SIRJE KALJULA

KALLE SIREL

LOODUSPETUS
IV KLASSILE 2. OSA

Retsenseerinud llar Loks ja Meeli Roosalu

Kaas: Kersti Linnamgi ja Tiina Porgand
Joonised: Kersti Linnamgi ja Anneli Pldsaar
Kaanefoto:
Fotod:
Kujundus ja makett: Krista Saare
Toimetaja Malle Soosaar

Tallinn, 2003
ISBN 9985-0-1376-X
Sirje Kaljula, Kalle Sirel, 2003
Kirjastus Koolibri, 2003
Kik igused on kaitstud. Ilma autoriiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole
lubatud htki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega
muul viisil.
Postiaadress: AS Koolibri, pk 223, 10503, Tallinn
Asukoht: Prnu mnt 10, Tallinn

SISUKORD
7. Elu Maal
7.1. Organismide mitmekesisus
7.2. Ainuraksed organismid
7.3. Hulkraksed organismid
7.4. Organismide eluavaldused
7.5. Toitumine
7.6. Hingamine ja krimine
7.7. Elu arenemine Maal
7.8. Kokkuvte
8. Inimene
8.1. Rakud
8.2. Koed
8.3. Elundid
8.4. Elundkonnad
8.5. Nahk. Meeleelundid
8.6. Tugi- ja liikumiselundkond. Vereringeelundkond.
Hingamiselundkond
8.7. Seedeelundkond. Erituselundkond. Suguelundkond
8.8. Nrvissteem. Nrmed. Organismi terviklikkus
8.9. Inimese plvnemine
8.10. Kokkuvte
9. Taimed, loomad, seened ja mikroorganismid inimese
kasutuses
9.1. Mille poolest on taimed inimesele kasulikud?
9.2. Mille poolest on loomad inimesele kasulikud?
9.3. Mille poolest on seened inimesele kasulikud ja
kahjulikud?
9.4. Mille poolest on bakterid inimesele kasulikud ja
kahjulikud?
9.5. Kokkuvte

Mammutipuu

Koerliblikas

Lumikellukesed

Siil

Soomustindikud

Aafrika elevant

7. ELU MAAL

7.1. ORGANISMIDE MITMEKESISUS

Tuleta meelde!
1. Millist kolme maailma pitakse looduspetuses?
2. Kuidas vime jagada eluslooduse maailma?
3. Millised organismid kuuluvad hte liiki?

MAAL ELAB VGA PALJU ERINEVAID ORGANISME

Organisme on igasuguseid. Neid on ainurakseid ja hulkrakseid, vikesi ja
suuri, taimi ja loomi, seeni ja baktereid, vees ja maismaal elavaid (joonis 7.1).
Kik nad on arenenud vga ammu elanud organismidest. Tegelikult ei teagi
keegi tpselt, kui palju erineva ehituse, kuju ja eluviisiga organismide liike
Maal elab. Teadlased arvavad, et liike vib olla kokku le 3 miljoni ja sealhulgas
Eestis le 40 000.

Bakter

Delinid
7.1. Kik organismid on erilised ja kordumatud.

ORGANISME VIB LEIDA KIKJALT

Organismid elavad mullas, maismaal, vees, hus ning isegi meie kehal ja keha
sees. Osa organisme on nii vikesed, et palja silmaga neid ei ne. Maailma
suurimatest organismidest oli juttu meie piku esimeses osas. Organismid
elavad neile kige sobivamates elupaikades. Suured linnud lendavad kuni 5
km krgusele. Veelgi krgemal on leitud hljumas mitmesuguste taimede
seemneid. Organisme on ka kuni 11 km sgavusel ookeaniphjas (joonis
7.2).
10 km
Suured linnud

Vaal

Elusolendeid elab loomade

kehapinnal ja soolestikus
Seemned

Kalad
Svaveekalad

10 km

7.2. Organismide levik Maal.

ORGANISMIDE RHMITAMINE
Et organisme paremini tundma ppida, on inimene pdnud neid iseloomulike
tunnuste jrgi rhmitada. Kige lihtsam on seda teha rakkude arvu jrgi
ainuraksed ehk herakulised ja hulkraksed. Tnapeval on ldlevinud
organismide jaotamine viide suurde rhma. Need rhmad on: taimed,
loomad, seened, bakterid ja protistid.
Kikjal, kus on vett, valgust ja soojust, kasvavad taimed (joonis 7.3).
Taimede iseloomulik tunnus on roheline vrvus. See on tingitud taimedes
olevast rohelisest ainest, mida nimetatakse kloroflliks.

