Digitaalsed

õppematerjalid

teisipäev, 5, jaanuar 2010 1

 See materjal on avaldatud Creative Commons
Attribution-Share Alike 3.0 Unported litsentsi alusel,
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/

teisipäev, 5, jaanuar 2010 2

 Digitaalsed õppematerjalid
kui LEGO klotsid

(Väljataga, 2002)

teisipäev, 5, jaanuar 2010 3

Digitaalseid õppematerjale võib vaadata kui LEGO klotse. Kõige aluseks on

väikeseid informatsiooniobjektid - tekstilõigud, fotod, joonised, tabelid, videod
jne.

Neid informatsiooniobjekte on võimalik ära kasutada erinevate õppematerjalide

koostamisel. Erialasõnavaras nimetatakse digitaalseid õppematerjale ka
õpiobjektideks, kuid siin kursusel jääme me õpetajatele suupärasema
digitaalse õppematerjali mõiste juurde.

Digitaalseid õppematerjale kokku pannes mõeldakse alati konkreetsele

sihtgrupile, kelle jaoks materjal mõeldud on. Vastavalt sihtgrupile valitakse ka
pedagoogiline lähenemine.

Et tuhanded erinevad digitaalsed õppematerjalid leitavad oleks, tuleb need

kirjeldada metaandmetega, mis lihtsustavad materjali otsimist.

Samamoodi nagu digitaalsed õppematerjalid on lahutatavad väiksemateks

informatsiooniobjektideks, saab õppematerjalidest kokku panna ka suuremaid
kogumikke nagu näiteks kursused.
 Hea digitaalne õppematerjal

• Kõigile avalikult kättesaadav

• Kasutatav erinevatel riist- ja
tarkvaraplatformidel
• Kohandatav
• Korduvalt kasutatav
• Osadeks lahutatav

teisipäev, 5, jaanuar 2010 4

Head digitaalset õppematerjali iseloomustavad järgmised omadused:

1) Materjal on kõigile avalikult kättesaadav, mitte ei asu suletud keskkonnas parooli

taga. Õppematerjali leidmise lihtsustamiseks võiks selle kirjeldus olla lisatud ka
olulisematesse õppematerjalide kogudesse.

2) Materjal on kasutatav erinevatel riist- ja tarkvaraplatformidel. Näiteks veebipõhised

õppematerjalid on selles mõttes paremad kui Wordi ja PowerPointi dokumendid.

3) Teistel õpetajatel on võimalus materjali enda õpilaste vajadustele vastavalt muuta ja

kohandada. Seda võivad takistada nii autoriõiguse probleemid (millest tuleb pikemalt
juttu 3. moodulis) kui ka tehnilised takistused (näiteks PDF failid pole lihtsalt
muudetavad).

4) Õppematerjal on korduvalt kasutatav erinevate sihtgruppidega. Teistel õpetajatel on

lihtsam materjali taaskasutada, kui see pole liialt tihedalt esialgse kontekstiga seotud
(viited eelmisel tunnil õpitule, konkreetsele koolile vms).

5) Hea õppematerjal on lihtsalt osadeks lahutatav. Näiteks esitlusest on lihtne üksikuid

slaide või testist üksikuid küsimusi välja võtta. Väljavõetud osasid saab teisel kujul
kokku panna ning kasutada uute õppematerjalide loomisel.
 Metaandmed

teisipäev, 5, jaanuar 2010 5

 Pealkiri Aine Vanus

Kirjeldus

Keel

Litsents Märksõnad

Õppematerjali tüüp Autor Avaldamise aeg

(Maadvere, 2009)

teisipäev, 5, jaanuar 2010 6

Õppematerjalide otsimise lihtsustamiseks kirjeldatakse need metaandmetega.

Metaandmed tähendavad andmeid andmete kohta. Näiteks raamatu puhul on
metaandmeteks pealkiri, autor, avaldamise aasta, avaldamise koht jne.

Antud näites on kohe õppematerjali juures näha pealkiri, õppeaine (eesti keel),
vanus (4. klass) ja õppematerjali lühikirjeldus. Lehekülje all on kirjas autori
nimi, avaldamise aeg ning litsentsi ikoon. Materjalile peale vaadates on aru
saada, et see on eestikeelne.

Levinud metaandmeteks on veel materjali tüüp (näiteks esitlus või harjutus) ja

seda kirjeldavad märksõnad.

