades vrtust, liigutame seda sirget lihtsalt allapoole. Nd asub
minimaalne vrtus kindlasti hel sellistest sirgetest ning lahendiks
on paar tpselt siis, kui ta ka omakorda lahendipiirkonda jb. Seega on meie
lesanne leida minimaalne vrtus, mille korral sirge likab veel
endiselt lahendipiirkonda.
Nagu jooniselt neme, juhtub see tpselt sirgete ja
likumispunktis, mida oskame juba lihtsalt leida: 1,54 kg
kartuleid ja 0,32 kg ubasid lhevad maksma 1,53 eurot.
MNED LEVINUD VRRATUSED
Nii nagu koolist on hsti teada, et petaja on alati targem kui pilane, kehtivad
ka teatud vrratused vga paljude erinevate arvude vi elementide jaoks. Niteks
kehtivad mned vrratused absoluutselt kikide positiivsete reaalarvude jaoks vi
kikide hest suuremate reaalarvude jaoks vi kikvimalike kolmnurkade jaoks.
Loetleme ja selgitame neist siinkohal mnda.
REAALARVU RUUT
Kige tuntum vrratus on ilmselt jrgmine: iga reaalarvu ruut on mittenegatiivne
ehk . Vrdus kehtib muidugi parajasti juhul, kui on vrdne nulliga. Miks see
ikkagi on nii?
V

R
R
A
T
U
S
198
Nulli puhul on muidugi asi selge, on ju nulli ruut jllegi null.
Ka positiivsete arvude puhul pole asi palju keerulisem: on ju tpselt kljega
ruudu pindala ning ruudu pindala peabki positiivne olema.
Iga negatiivse arvu vime aga kirjutada kujul , kus on ise positiivne.
Sel juhul vime kirjutada
ning tulemus on jllegi positiivne.
KUMB ON SUUREM, ARV VI TEMA RUUT?
Vibolla klab see alguses natuke mitteintuitiivselt, aga arvu ruut ei ole mitte
sugugi alati suurem kui arv ise. Negatiivse arvu ruut on muidugi alati temast suu-
rem, sest eelneva phjal on arvuruut ise alati positiivne.
Samuti, kui positiivne reaalarv on hest suurem, siis on ta ruut arvust suurem. Kui
aga positiivne reaalarv on hest viksem, siis on ta ruut arvust viksem:
Ka seda pole vga raske testada teame ju, et vime iga vrratust positiivse
tisarvuga lbi korrutada:
korrutades vrratuses mlemad pooled -ga, saame vr-
ratuse ,
korrutades vrratuses mlemad pooled -ga, saame vr-
ratuse .
ARITMEETILINE JA GEOMEETRILINE KESKMINE
Arvude aritmeetiline keskmine tuleb esile sna tihti: niteks arvutatakse vlja
keskmist hinnet, eksamitulemuste keskmist vi rahva keskmist vanust. Selle jaoks
liidetakse lihtsalt kik uuritavad tulemused kokku ja jagatakse summa tulemuste
arvuga:
.
V

R
R
A
T
U
S
199
Keskmistada vib aga teisiti: vib kik tulemused kokku korrutada ning siis vtta
nendest nii mitmes juur, kui palju tulemusi oli.
.
Geomeetriline keskmine tuleb esile niteks televiisorite kuvasuhete mramises.
Vana kinostandard oli kuvasuhe (pilt on 2,39 korda laiem) ning vana tele-
viisor nitas flme suhtes . Nende kahe standardi vahel kompromissi leidmiseks
kasutati geomeetrilist keskmist ning saadi tulemuseks standard. Geomeetri-
lise keskmise kasutamine vimaldas saavutada olukorra, kus mlemaid proport-
sioone muudeti hepalju.
Nii aritmeetiline kui geomeetriline keskmine on ka seotud vastavanimeliste jada-
dega [lk 128]. Nimelt on aritmeetilise jada kolmest jrjestikusest liikmest keskmine
rmiste aritmeetiliseks keskmiseks ning tpselt sama juhtub ka geomeetrilises
jadas, kasutades geomeetrilist keskmist.
ks tuntud vrratus vidab, et kahe mittenegatiivse reaalarvu aritmeetiline kesk-
mine on vhemalt sama suur kui kahe arvu geomeetriline keskmine. Ehk:
.
Kuidas seda testada?
Vaatame arvu . Kuna tegemist on arvuruuduga, siis on ta mittenega-
tiivne. Avades sulud, saame , ehk testi .
Graafliselt vib aritmeetilisest ja geomeetrilisest keskmisest ning nendevahelisest
vrratusest melda jrgnevalt:
V

R
R
A
T
U
S
200
Testus vajaks natuke kolmnurkade ja trigonomeetriaga mngimist. Huvitunud
lugeja vib seda proovida niteks peale trigonomeetria peatki lbimist [lk 205].
Kuigi meie testasime siin ainult, et kahe arvu aritmeetiline keskmine on suurem
geomeetrilisest keskmisest, siis tegelikult kehtib vide mistahes paljude arvude
kohta. Suvalise mittenegatiivse arvu aritmeetiline keskmine on suurem kui
geomeetriline keskmine. Seda on siiski juba pisut keerulisem testada.
LHIM MURDJOON
Lpetame peatki he vga lihtsa geomeetrilise vrratusega. See vidab, et kahe
punkti vahelistest murdjoontest on vhima pikkusega neid punkte hendav sirg-
lik.
Sellest vrratusest jreldub kohe niteks tuntud kolmnurga vrratus: kolmnurga
iga kahe kljepikkuse summa on pikem kui kolmas klg. See lihtne vide osutub
jrelikult sna sisukaks.
V

R
R
A
T
U
S
201
A
B
S
O
L
U
U
T
V

R
T
U
S
E
G
A


V

R
R
A
N
D
202
Meie eesmrk siin raamatus ei ole alati petada petada oskavad palju paremini
petajad ise vaid pigem anda ideid, kuidas koolimatemaatikast melda. Seega
ritame ka siin pisikeses peatkis ainuksi selgitada, kuidas absoluutvrtusega
vrrandit tlgendada. Meenutame, et arvu absoluutvrtusest kirjutasime juba ka
arvude peatkis [lk 120].
Oletame, et teid on vastamisi seatud vrrandiga:
.
Tundub pris hirmuratav? Phjuseta!
On mitu viisi, kuidas ennast veenda, et tegemist on sna ohutu olukorraga.
Esmalt vib ritada vrrandi lahti snastada kauguste abil.
Oletame niteks, et meil on lihtsam vrrand . Vrrandi vasak pool kir-
jeldab siis punkti kaugust arvust 1 ja vrrandi lahendamine thendab kikide sel-
liste punktide leidmist arvteljel, mis on arvust 1 kahe hiku kaugusel:
Jooniselt on lihtne nha, et vimalikud on tpselt kaks punkti: vi .
Kui meile on aga antud keerulisem vrrand nagu leheklje alguses, on joonise abil
lahendamine juba pris raske. Niteks vrrandi
vime kll lahti snastada kauguste abil:
vrrandi vasak pool kirjeldab arvu kauguste summat arvudest
2 ja 0,
vrrandi parem pool kirjeldab arvu kaugust arvust 1 ja lisab
sellele kaugusele veel 2 juurde.
ABSOLUUTVRTUSEGA
VRRAND
A
B
S
O
L
U
U
T
V

R
T
U
S
E
G
A


V

R
R
A
N
D
203
Ent siiski lheb joonise abil lahendamine keeruliseks. Niisiis mtleme korra, kuidas
veel lihtsama vrrandi lahendamisest melda.
Joonisel hakkame automaatselt proovima kahte erinevat juhtu:
punkt asub arvust 1 paremal pool
punkt asub arvust 1 vasemal pool
Smbolites thendab see aga, et me vaatasime lbi kaks juhtu:
on positiivne
on negatiivne
Kasutades absoluutvrtuse defnitsiooni, annavad need kaks juhtu meile kaks eri-
nevat vrrandit:
On lihtne nha, et esimene annab tpselt meile vastuse 3 ja teine vastuse .
Tpselt sama strateegia aitab ka keerulisemate vrrandite puhul. Peame iga vr-
randis asuva absoluutvrtuse jaoks vaatama lbi kaks juhtu juhu, kus absoluut-
vrtuste vahel olev avaldis on positiivne, ja juhu, kus ta on negatiivne.
Nii ei erine absoluutvrtusega vrrandi lahendamine sugugi tavalise vrrandi
lahendamisest absoluutvrtusega vrrandi puhul tuleb lihtsalt lbi vaadata mitu
tavalist vrrandit.


P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
204
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
205
TRIGONOMEETRIA
OSA 5
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
206
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
207
kski tandja ei saa lbi ilma
aritmeetikata, kski mehaaniline
leiutis ilma geomeetriata.
Benjamin Franklin
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
208
Siin peatkis lheneme trigonomeetriale eelajaloolisest vaatevinklist, vaadeldes
trigonomeetriat kitsamalt kui petust seostest kolmnurkades ning laiemalt kui
petust suhetest ja proportsioonidest.
Trigonomeetria motivatsiooniks tuuakse tihti igustatult majaehitust: hea ehitise
projekteerimine nuab tpset nurkade ja pikkuste seadmist.
Meie aga lheme esimese looga Maa pealt veidi kaugemale ja vaatame, kuidas tri-
gonomeetria avakosmoses kasuks vib tulla.
KSIMUS KOSMOSEST
Oletame, et prast keskkooli psed tle kosmosejaama. Milline rm, kosmose-
jaam!
Kosmosejaam on aga katki ja vajab paikamist he antenni otsa juurest. Seega tuleb
vlja saata astronaut ja ta igesse kohta toimetada. Kuidas kosmonauti avakosmo-
ses liigutada?
Tnases kosmosejaamas on astronautide liigutamine lahendatud mit-
meosalise robotke abil, mille moodustavad pratavad liigesed
ja sirged jupid just nagu inimkegi.
Kuidas seda robotktt kontrollida? Kuidas vlja arvutada, kui
palju ja kuidas erinevaid liigeseid prata, et astronaut igesse
paika viia ja jaam ra paigata?
Selgub, et siin tuleb appi kolmnurga elementide hen-
damine trigonomeetria abil. Tepoolest, lihtsamale
juhule leiad lahenduse kesoleva peatki lpust.
Rnnakut trigonomeetriasse alustame aga vikese
sissejuhatusega kolmnurkadesse.
PROPORTSIOONID JA
KOLMNURGAD
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
209
VRDSED JA SARNASED KOLMNURGAD
Nagu juba raamatu esimeses osas mainisime, on kaks kolmnurka vrdsed vi uhke-
malt eldes kongruentsed siis, kui neid vib tpselt ksteise peale asetada, kusjuu-
res seejuures on lubatud kolmnurk ka tasandilt vlja tsta ja teistpidi prata.
Kahe kolmnurga kongruentsuse garanteerib niteks kigi kolme klje vrdsus. See
klab esialgu sna lihtlabaselt, aga tegelikult vajab testamist.
Tepoolest, niteks sellest, kui kik kolm nurka on vrdsed, kolmnurkade endi
vrdsus ju ei jreldu, sest kolmnurgad vivad olla erineva suurusega.
Samuti ei jreldu nelinurkade puhul kige nelja klje vrdsusest nelinurkade kong-
ruentsus.
Selle testamine, et kolme klje vrdsusest jreldub kolmnurkade kongruentsus,
siiski vga raske ei ole. Tuleb lihtsalt mrgata, et sirkli ja joonlaua abil vib kolme
klge teades konstrueerida tpselt he kindla kolmnurga.
Esmalt vtame suvaliselt he kolmest kljest ja paigutame selle joonisele. Jrgne-
valt tahaksime selle klje otspunktidesse paigutada teised kaks nii klge, et nad
likuksid. Selle jaoks kirjeldame mlema klje jaoks sirkliga kik tema vimali-
kud otspunktid: saame kaks ringjoont. Need ringjooned likuvad kahes punktis ja
seega saame kaks vimalikku kolmnurka. nneks on aga lemine ja alumine pool
smmeetrilised ning mlemad vimalused annavad sama tulemuse: heainsa vi-
maliku kolmnurga.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
210
Tegelikult jagub kolmnurkade kongruentsuse garanteerimiseks veel teisigi tingi-
musi: piisab sellest, kui niteks kaks klge ja nendevaheline nurk on vrdsed, vi
isegi sellest, kui kolmnurga kik krgused on vrdsed. Kik need tingimused phi-
nevad trigonomeetrilistel seostel.
SARNASED KOLMNURGAD
Kesolevas peatkis huvitab meid aga eelkige see, millal on kolmnurgad sama
kujuga ehk millal vib neid suurendamise ja vhendamise teel kongruentseteks
muuta. Selliseid kolmnurki nimetatakse sarnasteks kolmnurkadeks.
Esimese joonise hoolikam silmitsemine vihjab, et ilmselt piisab sama kuju garan-
teerimiseks juba ainuksi nurkade vrdsusest. Tepoolest, jrgnev joonis peaks
seda test fakti veelgi veenvamalt esitama:
Kasulik on mrgata, et kuna kolmnurga nurkade summa on 180 kraadi, piisab kolm-
nurga kikide nurkade kindlaks mramiseks tegelikult ainult kahe nurga teadmi-
sest.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
211
Kuidas on omavahel seotud sarnaste kolmnurkade kljed?
Nagu mainisime, vib sarnaseid kolmnurki suurendamise ja vhendamise teel
vrdseteks muuta ning vrdsetel kolmnurkadel on muidugi vrdsed kljed.
Geomeetriliste kujundite suurendamisest ja vhendamisest vib aga melda liht-
salt kui kikide pikkuste lbikorrutamisest positiivse reaalarvuga, jttes nende
paiknemise samaks. Niteks kui suurendame kolmnurka kaks korda, korrutame
kik kljepikkused lbi kahega.
Seega teame, et kui kolmnurgad on sarnased, siis he kolmnurga klgede pik-
kustest saab teise kolmnurga kljepikkused , kui korrutada neid
sama reaalarvuga. Teisisnu kljepikkused on proportsionaalsed ehk vrdelised:
.
Sellest aga lhtub, et sarnastes kolmnurkades on vrdsed ka vastavate klgede
vahelised suhted. Tepoolest, mlemaid klgi suurendame sama palju kordi ning
see kordaja taandub klgede suhtes vlja. Vime seda nha ka toodud seose
esimest vrdust pisut teisendades vime selle mber kirjutada kujus .
Sarnaselt ka ning

.
Kokkuvttes neme, et nii nurgad kui klgedevahelised suhted on suurusteks,
mis kolmnurga suurendamisel ja vhendamisel ei muutu. Vime nii ainult nurkade
kui ka ainult klgedevaheliste suhete abil kirjeldada tervet sarnaste kolmnurkade
peret. See vihjab, et nurgad ja klgedevahelised suhted viksid ka omavahel kui-
dagi seotud olla. Selle seose annavadki just nimelt trigonomeetrilised phiseosed,
mis on algupraselt defneeritud tisnurksete kolmnurkade jaoks.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
212
TISNURKNE KOLMNURK JA
TRIGONOMEETRILISED PHISEOSED
Tuletame meelde, et tisnurkseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, mille ks
nurk on 90 kraadi. Tisnurkse kolmnurga klgedel on erilised nimetused: 90-kraa-
dilise nurga lhisklgi nimetatakse kaatetiteks ning vastasklge hpotenuusiks.
Nagu mainisime on sama kujuga kolmnurkades vrdsed kik nurgad ning ka ks-
teisele vastavate nurkade lhisklgede suhted.
Kui teame lisaks, et kolmnurk on tisnurkne, siis piisab kikide nurkade mrami-
seks veel ainult he nurga teadmisest on ju sel juhul ks nurk 90 kraadi, teist
nurka teame ja kolmanda nurga vime vlja arvutada, kuna kige kolme nurga
summa on 180 kraadi.
Ehk teisisnu, kui meile on antud ks kindel teravnurk (miks just teravnurk?), mille
thistame kokkuleppeliselt kreeka thestiku esimese thega , siis teame, millise
kujuga on meie kolmnurk ning saame kindlaks mrata ka klgedevahelised suh-
ted:
nurga vastaskaateti pikkus jagatud hpotenuusi pikkusega
nurga lhiskaateti pikkus jagatud hpotenuusi pikkusega
nurga vastaskaateti pikkus jagatud lhiskaateti pikkusega
Kik kolm suhet annavad vastuseks he arvu. Kuna need arvud sltuvad heselt
ainult valitud nurgast , on tegemist funktsioonidega [lk 64] nurgavrtusest.
Niteks kui , siis on ka teine teravnurk ning seega kolmnurk vrd-
haarne. Kaatetitevaheline suhe on seega tpselt 1.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
213
Leitud funktsioonid on kibel nii tihedasti, et neile on mistlik anda lhemad nime-
tused:
vastaskaateti ja hpotenuusi suhet kutsutakse siinuseks
nurgast ,
lhiskaateti ja hpotenuusi pikkuste suhet kutsutakse
koosinuseks nurgast ,
vastaskaateti ja lhiskaateti suhet nimetatakse
tangensiks nurgast .
Neid kolme funktsiooni kokku kutsutakse trigonomeetrilisteks funktsioonideks
ning otse defnitsioonist vib mrgata seost nende vahel: tangens on vrdne sii-
nuse ja koosinuse jagatisega.
Nende vanamoodsate nimetuste jaoks on matemaatiliselt kasutusel veel jrgne-
vad lhendid:
Eelneva tulemuse, kus 45-kraadise nurga puhul on kaatetitevaheline suhe tp-
selt 1, saaksime nd kirja panna jrgnevalt:
Olgugi et nende funktsioonide vrtused ise on leitud klgedevaheliste suhete
kaudu hes nurga poolt kindlaks mratud tisnurkses kolmnurgas, siis ei pea
funktsiooni ennast sugugi rakendama ainult tisnurkse kolmnurga nurkadele.
Trigonomeetrilisi funktsioone vib vabalt rakendada ka nurgavrtustele, mis pri-
nevad viisnurgast, lihtsalt kahe haara vahelt vi mujaltki.
Tsi kll, praegu nuame endiselt, et kasutatav nurgavrtus oleks teravnurkne
ehk viksem kui 90 kraadi, sest oskame ainult sel juhul klgedevahelisi suhteid
leida ja seega trigonomeetrilisi funktsioone defneerida. Kohe vabaneme aga sel-
lestki ettekirjutusest, alustades sna loomulikust ksimusest.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
214
KUIDAS TRIGONOMEETRILISED FUNKTSIOONID
VLJA NEVAD?
Sellele ksimusele vastamiseks peame lihtsalt joonistama kolmnurki erinevate
nurga vrtustega.
Kolmnurga suuruse vime muidugi ise valida. Kaval on valida kolmnurga suurus nii,
et hpotenuusi pikkuseks on ks. Sel juhul on nurga siinus vrdne tpselt vastas-
kaateti pikkusega ning nurga koosinus vrdne lhiskaateti pikkusega.
Seame nd he kolmnurga tipu koordinaatteljestiku nullpunkti ning joonistame
sinna hpotenuusi pikkusega ks. Kaatetiteks jvad hpotenuusi otsast -teljele
viiv lik ja ka lik, mis sealt tagasi nullpunkti juab.
Nd, siinus mingist nurgast on vastaskaateti ja hpotenuusi pikkuste suhe. Kuna
hpotenuus on ks, siis siinus ongi siin vrdne vastaskaateti pikkusega. Joonisel on
nha, kuidas siinuse vrtus kasvab koos nurga vrtusega.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
215
Vastaskaateti pikkuse annab aga tpselt haara ja ringjoone likepunkti
-koordinaat. Koosinuse annab samas raamistikus selle likepunkti -koordinaat
ning tangensi - ja -koordinaadi suhe. Seda viimast vime tlgendada veel liht-
samaltki: tangens nitab haara poolt mratud sirge tusu. Kui jagame -koordi-
naadi -koordinaadiga, siis saame teada, kui palju haara mratud sirge iga hiku
kohta tuseb.
Edasi on lihtne panna arvuti, mni sber vi sbranna siinuse, koosinuse ja tan-
gensi graafkuid joonistama:
Mrkame aga, et meie ndses konstruktsioonis ei ole kll midagi teravnurkade
jaoks spetsiiflist. Leidsime nurga siinuse, koosinuse ja tangensi lihtsalt kui nurga-
haara ja hikringjoone likepunkti koordinaadid. See nurga haar vib ju aga -tel-
jega jtta kskik millise nurga, mitte ainult teravnurga. Nii saamegi defneerida
trigonomeetrilised funktsioonid suvalise nurgavrtuse, niteks 2013 kraadi jaoks.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
216
Trigonomeetrilised funktsioonid nevad oma ties pikkuses vlja jrgmised:
Esiteks vib mrgata, et trigonomeetrilised funktsioonid on ilusasti perioodilised
ehk teisisnu nende kuju on mda -telge edasi liikudes korduv. See tuleneb mui-
dugi otseselt defnitsioonist nurgad, mis erinevad tisprde vrra, paiknevad ju
-telje suhtes tpselt hte moodi ning seega annavad ka tpselt sama siinuse, koo-
sinuse, tangensi. Trigonomeetrilistest funktsioonidest ja perioodilisusest rgime
aga pikemalt juba teises alapeatkis [lk 230].
Teise asjana ehmatab muidugi ra tangensi katkevus iga poolringi ehk iga 180
kraadi jrel. Seejuures esimene katkemine on juba 90 kraadi juures. Selles ei ole
siiski midagi ehmatavat see juhtub ju lihtsalt selleprast, et neis kohtades on koo-
sinus vrdne nulliga ning kuna nulliga jagada ei saa, ei saa ka tangensile vrtust
leida.
Sellest murest vib melda ka sirge tusu raames: sirgele, mis on vertikaalne ehk
-teljega paralleelne, ei oskagi ju tusu vastavusse seada. Tuseb ta lpmatult kii-
resti lespoole vi allapoole?
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
217
TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE
PRDFUNKTSIOONID
Mitmel pool pikus tulevad esile prdfunktsioonid. Lhidalt rkisime neist juba
funktsioonide peatkis [lk 68], kus theldasime, et prdfunktsioonid rahuldavad
jrgmist seost:
.
Teisisnu, he funktsiooni prdfunktsioon nullistab tpselt tema efekti ning
annab tagasi algse vrtuse.
Niteks viks elda, et kolme liitmise prdfunktsioon on kolme lahutamine. Hil-
jem neme, et eksponentsiaalfunktsiooni prdfunktsioon on logaritmfunktsioon
[lk 290], ning et tuletis ja integraalgi on teineteise prdoperatsioonid [lk 352].
Trigonomeetria kontekstis mtleme prdfunktsiooni all sna lihtsat ksimust: kui
enne leidsime nurga abil tema siinuse vi koosinuse vi tangensi, siis nd tahak-
sime ette antud vrtuse abil leida, mis nurga siinus, koosinus vi tangens ta paras-
jagu on.
Graafliselt thendab see jrgmist: joonistame oma trigonomeetrilise funktsiooni
graafku, valime mingi vrtuse ning siis ksime, kus kohas funktsiooni graafk
likab sirget .
Niteks kui teaksime, et siinus annab vrtuseks nulli, lheksime tema graafku
juurde ja vaataksime, kus ta likab -telge. Vastuseks saaksime, et nurk viks olla 0

kraadi vi 180 kraadi vi mni teine 180 kraadi kordne.
ARKUSSIINUS JA ARKUSKOOSINUS
Nagu graafkult neme, siis siinus- ning koosinusfunktsiooni jaoks neid likepunkte
alati ei leidugi. Nimelt kui , on sirge funktsiooni graafkust tienisti
lal- vi allpool. Kikidel teistel juhtudel on aga likepunkte lpmatult palju.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
218
See thendab, et prdfunktsiooni defneerimisel peame olema sna ettevaat-
likud. Esiteks saame prdfunktsioonile vrtuse anda ainult vahemikus ,
mis siis on tema nii-elda mramispiirkonnaks. Teiseks tuletame meelde, et funkt-
sioon saab vtta tpselt he vrtuse seega peame iga sirge jaoks kuidagi vlja
valima just he likepunkti.
ks vimalus selle tegemiseks on lihtsalt nuda, et vastus oleks mingis kind-
las vahemikus jooniselt neme, et siinusfunktsioon vtab kik oma vimalikud
vrtused vahemikus

ning koosinusfunktsioon niteks vahemikus
. Nendes piirkondades on funktsioonid kshesed [lk 68] ning vime kohe
defneerida ka prdfunktsioonid.
Nii ongi enamasti defneeritud arkussiinus, mida thistatakse tihti arcsin , kui
funktsioon, mis on siinuse prdfunktsioon vahemikus

ehk siis rahul-
dab selles vahemikus seost arc .
Sarnaselt on siis defneeritud ka arkuskoosinus ehk arccos , ainult vahemikuna
on kasutuses .
Olenevalt eesmrgist vib mnikord kasutada muidugi ka mnda muud vahe-
mikku. Veelgi enam, vahepeal tahaksime kiki vastuseid korraga esitada. Siis kirju-
tame umbes nii:
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
219
Sel juhul ei ole meil kll rangelt enam funktsioon, vaid loetleme lihtsalt kik sirge

ning siinusfunktsiooni likepunktid ja neid on palju!
ARKUSTANGENS
Tangensiga on selles suhtes lihtsam lugu, et ta vib vtta kiki reaalarvulisi vr-
tusi. Seega on tangensi prdfunktsiooni ehk arkustangensi mramispiirkonnaks
kogu reaaltelg.
Probleem, et tangensfunktsioon on mitmes kohas sama vrtusega, muidugi si-
lib. Seega tuleb ka arkustangensi kui funktsiooni mramiseks vlja valida ks kin-
del piirkond. Mistlik valik on niteks , aga sobiks ka mni teine.
Arkustangensit thistatakse arctan().
Thistustest
Nobeli auhinna vitjale fsik Richard Feynmanile ei meeldinud trigonomeetri-
liste funktsioonide thistused sugugi. Talle tundus, et thendab kolme arvu s,
i ja n kokkukorrutamist. Veel vhem meeldis talle siinuse prdfunktsioon, mida
mnel pool mujal thistatakse kui igusega tekitas see segadust, sest
seda viks tlgendada kui , mida sellega enamasti silmas ei peeta. Igal juhul
kasutas ta kooliajal siinuse ja siinuse prdfunktsiooni jrgmisi thistusi:
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
220
sna varsti mrkas ta siiski, et selliseid thistusi kasutades ei saanud keegi teine
tema mtetest ja selgitustest suurt midagi aru. Seega soovitame siiski jda thiste
ja juurde.
MIKS JUST TISNURKSED KOLMNURGAD?*
Natuke jrele meldes vib kummitama jma ks ksimus. Miks me seome nurki
ja klgedevahelisi suhteid ikkagi just kolmnurkade kaudu ning miks just tisnurk-
sete kolmnurkade kaudu? Kas see on lihtsalt ajalooline relikt vi vib sellele ka sel-
gitust leida?
Esimese vastusena viks kohe elda, et kolm-
nurkadest ei saa le ega mber. Niipea kui meil
on defneeritud kaks ligupikkust ja nendeva-
heline nurk, ongi meil juba kolm punkti nurga-
tipp ja likude teised otspunktid ja seega ka
kolmnurk. Lisaks vib ju iga teise hulknurga
alati kolmnurkadeks jagada.
Eelkige on aga phjus jrgmine: kolmnurgad on ainsad hulknurgad, kus
kljepikkuste vahelised suhted mravad heselt ra kik nurgad
ning ka vastupidi, teades kiki kolmnurga nurkasid, on heselt
mratud kik klgedevahelised seosed.
Kumbki neist seostest niteks nelinurkade puhul enam ei kehti. Nimelt kui neli-
nurga neli klge on vrdsed, vivad nurgad olla endiselt erinevad: meil vib olla nii
kena ruut vi ka sna lapergune romb.
Teistpidi, teadmine, et kik neli nurka on tisnurgad, tleb meile vaid, et tegemist
on ristklikuga, ning muidugi leidub vga erineva klgede suhtega ristklikuid.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
221
Aga isegi kui lepime, et just kolmnurgad on meldud nurkade ja klgedevaheliste
suhete sidumiseks, siis miks on kasutusel just tisnurksed kolmnurgad?
Nagu mainisime, on kolmnurga kuju mramiseks vaja teada vhemalt kahte
nurka. Ainult hest nurgast lhisklgede suhte mramiseks ei piisa, sest sama
nurga lhisklgede suhe vib olla vga erinev:
Kuna teame, et iga kahe nurga teadmisest piisab kolmnurga kuju mramiseks,
on kaval nipp ks nurk alatiseks fkseerida. Nagu eespool ka ngime, on sel juhul
kolmnurga kuju leidmiseks vaja veel teada ainult hte nurka ning on tiesti mist-
lik rkida selle nurga lhisklgede vahelisest suhtest.
Fikseeritava nurga suuruse viksime muidugi vabalt valida. Siiski, kige paremini
ksitletava, loomulikuma ja ilusama teooria saame kasutades tisnurkseid kolm-
nurki ehk siis fkseerime he nurga tisnurgaks.
Phjuseid selle valiku eelistamiseks on mitmeid, mned ksikud neist on niteks
jrgnevad.
Nurk on kige smmeetrilisem valik ta on tpselt poolel
teel 0 kraadist 180 kraadini.
Nagu ngime, vime sel juhul trigonomeetrilisi funktsioone
defneerida lihtsalt hikringjoone - ning -koordinaatide abil.
Skalaarkorrutisel on tnu sellele valikule ilus valem vektorite
pikkuste ja nendevahelise nurga koosinuse abil [lk 144].
Iga muu kolmnurga saame jagada tisnurkseteks kolmnurka-
deks ja seelbi leida ka algses kolmnurgas nurkade ja klgede
vahelisi seoseid hte neist nimetatakse siinusteoreemiks.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
222
SIINUSTEOREEM
Kasutades tisnurkse kolmnurga jaoks defneeritud trigonomeetrilisi phiseoseid,
vime omavahel siduda nurkasid ja klgi ka mittetisnurksetes kolmnurkades.
Tuntuim selline seos on ilmselt siinusteoreem, mis vidab, et iga nurga vastasklje
ja selle nurga siinuse suhe on vrdse vrtusega. Kuigi intuitiivselt on selge, et nur-
gad ja klgede suhted peavad olema omavahel seotud, siis siinusteoreemi tpne
snastus on siiski llatavalt leidlik ja lihtne:
Enne kui siinusteoreemi testama asume, rgime mnest tema matemaatilisest
rakendusest.
Mned siinusteoreemi rakendused
Esimese rakendusena aitab siinusteoreem leida puuduvaid elemente kolmnurgas
tema abil vime teadmised nurkadest prata teadmisteks kljepikkuste kohta ja
vastupidi.
Samuti vime siinusteoreemist vhemalt teravnurkse kolmnurga jaoks sna ker-
gesti jreldada midagi pris ilusat: kolmnurga pikemate klgede vastas on suure-
mad nurgad.
Tepoolest, siinusteoreemist teame, et

.
Nd kui kljepikkuste vahel kehtib , siis peab kehtima ka .
Samas aga ngime ennist, et teravnurksete nurkade jaoks on siinus kasvav funkt-
sioon. Seega jreldame, et nurk peab nurgast suurem olema. Ehk suurema
nurga vastas on ka suurem klg.
Siinusteoreemi testus teravnurkse kolmnurga jaoks
Lugeja vib paberi, pastaka ja natukese kritseldamisega veenduda, et siinusteo-
reem ei tle tisnurkse kolmnurga jaoks midagi uut kogu seos jreldub siinuste
defnitsioonist.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
223
Mittetisnurkse kolmnurga jaoks on siiski tegemist millegi uue ja pnevaga, mida
on vaja ka testada, teisisnu selgitada meile juba varasemate teadmiste abil.
Miks muidu peaksime seda uskuma?
Kuidas siis argumenteerida? Tuletame meelde, et siinus on defneeritud tisnurkse
kolmnurga kaudu. Seega tuleks kuidagi konstrueerida tisnurkne kolmnurk, milles
neid defnitsioone kasutada viksime.
ks vimalus on lihtsalt tmmata krgus. Nii jagame algse kolmnurga kaheks tis-
nurkseks kolmnurgaks. See tundub juba pris hea algusena, sest nende tisnurk-
sete kolmnurkade ks klg on ju lisaks veel vrdne just seesama klg, mille abil
saame nurga siinust vlja kirjutada.
Seega kirjutamegi lihtsalt vlja mlemast kolmnurgast siinuse defnitsiooni:

