RUPERT SHELDRAKE

Dogmadeta teadus
Uuriva vaimu vabastamine

Originaali tiitel:
Science Set Free [Science Delusion] - Copyright Rupert Sheldrake, 2012.
This edition published by arrangement with Levine Greenberg Literary Agency
and Synopsis Literary Agency.
Tlke kik igused on kaitstud. Ilma autoriiguse omaniku kirjaliku loata pole
lubatud htki selle vljaande osa paljundada ei mehaanilisel, elektroonilisel ega
muul viisil, kaasa arvatud koopiate tegemine.
Tlkinud Andres Tamm
Toimetanud Leelo Laurits
Kujundanud ja kljendanud Kalle Mller
Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, 2014
ISBN 978-9949-9457-9-5
Trkitud trkikojas Greif

SISUKORD

Eessna 9
Sissejuhatus. Tnapevase teaduse kmme dogmat 15
Proloog. Teadus, religioon ja vim 23
1. Kas loodus on mehaaniline? 40
2. Kas aine ja energia koguhulk on alati jv? 72
3. Kas loodusseadused on muutumatud? 103
4. Kas mateeria on teadvusetu? 132
5. Kas loodus on eesmrgipratu? 153
6. Kas bioloogilised tunnused pranduvad ainult materiaalsete
struktuuridena? 186
7. Kas mlestused on salvestatud fsiliste jlgedena? 220
8. Kas vaim on suletud ajusse? 248
9. Kas lemeelelised nhtused on illusoorsed? 269
10. Kas mehhanistlik meditsiin on ainus toimiv meditsiinissteem? 302
11. Objektiivsuse illusoorsus 337
12. Teaduse tulevikusuunad 368
Viited ja mrkused 397
Viidatud allikad 425
Register 445

SISSEJUHATUS

Tnapevase teaduse
kmme dogmat

Teaduslik maailmavaade on rmiselt mjukas, sest teadus on

olnud niivrd edukas. Teadus mjutab meie kigi elu tehnoloogia
ja ndisaegse meditsiini kaudu. Tohutu teadmiste avardumine on
mber kujundanud meie intellektuaalse maailma meie teadmised ulatuvad helt poolt kige viksemate aineosakesteni ja teisalt
maailmaruumi avarusteni, sadade miljardite galaktikateni pidevalt
paisuvas universumis.
Kuid 21. sajandi teisel aastakmnel, kui teadus ja tehnoloogia
nivad olevat oma vimu tipul, kui nende mju ulatub le kogu
maakera ja kui teaduslikud saavutused tunduvad vaieldamatud,
takistavad teadusi ettengematud sisemised probleemid. Enamik
teadlasi peab iseenesestmistetavaks, et need probleemid lahendatakse lpuks edaspidiste uurimistdega sissekidud radasid mda.
Kuid mned, sealhulgas mina, peavad neid probleeme sgavama
hda smptomiteks.
Mina vidan selles raamatus, et teaduse arengut takistavad
sajanditevanused eeldused, mis on jigastunud dogmadeks. Teadusel lheks ilma nendeta paremini: teadus oleks vabam, huvitavam
ja lbusam.
Tnapevase teaduse kmme dogmat

16

Kige suurem teaduse pettekujutelm on see, et teadus juba

teab vastuseid. Detailid vajavad endiselt vljaselgitamist, kuid fundamentaalsed ksimused on phimtteliselt lahendatud.
Tnapevane teadus tugineb vitele, et kogu reaalsus on
materiaalne ehk fsiline. Pole muud reaalsust kui materiaalne
reaalsus. Teadvus on aju fsilise aktiivsuse krvalsaadus. Mateeria
on teadvusetu. Evolutsioon on eesmrgipratu. Jumal eksisteerib
ainult ideena inimeste mistuses ja seega inimeste peas.
Need uskumused on vimsad just seetttu, et enamik teadlasi ei mtle nende le kriitiliselt. Teaduslikud faktid on telised; ja
seda on ka teadlaste kasutatavad tehnikad ning nendel phinevad
tehnoloogiad. Kuid veendumustessteem, millel phineb tnapevane teaduslik mtlemine, on oma olemuselt uskumus, mille juured
on 19. sajandi ideoloogias.
See raamat on teaduse poolt. Ma tahan, et teadus oleks
vhem dogmaatiline ja rohkem teaduslik. Ma usun, et uurimisvaldkonnad saavad uue hingamise, kui need vabastatakse piiravatest
dogmadest.