Õppematerjalide avaldamise keskkondades on materjalide metaandmetega

kirjeldamiseks spetsiaalsed ekraanivormid.
 (Hermann, 2002)

teisipäev, 5, jaanuar 2010 7

Metaandmed võivad olla ka oluliselt põhjalikumad. Õppematerjalide

metaandmete rahvusvahelises standardis IEEE LOM on ära kirjeldatud
mitukümmend metaandmete elementi, mis on jagatud 9 erinevasse
kategooriasse. Õppematerjalide keskkondades näidatakse kasutajatele ainult
väikest osa nendest.
 Digitaalsete
õppematerjalide kogud

• Repositoorium — andmebaasirakendus, mis

sisaldab digitaalseid õppematerjale ja nende
metaandmeid
• Referatoorium — andmebaasirakendus, mis
sisaldab digitaalsete õppematerjalide
metaandmeid ja viiteid nende asukohale

teisipäev, 5, jaanuar 2010 8

Digitaalsete õppematerjalide kogud jagatakse sõltuvalt tehnilisest lahendusest

kaheks: repositooriumid sisaldavad nii metaandmeid kui ka õpiobjekte,
referatooriumides on vaid metaandmed, mis kirjeldavad väljapool asuvaid
õpiobjekte.

Eesti keeles on viimasel ajal hakatud repositooriumide ja referatooriumide

kohta kasutama ka mõistet "ait".
 http://www.koolielu.ee
teisipäev, 5, jaanuar 2010 9

Koolielu on Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt hallatav haridusportaal, mille üheks

osaks on digitaalsete õppematerjalide kogu. Seal saavad oma koostatud
õppematerjale avaldada kõik Koolielu portaaliga liitunud õpetajad.

Sarnased kohalikud õppematerjalide kogud on ka paljudes teistes Euroopa

maades. Ülevaate nendest saab aadressil http://edrene.org/results/
currentState/
 http://lemill.net
teisipäev, 5, jaanuar 2010 10

Teiseks selle kursuse käigus põhjalikult käsitletavaks õppematerjalide koguks

on LeMill keskkond. Kõik selles keskkonnas olevad õppematerjalid on
veebipõhised ning teised õpetajad saavad neid otse LeMill keskkonnas muuta
ja täiendada.
 http://www.e-ope.ee/repositoorium
teisipäev, 5, jaanuar 2010 11

Kõrgkoolide õppejõudude ja kutseõppeasutuste õpetajate poolt koostatud

digitaalsed õppematerjalid on kogutud kokku e-Õppe Arenduskeskuse
õpiobjektide repositooriumisse. Hetkel on seal üle 500 erineva digitaalse
õppematerjali.
 http://www.merlot.org
teisipäev, 5, jaanuar 2010 12

Üheks tuntuimaks rahvusvaheliseks õppematerjalide koguks on Merlot, mida

on arendatud alates 1997. aastast. Projekti juhib California State University
ning aastate jooksul on kogutud enam kui 20000 õppematerjali metaandmed.
Enamik õppematerjalidest on inglise keeles ning mõeldud kõrghariduses
kasutamiseks.
 http://lreforschools.eun.org
teisipäev, 5, jaanuar 2010 13

Euroopa maade üldhariduskoolidele mõeldud digitaalsed õppematerjalid on

koondatud LRE portaali. Iga LRE portaaliga liitunud õpetaja saab koguda
huvipakkuvad materjalid oma järjehoidjasse. LRE portaalis on kokku ligi 40000
õppematerjali, neist osa ka eesti keeles.
 http://www.oercommons.org
teisipäev, 5, jaanuar 2010 14

Viimastel aastatel on Internetis levinud avatud sisulitsentsid, millega autorid

lubavad teistel oma avaldatud teoseid vabalt kasutada ja muuta. Sellise
litsentsiga õppematerjalide kogudest on üks suuremaid OER Commons.
 http://cnx.org
teisipäev, 5, jaanuar 2010 15

Connexions keskkond sarnaneb mõnes mõttes LeMill keskkonnale. Ka seal on

kõik õppematerjalid veebipõhised ning kasutajad saavad neid koostöös luua.
 Viited
• Hermann, T. (2002). Overview of LOM Draft 6.4. http://www.sreb.org/
programs/EdTech/SCORE/SCORE_Users_Guide.pdf

• Maadvere, I. (2009). Õpiobjektide repositooriumid.

• Väljataga, T. (2005). Õpiobjektid ja pedagoogiline kontseptsioon. http://

www.e-uni.ee/konverents/2005/slaidid/Terje_Valjataga.pdf

teisipäev, 5, jaanuar 2010 16

 Tänud kuulamast!

• Esitluse koostas Hans Põldoja (2009)

• http://www.slideshare.net/koolimill

teisipäev, 5, jaanuar 2010 17