Mikrokonoomika (MJRI.09.

028)

Seminarid

Helje Kaldaru 2014

4. Turg
lesanne 4.1. 2004. aastal oli vi turuhind 40 kr/kg. Arvutada vi nudluse hinnaelastsused,
kui tarbijaid iseloomustavad jrgmised vited:
Tarbijal A kulub alati 50 g vid pevas.
Tarbija B ostab alati ndalas 10 krooni eest vid.
Kui vi kilohind suureneb veel 10 krooni vrra, tarbib tarbija C seda poole vhem.
Viimase hinnatusu jrel 35-t 40-le kroonile loobus tarbija D vi smisest.
Tarbija E ei s ldse vid.
Tarbija F ostab 40-kroonist vid tpselt nii palju kui tarvis; kui vi hind suureneks kasvi 5
sendi vrra, loobuks ta selle tarbimisest.
lesanne 4.2. Mingi hvise nudlust majapidamises A vljendab funktsioon p = 8 2 x A ja
majapidamises B funktsioon p = 5 xB .
Leida hvise summaarne nudluskver (turunudluskver) analtiliselt ja graafiliselt.
lesanne 4.3. Olgu tieliku konkurentsiga turul hvise nudluskver q D (q ) = 200 5 p ja
pakkumiskver q S ( p ) = 10 + 2 p . Olgu tegu uue hvisega, mille alghinnaks on mratud
p 0 = 10 .
Leida turu tasakaalupunkt ja teha kindlaks, kas turuprotsess juab ise selle
tasakaalupunktini.
Mitu perioodi kulub tasakaaluhinna vljakujunemiseks tpsusega t = 0,005 ?
Mrata toodetavad kogused ja turuhinnad nelja perioodi jaoks. Teha joonis.
lesanne 4.4. Olgu hvise kigi m = 210 tarbija individuaalne nudluskver xi = 10 p ja
tootjat kasutagu hesugust tootmistehnoloogiat kulufunktsiooniga
kik n = 90
2
C ( x j ) = 0,5 x j . Eeldame, et tarbijate ja tootjate arv on piisav tieliku konkurentsiga turu
tekkeks. Leidke:
hvise turunudluskver;
j-nda tootja individuaalne pakkumiskver;
hvise turupakkumiskver;
toote turuhind ja tasakaalukogus.
Skitseerige joonisele turu tasakaalulahend.
Mrkige joonisele ja arvutage tarbimiskulutused ja tootjate tulu ning tarbijate lisakasu ja
tootja lejk.
Kas tootjad saavad kasumit? Kui jah, siis kus kajastub see joonisel?
lesanne 4.5. Olgu teatud hvise turul tieliku konkurentsi tekkeks piisavalt suur hulk
tarbijaid, kellest mitte keegi ei ole nus maksma hvisehiku eest le 4.99 euro ja kes tasuta
jaotamise korral tarbiksid hvist kokku 1000 hikut. Seos turuhinna ja nutavakoguse vahel
on piisava tpsusega esitatav lineaarse funktsiooniga. Toodetagu seda hvist tieliku
konkurentsi tingimustes homogeensetes firmades (kokku 100 tootjat), iga tootja
tootmistehnoloogia on kirjeldatav tootmisfunktsiooniga q j ( L j , K j ) = 2 L0j, 5 K 0j ,5 , kusjuures on
teada tootmistegurite hinnad (palk w = 2 ja kapitaliintress r = 2 ) ning lhiajaliselt on kapitali
panus fikseeritud: K j = 2, j = 1,...,100 .

Leida turunudluskver, -pakkumiskver ja turu tasakaalupunkt lhiperioodil.

Milliseks kujuneks turu tasakaalupunkt pikal perioodil, eeldades nudluse ja
tootmistegurite hindade muutumatust?
Vrrelge tasakaalulahendite efektiivsust ressursikasutuse seisukohalt, eeldades pakkujate
arvu muutumatust.
Mikro_1314_sem4

Mikrokonoomika (MJRI.09.028)

Seminarid

Helje Kaldaru 2014

lesanne 4.6. Hvise

turunudlust
tieliku konkurentsiga turul vljendab seos
p = 100 0,5q . Skitseerige joonisele turunudluskver ning leidke nudluse hinnaelastsus
loobumis- ja kllastuspunktis. On teada, et selle turu pika perioodi tasakaalulahendi korral on
nudlus hikelastne.
Leidke tasakaalulahend ja kujutage see joonisel.