Avaldades mlemast avaldisest krguse , neme, et ja samuti
.
Seega kehtib ka

ehk
Samamoodi viksime muidugi ka tmmata mne teise krguse ja nii nidata ki-
kide suhete vrdsust.
Nrinurkse kolmnurga puhul satub krgus kll kolmnurgast vlja, aga see ei ph-
justa probleeme. Nimelt kui vaadata hoolikalt siinusfunktsiooni defnitsiooni suva-
lise nurga jaoks, neme, et . Tepoolest, mlemad haara
otspunktid likavad ju hikringjoont samal krgusel.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
224
Siinusteoreemi laiendus
Tuleb vlja, et tegelikult vib siinusteoreemi veel laiendada.
Nimelt on teada ka selle iga vastasklje ja nurga siinuse suhte tpne vrtus see
on alati vrdne kolmnurga mberringjoone diameetri pikkusega. Seega vime,
kasutades ikka samu vanu thiseid nurkade klgede jaoks ning thistades kolm-
nurga mberringjoone raadiuse -iga, kirjutada siinusteoreemi tiskujul vlja jrg-
nevalt:
.
Sellel korral on testus pisut kavalam ja jtame ta huvitunutele nuputamiseks vi
jrele primiseks.
KOOSINUSTEOREEM
Teine tuntud trigonomeetriline seos iga kolmnurga jaoks on koosinusteoreem.
Koosinusteoreem vimaldab leida kahe kljepikkuse ning nende klgede vahelise
nurga abil kolmanda klje pikkust:
Koosinusteoreemist jreldub niteks kohe ka see, et iga kolmnurga mravad he-
selt ra kaks kljepikkust ning nende klgede vaheline nurk. Tepoolest, lhtudes
neist teadmistest vime leida kolmanda klje pikkuse ja seda me juba teame, et
kolme kljepikkusega on kolmnurk heselt mratud.
Koosinusteoreem neb juba peaaegu vlja nagu Pythagorase teoreem. See
visuaalne seos pole sugugi petlik. Tuletades meelde, et neme, et
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
225
tisnurkse kolmnurga korral vidabki koosinusteoreem tpselt sedasama, mida
Pythagorase teoreemgi.
Oleks tore ka teada, kuidas koosinusteoreemi eelnevatest teadmistest jreldada.
Teisisnu on ksimus: kuidas kahe klje ja nendevahelise nurga abil leida kolmanda
klje pikkus?
Konkreetsemalt seame siis eesmrgiks leida klje pikkus klgede ja nendeva-
helise nurga abil.
ks vimalus on alustada siinusteoreemi puhul kirjeldatud viisil ning tekitada
krguse abil tisnurkne kolmnurk. Nii seame end toredasse olukorda, kus saame
kasutada koosinuse defnitsiooni tisnurkses kolmnurgas ning lisaks veel koosinus-
teoreemi sugulast Pythagorase teoreemi.
Seega saame Pythagorase teoreemi abil kirjutada klje pikkuse kolmnurga kr-
guse ning abiligu toel:
Edasi tahaksime kuidagi kirjutada lahti ka need abiliikmed. Krguse vime oma-
korda avaldada Pythagorase teoreemist, kasutades teist, vasemale tekkinud tis-
nurkset kolmnurka:
.
Abiligu pikkuse saame aga kirjutada klje ning sama abiligu abil:
ja seega .
Vib ksida, mis sellest ikkagi kasu on, kui kirjutame abiligu asemele hoopis abi-
ligu
.
nneks on meil ka vastus: uurides veel kord vasemal asuvat tisnurkset
kolmnurka, vime vlja kirjutada koosinuse defnitsiooni:
Seega abiligu pikkuse vime esitada meile sobivate elementide abil.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
226
Pannes kik kokku, saame
Lihtsustame
Asendades nd leitud abiligu pikkuse , saamegi koosinusteo-
reemi nime all vlja kuulutatud seose:
Nrinurkse nurga puhul on jllegi olukord pisut segasem, aga hoolikalt npuga
jlge ajades vime siiski kasutada peaaegu samasugust arutlust.
Alternatiivne viis oleks kasutada vektoreid ja skalaarkorrutise omadusi. Et midagi
sellist viks toimida, vihjab muidugi juba kahe vektori skalaarkorrutise defnitsioon
[lk 144]:
Siin on ju olemas tpselt seesama liige, mis koosinusteoreemi Pythagorase teoree-
mist eristab! Prast vektoritega seose loomist jreldubki kogu koosinusteoreem
tegelikult ainult skalaarkorrutise omadustest.
Sisuliselt on testus sama kui see, mille pakkusime lisaloona Pythagorase teoreemi
jaoks vektorite peatkis [lk 147], huvitunud lugejal soovitame detailid siiski ise
kokku panna.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
227
TRIGONOMEETRIA KOSMOSES: ROBOTKSI
Naaseme nd probleemi juurde peatki algusest: kuidas kontrollida kahe liige-
sega robotktt, et ta juaks katkise antenni otsani?
Meenutame, et olukord oli tpselt nii hea vi halb nagu pildil.
Olukorrast matemaatiliseks mtlemiseks peame leliigsetest detailidest lahti
saama ning kike veidi lihtsustama. Niteks oletame, et robotksi liigub ainult hel
tasandil ning et see ongi just jooniseks valitud tasand. Vib ju niteks optimistlikult
melda, et kolmandas mtmes vime robotktt niisama nihutamise teel liigu-
tada.
Edasi peame meile olulised elemendid kuidagi thistama. Meile on teada robotke
kahe hoova pikkused ja ning oletame, et vime mootorite abil kontrollida lii-
geste prdenurkasid ja . Nimetame neist alumist la- ja teist knarliigeseks.
Meie eesmrk on viia robotke ots (ja astronaut) etteantud punkti , kusjuures
muuta vime nurkade ja vrtuseid.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
228
lesande lahendamiseks on muidugi vaja ka veel tpsustada, mida me punkti
kohta juba teame. Tundub sna mistlik eeldada, et teame esiteks punkti kohta
tema kaugust laliigesest niteks laserite peegeldust uurides. Teisalt vime eel-
dada, et teame nurka, mille jtab see kiir laliigesest punkti horisontaalse tasan-
diga. Thistame saadud kaugust niteks -iga ning nurka ennast -iga. Nii on meil
lplik joonis jrgmine:
Siin vime anda oma lesande juba sna matemaatiliselt: eesmrk on seega leida
pikkuste ja ning nurga abil nurgad ja . Lahendusviisiks on meil trigono-
meetria.
Tuletame meelde, et kolmnurga kolm kljepikkust mravad tpselt ra kolmnurga
kuju ja suuruse. Kuna lisaks on veel teada kaks kolmnurga tippudest laliiges ja
punkt , jb meil saadava kolmnurga jaoks tpselt kaks vimalust, olenevalt
sellest, kuidas punktile lheneme.
P
R
O
P
O
R
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

K
O
L
M
N
U
R
G
A
D
229
Oletame, et valime joonisel nidatud viisi. Jrgmine ksimus on siis, kuidas klje-
pikkustest nurgad leida. Selle jaoks leiame abi juba lbitud peatkist: koosinusteo-
reem seob omavahel kik kolmnurga kljed ning he nurga koosinuse. Nii vime
leida nurga

koosinuse:
.
Nagu ngime prdfunktsioonide juures, vime nurga koosinuse phjal kergesti
leida ka nurga enda vrtuse. Kige lihtsam on ksida nurga vrtust taskuarvu-
tilt igal uhkemal taskuarvutil on nurga koosinuse vrtuse phjal nurga leidmine
thistatud funktsiooniga

vi cos

.
Tpselt samamoodi vime leida ka nurga koosinuse:
ja seejrel arkuskoosinuse abil nurga vrtuse.
Viimaks saame nd ka nurga lihtsalt vlja arvutada. Olenevalt sellest, kummalt
poolt lheneme, on vi .
Oleme nd tpselt kirjeldanud arvutusi, mis tuleks teha robotke antennini juh-
timiseks. Edasi tuleks need tehted ja kikide andmete tpsed vrtused arvutile
edasi anda ning kosmosejaam saabki korda!
P
E
R
I
O
O
D
I
L
I
S
E
D


F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
I
D
230
Eelmises peatkis judsime trigonomeetriliste funktsioonideni, uurides kljepik-
kuste suhteid tisnurkses kolmnurgas. Saadud funktsioone kasutasime edasi seoste
leidmiseks suvalise kolmnurga kljepikkuste ning nurkade vahel. Tnu neile seostele
muutus kolmnurga puuduvate elementide kindlaks tegemine hoobilt sna lihtsaks.
Siinus ja koosinus tulevad funktsioonidena aga esile veel teiseski kontekstis
looduse perioodiliste ehk korduvate protsesside kirjeldamisel.
Seda vib igaks (juhul kui koristamine vastumeelt ei ole) ka kodus proovida. Seo
pika nri otsa ks korralik pang, kalla vrvi tis ning tee phja sisse auk. Lisaks
varu suur rull paberit.
Nd pane see pang pendlina vnkuma ning tmba paberit htlase kiirusega pange
alt lbi. Paberile tekkiv vrvijoon ongi ilus siinuse vi koosinuse graafk.
Skeptiline lugeja vib muidugi kahelda, miks peaks paberile joonistuma tpselt sii-
nus vi koosinusfunktsioon ja mitte mni teine sarnase kujuga perioodiline funkt-
sioon.
See kahtlus on igati igustatud on ju nii palju erinevaid perioodilisi funktsioone,
miks peaks loodus just trigonomeetriliste funktsioonide otsa komistama? Ometigi
komistab. Selle phjendamine on aga juba pisut keerulisem ning nuab ka paras-
jagu fsikat huvitunu ja skeptik saab sellest lugeda lisapeatkist [lk 236].
Jrgnevalt ritame aga intuitiivselt aru saada, kuidas perioodilised liikumised trigo-
nomeetriaga seotud on, ja teeme seda kige kaunima perioodilise liikumise, ring-
liikumise nitel.
TRIGONOMEETRIA JA
PERIOODILISED FUNKTSIOONID
P
E
R
I
O
O
D
I
L
I
S
E
D


F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
I
D
231
RINGLIIKUMINE JA TRIGONOMEETRIA
Lhed sitma 100-meetrise diameetriga vaaterattaga. Kas oled melnud, kuidas
muutub vaaterattaga sidu ajal Sinu krgus maapinnast? Vibolla Su kaaslane kar-
dab krgust, vibolla armastab. Oskad talle elda, kui palju aega veedate rmus-
tes hsti krgel vi hsti madalal ning kui palju lesminekul ja allatulekul?
Neile ksimustele saab matemaatiliselt kenasti vastata. Matemaatiliseks lhe-
nemiseks peame kigepealt nii mnedki detailid ra unustama: niteks selle,
kui ilus on vaade, kui kaunis kaaslane vi kui logu on vaateratas ise. Jrele jb
prlev ringjoon koos punktikesega, millele vime mtmiseks taustale la ka
koordinaattasandi nii, et -teljeks on maapind.
P
E
R
I
O
O
D
I
L
I
S
E
D


F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
I
D
232
On sna mistlik oletada, et vaateratas liigub htlase kiirusega muidu saaks ju
mnes kabiinis istujad gedamat situ kui teised.
Krgus on nd vastavuses teljestiku -koordinaadiga. Kui oletame lisaks, et tis-
prde lbime 10 minuti jooksul, vime joonistada ka oma krguse profili. Peale
ronid vaaterattale muidugi pris alt.
See neb ju aga vlja tpselt nagu siinusfunktsioon, ainult pisut lespoole nihuta-
tult ning pisut suurendatult. Ja tepoolest, tuletades meelde, kuidas me eelmises
peatkis siinusfunktsiooni defneerisime, ei tohiks see llatada.
Defneerisime ju nurga siinuse tpselt kui nurga haara ja hikringjoone likepunkti
-koordinaadi. Seega kui nd nurka htlaselt suurendada, saamegi ringliikumise
ja seega krguskoordinaat joonistab siinusfunktsiooni. Muidugi, see funktsioon ei
pruugi olla tpselt kujus , vaid vib olla kujus , kus on aeg, mis kulub
he tisprde jaoks.
Nd vime ka vastata tekkinud ksimustele. Kui palju aega veedad vaaterattaga
pris leval, krguse lemises neljandikus?
Graafkul huvitab siis meid, kui palju aega asub krgusfunktsioon oma maksimumi
suhtes lemises neljandikus:
P
E
R
I
O
O
D
I
L
I
S
E
D


F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
I
D
233
Kuna liikumine on htlane ja veedame ringjoone igas punktis sama kaua aega,
vime oma ksimuse mber tlgendada sna lihtsaks geomeetriliseks ksimuseks:
kui suur osa hikringjoonest asub krgemal kui ?
Seega on vaja lihtsalt leida, milliste -i vrtuse korral on nneks
nitab jrgnev ilus geomeetriline konstruktsioon tpselt, et
.
Joonistame - kraadi kolmnurgale juurde teise samasuguse. Kuna tekkinud
kolmnurk on vrdklgne, siis tema servad on vrdsed. Jrelikult on pool
klge jagatud terve kljega ehk 0,5.
Kuna kraadile vastav ringjoone osa on tpselt kolmandik kogu
ringjoonest, vimegi elda, et lemises neljandikus veedate kolmandiku kogu-
ajast. Pris hea tehing!
Meelde jtta viks sellest peatkist aga hoopis seda, et trigonomeetrilistele funkt-
sioonidele vibki lheneda ka hoopis ringliikumise vaatevinklist!
P
E
R
I
O
O
D
I
L
I
S
E
D


F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
I
D
234
KRAADID JA RADIAANID
Seni oleme hoidunud arutelust, kuidas nurka peaks mtma kas seda oleks tar-
gem teha kraadides vi radiaanides? igupoolest oleme seda seni teinud ainult
kraadides. Ometigi on nii mnigi kord kasulikum kasutada hoopis radiaane.
Juba kraadidest ja radiaanidest mtlemine on sna erinev.
Kraadid
Kraadides mtmine on nurga tipus istujale. Kraadide leidmiseks vaatame lihtsalt,
kui suure osa tisprdest moodustab nurk kahe nurgahaara vahel.
Kraadides arvestatakse niteks tihti kaugete objektide mte ja vahemaid.
Kraadide juurde kib ka ks huvitav kokkulepe. Nimelt tundub, et kuskil ajaloo-
hmaras on mingi hetk sna vgivaldselt otsustatud, et tispre olgu tpselt
360 kraadi. Muud nurgad arvestatakse siis vastavalt sellele, kui suure osa tispr-
dest nurk moodustab niteks pool prdest on siis tpselt 180 kraadi.
Aga miks peaks tispre olema just 360 kraadi ja mitte niteks 100 vi 222 kraadi?
Paistab, et see vib seotud olla pevade arvuga aastas vanasti tundus, et taeva-
sed objektid teevad ringi peale umbes 360 peva jooksul.
Lisaks on arvul 360 kena omadus, nimelt jagub ta vga paljude erinevate arvudega.
Kik jrgnevad arvud on tema jagajad, neid on kokku tervelt 24:
P
E
R
I
O
O
D
I
L
I
S
E
D


F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
I
D
235
Nii saab aastat jagada vga paljudeks erinevateks hepikkusteks tistskliteks.
Niteks senini on ju kasutusel 12 kuud, mille pikkused on kll meie teadmiste varal
ebahtlaseks muutunud.
Radiaanid
Nurga radiaanmdu arvestamiseks on vaja minna ja ringjoone kaare pikkus kor-
ralike sammudega ra mta seega on siinkohal tegemist matkamehe nurga-
mduga.
Kui kraadide leidmiseks arvutasime, kui suure osa moodustab nurk tisprdest,
siis radiaanide puhul lme kokku selle ringjoone osa pikkuse, mille moodustab
nurga haarade vahele jv hikringjoone kaar.
Tuletame meelde, et hikringjoone pikkus on ning seega on tisprde suuruseks
radiaani. Poole prde suuruseks jb aga niteks radiaani.
Ka radiaanide juures on tegelikult mngus teatud meelevaldne valik miks me
pidime just valima hikringjoone? Kui oleksime oma nurgamduks valinud ni-
teks raadiusega 0,5 ringjoone, osutuks tisprde suuruseks radiaani. Kas see
poleks kenam? Vi oleks hoopis kenam, kui ise oleks teisiti defneeritud [lk 101]?
Kumba neist ikkagi kasutada?
Tuleme nd tagasi peatki alguses pstitatud ksimuse juurde: kas kasutada kraade
vi radiaane? Selgub, et see oleneb kontekstist. Nii kaua kui kasutame trigonomeet-
riat ainult kolmnurkadega tegelemiseks, suurt vahet ei olegi kraadid ja radiaanid
on mlemad htmoodi head ning kasutame neid siin raamatuski lbisegi.
Nii pea kui aga hakkame trigonomeetriliste funktsioonidega tegelema, tuleks
eelistada radiaane.
Niteks radiaane kasutades on siinusfunktsiooni graafku tus nullpunkti juures
tpselt ks ehk matemaatiliselt:
.
P
E
R
I
O
O
D
I
L
I
S
E
D


F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
I
D
236
Kraade kasutades see valem enam ei kehti. Intuitsiooni selle valemi tagamaadest
annab jrgnev graafk: nimelt on siinus tpselt vrdne haara otspunkti krgusega.
Kui aga nurk on vga vike, siis on see peaaegu sama pikk kui tema krvale jv
kaare pikkus. Seda kaare pikkust mdab aga tpselt nurga radiaan!
Tnu sellele ilusale omadusele on niteks siinusfunktsiooni tuletis [lk 320]
radiaanide korral , kraadide korral aga hoopis . Miks see nii peaks
olema, neme juba varsti [lk 251].
Lpuks ei ole ka vga hullu, kui sbraga erinevat mtu kasutate, radiaanidest
kraadidesse ja tagasi viivad lihtsad teisendused. Radiaanidest kraadide saamiseks
peame nurga korrutama lihtsalt -ga ning vastupidi kraadidest radiaanide saami-
seks korrutama -ga.
Meie oleme seni ttanud kraadidega, aga nd lhemegi vahelduseks hoopis
radiaanidele le ja edasi kasutame neid tpselt nii, kuidas tuju on.
KOOSINUS, SIINUS JA ELASTNE VEDRU*
See alapeatkk on skeptilisele ja huvitunud lugejale, kes ei taha uskuda, et pendel
on seotud just tpselt siinuse ja koosinusega, mitte mne muu perioodilise funkt-
siooniga.
P
E
R
I
O
O
D
I
L
I
S
E
D


F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
I
D
237
See on igati igustatud kahtlus!
nneks annavad fsika ja matemaatika ksikes siiski hea phjendatud vastuse.
Lihtsuse mttes ksitleme kll siin peatkis hoopis elastset vedru, aga situatsioon
ja ideestik on tpselt sama:
meil on ks keha,
mida liigutab ksainus jud,
mis surub objekti tagasi tasakaaluasendisse,
aga kahjuks liiga tugevasti ning keha jb vnkuma tasakaalu-
asendi mber.
Elastse vedru korral on mjuvaks juks elastsusjud. Inglise fsik Hooke tegi
17. sajandil hoolega katseid ja veendus, et mida pikemalt on vedru vlja venitatud,
seda suurem jud tmbab teda kokku ning vastupidi, mida rohkem vedru on kokku
surutud, seda suurem jud lkkab teda jlle lahti.
Hooke oli hoolikas sell ja ta mtis ka tpselt vlja, kuidas see jud tpselt vedru
vljavenitusest vi kokkusurutusest sltub. Ta tegi kaks jreldust:
jud on erinevatest materjalidest vedrude jaoks erinev,
jud sltub tpselt htemoodi vedru pikkuse muudust alati
vrdeliselt.
P
E
R
I
O
O
D
I
L
I
S
E
D


F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
I
D
238
Thistame nd vedru suurusemuutu tasakaaluasendi suhtes -ga (positiivse -i
korral on vedru vlja veninud, negatiivse korral kokku surutud) ning keha mater-
jali jikust iseloomustavat tegurit -ga. Sel juhul vidab Hookei seadus, et vedru
algkujusse kiskuvat elastsusjudu vib igal ajahetkel kirjeldada valemiga
Samaaegselt oli Hookei kaasaegne ja rahvuskaaslane Newton leidnud veelgi ldi-
semaid printsiipe meid mbritseva maailma kirjeldamiseks.
Ta mrkas, et kui kehale mjub mingi jud, siis keha kiirendus see, kuidas keha
liikumiskiirus muutuma hakkab, sltub tpselt vrdeliselt mjuvast just.
Veelgi enam, ta avastas, et mtes ka keha massi, vib ta tpselt kirjeldada, kui-
das jud keha kiiruse muutuma paneb: thistades keha kiirendust -ga, tema massi
-iga ning kehale ajahetkel mjuvat kogujudu -ga, vib Newtoni teise sea-
duse vlja kirjutada kujus:
.
Meie olukorras on ainus vedrule mjuv jud igal hetkel antud tpselt eeltoodud
elastsusjuga, mis tema kuju taastada ritab. Gravitatsiooni vime niteks lihtsalt
eirata, kuna horisontaalset liikumist ta ei mjuta.
Seega vime kirjutada, et vedrule mjub kogujud

, ning valemitest asen-
dades saame
.
Nii on liikumine igal ajahetkel kirjeldatud vrrandiga
.
Selles vrrandis on peidus kaks arvkonstanti ja , mis sltuvad keha omadustest;

ja

kirjeldavad aga igal ajahetkel vastavalt vedru venituse kiirendust ja vl-
javenituse suurust.
Ometigi on intuitiivselt sna selge, et he objekti kiirendus tema kiiruse muutu-
mine on juba olemuslikult ka seotud tema asupaigaga.
P
E
R
I
O
O
D
I
L
I
S
E
D


F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
I
D
239
Seda seost toob tpsemalt esile tuletise peatkk [lk 320]. Nimelt kiirenduse nol
on tegemist lbitud teepikkust vi teisisnu vaadeldava keha asukohta kirjeldava
funktsiooni teise tuletisega. Isegi kui tuletis tundub ohtliku snana, ei ole sel-
les suurt midagi keerulist funktsiooni esimene tuletis nitab lihtsalt, kui kiiresti
funktsiooni vrtus muutub, ning funktsiooni teine tuletis nitab, kui kiiresti see
muutumine ise muutub. Nii ongi niteks kiirus teepikkuse esimene tuletis ning
kiirendus tema teine tuletis.
Seega tleb meie vrrand, et igal hetkel on vedru venituse muutumise kiirendus
vrdeline tema kogumuutusega:
.
Vime neid iga ajahetke kohta antud vrrandeid vaadata ka he seosena le kogu
aja korraga seosena ajast sltuva funktsiooni ning tema teise tuletise vahel.
Sellist vrrandit, mis seostab funktsiooni ja tema tuletisi nimetatakse uhkelt
diferentsiaalvrrandiks diferentseerimine thendab ju lihtsalt tuletise vtmist.
Nende lahendamine pris kkitegu pole, aga sel korral vib sellega siiski hakkama
saada, kui meenutame trigonomeetriliste funktsioonide tuletisi.
Siinusfunktsiooni tuletiseks on ning sarnaselt on koosinusfunktsiooni
tuletiseks

[lk 251].
Need kaks teadmist kokku pannes neme, et siinusfunktsiooni teine tuletis on
. Seega rahuldab ta etteantud diferentsiaalvrrandit, juhul kui . Saa-
megi ilusa siinuskujulise liikumise, mille periood on tpselt .
Kui aga

on mne teise vrtusega, peame vastuse leidmiseks muutma oma
siinuslaine sagedust kas aeglasemaks vi kiiremaks.
Tuleb vlja, et ldjuhul on sobivaks lahendiks .
Siingi viks veel nuriseda sarnaselt sobib ju lahendiks ka koosinusfunktsioon ning
veelgi enam, ka koosinus ja siinusfunktsiooni summa! Vedru vngub ju aga ometigi
tpselt htemoodi, mitte mitut moodi korraga. Tepoolest, selgub, et puhta siinus-
vi koosinusfunktsiooni mramiseks tuleb teha veel ks thelepanek. Nimelt on
vedru kiirus kige suurema vljavenimise ja kokkusurutuse hetkel vrdne nulliga.
See tuleneb energia jvuse seadusest neil hetkedel on kogu energia muundunud
potentsiaalseks energiaks. Seda teadmist arvesse vttes on meie siinusfunktsioon
juba heselt mratud.
Loodame, et nd on ka skeptilisem lugeja veendunud, et vedru vi ka pendli
perioodilise liikumise kirjeldamiseks ei sobi sugugi mitte mingi suvaline siksak vi
muu perioodiline funktsioon. Sobib just meile juba teada ja tuntud siinusfunkt-
sioon.
T
R
I
G
O
N
O
M
E
E
T
R
I
L
I
S
T
E


A
V
A
L
D
I
S
T
E

T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
240
ks koolimatemaatikas enim tuska phjustavaid teemasid on ilmselt trigono-
meetriliste valemite teisendamine ja lihtsustamine.
Antakse ette mingi jrjestus smboleid ja kstakse sellest teha natuke lhem jr-
jestus smboleid. Selle jaoks, et teisendusi lbi viia, tuleb kasutada kputit vale-
meid, mis nevad kik vlja tpselt hesugused, aga mille hulgast iga kord vaid ks
viib kiirelt sihile!
Nii jbki tunne, et teha tuleb mingit maagiat ja on sna selgusetu, mis kogu selle
vaeva ja maagia mte on.
Kui tegevus tundub raske ja ebameeldiv, tekivad muidugi automaatselt kaitsva
hoiakuga ksimused: kas see trigonomeetriliste valemite teisendamine on ikka
oluline tegevus? Kus seda vaja viks minna? Kas lihtsamalt kuidagi ei saaks?
Tuleb vlja, et neid lheb testi tarvis. Juba sellessamas raamatus lheb meil neid
tarvis mitmel korral. Esiteks, matemaatilise rakendusena saame tnu siinusfunkt-
siooni summavalemile leida siinusfunktsiooni tuletise [lk 251]. Teiseks peame
trigonomeetriliste funktsioonide teisendusi kasutama, et leida kige paremat
viskenurka veepommi lennutamisel [lk 333].
TRIGONOMEETRILISED
AVALDISED JA NENDE
TEISENDAMINE
T
R
I
G
O
N
O
M
E
E
T
R
I
L
I
S
T
E


A
V
A
L
D
I
S
T
E

T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
241
Lisaks on trigonomeetriliste funktsioonide teisendamine olulisel kohal ka signaali-
analsis. Niteks aitab ta aru saada, kuidas ikkagi toimub raadiosignaalide edas-
tamine niteks AM-raadios.
Kesolevas osas tahamegi selgitada, kuidas trigonomeetriliste valemite ning nende
teisendamisega hsti lbi saada. Peatki algus on sna visuaalne, kuid mingist het-
kest vtavad koha le valemid. Valemirohketele alapeatkkidele viskasime juurde
ka trnid, meenutamaks, et vibolla esimesel lugemisel see kik vga meeldiv ei
tundu. Midagi vga rasket siiski pole, lihtsalt palju smboleid.
TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE
VAHELISED SEOSED
Trigonomeetriliste funktsioonidega on seotud vga mitmeid erinevaid valemeid
ja teisendusi. Vibolla kige tuntumad ja lihtsamad neist prinevad juba siinuse ja
koosinuse defnitsioonist tisnurkse kolmnurga kaudu. Nendest alustamegi. See-
jrel ksitleme valemeid, mis on seotud trigonomeetriliste funktsioonide graaf-
kute ilusate omadustega. Viimaks leiame valemeid, mis aitavad leida erinevaid
summa- ja vahevalemeid.
SEOSED TISNURKSEST KOLMNURGAST
Vaatleme tisnurkset kolmnurka, mille hpotenuusi pikkus on 1 ning mille terav-
nurgad on ja , tpselt sellist, millega on ka trigonomeetrilised funkt-
sioonid defneeritud.
Esimese seose trigonomeetriliste funktsioonide vahel leiamegi juba, kui esitame
kaateti a pikkuse kahel viisil.
T
R
I
G
O
N
O
M
E
E
T
R
I
L
I
S
T
E


A
V
A
L
D
I
S
T
E

T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
242
Esiteks vime seda teha nurga ja vastaskaateti abil, saades tulemuseks .
Teiseks vime kaateti pikkuse leida ka nurga ja lhiskaateti abil, saades .
Kuna , saamegi
Teise tuntuima seose saame Pythagorase teoreemist. Teame, et tisnurkses kolm-
nurgas on kaatetite pikkuste ruutude summa vrdne hpotenuusi pikkuse ruu-
duga
.
Samas vime kirjutada
Asendades need vrtused Pythagorase teoreemi, saamegi, et
.
GRAAFIKUTE ILUSATEST OMADUSTEST PRIT SEOSED
Jrgnevalt vaatame aga valemeid, mis on seotud trigonomeetriliste funktsioonide
graafkute ilusate omadustega.
Tuletame meelde, et funktsiooni graafku teisendamine on aidanud meil ennegi
funktsioonist aimu saada niteks neme varsti, kuidas ruutfunktsiooni lahendi-
valemi taga on mingis mttes tegelikult peidus lihtsad geomeetrilised teisendused
[lk 278].
Trigonomeetriliste funktsioonide korral tuleb jllegi funktsiooni graafku teisenda-
mine suuresti abiks nimelt on siinus- ja koosinusfunktsiooni graafkud mitmete
geomeetriliste teisenduste suhtes invariantsed ehk teisisnu neid parajal mral
nihutades ja peegeldades saame jlle uuesti samad funktsioonid. Nii aitab teisen-
duste raames mtlemine hsti meeles hoida siinus- ning koosinusfunktsiooniga
seotud valemeid.
.
T
R
I
G
O
N
O
M
E
E
T
R
I
L
I
S
T
E


A
V
A
L
D
I
S
T
E

T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
243
Nimelt, joonise abil on end kerge veenda, et siinusfunktsioon on perioodiline
nihutades tema graafkut tisprde ehk vrra emmas-kummas suunas,
saame taas tagasi siinusfunktsiooni graafku
Sellest jreldub, et
Lisaks on siinusfunktsioonil teatav smmeetria -telje suhtes graafkut poole
tisprde ehk vrra emmas-kummas suunas nihutades ning siis -teljest
peegeldades saame jlle siinusfunktsiooni graafku.
Sellest jreldub, et
Veel on seal teatav smmeetria ka -telje suhtes graafkut vrra emmas-
kummas suunas nihutades ja siis -teljest peegeldades saame tagasi siinusfunkt-
siooni graafku.
T
R
I
G
O
N
O
M
E
E
T
R
I
L
I
S
T
E


A
V
A
L
D
I
S
T
E

T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
244
Meenutame, et peegeldamine -telje suhtes juhtub, kui argument lbi korrutada
arvuga , ning paremale poole liikumine toimub, kui argumendist lahutada
(mitte liita) mingi suurus. Niteks kui liigutame graafkut paremale, siis sellest
jreldub, et
Siinusfunktsiooni graafkut jrjepanu vertikaal- ning horisontaaltelgedest peegel-
dades saame jlle tagasi siinusfunktsiooni graafku.
Jrelikult
Kigele lisaks on siinus- ning koosinusfunktsiooni graafkud samasugused: nihu-
tades siinusfunktsiooni graafkut veerandprde ehk vrra vasemale, saame
koosinusfunktsiooni graafku.
Sellest jreldub, et
Kasutades lisaks ka eelnevat omadust, mis tleb, et ,
leiame taas kord ka peatki alguses leitud teada-tuntud seose:
Samuti neme nd, et see valem ei kehti sugugi ainult teravnurksete nurkade,
vaid kikvimalike nurkade korral. Sda on rahulik, kui kik klapib!
Kik need omadused vajaksid tegelikult testuseid ning neid testuseid pole sugugi
vga keeruline kokku keevitada: tuleb vaid tlkida funktsiooni graafkute teisendused
hikringjoone teisendusteks ning kasutada siinus- ja koosinusfunktsioonide omadusi.
T
R
I
G
O
N
O
M
E
E
T
R
I
L
I
S
T
E


A
V
A
L
D
I
S
T
E

T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
245
Valemite meeldejtmiseks piisab aga sellest, kui neid omadusi usute, ja ega oma
silm ju ei peta!
Tpselt analoogiliselt vime mngida ka koosinusfunktsiooniga ning tuletada jl-
legi terve mbritie valemeid. Kik nad viks muidugi vlja lugeda ka kasutades
lihtsalt viimasena kirjeldatud omadusest saadud seost siinus- ja koosinusfunkt-
sioonide abil. Mned neist valemitest:
Viimaks, kui peaks tekkima suur huvi lisaks teada ka tangensfunktsiooni vale-
meid, tuleb meil eelnevaga kombineerida tangensfunktsiooni kirjutus kujus
.
Niteks
SEOSED NURKADE LIITMISE JA LAHUTAMISE KAUDU*
Eelmises alapeatkis ngime, kuidas siinusfunktsiooni graafkut hoolikalt nihuta-
des ja peegeldades saame tulemuseks jllegi siinusfunktsiooni vi mnikord ka
koosinusfunktsiooni graafku. Kas meil nnestuks aga kuidagi kirjeldada ka funkt-
siooni, mille graafkuks on suvalisel mral nihutatud siinusfunktsiooni graafk?
Niteks kui nihutame funktsiooni vasemale kraadi vrra, saame funkt-
siooni . Kas seda nnestub kuidagi kirjutada baasfunktsioonide
ja abil?
.
.
T
R
I
G
O
N
O
M
E
E
T
R
I
L
I
S
T
E


A
V
A
L
D
I
S
T
E

T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
246
Tuleb vlja, et see on igati vimalik. Meenutame, et siinus- ja koosinusfunktsioon
andsid meile vimaluse seostada kolmnurga nurgad klgede suhetega. Veelgi
enam, niteks tisnurkses kolmnurgas hpotenuusiga 1 ongi kaks kaatetit pikkus-
tega ja .
Kui tahaksime samasse kolmnurka paigutada nii nurgad ja , kui ka kljepikkused
, , peame olema ainult veidi kavalamad. Esmalt oletame lihtsustuseks,
et nurgad ja on teravnurksed siis vime kindlasti konstrueerida kolmnurga,
millel on tpselt kaks nurka ja . Nende vastaskljed a ja b vime seejrel leida
laiendatud siinusteoreemist [lk 222]:
kus on kolmnurga mberringjoone raadius. Seega, kui valiksime kolmnurga,
mille mberringjoone diameeter on pikkusega ks, olekski nurkade ja vastas
kljed pikkustega ning .
See on juba sna hea algus. Pris rmsaks teeb aga thelepanek, et kolmnurga
kolmas nurk on ju
ning eespool leitud valemite phjal kehtib vrdus
Seega, kasutades veel kord laiendatud siinusteoreemi, neme, et kolmas, puuduv
klg on tpselt pikkusega . Nd on sna selge, et siit jooniselt saame
ilusaid valemeid.
T
R
I
G
O
N
O
M
E
E
T
R
I
L
I
S
T
E


A
V
A
L
D
I
S
T
E

T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
247
Nagu siinus- ning koosinusteoreemi testuste juureski, on trigonomeetriliste
funktsioonidega mngides alati hea mte tmmata ks krgus, seekord siis kljele
pikkusega

.
Meie kolmnurk jaguneb nd kaheks tisnurkseks kolmnurgaks, millest he hpo-
tenuus on ning alusnurk , ning teise hpotenuus on ning alusnurk .
Kasutades trigonomeetrilisi seoseid neis mlemas tisnurkses kolmnurgas, vime
leida, kui pikkadeks tkkideks krgus vaadeldava klje jagab:
Pikkuse saame leida jrgnevalt:
jrelikult
Sarnaselt saame leida ka pikkuse .
Kuna nende tkkide pikkuste summa annab klje enda pikkuse, olemegi tuletanud
valemi
Praegu testi tegime seda kll ainult teravnurksete nurkade ja jaoks, ent kasu-
tades eelmise alapeatki valemeid, vib lugeja end veenda, et valem kehtib suva-
liste nurkade ja jaoks.
Siit edasi on sna kerge tuletada ka nurkade vahe valem, kirjutades
:
kus teises vrduses kasutasime jllegi eelmise alapeatki valemeid.
Topeltnurga lihtsustava valemi leidmine on seejrel veelgi lihtsam asen-
dame summa valemisse :
Poolnurga valemiga vajame veel veidi kannatust!
Nimelt ritame enne leida ka koosinuse summavalemi ehk kirjutada
lahti ja abil.
Seda vime teha, kombineerides mitmeid meile juba teadaolevaid vtteid:
T
R
I
G
O
N
O
M
E
E
T
R
I
L
I
S
T
E


A
V
A
L
D
I
S
T
E

T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
248
.
.
T
R
I
G
O
N
O
M
E
E
T
R
I
L
I
S
T
E


A
V
A
L
D
I
S
T
E

T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
249
Asendades

, leiame siit ka koosinuse topeltnurga valemi:
.
Seades aga , leiame, et
ehk teisisnu oleme taas tuletanud Pythagorase teoreemist tuleneva seose siinus-
ja koosinusfunktsiooni vahel.
Koosinuse topeltnurga valemist on lihtne omakorda tuletada poolnurgavalemid:
seades , leiame, et

Kasutades nd Pythagorase teoreemist prinevat seost, vime selle kirjutada
kahes erinevas kujus:
Neid valemeid lheb meil hiljem vaja siinusfunktsiooni tuletise leidmiseks. Lisaks
saame nende abil vlja kirjutada ka niinimetatud poolnurga valemid:
,
kusjuures mrgi ruutjuurele peame valima olenevalt sellest, kui suur nurk paras-
jagu on.
Viimaks heidame lhikese pilgu ka tangensile. Nagu ikka, pole meil siin muud takti-
kat, kui lihtsalt siinuse ja koosinuse valemeid ra kasutada. Kirjutame
.
Nd tahaksime hdasti siit segadusest les leida funktsioonid ja tan .
Selle jaoks jagame lihtsalt nii murru nimetaja kui lugeja lbi korrutisega
.

