MTTETALGULINE MAAILMAVAADE

3.12.2014.
Hoopis selline pretensioonikas pealkiri tuli kirjatkile, mida esialgu
kujutasin enesele ette kui vikest valikut mtlemise kohtadest selle le,
millised on mttetalgute ja poliitika seosed, talgujate suhted poliitikutega ja
suhtumine poliitikasse.
Talgujate klubihtul ( vt. https://www.scribd.com/doc/245182359/Sugishariharis-laialt ) jid teemal Mttetalgud ja poliitika kne all olnud ksimustest
mu mttevljas edasi prgatuma need kuus:
1. Kas mttetalgud on nagu kruvikeeraja (Edgar), st vaid ks apoliitiline
vahend, meetod?
2. Kas mttetalguid tuleb (Margus) ja saab poliitikategemisest lahus hoida?
3. Kuidas
talgujad end mratlevad
parteilise, postparteilise
ja
postpoliitilise poliitika suhtes?
4. Kuidas talgujad peavad igeks tegutseda hierarhilise, turukonkurentsi ja
vrgulise hiskonnakorralduse kooseksisteerimise tingimustes?
5. Kas kaasaja kool/haridusssteem on/ peaks olema ideoloogiaasutus?
6. Kas kogukondlikkuse ideel tugineva hiskonna elukorralduse mudel on
aktuaalne ja perspektiivne?
Mu esialgne plaan oli iga ksimuse alla tuua niteid talgujate praktikast ja
kirjakohti talgujate juba sna rikkalikust tekstide kogust, millest johtuksid ka
esialgu kategooriliste videtena snastatust erinevad vahel ka algselt arvatuga
vastupidised tdemused.
Srast lhtematerjali, millest terakesi vlja rehitseda, sai mul kokku juba 28
leheklge, kll GP fondist, kll Sergei Pereslegini materjalidest, kll meie
foorumi ning Ene ja minu Scribdi-kogudest.
Kiges selles polnud midagi erilist. Sellisel viisil suurest materjalihunnikust
lpuks vga piiratud arvu terakeste vljanokkimise teel - ma tavaliselt oma
kirjatkke toodangi.
Aga
tna tekkis kki selle tava jrgimisel trge. kitselt tuli arusaam, et
enne kui vi selle asemel, et peab tlema vlja kige thtsama, kige
olulisema, peamise.
Enne, kui hakata niteks Edgari kruvikeerajat krvutama Vladimir
Lefebvrei refleksiivsete mngude ksitlusega
https://www.scribd.com/doc/143376112/Kas-mottetalgud-on-refleksiivnemang
Vi enne, kui hakata Margusele meenutama Invicta Liidriprogrammi
kuuendas moodulis lbi vetud sotsiaalsete uuenduste mudeleid:

SOTSIAALSETE UUENDUSTE MUDELID

I. Ratsionaalse planeerimise mudel

II. Probleemi lahendamise mudel
III. Sotsiaalse interaktsiooni mudel
IV. Poliitiline (konfliktne) mudel
V. Seostamise mudel
VI. Kohandatud muutuste (arengu) mudel
Fsikute kooliuuenduse ajaloos saime omal nahal ksteise jrel lbi katsuda
kigi kuue mudeli toimimise vlud ja vaevad, nende hulgas ka
mdapsmatult selle neljanda- konfliktse elik poliitilise vitluse etapi.
Sellest on Ene vga tetruult kirjutanud oma levaates
https://www.scribd.com/doc/121941530/Sarv-E-S-Mottetalgumeetodikasutamine-hariduses-opetajate-haridusuuendusse-kaasamise-naitel
Oma meetodite, mastaapide ja sellest tulenevate raskuste poolest on koolifsikute rhma
tegevus arvatavasti kige petlikum tnapevalgi: helt poolt ligemale poolte tegevpetajate,
paljude fsikalipilaste ja teadlaste kaasamine aktiivsesse uuendustegevusse mitme aasta jooksul
(1987. - 1991. toimus ligemale 20 mttetalgut jms), selle tegevuslik, teaduslik, moraalne ja sotsiaalne
ning majanduslik klg; teiselt poolt selle tegevuse summutamise, neutraliseerimise ja eitamise
stereotpne

praktika,

dialoogi

lputu

sumbumine

administratiivsetesse

ja

poliitilistesse

keerdkikudesse paljudele loova koost katsetele vaatamata.

Aga kaugelt teravama poliitilise vitluse (vi nn kontrpoliitilise toimimise)

kirjelduse leiab Moskva Metodoloogiaringi mttetegevuse vljadelt .
S.Kotelnikov kirjutab oma artiklis GP MT-ruum

http://circleplus.ru/circle/kentavr/n/30/6 vltimatutest vastuseisudest , mis

sugugi ei kehti ainult suures poliitikas, vaid on lbi aastate puudutanud
suhteid alates pisikollektiividest , nt likooli kateedreis, ja ulatuvad tnapeva
globaalse kriisini:

Praegu on maailmas globaalne vastasseis: teadmisi tootvad ja kasutavad intellektuaalsed

tehnoloogiad ja mtlemise viisid versus poliitika kui tegevus, mis seab les hiskondliku thelepanu
ainest (NB! Artikkel on avaldatud 27.detsembril 2003) ..

Mttetegevuse ruumi moodustavad kolm konflikti erinevate tegelikkuste vahel: teadmise

realiseerimine seisab vastu poliitikale; mtlemisega vahendatud ratundmine ja

identifitseerimine tegusale mistmisele, refleksioon vrtuselisele, eesmrgilisele,

lesandelisele jms toimingu normeerimisele . Konfliktide sisulise lahtipramise
mehhanismiks oli kommunikatsioon, mis mttetegevuslikus ontoloogias hivas keskse
koha.