Teaduse kreedo
Siin on kmme phiveendumust, mida enamik teadlasi peab iseenesestmistetavaks.
1. Kik on oma olemuselt mehhaaniline. Niteks koerad on keerukad mehhanismid, mitte elusorganismid, kellel on oma eesmrgid. Isegi inimesed on masinad, jnksuvad robotid, kui
kasutada Richard Dawkinsi eredat fraasi, kelle ajud on geneetiliselt programmeeritud arvutid.
2. Mateeria on teadvusetu. Sellel pole sisemist elu, subjektiivsust
vi oma vaatenurka. Isegi inimese teadvus on illusioon, mille
on tekitanud aju fsioloogiline aktiivsus.
Dogmadeta teadus

17

3. Aine ja energia koguhulk on alati jv (erandiks on Suur

Pauk, kui kogu universumi aine ja energia kitselt ilmus).
4. Loodusseadused on muutumatud. Need on tnapeval samasugused nagu universumi algusaegadel ning jvad igavesti
samaks.
5. Loodus on eesmrgipratu ning ka evolutsioonil pole mingisugust eesmrki ega suunda.
6. Bioloogilised tunnused pranduvad ainult fsiliselt; prilikku infot kannavad geneetiline materjal ehk DNA ja teised
materiaalsed struktuurid.
7. Teadvus asub pea sees ning pole midagi muud kui ajutegevus.
Kui me vaatame puud, siis meile nhtav puu kujutis ei ole
seal, kus see tundub olevat, vaid asub meie ajus.
8. Mlestused on salvestatud fsiliste jlgedena ajusse ning
kaovad surres.
9. Seletamatuid nhtusi, nagu niteks telepaatiat, pole olemas.
10. Mehhanistlik meditsiin on ainus meditsiinissteem, mis tegelikult toimib.
Koosvetuna moodustavad need veendumused materialistliku filosoofia vi ideoloogia, mille keskse eelduse kohaselt on kik oma
olemuselt materiaalne ehk fsiline, isegi mistus (ingl mind)*. See
veendumuste ssteem muutus teaduses valitsevaks 19. sajandi lpus ning nd peetakse seda iseenesestmistetavaks. Paljud teadlased ei tea, et materialism on eeldus: nad lihtsalt arvavad, et see
ongi teadus, teaduslik reaalsuseksitlus vi teaduslik maailmavaade. Tegelikult haridusssteemis seda ei ksitleta ega anta vimalust
selle le arutleda. See justkui imetakse endasse mbritsevast intellektuaalsest keskkonnast.
*

Ingliskeelne sna mind on selles raamatus sageli tlgitud snaga mistus, kuid ka
teadvus, vaim ja mnikord ka meel. Valik on tehtud vastavalt kontekstile.

Tnapevase teaduse kmme dogmat

18

Tavakasutuses thendab sna materialism eluviisi, mis on

tielikult suunatud materiaalsete huvide rahuldamisele ning seotud
rikkuse, omandi ja luksusega. Materialistlik filosoofia soodustab
kahtlemata sellist suhtumist, kuna eitab mistahes spirituaalse reaalsuse vi mittemateriaalsete eesmrkide olemasolu, kuid selles raamatus keskendun ma materialismi teaduslikele videtele ega vaatle
materialismi mju elustiilile.
Radikaalse skeptitsismi vaimus vtan ma kmme dogmat kshaaval ette ja pran need mber ksimusteks. Avanevad tiesti
uued vimalused, kui laialdaselt aktsepteeritud eeldust vetakse
kui uurimisksimust, mitte kui vaieldamatut tde. Niteks eeldus,
et loodus sarnaneb masinaga ehk on mehaaniline, muutub ksimuseks: Kas loodus on mehaaniline? Eeldusest, et mateeria on
teadvusetu, saab ksimus: Kas mateerial on teadvus? Ja nii edasi.
Raamatu proloogis vaatlen ma teaduse, religiooni ja vimu
omavahelisi suhteid ning peatkkides 1 kuni 10 uurin seejrel
kmmet dogmat. Iga peatki lpus arutlen, miks on see teema oluline ja kuidas see mjutab meie igapevast elu. Esitan ka mned
tiendavad ksimused, et anda lhtepunkt neile lugejatele, kes
soovivad arutada peatkis tutvustatud teemasid oma sprade vi
kolleegidega. Iga peatki lpus on kokkuvte.