.
.
T
R
I
G
O
N
O
M
E
E
T
R
I
L
I
S
T
E


A
V
A
L
D
I
S
T
E

T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
250
Saamegi kohe
.
Ehk teisisnu
.
Analoogselt viksime leida ka nurkade vahe, topeltnurga ja muud koolipikuis
fgureerivad valemid. Siinkohal sai meil aga jaks otsa.
TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE LIITMINE
JA LAHUTAMINE*
Seni rkisime, mis juhtub, kui teeme tehteid trigonomeetriliste funktsioonide
argumendiga. Teisisnu tuletasime lihtsustavaid valemeid niteks nurkade summa
siinuse vi poolnurga siinuse jaoks.
Samas viks aga ka ksida, kas nnestub kuidagi teisiti kirjutada ka tehteid funkt-
sioonide endaga.
Niteks krvutades valemeid
neme, et neid kokku liites kaob ks liige hoopis ra ja saame:
.
Selle vime kirjutada kujus:
vi asendades ka kujus
.
T
R
I
G
O
N
O
M
E
E
T
R
I
L
I
S
T
E


A
V
A
L
D
I
S
T
E

T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
251
See on vga kena! Oleme nidanud, et koosinusfunktsioonide korrutise vib lahti
kirjutada nende summana ning vastupidi. Sama kehtib muidugi ka siinusfunktsiooni
kohta ja suurema vaeva korral leiame valemeid ka tangensfunktsiooni tarvis.
Kui selle kige tarvilikkus tundub esmapilgul ka ksitav, siis aitab see niteks pare-
mini mista, kuidas ikkagi toimib AM-raadio [lk 259].
SIINUSFUNKTSIOONI TULETIS*
Kuna trigonomeetrilised funktsioonid on peidus pea iga perioodilise liikumise
kirjeldamisel, siis osutub oluliseks ka nende funktsioonide muutumise kiirus ehk
tuletis. Niteks on meil endalgi tarvis see tuletis vlja arvutada, kui asume leidma,
kuidas ikka veepommi kige kaugemale visata [lk 333]. Nagu juba mainisime, on
trigonomeetriliste funktsioonide tuletiste leidmisel kasulikum kasutada radiaane
[lk 234], niisiis seda teemegi.
Eelteadmised
Siinusfunktsiooni tuletise vtmiseks on (lisaks tuletisest arusaamisele [lk 320]) vaja
kasutada kahte juba tuletatud trigonomeetrilist valemit:
Lisaks peame kasutama teadmist, et kui on mdetud radiaanides, siis vga vi-
keste argumendi vrtuste korral on umbes vrdne -iga. Tpsemalt, keh-
tib jrgmine piirvrtuste [lk 313] abil kirjapandud seos:
Miks see nii on, selgitasime intuitiivselt juba hes eelnevas peatkis [lk 99].
Tuletuskik
Asume nd julgelt tuletist leidma, lhtudes tpselt tuletise defnitsioonist
[lk 321]:
T
R
I
G
O
N
O
M
E
E
T
R
I
L
I
S
T
E


A
V
A
L
D
I
S
T
E

T
E
I
S
E
N
D
A
M
I
N
E
252
Kasutades siinuste summavalemit, vime selle omakorda kirjutada kui
.
Edasi on kaval murru nimetaja mber kirjutada kahte ossa ning kuna summa piir-
vrtus on igal mistlikul juhul vrdne piirvrtuste summaga, saame
.
Jrgmisena vime ainult liikmega seotud olevad vrtused piirvrtusest vlja
tsta nad ei sltu ju sellest, mis me parajasti muutujaga pihta hakkame:
.
Nd kasutame esimese liikme jaoks valemit 2) ning teise jaoks seost 3) ja saame:
.
Viimaks vime esimeses liikmes veel korra kasutada seost 3), seekord funktsiooni
jaoks:

.

Asendades selle juba leitud valemisse, neme, et esimene liige on piirprotsessis
vrdne

-ga:
Kuid me teame, et siinusfunktsioon on pidev ning vrdne nulliga kohal null. Seega
on ka piirprotsessis, kus ise muutub nulliks, esimese liikme vrtus null.
Nii jb piirprotsessis alles ainult teine liige ning saamegi
Huh, tehtud! Siinusfunktsiooni tuletis on koosinusfunktsioon. Tuletus on sisuliselt
ainult viis rida pikk, aga nudis siiski kahte trigonomeetrilist avaldist.
253
K

I
K

V

N
G
U
B
254
Harva on asjad tasakaalus, ikka kipuvad nad minema veidi paremaks ja siis jlle veidi
halvemaks ja nii edasi. Fsikud kirjeldavad sellist korduvat tasakaaluasendi mber
toimuvat pendeldamist snaga vnkumine. Meie mber vib mrgata palju ilusaid
vnkumisi: kiiged, pendlid, vedrud, helikeeled ja nii edasi. Vnkumise matemaatili-
seks kirjelduseks kasutame perioodilisi funktsioone. Siinus- ja koosinusfunktsioon
on ilmselt kige ilusamad nited perioodilistest funktsioonidest. Nagu elastse
vedru nite juures ngime [lk 236], kirjeldavad nad mingis mttes kige lihtsamaid
ja loomulikumaid vnkumisi. Kuna need vnkumised on kige levinumad ja pris
ilusad, kutsutakse neid ka harmoonilisteks vnkumisteks.
Kuigi trigonomeetriliste funktsioonide ja periood on alati sama tp-
selt , vime otsustada nurka ka kiiremini vi aeglasemalt muuta ning seega
kirjeldada kiiremaid ja aeglasemaid harmoonilisi vnkumisi. Ngime seda juba ka
vedru juures [lk 236], kus olenevalt vedru omadustest olid lahendiks kiiremad vi
aeglasemad harmoonilised vnkumised.
Funktsiooni asemel vime nii vaadata ka funktsioone vi ,
mille perioodid on vastavalt kaks ja neli korda viksemad.
Funktsioonid kujus ning , kus on positiivne tisarv, kirjeldavad
kiki siinus- ja koosinusfunktsioone, mis lbivad vahemikus tpselt tisarvu
tisperioode.
KIK VNGUB*
K

I
K

V

N
G
U
B
255
Sellised funktsioonid kirjeldavad he otstest kinnitatud pillikeele kiki erinevaid
phivnkumisi ehk osahelisid. Nende vnkumiste sagedused (ehk kui mitu tis-
perioodi nad lbivad) annavad kik phivnkesagedused.
Nagu muusikast teame, vime iga liitheli vi akordi lahti kirjutada osahelidena.
Samamoodi selgub, et tegelikult vime iga piisavalt ilusa perioodilise funktsiooni
esitada phivnkumiste summana. Eri phivnkumisi tuleb erinevate funktsioo-
nide esitamiseks muidugi kasutusele vtta erineval mral.
K

I
K

V

N
G
U
B
256
Sellist perioodiliste funktsioonide esitamist phivngete abil nimetatakse nende
Fourier esituseks. Vaatame niteks niinimetatud saehamba funktsiooni:
Ettevaatlikuks peaks muidugi tegema asjaolu, et funktsiooni graafkul asuvad
vertikaalsed jooned. Nii jb mulje, nagu kohtadel ja ja nii edasi oleks funkt-
sioonil lpmatult palju vrtuseid, aga ometigi on defnitsiooni jrgi funktsioonil
igale kohale lubatud vaid ks vrtus [lk 64]. Ja kik on ige, teemegi siin natuke
haltuurat, igupoolest on saehamba funktsioon nendes kohtades vrdne tpselt
poolega, aga see neks hoopis koledam vlja.
Saehamba Fourier esitus ehk lahtikirjutus vnkumiste summana on jrgmine kee-
ruline moodustis:
.
Nagu neme, peab aeglaseid vnkumisi vtma suuremal mral kui kiiremaid
kordaja siinusfunktsioonide ees ju aina kahaneb. Jrgmisel joonisel nitame kige-
pealt viit esimest siinusfunktsiooni oma kordajatega. Seejrel liidame nad kokku,
paneme veel juurde pool ning saamegi midagi sna saehamba sarnast:
K

I
K

V

N
G
U
B
257
Mida rohkem siinusfunktsioone kokku liidame, seda sarnasem on tulemus ka sae-
hambaga. Nagu neme, ei tea ka meie lihtne lhendus saehambale, kas olla juu-
res vrtusega ks vi null.
Fourier esitus ja spekter
Fourier esitus pakub hea vaatevinkli signaalide ja protsesside uurimiseks. Fou-
rier esitus paneb teatud mttes tle analoograadiod, vimaldab leida kosmilisi
objekte ning teha automaatset pildittlust.
Kogu asja vlu seisneb lihtsustatult selles, et teatud signaalidest on palju lihtsam
aru saada, kui mitte vaadata nende arengut ajas, vaid uurida, kui palju ht vi teist
phivnkumist signaali kirjeldamiseks kasutama peab. Tihti on see ka ainus loomu-
lik vaateviis. Funktsiooni Fourier esitust saab nidata graafliselt nii-elda spektri
abil: spekter nitab tpselt, kui suure osa signaalist moodustab ks vi teine phi-
vnkumine.
Niteks jrgnevalt vtame kaks vnkumist, he madalamal ja teise krgemal sage-
dusel. Seejrel leiame signaali, milles esimese vnkumise amplituud on kaks, teise
amplituud aga ks. Kogu see informatsioon ongi kompaktselt kirjas joonisel pare-
mal all nurgas olevas spektris.
Tavaliselt on muidugi sagedused ka tpsete arvuliste vrtustega ning sagedus-
komponendid nitavad iga osavnkumise amplituudi. Need on aga juba detailid.
Toome jrgnevalt ka nite, kus signaali esitamisest vnkumiste summana viks ka
otseselt kasu olla.
K

I
K

V

N
G
U
B
258
KUIDAS KAOB HELISALVESTISEST SAHIN?
Oletame, et otsustad sbrale snnipevaks he omamoodi snnipevalaulu lindis-
tada. Mikrofon on olemas, arvuti ka ja lindistamine ise ei valmista mingeid muresid.
Ometigi jb salvestisele tugev sahin. Kas sellest on vimalik kuidagi lahti saada?
Vtmethelepanek on jrgmine: sahin on tihti seotud eelkige leliigsete kiirete
vnkumistega. Ehk teisisnu, kui vaatame oma salvestist tema Fourier esituses
ehk vngete summana, siis on sahin sinna suurel mral salvestunud vga krge
sagedusega komponentidesse.
Kuna laul ise koosneb philiselt hoopis viksema sagedusega vngetest, on Fourier
esituses sahin ja hl teatud mttes eraldatud. Seda neme spektrist, kust h-
lele vastavad eelkige need krged tipud spektri vasemal ja sahin on paremale jv
madal osa.
K

I
K

V

N
G
U
B
259
Nd vime sahina komponendi Fourier esituses ra kustutada ja lejnu jlle
kokku liita. Saame uue signaali, mis kannab peaaegu kiki hlega kaasas kivaid
vnkumisi, kuid ei sisalda enam sahinat ja klab seega puhtamalt. Uus signaal ja
tema spekter nevad vlja jrgmised:
Umbes nii ttavadki digitaalsed fltrid niteks muusikaloomeprogrammides. Kas
pole kaval?
AM-RAADIO
Vnkumise levimisprotsessi ruumis kutsutakse laineks. Helilised vnkumised levi-
vad helilainetena. Oma vestluse ja muusika kaugele sbrale saatmine oli vanasti
pris keeruline lihtsalt suuga teele saadetud helilained eriti kaugele ei ulatu.
Kaval viis helilainete edastamiseks on teisendada nad elektromagnetlaineteks
ning hoopis neid edasi saata. Aga sealgi on omad raskused. Niteks on kohe prob-
leemiks see, et meie hl ja muusika on madalal sagedusel ning madalsageduslike
elektromagnetlainete saatmiseks peab olema kilomeetrite pikkune antenn! Teine
probleem tuleb sellest, et samal ajal tahaksime vibolla ringi saata vga erinevat
sisu ja kui need oleksid kik salvestatud sama sagedusega elektromagnetlaine-
tesse, seguneksid sisud omavahel ja vlja tuleks mingi tohuvabohu. Seega on hea
raadiossteemi vljattamine parajalt keeruline.
K

I
K

V

N
G
U
B
260
nneks on alati leidunud nupukaid selle, kes keerulistele olukordadele lahenduse
leiavad. Toodud muredest lahti saamiseks hakati raadiosignaale edastama nii-
elda moduleerimise teel madalsageduslik sisu salvestati vga krgsageduslikele
lainetele. Esiteks saab selliseid laineid saata ja vastu vtta titsa mistliku anten-
niga. Teiseks tuleb vlja, et nii vime paralleelselt saata ka vga palju erinevaid sig-
naale.
Kige lihtsam neist moduleerimise tehnoloogiatest, AM ehk amplituudi modu-
latsioon on lhedalt seotud thelepanekuga, et trigonomeetriliste funktsioonide
korrutise vib lahti kirjutada nende summana ning vastupidi. Amplituudi modulat-
sioon ei thenda seejuures midagi muud kui seda, et he laine amplituudi muude-
takse teise laine abil. Seelbi salvestatakse algsesse lainesse informatsiooni.
Lihtsustatult vib melda, et saatjast teelepandav raadiosignaal koosneb
hest kandvast lainest krgel sagedusel . Kui tahame talle informatsiooni klge
pookida, muudame kandva laine amplituudi mingi madalama sagedusega laine
abil.
Niteks kui sagedusega liigub kandev laine, mille amplituudi muudetakse koo-
sinuselainega sagedusel , siis viks kogu signaal olla kujus:
.
Kuna trigonomeetriliste funktsioonide korrutise vime lahti kirjutada ka nende
summana [lk 250], vime signaali samas nha ka kui eraldiseisvate lainete kooslust:
.
K

I
K

V

N
G
U
B
261
Teisisnu, meie signaal koosneb kolme laine summast: kandvast lainest ja kahest
lisalainest. Nende lainete taga peidus olevate vnkumiste sagedusesitus ehk spek-
ter oleks siis jrgmine:
Need lisalained vi lisavnkumised saab nd vastuvtjas Fourier teisenduse
[lk 257] abil eraldada, just nii nagu sahina eraldamiselgi. Seelbi nnestub meil
kandvale lainele lisatud signaal vastuvtjas vlja lugeda!
Veelgi enam, kui meie kandev laine on niteks sagedusel 1000 kHz ja sisuks on
signaal alla 5 kHz, siis mahub ju kogu signaal ehk kik kasutatavad lainekompo-
nendid 995 kHz ja 1005 kHz vahele. Seega juba sagedusega 1020 kHz kandelainel
viksime julgelt paralleelselt teise sisuga signaali edastada kasutatavad lained ei
kattuks ja neid saaks ilusasti vastuvtjas eraldatult vlja lugeda.
Muidugi on kandelainele lisatav sisu enamasti palju keerulisem kui ks pisike laine
ning lisaks muutub ta veel ajas, ent phimte jb samaks: saatjas lisatakse infor-
matsioon kandjalaine amplituudi muutmise teel ning vastuvtjas saadakse see sig-
naali komponentideks jagamise abil taas ktte.
Siinkohal sai kll kirjeldus kiire ning ebatpne, aga huvi korral uurige, see on pris
pnev! Ttt-elda on muidugi AM-raadio juba sna iganenud tehnoloogia. Tna-
seks on pigem kasutusel niinimetatud FM-raadio, kus muudetakse hoopis kandva
laine sagedust, mitte amplituudi. Ja juba varsti minnakse ilmselt kikjal le digitaal-
sete signaalide edastamisele. See jb aga kahjuks siit raamatust vljapoole.
P
O
L

N
O
O
M
262
P
O
L

N
O
O
M
263
THTSAD
FUNKTSIOONID
OSA 6
P
O
L

N
O
O
M
264
P
O
L

N
O
O
M
265
Igaks, kes usub, et eksponent-
siaalne kasv vib lplikus maail-
mas igavesti jtkuda, on kas hullu-
meelne vi majandusteadlane.
Kenneth Boulding
P
O
L

N
O
O
M
266
Polnoom on ks keeruline vrsna, aga sellel ei maksa end heidutada lasta
hullemategi snade taga peitub vahel tiesti toredaid selle: niteks trubaduur vi
seismoloog. Polnoomide korral on tegemist vaid teatud lihtsate ja hsti uuritud
funktsioonidega.
ks polnoom oskab sisendarvudega teha ainult vga tavalisi tehteid: ta vib neid
vtta erinevatesse naturaalarvulistesse astmetesse, neid mingi arvuga (kordajaga)
lbi korrutada ning siis saadud tulemusi liita ja lahutada. Seega vgagi sbralik sell.
Kui rgitakse reaalarvulistest polnoomidest, siis on nii sisendarvud, kordajad kui
ka saadav vljund reaalarvud. Niteks kik jrgmised funktsioonid on reaalarvuli-
sed polnoomid:
.
Nagu majaga katus, nii kib polnoomiga alati kaasas tema aste. Siin peetakse
lihtsalt silmas kige krgema astmega liikme astet. Niteks esimene toodud pol-
noomidest on teise astme polnoom ehk ruutfunktsioon, teine on esimese astme
polnoom ehk lineaarne funktsioon ning kolmas viienda astme polnoom.
POLNOOM
P
O
L

N
O
O
M
267
Polnoomi aste on oluline, sest ta mrab, kui palju jnkse vib maksimaalselt
olla polnoomi graafkul lineaarfunktsioonil neid polegi, ruutfunktsioonil on ks,
kuupfunktsioonil kuni kaks ja nii edasi.

OMADUSED
Kas Sa usud, et kui liidad vi korrutad omavahel kaks polnoomi, siis on tulemu-
seks jllegi ks polnoom?
See omadus on hea ja kasulik selleprast, et nd vime alati julgelt polnoome
kokku liita, lahutada ja korrutada, ilma et peaksime kartma, et meid ootab ees
mingisugune hirmus funktsioon, mille arvutamine viks meil le ju kia.
Katsetame neid omadusi jrgnevate polnoomide peal: ja .
Thistame esimest polnoomi -ga ja teist -ga. Neid kokku liites, lahutades
ja korrutades saame kolm uut polnoomi:
.
Teiseks heaks omaduseks on polnoomide sile ja mnus graafk nende graafku
saab tmmata joonisele he joonega ehk nad on pidevad. Pidevuse kirjeldusest ja
thtsusest loe pidevuse peatkist [lk 317].
P
O
L

N
O
O
M
268
Kolmandaks on polnoomid sbralikud ka kahe reaalfunktsioonidega ette vetava
teisenduse suhtes. Esimest teisendust nimetatakse tuletiseks sisuliselt nitab tule-
tis funktsiooni muutumise kiirust [lk 320]. Teist nimetatakse integraaliks ning see ise-
loomustab niteks funktsiooni graafku ja -telje vahele jvat pindala [lk 340]. Tuleb
vlja, et polnoomidega neidsamu teisendusi tehes saame vastu jlle polnoomid.
Polnoomi tuletis on he vrra viksema astmega polnoom.
Polnoomi mramata integraal on he vrra krgema astmega
polnoom.
Polnoomide pere on sna kinnine pea kik thtis, mis nendega teha vib, annab
tulemuseks taas polnoomi.
MIKS OSUTUVAD POLNOOMID NNDA OLULISEKS?
Polnoomid on tnu piiratud operatsioonidele sna lihtsad neid on lihtne kirjel-
dada, nendega on lihtne ringi kia, nende vrtusi on lihtne leida nii inimesel kui ka
arvutil.
Samas on nad kigest sellest lihtsusest hoolimata uskumatult laia haardega tege-
lased: kskik millise teise vhegi mistliku (niteks pideva) funktsiooni jaoks lei-
dub alati polnoom, mis neb temaga nii sarnane vlja, et isegi luubiga vaadates
viks nad omavahel sassi ajada.
Niteks polnoom

neb piirkonnas kuni vlja tpselt nagu siinusfunktsioon [lk 214]:
P
O
L

N
O
O
M
269
ning polnoom
kirjeldab nulli lhedal hsti eksponentsiaalfunktsiooni .
See, et vime teisi funktsioone nii kergelt polnoomidega segamini ajada, then-
dab, et nii mnigi kord vimegi reaalses elus ning arvutustes ksitleda ainult pol-
noomfunktsioone oskame nendega hsti ringi kia ning samas annavad nad meile
piisavalt head informatsiooni priselt toimuva kohta.
Vime lugeja meelehrmiks avaldada lausa he saladuse: isegi kui ksite oma
taskuarvutil logaritmi vtta, arvutab too kaabakas ainult polnoome ta jljendab
iget funktsiooni aga nii kavalalt ja tublilt, et sellest ei olegi vimalik taskuarvuti
tpsuse juures aru saada. Arvutid kasutavadki kikide enda arvutuste jaoks ainult
polnoome.
NULLKOHAD JA MUGAVALE KUJULE TEGURDAMINE
Oluliseks mrksnaks on polnoomide puhul nende nullkohad: sisendarvud, mille
korral polnoomi vrtus on null.
Selgub, et nende abil on vimalik esitada polnoomi vga mugaval kujul: kui
teame, et polnoomi nullkohad on , vime kirjutada kujul
kus on lihtsalt ks reaalarv.
P
O
L

N
O
O
M
270
Niteks ruutfunktsiooni korral saame
mis ongi kogu see tegurdamise (ja igasuguse teisendamise) lbu, mida koolipingis
hoolega pitakse: funktsioonide esitamine mugavamas kujus.
Vib tekkida ksimus, miks peaksid meid huvitama just nullkohad ja mitte niteks
kolmkohad kohad, kus polnoomi vrtus on kolm. igupoolest on vastus ige
lihtne: nulli korral on tekkiv kuju lihtsalt kige kompaktsem ning nullkohad jvad
paika ka funktsiooni lbikorrutamisel mne reaalarvuga.
Lisaks kui oskame leida nullkohti, siis kolmkohtade leidmiseks tuleb polnoomist
lahutada kolm ning leida saadud tulemuse nullkohad.
Saame nidata, et kui polnoomi aste on , siis tal ei saa olla rohkem kui null-
kohta (vi kolmkohta). Sellest tulemusest vib intuitiivselt aru saada, kui melda,
et lineaarfunktsioon ei tee htegi jnksu, ruutfunktsioon teeb maksimaalselt he
jnksu, kuupfunktsioon kaks jnksu ja analoogselt teeb astme polnoom
jnksu. Et prast teatud nullkohta polnoomiga jlle nulli tagasi juda, on meil alati
tarvis hte jnksu ja jnksu abil vime nnda nulli juda tpselt korda.
Kigest sellest vib kavalam jreldada, et kui kaks -astme polnoomi on vrdsed
punktis, siis on nad vrdsed absoluutselt igal pool (testuseks tuleb lihtsalt
uurida nende kahe polnoomi lahutamisel saadavat polnoomi). Sellel llataval
teadmisel on rakendused ka priselus.
P
O
L

N
O
O
M
271
KUIDAS PEITA KOLMEKESI HIST VARANDUST?
Oletame, et leiate spradega seiklusmatkalt kena koguse briljante ja otsustate
peita kogu saagi viieks aastaks seif. Eks ikka selleks, et enne hsti jrele melda,
mis kogu varaga pihta hakata.
Teil on olemas ka 9-mrgilise salakoodiga ultramodernne seif, kuhu briljandid var-
jule panna. Kuidas aga kindlaks teha, et te ainult kolmekesi heskoos saaksite seif
avada? Toredaks abimeheks osutub siin polnoomide tundmine, eriti ks mrkus
lisateadmistest iga -kohalise polnoomi mravad heselt ra temal asetsevad
punkti.
Seega, kui niteks on antud ruutpolnoom , siis niipea kui teame kolme
temal asetsevat punkti, teame tegelikult kiki polnoomil asetsevaid punkte. Kuid
suvalise kahe punkti teadmine ei tle polnoomi kohta just vga palju.
Idee on nd selge: lasete arvutil vlja melda mne suvalise polnoomi ning iga-
hele vljastada tpselt he punkti sealt polnoomilt. Salakoodiks saab olema
kokkukirjutatult selle polnoomi vrtus kohtadel ja 2.
Niteks kui salajaseks polnoomiks osutub
siis osutub salakoodiks , sest niteks funktsiooni vrtus kohal on

jne.
P
O
L

N
O
O
M
272
Kui sber Mart saab punkti , sber Ants punkti

ning ise saad
punkti , siis nagu graafkult nete, pole Mardil ja Antsul kahekesi igeks
vastuseks suurt lootust: neil ei olekski igupoolest phjust htegi kombinatsiooni
vga eelistada, sest kaks punkti ei tle vimaliku polnoomi kohta peaaegu mitte
midagi.
Thelepanelik lugeja viks vaielda, et miks ei viks seda olukorda lahendada tun-
duvalt lihtsamalt: andes igale sbrale lihtsalt kolm salakoodi numbrit. See on testi
vimalik, kuid siis peaks kood olema tunduvalt pikem, sest vastasel korral vivad
kaks spra kokku tulla ning kolmanda sbra puuduvad numbrid lihtsalt lbi proo-
vida, mis eelneva lahenduse puhul poleks vimalik.
RUUTFUNKTSIOON JA TEMA LAHENDIVALEM
Ruutfunktsioon vi teisisnu ruutpolnoom on ilmselt koolitunni populaarseim
ning ksitletuim funktsioon.
Seda populaarsust saab ka natuke selgitada: ta on vga levinud (mletate ehk
fsikast lbitud distantsi avaldamist kiirenduse kaudu?), teda on piisavalt lihtne
joonistada ning kirja panna ja samas on ruutfunktsiooni nullkohtadel esmapilgul
keerulisena niv lahendivalem, millega pilasi hirmutada. Vi siiski?
Alustame ruutfunktsiooniga tutvumist tema graafku juurest ja nitame, kuidas
kik erinevad ruutfunktsioonid on lihtsate geomeetriliste teisenduste kaudu oma-
vahel seotud. Seejrel leiame ruutfunktsiooni lahendivalemi ja anname sellelegi
geomeetrilise intuitsiooni.
P
O
L

N
O
O
M
273
RUUTFUNKTSIOONI GRAAFIK
Niipea kui oleme joonistanud he funktsiooni graafku, saame hakata sellega mn-
gima. Niteks vime seda graafkut nihutada ja erinevatest sirgetest peegeldada.
Kuigi lbus on see alati, saab sellest protseduurist ka mnikord kasu ligata. Ni-
teks saame nende teisenduste abil meeles pidada trigonomeetriliste teisenduste
valemeid [lk 242]. Ruutfunktsiooni korral vime selliste geomeetriliste teisenduste
teel luua hest algfunktsioonist pea kik teised ruutfunktsioonid ning, nagu hiljem
neme, leida isegi ruutvrrandi lahendivalemi.
Alustame ruutfunktsioonist
.
Teda les-alla nihutades saame funktsioonide kujus
graafkud.
P
O
L

N
O
O
M
274
Nihutades algset funktsiooni aga horisontaalselt vi teisisnu nihutades -telge
tema suhtes , saame kik funktsioonid kujus
.
Nd, kui peegeldame esialgset funktsiooni -telje suhtes, saame funktsiooni
graafku.
Algse funktsiooni peegeldus -telje suhtes ei tee aga midagi huvitavat meie
funktsioon on -telje suhtes smmeetriline ja jb peegelduse tttu samaks.
P
O
L

N
O
O
M
275
Kiki neid teisendusi vib muidugi teha ka jrjepanu ning nii neid kombineerides
leiaksime kikide funktsioonide kujus
graafkud. Kui tahaksime pris ldkujusse juda, peaksime lisaks veel lubama ka
-telje skaleerimist.
Varsti neme, et selline geomeetriline mtlemine annab aimu ka ruutfunktsiooni
lahendivalemi tagamaadest. Enne seda lahendame aga ruutvrrandi puhtalt alge-
braliselt.
RUUTFUNKTSIOONI LAHENDIVALEM
Ruutfunktsiooni lahendivalem vib jda pisut mstiliseks, kuna tihti ei ole aega
seda korralikult tuletada. Tegelikult ei ole selles lahendivalemis midagi hirmsat, kui
on viitsimist pisut kaasa mtelda. Lubame, et ei lhe kauem, kui korraliku suure
koorejtise smine aega vtaks, ning lubame jtise ka seltsi vtta. ritame siis
valemi samm-sammult tuletada.
Kige lihtsam vrrand, mis vib ette tulla, on muidugi ehk .
Sel juhul kuna ruutjuurt [lk 111] oskame ju hsti vtta teame, et vastuseks on
. Oluline on mrgata, et miinusmrk

ees ei thenda sugugi, et meil peaks
kohe tegemist olema negatiivse arvuga. Niteks kui , saame vrrandi
ning lahenditeks oleksid ehk ja .
Raskusi ei valmista ka vrrand , kuna sel juhul vime lihtsalt kogu
vrrandi jagada -ga lbi ning juame sarnaselt eelnevaga vastuseni
.
P
O
L

N
O
O
M
276
Mis aga juhtub, kui juurde tuleb liige ehk kui ruutvrrand on kujus
? Tuletame meelde, et vrrandi lahendamine thendab endiselt,
et leiame vastuse kujul
.
ldkujus on aga sees ka -i ruut. Eelnevalt saime temast lahti, rakendades ruut-
juurt, ja ausalt elda, ega mingit muud mstilist trikki ruudust lahti saamiseks pole.
Seega tahame ka seekord vtta ruutjuurt. Aga millest?
Ruutjuurt oskame vtta hsti ainult ruutavaldistest. Esimesel juhul oli meil lihtne
ruutavaldis , seekord jlgub kaasa aga ka libe -liige. Kuidas temast lahti saada?
Tuleb lihtsalt mrgata, et tegelikult oskame me vtta ruutjuurt mitte ainult -st,
vaid ka niteks -st vi

-st.
See on abiks, kuna

annab meile ka -iga liikme! Nii
saame avaldisest vtta ilusti ruutjuurt
.
Seega tuleb juurimise jaoks leida -ile sulgudesse ige kaaslane, mis lahtikorruta-
des annaks liikme .
Tuletame meelde, et ruutliikme tegurdamine kib jrgnevalt:
Kui nd valime , ongi liikme ees soovitud kordaja
See neb vlja juba peaaegu nagu meie algne vrrand .
Ainsa vahena on lemises valemis lihtsalt ks leliigne liige ning liige

on hoopis
puudu.
Seega peame algse ruutfunktsiooni kirjeldamiseks lihtsalt ruudust maha
lahutama leliigse osa ja tagasi liitma

:
.
Nii saab meie vrrand kuju
.
P
O
L

N
O
O
M
277
Viies osa liikmeid teisele poole, oleme juba vga heas positsioonis juurimiseks:
.
Siin saame vtta ruutjuure ning vastuseks tuleb
ehk
Taandatud ruutvrrandi lahendivalem ongi kes!
Kui ees on veel kordaja , peame lihtsalt ja

lbi jagama -ga ning juame just
lbi arutatud olukorrani. Nii on ruutvrrandi ldkuju lahendi-
valemiks
mida tihti kirjutatakse ka kujus
Kontrolli, et ka viimane teisendus kehtib!
Selle valemi abil vib lahendada kskik millist ruutvrrandit. Niteks kui petaja
lb lauale ruutvrrandi , vime vlja vtta oma valemi, sinna
sisse pookida , ning ning saamegi vastuseks lahendid ja .
P
O
L

N
O
O
M
278
LAHENDIVALEM GEOMEETRILISELT
Lubasime, et lahendivalemi leidmisest saab ka geomeetriliselt melda. Kuna meil
on tegelikult juba ruutvrrandi lahendivalem leitud, siis mingis mttes on see
muidugi thi t. Siiski aitab jrgnev mttekik anda ruutvrrandi lahendivalemi
leidmise erinevatele etappidele ja seega ka lahendivalemile endale geomeetrilist
intuitsiooni ning seelbi ehk aitab valemit ja selle tuletust meeles pidada.
Aluspunktiks on thelepanek, et ruutvrrandi lahendamine thendab
geomeetriliselt tpselt funktsioonide ning graafkute likepunktide
-koordinaatide leidmist. Seda muidugi oskame teha ruutjuurt vttes ja vastuseks
on

.
Peaaegu ldkujus ruutvrrandi lahendamine thendab omakorda
muidugi ruutfunktsiooni ning -telje likepunktide leidmist.
Kogu ruutfunktsiooni lahendivalemi leidmiseks vaja linud teisendusterea ees-
mrk oli taandada teine olukord esimesele, taandada keerulisemate likepunk-
tide leidmine lihtsamate likepunktide leidmisele. Mingis mttes thendab see, et
tahame oma suvalise ruutfunktsiooni graafku teisendada ruutfunktsiooni
graafkuks.
P
O
L

N
O
O
M
279
Selle jaoks nihutame esmalt funktsiooni graafkut

vrra horisontaalselt (positiivne
suund on paremale), et funktsiooni graafk oleks smmeetriline -telje suhtes.
Seejrel liigutame graafkut vrra vertikaalselt (positiivne suund on les), et
viia graafku kige alumine punkt tpselt koordinaatteljestiku nullpunkti.
Nii oleme kahe teisenduse abil judnud funktsiooni graafkuni.
Kuidas on teisenenud algse ruutvrrandi nullkohad? Kui enne olid nad sirge
ning algse ruutfunktsiooni likepunktid, siis teisenduste kigus esiteks nihutasime
neid likepunkte

vrra horisontaalselt ning seejrel tstsime vrra.
Nende teisenduste jrel said nullkohtadest funktsiooni ning sirge

likepunktid.
Nende likepunktide -koordinaadid on aga tpselt antud valemiga .
Kuna vertikaalsed, les-alla teisendused -koordinaate ei muuda, peame ainult
arvesse vtma veel horisontaalse nihke. Uued likepunktid on algsete suhtes


vrra nihutatud, seega peame algsete likepunktide -koordinaatide leidmiseks
lahutama veel