Kullerkupud

7.3. Taimed.

Punane sstar

Loomadest tunned kindlasti koduloomi, metsloomi, linde ja kalu (joonis

7.4).

Psukesed

Orav

Rebane

Karupojad

Ahven

7.4. Loomad.

Seentest oled ninud kbarseeni (joonis 7.5), mille hulka kuuluvad niteks
kukeseened, puravikud ja pilvikud. Leivatkile vi juustule ilmuv hallitus on
samuti seen.

7.5. Seened.

Bakterid on he raku suurused

organismid. Neid on looduses eriti palju
ja nad on vga thtsad (joonis 7.6).

7.6. Bakterid.

Vetikad ja paljud herakulised organismid kuuluvad protistide hulka

(joonis 7.7).
Kingloom

Vetikad

7.7. Protistid.

Kas oskad vastata?

1. Tuleta meelde Eestis elavate koduloomade liike. Mitu liiki sa saad?
2. Mille poolest erinevad loomad ja taimed?
3. Nimeta organismide rhmi.
4. Millisesse organismide rhma kuuluvad inimesed? puravikud? linnud?
puud? mesilased? kalad?
5. Mille poolest erinevad organismid ksteisest?

Edasimtlemiseks ja uurimiseks
1. Eesti koolide 4. ja 5. klassides pib umbes 40 000 pilast. Seega tuleb iga
pilase kohta ks Eestis elav organismide liik. Mitu liiki Maal elavaid
organisme tuleb he Eesti elaniku kohta (Eesti rahvaarv on umbes
1 400 000)?
2. Hiinas rhmitati loomad Mingi dnastia ajal (13681644) jrgmiselt:
1. keisrile kuuluvad loomad, 2. balsameeritud loomad, 3. taltsutatud
loomad, 4. vikesed prsad, 5. taruloomad, 6. metsikud koerad,
7. loomad, kes on sja kausi katki teinud, 8. loomad, kes kaugelt paistavad
nagu krbsed.
Mtle, miks selline rhmitamine ei ole teaduslik.

Jta meelde!
Organismid erinevad ksteisest ehituse, kuju ja eluviisi poolest.
Igal organismil on temale sobiv elupaik.
Elusloodus jaguneb viide suurde rhma: taimed, loomad, seened, bakterid,
protistid.

10

7.2. AINURAKSED ORGANISMID

Tuleta meelde!
1. Kus elavad bakterid?
2. Millise ehituse ja kujuga on bakterid?
3. Milles seisneb bakterite kasulikkus ja kahjulikkus looduses? inimese
elus?

AINURAKSED KOOSNEVAD HEST RAKUST

Ainuraksed organismid, nagu nende nimigi tleb, koosnevad hest rakust
(joonis 7.8). Ainuraksed on vga vikesed ja palja silmaga neid ei ne.
Ainuraksete vaatlemiseks peab kasutama mikroskoopi (joonis 7.9).

JUUKSEKARV
0,1 mm

SOOLEKEPIKE
0,003 mm
SILMVIBURLANE
0,05 mm

KINGLOOM
0,3 mm

AMB
0,20.5 mm
7.9. Valgusmikroskoop.

7.8. Ainuraksete suurus vrreldes juuksekarva lbimduga.

11

TIIGIVEES NEME ERINEVAID AINURAKSEID

Vaadates tiigist vetud veetilka mikroskoobis, neme selles palju erineva
suuruse ja kujuga ainurakseid. Nende kuju ja ehitus sltub eluviisist.
Vaatame, milline eluviis iseloomustab tuntuimat ainurakset ambi. Tal
ei ole kindlat kehakuju. Tema poolvedel keha on sopiline. Vljasopististe abil
liigub ta edasi ja haarab toitu.
Tiigiveest leiame ka rohelise silmviburlase ja kinglooma. Silmviburlane
liigub edasi, keerutades oma viburit nagu propellerit. Kingloom on saanud
oma huvitava nime kingataolise kuju jrgi. Tema liigub edasi keha pinnal
olevate karvakeste ehk ripsmete abil.