Teadusliku maailmavaate usaldusvrsuse tuleproov

Juba le 200 aasta on materialistid lubanud, et aja jooksul suudab
teadus fsika ja keemia kaudu kik ra seletada. Teadus testab,
et elusorganismid on keerukad masinad, mistus on vaid aju aktiivsus ning loodusel pole eesmrki. Pooldajaid kannab usk, et teaduslikud avastused kinnitavad kskord nende veendumusi. Teadusfilosoof Karl Popper nimetas seda seisukohta lubadusmaterialismiks,
sest see phineb lubaduste jagamisel avastuste kohta, mida pole
veel tehtud.1 Hoolimata kigist teaduse ja tehnoloogia saavutustest
Dogmadeta teadus

19

seisab materialism praegu silmitsi usaldusvrsuse tuleprooviga, mis

oli 20. sajandil meldamatu.
1963. aastal, kui ppisin biokeemiat Cambridgei likoolis,
kutsuti mind koos paari kursusekaaslasega privaatsetele aruteludele
Francis Cricki ja Sydney Brenneriga, mis toimusid Brenneri ruumides Kuninga kolledis. Crick ja Brenner olid hiljuti aidanud lahti
murda geneetilist koodi. Mlemad olid tulihingelised materialistid
ning Crick oli ka andunud ateist. Nad vitsid, et bioloogias on kaks
suurt lahendamata probleemi: areng ja teadvus. Neid probleeme
polnud lahendatud, sest nende kallal ttavad inimesed ei olnud
molekulaarbioloogid vi polnud eriti andekad. Crick ja Brenner
kavatsesid leida vastuse kmne vi vahest kahekmne aastaga.
Brenner vttis ksile arengubioloogia ja Crick teadvuse. Nad kutsusid meid endaga liituma.
Mlemad andsid oma parima. Brennerit autasustati 2002.
aastal Nobeli preemiaga tillukese ussi Caenorhabditis elegansi
arengu uurimise eest. Crick tegi ka veel pev enne surma 2004.
aastal parandusi oma viimasesse artiklisse ajutegevuse teooriast.
Matustel tles tema poeg Michael, et Cricki motiveeris mitte soov
olla kuulus, rikas vi populaarne, vaid soov la viimane nael vitalismi kirstu. (Vitalism on teooria, et elusorganismid on teliselt
elus ning neid ei saa seletada ainuksi fsika ja keemiaga.)
Cricki ja Brenneri plaan ebannestus. Arengu ja teadvuse
probleemid on endiselt lahendamata. On avastatud hulgaliselt
ksikasju, on mratud paljude genoomide jrjestused ning ajukuvamismeetodid on tpsemad kui kunagi varem. Kuid endiselt
ei leidu tendusmaterjali, et elu ja teadvust saab seletada ainuksi
fsika ja keemiaga (vt peatkke 1, 4 ja 8).
Materialismi phivite kohaselt on mateeria ainus reaalsus.
Jrelikult pole teadvus midagi muud kui aju aktiivsus. Teadvus on
kas nagu vari, thenduseta epifenomen, vi lihtsalt ks vimalus, kuidas aju aktiivsusest rkida. Kuid tnapeva neuroteadlased
Tnapevase teaduse kmme dogmat

20

ja teadvuseuurijad pole mistuse olemuse suhtes ksmeelel. Juhtivad perioodikavljaanded, nagu niteks Behavioural and Brain
Sciences ning Journal of Consciousness Studies, on avaldanud
palju artikleid, milles tuuakse esile materialistliku doktriini sgavaid probleeme. Filosoof David Chalmers on nimetanud subjektiivse kogemuse pelka olemasolu raskeks probleemiks. See on
raske, sest ei allu fsikaliste protsesside abil seletamisele. Isegi kui
me teame, kuidas silmad ja aju reageerivad punasele valgusele, ei
seleta see punase vrvi tajumist.
Materialismi usaldusvrsusreiting langeb nii bioloogias kui
ka pshholoogias. Kas fsika saab appi tulla? Mned materialistid
eelistavad nimetada end fsikalistideks, rhutamaks, et nad loodavad tnapevasele fsikale, mitte 19. sajandi mateeriateooriatele.
Kuid fsikalismi usaldusvrsust on kahandanud fsika ise ning
sellel on neli phjust.
Esiteks on mned fsikud veendunud, et kvantmehaanikat
ei saa formuleerida vaatlejate teadvust arvesse vtmata. Nad vidavad, et teadvust ei saa taandada fsikale, sest fsika nuab
eeltingimusena fsikute teadvust.2
Teiseks, kige ambitsioonikamad fsikalise reaalsuse hendteooriad stringi- ja M-teooriad, mille kohaselt eksisteerib vastavalt kmme ja ksteist dimensiooni viivad teaduse tiesti uuele
territooriumile. On kummaline, nagu Stephen Hawking vidab
oma raamatus Universumi suurejooneline ehitus, et Mitte
keegi ei ni teadvat, mida M thistab, aga see vib olla meister, miraakel vi msteerium.* Vastavalt seisukohale, mida
Hawking nimetab mudeliphiseks realismiks, vib osutuda vajalikuks rakendada erinevates olukordades erinevaid teooriaid. Iga
teooria vib kirjeldada reaalsust omal viisil, aga mudeliphise realismi kohaselt on see vastuvetav seni, kuni teooriate ennustused
*