.
Saamegi taas kord loodetud vastuse .
Seekord on aga mlemal liikmel ka taust: esimene tuleb funktsiooni sellisest les-
alla nihutamisest, et ta istuks tpselt horisontaalteljel. Teine prineb horisontaalsest
nihutamisest, mis viib funktsiooni graafku smmeetriliseks vertikaaltelje suhtes.
E
K
S
P
O
N
E
N
T
S
I
A
A
L
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
280
Kui mni pahaloomuline bakter on organismi judnud, ei pruugi sellest algul aimu-
gi saada, sest iga bakteripere ei hakka kohe tramburaid korraldama, vaid ootab
vahel veel pris mitmeid tunde. Miks nii?
Nimelt ei ole hel vi kahel vi isegi tuhandel bakteril mtet hakata vallatusi
tegema ja mrkaineid eritama, sest immuunssteem saadaks selle peale kohe vlja
oma ustava armee ja teeks neile tuule alla.
Seega paljunevad bakterid vaikselt, kuni neid on piisavalt palju, ja hakkavad alles
seejrel kurja tegema. Sel juhul on immuunssteem juba raskustes. Bakteritel ei
lhe paljunemiseks eriti palju aega, sest iga bakter pooldub ideaalsetes tingimus-
tes umbes iga poole tunni jrel.
Selle tagajrjeks on vga kiire kasv! Niteks kui bakteril lasta ideaalsetes tin-
gimustes seltsida, kasvab nende arv jrgmise tunni jooksul jrgnevalt:
EKSPONENTSIAALFUNKTSIOON
E
K
S
P
O
N
E
N
T
S
I
A
A
L
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
281
Juba poole pevaga on tuhandest saanud rohkem kui sada tuhat! Tuleb vlja, et
saadud graafkut kirjeldab tpselt ks ilus ja thtis funktsioon: eksponentsiaalfunkt-
sioon. Ja kuigi maos ei ole bakteritele ideaalsed kasvutingimused, aitab see ikkagi
ehk piisavalt hirmutada ka pisike pahaloomuline bakteripere on juba ohtlik!
EKSPONENTSIAALFUNKTSIOON JA ASTENDAMINE
Eksponentsiaalfunktsioonideks on niteks funktsioonid

vi , kus
vib olla kskik mis reaalarv.
Samuti vib eksponentsiaalfunktsiooni alus olla hest viksem, niteks .
ldkujul on eksponentsiaalfunktsioon kujus , kus on positiivne reaalarv. piku-
tes otsustatakse tihti ka lisada tingimus, et . Seda lihtsalt selle jaoks, et vlis-
tada konstantne funktsioon

. Mnikord arvatakse juurde veel ka kordaja: loe-
takse eksponentsiaalfunktsiooniks ka funktsioone , kus on suvaline reaalarv.
E
K
S
P
O
N
E
N
T
S
I
A
A
L
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
282
Seda, miks peab olema positiivne, selgitab kige paremini ks vimalik ekspo-
nentsiaalfunktsiooni defnitsioon: eksponentsiaalfunktsiooni nol ei ole tegemist
millegi enama kui astendamise laiendamisega irratsionaalarvulistele astmetele ja
astme aluselt nudsime ju ka positiivsust [lk 110].
See laiendus on tpselt analoogne ratsionaalarvude reaalarvudele laiendamisega:
tuleb lihtsalt graafkule jvad imepisikesed augud tis toppida. Rangelt thendab
see ratsionaalarvulistele astmetele nende piirvrtuste lisamist [lk 313]. Negatiiv-
sete aluste korral on graafk aga hplik ja mingist aukude titmisest seal vga juttu
olla ei saagi.
igupoolest, nagu astme peatkist mletame, tekib negatiivsete aluste korral hda
juba tisarvulistelt astmetelt ratsionaalarvulistele le minnes et anda thendus
arvule

, pidime ju sisse tooma hoopis kompleksarvud [lk 89]. he-
snaga negatiivsed alused jtame mngust vlja.
Eksponentsiaalfunktsiooni vib defneerida ka teisiti. Niteks alusel vib ekspo-
nentsiaalfunktsiooni defneerida jrgmise polnoomi meenutava avaldise abil:
.
Selle valemi tagamaid selgitasime natuke ilusate arvude peatkis [lk 106].
EKSPONENTSIAALFUNKTSIOONI OMADUSED
Eksponentsiaalfunktsioon on mratud kikide reaalarvude korral ehk tema
mramispiirkonnaks on reaalarvude hulk. Tema graafk on ilus ja pidev ehk teda
vib joonistada pliiatsit paberilt tstmata.
E
K
S
P
O
N
E
N
T
S
I
A
A
L
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
283
Eksponentsiaalfunktsiooni kuju sltub tema alusest.
Kui alus on suurem kui ks, on kasvav funktsioon.
Kui alus asub nulli ja he vahel, siis on tegemist kahaneva
funktsiooniga.
Alusel ks on tegemist konstantse funktsiooniga, mida nii
mnigi kord eksponentsiaalfunktsioonide hulka ei loeta, kuna
ta ei kasva ega kahane.
Viimaks, nagu mainisime, negatiivsete aluste korral ekspo-
nentsiaalfunktsiooni defneerida ei saagi.
Selgub, et see, kas alus on hest suurem vi viksem, ei muuda teatud mttes eks-
ponentsiaalfunktsiooni olemust, vaid lihtsalt tema suunda.
Nimelt on prdarvulistel alustel (niteks alustel ja

) eksponentsiaalfunktsioonid
teineteise peegeldused -telje suhtes. hel juhul rndab eksponentsiaalfunktsioon
-telje kohal nullist lpmatusse ja teisel juhul vastupidi.
Miks see nii peaks olema, pole just raske nha: teame ju, et

ja seega
, mis ongi ju tpselt funktsioon loetuna negatiivses suunas.
Eksponentsiaalfunktsiooni muutumispiirkonna moodustavad kik positiivsed
reaalarvud. Teisisnu leidub iga positiivse reaalarvu jaoks , nii et . Selles
vib ilmselt veenduda puhtalt graafkut vaadates graafk on pidev, hel pool lhe-
neb nullile, teisel pool tormab lpmatusse. Tegemist on olulise omadusega, mis
vimaldab meil hiljem defneerida eksponentsiaalfunktsiooni prdfunktsiooni
logaritmfunktsiooni [lk 290].
E
K
S
P
O
N
E
N
T
S
I
A
A
L
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
284
Eksponentsiaalfunktsiooni graafkut uurides neme, et hest suurema aluse korral
kasvab ta aina kiiremini. Selgub, et asi on veelgi hullem ka eksponentsiaalfunkt-
siooni kasvamise kiirus ehk tuletis [lk 320] kasvab jrjest kiiremini, ja ka tema kii-
rendus ja nii edasi.
Funktsiooni kasvamise kiirust nitab tema tuletis. Selgub, et eksponentsiaalfunkt-
siooni tuletise vtmiseks tuleb funktsiooni ainult mingi reaalarvulise konstan-
diga lbi korrutada: ehk siis tuletiseks on , kus konstandi vrtus sltub
vrtusest. Seda fakti vib tlgendada jrgmiselt: eksponentsiaalfunktsiooni
hetkeline kasv on alati vrdeline funktsiooni vrtuse endaga. See osutub oluliseks
just kasvuprotsesside tlgendamisel.
Eksponentsiaalfunktsioon kasvab igas kindlas vahemikus sama arv kordi. Tepoo-
lest, niteks vahemikus pikkusega ks kehtib iga reaalarvu jaoks.
ldisemalt vibki melda, et eksponentsiaalfunktsioon teeb liitmisest korruta-
mise. See on tegelikult juba astendamisest tuntud omadus: . Ka
selle omaduse kaudu saab tegelikult eksponentsiaalfunktsiooni defneerida: tege-
mist ongi ainsa pideva reaalarvulise funktsiooniga, mis teeb liitmisest korrutamise
ehk mille korral kehtib vrrand
EKSPONENTSIAALFUNKTSIOON ERINEVATEL ALUSTEL
Ngime juba, et eksponentsiaalfunktsiooni kitumine sltub tema alusest .
Huvitaval kombel vime aga tegelikult kiki eksponentsiaalfunktsioone kirjutada
ka hel ja samal alusel peame selle jaoks lihtsalt astendajat muutma.
E
K
S
P
O
N
E
N
T
S
I
A
A
L
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
285
Niteks funktsiooni vime kirjutada alusel funktsioonina ning alusel
funktsioonina , sest htepidi ja teisalt . ldisemalt,
kui tahame kirjeldada funktsiooni alusel , peame lihtsalt otsima vlja arvu nii
et . See on iga positiivse reaalarvu korral ka vimalik, kuna eksponent-
siaalfunktsiooni muutumispiirkonnaks on kik positiivsed reaalarvud.
Seega vime kirjutada

.
Funktsioonide hel astmel kirjutamine on lihtsustav, sest nii on neid kergem oma-
vahel vrrelda niteks oleks ju pris raske elda, kas kiiremini kasvab protsess
vi . Jb ksimus, milline hine alus valida.
Mnikord kasutatakse kmnendssteemist prit alust 10, mis rgib kmne-
kordistamisest, mnikord alust 2, mis rgib kahekordistamisest. Kige enam kirju-
tatakse aga eksponentsiaalfunktsioon ilusa-arvulisele alusele [lk 102]. Funkt-
sioon annab teatud mttes kige loomulikuma kasvuprotsessi: sellel juhul on
kasvu hetkekiirus alati tpselt vrdne hetkesuurusega ehk funktsioonide keeles:
tuletis on igas punktis tpselt [lk 320].
Kikide teiste eksponentsiaalfunktsioonide korral peame juba tuletise leidmiseks
funktsiooni ise veel niinimetatud naturaallogaritmiga [lk 295] lbi korrutama.
Niteks tuletis on . Lisaks, nagu ngime kuulsate arvude peatkis
[lk 102], on protsessile ka ilus tlgendus see on protsess, mille saame, kui aja-
hiku peale lubatud 100% intressi makstakse hetkeliselt, pausideta.
Kuna alus teeb mugavaks nii arvutused kui tlgendused, on tavaks, et kiki eks-
ponentsiaalselt kasvavaid protsesse esitataksegi kujus ning eksponentsiaal-
selt kahanevaid protsesse kujus , kus on mlemal juhul positiivne reaalarv.
Siin thistab siis algkogust ning iseloomustab kasvukiirust.
E
K
S
P
O
N
E
N
T
S
I
A
A
L
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
286
KASVAVAD JA KAHANEVAD PROTSESSID
Eksponentsiaalfunktsioonist on kige igem melda kui teatavat tpi vga kiirest
kasvamisest vi kahanemisest ajas. Nagu ngime, on eksponentsiaalse kasvamise
korral kasvamise kiirus igal hetkel proportsionaalne ehk vrdeline koguse vi suu-
ruse endaga. Nii nimetatakse eksponentsiaalset kasvamist ka proportsionaalseks
kasvamiseks. Just seetttu kirjeldas ta ka bakterite koloonia laienemist koloonia
kasvu kiirus igal hetkel sltub ju tpselt sellest, palju baktereid parasjagu pooldu-
mas on, ehk tegelikult koloonia enda suurusest.
Eksponentsiaalne kasvamine on palju kiirem kui polnomiaalne ehk polnoomiga
antud kasvamine.
ARVUTITE KIIRUSE KASV ON EKSPONENTSIAALNE
Transistor on hirmutav sna ja tepoolest, selle taga peidab end vimas seade.
Transistoreid kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, vimendamiseks, muun-
damiseks ja llitamiseks. Transistoritel phineb kogu elektroonika ning nad on ka
arvutite protsessorite arvutuskomponentideks.
Transistorite arv arvutis vljendab tema kiirust seda, kui palju operatsioone ta
suudab ajahetkes teha. Arvutite vimsus kasvab kiiresti, umbes iga kahe aasta jrel
kahekordistub transistorite arv protsessoris.
E
K
S
P
O
N
E
N
T
S
I
A
A
L
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
287
Teisisnu umbes iga kahe aasta jrel saab arvuti kaks korda vimsamaks:
Seda seaduspra mrkas esimest korda juba 1965. aastal arvutiprotsessorite tootja
Inteli kaasasutaja Gordon E. Moore. Nii kutsutakse seaduspra vahel ka Moorei
seaduseks. Kasvu kiiruse illustreerimiseks kasutas Moore ise jrgnevat analoogiat:
kui autotstus areneks sama kiiresti kui elektroonikatstus, siis tnaseks si-
daks auto liitri bensiiniga miljon kilomeetrit ning odavam oleks auto maha kanda
kui teda kesklinnas tunniks ajakski parkida.
Graafkut on natukene keeruline lugeda, sest esimesed punktid tunduvad kik
olevat praktiliselt nullis. See tuleneb just nimelt vga kiirest, eksponentsiaalsest
kasvust. Tuleb vlja, et sellisel juhul on mttekas -telge kujutada nii-elda logarit-
miliselt, kus hikud ei muutu liitmise vaid korrutamise teel. Selle vtte kasulikkust
nitame jrgmises peatkis [lk 299].
Mni arvutiprogramm jb aga ikka aeglaseks
Kuna arvuti kiirus kahekordistub iga kahe aastaga, viks arvata, et kskik kui kee-
rulist td me ka arvutile ei annaks, varem vi hiljem on see vaid minutite ksimus.
Siiski nii lihtne olukord ei ole. Nimelt on paljud lesanded, mida arvutiga lahen-
dada viks, lahendatavad ainult eksponentsiaalse ajaga: see thendab, et iga kord
kui arvutiprogrammi sisendit suurendada he hiku vrra, kasvab programmi aeg
kindla arvu kordi. Niteks viks programmi aeg iga sisendi jaoks pikeneda kaks
korda sel juhul kirjeldaks aja kulumist funktsioon ning isegi kui sisend
pikkusega vtaks sekundit arvutusaega, siis sisend pikkusega 40 vtaks juba
aastat. Eluliste probleemide lahendamiseks on vahel aga vaja sisendeid suu-
rusjrgus tuhat vi isegi miljon.
E
K
S
P
O
N
E
N
T
S
I
A
A
L
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
288
Kuigi Moorei seadus protsessorite kiirenemisest on sna hmmastav, siis praeguse
murega ta toime ei tule. Nimelt, oletame, et arvutustele kuluva aja kulumist kir-
jeldab testi eksponentsiaalfunktsioon . Sel juhul, isegi kui kaks korda
rohkem transistoreid thendaks testi ka kaks korda rohkem arvutusi ajahikus,
saaksime hel arvutil arvutades iga kahe aasta jrel sisendit vaid he hiku vrra
pikendada!
Sellest lhtuvalt ei vi endiselt arvutiprogrammidega hooletu olla tuleb leida hid
ja efektiivseid viise arvutite tegemiseks ning selliste heade programmide kirjuta-
mine on ks tnapevase arvutiteaduse philisi eesmrke.
TEMPERATUURI HTLUSTUMINE
Oled sja valanud endale tassi kohvi ja kohe jooma hakates pletaksid kindlasti
oma keelt ja huuli. nneks pole sellest hullu. Selgub, et kohvi jahtumine toimub
eksponentsiaalse kiirusega ehk nagu juba ngime vga kiiresti.
Nimelt mrkas juba Newton oma vaatlustest, et kui asetada ks viksem keha
suurde vliskeskkonda, siis sltub selle viksema keha temperatuuri muutumise
kiirus proportsionaalselt vliskeskkonna ja keha temperatuuride erinevusest. Nagu
juba teame, thendab see aga tpselt, et temperatuuri htlustumine on antud eks-
ponentsiaalse funktsiooniga. Seega kui viksem objekt on alguses vliskeskkon-
nast soojem, kirjeldab temperatuuride vahe vhenemist hsti eksponentsiaalselt
kahanev protsess kujus , kus thistab aega ning on lihtsalt
algne vahe temperatuurides.
Kui tahate tpselt ennustama hakata, kui kiiresti kohv ikkagi jahtub, oleks esmalt
vaja teha mned katsed, mille abil mrate konstandi , mis sltub kohvi enda
omadustest ja niteks ka tassist.
E
K
S
P
O
N
E
N
T
S
I
A
A
L
F
U
N
K
T
S
I
O
O
N
289
Edaspidi on vhemalt sama kohvi ning sama tassi korral igal hommikul vaja
ainult mta kohvi ja toa temperatuuri. Seejrel saad tpselt ennustada, kaua aega
lheb, kuni kohv joodavaks muutub. Loomulik on ksida: mil mral need ennus-
tused kehtivad ja mil mral nad erinevad rohelise tee, kuumade pirukate ja teist-
suguste, niteks suuremate ja viksemate tasside jaoks? Aus vastus on, et ega me
tpselt ei tea rohelise tee jaoks ei tohiks suurt midagi muutuda, aga pirukatega
on lugu juba kahtlasem.
Edasi vib veel nuputada, kuidas kituda, kui lisad kohvile ka piima. Mis Sa arvad,
kas minuti mdudes on klmem kohv, millele on lisatud kohe veidi piima, vi
kohv, millele lisad piima alles minuti lppedes? Newtoni seaduse ja mne lisa-
eelduse abil saab vastuse vlja nuputada, vi lihtsalt katsetades.
Muidugi pole ennustused alati sajandiku pealt tpsed tegelikult on soojuslekande
protsess palju keerulisem ning Newtoni seadus on nagu ikka lihtsustatud kirjeldus ja
kehtib ainult osaliselt. Siiski on see vga tore, et klassikaline fsika ja veidi lihtsat
matemaatikat aitavad selgitada ja ennustada igapevaseid olukordi.
L
O
G
A
R
I
T
M
290
Logaritm on eksponentsiaalfunktsiooni prdfunktsioon [lk 69] ehk teisisnu, kui
jrjest rakendada arvule kigepealt eksponentsiaalfunktsiooni mingil alusel
ning siis logaritmfunktsiooni samal alusel, saame jlle tulemuseks sama arvu: .
Intuitiivselt thendab see jrgmist. Meenutame, et eksponentsiaalfunktsiooniga
kirjeldame kasvavaid suuruseid. Stes talle ette teatava ajahetke, saame vastu-
seks kasvava suuruse vrtuse selleks hetkeks. Logaritm vastab aga vastupidisele
ksimusele: kui kaua vtaks aega, et eksponentsiaalne kasvuprotsess juaks he
vi teise suuruseni?
Niteks oletame, et panete oma vaevaga kogutud eurot panka kasvama ning
pangas makstakse intressi aastas.
LOGARITM
L
O
G
A
R
I
T
M
291
Kuna iga aasta mdudes suureneb summa tpselt korda, vime summa kas-
vamist kirjeldada eksponentsiaalfunktsiooni abil:
aasta prast on meil eurot.
Logaritm vastab aga ksimusele, mitu aastat lheb aega, et sellest algsummast
kasvaks eurot ehk summa kmnekordistuks. Teisisnu ksib logaritm sel-
list -i vrtust, mille jaoks
ehk
Matemaatiliselt kirjutatakse see vlja nii:
.
Vastus on muuseas

47,2 aastat...
LOGARITMFUNKTSIOON
Oletame, et meile on antud mingi alus , nagu eksponentsiaalfunkt-
siooni korralgi. Kui , siis kirjutame ja loeme, et logaritm arvust
alusel on . Kolm smbolit jrjest! Niteks kuna , siis ehk
logaritm arvust alusel on .
Logaritmfunktsiooni alusel saame nd, kui vaatamegi arvu funktsiooni sisen-
dina. Ei ole muidugi kohe pris selge, mis loom see logaritmfunktsioon ikka on ning
mis vrtuste jaoks ta on ldsegi defneeritud.
Ilusam on vibolla melda geomeetriliselt. Nimelt kuna logaritmfunktsioon on
eksponentsiaalfunktsiooni prdfunktsioon, vib teda kirjeldada eksponentsiaal-
funktsiooni enda graafku abil.
Kui joonistame koordinaattasandile eksponentsiaalfunktsiooni graafku,
siis saame logaritmfunktsiooni alusel lihtsalt siis, kui - ja -teljed ra vahetame.
Nagu juba ngime, vib sellest melda ka kui eksponentsiaalfunktsiooni graafku
peegeldamisest sirgest .
L
O
G
A
R
I
T
M
292
Graafkult neme, et logaritmfunktsioon on kenasti defneeritud kikide positiiv-
sete reaalarvude jaoks phjuseks on muidugi see, et eksponentsiaalfunktsiooni
vrtused saavad olla ainult positiivsed arvud.
Vib tekkida ka teine ksimus: miks me nudsime, et alus peab olema positiivne?
Vastus tuleneb eelmisest peatkist: eksponentsiaalfunktsioon ise on defneeritud
ainult positiivsete aluste korral. Negatiivsete alustega tekkis ju teaduprast prob-
leeme: niteks ei oska me reaalarvude raames vtta arvu ruutjuurt ehk tsta
teda astmele . See on kll vimalik, tuues sisse kompleksarvud [lk 89], aga
praegu tahaksime, et meie funktsioonid vtaksid nii sisendina kui annaksid ka vl-
jundiks ainult reaalarve.
LOGARITM: TEHE VI FUNKTSIOON?
Logaritm tuleb mnikord lisaks funktsioonile esile ka tehete kontekstis, kui temast
rgitakse kui logaritmimisest. See vib alguses llatav tunduda, aga tihti vib
mnest matemaatilisest objektist vi teisendusest melda mitut moodi.
Niteks ka astendamisest visime melda kui tehtest vi kui funktsioonist. Tehtest
rkisime peatkis arvu aste valisime arvu ja arvu ning andsime thenduse
arvu astmele kahest arvust meisterdasime kokku he kolmanda. Eelmises
peatkis aga fkseerisime astendamise aluse ja rkisime hoopis eksponentsiaal-
funktsioonist masinast, mis vttis sisendiks reaalarve ja andis vastu positiiv-
seid reaalarve.
L
O
G
A
R
I
T
M
293
Samamoodi vime logaritmimisest melda kui tehtest: kui valime positiivse
reaalarvu logaritmi aluseks ning mingi arvu , siis vime vtta logaritmi .
Niipea, kui aga oleme otsustanud fkseerida mne aluse, niteks kahe, vime vaa-
delda funktsiooni .
Muidugi ei piirdu nited ainult astendamise ja logaritmimisega, lugeja vib veen-
duda, et ka niteks liitmisest vime melda nii tehete kui funktsioonide raames.
Selline paindlikkus on matemaatikale sna omane mida rohkem vaatevinkleid,
seda rohkem vimalusi.
Ka selles peatkis ksitleme logaritmi nii hes kui teises vtmes.
LOGARITMFUNKTSIOONI OMADUSED
Kige olulisem on vahest logaritmfunktsiooni juures see, et tegemist on ekspo-
nentsiaalfunktsiooni prdfunktsiooniga. Oleme seda juba mitu korda elnud, aga
snastame selle veel korra mber ka skemaatilis-matemaatiliselt!
Arv logaritm astendamine arv ehk
Arv astendamine logaritm arv ehk
Logaritmfunktsiooni vime vtta kikidest positiivsetest reaalarvudest. Vr-
tustena annab ta lahkelt vastu kikvimalikke reaalarve. Ka logaritmfunktsiooni
kitumine sltub tema alusest. Niteks logaritmfunktsioonid alusel ja alusel on
teineteise peegeldused -telje suhtes:
Pnev on ka meenutada, et eksponentsiaalfunktsiooni korral tuli aluse prdarvuks
muutmisel funktsiooni peegeldada hoopis -teljest. Oskad seda mustrit selgitada?
L
O
G
A
R
I
T
M
294
Ka logaritmfunktsioon on kenasti pidev. Vaadeldes natuke tema graafkut niteks
hest suurema aluse korral, neme, et logaritmfunktsioon kll kasvab piiramatult,
aga jrjest aeglasemalt.
Tepoolest, logaritmfunktsiooni kasvu kiirust nitav tuletis on antud funktsiooniga
kujus ning see on suurte vrtuste korral nullist juba sna eristamatu.
Konstandi vrtus sltub logaritmfunktsiooni alusest, niteks kui aluseks on , on
vrdne hega nagu eelneval joonisel.
Muudel juhtudel on selleks konstandiks , kus on logaritmi aluseks.
Miks see nii on, selgitame juba varsti logaritmi erinevate aluste peatkis.
Korrutamisest liitmine
Kui eksponentsiaalfunktsioon tegi liitmisest korrutamise, siis logaritmfunktsioon
teeb korrutamisest liitmise. Kuna tegemist on eksponentsiaalfunktsiooni prd-
funktsiooniga, pole seda muidugi raske uskuda. Enda tielikuks veenmiseks vib
aga niteks lbi teha jrgneva arutelu.
Kuna logaritmfunktsioon ja eksponentsiaalfunktsioon on
prdfunktsioonid, siis .
Samamoodi aga ka ja .
Eksponentsiaalfunktsioon teeb aga korrutamisest liitmise:
seega

.
Kokkuvttes saame, et
.
Kas sellest jreldub ka kohe, et ? Pris automaat-
selt ei jreldu, peame oleme ettevaatlikud. Niteks teame ju, et ruutu vtmisel
L
O
G
A
R
I
T
M
295
annavad ja sama tulemuse, ja seega kui teaksime, et , ei saaks me
jreldada, et .
nneks on eksponentsiaalfunktsiooni korral olukord lihtsam. Ngime eksponent-
siaalfunktsiooni graafkult, et tegemist on kas rangelt kasvava vi rangelt kaha-
neva funktsiooniga ja seega ei vta ta htegi vrtust mitu korda. Seega kui teame,
et , vime jreldada, et Nii vime sellest, kui
,
testi ka jreldada, et
LOGARITMI ERINEVAD ALUSED
Nagu eksponentsiaalfunktsiooni korral, on ka logaritmfunktsiooni iseloom alusest
sltuvalt natuke erinev. Samas on ka logaritmfunktsiooni aluse vahetamine pris
lihtne ja analoogne eksponentsiaalfunktsiooni puhul toimunuga.
Nimelt oletame, et meile on antud mingi arvu logaritm alusel Thistame seda
ning vime vrdvrselt ka kirjutada . Kuidas nd le minna
alusele ?
Eksponentsiaalfunktsiooni peatkis ngime, et vime arvu kirjutada arvu ast-
mena, ehk 2 . Edasi saame kirjutada
.
See thendab tpselt, et . Aga me teame juba, et

, ning
samas puhtalt defnitsioonist .
Seega saame ehk logaritmfunktsiooni alusel saame
lihtsalt, kui korrutame logaritmfunktsiooni alusel he kindla arvuga. Selle arvu
vime leida:

ning .
L
O
G
A
R
I
T
M
296
ldkujus astme vahetamist, leminekut aluselt alusele iseloomustab valem:
.
Jllegi thendab see ainult, et astme vahetamiseks korrutame logaritmfunktsiooni
lihtsalt lbi he teatava arvuga arvuga . Seetttu juame pisut ehk lla-
tavale jreldusele: erinevatel alustel logaritmfunktsioonid on rmiselt sarnased,
vime alustada logaritmfunktsioonist alusel ja saada kik teised logaritmfunkt-
sioonid seda funktsiooni lihtsalt nullist erineva arvuga lbi korrutades.
Millist alust valida?
Ka seekord on teatud olukordades mne alusega kergem ja mugavam ringi kia,
eriti kui sna saavad ka loodusteadlased ja arvutimehed. Logaritm mingil alusel
muutub oluliseks, kui vaadeldav suurusjrk ehk olulised erinevused suurustes on
mratud arvu kordsetega.
Priselus ja fsikas teeme arvutusi kmnendssteemis. Loomulikud suurusjrgud
on helised, kmnelised, sajalised ehk siis kmnekordsed. Seega on mugav kasu-
tada ka logaritme alusel .
Kui aga niteks ttame kahendssteemis, on kik arvud antud kahe astmete
summana ehk oluline muutus toimub arvude kahega korrutamisel. Nii on ka loo-
mulik suurusjrk kaks ning loomulik logaritmimine kibki alusel kaks. Kuna arvutid
teevad kike kahendssteemis, tuleb ka logaritm alusel kaks ehk esile just
arvutitega tegelemisel.
Logaritmi alusel nimetatakse naturaallogaritmiks ning teda thistatakse vahel ka
asemel lihtsalt

-ga. Nagu nimest vib aimata, on temaski midagi loo-
mulikku ja ilusat.
Niteks ngime juba, et sel juhul on tuletis kige lihtsamas kujus: . Arvust oleme
juba rkinud nii ilusate arvude peatkis [lk 102] kui sja eksponentsiaalfunktsiooni
juures. Temaga on tore koostd teha.
LOGARITMI THENDUS ARVUTUSAJALOOS
Logaritmid on ajalooliselt panustanud tublisti ka loodusteaduste ja eriti just astro-
noomia arengusse: nad vimaldasid juba enne arvutite leiutamist inimestel korru-
tada suuri ja keerulisi arve.
Logaritmide abi oli nii mrav, et uhke astronoom ja matemaatik Laplace oli omal
ajal logaritmidest lausa joovastuses: Imetlusvrne nks, mis taandab mitme kuu
L
O
G
A
R
I
T
M
297
t vaid mnele pevale, kahekordistades nnda astronoomi elu ja hoides teda
pikkade arvutustega kaasnevatest vigadest ja tlgastusest. Kust see kik tuleb?
Kige motiveerivam on ilmselt veidi peast arvutada: !
udus! Mida kll teha sellise tehtega? Tnapeval on muidugi vga lihtne: vtad
pinginaabri kotist taskuarvuti vi nutitelefoni ja arvutus saab prast mitut eban-
nestunud katset siiski tehtud. Vib ka pikalt ja kirjalikult korrutama hakata, aga see
vtab mistuspratult aega ja pole ei pnev ega lbus.
17. sajandil ei olnud astronoomidel veel taskuarvuteid, kuid nende arusaam lbust
polnud sugugi nii palju erinev: neilegi ei meeldinud pikki ja igavaid arvutusi teha.
Ometigi oli taevakehade liikumises tihti vaja korrutada suuri ja kosmiliselt suuri
arve. Appi tuli logaritm.
Kuidas logaritm siis arvutusi lihtsustas?
Logaritmi idee arvutuste lihtsustamisel peitub tema kuulsas omaduses teha kor-
rutamisest liitmine: . Nii taandame korrutamise liitmi-
sele ja liita on ju mratult lihtsam.
Kuidas siis niteks korrutada omavahel ja ?
Vtame kigepealt mlemast arvust logaritmid alusel , seejrel liidame need
logaritmid kokku ning kasutame tulemust astendamisel:
Kaks esimest tehet on muidugi vimalikud, kuna logaritmfunktsioon on igal alusel
mratud kikide positiivsete reaalarvude korral.
Tulemuse saamiseks piisaks nd hest suurest tabelist. Esiteks peaks sealt saama
piisava tpsusega jrele vaadata arvude logaritme ehk kuidas neid esitada kmne
astmena niteks juures oleks kirjas

ning juures

.
Teiseks peaks sealt leidma ka vastupidist teavet: iga arvu jaoks astme vr-
tuse niteks

koha peal oleks kirjas . Muidugi ei saaks tabelis olla lp-
matult palju arve ja seega peaksid kik arvud tabelis olema antud mingi teatava
tpsusega, niteks kolme vi nelja komakohaga.
L
O
G
A
R
I
T
M
298
Nii viksime oma arvutuse teha vga kiirelt. Alustuseks leiaksime tabelist arvud

ja

, siis liidaksime nad, et saada , ning viimaks vaataksime
tabelist jrele arvu vrtuse: Kuna pris vastus on
, neme, et meie tpsus on nnda sna talutav.
Muidugi pidid logaritmitabelid olema kavalalt kokku pandud, et sinna mahutada
vimalikult palju arve. Vid ise nha, kui pikaks lheks tabel, kui lihtsalt laduda hte
ritta arvud ja teise nende logaritmid:
lemisel real oleme edasi liikunud seitsme lahtriga ainult 0,006 vrra! Joonisel asuv
tabel on kll testi avatud hoopis teiselt kohalt ja on ka hoopis teisel alusel, aga see
suurt ei muuda. Muuseas, vibolla nuputad vlja, mis aluse jaoks see tabel on?
Siiski on ka suurtest arvutabelitest vaatlemine ja ise kokku liitmine ttu ning
peatselt peale logaritmi leiutamist tuldi lagedale veel kavalama idee ja riistapuuga.
Selle nimeks on lkati ja teda kasutati veel 20. sajandi keskpaigaski, niikaua kui
taskuarvutid ta vlja puksisid.
Korrutamist lihtsustaval lkatil on arvud paigutatud kavalalt, logaritmskaalalisel
kaugusel ja nii vib korrutamistehtega hele poole saada lihtsalt lkati lemist
hooba alumise suhtes liigutades. Niteks antud joonisel on omavahel korrutatud
ja . Suure tpsuse jaoks joonistati skaaladki litpsed. Rgitakse, et observatoo-
riumites kasutati thtsamateks arvutusteks mitmemeetriseid lkateid ning skaala-
sid uuriti samal ajal mikroskoobiga.
L
O
G
A
R
I
T
M
299
LOGARITMILINE SKAALA
Kui soovime mingeid andmeid graafliselt kujutada, ei olegi arvtelgedel tavalise
skaala kasutamine alati parim valik. Tavalise ehk lineaarse skaala all peame siis sil-
mas seda, et hikud vertikaalteljel muutuvad htlaselt, nagu niteks eelmises pea-
tkis transistorite arvu tutvustaval graafkul:
Kuigi kik ngi vga kena vlja, on suurem osa protsessoritest tegelikult sna eris-
tamatult nulljoone klje all. Probleem on selles, et ettetulevad suurused erinevad
mitu suurusjrku ja lineaarne skaala jb lihtsalt liiga kitsaks. Mingis mttes toi-
mus transistorite arvu areng mitte liitmise, vaid korrutamise teel. Seda saab ka
graafliselt kujutada, vttes appi arvude kujutamise logaritmilisel skaalal. Sel juhul
thendab iga hikuline samm vertikaalteljel tervet suurusjrgu muutumist jllegi
liitmise asemel korrutame.
Niteks kasutades transistorite arvu esitamiseks logaritmilist skaalat, on pilt palju
ilusam ja levaatlikum:
L
O
G
A
R
I
T
M
300
, , ,
Logaritmiliseks nimetatakse seda skaalat seetttu, et logaritmimise suhtes muutu-
vad vertikaaltelje hikud jllegi htlaselt, nagu kombeks. Tepoolest, meenutades
kmnendlogaritmi thistust, vime vertikaaltelje skaala mber tlkida jrgmise
tabeli abil:
MAAVRINAD
Logaritmilised skaalad on kasutusel ka paljude nhtuste hindamiseks, mis vivad
esineda vga erinevates suurusjrkudes.
Ka maavrinate tugevust mdetakse logaritmilisel skaalal. Seda skaalat kutsu-
takse pidulikult tema kasutusele vtja jrgi Richteri skaalaks. Lihtsustatult nitab
maavrina tugevus Richteri skaalal, kui mitu suurusjrku vimsam on vrinaga
kaasnenud maakoore vnkumine maakoore tavaprasest vnkumisest.
Kuna Richteri skaala kasutab kmnendlogaritmi, thendab iga lisapall tegelikult
korda suuremat maavrinat.
Vikseid maavrinaid on pris palju: maavrinaid, mille suurus on kuni palli, juh-
tub le korra aastas. Neid maavrinaid on nrgalt tunda, aga nneks need
tavaliselt purustusi ei tekita. Maavrinad, mis on korda suuremad ehk kuni
palli, on nrgematele majadele hvitava juga sadade kilomeetrite raadiuses ja
neid juhtub maakeral keskmiselt iga kolme peva tagant. le palli maavrinaid
juhtub paar korda sajandis ning nende lheduses ei j enam psti kski maja.
Suurim maavrin, mille tugevust on mdetud, juhtus Tiilis 1960. aastal. Tema
vimsuseks oli lausa palli seega oli ta isegi purustavatest - kuni -pallistest
maavrinatest veel korda vimsam. Selle asemel, et udustele melda,
mtle hoopis, kui seda kike peaks kirjeldama lineaarse skaalaga palli asemel
peaksime niteks kasutama arvu .
L
O
G
A
R
I
T
M
301
KUIDAS PAIGUTADA PUNKTE ARVTELJELE?
Joonista endale arvtelg. Pane kuskile kirja nullpunkt ja kuskile punkt . Kuhu pai-
gutaksid arvu ?
Koolitunnis kasutame arvteljel peaaegu alati lineaarset skaalat: kui arvude vahed
on vrdsed, on vrdsed ka nendevahelised kaugused arvteljel. Seda mttelaadi jr-
gides peaksid arvu paigutama viiendikule ja vahelisest kaugusest.
Selgub siiski, et see ei olegi vibolla meile kige loomuomasem valik. Niteks on
leitud, et esimese klassi juntsud paigutavad arvu arvteljel palju kaugemale kui
meie. Umbes siia:
Leidmaks selle paigutuse tagant mingit loogikat, paluti lastel arvteljele seada ka
paljusid teisi arve. Selgus, et ldine komme on jtta viksematele arvudele roh-
kem ruumi kui suurematele. Tpsem uurimine nitas, et arvteljel kasutatud kaugus
sltub arvu enda suurusest logaritmiliselt ehk teisisnu lapsed kasutasid arvteljel
hoopis logaritmilist skaalat!
L
O
G
A
R
I
T
M
302
Seda valikut saab vibolla ka natuke intuitiivselt selgitada. Nimelt tundub ju, et
arvude ja erinevus on vhem thtis kui arvude ja erinevus. Mtes arvude
vahet mitte absoluutselt, vaid suhteliselt, on see tunne ka igati tpne: on -st
umbes korda suurem, aga arvust tervel

