Je teekond lhtest suudmeni

Kuidas muutub jgi teel suudmesse?

Alam-, kesk- ning lemjooks
Karl Ptsepp
2012
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0 alusel.

1. Je voolukiirus
Je voolukiirus on vee liikumise kiirus
jesngis.
Je voolukiirus sltub:
1. Je langusest.
2. Veehulgast
3. Je pikkusest
4. Je kujust st kui knuline jgi on.
1. Kui kiiresti voolab vesi sinu kodule kige lhemas jes ?

Jelang

Narva je pikiprofiil, mis nitab je langust.

Mis vib olla jrsu languse phjuseks?

2. Voolukiirus je eri osades

Voolukiirus on erinev ka jesngi hes ja
samas kohas.
AEGLANE VOOL

AEGLANE VOOL
KIIRE VOOL

AEGLANE VOOL

JE VOOLUKIIRUS JESNGI SAMAS KOHAS

 Voolav vesi uuristab kallast ning phja.

Vesi viib endaga kaasa kivimiosakesi, kruusa,
liiva ja muda.
Vesi kulutab ka veephjas olevaid kive, mis
ajapikku lamedaks muutuvad.
Liiv ongi tekkinud suurtest kividest, mida vesi
aastate jooksul kulutanud on.

Setted
Liiva, kruusa ja muda, mida jgi kaasa viib
nimetatakse setteks.
Tugeva vooluga alal setted phja ei vaju
(jephi on puhas ning vesi selge), mida
aeglasemaks jevool jb, seda rohkem
setteid settib (jephi on mudane, vesi
sogane).

Jgi kannab setted

jrgmisesse
veekogusse.

3. Je jooksud
Jgi jaotub lem-, kesk- ja alamjooksuks.
LEMJOOKS

KESKJOOKS

ALAMJOOKS

1. Kus asub lhe,

kus suue?
2. Nita joonisel,
millised on lisa-,
millised
harujed.
3. Millises je
jooksul on vett
kige rohkem?
Phjenda.

3.1. lemjooks
Jgi kitsas ning madal.
Vool kiire.
Vesi puhas ning lbipasitev setteid vhe.

Ka kige
suuremad
jed on
alguses
sellised.

Vesi lemjooksul

3.2. Keskjooks
Vett tuleb jkke jrjest juurde. Lisanduv vesi
tuleb lisajgedest.
Vesi sogasem, kui lemjooksul setteid
rohkem.
Voolukiirus langeb.

Jgi keskjooksul

3.3. Alamjooks
Vett kige rohkem.
Vesi voolab aeglaselt setted settivad.
Vesi sogane ja lbipaistmatu.

Navesti je suue

4. Jgede looklemine
Looduslik jgi ei voola kunagi otse.
Osasid kaldaid uuristades ning teistes
setitades tekivad looked.
Kalda osa, mida jgi uuristab nimetatakse
prkeveeruks.
Kalda osa, kus jevool on aeglasem ning
setted ladestuvad nimetatakse laugveeruks.

JGI

1. Nita pildilt prkeveer ning laugveergusid.

Soodid
Soodid e vanajed on jesngi kunagised
osad, mis setete kuhjumisel on peajest
eraldunud.
SOODI TEKE

1.

2.

3.

SOOT

SOOT AMEERIKAS

Miks on soodid thtsad?

Thtsad kalade ning kahepaiksete
kudemiskohad.

Eestis on kimas projekt ,,Happyfish, kus taastatakse vanajgesid ning

sellega aidatakse kaasa haruldaste kalade nagu vingerjas (pildil) silimisele.

Misted
Je langus je lhte ja suudme krguste
vahe.
Je voolukiirus vee liikumise kiirus jesngis.
Jesete kivimiosakesed ja muda, mida jgi
kannab je lem- ja keskjooksult
alamjooksule.
Soot (argikeeles vanajgi) jesngist
eraldunud vana jelooge.

lesanded

Kirjelda je teekonda lhtest suudmeni.

Kuidas tekivad soodid?
Seleta joonise abil, mis on prke- ja laugveer.
Miks on soodid thtsad?
Tida tabel:
LEMJOOKS
VEEHULK
VOOLUKIIRUS
SETTED

KESKJOOKS

ALAMJOOKS

ALLIKAD
Kik pildid on prit Wikimedia Commonsist.
Teksti aluseks on Avita ,,Looduspetus
5.klassile K. Jankovski, R. Kuresoo.