AINURAKSEID ELAB KIKJAL

Ainurakseid leidub meredes, mageveekogudes ja mullas. Paljud ainuraksed
elavad inimese organismis. Neist tuntum on soolekepike (joonis 7.10) Ta elab
inimese jmesooles, valmistab seal meile vajalikke vitamiine ja kaitseb teiste
bakterite khuhaiguste tekitajate eest.

7.10. Soolekepikesed.

Mned ainuraksed organismid vivad aga phjustada haigusi. Pesemata

ktega vi pesemata puu- ja kgivilja ses vib haigestuda dsenteeriasse
(joonis 7.11). Vrast kassi silitades vib saada tema karvadelt ainurakse, mis
phjustab rasket haigust toksoplasmoosi.
Vaatamata vikestele mtmetele sarnanevad ainuraksed oma eluviisilt
suuremate loomadega nad pavad ja svad endast viksemaid, liiguvad
ringi, tunnevad valgust ja soojust. Ainuraksed nagu teisedki organismid on
thtsad toiduahelate koostisosad.
12

7.11. Kte ning puu- ja kgivilja pesemine

enne ski aitab vltida haigestumist
dsenteeriasse ja teistesse soolenakkustesse.

LISA
KAS TUNNED VALGUSMIKROSKOOPI (joonis 7.12)?
Mikroskoobi abil tehakse vga vikesed asjad silmale nhtavaks suurendatud
kujul.
Mikroskoobi torukujuline osa on
tuubus. Selle kljes on okulaar ja
objektiiv. Nende sees asuvad ltsed,
mis suurendavad vaadeldavat eset.
Tuubus kinnitub tuubusehoidjale.
Tuubuse all paikneb esemelaud ning
sellele asetatakse vaadeldav ese. Tuubusehoidja ning esemelaud kinnituvad
mikroskoobi alusele.
Tuubusehoidja kljes olevate kruvide
abil reguleeritakse tuubus vaadeldavast
esemest parasjagu nii kaugele, et ese
paistaks mikroskoobis terav.
Vaadeldavat eset valgustatakse peegli abil.

esemelaud

7.12. Valgusmikroskoobi ehitus.

mikroskoobi alus

okulaar
tuubus
makrokruvi
mikrokruvi

objektiiv

aknake
peegel

13

Kas oskad vastata?

1. Mis on kigi ainuraksete hine tunnus?
2. Mille abil saame ainurakseid uurida?
3. Kirjelda tiigivees elavaid ainurakseid ja nende eluviisi.
4. Kuidas saame vltida ainuraksetest phjustatud haigusi?
5. Mille poolest sarnanevad ainuraksed suuremate loomadega?

Edasimtlemiseks ja uurimiseks
Vta uest kuivanud rohukrsi ja lehti ning aseta need klaasi. Lisa vett ja
jta 45 pevaks sooja kohta. Seejrel uuri mikroskoobi all ht veetilka.
Mida ned?

Jta meelde!
Ainuraksed organismid on silmale nhtamatud.
Ainuraksed organismid koosnevad hest rakust.
Ainuraksete uurimiseks kasutatakse mikroskoopi.

14

7.3. HULKRAKSED ORGANISMID

Tuleta meelde!
1. Milleks kasutab amb oma keha vljasopistisi?
2. Kuidas liiguvad edasi roheline silmviburlane ja kingloom?
3. Missugused on ainuraksete mtmed ja kuidas me saame neid uurida?

HULKRAKSED ORGANISMID KOOSNEVAD PALJUDEST

RAKKUDEST
Lisaks ainuraksetele organismidele elavad looduses hulkraksed organismid,
kelle keha koosneb paljudest rakkudest (joonis 7.13).
Ainurakse organismi ks rakk peab ise tegema kik selleks, et ainurakne
elus psiks. Hulkraksel organismil on aga rakkude vahel tjaotus. hed
rakurhmad sooritavad liigutusi, teised vtavad vastu toiduaineid, kolmandad
kaitsevad organismi jne. Erinevate lesannete titmiseks on hulkrakse
organismi rakud isesuguse suuruse ja kujuga.