korda suurem. Selline suhtelise
erinevuse kasutamine tookski niteks endaga kaasa logaritmilise skaala.
Kuidas joonistada logaritmilist skaalat?
Oleme ritanud selgitada, et logaritmiline skaala on kasulik, laialt kasutatav ja tore.
Aga kuidas seda ise joonistada? Kige lihtsam on muidugi anda lesanne mnele
andmettlusprogrammile tled neile logaritmiline skaala ja ongi valmis.
Jrgnevalt mtiskleme, kuidas seda ksitsi teha, ja selle jaoks vaatleme niteks
vrdlevalt Eesti linnade suurust.
Kas saaksime kuidagi hele graafkule kanda nii Eesti kige rohkem kui kige
vhem rahvastatud linnad? Nende linnade rahvaarv varieerub tuhandest inimesest
kuni peaaegu poole miljonini: Tallinn , Tartu , Kallaste ning
Misakla .
Tavaline, lineaarne skaala meid jllegi vga ei aita. Kuna vertikaalteljel on htlane
samm, siis mahuvad pildile kas ainult vikesed linnad vi mahub Tallinn ja vikse-
maid linnu polegi nha. Tuhandese sammu korral peaksime ju liikuma 400 hikut
lespoole, et ka Tallinna leida!
Nagu ennist juba rkisime, peaks logaritmiline skaala seda olukorda parandama,
sest seal thendab iga samm lespoole hoopis korrutamist.
Logaritmilise skaala joonistamiseks peame esmalt fkseerima sammu suuruse ehk
mis arvuga me lespoole liikudes korrutame. Populaarsed valikud on ja , aga
tpne valik sltub eelkige kontekstist mis suurusjrkudes tegelikult suuruseid
vrrelda tahame. Praegu vtamegi selleks suhtarvuks kmne.
L
O
G
A
R
I
T
M
303
Nd hakkame vertikaaltelje samme nimetama astmete abil, iga edasine samm
thendab kmnega korrutamist. Kuskilt tuleb alustada ja linna rahvastiku kok-
kulmisel vime alustada niteks arvust . Jrgmine samm vertikaalteljel
viiks rahvaarvu korda suuremaks, seega jrgmise joone juurde kirjutame juba
. Veel ks hik edasi thendaks juba arvu ja nii edasi, iga sammuga ikka
kmme korda suuremaks. Knealusel juhul, kuna heski linnas pole rohkem kui
miljon elanikku, jtkame veel neli sammu, kuni miljonini vlja. Saame jrgneva
graafku:
Kui nd lisame suurimate ja vikseimate linnade rahvaarvu kujutavad tulbad, siis
neme hoopis ilusamat pilti. Samale graafkule mahuvad nii suurimad kui viksei-
mad linnad:
Niisiis, logaritmiline graafk ei ole sugugi keerulisem kui tavaline graafk, ent mni-
kord palju levaatlikum. Vertikaalsel teljel tuleb siis liitmise asemel lihtsalt korru-
tada.
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
304
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
305
FUNKTSIOONIDEGA
MNGIMINE
OSA 7
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
306
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
307
Jumal ei hooli meie matemaatilistest raskustest.
Ta integreerib katseliselt.
Albert Einstein
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
308
Piirvrtustest rgitakse kooliprogrammis eelkige jadade ja funktsioonide puhul.
Niteks jada liikmed muutuvad jrjest viksemaks ja lhenevad hoogsalt
nullile. Tepoolest: , , , , ...
Sellisel juhul tundub mistlik rkida ka sellest, mis juhtub siis, kui jada liikmed
otsa lpevad. Mingis mttes tahame rkida jada lpmatult kaugest liikmest.
Tema vrtus konkreetsel juhul peakski olema null.
Jada piirvrtuse miste annab sellisele lpmatu kaugele liikmele tpse then-
duse, aitab kindlaks teha, millal ta eksisteerib, ning leida tema vrtuse.
Ka funktsioonide korral vime rkida vrtustest, mis jvad lpmatult kaugele
niteks funktsiooni piirvrtus, minnes lpmatult kaugele, on analoog-
selt jada nitega null.
Funktsioonide korral on piirvrtustel siiski ka teine, ilustav roll.
Vaatame niteks funktsiooni . Kui on hest erinev, vime nimetaja ja
lugeja -ga lbi jagada. Saame, et iga hest erineva arvu korral on meie funkt-
sioon vrdne sirgega . Kohal me funktsiooni vrtust aga vlja arvu-
tada ei tohi nulliga ju jagada ei saa.
Ometigi, joonistades funktsiooni graafku kikide hest erinevate
argumendi vrtuste jaoks, neme, et valides argumendi vrtuseid jrjest lhe-
mal hele, lheneb vrtus htlaselt kahele.
PIIRVRTUS JA PIDEVUS
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
309
Niteks , , ,
.
Seda demonstreerib ka kenasti funktsiooni graafk:
Nii tundub, et funktsiooni loomulik vrtus kohal ks peaks olema
tpselt kaks.
Piirvrtus annabki funktsioonide korral sellisele loomulikule augutitmisele tpse
thenduse.
Kokkuvttes vib elda, et piirprotsessid aitavad meil aru saada ja kindlaks mrata,
mis juhtub seal, kuhu meil pole lubatud vaadata vi kuhu me ei ulatu vaatama.
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
310
JADA PIIRVRTUS
Tuletame meelde, et mrgiga thistavad matemaatikud lpmatust midagi, mis
on suurem kui kski teine reaalarv. Nii on mistlik jada piirvrtust ehk tema lp-
matu kauget liiget thistada:
.
Kirjutame igaks juhuks veel kord vlja ka tlgenduse:

thendab,
et jada liikmete vrtused hakkavad mingist hetkest alates jrjest enam lhenema
vrtusele , kusjuures jada vga kaugetel liikmetel ja arvul on pea vimatu
vahet teha. Matemaatikutele meeldib seda snastada eldes, et jada koondub
vrtusesse vi et jada piirvrtus on .
Niteks on jadade

vi

piirvrtuseks null: mlema jada liikmed muutuvad jrjest viksemaks ja nullile
lhemale.
Rgitakse ka sellest, et jada koondub lpmatusse sel juhul meldakse, et jada
liikmed muutuvad mingist hetkest jrjest suuremaks ja nende suurusel pole htegi
tket ning thistatakse
.
Niteks on jada

vi ka jada piirvrtuseks lpmatus.
Tegelikult ei ole sugugi selge, millal me ldse piirvrtusest tpselt rkida tohime.
Millised on tingimused selleks, et jada piirvrtus eksisteeriks?
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
311
MILLAL PIIRVRTUS EKSISTEERIB?
Seni oleme rkinud, mida piirvrtus vaistlikult thendab ning kuidas temast
mtelda, kuid oleme hoidunud rangest matemaatilisest defnitsioonist.
Matemaatiliselt range defnitsiooni kirjapanek ei ole kll hirmraske, kuid vajab tea-
tavat tpsust ja thelepanu selleni juti alles 19. sajandil, just siis, kui romantism
nudis tundetpsust.
Jrgnevalt ritamegi jada nitel vastata ksimusele: millal oleks mistlik elda, et
piirvrtus eksisteerib, ning kuidas seda tpselt matemaatiliselt defneerida? Siin-
kohal vaatame ainult juhtu, kus piirvrtus on lplik.
Mtleme korra veel sissejuhatuses toodud jadale , mille piirvrtus oli 0.
Tundub, et esimene mistlik nue piirvrtuse leidumiseks on see, kui vime juda
teatud vrtusele nii lhedale, kui sda lustib.
Ainult sellest siiski ei piisa, sest niteks jada korral juame argu-
mendi suurenemisel lhedale nii vrtustele kui ka .
Kuna pendeldame nende kahe arvu lhedal, ei tundu mistlik defneerida piirvr-
tust. Tahaksime piirprotsessides nha ikka teatavat eelistust!
Seega nuame lisaks sellele, et jada vrtused juaksid mnele arvule vga lhe-
dale, ka seda, et nad jksid sinna lhedale psima. Selgub, et nendest kahest tin-
gimusest juba tiesti piisab.
Jada piirvrtuseks saame lugeda arvu parasjagu siis, kui vime alati leida
mne jadaliikme
mis on arvule nii lhedal, kui vhegi soovime,
ja millele jrgnevad jadaliikmed on -le vhemalt sama
lhedal.
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
312
Graafliselt vime melda sellest nii.
Tmbame vrtuse mber kaks horisontaalset sirget. Jada koondub vrtusesse
parajasti siis, kui olenemata sellest, kui lhedale -le need sirged tmbasime,
on kik jada liikmed mingist hetkest alates ikkagi nende kahe sirge vahel. Niteks
meie esimesel jadal on see omadus kindlasti olemas.
Kui tmbaksime jooned nullile palju lhemale, niteks kaugusele 0,001, siis peak-
sime ootama liiget, enne kui juaksime jadaga kahe joone vahele. Kui aga
, siis liiget. Igal juhul juame alati kahe joone vahele ja selle
prast tlemegi, et jada piirvrtus on .
Fanaatikutele anname ka matemaatilise kirjelduse, aga rge peljake esimest
korda nhes peab igaks seda lauset mitu korda lugema:

parajasti siis, kui iga positiivse arvu jaoks saame leida mne natu-
raalarvu nii, et iga -ist suurema naturaalarvu korral kehtib

.
Tegelikult oleme muidugi lihtsalt mber snastanud geomeetrilise mtte R
thendab siin seda, kui kaugele arvust sirged tmbasime, ning N thistab seda
hetke, millest alates kik jada vrtused nende sirgete vahele jvad.
Vib tekkida ksimus: miks sellist keerulist matemaatilist kirjeldust ldse vaja on?
Esiteks on punktides ks ja kaks toodud intuitiivsetel kirjeldustel endiselt veel palju
tlgendamisvabadust ning seega ei sobi need hsti matemaatika tegemiseks.
Teiseks teeb esialgne keeruline defnitsioon prast elu lihtsamaks. Selline lhike
kirjeldus aitab kiiresti, graafkuid joonistamata, otsustada, kas jadal leidub piirvr-
tus ja mis ta parasjagu on.
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
313
FUNKTSIOONI PIIRVRTUS
Funktsiooni piirvrtust kohal thistatakse vga sarnaselt jadadega:
.
Piirvrtuse tlgenduski on analoogne. Toodud kirjeldus thendab, et kui funkt-
siooni argumendi vrtus lheneb vrtusele

, siis funktsiooni vrtus
lheneb jrjest vrtusele . Vahel eldakse ka, et funktsioon koondub kohal
vrtusesse vi et funktsiooni piirvrtus kohal on .
Mnikord on funktsiooni piirvrtuse leidmine pris lihtne. Niteks ruutfunktsiooni
korral on igas punktis piirvrtus vrdne funktsiooni enda vrtusega. Ni-
teks kohal on tema piirvrtus seega . See tuleneb lihtsalt sellest, et ruutfunkt-
sioon on kena pidev funktsioon tema graafkut vib joonistada pastakat paberilt
tstmata.
Ent funktsiooni

piirvrtus kohal puudub, sest nulli lhedal vtab funkt-
sioon nii vga suuri positiivseid kui negatiivseid vrtusi ning jllegi ei suuda me
otsustada, mida tpselt siis ikkagi piirvrtuseks valima peaks.
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
314
Samas funktsiooni piirvrtus kohal on lpmatus.
Siin oleme otsustusvaevast psenud, mlemal pool nulli muutub funktsiooni vr-
tus aina suuremaks. Matemaatika keeles viks kirjutada:
.
Muidugi vib ka funktsioonide piirvrtuse olemasolu le mtiskleda veel pike-
maltki.
Millal leidub funktsioonil piirvrtus?
Nagu ngime, pole seekordki sugugi selge, millistel funktsioonidel ja millistel koh-
tadel leidub piirvrtus. Tuleb vlja, et ranged tingimused piirvrtuse leidumiseks
on umbes sarnased kui jadade korral. Erinevus on vaid selles, et seekord ei vaata me
jrjest suuremaid jada liikmeid, vaid jrjest sarnasemaid funktsiooni argumente.
Sellest on kige lihtsam ilmselt melda jllegi geomeetriliselt.
Oletame, et tahame teada, kas funktsiooni piirvrtus kohal

on . Tm-
bame nagu jadadegi puhul vrtuse mber alt ja levalt tkestavate sirgjoonte
paari. Kui nd olenemata valitud sirgjoontest vime alati leida argumendi
mber vahemiku, mille jaoks graafk jb nende sirgjoonte vahele, siis ongi
piirvrtus kohal

vrdne -ga.
Niteks eelmise funktsiooni

piirvrtus kohal lpmatus on null ehk
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
315
sest me saame nulli mber tmmata kaks horisontaalset sirget ning vime kindlad
olla, et piisavalt suure sisendi korral jb funktsiooni vrtus kindlasti nende joonte
vahele.
Muuseas, on vibolla natuke llatav, aga see tingimus jtab vabaks ka jrgmise
vimaluse: funktsioonil leidub kll mingil kohal kindel vrtus, aga piirvrtust
seal pole. Niteks vib vaadata funktsiooni, mis vtab vrtuseks miinus he,
kui sisendarv on negatiivne; pluss he, kui sisendarv on positiivne, ning nulli, kui
sisendarv on null. Mis peaks olema selle funktsiooni piirvrtus kohal null?
PIIRVRTUSE THTSUS MATEMAATIKAS
Funktsiooni piirvrtus vib esmapilgul tunduda ehk thi-thi, justkui ainult mingi
augutide. llatavalt on tema roll funktsioonide uurimisel vga mrkimisvrne.
Miks?
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
316
Esiteks aitab piirvrtus rangelt kirja panna matemaatilisi misteid, mis rgivad
lpmatult vikesest. Niteks on piirvrtuste abil defneeritud tuletis funkt-
siooni muutumise hetkekiirus. Vime melda, et tegemist on keskmise kiirusega
lpmatult vikese ajavahemiku jooksul.
Samamoodi on piirvrtuste abil defneeritud integraal [lk 340], millest vime
melda kui kverkujundi pindalast ja mille vime arvutada lpmatult vikeste rist-
klikute pindalade kokkuliitmisel.
Pnevust lisab ka see, et saame piirvrtuse abil defneerida ka niteks arvud ja
ning veel teisigi pnevaid arve [lk 96]. Muuseas, defneerimisel on seejuures piir-
protsess oma olemuselt geomeetriline: vaatame, kuidas korraprased hulknurgad
jrjest enam ringjoonega sarnanema hakkavad. Tegelikult osutuvadki oluliseks
mitte ainult arvulised, vaid ka geomeetrilised piirprotsessid.
igupoolest vib ka reaalarvude hulga kokku panna ratsionaalarvudest ja hsti vali-
tud piirvrtustest: niteks arvu koondub jada

,
kus vtame lihtsalt appi jrjest rohkem komakohti.
Piirvrtusi kasutades saame lisaks irratsionaalarvude leidmisele nendega ka teh-
teid tegema hakata. Nimelt selgub, et kui piirvrtused eksisteerivad ja on lpliku
suurusega, saab neid vga kenasti liita ja korrutada.
Niteks kui soovime leida funktsioonide ja summa piirvrtust kohal ,
siis vime
esmalt leida piirvrtuse funktsioonile kohal vastuseks ,
seejrel piirvrtuse funktsioonile kohal vastuseks ,
viimaks saadud piirvrtused kokku liita lppvastuseks .
Matemaatiliselt kirjutaksime:
.
Selle reegli kasutamisel peab siiski ettevaatlik olema: tuleb alati kontrollida, et
mlema liidetava piirvrtused ksipini eksisteerivad. Samasugune reegel kehtib
ka korrutamise jaoks, kusjuures peab olema samavrra ettevaatlik.
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
317
Piirvrtuse kige suurem sber on aga pidevuse miste.
FUNKTSIOONI PIDEVUS
Intuitiivselt on funktsioon pidev siis, kui vime tema graafku joonistada pliiatsit
paberilt tstmata. Aga kas saaksime ka kuidagi graafkut joonistamata teada, kas
funktsioon on pidev?
Selle jaoks peame ritame aru saada, mida ikkagi thendab, et me ei pea pliiatsit
paberilt tstma.
Oletame, et oleme joonistanud juba funktsiooni piirkonnas niteks nullist peaaegu
kolmeni ja tahame nd graafkut edasi pris argumendi kolm vrtuseni vlja
tmmata. Selle jaoks, et saaksime kolmele vastava punkti joonistatud pliiatsit
paberilt tstmata, peame tema vrtusele olema pliiatsi otsaga judnud juba vga
lhedale, viks isegi elda lpmatult lhedale.
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
318
Vahele ei vi jda kige miniatuursematki auku muidu peaksime pliiatsiga ju
teatava hppe tegema:
Toodud kirjelduses vib ra tunda jlle idee koondumisest uurime, kuidas funkt-
siooni vrtused muutuvad, kui juame argumendile jrjest lhemale. Ja tepoo-
lest, funktsiooni pidevust saab rangelt kirja panna just piirvrtuste abil.
Funktsiooni pidevusest rgitakse alguses lokaalselt, he valitud punkti mbruses.
Funktsiooni nimetatakse mingil kohal pidevaks, kui selles punktis eksisteerib funkt-
sioonil piirvrtus ning see piirvrtus on sama, mis funktsiooni enda vrtus.
Mned snad vime matemaatilisemaks ja kompaktsemaks esitamiseks asendada
ka smbolitega.
Funktsioon on pidev kohal , kui leidub piirvrtus ning ta on
vrdne funktsiooni vrtusega kohal .
Niteks on pidev kohal , sest
ning samas
.
Muidugi ei ole see kellelegi uudiseks, sest teame, et ruutfunktsiooni graafkut vib
joonistada he kiire pliiatsitmbega, isegi mrkamata, kuidas kohast mdume.
Ruutfunktsioon on pidev kogu reaalteljel ning ldisemalt nimetatakse selliseid
funktsioone, mis on pidevad kikides oma mramispiirkonna punktides, pideva-
teks funktsioonideks.
Kik eelmises peatkis nhtud funktsioonid eksponentsiaalfunktsioon, logaritm
ja polnoomid on pidevad. Samuti on pidevad trigonomeetrilised funktsioonid.
Vib kll melda, et tangensfunktsioon teeb ju kummalise hppe, aga see hpe ei
kuulu tema mramispiirkonda.
P
I
I
R
V

R
T
U
S


J
A


P
I
D
E
V
U
S
319
Vib melda, et pidevus lisab funktsioonidele teataval mral regulaarsust, kor-
rapra ja muudab neid seega lihtsamaks: nimelt ei saa pidev funktsioon hppeid
teha, funktsiooni vrtust igal kohal on vimalik ennustada teda mbritsevate
vrtuste abil.
Siiski vib ka pidev funktsioon vlja nha vga hplik ja niteks leidub pidevaid
funktsioone, millel ei leidu heski kohas tuletist [lk 320] neile ei saa heski punk-
tis tmmata puutujajoont! See avastati alles 19. sajandi lpus ning nii mnigi thtis
matemaatik nimetas selliseid funktsioone peletisteks.
PIDEVUSE TRIKK: FUNKTSIOONIST RATSIONAALARVUDE
FUNKTSIOONINI REAALARVUDEL*
Pidevast funktsioonist vime rkida ka ratsionaalarvuliste funktsioonide korral:
sel juhul on lihtsalt kik piirprotsessid defneeritud ainult ratsionaalarvude hulgal.
Niteks arvude puhul defneerisime arvu astme ainult ratsionaalarvuliste astenda-
jate korral ja tulemuseks oli pidev funktsioon ratsionaalarvudel [lk 110].
ldiselt on pideva ratsionaalarvulise funktsiooni laiendamiseks reaalarvudele vga
palju vimalusi. Vime ju iga lubatud irratsionaalarvu jaoks valida mingi suvalise
funktsiooni vrtuse.
Niteks oleks tiesti lubatud funktsioon, mis igale ratsionaalarvule seab vastuseks
iseenda ning igale irratsionaalarvule hoopis nulli. See poleks kll eriti kena masin,
aga igati lubatud.
Samas kui nuame, et ka saadud reaalfunktsioonil siliks pidevus, on laienduseks
tpselt ks vimalus: kik augud tuleb tita funktsiooni piirvrtuste abil.
See trikk vimaldabki meil tihti alustada he funktsiooni defneerimist ratsionaal-
arvudel ning alles lpus pidevuse abil reaalarvudele le minna. Niteks saime tp-
selt selle triki abil laiendada astendamise ilusaks pidevaks eksponentsiaalfunkt-
siooniks [lk 280]. Tpselt sama meetod aitab meid veel ka niteks ristkliku pind-
alade defneerimisel tkeldamise meetodil [lk 362].
T
U
L
E
T
I
S
320
Rahvaarv on riigi seisukohalt thtis nitaja ta mdab mne rahva suurust ja
vgevust, meie puhul kll vist pigem viksust ja haavatavust. Siin on viimase poole
sajandi Eesti rahvaarvu graafk:
Rahvaarvu suurus mrab selle, kui palju riik makse koguda saab ja kui paljude
kodanike eest on vaja hoolt kanda. Nii ei piisa meile lihtsalt rahvaarvu teadmisest,
vaid tuleb ka aru saada, kuidas rahvaarv muutub.
Kas pole pnev, kuidas rahvastiku kasvamise leminek kahanemiseks langeb kokku
Eesti riigi taastekkimisega? Vi see, et kuigi ndseks on rahvastiku kahanemine
aeglustunud, pole kasv siiski veel taastunud? Veel neme, et 1970-ndate alguses
paistab kasv olevat olnud kige kiirem. Miks just siis?
Rahvastiku muutumisest parema levaate saamiseks oleks kaval joonistada rahva-
arvu muutumise graafk. Kui soovime nha, kui mitme inimese vrra rahvaarv
aasta jooksul muutus, siis viksime iga aasta rahvaarvust lahutada eelneva aasta
rahvaarvu.
TULETIS
T
U
L
E
T
I
S
321
Kui teeme seda iga aasta kohta ja tmbame saadud punktidest lbi ilusa joone,
saame sellise graafku:
See graafk ongi juba peaaegu rahvaarvu kirjeldava funktsiooni tuletise graafk!
Tuletis annab meile he funktsiooni muutumise kiiruse igas punktis, tpsem def-
nitsioon on kll pisut keerukam.
Lisakeerukus tuleneb sellest, et rahvaarvu puhul peame muutumise kiiruse leidma
mingite ajavahemike abil, nagu aasta vi kuu vi ndal liiga lhikeses ajavahe-
mikus (niteks ks nanosekund) ei juhtu ju tihti midagi. Lisaks peame valima, kas
vaatame muutust lhitulevikus vi lhiminevikus. Matemaatikas juhtub aga kogu
aeg midagi ja nii kirjeldab tuletis funktsiooni vrtuse hetkelist muutumise kiirust
muutumist, mis toimub kiiremini kui mistahes nano- vi pikosekund ja seda nii
mineviku kui tuleviku suunal.
Kesolevas peatkis uurimegi, kuidas sellest hetkekiirusest siis ikkagi mtelda ja
kuidas teda etteantud funktsioonide jaoks ka leida.
TULETISE DEFINITSIOON
Tuletis on ajast sltuva funktsiooni jaoks justkui spidomeeter iga ajahetke kohta
nitab ta funktsiooni muutumise hetkekiirust. Aga kuidas leida spidomeetri nitu,
kui teada on ainult lbitud tee pikkus?
Vastates sellele ksimusele juame ka tuletise range defnitsioonini, kike seda
he talvise loo saatel.
T
U
L
E
T
I
S
322
TALVINE LUGU
Kujutle, et oled metsa vahel suusatades judnud krgele me otsa ning vid nd
hakata vabakigul alla kihutama. Sind huvitab vga, kui suur on Su kiirus niteks
kmnendaks sekundiks. Kuidas viksid seda hinnata?
ks vimalus oleks lihtsalt mta, kui kaugele oled kmnendaks sekundiks jud-
nud ning kaua see aega on vtnud. Jagades tee pikkuse ajaga, viksid leida esimese
kmne sekundi keskmise kiiruse ning selle abil oma kiirust ka kmnendal sekundil
hinnata. Kogemuse phjal aga teame, et kiirus kasvab pris hoogsalt ning ilmselt
see poleks eriti hea hinnang.
Tpsema hinnangu saaksid aga niteks siis, kui teaksid, kui kaugele oled judnud
ka viiendaks sekundiks. Viksid oma kmnenda sekundi kiirust hinnata vahemikus
viiendast kmnenda sekundini toimunud laskumise keskmise kiirusena. Kui aga
teaksid, kaugele oled judnud heksandaks sekundiks, viksid vaadata, palju lbi-
sid veel viimasel sekundil, ning vastus oleks veelgi tpsem. Ja nii edasi kui teak-
sid oma lbitud tee pikkust
-
ndal sekundil, oleks Su vastus juba peaaegu sama
tpne nagu GPS-il. GPS-gi peab ju kiiruse kuidagi arvutama!
Leitud kiirus lheb jrjest lhemat ajavahemikku kasutades aina tpsemaks,
ent mis on see tpne vastus? Tpse vastuse nimi ongi tuletis ehk hetkekiirus. Kui
tahame teda leida, peame keskmise kiiruse leidma jrjest viksemate vahemike
jaoks ning lootma, et lpuks koorub vlja ks kindel vastus.
Sellist jrjest viksemate vahemike uurimist ngime eelmises peatkis piirprot-
sesside all. Tuletis ongi mratud piirprotsessiga [lk 313]: tuletis teatud hetkel on
vrdne keskmise kiiruse piirvrtusega, kui uuritava ajavahemiku pikkus muutub
olematult vikeseks. Matemaatilistes smbolites thendab see jrgmist:
.
KONKREETNE NIDE
Praktikas on kll hetkekiiruse leidmine vimalik ainult juhul, kui oma liikumist juba
kuidagi matemaatiliselt kirjeldame on ju vimatu, et leiame tee pikkuse iga nano-
sekundi tagant. Ise mtes jme alati lhendusteni.
T
U
L
E
T
I
S
323
Tpsuseni aitab meid aga niteks fsika. Mest alla situ vime fsikatunni tar-
kuse abil lihtsalt matemaatiliselt kirjeldada. Nimelt kui kallak on htlase nurga all,
kui hrdeju, liikumisele vastu vitleva tuuleju ja muu thja-thja ra unustame
ning kui alustad me otsast nullkiirusega, siis on laskumisel lbitud tee pikkus
antud ruutfunktsiooniga ajast: kujus .
Konstant peaks olema konkreetne reaalarv, mis sltub gravitatsioonikonstandist
ja kaldenurgast, aga lihtsuse huvides tleme, et valisid kige ilusama me siin maa-
ilmas ning . Sel juhul saame lbitud tee pikkuse funktsiooniks ehk ni-
teks sekundit prast laskumise algust oled judnud meetri kaugusele.
Selle valemi phjal vime nd kergesti leida ka oma hetkekiiruse. Kusjuures enam
ei ole vahet, kas teeme seda ainult sekundi vi iga ldise ajahetke jaoks. Lhi-
kese ajavahemiku pikkust kirjeldame smboliga , aga nagu ikka on see kokku-
leppeline.
Teame, et suvalisel ajahetkel oleme judnud meetri kaugusele.
T
U
L
E
T
I
S
324
Ajahetkeks oleme samas judnud

kaugusele:
Nd on meil olemas kik keskmise kiiruse leidmiseks ajavahemikus kuni :
Edasi vime saadud valemit pisut lihtsustada. Korrutades ruudus oleva liikme lahti,
koondades sarnased liikmed ning taandades murru, saame jrgmise hinnangu:
Mrkame, et ajavahemiku pikkus mjutab sna selgelt meie kiiruse hinnangut.
Samas, kui muudame selle ajavahemiku jrjest vikesemaks, kahaneb tema mju
jrjepanu. Viimaks on ta nullist pris eristamatu ning alles jbki ainult . Jrelikult
funktsiooni muutumise hetkekiirus ehk tuletis suvalisel hetkel on
Seega meie fsikalise kirjelduse phjal suureneb sellest ideaalsest mest alla las-
tes laskumiskiirus iga sekundi kohta m/s vrra. Seega niteks viiendal sekundil on
kiiruseks m/s ning kmnendal sekundil juba m/s ehk le km/h kui kiirust
kardad, ra pikka laskumist ette vta.
T
U
L
E
T
I
S
325
MATEMAATILINE DEFINITSIOON
Matemaatikud ei viitsi muidugi iga kord nii pikalt snu seada ning seega on tuletise
leidmine vimalik ka lihtsalt mne rea smbolitega. Visates tee pikkuse ja aja ase-
mele ka tavaprasema funktsiooni nime ning argumendi , saame funktsiooni
. Vime esmalt uhkelt vlja kuulutada jrgmist.
Funktsiooni tuletis kohal on defneeritud kui:
Mrkame, et kui lugulaulus defneerisime tuletise hel kohal argumendist vasakule
jvate vahemike abil, siis nd nuame muutumise vahemikult ainult seda, et
ta koonduks nulli. Ta vib olla nii positiivsete (tulevikku vaatav), negatiivsete (mine-
vikku vaatav) kui vaheldumisi vrtustega. Nagu hiljem neme, on selline ldisus
oluline, et viksime tuletisest heselt rkida.
Eelneva arutluskigu funktsiooni tuletise leidmiseks viks seetttu kom-
paktselt kirja panna ka tulevikku vaatavalt:
Tore, et vastus on sama!
Igaks juhuks mainime, et thistused ja thendavad tpselt sama asja. Tihti
thistatakse reaalarvulisi funktsioone abil, sest meile meeldib ju funktsiooni
graafkuid joonistada x- ja y-telje abil. Sel juhul unustatakse tihti ldse mrkida,
et argumendiks on seda loetakse vaikimisi teadmiseks. Vahel nimetatakse
funktsioone -ks, kuna on ju sna funktsioon esimene tht. Siis mrgitakse
segaduse vltimiseks ka ra, et funktsiooni argumendiks on ikkagi just nimelt .
Mrgi vttis tuletise thistamiseks alles 18. sajandi lpus kasutusele itaallane
J. L. de Lagrange.
T
U
L
E
T
I
S
326
TULETISE GEOMEETRILINE TLGENDUS
Funktsiooni tuletisest saab melda ka funktsiooni graafkule tmmatud puutuja-
sirgete abil. Nimelt on funktsiooni tuletis igas punktis vrdne seal punktis funkt-
siooni graafkut puudutava sirge tusuga.
Miks see peaks nii olema? Keskmise kiiruse idee ise on juba seotud sirge tmba-
misega: selle asemel, et uurida, kuidas tee pikkus detailselt muutub, vtame aja-
vahemiku otspunktid ning hendame need sirgega. Selle sirge tus on siis ka selle
vahemiku keskmine kiirus.
T
U
L
E
T
I
S
327
Tuletise leidmiseks teeme aga ajavahemiku lpmatult vikeseks ehk teisisnu
muudame ajavahemiku ots- ja alguspunkti samaks: nii saab sirgest puutujasirge.
Vaatame nitena veel siinusfunktsiooni graafkut, mille abil saab kirjeldada palju-
sid perioodilisi protsesse, sealhulgas niteks ka pendli liikumist [lk 236]. Tmbame
siinusfunktsiooni graafkule lahkesti erinevaid puutujasirgeid:
Nende puutujasirgete tusudest uut joonist tehes neme, et see ei paista eelmi-
sest sugugi vga palju erinevat ainult nihutamise vrra. Natukene mlus sobrades
leiame, et saadud joonis sarnaneb vga koosinusfunktsiooni graafkule:
Tepoolest, tulebki vlja [lk 251], et siinusfunktsiooni tuletis on koosinusfunktsioon
ning koosinusfunktsiooni tuletis omakorda horisontaalteljest peegeldatud sii-
nusfunktsioon. Seega on trigonomeetrilised funktsioonid sna eraldihoidev pere.
T
U
L
E
T
I
S
328
EKSTREEMUMID
Graafline mtteviis aitab ka aru saada sellest, miks tuletise nullkohad on nnda
olulised. Nimelt neme, et tuletis on vrdne nulliga tpselt kohtades, kus puutuja-
sirge on paralleelne -teljega ehk teisisnu kohtades, kus funktsioonil on kogu
oma mbrusest suurem vi viksem vrtus. Selliseid kohti nimetatakse ekstree-
mumiteks. Ekstreemumit, mis on mingil viksel alal kige suurema vrtusega,
nimetatakse maksimumpunktiks ning madalamat punkti miinimumpunktiks.
Ekstreemumite uurimine on pris oluline, kuna tnapeval on ikka kombeks kike
kas maksimeerida vi minimeerida: majandusteadlased tahavad maksimeerida
kasumit, vormeli-insenerid tippkiiruseid ja pilased uneaega.
Kuidas see tpsemalt kib, rgime lahendades vgagi olulist probleemi niteks
tutipevaks: mis nurga alt visata ratta seljast veepomme [lk 333]? Enne aga veel
midagi pisut matemaatilisemat.
T
U
L
E
T
I
S
329
MILLAL TULETIS EKSISTEERIB?
Sissejuhatuses rkisime rahvaarvu muutumisest see oli tuletise kontekstis pisut
eksitav, kuna rahvaarvu tpselt kirjeldavale funktsioonile ei saagi igal pool tuletist
leida.
Nimelt, tegelikult ei ole ju rahvaarvu muutumine sugugi pidev protsess, vaid toi-
mub konkreetsete juhtumite kaupa, keegi snnib, keegi sureb. Nii meenutab
rahvaarvu graafk sissesuumitult treppi:
Seega on piisavalt vikesel ajavahemikul rahvaarvu muutus alati kas null vi abso-
luutvrtuselt vhemalt ks just on keegi sndinud vi surnud. Esimesel juhul
on tuletis null ning teisel juhul hoopis defneerimata. Tepoolest, kui muutu ei ole
heski suunas, on tuletis defnitsiooni jrgi null. Teisalt, kui muut on aga kskik
kui vikese ajavahemiku jaoks fkseeritud, siis ju keskmine kiirus vahemiku vhe-
nedes aina kasvab vi kahaneb ning juabki lpmatusse. Kui see ji segaseks, vib
melda niteks puutujasirgetele hppepunktis muutub ta he suunas hoopis ver-
tikaalseks ehk tus saab lpmata suureks vi vikeseks:
T
U
L
E
T
I
S
330
Seega ei kanna tuletis rahvaarvu muutuse kohta tegelikkuses eriti mingit teavet.
Teda ei saa isegi igal pool ilusasti defneerida ning peame rahvaarvu uurimisel kasu-
tama ebatpsemaid hinnanguid, nagu tegime seda sissejuhatuses peame uurima
muutust he aasta, he kuu vi muu lpliku ajavahemiku vltel.
Nii mnelgi teisel funktsioonil ei saa osades kohtades tuletist leida ja tuleb vlja, et
leidub lausa funktsioone, mis on kll pidevad, aga kus ei saa heski kohas tuletist
leida! Need on parajad monstrumid ning mned neist meenutavad mningal m-
ral fraktaalset lumehelvest, mille kohta saab lugeda juba jrgmisest osast [lk 377].
Ja isegi kui fsikud tegelevad peaaegu alati funktsioonidega, millel tuletis leidub
nagu niteks juba nhtud ruutfunktsioon vi siinusfunktsioon on oluline ksida,
millal ldse on tuletisest mistlik rkida. Seda jrgnevalt arutamegi.
Meenutame, et defneerisime funktsiooni tuletise mingil kohal piirprotsessi kaudu.
Seega leidubki funktsiooni tuletis sellel kohal tpselt siis, kui sellel piirprotsessil
tepoolest leidub piirvrtus.
Seda tingimust veidi lhemalt uurides selgub niteks, et iga funktsioon, millel lei-
dub mingis punktis tuletis, peaks olema tingimata sealsamas punktis ka pidev. See
oli tpselt probleem, mida kohtasime mni leheklg tagasi rahvaarvu kirjeldavat
funktsiooni uurides hppekohale ei saa tuletist joonistada.
Tuleb vlja, et tuletise olemasoluks ei piisa ka lihtsalt pidevusest niteks ei leidu
absoluutvrtuse funktsioonil tuletist punktist . Ka sellest on lihtne aru
saada just geomeetriliselt. Teravikule on jllegi vga raske joonistada puutuja-
sirget. Paremalt poolt lhenedes tundub, et puutujasirge peaks olema vrdne
sirgega , vasemalt poolt lhenedes sirgega

