Kelgukoerasport

Esimeseks ametlikuks kelgukoerte spordivistluseks vib tenoliselt pidada 1908.a Alaskal Nome
Kennel Club'i poolt korraldatud All Alaska Sweepstakes nime kandvat vistlust. Distantsi pikkuseks oli
408 miili ehk ligi 660 km. Aasta hiljem osalesid All Alaska Sweepstakes vistlusel William Goosak'i
poolt Siberist toodud esimesed siberi huskyd. Goosak'i huskyrakend oli edukas, ning saavutas
vistlusel kolmanda koha.
Kui algusaegadel harrastati kelgukoertega vaid kelguvedu, siis tnapeval on kelgukoertega
harrastatavaid spordialasid hoopis rohkem. Suusatajavedu (spordiala tutvustus allpool) lisati ametlikult
rahvusvahelise kelgukoerte spordi fderatsiooni (IFSS) spordialade nimekirja 1999. aastal. Esimesed
IFSS maailmameistrivsitlused suustajaveos toimusid Alaskal Fairbanksis, ning Euroopa
meistrivistlused 2003. aastal Soomes Iisalmis.
Traditsioonilistele talvistele spordialadele lisaks korraldatakse ka dryland vistlusi ehk lumeta alade
vistlusi. Esimesed lumeta alade maailmameistrivistlused peeti 2002. aastal Itaalias Ravennas.
Kelgukoeraspordi edendamiseks ja vistluste lbiviimiseks on asutatud mitmeid rahvusvahelisi
organisatsioone.

Organisatsioonid
International Federation of Sleddog Sports (IFSS) rahvusvaheline kelgukoeraspordi fderatsioon
http://www.sleddogsport.net/
IFSS on rahvuslike ja rahvusvaheliste kelgukoerte organisatsioonide lemaailmseks
katusorganisatsiooniks. Rahvusvahelise kelgukoerte fderatsiooni eestvedamisel korraldatakse
maailmameistrivistlusi ning maailma karikavistlusi. Kelgukoerte fderatsioonis on ligi 15 aastat
ttatud aktiivselt selle nimel, et kelgukoerte spordialad leiaksid tunnustust ka taliolmpia aladena.
Lhimateks eesmrkideks on juda 2016. aastal juunioride olmpiamngudele, ning tutvustada
kelgukoerasporti demonstratsioonaladena ka 2018. aastal toimuvatel taliolmpiamngudel.

Federation Internationale Sportive de Traineau a Chiens (FISTC) rahvusvaheline kelgukoeraspordi
fderatsioon http://www.fistc.com/
FISTC on loodud edendamaks ja arendamaks kelgukoerasporti ning FCI poolt tunnustatud
puhtatuliste kelgukoerte vistlusi (siberi husky, alaska malamuut, samojeedi koer, grni koer).
FISTC korraldab nii maailma- kui Euroopa meistrivistlusi, ning FISTC liikmesorganisatsioonideks
saavad olla ainult need rahvuslikud kelgukoerte spordiorganisatsioonid, kes esindavad vaid
puhtatulisi kelgukoeri.

World Sleddog Association (WSA) maailma kelgukoerte assotsiatsioon http://www.wsa-
sleddog.com/
WSA loodi 1995.a mnede FISTC liikmeks olnud rahvuslike organisatsioonide esindajate
eestvedamisel, kes ei olnud nus FISTC toonase tegevusega. WSA esindab samuti FCI poolt
tunnustatud puhtatuliste kelgukoerte spordi edendamist ja korraldab vistlusi, kuid ei sea piiranguid
liikmesorganisatsioonidele ja partnerlusele. WSA on FISS liige, seega on neil organisatsioonidel
omavahel slmitud tihedad koostsuhted, mille tulemusena on niteks lbi viidud hine vljape
vistluste kohtunikele. WSA korraldab samuti, nagu FISTC-gi vaid FCI puhtatulistele kelgukoertele
meldud maailma- ja Euroopa meistrivistlusi.

European Canicross Federation (ECF) - http://www.cani-cross.eu/
ECF korraldab koerakrossi ja jalgrattaveo Euroopa meistrivistlusi ning on IFSS liige.