7.13. Hulkraksed organismid.

15

HULKRAKSE ORGANISMI RAKUD TOIMIVAD KOOS

Hulkrakne organism on tervik, mille kik rakud sltuvad ksteisest.
Hulkrakse organismi mitte kski rakk ei saa elada iseseisvalt, ilma teiste
rakkude abita. Niteks toitu ei vta vastu iga rakk eraldi, vaid seda teevad
seedimiseks kohastunud rakud. Nendelt rakkudelt saavad toitaineid omakorda
lihasrakud. Kui mni rakurhm lakkab ttamast, kannatab selle all kogu
hulkrakne organism ja ta vib koguni surra.

Kas oskad vastata?

1. Kuidas jaotatakse organisme rakkude hulga jrgi?
2. Miks on hulkrakse organismi rakud erineva suuruse ja kujuga?
3. Milliseid erinevaid lesandeid tidavad hulkrakse organismi rakud?
4. Jutusta, kuidas sltub lihasrakk seedimiseks kohastunud rakust.
5. Mis vib juhtuda hulkrakse organismiga, kui mni tema rakurhm saab
vigastada?

Edasimtlemiseks ja uurimiseks
Mis juhtub, kui inimese kehapinnal olevad rakud hukkuvad?

Jta meelde!
Hulkrakne organism koosneb suurest hulgast rakkudest.
Hulkrakse organismi rakkudel on erinev suurus ja kuju.
Hulkrakse organismi rakkudel on erisugused lesanded.
Hulkrakne organism on tervik.

16

7.4. ORGANISMIDE ELUAVALDUSED

Tuleta meelde!
1. Milleks kasutab roheline silmviburlane oma viburit?
2. Milliseid lesandeid tidavad hulkrakse organismi erinevad rakurhmad?
3. Mille phjal saame otsustada, et hulkrakne organism on tervik?

ELUS VI ELUTA
Elusaid ja eluta esemeid vrreldes leiame neil sarnaseid tunnuseid, kuid ka
palju erinevusi (joonis 7.14).

7.14. Ka elektrooniline koer liigub ringi, liputab saba, haugub. Mille poolest erineb ta tavalisest
koerast?

Sa juba tead, et kik organismid, nii ainuraksed kui ka hulkraksed, koosnevad rakkudest.
kski organism ei saa elada igavesti. Seetttu saavad kik jreltulijaid
nad paljunevad. Noored jrglased kasvavad ja arenevad. Nii muutuvad nad
oma vanematega ha sarnasemaks. Kasvav ja arenev organism vajab energiat.
Seda saab ta toidust. Kik organismid toituvad. Enamik neist vajab oma
elutegevuseks hku. Organismid hingavad.
17

Organismid reageerivad keskkonnatingimustele soojusele, valgusele,

niiskusele. Niteks vaadates suvel aias itsvat lillepeenart, neme, kuidas
paljud lilled pravad oma ied pikese poole. Valgustatud ruumist pimedasse
minnes suureneb inimese silmaava. Klmade ilmade saabudes langevad
lehtpuudelt lehed.

Kas oskad vastata?

1. Loetle kik organismidele iseloomulikud tunnused.
2. Mida on vaja kasvamiseks?
3. Miks peavad organismid reageerima keskkonnatingimustele?
4. Kust saavad kasvamiseks vajalikku energiat loomad? taimed?
5. Milline erinevus on kasvamisel ja arenemisel?

Edasimtlemiseks ja uurimiseks
Milline erinevus on jpurika kasvamisel ja koerakutsika kasvamisel?

Jta meelde!
Organismid koosnevad rakkudest.
Organismid paljunevad.
Organismid kasvavad ja arenevad.
Organismid toituvad ja hingavad.
Organismid reageerivad keskkonnatingimustele.

18

7.5. TOITUMINE
Tuleta meelde!
1. Milleks vajab inimene toitu?
2. Milline peaks olema sinu pevane toit? Millal peaksid olema sgiajad?
3. Milline toit on tervislik?

TOIDUST SAADAKSE ENERGIAT JA AINEID KASVAMISEKS

Kik organismid vajavad eluks energiat. Seda saavad nad toidust. Toidust
saavad nad ka aineid kasvamiseks.

TAIMED SAAVAD ENERGIAT PIKESEVALGUSEST

Rohelist taime vaadates tundub, nagu ta millestki ei toituks. Aastakmneid ja
rohkemgi hel kohal kasvanud puu alt pole mullapind mitte sugugi kahanenud!
Rohelised taimed saavad elutegevuseks vajalikku energiat aga pikesevalgusest.