. Kumma peaksime
valima?
Vi hoopis mne keskmise? kski sirge ei kirjelda funktsiooni muutumist he-
aegselt nii negatiivses kui positiivses suunas.
T
U
L
E
T
I
S
331
ldiselt kehtib, et kui hel funktsioonil leidub igas punktis tuletis, on ta konaruste
ja teraviketa. Proovi ise ainult siis saad igasse punkti joonistada heselt puutuja-
sirge. Puutujasirge olemasolu aga thendab, et funktsioon muutub vhemalt ime-
pisikeses piirkonnas sna lineaarselt ehk sirgjooneliselt mlemas suunas, umbes nii
nagu kerajas Maa pind tundub kodumbruses igati lame.
TEINE TULETIS, KOLMAS TULETIS JNE
Tuletis on pnev, kuna oleme teatud mttes asunud teisendama keerulisemaid
objekte kui arve.
Kui hel funktsioonil leidub igas punktis tuletis, siis vime tuletise vtmisest melda
kui he funktsiooni teisendamisest uueks funktsiooniks: funktsioonist
saab tuletise vtmisel uus funktsioon, mida tavaliselt thistatakse ning
mille vrtus igas punktis annabki algse funktsiooni tuletise vrtuse selles punktis.
Nd ka

on funktsioon ning seega vime ju samamoodi uurida tema muutumist.
Kui ta muutub piisavalt kenasti, vime vtta temastki tuletise ning saada funkt-
siooni . Kui nd omakorda funktsioon

on kena ning sile, vime leida veel
kolmandagi tuletise ja nii edasi.
T
U
L
E
T
I
S
332
Funktsioonid, millest saame palju tuletisi vtta, on eriti sujuvad ja siledad. Heaks
niteks on jlle polnoomid vi trigonomeetrilised funktsioonid siinus ja koosinus.
Nagu mainisime, muutub siinusfunktsioon tuletist vttes koosinusfunktsiooniks
ning koosinusfunktsioon -teljest peegeldatud siinusfunktsiooniks. Nii vime tule-
tise vtmist lputult jtkata:
Fsikas esineb teine tuletis vga sagedasti ning thistab kiirendust ehk kiiruse
muutumise kiirust. Newtoni teine seadus on ju kirja pandud just kiirenduse abil:
ehk keha kiirenduse ja massi korrutis on vrdne talle mjuva juga! Tea-
des, et kiirendus on kiiruse esimene tuletis, viksime kirjutada ja nd,
lisades, et kiiruse enda leiame tee pikkuse tuletisena, viks ka kirjutada .
Fsikas kasutatakse kll tihti lakoma thistuse asemel hoopis punkte: niteks
ning .
Nii saame niteks pendli liikumist sna tpselt kirjeldada kolme funktsiooniga:
esiteks pendli kaugus nullpunktist, seejrel tuletis sellest funktsioonist ehk pendli
liikumise kiirus ning viimaks tuletis kiirust kirjeldavast funktsioonist ehk pendli lii-
kumise kiirendus.
T
U
L
E
T
I
S
333
HOO PEALT VEEPOMMI VISKAMINE*
Oled gangsteriflmidest saanud natukene halba inspiratsiooni ja otsustad jalg-
rattalt veepomme pilduda. Mis nurga all peaksid viskeid sooritama, et veepommid
vimalikult kaugele lendaksid?
Tnaseks on vist sna levinud tarkus, et seisult on kige kasulikum palli vi ka vee-
pommi visata tpselt -kraadise nurga alt. Aga kuidas muutub see nurk siis, kui
sidad samal ajal ratta vi autoga vi hoopis jooksed?
Jrgnevalt ritamegi heaegselt leida phjendust rahvatarkusele ning arvutada ka
vlja parima nurga hoo pealt viskamiseks. Selle jaoks peame esiteks leidma olukor-
rale sobiva fsikalise kirjelduse, seda veidi matemaatiliselt analsima ning siis
jreldustesse ruttama. Seejuures thendab analsimine siinkohal mingi optimaal-
se vrtuse leidmist ja mngu tulebki tuletis, mis vrdub nulliga just funktsiooni
maksimumpunktis.
FSIKALINE KIRJELDUS
Hea fsikalise kirjelduse aluseks on otsus, milliseid faktoreid veepommi viskel
arvesse vtta ning mida eirata.
T
U
L
E
T
I
S
334
Veepommi langemist phjustab gravitatsioonijud, nii et sellest me loobuda ei
saa. Thistame gravitatsioonijust tulenevat kiirendust thega . Samuti mngi-
vad kindlasti rolli jalgratta kiirus ning veepommile meie poolt antav algkiirus.
Kuna nende tpseid vrtuseid me ei tea, thistame ratta kiirust thega ning palli-
viske kiirust thega . Viimaks on oluline muidugi otsitav viskenurk ise thistame
teda -ga.
Selline ldkujus lahendamine vimaldab meil ka hiljem proovida, kuidas vastus sl-
tub niteks sidu- vi viskekiirusest.
Kike muud aga otsustame esmajoones eirata kui veepomm on piisavalt kom-
paktne, siis tuuletakistus ei tohiks liialt suurt rolli mngida. Samuti niteks eirame
fakti, et vise ei toimu pris maapinnalt, vaid veidi krgemalt.
Newtoni teise seaduse phjal vime keha liikumist kirjeldada temale mjuvate ju-
dude abil ainult judude mjumisel muutub ka keha liikumise kiirus. Knealuses
olukorras on meil ainult ks jud, gravitatsioonijud, mis mjub vertikaalselt alla-
poole. Horisontaalselt ei mju htegi judu ning seega jb horisontaalkiirus ka
terve lennu ajal samaks.
Vime need kiirused ka trigonomeetriliste funktsioonide abil kirja panna:
T
U
L
E
T
I
S
335
Horisontaalkiirus on konstantselt .
Vertikaalkiirus on algselt antud

, hakkab seejrel tnu gravitatsioo-
nijule vhenema, kuni juab nulli (krgeim punkt!), ning seejrel jlle suurenema,
kuni veepomm prantsatab maapinnale.
Just selle vertikaalkiiruse kirjelduse abil saame leida ka lennuaja.
Leiame esmalt lennuaja, mis kulub veepommi tusmiseks kuni krgeima punktini.
Teame, et vertikaalkiiruse tuletis ehk kiirendus on lesviskel vrdne -ga. Seega
vime kiiruse ajahetkel kirjutada kujus:
.
Krgeimas punktis on vertikaalkiirus tpselt null ning saame vrrandi tusmiseks
kulunud aja suhtes:
.
Siit vime avaldada leslennule kulunud aja:
.
Natuke meldes selgub, et ka allalennule kulub tpselt sama aeg. ks viis selles
veendumiseks on kasutada energia jvuse seadust. Nii viske kui maandumise het-
kel peab palli koguenergia olema sama. Kuna potentsiaalne energia on neil hetke-
del vrdne ning samuti ka horisontaalne kiirus, peavad suuruselt vrdsed olema ka
vertikaalsed kiirused ainult vastupidises suunas. Seega langemisel muutub verti-
kaalkiirus sama palju nagu tusmisel. Kuna kiiruse muudu mrab endiselt ainult
raskuskiirendus, kulub ka kiiruse muutumiseks tpselt sama aeg.
Seega peame kogu lennuaja leidmiseks korrutama tusule kulunud aja kahega.
Thistades kogu lennuaega lihtsalt -ga, saamegi:
.
Nd vime horisontaalkiiruse abil leida ka viske pikkuse. Kuna horisontaalses
suunas on kiirus konstantne, peame selle jaoks lihtsalt korrutama kiiruse ning aja-
pikkuse.
Saame:
.
T
U
L
E
T
I
S
336
Kasutades siinusfunktsiooni topeltnurga valemit [lk 245]

,
saame seda veel veidi lihtsustada:
.
Ikkagi pris udne valem! Vhemalt neme, millest viskepikkus sltub: viskekii-
rusest , jalgratta kiirusest , viskenurgast ning gravitatsioonilisest kiirendusest
. Just nagu ootasime. Nd asume seda viskepikkust analsima!
MATEMAATILINE ANALS
Eesmrk on viskepikkust nurgast sltuvalt maksimeerida.
Vime esmalt vaadata, mis juhtub mingil konkreetsel juhul.
Teame, et gravitatsiooniline kiirendus on

.
Eeldame niteks, et veepommi viskekiirus on

ning rattasidu kiirus ni-
teks .
Sel juhul vime viskekauguse sltuvust viskenurgast kirjeldada jrgmisel graafkul:
Neme, et veepomm lendab kige kaugemale, kui viskenurk on veidi suurem kui
ja veidi viksem kui .
Kui tahame aga optimaalse viskenurga leida ldjuhul sltuvuses viskekiirusest
ning sidukiirusest, peame lahendama ekstreemumlesande: maksimaalse kau-
T
U
L
E
T
I
S
337
guse korral on kauguse tuletis viskenurga suhtes vrdne nulliga. Tepoolest, nagu
ngime, on funktsiooni maksimumis ja miinimumis puutujasirge paralleelne -tel-
jega ja seega on tuletis null [lk 328].
Samas, sellest, et punktis on tuletis null, ei selgu kll kohe, et tegemist on maksi-
mumiga, sama hsti viks tegemist olla ka miinimumiga. Siiski, vaadeldes eelnevat
joonist vi usaldades fsikalist intuitsiooni, vime selle mure krvale jtta konk-
reetsel juhul annab ekstreemum meile just nimelt maksimumi.
Leiame siis selle tuletise. Teame, et siinusfunktsiooni tuletis on koosinusfunkt-
sioon [lk 251] ning analoogiliselt saab nidata, et funktsiooni tuletis on
. Seega saame:
.
Ekstreemumi ning sel juhul just nimelt maksimumi leidmiseks peame tuletise nul-
liks seadma ehk lahendama vrrandi:
.
Vime seda vrrandit lihtsustada, korrutades mlemad pooled lbi liikmega

:
.
Nd on meil trigonomeetriline vrrand optimaalse viskenurga suhtes ning oleme
juba heas seisus parameetritena on mngus ainult viskekiirused ja viskenurk. Kas
pole pisut huvitav, et gravitatsioonilise kiirenduse vrtus ei mngigi mingit rolli
ehk et Kuu peal on optimaalne tpselt sama viskenurk, mis Maa peal!
Edasi peame veidi kavaldama, et leida lahend nurga suhtes.
Kasutame topeltnurga valemit [lk 245] ja saame sarna-
seid liikmeid koondades:
.
Nd jb veel vaid lahendada ruutvrrand suhtes, mille lahendame ruut-
vrrandi lahendivalemi abil [lk 275]:
.
Mistliku vastuse annab ilmselt ainult ks kahest lahendist. Niteks vime
eeldada, et vise ja liikumine on samas suunas ning et liikumine on positiiv-
T
U
L
E
T
I
S
338
ses suunas. Seega peaks viskenurk olema ja kraadi vahel. Kuna selles piir-
konnas on koosinusfunktsioon positiivne, peame valima ka positiivse lahendi:
.
See ongi ldkujul lahend. Iga konkreetse juhu jaoks viksime nd siia arvud sisse
visata ning jreldusi teha.
MIDA JRELDADA?
Jreldusi saame aga kaardistada ka ldisemalt.
Nimelt kuna teame, et ja kraadi vahel on koosinusfunktsioon rangelt kaha-
nev, vime graafkult iga koosinusfunktsiooni vrtuse kohta leida ka nurgavr-
tuse. Seost, mis selle annab, nimetatakse ka arkuskoosinuseks ning thistatakse
. Nii viks lahendi lausa vlja kirjutada:
.
Nd vime selle lahendi abil koostada pildi, mis nitab, kuidas optimaalne viske-
nurk sltub viskekiirusest ning liikumiskiirusest.
T
U
L
E
T
I
S
339
Nagu neme, tuleb suurte kiiruste korral testi oma strateegiat muuta. Niteks
kui ratta kiirus on ja viske kiirus on , siis pikima viske saavutaks umbes
puhul, mis on juba pris erinev kraadist. Samas vikeste kiiruste puhul suurt
vahet pole.
I
N
T
E
G
R
A
A
L
340
Prast pikka talve on kes kevad, viskad suusad nurka ja asud rattaga rkavat loo-
dust avastama. Sidad hoogsalt kodust eemale, kuid sooviksid siiski teada, kui
kaugele oled judnud judu peab ju jtkuma ka naasmiseks. Sul on vimalik igal
hetkel nha ratta spidomeetri nitu ehk hetkekiirust. Kuidas saaksid leida kogu
lbitud tee pikkuse?
Kui sidaksid esimesed kaks tundi muutumatu kiirusega km/h, siis selle ajaga
juaksid lbida kilomeetrit. Seda vib ka graafliselt kujutada, joonis-
tades kiiruse sltuvuse ajast. Sellel graafkul on esimese kahe tunniga lbitud tee
pikkus antud tpselt kiiruse ning ajatelje vahele jva ristkliku pindalaga:
Tpselt htlase kiirusega sidetakse vga harva. Tegelikult muutub Su kiirus ilmselt
peaaegu kogu aeg. Kuidas sellisel juhul leida lbitud tee pikkus?
Ka seda olukorda vime kirjeldada graafliselt, just nii nagu enne. Tuleb ka vlja, et
jllegi on lbitud tee pikkus antud kiiruse ning ajatelje vahele jva piirkonna pind-
alaga. Lbitud tee pikkuse ehk funktsiooni graafku alla jva ala pindala aga annabki
integraal.
INTEGRAAL
I
N
T
E
G
R
A
A
L
341
INTEGREERIMINE
Kui tuletis oli ajast sltuva funktsiooni spidomeetriks ning nitas funktsiooni het-
kelist muutumise kiirust, siis integraali thendus on vastupidine: integraal leiab
funktsiooni spidomeetri phjal tema kogumuudu. Jrgnevalt alustame integraali
idee selgitamisest ja loodame juda lpuks siiski ka integraali matemaatilise def-
nitsioonini [lk 44].
LUGULAUL
Kuna integraal ja tuletis on tihedalt seotud, alustame ka sarnase lugulauluga
kihutad mest alla. Muidugi, nagu sissejuhatuses juba mainisime, on nd kes
kevad ning suuskade asemel oleme andnud Sulle hoopis ratta. Lisaks on meil see-
kord keprast spidomeeter ja tahame arvutada hoopis lbitud tee pikkust.
Kuidas seda teha? Oskame tee pikkust kiiruse ja aja abil leida siis, kui kiirus on kons-
tantne. Sellisel juhul on ka kiiruse graafku alla jv kujund kenasti ristklik ning
pindala valem htib tpselt tee pikkuse leidmise valemiga:
Probleem on aga selles, et mest alla veeredes kiirus aina suureneb. Seega km-
nendaks sekundiks lbitud tee pikkuse leidmiseks ei piisa enam sellest, kui vaa-
taksime spidomeetrit niteks alles viimasel sekundil ning kasutaksime seda kii-
rust oma lbitud tee pikkuse leidmiseks. Probleemi lahendus on siiski sna lihtne:
jagame aja lhikesteks vahemikeks ehk vaatame spidomeetrit sna tihedalt.
Idee peitub selles, et vga lhikese ajavahemiku jooksul kiirus vga ei muutu.
Seega vime igas lhikeses ajavahemikus lbitud tee pikkuse leida sna tpselt,
kui korrutame lihtsalt ajavahemiku pikkuse ning spidomeetrilt saadud kiiruse.
Liites seejrel kokku igas lhikeses ajavahemikus lbitud tee pikkused, saamegi
pris tpse vastuse.
I
N
T
E
G
R
A
A
L
342
Nagu tuletisegi peatkis mida viksemad ajavahemikud vtame ehk mida tihe-
damalt spidomeetrit vaatame, seda tpsem on ka meie vastus. Seekord annab
integraal selle tpse vastuse, mida otsime tpse tee pikkuse ja taas kord tule-
vad matemaatiliselt mngu ka piirprotsessid [lk 308]. Nagu hiljem neme, on nad
seekord ainult veidi keerulisemad kirja panna.
Kike seda vib ette kujutada ka geomeetriliselt.
Esiteks, aja lhikesteks vahemikeks jagamine thendab geomeetriliselt lihtsalt kii-
ruse graafku alla jva kujundi jagamist vikesteks tkkideks.
Teiseks, igas vahemikus tavalise teepikkuse valemi kasutamine thendab, et iga
vikese tki pindala lhendame ristklikukujulise tki pindalaga.
Lpuks liidame kik need pindalad kokku.
Joonist lhemalt vaadates on sna selge, et mida viksemad ajavahemikud, seda
tpsem vastus. Kasutades ristklikutega lhendamist, teeme iga vikese pindala
arvutamisel teatava vea, aga mida viksem vahemik, seda vhem oma hinnangus
eksime.
I
N
T
E
G
R
A
A
L
343
Seega kokkuvttes, tpne lbitud tee pikkus ongi kiirusfunktsiooni integraal ning
omakorda on see antud kiirusfunktsiooni alla jva kvertrapetsi (nii nad seda kut-
suvad...) pindalaga.
Taas kord on praktikas, spidomeetri abil tpse tee pikkuse ehk integraali leidmine
vimatu lpmatult tihedalt ei ole vimalik spidomeetrit vaadata. Niipea kui meil
on kest vtta matemaatiline kirjeldus, saame aga kohe asuda integreerima.
KONKREETNE NIDE
Tpsustame nd, et tuiskad rattaga jllegi alla meile juba tuntud ideaalsest mest.
Tuletame meelde ka tuletise peatkist, et sel juhul on Su kiirus ajas antud valemiga
. Kuna laskumised pole vga pikad, mdame jlle aega sekundites.
Nagu juba mrkasime, vime kiiruse ja aja suhet kirjeldada graafliselt:
Nii on kahe sekundi mdudes juba saavutatud kiirus m/s. Kui tahame nd leida
nende kahe sekundiga lbitud tee pikkust, peame lihtsalt leidma joone alla jva
kujundi pindala.
I
N
T
E
G
R
A
A
L
344
Kavalpead vivad kohe nha, et vime seda teha niteks kolmnurga pindala vale-
mist ning saada vastuseks
.
Teine ning levinuim viis selle integraali leidmiseks on kasutada seost tuletise ja
integraali vahel kuna integraal ja tuletis on teatud mttes prdoperatsioonid,
vime integraali leidmise taandada tuletise teadmisele ning vastupidi. Sellest pike-
malt integraali ja tuletise peatkis [lk 352].
Viimaks nitame aga, kuidas integraali leida nppudel, kiiruse graafku alla jvat
kujundit vikesteks tkkideks jagades ning nende pindalasid kokku liites, ehk lhe-
malt kuidas ksitsi integreerida:
Jagame oma lhikese ajavahemiku sekundit vikeseks vahemikuks, millest iga
pikkus on tpselt

.
Vahemik ulatub siis ajahetkest kuni ajahetkeni .
Igas selles vahemikus hindame kiirust vahemiku lppkiiruse abil.
Kasutades valemit , on meie hinnang vahemiku lppkiiruse jaoks

.
Selles vahemikus lbitakse seega hinnanguliselt tee pikkus .
Liites need vikesed tee pikkused kokku, saame
See kverik on juba varem kirjeldatud [lk 50] summa mrk, aga meeldetuletuseks
kirjutame summa ka pikalt vlja:
I
N
T
E
G
R
A
A
L
345
Me juba teame (niteks aritmeetilise jada summavalemist), et
seega
Meie hinnang sltub selgelt ajavahemike arvust liikme

kaudu.
Samas kui viia lpmatult suureks, muutub see liige imepisikeseks ning piirprotses-
sis kaob hoopis. Seega saame kogu tee pikkuseks ehk integraaliks vastuse . hikud
tuleks muidugi eraldi juurde sobitada, et saada nagu enne vastus meetrit.
Integraali this ja matemaatiline kirjapanek
Matemaatilisemaks kirjelduseks on kunstilembesed matemaatikud integraalile
andnud ka thise, mis on lihtsalt ks vlja venitatud .

on ta just selleprast, et integraal ise on lputult paljude asjade kokkuliitmisel
justkui ks vlja venitatud summa.
Sellises kverikus endas on aga veel sna vhe informatsiooni. Et teda mistlikult
kasutada, on veel vaja ra mrkida, mida me integreerime, mille suhtes ja kui pikas
vahemikus.
I
N
T
E
G
R
A
A
L
346
Kui meil on antud mingi muutumist kirjeldav funktsioon , siis tema integraali
vi kogumuutust -i suhtes vahemikus thistame:
.
Graafliselt on see integraal vastavuses siis -telje, joonte ning ja
funktsiooni graafku vahele jva piirkonna pindalaga:
laltoodud nites integreerime kiirust aja t suhtes, vahemikus ajahetkest
kuni ajahetkeni , sel juhul vime integraali kirja panna kujus:
.
Meie konkreetse nite korral leidsime siis jrgmise integraali:
.
KUHU JB DEFINITSIOON?
Aga kuhu jb integraali matemaatiline defnitsioon?
Lihtne vastus: suur osa tpsest defnitsioonist jb likooli. Integraali mistlikuks
defneerimiseks tuleb olla pris hoolas.
Tuletame meelde, et integraal mtis spidomeetri phjal tee pikkuse kogumuutu
mingis vahemikus. Tema leidmiseks jagasime vahemiku vikesteks tkkideks
ning leidsime muudu neis vahemikes. Liites need muudud kokku, saime hinnangu
integraalile. Piirprotsessis, kus vahemikke oli aina rohkem ning nad olid aina lhe-
mad, saimegi integraali enda.
Konkreetses nites kasutasime tee pikkuse leidmiseks hepikkuseid ajavahemikke
ning mtsime igas vahemikus kiirust ajavahemiku otspunkti phjal.
I
N
T
E
G
R
A
A
L
347
Vttes sellest kigest malli, viksime matemaatiliselt defneerida, et integraal
thendab just seda, et jagame ajavahemiku jrjest rohkemateks osadeks, valime
alati pisikeste ajavahemike otspunktid ning arvestame neid tee pikkuse leidmiseks.
Integraali saame piirprotsessis, kus tormab lpmatusse.
Smbolite keelde tlkides thendaks see, et defneeriksime:
.
Ent stopp! Siin teeme kaks sna suvalist valikut. Esiteks on suvaline see, et jagame
kogu vahemiku vrdseteks tkkideks. Teiseks, miks peaksime muutu hindama just
vahemiku parema otspunkti phjal?
htegi vga head phjust kummakski ei ole ja see peaks juba valvsaks tegema
kas me tegime iged valikud? Kas teised valikud annaksid ikka sama integraali?
Kas leidub mni ige valik? Kas saab kuidagi ldisemalt integraali defneerida, nii
et ei tpsustagi tpselt, kuidas vahemikke vtame ning millise punkti neis valime?
Kik need on pnevad ksimused, kahjuks jvad aga sellest raamatust juba kau-
gemale. Integraali rangeks defneerimiseks leidubki tegelikult mitu erinevat viisi
intuitsiooni jb aga alati samaks, selleks, mille lalpool ka esile time. Kusjuures
vibolla on ka oluline lisada, et konkreetsed siin tehtud valikud pole just parimad
neid kasutades vime integreerida ainult sna ilusaid funktsioone, kik keerulisem
toob juba kaasa probleeme.
Viimaks, kui siiski defnitsiooni puudumine teeb testi tuska, vib integraali def-
neerida tuletise ja integraali vahelise seose toel. Nii teeme seda juba tuletise ja
integraali peatkis [lk 352].
INTEGRAAL JA LDISEMAD PINDALAD
Arutlesime, et integraalist vib melda ka kui mingi kindla joone ja -telje vahele
jva ala pindalast. Tegelikult vime pisut kavaldades leida integreerimise abil ka
paljude teiste kujundite pindalad.
ks viis kavaldada polegi nii vga keeruline. Vaatame niteks ht kena vljavenita-
tud ringjoont ehk ellipsit.
I
N
T
E
G
R
A
A
L
348
Kuidas integraali abil selle ellipsi pindala leida? Esiteks peame ta muidugi asetama
koordinaatteljestikule. Nagu neme, tekib siis tegelikult kaks kaart lemine ja
alumine , mida mlemat viksime vaadata funktsioonina -st:
Leides lemise kaare integraali, saame vastuseks ellipsi lemise osa pindala. Aga
ellips on ju kenasti smmeetriline ja nii vime saadu lihtsalt kahega korrutada ning
saadagi kogupindala!
ldisemalt, isegi kui kena smmeetriat abiks pole, vime mne kvera kujundi
pindala leidmiseks jagada kujundi horisontaalteljega kaheks, leida lemise ja alu-
mise kaare integraalid ning lpuks lahutada lemise kaare integraalist alumise
kaare integraali. Lahutama peame seetttu, et alumise kaare integraal annab
meile negatiivse vastuse allpool -telge asuv osa thendab ju negatiivset muutu.
I
N
T
E
G
R
A
A
L
349
See pole aga kik! Tegelikult ei ole alati loomulik jagada kujundit just ristklikute
abil tkkideks. Niteks ringi pindala leidmiseks viksime ta ju jagada hoopis vikes-
teks rngasteks ning seelbi leida ringi pindala. Sellest aga pikemalt juba pindalade
peatkis [lk 367].
Viimaks ei ole muidugi mingit phjust piirduda ainult pindalade ehk kahemtme-
liste mahtudega. Integreerimist vime kasutada ka niteks ruumalade leidmiseks.
Osas 8 leiamegi sel viisil niteks kera ruumala valemi [lk 375].
KUIDAS INTEGREERIB ARVUTI?
Eluliste lesannetega maadeldes kohtame vahel ka funktsioone, mille integreeri-
mine on paras piin. Ei saa nende integraali leida mne kavala pindala valemiga ega
ole abi ka seosest tuletisega me lihtsalt ei tea, millise funktsiooni tuletiseks nad
on. Nii peame mramata integraali leidma ksitsi integreerimisega.
Pris ksitsi oleks see muidugi paras udus, ent nneks on meil tnapeval olemas
arvutid, kes oskavad teha miljoneid vikseid tehteid sekundis. Nii vime eeltoodud
mooduse integraali leidmiseks jagada piirkond paljudeks vahemikeks, leida muut
igas vahemikus ning need muudud kokku liita arvutile selgeks teha.
Niteks vime lasta arvutil jagada integreerimisvahemiku miljoniks vrdseks osaks,
leida nende osade pikkused ning kogumuudud ja arvutadagi lhenduse integraalile.
Muidugi saame seelbi alati natuke ebatpse vrtuse, ent samas vime selle eba-
tpsuse teha nii vikseks kui vhegi soovime.
I
N
T
E
G
R
A
A
L
350
See viis ei ole aga integraalide arvutamiseks kige efektiivsem ning praeguseks on
vlja arendatud kmneid algoritme, mis on tpsemad, usaldusvrsemad ja efek-
tiivsemad.
Niteks vga mitmemtmeliste ja keeruliste funktsioonide puhul osutub vahel
kige paremaks algoritmiks niinimetatud Monte Carlo meetod. Tutvustame seda
lihtsa nitega: oletame, et soovime leida vrtuse integraalile
Monte Carlo meetodi idee on kasutada niinimetatud geomeetrilist tenosust:
[lk 402] kui me vtaksime mne juhusliku arvu ruudust , siis te-
nosus, et ta jb funktsiooni

graafku alla, on tpselt vrdne graafku alla jva
pindala ning kogupindala suhtega.
I
N
T
E
G
R
A
A
L
351
Edasi on meil vaja lihtsalt juhuslikke arve genereerida ning seda tenosust hinnata.
Sobivate juhuslike arvude genereerimine on aga sna vhenudev ning samuti on
kiire ka kontrollimine, kas arv jb funktsiooni graafku alla. Nii saamegi he sna
efektiivse meetodi integraalide ligikaudseks arvutamiseks. Seekord on meie vastus
seda tpsem, mida rohkem juhuslikke arve kasutame.
I
N
T
E
G
R
A
A
L

J
A

T
U
L
E
T
I
S
352
Prdoperatsioonid on matemaatikas sna levinud. Kige lihtsam nide tulebki
vibolla pretest endast: kui prame oma joonist tasandil kraadi pripeva,
siis teda seejrel 90 kraadi vastupeva keerates on ta jlle algseisus tagasi. Samuti
vime liitmisest ja lahutamisest melda kui prdoperatsioonidest: kui liidame
mnele arvule kolm ja siis jlle lahutame, juame algpunkti tagasi.
Teineteisele vastupidiselt kituvad ka integraal ja tuletis. Niteks vib melda,
et tuletis arvutab funktsiooni muutumise kiirust, integraal aga liidab funktsiooni
muute kokku.
Liikumise kirjeldamise korral on lugu niteks jrgmine:
tuletis annab meile etteantud tee pikkuse abil liikumise kiiruse
ning integraal arvutab liikumise kiiruse phjal omakorda lbi-
tud teepikkuse.
Seega on testi tegemist justkui teineteise prdoperatsioonidega. Tpne seos
integraali ja tuletise vahel on ainult veidi segasem, veidi thelepanu vajab niteks
mratud ja mramata integraali eristus.
Tuletise ja integraali seos on ka praktiliselt kasulik. helt poolt on kasu puhtalt
arvutuslik: vime integraalide leidmise taandada tuletise teadmisele ja vastupidi.
Teisalt annab see seos teatava mttelise aluse sna suurele osale looduse kirjel-
damisest: selle jaoks, et kirjeldada mingi suuruse kogumuutu ehk integraali ajas,
piisab sellest, kui kirjeldame tema hetkelist muutumise kiirust ehk tuletist. Selle
lihtsa mtte rakenduseks on diferentsiaalvrrandid, mis panevad aluse suurele
osale klassikalisest fsikast. Neil me siiski pikemalt ei peatu.
INTEGRAAL JA TULETIS
I
N
T
E
G
R
A
A
L

J
A

T
U
L
E
T
I
S
353
ALGFUNKTSIOON JA MRAMATA INTEGRAAL
Meenutame, et kui meile on antud piisavalt sile funktsioon, millele saame igas
punktis tuletise leida, vime tuletisest melda kui teisendusest, mis seab he
funktsiooniga

vastavusse tema tuletise funktsiooni .
Nagu mletame, thendab see geomeetriliselt, et sinine graafk on kokku pandud
helerohelise graafku puutujasirgete tusudest:
Nd vib melda ka selle teisenduse prdteisendusele ehk ksida, mis juh-
tub siis, kui tahaksime hoopis alustada sinisest joonisest ja leida funktsiooni, mille
graafku puutujatusudest moodustuks see sinine joon?
Teisisnu tahaksime leida funktsiooni, mille jaoks igas punktis kehtib .
Iga vimalikku vastust sellele nimetatakse funktsiooni algfunktsiooniks ning
mitmust kasutame siin sna asjakohaselt vimalikke vastuseid on palju!
Tepoolest, kui on mne funktsiooni algfunktsioon, siis on seda ka
iga konstandi jaoks. Konstandi lisamine ju ainult nihutab funktsiooni
les-alla, ent ei muuda tema muutumise kiirust puutujad jvad paral-
leelseks. igupoolest tuleb vlja, et midagi muud teha ei vigi kikvimalikud
algfunktsioonid saamegi hteainsat les-alla nihutades.
I
N
T
E
G
R
A
A
L

J
A

T
U
L
E
T
I
S
354
Nd funktsiooni mramata integraal kogubki kikvimalikud vastused ehk
teisisnu algfunktsioonid hte ja samasse avaldisse

. Siin thistab
hte vimalikest algfunktsioonidest ning suvalist konstanti. Mramata integ-
raali thiseks on integraali kverik ilma lemise ja alumise rajata. Seega kirjutak-
sime:
.
ALGFUNKTSIOON JA MRATUD INTEGRAAL
Algfunktsioonide abil viksime tegelikult defneerida ka mratud integraali.
Nimelt viksime elda, et funktsiooni mratud integraal vahemikus

on
vrdne mne tema algfunktsiooni muuduga selles vahemikus. Ehk siis:
.
kus jllegi on ks suvaliselt valitud algfunktsioon.
Oluline on mrgata, et sellest, millise algfunktsiooni me valime, vrtus ei muutu.
Tepoolest, konstant taandub ju lahutamistehtes vlja. Geomeetriliselt meldes:
kui nihutame funktsiooni graafkut, nihutame vrdselt nii tema vrtust vahe-
miku alg- kui lpppunktis, nende vahe jb samaks.
I
N
T
E
G
R
A
A
L

J
A

T
U
L
E
T
I
S
355
INTEGREERIMINE TULETISE ABIL
Leitud seosest saame ka sna lihtsa viisi integreerimiseks meil on vaja lihtsalt ra
arvata vastav algfunktsioon ehk tunda tuletisi!
Tepoolest, niteks integraali peatkis ksitletud integraali
leidmiseks piisab teadmisest, et lineaarfunktsiooni heks algfunktsiooniks on .
Seejrel vime kirjutada
.
Vi niteks, kuna siinusfunktsiooni tuletiseks on koosinusfunktsioon, viksime kir-
jutada:
.
Seda on muidugi vimalik nha ka graafkult, teades koosinusfunktsiooni sm-
meetrilisust ja meenutades, et -telje alla jv pindala nitab negatiivset kogu-
muutu:
I
N
T
E
G
R
A
A
L

J
A

T
U
L
E
T
I
S
356
NEWTONI-LEIBNIZI SEOS
Newtoni-Leibnizi seoseks nimetatakse juba toodud seost funktsiooni , tema
mratud integraali ning algfunktsiooni muudu vahel:
.
See ongi kige tpsem ja kasulikum snastus integraali ja tuletise vahelisele seo-
sele. Selle seose alusepanijad Isaac Newton ja Gottfried Leibniz ei suutnud omava-
hel kuidagi kokku leppida, kumb on ikkagi rohkem tunnustust ra teeninud. Mle-
mad pidasid just oma panust olulisemaks ja nii nad jidki Leibnizi surmani tlli.
sna thine tli ilusa matemaatika mber.
Kui mratud integraal ise selle kurikuulsa seose kaudu defneerida, ei ole seda
seost muidugi vaja testada, tegemist oleks pigem siis seaduse vi aksioomiga.
Samas ei ole ju sugugi selge, miks peaks selle seose kaudu defneeritud mratud
integraal ikkagi olema seotud pindalade ning nende jupitamisega.
Seose olemasolus on kige lihtsam ennast veenda geomeetriliselt. Vaatame ni-
teks hte ilusat pidevat funktsiooni vahemikus

ja alustame teadmisest,
et mratud integraal
annab meile graafku ning -telje vahele jva pinnatki pindalaga kuni punk-
tini . Thistame seda pindala F(b)-ga.
Funktsiooni tuletis punktis thendab nd pindala hetkemuutu. Tuletame
meelde defnitsiooni:
.
I
N
T
E
G
R
A
A
L

J
A

T
U
L
E
T
I
S
357
Geomeetriliselt vime murru lugejast seega melda kui funktsiooni graafku
alla jvate pindalade vahest vastavalt punktideni ja :
Ehk siis parempoolse osa pindala on

Vga vikese vrtuse
jaoks on aga see pindalade vahe peaaegu nagu ristklik. Seega kuna ristkliku laiu-
seks on ise, siis annab jagatis
meile ristkliku krguse.
Mis aga on see krgus? Jooniselt neme, et krguseks on funktsiooni vrtus
ja vahel. Kui vrtus muuta lpmatult vikeseks, siis saab sellest muidugi

-i vrtus kohal ise. Nii nemegi, et
.
Ehk teisisnu annab pindalade phine integraal meile kenasti he algfunktsiooni
ja kik klapib.