Kelgukoerte klubi Baltosport http://baltosport.ee/
Kelgukoerte klubi Baltosport (Baltosport) loodi 2012. aastal hendamaks kiki kelgukoeraspordist
huvitatuid. Esimese vistluse, Baltic Cup Dryland Eesti etapi korraldas klubi Baltosport samal aastal
Toosikannus Raplamaal. Baltosport on alates 2014. aastast IFSS liige.

Eesti Tukoerte Kelguspordi Klubi (ETKK) - http://sleddogs.org.ee/
ETKK on puhtatuliste kelgukoeratugude omanikke, kasvatajaid ja kelgukoeraspordi huvilisi koondav
klubi, mis juhib ja suunab tukoerte kelguveoharrastust, korraldab vistlusi ja katseid. ETKK on 2013.
aastast EKL liige ning 2014. aastast FISTC liige.


Spordialad
Kelgukoertega harrastatavad spordialad ja nendel spordialadel korraldatavad vistlused jagunevad
vastavalt sellele, kas tegemist on talvel ja lumel toimuvate vistlustega vi kevadel ja sgisel
toimuvate lumeta alade ehk dryland vistlustega:
talvised spordialad: dryland e. lumeta spordialad:
kelguvedu koerakross e. canicross
suusatajavedu ehk skijoring jalgrattavedu e. bikejoring
rakendisuusatamine e. pulka tukerattavedu e. scooter

kruvedu


Kelguvedu

Kelguvedu on traditsiooniline kelgukoerte spordiala. Vistlustel vib vastavalt vistlusklassile koeri
rakendis olla 2 kuni 12. Rakendis on igal koeral oma lesanne. Esimene paari moodustavad reeglina
heade juhiomadustega ja kogenud koerad.
Selle jrgi, kuidas juhtkoerad pivad rakendit juhtima vib eristada 3 tpi juhtkoeri:
Avamaa juhid sellise koera omanik vib eriti rahul olla, kuna selline koer tidab krgeimad
nudmised. Koer, kes suudab juhtida kelku avamaal, jlgedeta lume-vi jvljal, omab telist
juhipotentsiaali.
Gee-haw juhid (gee ingl. k., ksklus paremale pramiseks, haw vasakule pramiseks) sellise
tasemega juhtkoer valdab pramisksklusi, kui rajal tulevad ette ristmikud. Gee-haw juhi kasutamine
on vltimatu, kui rakend on suur vi rada vras.
Kelgujlje juhid need koerad tahavad olla juhiks selgelt eristuval rajal. Selline koer ei valda gee-haw-
ksklusi, aga keelavaid ksklusi kasutades saab siiski viksemat rakendit ristmikel juhtida. Kui rada on
alati ks ja seesama, tuleb kelgujlje juht hsti toime.

Suusatajavedu

Suustajavedu ehk skijoring (norra k. skikjring) toimub he vi kahe koeraga. Suusatajavedu on tore
harrastus neile, kellel on ks kuni kaks siberi huskyt ja suusatamine talvise tegevusena muidu ka
meelt mda. Suustajaveoks on suusatajal vaja samasugust varustust, nagu murdmaasuusatamiseks.
Mugav ja kiire on edasi liikuda vabastiili vi siis nn kombisuuskadega, kus suusa pikkus = enda pikkus
+ 10-15 cm. Suusakepid viksid olla vimalikult kerged ja jigad (vabastiili suusakepi pikkus = 0,9 x
enda pikkus). Lisaks tavaprasele suusavarustusele on suusatajaveoks vaja ka veovd, mis
kinnitatakse mber keha vkohast pisut allpool, et vedu toimuks rohkem puusade kohalt. Veov
peab rahvusvaheliste vistlusreeglite jrgi olema seljal vhemalt 7 cm lai. Koerale pannakse selga
veorakmed, ning nende klge on hendatud vetruva osaga veoliin, mis omakorda kinnitatakse
suustaja veov klge. Harrastaja veovarustus vib olla kokku pandud keprastest vahenditest.
Teatud kindlatele nuetele peab see aga vastama juhul, kui osaletakse rahvusvahelistel vistlustel.
Juba nimetatud veov laiusele lisaks, peab turvalisuse tagamiseks olema vimalik veoliini veov
kljest lahti hendada vimalikult kiiresti. Seega on keelatud metalsed lukud, Lubatud on aga metalne
konks vi nn paanikalukk.