KASVAMISEKS VAJALIKKU TOORAINET VALMISTAVAD

TAIMED ISE, KASUTADES VETT, MINERAALSOOLASID JA
SSIHAPPEGAASI
Taime rohelistes osades on rakkudes aine klorofll. Kloroflli abil valmistab
taim valguse kes veest ja ssihappegaasist glkoosi. Tekkinud glkoos
muudetakse taimes trkliseks ja teisteks taime kasvamiseks vajalikeks aineteks.
Rohelises taimes toimuvat glkoosi tekkimist nimetatakse fotosnteesiks,
mis thendab teiste snadega kokku panemist valguse abil.
19

FOTOSNTEESI KIGUS VABANEB HAPNIK

Hapnikku kasutavad organismid hingamiseks (joonis 7.15).
7.15. Roheline taim. Valmistab pikesevalguse
abil ssihappegaasist ja veest glkoosi.
Seejuures vabaneb hku hapnik.
PIKE
PIKE

HAPNIK

SSIHAPPEGAAS

klorofll
roheline

taim

glkoos
trklis

vesi

kapsaliblika rvik

jnes
mineraalsoolad

kull

rasvatihane
rebane

seened, bakterid
7.16. Loomade, seente ja bakterite elutegevuseks vajalik energia on prit taimedelt. Taimed
saavad aga vajaliku energia Pikeselt.

20

LOOMAD, SEENED JA BAKTERID SAAVAD TOITAINEID JA

ENERGIAT TOIDUST
Loomad, seened ja suur hulk baktereid saavad energiat elutegevuseks ja aineid
kasvamiseks, ses taimi, teisi loomi, surnud loomi vi nende jnuseid.
Need loomad on aga oma energia saanud ikka rohelistelt taimedelt ja need
taimed omakorda Pikeselt (joonis 7.16).

Kas oskad vastata?

1. Kust saavad organismid vajalikku energiat?
2. Millistest ainetest tekib taimes glkoos?
3. Kas taimed toituvad ka sel?
4. Kust saavad eluks vajalikku energiat loomad?
5. Millise pritoluga on loomades sisalduvad toitained?

Edasimtlemiseks ja uurimiseks
Mis juhtuks, kui hel peval kaoksid maakeralt kik rohelised taimed?

Jta meelde!
Kik organismid vajavad elutegevuseks energiat.
Rohelised taimed toodavad valguse kes veest, mineraalsooladest ja ssihappegaasist eluks vajalikke aineid.
Toidus olev energia on prit rohelistelt taimedelt.

LISA
Belgia teadlasele J. B. van Helmontile
nis, et taimed ei kasuta toiduks mulda.
Ta kaalus 80 kilo mulda ja pani selle
tnni. Sinna istutas ta pajuoksa, mis
kaalus 2 kg ja 250 g. Taime kasteti
vihmaveega 5 aastat. Siis tmbas van

Helmont taime mullast vlja ja kaalus

ra. Paju kaal oli 66 kg. Mulla kaalumisel
selgus, et mulda oli vaid 56 g vhem.
Sellega testas van Helmont, et taim ei
saanud kasvada mulla arvel.

21

7.6. HINGAMINE JA KRIMINE

Tuleta meelde!
1. Mida vajab inimene oma elutegevuseks?
2. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikku energiat?
3. Millised on organismide eluavaldused?

HINGAMINE ON HAPNIKU VASTUVTMINE JA KASUTAMINE

Selleks et saada toidust oma elutegevuseks vajalikku energiat, peab organismi
rakkudes toimuma hingamine. Hingamiseks vajavad organismid hapnikku.
Hapniku abil lagunevad toitained ssihappegaasiks ja veeks ning organism
saab sealt elutegevuseks vajaliku energia ktte.

HINGAMISEKS ON VAJA ABIVAHENDEID

Ainuraksed organismid hingavad kogu oma keha pinnaga. Maismaal elavad
loomad saavad vajalikku hapnikku hust kopsude kaudu. Kalad ja vhid
omastavad hapnikku veest lpuste abil.

KA TAIMED HINGAVAD
Taimelehtedes on hulhed, mille kaudu pseb hk lehe sisemusse.
Taime juured kasutavad mullas olevat huhapnikku. Taimed nagu teisedki
organismid hingavad nii peval kui ka sel (joonis 7.17).
HINGAMINE

TOITUMINE
peval
ssihappegaas
ssihappegaas

sel
hapnik ssihappegaas

hapnik

hapnik

klorofll
glkoos
trklis
vesi

mineraalsoolad

ssihappegaas
7.17. Taime hingamine ja toitumine.