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
358

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
359
LOENDAMINE
JA MTMINE
OSA 8

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
360

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
361
Ringjoonel ei ole lppu.
Isaac Asimov

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
362
Alustame vikese mtisklusega teemal, mida ldse thendab mtmine. Mida me
tpselt teeme, kui igapevaelus asju mdame?
ks vimalus on mtmisest melda kui teatavast vrdlusest mingite kokkulepi-
tud suurustega. Joonlauale vi mdulindile on tpselt kirja pandud, mida vime
lugeda heks sentimeetriks ja mida heks meetriks, ning nende kokkulepitud ni-
dissuurustega vrreldes leiamegi oma jala- vi ninapikkuse. Sarnaselt vime kasu-
tada mtmiseks ka mnda nri, mille pikkuseks teame ht meetrit, keraamika-
plaati pindalaga sada ruutsentimeetrit vi miks mitte ka poolt liitrit vett: idee on
ikka ja jlle sama, leiame, kui palju kordi meile juba teatud suurus mingit pikkust,
pinda vi ruumala katab.
Seega on meil vaja mtmiseks mnda mistlikku etaloni, mille suurust tema
lihtsuse tttu teame, ja seejrel vilumust temaga hsti katta erinevaid pikkuseid
vi pindu. Jrgnevalt nitame, millised on matemaatilised etalonid ja kuidas neid
kavalalt kasutada.
Priselus kib iga mtmisega kaasas ka teatav mteviga oleme ise mtmisel
ebatpsed ja ka kehad ise pole pris ideaalse kujuga. Siin peatkis tegeleme aga
matemaatikaga, kus saame kik mtmised absoluutse tpsuseni viia.
MATEMAATILISED ETALONID:
SIRGLIK, RUUT, KUUP
mbermdu vi joonepikkuse mtmiseks on meil varnast vtta suur hulk hid
mdutkke: pisikesed sirgligud erinevate pikkustega. Ilmselgelt piisab neist, et
mta iga sirglikudest koosneva murdjoone pikkust:
MBERMT, PINDALA JA
RUUMALA

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
363
Aga tegelikult ei valmista muret ka kverjooned, kui oleme nus vikest viga sal-
lima: nimelt jagades kverjoone vga pisikesteks tkkideks on iga tkk peaaegu
sirgjoon:
Sellisele lhendamisele annab matemaatilise thenduse integreerimine [lk 340] ja
tuleme selle juurde veel hiljem tagasi.
Pindalade leidmisel valime samuti kige lihtsama vimalikest etalonikomplekti-
dest: erineva kljepikkusega ruudud. Esmalt peaksime end aga veenma, et teame
iga etaloni enda pindala.
nneks pole see vga keeruline: niipea kui teame, et niteks hikruudu pindala on
, vime teisi ruute vrrelda hikruuduga ja joonis aitab meil veenduda, et kljepik-
kus annab pindalaks
Matemaatilise testuse tarvis peaks muidugi olema pisut hoolikam.
Naturaalarvuliste kljepikkustega ruutude jaoks vime kasu-
tada joonisel toodud strateegiat.
Naturaalarvude prdarvude jaoks kasutame joonisel toodud
strateegiat vastupidi: tidame hikruudu ruudukestega klje-
pikkusega .
Kasutades nd seda teadmist, vime jllegi joonist jrgides
leida pindala kikide ratsionaalarvuliste kljepikkuste jaoks.
Viimaks peame midagi tegema ka irratsionaalarvuliste klje-
pikkustega. Siin on tarvilik pisut teistlaadi, kuid sna levinud
strateegia, millest kirjutame ldisemalt funktsioonide pidevuse
all [lk 319] idee on selles, et kui mni reaalarvuline suurus
muutub pidevalt, siis tema mramiseks piisab ainult ratsio-
naalarvuliste vrtuste teadmisest.

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
364
Selle argumendi vib aga siinjuhul kergesti ka ksipulgi kirja
panna.
Idee on selles, et iga irratsionaalarvu jaoks vime leida rat-
sionaalarvude jada , mille piirvrtuseks on meie valitud
irratsionaalarv. Kuid iga ratsionaalarvulise kljepikkusega
ruudu pindala me juba teame see on
.
Lpuks, kui arvud
koonduvad arvu , siis nende arvude ruudud koonduvad arvu
, mis annabki soovitud tulemuse.
Vib ka ksida: miks peaks hikruudu pindala olema ? Pragmaatiline lugeja vib
siinkohal otsustada, et see tundub mistliku valikuna, ja las flosooflisem lugeja
mtleb, mis ta mtleb.
Ruumalade tarvis kasutame kuupe ning neme sarnaselt eelnevaga, et kuubi klje-
pikkusega ruumalaks on .
HULKNURKADE PINDALAD
RUUT JA RISTKLIK
Mtleme nd, kuidas oma ruudukujulise jupi abil vlja nuputada ristkliku pindala.
Kui kljepikkused on piisavalt sbralikud, on see lihtne: niteks jooniselt neme, et
klgedega 3 ja 5 ristkliku pindala on ning klgedega

ja

ristkliku
pindala on

.

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
365
Ilmselt pole raske mrgata, et niteks kik ratsionaalarvuliste kljepikkustega rist-
klikud on sbralikud: saame alati leida mingi imepisikese ruudu, mille abil ristklik
ruudukestega tielikult katta. Iga kord saame tulemuseks, et ristkliku pindala
on tpselt .
Edasi peame taas kasutama ruudu kljepikkuse leidmisel mainitud pidevuse print-
siipi kui meil on mingi pidevalt muutuv reaalarvuline suurus, siis piisab sellest, kui
me teame tema vrtusi ainult ratsionaalarvulistes kohtades. Nii vimegi vita, et
iga ristkliku pindala on
.
KOLMNURK
Kolmnurkadest on kige lihtsam alustada tisnurksete kolmnurkadega neid kaks
tkki kokku pannes saame tpselt ristkliku:
Siit pole muidugi raske jreldada, et tisnurkse kolmnurga pindala on pool moo-
dustunud ristkliku pindalast ehk , kus ja on tema kaatetite pikkus.
Aga nd vime ju etalonina juba kasutada ka tisnurkseid kolmnurki ja see teeb
iga teise kolmnurga pindala leidmise vga lihtsaks: tmbame lihtsalt kolmnurka
mne krguse ja jagame ta kaheks tisnurkseks kolmnurgaks!

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
366
Isegi kui joonised on erinevad, neme, et jreldus on nii kolmnurga sisse kui kolm-
nurgast vlja jva krguse puhul sama iga kolmnurga pindala on , kus
on mni kolmnurga kljepikkus ja h tema vastastipust tmmatud krguse pikkus.
RPKLIK JA TRAPETS
Rpkliku vime jagada lihtsalt kaheks kolmnurgaks. Nii neme, et rpkliku
pindala on , kus on tema vaadeldav kljepikkus ning nende klgede
vaheline kaugus. See tuleneb muidugi sellest, et mlema kolmnurga pindala on
eelmise osa phjal . Nagu jooniselt neme, vime rpkliku pindala tuletada
veel vhemalt kahel erineval moel:
Ja trapets? Sama lugu, kasutame seniseid etalone, tisnurkseid kolmnurki ja rist-
klikut, ning saamegi vikese kavaluse abil petaja vljakuulutatud tulemuse.

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
367
Tegelikult saame ju nd leida ka iga viisnurga, kuusnurga vi ka kakssadanurga
pindala, kui ainult kannatust jagub: vime nad ju alati jagada hel vi teisel viisil
kolmnurkadeks (nii kuidas mugavam on) ja kolmnurkade pindalad kokku liita.
RINGI MBERMT JA PINDALA
Ring on oma olemuselt ks lihtsamaid ja ilusamaid kujundeid. Nagu ngime kuul-
sate arvude peatkis, vib teda ka mitmel moel defneerida ning temast mitmel
moel melda [lk 96]. Siiski, hoolimata sellest, et ring on peale vaadates ilus ja lihtne
kujund, peab temaga matemaatiliselt mber kima teistmoodi ja isegi pisut keeru-
lisemalt kui hulknurkadega.
Ringi mbermduga pole asi siiski liiga hull. Kuna on juba defneeritud kui
mbermdu ja diameetri suhe ( ), siis mbermdu saabki sealt lihtsalt
avaldada:
.
Traditsiooniliselt kirjutatakse see vlja ringi raadiuse abil:
.
Kuidas aga leida ringi pindala?
Meie seniseid pindalade etalone on siin raskem ra kasutada kik nad olid nurge-
lised, samas kui ringjoon on ju kenasti kaardus. Seega peame olema kavalamad.
ks vimalus on siiski kasutada juba teadaolevaid etalone, kuid seda koos integ-
raaliga. Tuletame meelde, et integraali abil saame lhendada kujundite pindalasid,
jagades kujundi hukesteks ristklikukujulisteks juppideks ning liites nad kokku.
Piirprotsessis, kus hukesi tkke on jrjest enam, saamegi vastuseks tpse pindala.
Sellest on meil natuke pikemalt juttu integraali peatkis [lk 347].

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
368
Siin kasutame vgagi sarnast ideed, ainult loobume kujundi ristklikuteks jagami-
sest ning jagame ta hoopis vga paljudeks peenikesteks rngasteks paksusega ,
mis on ige sarnased juba ringidele. Nende raadiused muutuvad siis -ist kuni -ini
sammuga .
Iga vike rngas panustab algringi pindalasse umbkaudu , kus on niteks
rnga vlimise ringi raadius. Tepoolest, kui paksus on vga vike, siis ei pea rnga
sise- ja vlisraadiust eristama. Pindala leidmiseks peame seejrel liitma kokku kik
need lpmata paljud mbermdud ja saame
.
Siin moodustavad aritmeetilise jada vahega ja seega lhendavad
lineaarfunktsiooni. Nd peaks meenuma, et see on juba vga sarnane meie mra-
tud integraali kirjeldusele. Tepoolest, piirprotsessis, kus ketaste paksus ,
vimegi pindala kirja panna mratud integraali abil [lk 340]:
.
Edasi jb vaid integreerida ja leiamegi kuulsa ringi valemi:
.
Kui tahame lugu veel enam integraali ja tuletise raamistikus nha, vib melda, et
ringi pindala muutumise kiiruse annab just tema mbermt. See on sna loomu-
lik, kuna ringi raadiust ige pisut, vrra suurendades, muutub ringi pindala umbes
vrra. oleks selles kontekstis seega aja parameetriks ning kiiruse annakski
mbermt .

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
369
Vib korraks ka mtiskleda, kas see valem meile ldse usutav nib. Jrgnev
joonis, kus on antud neli ruutu kljega ning ring raadiusega , vib veenda, et ringi
pindala viks testi olla umbes kuni korda (ja seega umbes korda) suurem he
ruudu pindalast.
RUUMILISTE KUJUNDITE PINDALAD
Lisaks kahemtmelistele kujunditele vib meid muidugi huvitada ka mne kolme-
mtmelise kujundi vlispinna suurus.
Hulktahukate ehk igasugu erinevate risttahukate ja pramiididega, mille tahud on
hulknurksed, kib asi sna lihtsalt: likame kujundi mda servasid lahti ning arvu-
tame iga tahu pindala eraldi vlja. Liites need kik kokku, saamegi kogu pindala.
Niteks kolmnurkse phjaga pramiidi klgpindala leidmiseks peame kokku liitma
nelja kolmnurga pindala.
KOONUSE PINDALA
ldiselt lheb kumeramate kehadega olukord keerulisemaks, aga koonuse kor-
ral aitab siiski sna sarnane strateegia. Alustuseks vime koonuse pinna jagada
kaheks saame ringikujulise phja ning teatava kujuga klgpinna.

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
370
Kuna ringi pindala juba oskame leida, on phja pindala arvutamine kerge. Aga kui-
das leida selle allesjnud koonuselise tki pindala?
Seegi kord aitab meid veel likamine ning tasandile asetamine. Nimelt kui likame
koonuse klgpinna mda moodustajat ehk mda suvalist koonuse tippu ja
phja rt hendavat sirgliku lahti ja laotame tasandile, saame ilusa ringi sektori.
See sektor moodustab teatava osa suurest ringist raadiusega , kus on siis nii-
nimetatud koonuse moodustaja. Selle algse ringi pindala oskame jlle lihtsalt leida:
.

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
371
Seega oleks vaja lihtsalt aru saada, kui suure osa moodustab laiali laotatud sektor
kogu ringist. Ringjoone sektori pindala suhe kogu ringi pindalasse on aga tpselt
sama kui sektori kaarepikkuse suhe kogu ringjoone mbermtu. Kuna kogu ringi
mbermt on meile teada ( ), siis piisab lihtsalt sektori kaare pikkusest. Sek-
tori kaare pikkus on aga tpselt koonuse phja mbermt! Seega, kui phja raa-
diuseks on niteks , siis saame phja mbermduks ja ka kaare pikkuseks .
Kui jagame saadud tulemused, neme, et sektori pindala moodustab kogu pindalast
.
Nd vime klgpindala leida, korrutades saadud suhte lbi suure ringi pindalaga:
.
Liites phja pindala:
.
Vime leida ka koonuse tispindala
.

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
372
KERA PINDALA
Kera pindala leidmiseks aga mnest likamisest enam testi ei piisa. Vite proovida
apelsinikoort mistlikult laua peale laiali laotada, nii et kski koht hus ei oleks
lihtne see ei ole. Tuleb kasutada juba ringi pindalast tuttavat integreerimise stra-
teegiat.
Intuitiivselt tahaksime ka seekord pinna rngasteks jagada ning seejrel nende
rngaste pindalad osavalt kokku liita.
Ringi pindala leidmisest on olukord pisut keerulisem, kuna rngaste pindalad ise ei
muutu enam ilusalt htlaselt.
Seega piirdume siinkohal lihtsalt kera pindala valemiga:
.
Kera ruumala juures anname siiski ka he viisi selle pindala leidmiseks.

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
373
MNED RUUMALAD
Laias plaanis vime ruumalade leidmisel kituda sna analoogiliselt pindalade
juhule: alustame kuubi ruumalast, siis leiame risttahuka ruumala, seejrel rp-
tahuka ruumala ja nii edasi.
Natuke keerulisemaks lheb pramiidide korral, aga siiski aitab natukene kavalust
meid hdast vlja.
Niteks toodud jooniselt neme, kust tuleb vhemalt ruutpramiidi korral kurikuu-
lus ks kolmandik: nimelt saame tita hikkuubi kuue vrdse ruumalaga pramii-
diga, mille krgus on tpselt pool kuubi kljest.
Kikide vimalike eripramiidide jaoks samasuguste konstruktsioonide vljanupu-
tamine osutub juba aeganudvaks, kuigi on ilmselt vimalik nii kaua, kuni aluspin-
naks on mni hulknurk. Jllegi on idee alustada lihtsamatest pramiiditpidest
ning samm-sammult minna ldise kuju poole see osutub sna pikaldaseks, kuna
peame sisuliselt iga pramiidi klge kshaaval lihtsamast keerulisemaks muutma.
Vib siiski kinnitada, et pramiidi ruumala valem jb samaks: , kus
on seekord pramiidi aluse pindala ning tema vastastipust tmmatud kr-
gus. Seesama valem jb kehtima ka siis, kui aluseks on hoopis ring.

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
374
Toodud valemi sarnasus kolmnurga pindala valemiga vib mtlema panna, kas neil
kahel on mingi seos rgime mlemal korral ju alusest ja krgusest ning eesolev
kordaja paistab tpselt seoses olevat ruumimtmete arvuga. See seos phineb
tegelikult vga lihtsal mttel, mida juba ka mainisime.
Nimelt ngime ringi pindala juures, et ringi raadiust suurendades vime melda,
et ringi pindala kirjeldava funktsiooni tuletiseks on tema mbermt.
Samamoodi vime melda, et mtes kolmnurga krgust, on kolmnurga pindala
muutumise kiiruseks tema alumise klje pikkus. Kui aga leiame pramiidi ruumala
krgusest sltuvalt, on muutumise kiiruseks hoopis tema phja pindala:
Nd on lihtne veenduda, et kolmnurga aluse pikkus sltub tema krgusest
lineaarselt ehk seda vib kirjeldada funktsiooni abil. Pramiidi pindala aga
muutub krguse suhtes nagu ruutfunktsioon . Esimese integreerimisel saame
ette kordaja

, sest kui seame integreerimisega kaasaskiva konstandi nulliks,
saame
ning teise integreerimisel leiamegi kordaja

:
Tpsemat nidet esimesest viisist ngime ringi pindala leidmisel, teise nite teeme
lbi nd kera ruumala arvutamiseks.

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
375
KERA RUUMALA
Kera ruumala on jllegi raske leida lihtsalt nurklike etalonide abil. Peame kasutama
ringi pindala puhul abiks olnud strateegiat integreerimist. Teisisnu lhendame
kera paljude hukeste ketastega, leiame nende ruumalad ning liidame nad kokku.
Piirprotsessis saame integraali, mis annabki meile koguruumala [lk 347].
Thistame thega horisontaalset kaugust kera keskpunktist ning thega

kera
pinnal asuva ringjoone raadiust tollel kaugusel. Ketta, mille vlimine r on kaugu-
sel ning mille paksus on , ruumala on umbkaudu

ehk

.
Selle ringjoone raadiuse

, mis sltub -ist ja kera raadiusest , saame avaldada
Pythagorase teoreemi kaudu:

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
376
Neid kettaid aina viksema paksuse korral kokku liites saame nagu kera pindala
leidmiselgi integraali [lk 340], seejuures vasemalt relt paremale vlja judmiseks
muutub horisontaalne kaugus vahemikus

. Seega vime ruumala kirjutada
jrgmise integraalina:
.
Seda oskame koolipiku abil juba arvutada:
Tulemuseks saamegi kera ruumala valemi
.
Huvitav on see, et sellest kera ruumala valemist saame tegelikult nd tuletada ka
kera pindala valemi. Nimelt viksime ju ka melda, et kera koosneb mitte ketas-
test, vaid hoopis sfrilistest kihtidest:
Seega saaksime kera ruumala, kui liidaksime kokku nende sfriliste kihtide ruum-
alad. Keskpunktist kaugusel asuva peenikese sfrilise kihi ruumala oleks nd
umbes , kus on raadiusega kera pindala ning siis hukese sfri paksus.
Seega viksime analoogiliselt eelnevaga kirjutada ruumala integraalina le nende
sfriliste kihtide:
.

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
377
See aga thendab tpselt, et kui vaatame kera ruumala kui funktsiooni raadiusest,
siis on kera pindala selle funktsiooni tuletis! Seega kui teame juba kera ruumala,
vime leida tema pindala, kasutades integraali ja tuletise vahelist seost.
Tepoolest, ngime ju tuletise ja integraali vahelise seose peatkis [lk 352], et he
funktsiooni

integraal annab meile vastuseks he niinimetatud algfunktsiooni:
funktsiooni, mille tuletis on igas punktis vrdne funktsiooniga

.
Nd aga, vaadates kera pindala funktsioonina raadiusest, annabki ruumala he
vimaliku algfunktsiooni. Seega peame pindala leidmiseks hes punktis lihtsalt
leidma ruumala tuletise samas kohas. Valemites:
KOCHI LUMEHELVES
Muidugi tahaksime, et matemaatikas oleks kik nii, nagu meie vaist seda igeks
peab. Siiski selgub, et niipea kui mne defnitsiooni rangelt matemaatiliselt kirja
paneme, alustab ta justkui oma elu, libiseb meie ke alt vlja ja korraldab midagi
llatavat. Tihti peame seejrel matemaatikaga paremaks lbisaamiseks oma intuit-
siooni mber kujundama.
Kirjeldame jrgnevalt hte kujundit, mis nibki algul pigem mistusevastane: tal
on lplik pindala, aga lputu mbermt. Seda kujundit kutsutakse Kochi lume-
helbeks.
Kochi lumehelbe saamiseks peame lbima jrgmise protsessi:
alustame vrdklgsest kolmnurgast,
esimesel sammul jaotame iga klje kolmeks vrdseks osaks ja
ehitame iga klje keskmisele kolmandikule vljapoole vrd-
klgse kolmnurga,
nagu jooniselt nha, vib nd eristada kuut viksemat kolm-
nurka, millest igal on kaks vljapoole avatud klge,
edasi konstrueerime analoogselt eelnevaga iga vljapoole ava-
tud klje keskele uue kolmnurga,

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
378
aina jtkame ja jtkame protsessi uute, viksemate klgedega...
Nagu jooniselt neme, tekib nii midagi lumehelbe sarnast. Kui protsessi kange-
kaelselt jtkata, neb tekkiva kujundi piirjoon iga suurusega luubi all vlja umbes
hesugune (alati paistab, et on ks klg, mille keskele on konstrueeritud kolmnurk,
ja siis veel natukene vikest mra):

M
B
E
R
M

T
,

P
I
N
D
A
L
A
,

R
U
U
M
A
L
A
379
Mis viks olla tekkiva kujundi mbermt? Kui alguses on kolmnurga he klje
pikkus , siis prast esimest etappi oleme klje asendanud liguga, millest iga-
he pikkus on

ehk kokku on tema pikkus . Igal jrgmisel etapil on korda rohkem
like, kuid iga lik on korda lhem ehk likude kogupikkus suureneb

korda.
Seega prast sajandat konstruktsiooni on likude kogupikkus juba


ning protsessi lpmatult jtkates muutub ka kujundi mbermt lpmata suureks:
Lhemalt vaadeldes selgub samas, et pindala ei saa sellel kujundil vga suur olla ja
kindlasti peab ta olema lplik. Nimelt mahub Kochi lumehelves niteks alati jooni-
sel toodud sinisesse ristklikusse:
Prast mningat arvutustd selguks, et tema pindala on tpselt

.
Kui nd jrele mtleme, miks meile toodud olukord paradoksaalne tundub, siis
ilmselt on phjus vga lihtne: igapevaelus me ilmselt sellist kujundit kohanud
pole, kus mbermt oleks lpmatu ning pindala lplik. Meie masinavrk ei luba
lihtsalt selliseid pikkuseid mta: priselus ei ole meil tegelikult ju kasutada lp-
matu suurendusega luupe ning iga lpliku suurusega luubi korral tunduks ka Kochi
lumehelbe mbermt lplik. Samuti paistab, et tnane fsika ei tahaks hsti sel-
liseid kujundeid lubada.
Siiski, matemaatikat need kaalutlused ja kitsendused ei sega vime sama vabalt
leida ka niteks lpmatu pindala ja lpliku ruumalaga kujundeid (niteks niinime-
tatud Gabrieli pasun) ning teisi sarnaseid veidrikke.
P
E
R
M
U
T
A
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

F
A
K
T
O
R
I
A
A
L
380
PERMUTATSIOON
Permutatsioon on lihtsalt mingite fkseeritud objektide kindel lesrivistus. Niteks
on jalgpallimeeskonna tpne reastus hmni laulmise aegu ks vimalik phikoos-
seisu permutatsioon. Samuti on permutatsioon nelja tinasduri lesrivistus akna-
laual ning kikvimalikud laused, mida vib moodustada kolme snaga mulle,
meeldib, matemaatika.
Philiselt huvitab meid siin peatkis permutatsioonide arv, mida objekti korral
thistatakse

. Muidugi ei ole siin objektide enda tpne olemus oluline meil on
sama palju reastusi -st tinasdurist kui -st tsisest kaitsevelasest.
PERMUTATSIOONID
JA FAKTORIAAL
P
E
R
M
U
T
A
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

F
A
K
T
O
R
I
A
A
L
381
PERMUTATSIOONIDE ARV
Kui palju lauseid vib moodustada kolme snaga mulle, meeldib, matemaatika?
Rmuks ja motivatsiooniks paneme nad esiteks muidugi kirja:
Mulle meeldib matemaatika.
Mulle matemaatika meeldib.
Meeldib mulle matemaatika.
Meeldib matemaatika mulle.
Matemaatika mulle meeldib.
Matemaatika meeldib mulle.
Neid lauseid on seega tpselt kuus. Eesti keel on vahva, kuna paljudes teistes keel-
tes ei oleks kik toodud kuus lausest grammatiliselt vimalikud, meil aga teatud
mndustega on.
Siiski oleks olnud ilmselt meeldivam, kui ei oleks pidanud kiki lauseid loetlema
ning oleksime vinud kohe mne valemi abil elda, palju erinevaid lauseid leidub.
Kuidas sellist valemit leida?
Mrkame, et esimese sna valikuks on meil kolm vimalust:
mulle, meeldib vi matemaatika.
Kui oleme esimese sna valinud, jb tpselt kaks vimalust
teise sna valikuks.
Kui aga teinegi sna on valitud, vime kolmanda sinna vaid
lppu visata.
Esimesel sammul oli meil vimalust, teisel ja kolmandal ainult vimalus. Kuna
kik valikud on ksteisest sltumatud, on vimalusi kokku tpselt .
Oleks meil neli sna, ei oleks kik moodustatavad laused ilmselt enam gramma-
tiliselt korrektsed, ent sarnase arutelu kaudu neksime siiski, et moodustada on
vimalik erinevat lauset.
Sama mttemustrit edasi viies neme, et sna jaoks oleks lausete arv
ehk teisisnu
.
P
E
R
M
U
T
A
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

F
A
K
T
O
R
I
A
A
L
382
FAKTORIAAL
Selgub, et jrjestikuste arvude korrutamine on nii mnus ja nii tihti ettetulev tege-
vus, et sellele tasub ka pris oma thistus anda.
Nii thistabki -faktoriaal esimese kmne positiivse tisarvu korrutist
ning -faktoriaal seega korrutist . Kuni 19. sajandini thistati
-faktoriaali smboliga . Varsti leidis nneks esteetilise tunnetusega prantsuse
matemaatik Christian Kramp, et tegemist ei ole teab mis kena smboliga, ning ti
kasutusele tnapevase thistuse: .
Nagu sja lugesime, ongi objekti permutatsioonide arv tpselt vrdne -fakto-
riaaliga ehk, kuna matemaatikud smbolitega ei priiska: .
FAKTORIAALI KASV*
Faktoriaali juures on muljet avaldav tema kasvukiirus. Kui hakkame jrjest fakto-
riaali vlja arvutama, oleme varsti pigis taskuarvuti tleb les!
Juba annab meile arvu . Kui faktoriaali meile juba
tuntud funktsioonidega vrrelda, siis faktoriaal kasvab kiiremini kui kskik milline
polnoom [lk 266] ja isegi kiiremini kui kskik milline eksponentsiaalfunktsioon
[lk 280].
Eks lihtsaim viis levaate saamiseks on ikka oma silmaga mnd nidet uurida. Jlgi,
kuidas kolm erinevat funktsiooni (lilla on polnoom, tumesinine eksponentsiaal-
funktsioon ning helesinine faktoriaal) kasvavad:
P
E
R
M
U
T
A
T
S
I
O
O
N
I
D

J
A

F
A
K
T
O
R
I
A
A
L
383
Faktoriaal kihutab juba sna varakult polnoomist mda ja veidi hiljem mdub ka
eksponentsiaalfunktsioonist. Kui ainult pilt pole veel piisavalt veenev, siis vib lugeda
ka jrgnevat selgitust, mis kll rangele matemaatilisele tpsusele ei pretendeeri.
Mrkame, et ...
1. Polnoomi kasvust vime melda jrgmiselt: kui tema
argumenti (muutuja vrtust) korda suurendame, siis funkt-
sioon kasvab korda.
2. Eksponentsiaalfunktsiooni kasvust vime melda
jrgmiselt: kui tema argumenti ehk -i suurendada korda, siis
on see vrdvrne funktsiooni ruutu tstmisega.
Kumb neist kasvab kiiremini? Mtleme juhule, kui meil on argumendiks vga suur
arv, niteks .
Selle argumendi vrtuse kahekordistamisel suureneb polnoomfunktsioon ainult
korda, eksponentsiaalfunktsioon aga tervelt korda seega kasvab ekspo-
nentsiaalfunktsioon vhemalt selles vahemikus palju kiiremini. Kiire mtisklus ni-
tab, et kllap ta siis rebib varem vi hiljem ette.
Aga mida thendab faktoriaali jaoks argumendi kahekordistamine?
Arvust saab ja seega argumendi jaoks saame argumendi kahekordis-
tamisel algse faktoriaali asemele faktoriaali . See thendab, et korru-
tame kokku esimest naturaalarvu.
Seega faktoriaal kasvab tpselt
korda. See arv on aga palju suurem kui meil on kokku tegurit, millest iga
on suurem kui !. Teisisnu, argumendi kahekordistamisel suureneb faktoriaal
veel mitu korda rohkem kui ruutuvtmise korral. Jllegi, varem vi hiljem rebib ta
ka eksponentsiaalfunktsioonist ette.
Niisiis peaks olema tiesti usutav, et faktoriaal kasvab kiiremini kui eksponentsiaal-
funktsioon ja seega ka kiiremini kui polnomiaalfunktsioon.
Jrelikult kui keegi rgib oma varade eksponentsiaalsest kasvust, tuleb muidugi
le kelkida ja vastata: see pole veel midagi, minu varandus kasvab faktoriaalselt!
K
O
M
B
I
N
A
T
S
I
O
O
N
I
D


J
A


V
A
R
I
A
T
S
I
O
O
N
I
D
384
Kui permutatsioonid olid seotud teatud objektide jrjekorraga, siis kombinatsioo-
nid ja variatsioonid on seotud objektide valikuga.
ks kombinatsioon on niteks kodupeenralt sdamekaaslasele valitud kolm lille-
nuppu vi pokkerimngus jagatud viis kindlat kaarti vi kolm pilast, kes tahvli ees
vastama peavad.
Ehk teisisnu on ks kombinatsioon kindla arvu objektide valik mingi kindla arvu
objektide hulgast. Kombinatsioonide puhul valime objektid vlja ilma kindla jr-
jestuseta.
Variatsioonide puhul on samuti tegemist samasuguse objektide valikuga, aga sel
juhul huvitab meid ka nende jrjekord me valime kolm pilast, kes tahvli ees vas-
tama peavad, ning anname neile lisaks ka vastamisjrjekorra.
KOMBINATSIOONID JA
VARIATSIOONID
K
O
M
B
I
N
A
T
S
I
O
O
N
I
D


J
A


V
A
R
I
A
T
S
I
O
O
N
I
D
385
Variatsioonid ja kombinatsioonid on omavahel tihedalt seotud.
Variatsioonist saame kombinatsiooni siis, kui vtame variatsiooni ning seejrel
unustame elementide jrjekorra. Niteks petaja vib tunni jaoks vlja valida kolm
jrjestikust vastajat, seejrel mber melda ja lasta neil korraga kirjalikult vastata,
nii et jrjekorral ei ole enam thtsust.
Kombinatsioonist saame aga variatsiooni, kui vtame he kombinatsiooni ning siis
anname valitud elementidele ka jrjekorra. Niteks petaja vib valida kolm vasta-
jat ja siis anda neile vastamisjrjekorra.
KOMBINATSIOONIDE JA VARIATSIOONIDE ARV
Pokkerihaisid (kui nad tahavad olla ohtlikud haid) huvitab muidugi, kui palju leidub
erinevaid pokkeriksi hest pakist see vimaldab niteks arvutada, kui suur on
tenosus, et mnel teisel sbral lauas on paremad kaardid.
Kui mngid pokkerit, kus igale mngijale jagatakse viis kaarti, huvitab meid 5-kaar-
diste kombinatsioonide arv kaardi hulgast. Seda arvu thistatakse