Rakendisuustamine
Rakendisuustamine ehk nordic style pulka vi lihtsalt pulka on ldjoontes sarnane suusatajaveole,
kuid vikese erinevusega. Rakendisuustamises on koer rakendatud aisade abil ka vikese kelgu ehk
pulka ette, millel on raskust 0,7 x koera enda kaal. Harrastatakse 1-4 koeraga. Mitme koeraga rakendi
puhul on koerad rakendatud tandemina ksteise jrgi, ning kelgule lisatavat raskust kasvatatakse
vastavalt koerte hulgale.
Rakendisuusatamise on prit Norrast, ning kujunes spordialaks arvatavasti kahe harrastuse
hendamisel. Murdmaasuusatamine on teaduprast Norras rahvuslikuks spordialaks, ning sama vib
elda ka kelgukoerte spordi kohta. Tnu Norra pritolu ameeriklasest kelgujuhi Leonhard Seppala ja
Norra maadeuurija Helge Ingstad'i eeskujule judis kelgukoerte sport juba 1920ndatel ka Norrasse.
Esimene kelgukoerte klubi loodi Norras juba 1931. aastal. Rakendisuusatamine saigi alguse
suuskadel matkamisest, kui inimesed liikusid koertega mgedesse looduse ilu nautima. Ka tnapeval
on rakendisuusatamine kige populaarsem just Norras.
Koerakross

Koerakross ehk canicross on prit Euroopa lumeda aladelt, ning cross thedab cross country ehk
murdmaal liikumist. Koerakross ei thenda kindlasti lihtsalt koeraga jalutusrihmaga jalutamist vi
jooksmist, vaid koerakrossis kasutatakse samasugust varustust, nagu suusatajaveos. Veoliin peaks
liikumisel pingul olema, ning koer peab liikuma inimesest eespool, mitte krval ega taga. Koerakross
on spordialana viimase kmne aasta jooksul maailmas aina rohkem populaarsust kogunud, ning selle
spordiala kaudu on kelgukoerte sport judnud isegi nii eksootilistesse paikadesse, nagu Uus-
Meremaa, Austraalia, Argentiina, Peruu ja Tiili.
Koerakross sobib hsti esimeseks spordialaks neile, kellel on ks vi kaks koera, ning kes soovivad
kelgukoeraspordiga esmatutvust teha. Koerakross ei sea erilisi nudmisi ka koeraomaniku fsilise
vormile ja oskustele (suusatamisoskus on seevastu niteks suusatajaveos kindlasti vajalik).
Koerakrossi vib harrastada ka jalutades, mitte tingimata joostes. Liikumiskiiruse mrabki inimese
enda liikumise kiirus. Koerakrossiga on ka hea koerale esimesed olulised ksklused selgeks petada
(niteks liikumise alustamiseks, hoo maha pidurdamiseks, seisma jmiseks, paremale ja vasakule
pramine jms). Nii saab turvaliselt liikuda edasi juba jalgrattavedu harrastama.

Jalgrattavedu ja tukerattavedu

Jalgrattavedu (bikejoring) harrastatakse he koeraga, tukerattavedu (scooter) he vi kahe koeraga.
Mlema ala harrastamiseks on vajalik, et koeral oleks veorakmed, ning jalgratta vi tukeratta klge
kinnitatakse vetruva osaga veoliin. Veoliini kinnituskoht viks paikneda allpool lenkstangi.
Jalgrattaveos vib veoliin kinnituda ka hoopis jalgratturi veov (sama, nagu suusatajaveos,
koerakrossis) klge. Jalg- vi tukeratas peab olema varustatud korralike V-pidurite, vi
ketaspiduritega.