22

hapnik

ssihappegaas

hapnik

KRIMINE
Osa organisme elab tingimustes, kus puudub hingamiseks vajalik hapnik.
Sellised on mned bakterid ja prmseened. Selleks, et saada ktte oma eluks
vajalik energia, toimub neis krimine. Krimine on toidu lhustamine ilma
hapnikuta. Krimise tagajrjel tekib alkohol ja ssihappegaas.

Kas oskad vastata?

1. Miks peavad rakud hingama?
2. Milliseid gaase vtavad rohelised taimed hust?
3. Milleks lagunevad toitained hingamise kigus?
4. Kuidas hingavad taimed? loomad?
5. Mis on krimine?

Edasimtlemiseks ja uurimiseks
Miks surevad puud, mille juured on jnud pikemaks ajaks vee alla?

Jta meelde!
Hingamine on hapniku vastuvtmine ja kasutamine.
Hingata saavad organismid kopsude ja lpuste abil vi kogu keha pinnaga.
Taimed hingavad hulhede kaudu.
Juured hingavad mullas olevat huhapnikku.
Krimine on toidu lhustamine ilma hapnikuta.
Krimisel tekib alkohol ja ssihappegaas.

23

7.7. ELU ARENEMINE MAAL

Tuleta meelde!
1. Kuidas saame andmeid kauges minevikus elanud loomade ja taimede
kohta?
2. Mis on kivistised ja kuidas need on tekkinud?
3. Milline on Maa siseehitus?

ELU ARENES MAAL MILJONITE AASTATE JOOKSUL

Maa oli oma tekkimise alguses 4600 miljonit aastat tagasi suur, hguvast
kuumast sulakivimist pall. Pikkamda see jahtus ja Maa pinnale tekkis tahke
maakoor. Kui temperatuur oli langenud alla 100 C, titis vesi ookeaninod.
Tpseid andmeid elu tekkimise kohta Maal pole olemas. Teadlased
arvavad, et elu tekkis soojas merevees. Lihtsad ainuraksed organismid elasid
ja arenesid vees miljoneid aastaid. Nende ehitus ja elutegevus muutusid aga
jrjest keerukamaks ja neist arenesid hulkraksed organismid loomad ja
taimed.
Suur hulk loomi ja taimi elas vees, kuid maismaa oli ikka thi. Elutingimused on vees hoopis teistsugused kui maismaal. Maismaale asusid
kigepealt elama taimed ja seejrel loomad. Paljud taime- ja loomaliigid surid
aja jooksul vlja ja nende asemele ilmusid uued.
Kivististe abil vivad teadlased nha, kuidas muistsed organismid
muutusid tnapevastele jrjest sarnasemaks.
Kivististe abil saame jlgida ka inimese eellaste arengut. Inimene kujunes
vlja ligi 2 miljonit aastat tagasi.

Kas oskad vastata?

1. Miks ei saanud tekkida elu kohe prast Maa tekkimist?
2. Kus tekkis elu?
3. Millised olid esimesed organismid?
4. Millal asusid loomad ja taimed elama maismaale?
5. Millal kujunes vlja inimene?

Edasimtlemiseks ja uurimiseks
Milliseid arvamusi elu tekkimise kohta Maal oled sa veel kuulnud?
Miks surid vlja dinosaurused?

24

Jta meelde!
Maa tekkis umbes 4600 miljonit aastat tagasi.
Elu tekkis vees.
Elu arenemine kestis miljoneid aastaid.
Inimene kujunes vlja ligi 2 miljonit aastat tagasi.

LISA
Kui paigutada Maa arengulugu tervet
aastat hlmavale kalendrile, saame maakera arengust ilmeka levaate (joonis
7.18). Oletame, et Maa tekkis 1. jaanuaril.
Siis oli ta tuline ja hgus. Maa jahtudes
tekkisid maakoor ja ookeanid. Veebruari
lpp kalendrilehel thistab elu tekkimist
vees. Elu arenemine toimus vga aeglaselt. Mai keskpaigas on nha vees vetikataolisi organisme ja alles novembri
keskel ujumas kalu. Novembri lpus

asusid taimed ja loomad elama

maismaale. Detsembri alguspevadel valitsesid maismaal suured snajalgtaimed,
millest tekkis kivissi. Umbes samal ajal
ilmusid ka suured dinosaurused. Detsembri keskpaik mrgib istaimede
leviku algust. Dinosauruste vljasuremine ja tnapevaste loomadega sarnaste
loomade ilmumine langeb kokku juludega. Inimese tulek langeb 31. detsembri
htule kell 9.