Eve-Reet Tammeti tlge. Universumi suurejooneline ehitus. TEA kirjastus, 2013

Dogmadeta teadus

21

on kattuvates piirkondades koosklas, see thendab igal pool, kus

mlemat vib rakendada.3*
Stringiteooriaid ja M-teooriaid pole praegu vimalik katsetega kontrollida, seega mudeliphist realismi saab hinnata ainult
teiste mudelitega vrreldes, mitte eksperimendiga. Samuti viitab
see teooria lugematule hulgale teistele universumitele, millest htki
pole kunagi vaadeldud. Nagu Hawking rhutab:
M-teooria lahendite jrgi saab olemas olla erinevaid universumeid erinevate nhtavate seadustega, vastavalt sellele, kuidas sisemine ruum
on keerdunud. M-teooria pakub lahendeid, mille jrgi saab olemas olla
palju erinevaid sisemisi ruume, vahest isegi nii palju nagu 10500, mis thendab, et selle teooria jrgi saab olla 10500 erinevat universumit, millest
igahel on oma seadused ... Fsikute lootusest luua ksainus teooria,
mis seletaks meie universumi nhtavaid seadusi kui paari lihtsa eelduse
ainuvimalikku tagajrge, tuleb arvatavasti loobuda.4**

Mned fsikud on eelkirjeldatud lhenemise suhtes sgavalt skeptilised, nagu fsikateoreetik Lee Smolin nitab oma 2008. aastal
avaldatud raamatus Probleem fsikaga: stringiteooria esiletus,
teaduse langus ning mis tuleb jrgmisena (The Trouble With Physics: The Rise of String Theory, the Fall of a Science and What Comes
Next)5. Stringiteooriad, M-teooriad ja mudeliphine realism on
ebakindlad vundamendid materialismile, fsikalismile vi mistahes
teisele veendumuste ssteemile, nagu arutletakse peatkis 1.
Kolmandaks, 21. sajandi alguses sai selgeks, et meile teadaolevad mateeria ja energia liigid moodustavad vaid umbes 4% universumist. lejnud koosneb tumeainest ja tumeenergiast. 96%
fsikalisest reaalsusest on meile mistetamatu (vt 2. peatkk).
*

Phineb osaliselt Eve-Reet Tammeti tlkel. Ibid.

** Phineb osaliselt Eve-Reet Tammeti tlkel. Ibid.

Tnapevase teaduse kmme dogmat

22

Neljandaks, kosmoloogiline antroopsusprintsiip vidab, et kui

loodusseadused ja konstandid oleksid olnud veidi erinevad Suure
Paugu hetkel, poleks bioloogilist elu kunagi tekkinud ning seega
ei saaks me olla siin, et selle le arutleda (vt 3. peatkk). Niisiis,
kas jumalik mistus peenhlestas alguses seadused ja konstandid?
Vltimaks looja-Jumala ilmumist uues kuues, eelistab enamik juhtivaid kosmolooge arvata, et meie universum on ks vga paljudest,
vahest isegi lpmatust arvust paralleeluniversumitest, kus kikides
on erinevad seadused ja konstandid, nagu ka M-teooria vidab.
Me lihtsalt juhtume olema selles hes, mille tingimused on meile
sobivad.6
Niisugune multiversumi teooria eirab tielikult Ockhami
habemenuga, filosoofilist printsiipi, et rgu paljundatagu entiteete
ilma tarviduseta ehk teisisnu, me peaksime vtma aluseks nii
vhe eeldusi, kui vimalik. Multiversumi teooria suureks puuduseks on ka see, et teooriat ei saa katseliselt kontrollida.7 Ja sel ei
nnestu isegi Jumalast vabaneda. Lpmatu Jumal vib olla lpmatu
arvu universumite Jumal.8
Materialism pakkus pealtnha lihtsat ja selget maailmavaadet 19. sajandi lpus, kuid 21. sajandi teadus on sellest loobunud.
Materialismi lubadused pole titunud ning hperinflatsioon on
devalveerinud materialismi valuuta.
Ma olen veendunud, et teaduse arengut takistavad eeldused,
mis on jigastunud dogmadeks ja mida hoiavad alal vimsad tabud.
Need uskumused kaitsevad vljakujunenud teadusekindlust, kuid
takistavad vaba mtlemist.

Dogmadeta teadus