Sissetuleku suurenemise tulemusena on tarbijad nus maksma selle hvise iga koguse eest 10
hiku vrra krgemat hinda.
Leidke uus pika perioodi tasakaalupunkt ning arvutage nudluse ja pakkumise
hinnaelastsused selle turulahendi korral. Kuidas neid sisuliselt tlgendatakse?
lesanne 4.7. Hvise turunudluskver on esitatav seosena q D = 100 5 p ja
turupakkumiskver q S = 3 p 20 .
Leida turu tasakaalupunkt.
Leida tarbijate ja tootjate summaarne heaolu tasakaalupunktis mdetuna hinnavaru
hikutes.
Arvutada ning tlgendada nudluse ja pakkumise hinnaelastsused tasakaalupunktis.
Kas turg koondub prast tasakaalust vlja minekut (niteks aktsiisimaksu kehtestamise
tttu)?

Kehtestatagu hvisele aktsiisimaks mraga 2,67 rahahikut.

Leida turu uus tasakaalupunkt.
Leida aktsiisimaksu laekumine.
Millise osa maksavad tootjad ja millised tarbijad?
Kui suur on hiskonna heaolukaotus mdetuna hinnavaru hikutes?
Kujutada situatsioonid joonisel.
lesanne 4.8. Olgu majapidamise kasulikkusfunktsioon u (q1 , q2 ) = q1 q2 , tarbimiseelarve
1000 ning mlemad komplekti kuuluvad hvised mgil tieliku konkurentsiga turgudel
vrdsete hindadega pi = const = p . Leidke selle majapidamise i-nda hvise (individuaalne
nudluskver qi = qi ( p ) , kus p on hvise hind. NB! Aluseks vtke Marshalli
nudluskverate valemid Cobbi-Douglase eelistuste korral! Olgu i-nda hvise turul veel 119
samasuguste eelistuste ja samasuure tarbimiseelarvega majapidamist. Leidke selle hvise
turunudluskver qiD = qiD ( p) . Tootku vaatlusalust hvist 100 hesugust tootmistehnoloogiat

kasutavat ettevtet kulufunktsiooniga

Ci j = 10 qij . Leidke turupakkumiskver, tieliku
konkurentsiga turu tasakaalulahend ja majapidamise poolt tarbitav kogus.
Raamatus esitatud lesannete vastuseid.
lesanne 3.6. Tasakaalupunkt 16 2 p = 6 p = 5 q = 6 . Tootjate tulu (ja samal ajal
tarbijate kulutused) on: R = p q = 30. Nudluse hinnaelastsus turu tasakaalupunktis:
5
pD = 2 < 1 (leelastse nudlus, hinna tustes kulutused vhenevad, sest kogus kahaneb
6

1
3
dR(q)
suhteliselt kiiremini). Koguse suurenedes
= p 1 + D = 5(1 ) = 2 > 0 , seega

p
5
dq

pakutava koguse suurenedes kulutused (tootjate tulu) suurenevad. Tootjate tulu maksimeeriv
MR(q)
kogus ja maksimaalne tulu:
= 0 q* = 8 R max = 32.
dq

Riik kehtestab hinna 7 ja 1) maksab tarbijatele hinnavahe kinni (7 5)6 = 12 , 2) ostab turul
mittemineva kauba q D = 16 2 7 = 2 (6 2)7 = 28 , teine variant on kulukam.
Mikro_1314_sem4

Mikrokonoomika (MJRI.09.028)

Seminarid

Helje Kaldaru 2014

Aktsiisimaksu kehtestamise jrel: 16 2( p s + 1) = 6 p S = 4 q = 6 . Kuna pakutav

kogus on konstantne, siis tarbija maksab toote eest endiselt 5 hikut raha, kulutustestst 24
hikut saab tootja ning 6 kuulub maksutuluna riigile. Tiesti mitteelastne pakkumine on ainus
erijuht, mille korral maksustamine turu tasakaalupunkti tarbija jaoks ei muuda, pakutav kogus
ei vhene ning riik saab ktte maksutulu esialgse tasakaalupunkti kogustest lhtuvalt.
lesanne 3.7. Tasakaalupunkt: 65 + 2q = 35 0,5q 2,5q = 100 q = 40 p = 15 .
15
Nudluse hinnaelastsus: pD = 2
= 0,75 , tlgendus?
40

Kui riik soovib tasakaalukogust 10% alandada, siis taotletav tasakaalukogus on 36 hikut.
Seega hind, mille korral oleks nutav kogus 36: p D = 35 0,5 36 = 17 . Maksumra t
leiame nudja ja pakkuja hindade vahena koguse 36 korral: 17 = 65 + 2 36 + t t = 10 .
Riigi maksutulu (summaarne maksukoormus) on T = 10 36 = 360 . Tarbijad kaotavad igalt
ostetavalt hikult 2 (1715), tootjad aga 8 (157), seega on 20% maksust tarbijate kanda ja
80% maksust tootjate kanda.

Mikro_1314_sem4