7.18. levaade maakera arengust.

25

7.8. KOKKUVTE
Maakeral elab le 3 miljoni liigi erineva ehituse, kuju ja eluviisiga organisme.
Eestis elab le 40 000 liigi erinevaid organisme.
Organisme vib Maal leida kikjalt.
Tnapeval on ldlevinud organismide jaotamine 5 suurde rhma. Need
on: taimed, loomad, seened, bakterid ja protistid.
Ainuraksed organismid koosnevad hest rakust.
Ainuraksete vaatlemiseks peab kasutama mikroskoopi.
Ainurakseid elab kikjal meredes, mageveekogudes ja mullas. Paljud
ainuraksed elavad inimeste organismis.
Tiigiveest vib leida ambi, rohelise silmviburlase ja kinglooma.
Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Hulkraksel organismil on
rakkude vahel tjaotus. Seetttu on hulkrakse organismi rakud erineva
suuruse ja kujuga. Hulkrakne organism on tervik, mille kik rakud sltuvad
ksteisest.
Organismidel on jrgmised tunnused.
Organismid koosnevad rakkudest.
Organismid paljunevad.
Organismid kasvavad ja arenevad.
Organismid toituvad ja hingavad.
Organismid reageerivad keskkonnatingimustele.
Toidust saadakse energiat ja toorainet kasvamiseks.
Rohelised taimed toodavad valguse kes veest, mineraalsooladest ja
ssihappegaasist oma eluks vajalikke aineid.
Paljud loomad toituvad taimedest. Lihatoidulised loomad toituvad omakorda nendest loomadest, kes ise taimi svad. Seega on taimed kaudselt
vajalikud ka kiskjatele. Et taimed vajavad oma eluks valgust, siis vajavad
seda kaudselt ka kik loomad.
Selleks, et saada toidust ktte elutegevuseks vajalik energia, peab organismi
rakkudes toimuma hingamine. Hingamiseks vajavad orga-nismid hapnikku.
Hapniku abil lagunevad toitained ssihappegaasiks ja veeks.
Osa baktereid ja prmseeni elab tingimustes, kus puudub hingamiseks
vajalik hapnik. Selleks, et eluks vajalik energia ktte saada, toimub neis
krimine. Krimine on toidu lhustamine ilma hapnikuta. Krimise
tagajrjel tekivad alkohol ja ssihappegaas.
Umbes 3000 miljonit aastat tagasi tekkis elu vees.

26

KONTROLLI ENNAST, KAS SA OSKAD

kirjeldada organismide mitmekesisust

rhmitada erinevaid organisme
selgitada, milles on erinevus elusa ja eluta vahel
selgitada, kuidas toitub roheline taim
selgitada hingamise thtsust

KORDAMISKSIMUSED
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.

Kui palju erinevaid organismide liike elab Maal? Eestis?

Mille poolest erinevad organismide liigid ksteisest?
Kuidas rhmitatakse organisme?
Mis on kigi ainuraksete hine tunnus?
Mille abil saab ainurakseid uurida?
Mille poolest sarnanevad ainuraksed suuremate loomadega?
Mille poolest erinevad hulkraksed organismid ainuraksetest?
Miks on hulkrakse organismi rakud erineva suuruse ja kujuga?
Miks ei saa hulkrakse organismi rakk iseseisvalt elada?
Millest saavad elusolendid oma elutegevuseks vajalikku energiat?
Milliseid aineid vajab roheline taim fotosnteesiks?
Millised ained tekivad fotosnteesi tagajrjel?
Miks ei toitu rohelised taimed sel?
Millest saavad oma elutegevuseks vajalikku energiat loomad, seened ja
osa baktereid?
Kuidas on omavahel seotud kiskjad ja Pike?
Mis on hingamine?
Millist ainet vajavad organismid hingamiseks?
Millised ained tekivad hingamise tagajrjel?
Mis on krimine?
Kuidas kujutatakse tnapeval ette elu arenemist Maal?

27