.Vi selle asemel, et vtta kigepealt ette poliitika miste, ritada kogu
kambaga ennast lbi pureda selle kohta antavate mratluste
mriaadist. Vi, nagu Jri igeks peab, leppida kigepealt kokku, mida
meie poliitika (miste) all mistma hakkame.
Vi

lihtsalt koolipoisi kombel phe ppida, et:

Poliitika on inimeste tegutsemisviis eesmrgiga muuta midagi vi

kaitsta kedagi muutuste eest.

Poliitika on konfliktide lahendamise vahend ning phimtteliste

otsuste langetamine.

Poliitika thendab kokkulepitud vrtushinnangute alusel

konkreetsete lahenduste valikut.

Poliitikat vib teha riigi, omavalitsuse ja organisatsiooni tasandil.

Poliitikat jaotatakse valdkondadeks ja alavaldkondadeks.

hariduspoliitika,
sotsiaalpoliitika,
pensionipoliitika,
majanduspoliitika,
keskkonnapoliitika.

Vi leppida G.Cunninghami tdemusega: "Poliitika on nagu

elevant teda on raske defineerida, kuid kerge ra tunda,
kui temaga kohtud." Cunningham, G. (1963). Policy and practice.
Public Administration 41: 229-38.

Ja siinkohal jin ma oma 28 leheklje otsas toppama. Sest mistsin, et ei

saa hakata suud pruukima kigi talgujate eest ega nimel. Saan vaid
tunnistada, et mina kui Zoon politicon , st poliitiline elik sotsiaalne elukas
(nustun Aristotelese mratlusega) ei saa ega tahagi end vlja arvata
sotsiaalsetest seostest, st ka poliitikast. Saan tunnistada, et mul on mu
eluaastate jooksul kujunenud teatud mttes kindel, mulle omane eluilma
omaksvtu ja selles toimimise viis, milles kige olulisem minu jaoks on
paradigmaatiline usk ja veendumus (vt
https://www.scribd.com/doc/119925998/VEENDUMUS-USK-PARADIGMA ),

et inimesed vaid heskoos meldes, suheldes ja tegutsedes on vimelised

lahendama nende ette kerkivaid eksistentsiaalseid probleeme, vlja tulema ka
vga suurtest , lausa globaalsetest kriisidest. See heskoos mtlemine ja
tegutsemine
saab kia
hdas, telistes eluraskustes, kriisisituatsioonides
olevate
inimeste vabatahtliku
hinemise teel
mttetalgulisteks
kogukondadeks. Minule pole absoluutselt oluline, kas niimoodi mistetud, st
mttetalguline vaade maailmale kannab vlja
maailmavaate definitsioonile
esitatavad nuded. Mulle ei ole ka ldse oluline see, ega hiri mind sugugi, kui
leidub teisi inimesi, kes
minu, mttetalgulise maailmavaate
paigutavad
mingite laiemate maailmavaadete ( metodoloogiline, humanistlik vms) alla kui
he vi teise selle alamliigi. Kll on aga mulle vga thtis mtte- ja
teokaaslaste olemasolu.
Ma tean ja ma olen veendunud, et mul neid on. Ja mul on usku, et neid tuleb
ikka veel. Tuleb komplEmentaarsuse printsiipi jrgivalt vga
erinevaid, et
ksteist
tiendada
ja
vastastikku
rikkamaks
saada.
Ja
samas
komplImentaarsuse printsiipi (Lev Gumiljov) jrgides, seob meid vastastikune
smpaatia, vastastikune tmme ksteise poole.
See aga ongi kokkuhoidmine hise, mttetalgulise maailmavaate alusel.
Ja selle kirjatki lppu otsustasin panna vljavtted kolmest Vikipeediast vene, saksa ja eesti - maailmavaadet ksitlevate artiklite algusosad.
Et igaks saaks neid vrrelda,
melda, kas
eeleldust leiab
kinnitust
mttetalgulise maailmavaate vimalikkusele ja kuidas lugeja end sellise
maailmavaatega seob.
Ja selle jrel viks hakata uuesti svenema alguses toodud ksimustesse.
Vene: Maailmavaade on vaadete, hinnangute, printsiipide ja ettekujutuste kogum, mis mravad
kige ldisema maailmangemise ja mistmise, inimese koha selles, aga samuti inimese
elupositsioonid, kitumisprogrammid, teod. Maailmavaade annab inimese tegevusele
organiseeritud, mtestatud ja sihiprase iseloomu.
Saksa: Maailmavaate ( Weltanschauung) all mistavad selle sna vlja pakkunud sakslased
(esmakasutaja oli Immanuel Kant) tnapeval peamiselt teadmistele, lbielamistele,
kogemustele ja tundmustele tuginevat isiklike vrtuste, ettekujutuste ja vaateviiside kogumit, mis
maailma thendust, ksikisiku rolli selles, vaadet hiskonnale ja ka elu mtet puudutavad. Seega
paneb maailmavaade aluse indiviidide, gruppide ja kultuuride kultuurilisele orientatsioonile. Kui
need veendumused on reflekteeritud ja sstematiseeritud ning seega kokkukuuluvat tervikut
kujutavad, siis on tegemist suletud maailmavaatega. Selliseid ssteeme vivad hakata jagama
mingi grupp, hiskond vi isegi mitmed kultuurid, nagu seda on suurte religioossete henduste
vi nende hiskondliku mjuga juhtunud.
Eesti: Maailmavaade on inimese vi inimeste grupi, sh kultuuri vi rahvuse iseloomulik viis
liigendada oma kogu tunnetuse ja mtlemise ala tervikuna vi mingit osa sellest.