KESKMINE KIIRUS - NIMETATAKSE KOGU TEE JA KOGU AJA SUHET.

KIIRENDUS – KIIRUSE MUUTUMISE KIIRUS.

ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE – LIIKUMINE , KUS KIIRUS MUUTUB

MISTAHES VÕRDSETE AJAVAHEMIKE JOOKSUL ÜHESUGUSTE VÄÄRTUSTE
VÕRRA.

VABALANGEMISE KIIRENDUS – G= 9,8M/S2 -

VABA LANGEMISE KORRAL ON KÕIKIDEL KEHADEL ÜHESUGUNE

KIIRENDUS, SÕLTUMATA KEHA MASSIST JA OLEMASOLEVA KIIRUSE
SUURUSEST.

INERTS –KEHA PÜÜAB SÄILITADA LIIKUMISE KIIRUST.

NEWTONI I SEADUS = VASTASIKMÕJU PUUDUMISEL (VÕI

VASTASTIKMÕJUDE KOMPENSEERUMISEL ON) KEHA PAIGAL VÕI LIIGUB
ÜHTLASELT JA SIRGJOONELISELT.

NT MAAKÜLGETÕMME JA JÄÄ VASTUPANU.

NEWTONI II SEADUS =KEHA KIIRENDUS ON VÕRDELINE TEMALE MÕJUVA

JÕUGA JA PÖÖRDVÕRDELINE MASSIGA.

ÜHIK/VALEM: A=F/M,

ÜHIK ON NJUUTON EHK N = 1KG* M/S2

JÕUD- FÜS. SUURUS, MILLE MÕJUL MUUTUB KEHA KIIRUS VÕI KUJU.

GRAVITATSIOONISEADUS =KAKS KEHA MÕJUTAVAD TEINETEIST JÕUGA ,

MIS ON VÕRDELINE NENDE MASSIDE KORRUTISEGA JA PÖÖRDVÕRDELINE
NENDEVAHELISE KAUGUSE RUUDUGA.

VALEM : F=G M1*M2/R2.

RASKUSJÕUD=JÕUD , MILLEGA MAA TÕMBAB ENDA POOLE TEMA LÄHEDAL

ASUVAID KEHI. GRAVITATSIOONIJÕU ÜKS VORME .

N:KEHAKAAL= JÕUD , MILLEGA KEHA KAAL MAA KÜLGETÕMBE TÕTTU

RÕHUB ALUSELE VÕI VENITAB RIPUTUSVAHENDIT. MÕJUTAB TEISI ESEMEID
.

A = F/M

A= V-VO/T

S=VO *T +AT2/2
S=V2-VO2/2A

A= V-VO/T