. ldise-
malt thendabki vi vimaluste arvu valida objekti hulgast erinevat.
Niteks leidub erinevat pokkeriktt.
Variatsioonide arvu thistatakse omakorda . Niteks kui tahaksime mingil
phjusel leida kikvimalike jrjestatud pokkerikte arvu, siis vib arvutada:
.
Vikeste arvude korral vime kik kombinatsioonid ja variatsioonid muidugi les
lugeda, aga nagu ngime, on juba pokkerikte korral tegemist pris suurte arvu-
dega ning neid jrjest lauale seades vime mrkamatult pris vanaks saada.
Seega ritame jrgnevalt melda, kuidas leida kombinatsioonide ja variatsioonide
arvu kiki vimalusi lbi vaatamata.
VARIATSIOONIDE ARV
Leiame kigepealt variatsioonide arvu. Arutelu on analoogne permutatsioonide
arvu leidmisega jrjestuse esimese kolme elemendi kindlaks mramine ongi ju
tpselt kolme jrjestatud elemendi vljavalimine.
K
O
M
B
I
N
A
T
S
I
O
O
N
I
D


J
A


V
A
R
I
A
T
S
I
O
O
N
I
D
386
Ehk siis kui meil on niteks vaja valida jrjestatud kaarti -st, siis valime nad ks-
haaval, jrgemda. Esimese valik on tpselt vimalust, teise valikuks jb siis
vimalust, kolmanda valikuks , neljanda valikuks ja viienda valikuks vi-
malust. Kuna kik valikud on sltumatud, neme, et

,
mis annab testi arvu .
ldjuhul saame siis samasuguse arutelu abil, et .
Selle korrutise vime ka faktoriaalide abil kirja panna: murru lugejasse seame kogu
korrutise ning murru nimetaja abil taandame ra korrutise lpuosa:
Tegelikult oleksime vinud variatsioonide arvu leidmiseks kasutada ka teistsugust
arutelu ja lhtuda otse permutatsioonide arvust. Nimelt -elemendi reastamisest
(ehk hest permutatsioonist) vime melda jrgmiselt:
1. Kigepealt seame ritta mingid esimest elementi ehk valime
elemendist elementi, arvestades ka jrjekorda, milleks ongi
variatsioon: .
2. Seejrel reastame sinna jrele kik lejnud elementi
ehk valime permutatsiooni:

.
Kuna need sammud on sltumatud, on -permutatsioonide arv kokku
ehk
.
See annabki aga tpselt eelmise valemi, seekord koos intuitiivse selgitusega.
KOMBINATSIOONIDE ARV
Leidmaks lpetuseks kombinatsioonide arvu, tuletame meelde enne mainitud
seose kombinatsioonide ja variatsioonide vahel: igast -variatsioonist vime teha
-kombinatsiooni, kui elementide jrjekorra ra unustame.
-elemendi jrjekordade arv on aga tpselt vrdne permutatsioonide arvuga .
Seega on iga kombinatsiooniga seotud tpselt erinevat variatsiooni. Nii peame
kombinatsioonide arvu saamiseks jagama variatsioonide arvuga ehk
K
O
M
B
I
N
A
T
S
I
O
O
N
I
D


J
A


V
A
R
I
A
T
S
I
O
O
N
I
D
387
Eelmises alapeatkis leidsime, et 5 kaardi vtmiseks (kui jrjekord on oluline) on
meil vimalust.
Kui meil on kaarti, siis kaartide permutatsioon nitab erinevaid vimalusi nende
kaartide jrjestamiseks, milleks on .
Kui jrjekord ei ole thtis, siis kokku on kaardipakist kaardi vtmiseks
vimalust.
T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
388
T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
389
LUGUSID
TENOSUSTEOORIAST
OSA 9
T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
390
T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
391
Ei ole kindel, et midagi kindlat
pole olemas.
Blaise Pascal
T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
392
Tenosus tundub lihtne ja intuitiivne miste. he kindla sndmuse tenosus
viks thendada tpselt seda, kui tihti see konkreetne sndmus juhtub vrreldes
teiste, temaga konkureerivate sndmustega.
Teisisnu tahaksime smbolite keeles lihtsalt defneerida:
.
See defnitsioon on siiski sna hgus, sest ta jtab vastamata pris paljudele ksi-
mustele.
Milliseid teisi sndmuseid me sageduse arvutamiseks arvesse
peaksime vtma? Koduues tringuga kuue viskamine ei ole ju
kuidagi seotud niteks kaardipaki segamisega Austraalias, aga
on seotud sama tringuga kahe vi kolme viskamisega.
Kui palju vaatlusi on vaja teha, et viksime sndmuse sageduse
mistlikult vlja arvutada? Ilmselt hest vaatlusest ei piisa sel
juhul viks ju tenosus olla ainult null vi ks. Aga kas niteks
kolmesajast on kll?
Mida teha sndmustega, mis vivadki juhtuda ainult maksi-
maalselt ks kord? Tahaksime ju vrrelda tenosuseid, et ks
vi teine meie sber saab presidendiks, vi isegi rkida te-
nosusest, et maavline elu eksisteerib. Sageduse abil teno-
susest mtlemine on sel juhul sna selgelt raskendatud.
Selgub, et hoolimata nendest ksimustest on tenosus igati mistlik idee vga
paljudes erinevates olukordades. Tema ksitlus nuab kll testi natuke rohkem
tpsust, kui alguses vlja pakutud idee. Jrgnevalt selgitame mne loo abil, kuidas
tenosusest viks melda, kuidas teda vib elu kirjeldamisel rakendada ning mil-
liseid ohte mlemal juhul silmas tuleks pidada.
TENOSUSTEOORIA
THENDUS JA KASUTAMINE
T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
393
VIKE MNDILUGU EHK MIDA TENOSUS
IKKAGI THENDAB?
Hans ja Grete istuvad keset metsa pimedavitu onnis. Hans, keda pimeduses istu-
mine jrsku ra ttab, stab salaja kaasa vetud knla, vtab taskust vlja
srava mndi ning hakkab Gretet tenosusteooriaga kiusama.
Hans: Grete, mis on tenosus, et ma nd viskan oma mndiga kulli ja mitte kirja?
Grete: Kallis Hans, kindlasti hakkad mind nd kavaldama, aga praegu arvan kll,
et kull ja kiri on tiesti vrdvrsed ning seega on tenosus tpselt pool.
Hans viskab snagi lausumata mnti, aga kohe, kui mnt keseljale maandub,
katab ta teise kega, nii et tulemust ei ne ei Grete ega Hans isegi.
Hans: Aga nd, Grete, mis on tenosus, et siin ke all varjus olev mnt varjab
kulli?
Grete: Ma ei ole harjunud niimoodi tenosusest mtlema mnt on ju juba visa-
tud, nd tal kas on kull pealpool vi ei ole. Kuidas ma nii tenosusest ldse r-
kida saan?
Hans: Aga kas sa oleksid nus niteks kihlveoga, kus ma annan sulle kaks oko-
laadi, kui tegemist on kulliga, ning sina mulle he, kui tegemist on kirjaga?
Grete: See tundub sinust palju lahkem kui tavaliselt. Ma oleksin nus kll. Sa tead
sama vhe kui mina, meie mlema meelest viks praegu mndi peal olla sama
hsti nii kull kui kiri... Seda sa vist mtlesidki tenosuse all? Minu meelest on te-
nosus, et mnt on kull, endiselt pool.
T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
394
Hans: Vga hea, Grete, vga hea.
Hans piilub nd ise mnti ja tleb Gretele, et tegemist on kulliga, ent ei nita seda
veel Gretele.
Hans: Mis on Sinu meelest nd tenosus, et mnt on kull?
Grete: Mnt ise on ammu juba visatud ja nd sa ju just tlesid, et see on kull, kui-
das ma siis saan veel tenosusest rkida?
Hans: Aga Grete, enne tlesin ma ka sulle, et mul htegi knalt ei ole, sest tahtsin
natuke aega sinuga pimedas olla.
Grete: Seega sa viksid jlle valetada nagu enne?
Hans: Viksin.
Grete: Mnt on visatud, ta on kas kull vi kiri, sina juba tead tulemust, tled mulle,
et tegemist on kulliga, ja nd peaksin mina tlema, mis on tenosus, et tegemist
on kulliga. Ma ei saa enam midagi aru.
Hans: Mtle, Grete, muidu kustutan knla jlle ra!
Grete: Ma proovin ju. Kui sa mulle kunagi ei valetaks, siis oleks tegemist kindlasti
kulliga ja tenosus oleks seega ks. Kui sa kogu aeg valetaksid, oleks tegelikult kiri
lalpool ning kulli tenosus oleks null. Kui sa ajaksid kogu aeg tiesti suvalist juttu,
siis viksin sinu tlust ignoreerida ja tenosus oleks jlle pool. Aga...
Hans: Aga vahepeal ma ikka rgin ttt ka. Niteks siis, kui tlesin, et oleme kadu-
nud.
Grete: Jah, kahjuks vi nneks kll. Seega tenosus, kas mnt on kull vi mitte,
on ndseks hoopis tenosus, kas sa rgid ttt vi mitte.
Hans: Vga tubli, Grete. Kas sa seda tenosust tead?
Grete: Ei tea.
Hans: Aga kas sa saaksid seda kuidagi leida?
Grete: Kui ma oleksin kik meie jutuajamised lindistanud ning seejrel loeksin
prast kokku, kui palju kordi sa oled valetanud ning kui palju ttt rkinud, siis vik-
sin seda tenosust vhemalt hinnata.
Hans: Grete, lindistamine ei ole ilus, Edgar korra juba proovis.
Grete: Tsi, Hans, aga mis on see tenosus, et ka mina vahele jksin?
T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
395
JRELNOODID
Tenosustest rkides peab olema vga hoolikas, mis sndmuse tenosusest
just parasjagu rgime. Iga tenosuslik kirjeldus on tegelikult lihtsustus maail-
mast me ei tea tpselt, mis juhtub, aga tahame seda ennustada vi kirjeldada.
Tenosusliku kirjelduse jaoks loetleme sndmused, mis juhtuda viksid, ning
anname neile hinnangud, kui tihti ks vi teine neist juhtub. Need hinnangud ongi
sisuliselt niinimetatud tenosused.
Nagu ngime, sltub nende hinnangute vi tenosuste mramine meie enda
teadmistest. Kui teame, et mnt on smmeetriline, viksime hinnata, et kulli vi
kirja viskamine on tpselt pool.
Kui aga teaksime, et ta on natukene vildakas, on selle hinnangu andmine palju
raskem peaksime ilmselt tegema enne sadu viskeid ning selle phjal tenosust
hindama. See hinnang jks aga alati ligikaudseks ja peegeldaks lihtsalt meie tolle
hetke teadmist.
TENOSUSTEOORIA ALGUS
EHK KUIDAS VALED ARVUTUSED VIIVAD PANKROTTI
Tenosusteooria algusloo kohta on liikvel huvitav legend. Selle legendi kohaselt
ei ole tenosusteooria aluskiviks sugugi intellektuaalne huvi, vaid hoopis kirglik
hasartmng. Nimelt hakkas paadunud ja tunnustatud hasartmngur ning ama-
trmatemaatik Chevalier de Mr (16071684) enda loodud reeglitega jrsku
tringumngus pidevalt kaotama.
T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
396
Probleemile lahenduse leidmiseks otsustas ta kirjutada hele oma heale sbrale,
kuulsale prantsuse matemaatikule ja flosoofle Blaise Pascalile (16231662). See
17. sajandil kirjutatud murekiri panigi praeguse arusaama kohaselt aluse teno-
susteooria arengule.
Oma kirjas kurtis Chevalier de Mr Blaise Pascalile, et tringutepaar, mis oli talle
sisse toonud hulgaliselt raha, on nd jrsku hakanud alt vedama.
Algupraselt oli kihlvedu jrgmine: Chevalier de Mr vitis, et ta suudab nelja vis-
kega raudselt vhemalt korra kuue visata. Kirja autorile tundus loogiline, et sellise
kihlveoga peaks rohkem vitma kui kaotama, ning aja jooksul saadud vidud aina
svendasid seda uskumust. Kui alguses leidus tublisti huvitunud mngijaid, kes
olid oma kuueviskamisandes kindlad, ei jtkunud kihlvedusid siiski kuigi kauaks
Chevalier de Mr pidevad vidud kahandasid kiiresti nende inimeste arvu, kes
mnguga soostusid.
Nii otsustas Chevalier de Mr mngureegleid muuta. Nd vitis ta, et suudab
tringupaari viskega saada vhemalt korra topeltkuued. Ta oli veendunud, et siingi
peaks kihlvedu tema kasuks olema. Ometigi hakkas aga vaene Chevalier de Mr
aina kaotama...
Kuna temagi argumendid olid ta enda meelest sna matemaatilised, lks ta oma
tusatujus nii kaugele, et kuulutas matemaatika ja priselu vahelise suhte olema-
tuks. Nagu kohe neme, matemaatika temaga siiski pris nus ei ole.
T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
397
MIDA ARVAB CHEVALIER DE MR
KIHLVEDUDEST MATEMAATIKA
Chevalier de Mr vitis, et ta suudab:
1) visata nelja tringuga vhemalt he kuue,
2) visata kahekmne nelja tringupaariga vhemalt korra topelt-
kuued.
Esimese kihlveoga oli ta rikkaks saamas, ent teisega mngis oma varanduse kr-
melt maha. Chevalier de Mr oleks nende kihlvedudega raha kokku ajanud para-
jasti siis, kui ta oleks rohkem kui pooltel kordadel suutnud oma lubatut tita.
Kuidas oleks ta vinud ette juba aimata, kui tihti ta vidab vi kaotab?
ks vimalus oleks olnud leida tringuviskele tenosuslik kirjeldus. Nimelt, ks
tenosuse tlgendus on ju just nimelt sageduslik tenosus nitab, kui tihti ks
vi teine sndmus meie kirjelduse kohaselt pikas perspektiivis juhtub. Rohkem
kui pooltel kordadel thendab seega, et selle sndmuse tenosus on suurem kui
pool.
Neme, et armas hasartmngur pidanuks rikkaks saama parajasti siis, kui tal oleks
olnud tringuviskest tpne kirjeldus ning mlema tema lubaduse tenosus selles
kirjelduses oleks olnud poolest suurem.
Tringuviske tenosuslik kirjeldamine on sna lihtne. Nii kaua kui mng on aus
(ja vaevalt et petturiga keegi tringuid viskaks!) on mistlik eeldada, melda vi
postuleerida, et kik tringu kljed on vrdvrsed on vrdne vimalus, et viskel
tuleb kskik milline klgedest. Seega on kikide nende tenosus tpselt .
Esimese kihlveo korral on soodsaks sndmuseks see, et visatakse nelja viske jook-
sul vhemalt korra ks kuus. Selgub, et lihtsam on aga arvutada selle sndmuse
vastandsndmuse tenosust ehk siis sndmuse, et igal viskel visatakse ks kuni
viis silma, tenosust. Nimelt piisab sel juhul iga viske eraldi uurimisest ja nende
sidumisest sltumatute sndmuste reegli abil.
Tenosus, et hel viskel viskame ks kuni viis silma, on . Kik visked on aga oma-
vahel sltumatud ning vime nende tenosused kokku korrutada, leidmaks te-
nosus, et me ei viska htegi kuut. See on parasjagu
.

T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
398
Kuna vastandsndmuste tenosuste summa on ks, siis jreldame, et vhemalt
he kuue viskamise tenosus on umbes

ehk rohkem kui pool. Siit tulevad
vidud!
Ka teise kihlveo korral on lihtsam vlja arvutada vastandsndmuse tenosust
tenosust, et igal tringupaari viskel ei saada topeltkuut. Iga sellise viske teno-
sus on tpselt

, kuna kokku on vimalikku paari. Seega leiame, kasutades jllegi
sltumatute sndmuste reeglit, et mitte hegi kuute paari viskamise tenosus on
. See on aga rohkem kui pool! Seega on he silmaga tringupaari
viskamise tenosus omakorda vhem kui pool ning selge see, et hrra de Mr
oma rahast ilma ji.
Matemaatika igal juhul sdi pole!
Mille vastu Chevlier de Mr siis eksis? Selle asemel, et hoolsalt arvutada (peab
tunnistama, et tol ajal ei olnud muidugi arvude . astme leidmine nii vga lihtne),
uskus ta oma intuitsioonil phinevat mtteviisi. Ta arutles, et kahe kuue viskamine
kahel viskel on korda vhem tenoline kui he kuue viskamine hel viskel ja et
seega tuleb korda rohkem viskeid teha, et seda kompenseerida. Klab isegi pris
usutavalt?
KAS MU SBRANNAST SAAB RIIGIKOGU LIIGE
EHK TENOSUSTE MRAMISE RASKUSTEST
Tore oleks vahel Toompeal teed juua. ks vimalus selle unistuse realiseerumiseks
on see, kui parimast sbrannast saab Riigikogu liige. See ei ole sugugi kindel, aga
pris vimatu ilmselt ka mitte. Kas sellele on vimalik mingi mistlik tenosuslik
hinnang anda?
Selle jaoks oleks meil vaja jllegi mingit tenosuslikku kirjeldust. Kige lihtsam
vimalik kirjeldus tegelebki ainult lpptulemusega: meie sber kas saab vi ei saa
Riigikogu liikmeks, seega on meil tpselt kaks elementi, millele tahaksime teno-
sused klge pookida. Lisaks peaks nende tenosuste summa olema veel ks
seega sisuliselt jb hinnata ainult ks arv.
Kogu raskus on aga neile vimalustele tenosuste mramises. See ongi ju tp-
selt meie ksimuse mbersnastus! Kuidas neid tenosuseid mrata?
Vrdvrsuse eeldus siin kehtivat ei paista tundub siiski tenolisem, et sbran-
nast ei saa Riigikogu liige. Seega pool ja pool peame ilmselt vlja jtma.
T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
399
Ka statistika ei paista kohe kaasa aitavat: meil on ju ks konkreetne sbranna ja
temaga saame katset teha tpselt he korra ja see katse saab lbi alles mitme-
kmne aasta prast!
Seega selgub, et meie matemaatiline mudel on liiga tpne peame seda hajusa-
maks muutma, et ldse midagi elda vi ennustada.
ks viis selle tegemiseks on sbra unikaalsusest loobuda. Viksime ksida hoopis:
mis on tenosus, et mni neiu saab Riigikogu liikmeks? Siin viksime kll kik
Eesti naiskodanikud kokku arvata ja vaadata, paljud neist on saanud Riigikogu liik-
meteks, ning hinnang olekski kes!
Aga ometi, meie sbranna ei ole ju lihtsalt ks tavaline eestlanna. Tal on niteks
punane pea. Ehk mngib see olulist rolli, ehk peaksime ka seda arvesse vtma? Vi
seda, et ta on vga tark? Kuidas seda otsustada?
Ideaalis tuleks teha statistikat! Otsustada, millised omadused (juuksevrv, haridus,
jalanumber jpt) mngivad rolli Riigikogusse valimisel ja millised ei mngi. Liiga
palju omadusi arvesse vtta ei saa muidu juaksime jlle olukorda, kus ainult
meie sbrannal ongi kik need omadused. Samas, liiga vhe omadusi arvesse vt-
tes oleksime liiga ebatpsed.
Hea tenosusliku kirjelduse ning sinna sobivate tenosuste leidmine on vga
raske. Mnikord ritatakse sellest le hpata ja mitte tpsustada, mille kohta tpselt
tenosuslik kirjeldus kib, vi jtta teatamata, kust on tenosused ise vetud
on nad prit eeldustest, on nad prit mingitest andmetest, millistest andmetest
nad prit on.
Niteks kui reklaam tleb, et hambapasta tapab bakteritest, siis mida see
thendab? Mis on see tenosuslik kirjeldus seal taustal?
Kas see thendab, et bakterikultuuridele pandi mitmeid kordi peale hambapastat
ning juhtudest tapeti kik bakterid? Milliseid baktereid sel juhul ldse kasu-
tati, kas neid, mis on suus, vi suvalisi, mis ehk kannatavad vhem fuori? Millises
keskkonnas neid kasvatati? Miks see peaks ldistuma suukeskkonnale?
T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
400
Vi kki mdeti testi bakterite arvu suus enne hambapesu ja prast hambapesu
ning iga kord oli prast pesu alles baktereid? Kas alati just tpselt vi kesk-
miselt ?
Arv on ilus, aga mida ta ikkagi thendab?
Kuigi kigesse maksab suhtuda optimistlikult ks korralik inimene ju niisama
petuaktsiooni ei korralda , tuleb siiski olla ettevaatlik. Niipea kui hku tusevad
protsendid ja tenosused, tasub melda, mis on ikkagi peidus olev kirjeldus.
Ja kui tahad ikka Toompeal teed juua, on Sul ilmselt vaja rohkem kui hte sbran-
nat.
KES ON KRGEMA IQ-TASEMEGA
EHK JAOTUSTE VRDLEMINE
Oletame, et mingil kummalisel phjusel tahaksime omavahel vrrelda mehi ja
naisi vi noori ja vanu. ldiste jrelduste tegemiseks ei piisa sel juhul mne konk-
reetse paari tulemuste vi mtude vrdlemisest. Niteks selle jaoks, et elda,
kas mehed vi naised on pikemad, ei saa ju vtta lhimat meest ja pikimat naist.
Tuleb ikka hte patta panna andmeid paljude meeste kohta, teise andmeid paljude
naiste kohta ning vrrelda nende padade sisusid.
Kiki andmeid hes pajas koondabki endas tenosus- vi sagedusjaotus. Tihti
esitatakse neid jaotuseid graafliselt, histogrammi abil, mis nitabki, kui sagedasti
ks vi teine sndmus juhtus. Niteks siin on hirmutamiseks toodud matemaatika
eksamitulemuste jaotus eraldi poiste ning tdrukute jaoks:
T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
401
Kuna jaotuste krvutamisel ei vrdle me enam kahte arvu, vaid kahte pajatit arve,
pole see krvutamine ega selle phjal jrelduste tegemine enam sugugi nii lihtne
ja hene.
Niteks oletame, et meil on kaks himu tartlased ja tallinlased ning meil on
teada mlema himu kikide liikmete IQ-testi tulemus. Himus tartlased on
inimestest IQ ning IQ . Himus tallinlased on kikidel vrdselt IQ .
Kumb himudest on krgema IQ-tasemega?
helt poolt on himus tartlased keskmine IQ-tase:
ning himus tallinlased vaid . Teiselt poolt on kik himu tallinlased liikmed
krgema IQ-tasemega kui tervelt

himu tartlased liikmetest.
Selgub, et meie ksimus on liiga ebatpne: mida me he himu krgema IQ-ta-
seme all silmas pidasime? Seda, et tema keskmine IQ-tase on krgem? Et suurema
osa tema liikmete IQ-tase on krgem? Et himu minimaalne vi maksimaalne
IQ-tase on krgem? Vi et kik need parameetrid on krgemad? Need on kik eri-
nevad ksimused ning vastused vivad olla vastukivad.
T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
402
Nii ei olegi alati vimalik kike heselt omavahel vrrelda ja ega vist ei maksagi
seda tingimata ritada. Tallinn on tore ja Tartu ainult natuke toredam.
Konkreetsel juhul oleksime ka jaotuste graafkutelt vinud nha, et lihtne kesk-
miste vrdlus ilmselt palju ei thenda:
Tihti ongi kige lihtsam jaotuseid vrrelda nende graafkute phjal. Nii on lihtne
mrgata, kummas jaotuses on suuremad maksimumtulemused, kuhu umbes jb
keskmine tulemus ja nii edasi. Kohe vib ka silma jda, et mingit mistlikku vrd-
lust ei saagi teha.
GEOMEETRILINE TENOSUS EHK KUIDAS LEIDA
TENOSUSE ABIL VRTUST
Koolipingis rgitakse ka millestki, mille nimi on geomeetriline tenosus. Geo-
meetriline tenosus ei ole matemaatilise tenosuse alternatiiv, tegemist on liht-
salt veel he viisiga, kuidas tenosust tlgendada ning mille raames ka ksimusi
esitada. Ka siin ritame teatud sndmusi kirjeldada ja nende mahtu mta, teeme
seda lihtsalt geomeetria abil.
Kahemtmelises maailmas phineb geomeetriline tenosus pindaladel. Tlgen-
dame kike vimalikku, mis juhtuda viks, mingi piiratud tasanditkiga ning meid
huvitavat sndmust mingi kujundiga selle tki piires. Selle sndmuse tenosuse
saaksime siis tpselt, leides meid huvitava kujundi ning kogu tasanditki pindalade
suhte.
T

E
N

O
S
U
S
T
E
O
O
R
I
A


T

H
E
N
D
U
S
403
Seda meetodit vi tlgendust mber prates viksime niteks leida hea lhen-
duse [lk 99] vrtusele. Nimelt joonistame ruudukujulisele prandajupile mt-
metega m korda m siseringjoone nii nagu joonisel nidatud.
Sel juhul on ringjoone sisse jv pindala ning ruudu pindala tpselt .
Oletame nd, et meil nnestub lae alt kukutada paberitkikesi, nii et nad kukuvad
selle ruudu raames enam-vhem htlaselt juhuslikult. Kui ruut on piisavalt vike
ning lagi piisavalt krge, peaks see snagi vimalik olema.
Nd, helt poolt teame, et ringi ja ruudu pindalade suhe on ning seega on ring-
joone sisse kukkumise tenosus tpselt . Teisalt vime seda tenosust hinnata,
niipea kui oleme kukutanud mned paberilipakad. Neid piisavalt palju kukutades
saame tegelikult vga hea hinnangu ka vrtusele!
Joonisel vib seda kike kujutada umbes nii:
Seesama protseduur ja idee on ka aluseks Monte Carlo integreerimisele [lk 349].
Sel juhul ei visata lihtsalt enam paberilipakaid, vaid juhuslikud punktid genereeri-
takse arvuti abil.
T

E
N

O
S
U
S

J
A

I
N
T
U
I
T
S
I
O
O
N
404
Eelmises peatkis ngime, et tenosusteooriast mtlemine ning tenosuslike
kirjelduste ja vahendite kasutamine praktikas ei olegi alati nii lihtne, kui ainult
tringute ja mntide baasil melda viks. Saame lugejat rmustada tegelikult
on asi veel hullem! Tenosusteooria llatab juba enne matemaatilistesse ja flo-
sooflistesse sgavustesse piilumist.
MONTY HALLI PROBLEEM
Oletame, et oled telemngus ning pead valima kolme ukse vahel. he ukse taga
on soliidne sportauto, lejnud kahe ukse taga seisab aga kurvameelne kits. Kuna
kik uksed on tpselt hesugused, valid ilmselt alustuseks he neist ustest sna
suvaliselt. Enne veel, kui kike teadev mngujuht Monty Hall selle ukse lahti teeb,
avab ta kahest allesjnud uksest veel he ukse. Kusjuures ta avab just sellise, mille
taga peidab end kurvameelne kits. Nd pakub mngujuht Sulle valiku: kas Sa soo-
viksid muuta oma ukse valikut?
TENOSUS JA INTUITSIOON
T

E
N

O
S
U
S

J
A

I
N
T
U
I
T
S
I
O
O
N
405
Loomulik ksimus on: kas oleks kasulik see vahetus teha?
Esimene reaktsioon viks olla, et kui prast on kaks ust alles, siis ei ole vahet, kas
vahetada vi mitte on ju he avamata ukse taga kits ja teise taga auto ning seega
auto vitmise tenosus tpselt pool. Sellist esmast intuitsiooni jagavad paljud,
sealjuures ka uhkete doktorikraadidega matemaatikud ja teadlased.
Siiski tuleb vlja, et see intuitsioon on ekslik tegelikult tuleb alati ust vahetada, sel
juhul on auto vitmise tenosus tervelt kaks kolmandikku.
Tepoolest, oletame, et valisid alguses suvalise ukse. Kolmandikul juhtudel valisid
Sa kohe ukse, kus oli auto. Sellisel juhul on ukse vahetamine kahjulik teise ava-
mata ukse taga peidab ennast kits.
Kahel kolmandikul ( ) juhtudest valid aga alguses ukse, mille taga seisab kits.
Kuna mngujuht avab iseseisvalt veel teisegi ukse, mille taga on kits, jb viimase
avamata ukse taha auto. Sel juhul on vahetamine kasulik.
Seega, kui Sa mitte kunagi ust ei vahetaks, siis vidaksid alati esimesel juhul ehk
kolmandikul kordadest. Kui Sa aga alati vahetaksid ust, siis vidaksid kahel kol-
mandikul kordadest.
Segaduse vltimiseks on ilmselt kige targem kohe alguses vlja kirjutada, mis on
kogu olukorra tenosuslik kirjeldus. Seejrel jrge ajades ei saa intuitsioon meie
kulul nalja teha.
Edasiseks mtlemiseks jtame jrgmise ksimuse: kuidas muutuksid tenosu-
sed, kui telejuht ise ei teaks, mis uste taga on, ning avaks kogemata ukse, mille
taga on kits?
SIMPSONI PARADOKS
Jrgnevalt toome testi sndinud loo neerukivide vastaste ravimite katsetamisest.
1980-ndatel katsetati kahte erinevat ravimit, mlemat eraldi vikeste neerukivi-
dega ja suurte neerukividega patsientidel.
Saadud tulemused vib koondada jrgmisesse tabelisse, kus on toodud igas rh-
mas paranenud juhtumite protsent, sulgudes on veel lisaks kirjas tpselt, kui palju
katsealuseid hte vi teise rhma kuulus.
T

E
N

O
S
U
S

J
A

I
N
T
U
I
T
S
I
O
O
N
406
Nagu neme, nitavad esmapilgul tulemused, et nii vikeste kui suurte neerukivide
korral toimib ravim A paremini. Kui jtta aga suurte ja vikeste kivide eristamine
ra, neksid kokku liidetud tulemused vlja jrgnevad:
Nd osutub paremaks hoopis ravim B! Seda on ehk raske uskuda, kontrolli parem
arvutused hoolega le ja veendu, et me Sulle vingerpussi ei mngi.
Selles veendunud, on muidugi mistlik ksida, kumba ravimit Sa ise eelistaksid.
Kas see, kui Sa teaksid, et sul on vikesed neerukivid, peaks Su otsust muutma?
Pris raske otsustada!
Sellise paradoksaalse olukorra tagamaa ise ei ole vga keeruline. Nimelt ravimi B
jaoks oli meil lihtsalt tunduvalt rohkem katseisikuid vikeste neerukividega, kellel
on paremad ravivljavaated ning seega ka parem paranemisprotsent. Need paljud
nnelikud patsiendid viivad ka ravimi B ldise paranemistenosuse les. Ravimi
A korral oli kll vikeste neerukividega patsientidel veelgi suurem paranemise te-
nosus, kuid neid patsiente oli ise ige vhe ning seega kogu paranemisprotsenti
mjutasid eelkige suurte neerukividega patsiendid.
See tagamaa selgitus ei anna muidugi veel head vastust sellele, milline peaks
olema ige otsus. Otsus oleneb sellest, kumba tenosuslikku kirjeldust peame
tpsemaks ja tahame rakendada. Esimeses tabelis toodud tulemused vastavad
tpsemale kirjeldusele: siin on eraldatud vikesed ja suured neerukivid. Teine tabel
vastab ldisemale kirjeldusele: kiki neerukivisid ksitletakse htlaselt.
Uurides neid tabeleid lhemalt, tundub, et neerukivide suurus siiski mngib ravis ja
paranemises teatavat rolli. Seega tundub loomulik, et kui oma neerukivide suurust
teame (ja seda teadmist pole keeruline hankida), peaksime kasutama spetsiiflise-
mat kirjeldust ning valima ravimi A.
Ainus probleem viks olla selles, et vibolla on liialt vhe katseisikuid niteks
vikeste neerukividega. Vibolla on saadud protsent seelbi liiga ebatpne? Kui
kardame seda, peaksime valima ravimi B. Nagu juba varemgi, oleme valiku ees: kas
spetsiiflisem kirjeldus ja vhem andmeid vi vhem spetsiifline ja rohkem and-
meid. Tegelikult on vimalik igati ka vlja arvutada, kas ebatpsus kaalub spetsiif-
lisuse les vi mitte, siit raamatust jb see aga vljapoole.
T

E
N

O
S
U
S

J
A

I
N
T
U
I
T
S
I
O
O
N
407
SNNIPEVA LESANNE
Kui klassis on pilast, siis kui suur on tenosus, et kahel neist on snnipev
samal peval? Enne kui arvutusteni lheme, tee oma pakkumine!
Ja nd mtle, mida see tenosus tpselt thendab. Nagu oleme terves osas
rhutanud, viitab sna tenosuse kasutamine kohe, et meil on mttes mingi
lihtsustatud kirjeldus. Lihtsustatud thendab seda, et peame tegema ja teemegi
mned eeldused.
Niteks seekord eeldame, et igal aasta peval on sndimise tenosus vrdne.
Kuigi tegelikult snnib ndala sees rohkem lapsi kui ndalavahetusel ning kik
kuud ei ole aasta jooksul pris htlased, neme he internetist leitud valimi graaf-
kust, et tegemist on pris mistliku eeldusega.
T

E
N

O
S
U
S

J
A

I
N
T
U
I
T
S
I
O
O
N
408
Teiseks, kui pilaste hulgas pole just kaksikvendasid, vime eeldada julgelt, et ki-
kide pilaste tenosus sndida hel vi teisel peval on sltumatu.
Seega vime melda, et veeretame lihtsalt tringut, millel igal on vrdvr-
set klge. Meie ksimus, mis tenosusega on kahel pilasel samal peval snni-
pev, on siis tlgendatav kui ksimus, mis tenosusega jb kahel tringul peale
sama klg -st kljest.
Lihtsam on leida selle sndmuse vastandsndmuse tenosus: tenosus, et kik
tringud annavad erineva tulemuse.
Selle tarvis hakkame jrjepanu arvutama. Kui meil on ainult tring, siis ta annab
kindlasti eelnevatest erineva tulemuse. Kui nd veeretada jrgmine tring, siis
tenosus, et tulemus tuleb erinev, on . Kui vtta ette kolmas tring, siis juhul,
kui esimeste tringute tulemused on erinevad, on tenosus, et tema silmade arv
erineb mlemast .
Nii vime jtkata kuni tringuni vlja ning leida tenosuse, et kik tringud
andsid erineva tulemuse
.
Seega on vastandsndmuse tenosus, selle, et vhemalt kaks tringut -st
andsid sama tulemuse, tervelt . Teisisnu, selle kirjelduse ning
nende eelduste phjal on tenosus, et hes pilasega klassis on kahel inimesel
samal peval snnipev, rohkem kui ehk rohkem kui ! See on ikka pris
krge!
Sama kirjeldust kasutades vib ka nidata, et juba pilasega klassis on teno-
sus, et kahel pilasel juhtub snnipev tpselt samale pevale, rohkem kui pool.
Kuidas on lugu Sinu klassis? Kui see tulemus llatav tundub, siis rita vlja melda,
miks see ikkagi llatav tundub!

Palju nne!
Kust iganes Sa ka ei alustanud, oled ndseks judnud htupiku lppu.
Suur aith lugemast!
,