Lisaseadmena kasutavad kogenud sportlased ka spetsiaalset painduvat kaart vi varrast, mis
paigutatakse lenkstangi klge vi selle alla, ning millega juhitakse veoliin esiratast eemale.
Nii vheneb oht, et jrsul pidurdamisel viks veoliin esirattasse keerduda.
Igal juhul tuleb arvestada, et jalg- vi tukerattaveol vib hoog pris suureks kasvada. Seetttu viks
koerale eelnevalt petada hoo maha pidurdamist, seisma jmist ja soovitatavalt ka paremale ja
vasakule pramise ksklusi. Jalgrattaveol ja tukerattaveol tuleb kindlasti kanda jalgrattakiivrit.
Soovitluslik on kanda ka kaitseprille (kaitseks koerte kppade alt lenduva kivikeste ja puru vastu) ja
kindaid.

Kruvedu

Kruvedu harrastatakse vistlustel 4, 6, ja 8-koeraga kruveo klassides. 4-koeraga kruveo klassis
vib kru olla nii 3- kui 4-rattaline, lejnud klassides peab kru olema 4-rattaline (v.a. kui vistluste
kutses on eraldi mrgitud, et kru vib olla ka teistes klassides 3-rattaline). Vistlustel kasutatakse
vimalikult kergeid krusid, seetttu on krudele kehtestatud soovituslikud miinimumkaalud:
4-koera klassis 25 kg
6-koera klassis 35 kg
8-koera klassis 45 kg
Treeningutel kasutatakse reeglina palju raskemaid krusid, seda eriti kesk- ja pikamaa vistlustel
osalevate suuremate koerarakendite ettevalmistamiseks treeningperioodil. Kruveos tuleb krujuhil
samuti kasutada kiivrit.

Vistlusdistantsid
Kelgukoerte vistlused kestavad tavaliselt 2-3 peva, ning igal peval antakse ks start, ehk tuleb
lbida ettenhtud vistlusdistants. Iga vistleja kigi situde ajad liidetakse kokku, ning aegade
summa moodustabki tema lpptulemuse. Pikamaa vistlustel sidetakse aga hte ja sama distantsi
mitu peva, lipikkade distantsidega vistlustel (nagu Iditarod) vib vistlus kesta isegi kaks ndalat,
ning iga vistleja jaoks lheb aeg kima stardist ja pannakse kinni finiisse saabudes. Vahepeal on
vimalik distantsi lbimise kiirust jlgida ja teistega vrrelda kontrollpunktides mdetud vaheaegade
alusel.
Lbitavate distantside pikkuse alusel jaotatakse IFSS vistlusreeglite kohaselt talvised vistlused
alljrnevalt:
1. Sprindivistlus, distantsi pikkus 5-25 km, olenevalt vistlusklassist ja sellest, kui mitu starti on
konkreetsele vistlusklassile ette nhtud;
2. Keskmaavistlus, distantsi kogupikkus 80-250 km;
3. Pikamaavistlus, distantsi kogupikkus le 250 km.

Lumeta alade vistlused ehk dryland vistlused peetakse ainult sprindi distantsil ning tavaliselt
kestavad need vistlused 2-3 peva. Seejuures pratakse erilist thelepanu vlistemperatuurile, sest
liiga kuum ilm vib phjustada koerte lekuumenemist. Seetttu peetakse dryland vistlusi kevadel vi
sgisel. ldreegel on, et normaalne vlistemperatuur sulamaa aladel (temperatuuri mdetakse
stardialas 50 cm krgusel maapinnast varjus) peaks jma kigis vistlusklassides alla 16C ning
koerakrossi vistlusklassis alla 18C. Teatud tingimustel, vistlusdistantsi pikkust vhendades, vib
temperatuur olla krgem.
Distantsi pikkus on olenevalt klassist 2-12 km, juunioride koerakrossi klassis vib distants olla 1-4 km.

lle Aaslav-Kaasik, 2014
Allikad:
"Siperianhusky-rekikoira", SHS, 2003
http://www.vul.fi
http://www.sleddogsport.net/
http://www.skijornow.com/skijornowhome.htm
http://www.skijor.org